1.

Käesolevas kohtuasjas tuleb Euroopa Kohtul käsitleda nii menetlusõiguslikus kui ka faktilises mõttes üsna ebatavalist olukorda, mille kohta esitab eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtule erinevad eelotsuse küsimused, mis kõik puudutavad määrust (EÜ) nr 44/2001. ( 2 )

2.

Eelotsuse küsimused käsitlevad esiteks seda, kas hagi, millega algselt kohtuotsuse alusel maksmiseks kohustatud tarbija nõuab vastaspoolelt pärast täitedokumendi tühistamist alusetu rikastumise sätetest tulenevalt makse tagastamist, võib pidada vastuhagiks nimetatud määruse tähenduses. Teiseks on käesolevas kohtuasjas tegemist määruses (EÜ) nr 44/2001 sätestatud tarbijalepingute ja lepinguga seotud asjade kohtualluvuse tõlgendamisega.

3.

Enne tegelikele eelotsuse küsimustele vastamist tuleb Euroopa Kohtul lisaks arutada, kas määrust (EÜ) nr 44/2001 saab arvestades seda, et väljamaksmise nõue tarbija vastu esitati enne Sloveenia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemist 1. mail 2004, käesolevale asjale üldse kohaldada.

4.

Määruse nr 44/2001 põhjenduses 11 on märgitud:

„Kohtualluvuse eeskirjad peavad olema hästi etteaimatavad ning lähtuma põhimõttest, et tavaliselt on kohtualluvus seotud kostja alalise elukohaga […].“

5.

Määruse nr 44/2001 artikkel 5 on sõnastatud järgmiselt:

„Isiku, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib teises liikmesriigis kaevata:

6.

Määruse nr 44/2001 artikkel 6 sätestab:

„Isiku, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib kaevata ka: […]

7.

Määruse nr 44/2001 artikli 15 lõige 1 sätestab:

„Küsimustes, mis on seotud lepinguga, mille isik ehk tarbija on sõlminud oma majandustegevusest või kutsealast sõltumatul eesmärgil, määratakse kohtualluvus kindlaks käesoleva jao alusel […], kui tegemist on:

8.

Vastavalt määruse nr 44/2001 artiklile 16 ei mõjuta „[K]äesoleva artikli sätted õigust esitada vastuhagi kohtusse, kus käesoleva jao kohaselt on lahendamisel põhihagi.“

9.

Määruse nr 44/2001 artikkel 28 sätestab:

„[…] Kui eri liikmesriikide kohtutes on lahendamisel seotud menetlused, võivad kõik kohtud peale esimesena taotluse saanud kohtu oma menetlused peatada.

[…]

3.   Menetlused loetakse seotuks käesoleva artikli tähenduses, kui nad on sedavõrd tihedalt seotud, et eri menetlustest tulenevate vastuoluliste otsuste ohu vältimiseks oleks soovitav neid menetleda ning otsuseid teha üheskoos.“

10.

Määruse nr 44/2001 artikli 66 lõikes 1 esitatud üleminekusäte on sõnastatud järgmiselt:

„Käesoleva määruse sätteid kohaldatakse üksnes kohtumenetluste suhtes, mis on algatatud pärast määruse jõustumist, ning dokumentide suhtes, mis on ametlikult koostatud või ametlike dokumentidena registreeritud pärast määruse jõustumist.“

11.

Määruse nr 864//2007 ( 3 ) põhjenduses 7 on selgitatud:

„Käesoleva määruse reguleerimisala ja sätted peaksid olema kooskõlas […] määrusega (EÜ) nr 44/2001 […] ning lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatavat õigust reguleerivate õigusaktidega.“

12.

Määruse nr 864/2007 artikli 10 lõige 1 sätestab:

„Kui alusetust rikastumisest, sealhulgas alusetult saadud maksest tulenev lepinguväline võlasuhe tugineb poolte vahel olemasolevale suhtele, nagu näiteks lepingust või kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevale suhtele, mis on kõnealuse alusetu rikastumisega tihedalt seotud, kohaldatakse nimetatud suhtele kohaldatavat õigust.“

13.

Määruse nr 593/2008 ( 4 ) põhjendus 7 on sõnastatud järgmiselt:

„Käesoleva määruse sisuline reguleerimisala ja sätted peaksid olema kooskõlas […] määrusega (EÜ) nr 44/2001 […] ning määrusega […] („Rooma II“).“

14.

