—

Hagejad toovad seoses sellega muu hulgas esile, et kostja oleks pidanud käsitlema teiste vastuväiteteatise adressaatideks olevate ettevõtjate vastuseid dokumentidega tutvumise taotluse osas samaväärselt teiste dokumentidega, mis võivad sisaldada õigustavaid asjaolusid.

—

Lisaks märgivad hagejad, et ühesuguse ja korduva või ühe ja vältava rikkumise puhul on teiste vastuväiteteatise adressaatideks olevate ettevõtjate vastustega tutvumine menetlusõiguslik tagatis teiste rikkumise osaliste vastutuse omistamise vastu.

—

Veel väidavad hagejad, et kuna nad on Šveitsi saksakeelses Aargau kantonis asuvad ettevõtjad, siis on neil õigus pidada kostjaga kirjavahetust saksa keeles, kuna see on üks ametlikest keeltest ja isegi kostja töökeel.

—

Selles osas väidavad hagejad, et ei piisa üksnes üldisest oletusest, et tegemist on ühesuguse ja korduva või ühe ja vältava rikkumisega, et põhjendada kostja pädevust kolmandates riikides toimepandud rikkumiste puhul. Lisaks oleks kostja sellisel juhul pidanud üksikasjalikult uurima väljaspool EMP-d teostatud projekte ja tegevusi seoses nende otsese, märkimisväärse ja prognoositava mõjuga EMP-s.

—

Rikkumist ei saa pidada üheks rikkumiseks, eelkõige osas, milles see puudutab nii maa- kui ka merekaableid. Nimelt ei ole identsed kaubad ega teenused ega läbiviimise viis ning osalenud ettevõtjad ja füüsilised isikud on üksnes osaliselt samad. Lisaks ei pandud rikkumist toime.

—

Kostja oleks pidanud esitama rikkumise osas iga ettevõtja kohta eraldi piisavalt täpsed ja üksteist toetavad tõendid eelkõige turu jagamise alguse kohta, aga ka selle katkematu kestuse kohta.

—

Kui tegemist on üksnes osalise kaudse osalemisega ühesuguses ja korduvas või ühes ja vältavas rikkumises, siis oleks kostja pidanud konkreetselt tõendama, et asjaomased ettevõtjad kavatsesid selles osaleda kõigi ühiste eesmärkide saavutamiseks ja teadsid teiste osaliste kogu muust õigusvastasest käitumisest üldise plaani raames või oleksid seda mõistlikult võinud ette näha. Kuna kostja ei ole seda suutnud tõendada, või ei ole täielikult tõendanud, siis ei saa hagejaid võtta vastutusele kogu konkurentsivastase tegevuse eest.

—

Hagejad on seisukohal, et otsus põhineb real faktilistel hüpoteesidel, mille osas kostja ei ole esitanud täpseid ja üksteist toetavaid tõendeid. Eelkõige on kostja tõendeid moonutanud seoses hagejate rikkumises osalemise väidetava algusega, ta on teinud oletuslikke järeldusi ja ta on jätnud tähelepanuta usaldusväärsed alternatiivsed selgitused.

—

Lisaks on otsus vastuoluline, kuna selle resolutsioonis tuvastatakse üks ja vältav rikkumine, kuid põhjenduses käsitletakse ühesugust ja korduvat rikkumist.

—

Suuniste trahvide arvutamise meetodi kohta punktis 13 esitatud üldreeglist kõrvalekaldumine viiteaasta kindlaksmääramisel on meelevaldne, kuna seda ei ole piisavalt põhjendatud.

—

Lisaks on see vastuoluline ja rikub ne bis in idem keeldu, kuna ühesuguse ja korduva või ühe ja vältava rikkumise eest trahvi põhisumma määramisel ei võetud arvesse rikkumise raskust, milleks määrati ühtselt 15 %, ja sellest hoolimata määrati kogu kartelli teatud osades osalemise eest täiendavalt veel 2 %. Kostja oleks juba trahvi põhisumma määramisel pidanud arvestama asjaolu, et hagejad ei vastuta kogu kartelli eest tervikuna.

—

Kui kostja otsustas, et hagejad osalesid rikkumises kõrvalosalistena, ei oleks ta juhuslike ja tähtsusetute tõendite alusel tohtinud asuda seisukohale, et hagejad osalesid kogu kartellis.

—

Hagejad väidavad veel, et trahvi vähendamine 5 % võrra on liiga vähene ega võta arvesse kartelli korraldajate ja põhiosaliste ning üksnes vähesel määral kartellis osalenud hagejate erinevat rolli.