12.1.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 7/15

1.

Kas direktiivi 2009/103/EÜ (1) artikli 14 punkt b näeb ette kollisiooninormi, mida tuleks ratione personae kohaldada mitte üksnes liiklusõnnetuses kannatanutele, vaid ka liiklusõnnetuses kahju tekitanud sõiduki kindlustusandjatele, selleks et määratleda nendevahelistele õigussuhetele kohaldatavat õigust, ja kas tegemist on erinormiga nende Rooma I (2) ja Rooma II (3) määruses kehtestatud normide suhtes, mis puudutavad kohaldatavat õigust?

2.

Kui vastus esimesele küsimusele on eitav, siis on oluline teha kindlaks, kas kindlustusandjate vahelised õigussuhted on käesoleval juhul hõlmatud mõistega „lepingulised võlasuhted” Rooma I määruse artikli 1 lõike 1 tähenduses. Kui kindlustusandjate vahelised õigussuhted on mõistega „lepingulised võlasuhted” hõlmatud, on seejärel tähtis vastata küsimusele, kas nende suhete puhul on tegemist kindlustuslepinguga (õigussuhtega) ja kas neile kohaldatav õigus tuleb kindlaks teha Rooma I määruse artikli 7 kohaselt.

3.

Kui vastused esimesele kahele küsimusele on eitavad, on oluline teha kindlaks, kas regressinõude puhul on autorongis kasutatavate sõidukite kindlustusandjate vahelised õigussuhted hõlmatud mõistega „lepinguvälised võlasuhted” Rooma II määruse tähenduses ja kas kohaldatava õiguse kindlakstegemisel Rooma II määruse artikli 4 lõike 1 kohaselt tuleb neid võlasuhteid käsitleda kui tuletatud õigussuhteid, mis tekivad liiklusõnnetuse (kahju õigusvastane tekitamine) tulemusel. Kas niisugusel juhul nagu käesolevas asjas peaks õnnetusse sattunud autorongi kindlustusandjaid pidama sama nõude eest vastutavateks võlgnikeks Rooma II määruse artikli 20 tähenduses ja kas nende õigussuhetele kohaldatav õigus tuleks kindlaks määrata lähtudes sellest normist?