Määruse nr 593/2008 artikli 12 lõikes 1 on ette nähtud:

„Käesoleva määruse alusel lepingu suhtes kohaldatav õigus reguleerib eelkõige […]

15.

Sloveenia võlaõiguse kohaselt peab isik, kes on teise isiku arvel alusetult rikastunud, võimaluse korral saadu tagastama või hüvitama saadud eelise väärtuse. Alusetu rikastumise sätetest tulenev tagastamise või väärtuse hüvitamise kohustus tekib ka siis, kui isik saab kasu sellisel alusel, mis hiljem ära langeb.

16.

Põhikohtuasja pooled sõlmisid 14. jaanuaril 1994 liisingulepingu, millest liisinguandja tuletab maksenõude. Esimest korda esitas ta selle nõude liisinguvõtja vastu kohtu teel 1995. aastal ning selle tulemusel koostati 2004. aastal täitedokument, mis jõustus ja muutus täitmisele pööratavaks pärast selle peale esitatud apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist. 2006. aastal leppisid pooled selle nõude täitmiseks kokku 18678,45 euro suuruse summa maksmises.

17.

Liisinguvõtja vaidlustas aga temalt välja mõistetud makse veel ühe õiguskaitsevahendiga, mis tunnistati vastuvõetavaks. ( 5 ) Selle õiguskaitsevahendi alusel tühistas Vrhovno sodišče Republike Slovenije (Sloveenia Vabariigi ülemkohus) 9. juulil 2008 otsused, millega oli rahuldatud liisinguandja maksenõue, ja saatis kohtuasja uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Menetluse selles etapis esitas liisinguvõtja liisinguandja vastu vastuhagi, milles ta nõudis 18678,45 euro suuruse summa tagastamist koos intressidega ning tugines haginõudes alusetule rikastumisele, kuna 2004. aasta kohtuotsus liisinguandja nõude alusel antava täitedokumendi kohta oli ära langenud.

18.

Otsuse tagasisaatmise alusel jäeti liisinguandja maksenõue lõplikult rahuldamata. Liisinguvõtja nõue oli seevastu esimese ja teise astme kohtus edukas. Nüüd kohtuvaidluse kaotanud liisinguandja pöördus selle otsuse peale eelotsusetaotluse esitanud kohtu poole ning vaidlustas Sloveenia kohtute rahvusvahelise pädevuse liisinguvõtja hagi suhtes.

19.

Eeltoodust tulenevalt esitas eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

20.

Eelotsusetaotluse esitanud kohus esitab eelkõige küsimuse vastuhagi kohtualluvuse kohta, millega liisinguvõtja esitas tagastamisnõude, ja teise küsimuse tarbijalepingute kohtualluvuse kohta. Kolmanda küsimuse esitab eelotsusetaotluse esitanud kohus ainult juhuks, kui kahele esimesele küsimusele vastatakse eitavalt, ning kolmanda küsimuse teise osa ainult juhul, kui selle küsimuse esimesele osale vastatakse jaatavalt.

21.

Kõik eelotsuse küsimused puudutavad määruse nr 44/2001 tõlgendamist. See, kas Euroopa Kohus peab neile küsimustele vastama, ei ole eelotsusetaotluse esitanud kohtu kirjeldatud menetluskäigu alusel siiski iseenesestmõistetav. Pigem on küsitav, kas nimetatud määrus on selle ajalist kohaldamisala arvestades põhikohtuasja jaoks üldse asjakohane.

22.

Määrus nr 44/2001 jõustus Sloveenia territooriumil Sloveenia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemisel 1. mail 2004. ( 9 ) Menetlus vastuhagi esitanud liisinguvõtja vastu ulatub aga tagasi 1995. aastasse, see tähendab aega enne Sloveenia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemist.

23.

Enne eelotsuse küsimuste arutamist tuleb seetõttu kõigepealt välja selgitada, kas määrus nr 44/2001 on käesolevale kohtuasjale kohaldatav. Kui sellele tuleb vastata eitavalt, siis oleks eelotsuse küsimustele vastamine ülearune, sest need ei oleks siis seotud eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva menetlusega ning oleksid hüpoteetilised. ( 10 )

24.

Vastavalt määruse nr 44/2001 artiklile 66 kohaldatakse selle määruse sätteid üksnes kohtumenetluste suhtes, mis on algatatud pärast määruse jõustumist.

25.

Seda arvestades on ilmne, et määrus ei kehti liisinguandja 1995. aastast pärineva esialgse maksenõude suhtes.

26.

Kõnealune liisinguandja maksenõue ei ole aga eelotsuse küsimuste vahetu lähtekoht. Need küsimused puudutavad pigem liisinguvõtja 2008. aasta vastuhagi, mille ta esitas siis, kui Sloveenia kohtuasi oli pärast selle kohta jõustunud otsuse tegemist esimese astme kohtule tagasi saadetud. Sel ajal oli määrus nr 44/2001 Sloveenia Vabariigis juba kohaldatav.

27.

Seega on otsustava tähtsusega, kas kõnealuse õiguskaitsetaotluse puhul on tegemist iseseisva „kohtumenetlusega“ määruse nr 44/2001 artikli 66 tähenduses ja kas see kuulub vaatamata sellele, et kogu menetlus ulatub tagasi 1995. aastasse, määruse ajalisse kohaldamisalasse.

28.

Euroopa Komisjon sellise seisukohaga ei nõustu. Tema arvates tuleb menetlust käsitleda tervikuna ning paigutada see ajaliselt aega enne määruse nr 44/2001 jõustumist Sloveenias. Sellele vastavalt peab komisjon eelotsuse küsimusi vastuvõetamatuks.

29.

Sedalaadi terviklik käsitlus ei ole siiski imperatiivne ega ilmne.

30.

Esiteks oli liisinguvõtja suhtes peetav menetlus juba enne seda, kui see 2008. aastal esimesse kohtuastmesse tagasi saadeti, lõppenud jõustunud kohtuotsusega. Seetõttu on ainuüksi juba jõustunud kohtuotsuse tõkestavat toimet arvestades küsitav, kas liidu õiguse kohaselt tuleb üldse lähtuda menetluse järjepidevusest, mis ulatub tagasi kuni 1995. aastani, või näib pigem olevat nõutav käsitada juba katkenud menetluste jada nii, et see teistiti 2008. aastal, seega ajal, mil määrus nr 44/2001 oli Sloveenias juba kohaldatav.

31.

Teiseks ei ole määruse nr 44/2001 artikli 66 kohaselt – erinevalt näiteks sama määruse artikli 30 punktist 1 ( 11 ) – tähtis mitte (esimese) menetluse algatamist käsitleva dokumendi esitamine üleüldse, vaid teatava hagi esitamine. Kui selline hagi esitatakse pärast määruse jõustumist, siis on määrus vastavalt selle artiklile 66 hagi suhtes kohaldatav.

32.

Seda, et sellega on mõeldud üksnes esimese nõude esitamist kompleksses, mitut nõuet siduvas menetluses, ei saa artiklist 66 tuletada. Kui järgnevalt mõista „hagi“ all kooskõlas kohtuotsusega Danværn Production ( 12 ) iseseisvat õiguskaitsetaotlust nõudega, mis ulatub kaugemale vastaspoole nõude pelgalt rahuldamata jätmisest, siis on võimalik vastaspoole vastu alusetust rikastumisest tuleneva nõude kohtu teel esitamist liigitada määruse nr 44/2001 artiklis 66 esitatud „menetluse“ mõiste alla.

33.

Selle järelduse vastu ei räägi ka asjaolu, et määruse nr 44/2001 artiklis 66 ei kasutata mõnes keeleversioonis mõistet „hagi“, vaid mõistet „menetlus“. ( 13 ) Nimelt ei saa ka mõistest „menetlus“ tuletada, et hagi ja vastuhagi peavad artikli 66 osas moodustama ühtse, järjepideva menetluse. Isegi kui mõne liikmesriigi õiguskorras võidaks sellest niimoodi aru saada, ei takistaks see siinkohal väljapakutud artikli 66 autonoomset tõlgendust.

34.

Järelikult tuleb lähtuda sellest, et eelotsusetaotlus, mille kõik küsimused puudutavad liisinguvõtja 2008. aastal esitatud alusetust rikastumisest tulenevat nõuet, kuulub määruse nr 44/2001 ajalisse kohaldamisalasse.

35.

Seetõttu ei ole eelotsuse küsimused hüpoteetilised ja seega peab Euroopa Kohus neile vastama.

36.

Esimese küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas sellise õiguskaitsetaotluse suhtes, nagu on põhikohtuasjas esitatud vastuhagi, on asjakohane määruse nr 44/2001 artikli 6 punktis 3 sätestatud kohtualluvus.

37.

Lisaks vastuhagi õigusinstituudi mõiste üldisele määratlusele tuleb seega järgnevalt kontrollida, kas nimetatud sätte tähenduses puudutab liisinguvõtja alusetust rikastumisest tulenev nõue „sama lepingut või samu asjaolusid nagu [liisinguandja] hagi ise“.

38.

Vastuhagi mõistet määruse nr 44/2001 artikli 6 punkti 3 tähenduses tuleb tõlgendada autonoomselt. Euroopa Kohus täpsustas seda mõistet kohtuasjas Danværn Production selliselt, et see kehtib eraldi väljamõistmistaotluste kohta hageja kahjuks, millega võib vajaduse korral ka „nõuda suuremat summat kui hagejalt nõutav summa ja seda võib järgnevalt nõuda isegi siis, kui hageja hagi jäetakse rahuldamata.“ ( 14 )

39.

Järelikult tuleb vastuhagiga järgida hageja taotlusest eristatavat nõuet, mis on suunatud eraldi väljamõistmisele. ( 15 )

40.

Sellest tuleb käesolevas asjas lähtuda.

41.

Makstud summa tagastamise taotluse korral on nimelt tegemist liisinguvõtja iseseisva nõudega, mis on eraldi suunatud liisinguandja kohustamisele õigusliku aluseta saadu tagastamiseks. Selline nõue ei kujuta endast pelgalt kaitsevahendit vastaspoole esitatud väljamaksmise nõude vastu.

42.

Määruse nr 44/2001 artikli 6 punkt 3 nõuab lisaks, et vastuhagi „aluseks on sama leping või samad asjaolud, mis põhihagi puhul“.

43.

Väljendit „sama leping või samad asjaolud, mis põhihagi puhul“ ei ole Euroopa Kohus siiani veel piisavalt tõlgendanud. ( 16 ) Ka seda väljendit tuleb tõlgendada autonoomselt, võttes arvesse määruse nr 44/2001 eesmärki, kusjuures ei ole siiski tingimata vajalik tugineda sama määruse artiklit 28 käsitlevale kohtupraktikale. ( 17 )

44.

Vastuhagi valikulise kohtualluvuse eesmärk on võimaldada pooltele nende vastastikuste nõuete üle otsustamine ühes ja samas menetluses ühes ja samas kohtus juhul, ( 18 ) kui need nõuded tulenevad ühisest asjaolude kompleksist ja seega „poolte vahel sõlmitud lepingust või [menetlust algatavat] hagi ennast põhjendavast asjaolust“. ( 19 )

45.

Käesolevas asjas tuleb sellega nõustuda. Vastuhagi kujul esitatud nõue makse tagastada tuleneb nimelt liisingulepingust, millest tulenes hageja maksenõue.

46.

Kohtuotsusega kinnitatud kohustuse täitmiseks saadu tagastamistaotlus on küll alusetu rikastumise laadi, kuid see tuleneb liisingulepingust selles mõttes, et alusetust rikastumisest tulenevat nõuet ei oleks ilma liisingulepinguta ja selle täitmiseks tehtud makseta tekkinud.

47.

Küsimuse korral, kas on olemas piisav seos poolte vahel sõlmitud lepinguga, võib lisaks arvestada määruses nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta („Rooma I“) ja määruses nr 864/2007 lepinguväliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta („Rooma II“) esitatud hinnanguid. „Rooma I“ ja „Rooma II“ määrused lähtuvad nimelt üksmeelselt põhimõttest, et alusetu rikastumise sätetest tuleneva soorituse tagasitäitmise korral tuleb tugineda selle aluseks oleva lepingu suhtes kohaldatavale õigusele, ( 20 ) ning näevad seega alusetust rikastumisest tuleneva nõude alust lõppkokkuvõttes lepingus, mille täitmiseks kõnealune sooritus tehti.

48.

Seda arvestades on mõistetav lähtuda vastavast ühtsusest ning hagi aluseks olevast lepinguga seotud suhtest ka alusetust rikastumisest tulenevate vastuhagide korral määruse nr 44/2001 artikli 6 punkti 3 raames.

49.

Eelnevat arvesse võttes tuleb esimesele eelotsuse küsimusele vastata, et mõiste „vastuhagi […], mille aluseks on sama leping või samad asjaolud, mis põhihagi puhul“ määruse nr 44/2001 artikli 6 punkti 3 tähenduses, hõlmab ka hagi, mis esitati pärast seda, kui tühistati jõustunud ja täitmisele pööratav kohtuotsus, mis oli tehtud kostja põhihagi alusel algatatud menetluses, ja kohtuasi saadeti esimese astme kohtule uueks arutamiseks, ja millega praegune hageja nõuab alusetust rikastumisest tuleneva nõude alusel summa tagastamist, mille ta oli kohustatud maksma tühistatud kohtuotsuse alusel, mis tehti kostja põhihagi alusel algatatud menetluses.

50.

Teise küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus selgitada, kas tarbija esitatud hagi korral, millega ta esitab vastuhagi kujul alusetust rikastumisest tuleneva nõude, mis on seotud lepinguga, mille tarbija on sõlminud määruse nr 44/2001 tähenduses, on samuti tegemist tarbijalepinguga seotud asjaga.

51.

Eelotsusetaotluse esitanud kohus ei ole piiranud seda küsimust juhtumiga – mida käesolevas asjas ei esine –, kus vastuhagi kohtualluvust eitatakse.

52.

Käesolevas asjas esinevas olukorras ei tohiks teisele eelotsuse küsimusele vastamine olla siiski enam tähtis, kui arvestada seda, et põhikohtuasjas on vastuhagi kohtualluvus vastavalt määruse nr 44/2001 artikli 6 punktile 3 juba selletagi kindlaks tehtud ning juba seetõttu tuleb siiski nõustuda Sloveenia kohtute rahvusvahelise pädevusega.

53.

Ettehaaravalt tuleb lühidalt käsitleda teist küsimust ning arutada vastuhagi kujul esitatud alusetust rikastumisest tuleneva nõude õiguslikku laadi tarbijalepingute kohtualluvuse aspektist.

54.

Tarbijalepingute kohtualluvuse korral on Euroopa Kohus kasutanud laia lähenemisviisi ning liigitanud selle alla ka sellised nõuded, millel on üksnes „tihe seos“ tarbijalepinguga. ( 21 ) Põhikohtuasjas esitatud taotlusega sarnase õiguskaitsetaotluse korral, mille eesmärk on makse tagastamine tarbijalepingu – käesolevas asjas liisingulepingu – täitmiseks, on selline tihe seos olemas.

55.

Eeltoodut arvestades tuleks teisele eelotsuse küsimusele vastata nii, et mõistet „küsimused, mis on seotud lepinguga, mille tarbija on sõlminud“ määruse nr 44/2001 artikli 15 lõike 1 tähenduses tuleb tõlgendada nii, et see hõlmab ka alusetust rikastumisest tulenevat tarbija nõuet, mis on seotud teise tema suhtes toimuva vaidlusega, mis on seotud tarbijalepinguga ja mille eesmärk on summa tagastamine, mille tarbija oli kohustatud maksma teises tarbijalepinguga seotud asjas tehtud ning hiljem tühistatud kohtuotsuse alusel.

56.

Kolmanda küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas määruse nr 44/2001 artikli 5 punkt 1, mis käsitleb lepingutega seotud asjade kohtualluvust on kohaldatav (ja kui jaa, siis kuidas) ka juhul, kui liisinguvõtja esitab, nagu see on põhikohtuasjas, alusetust rikastumisest tuleneva nõude.

57.

Pärast seda, kui Sloveenia kohtute pädevuse suhtes saab tugineda nii vastuhagi käsitlevatele pädevusnormidele kui ka tarbijalepinguid käsitlevatele pädevusnormidele, on kolmandale küsimusele vastamine ülearune. Ettehaaravalt tuleb seda lühidalt käsitleda.

58.

Mõiste „lepingutega seotud asjades“ määruse nr 44/2001 artikli 5 punkti 1 tähenduses puudutab igasugust teise isiku suhtes vabatahtlikult võetud kohustust. ( 22 ) Seejuures ei hõlma määruse nr 44/2001 artikli 5 punkt 1 aga üksnes otseseid lepingust tulenevaid kohustusi, vaid ka sekundaarseid kohustusi nagu näiteks kahju hüvitamise või tagasimaksmise kohustused, mis asuvad täitmata lepingulise kohustuse asemele. ( 23 )

59.

Alles hiljuti selgitas Euroopa Kohus kohtuasjas Profit Investment SIM selle kohta, et „hagid, milles nõutakse lepingu tühiseks tunnistamist ja sellest tühiseks tunnistatud lepingust tulenevalt aluseta makstud summade tagastamist, on hõlmatud väljendiga „lepingutega seotud asjades’“ kõnealuse sätte tähenduses ( 24 ) ja tugines seejuures „põhjuslikule seosele tagastamisõiguse ja lepingulise seose vahel“. ( 25 )

60.

Selle lähenemisviisi saab ilma pikemata üle kanda käesoleval juhul lahendatavale kohtuasjale, milles ei ole küll tegemist tühise lepinguga selle tegelikus mõttes, küll aga maksega, mis muutus maksmisotsuse äralangemise tõttu õigusliku aluseta makseks.

61.

Seetõttu tuleks kolmanda küsimuse esimesele osale vastata, et väljendit „lepingutega seotud asjades“ määruse nr 44/2001 artikli 5 punkti 1 tähenduses tuleb tõlgendada nii, et see hõlmab ka sellist hagi nagu hagi põhikohtuasjas, millega liisinguvõtja esitab alusetust rikastumisest tuleneva nõude.

62.

Kolmanda küsimuse teine osa puudutab vaidlusaluse nõude täitmise koha kindlakstegemist.

63.

Arvestades seda, et põhikohtuasjas kõnealuse liisingulepingu puhul, millega on seotud rikastumisest tulenev nõue, ei ole tegemist müügilepinguga ( 26 ) ega teenuse osutamise lepinguga [kõnealuse määruse] artikli 5 punkti 1 alapunkti b tähenduses, ( 27 ) määratakse täitmiskoht käesolevas asjas kindlaks vastavalt artikli 5 punkti 1 alapunktile c koosmõjus alapunktiga a, võttes seega aluseks esitatud nõude suhtes kohaldatava siseriikliku õiguse. ( 28 )

64.

Kuna kohtupraktikas loetakse sekundaarsete nõuete korral määravaks see kohustus, mille täitmata jätmine esitatakse nõuete põhjendamiseks, ( 29 ) näib ka alusetust rikastumisest tuleneva nõude korral õigusliku aluseta tehtud soorituse tõttu olevat nõutav tugineda esialgse (eeldatava) maksmiskohustuse täitmise kohale. Samas suunas viitavad ka „Rooma I“ määruse artikli 12 punkti 1 alapunktis e esitatud hinnangud, mille kohaselt alluvad ka nurjunud lepingu tagajärjed (näiteks lepingu tagasitäitmine) lepingu suhtes kohaldatavale õigusele. ( 30 )

65.

Seega tuleks kolmanda küsimuse teisele osale vastata, et kohustuse täitmise koht määruse nr 44/2001 artikli 5 punkti 1 alapunkti a tähenduses tuleb kindlaks määrata neid siseriiklikke õigusnorme kohaldades, mis kehtivad esialgse lepingust tuleneva maksmiskohustuse suhtes, kui makse nüüd tagasi nõutakse.

66.

Kuna otsuse tegemise seisukohalt on tähtis üksnes vastus esimesele eelotsuse küsimusele, teen ma eeltoodule tuginedes Euroopa Kohtule ettepaneku vastata eelotsuse küsimustele järgmiselt:

67.

Mõiste „vastuhagi […], mille aluseks on sama leping või samad asjaolud, mis põhihagi puhul“, määruse nr 44/2001 artikli 6 punkti 3 tähenduses hõlmab ka hagi, mis esitati pärast seda, kui tühistati jõustunud ja täitmisele pööratav kohtuotsus, mis oli tehtud kostja põhihagi alusel algatatud menetluses, ja kohtuasi saadeti esimese astme kohtule uueks arutamiseks, ja millega praegune hageja nõuab alusetust rikastumisest tuleneva nõude alusel summa tagastamist, mille ta oli kohustatud maksma tühistatud kohtuotsuse alusel, mis tehti kostja põhihagi alusel algatatud menetluses.