—

Ungari valitsus, esindajad: M. Tátrai ja G. Koós,

—

Euroopa Komisjon, esindajad: E. Montaguti ja B. Béres,

1

Eelotsusetaotlus puudutab ELTL artikli 18 ja artikli 20 lõike 2 punkti a tõlgendamist.

2

Taotlus on esitatud B. D. Nagy ja Vas Megyei Rendőr-főkapitánysági (Vasi komitaadi keskpolitseiprefektuur, edaspidi „keskpolitseiprefektuur”) vahelises kohtuvaidluses Ungaris elava isiku poolt selle riigi territooriumil välisriigi registreerimismärki kandva sõiduki kasutamist reguleerivate Ungari õigusnormide rikkumise eest määratud rahatrahvi üle.

3

Ungari 1988. aasta I seaduse (liiklusseadus) (A közúti közlekedésről szóló 1988. évi I. törvény, edaspidi „liiklusseadus”) § 20 lõike 1 punktis 1 ja lõikes 4 on ette nähtud:

„1.   Kui Ungaris alaliselt elav isik või Ungaris asuv ühing rikub käesolevas seaduses või muus õigusnormis või ühenduse õigusaktis Ungari territooriumil välismaa registreerimismärgiga mootorsõiduki kasutamist puudutavaid sätteid, siis võib talle määrata rahatrahvi,

[...]

4.   Lõike 1 punkti[s] […] l sätestatu rikkumisel võib määrata rahatrahvi summas 10000 kuni 800000 [Ungari forintit (umbes 32 eurot kuni 2500 eurot)]. […] trahvi piirmäär on kehtestatakse eraldi õigusaktiga. […]”

4

Selle seaduse § 25/B kohaselt:

„1.   […] mootorsõiduk võib teeliikluses osaleda Ungari liikluskorralduse eest vastutava organi välja antud registreerimistunnistuse ja registreerimismärgi alusel, kui

2.   Lõike 1 punktis a sätestatut ei kohaldata, kui:

[...]

4.   Lõike 1 punktis b sätestatut ei kohaldata, kui:

[...]

5.   Mootorsõiduki vastutav kasutaja ja mootorsõidukijuht on kohustatud kontrolli käigus tõendama lõigetes 2 ja 4 sätestatud tingimuste täitmist ametiasutuse välja antud ungarikeelse dokumendi või isikutevahelist kokkulepet tõendava kinnitatud dokumendiga või nende notariaalselt tõestatud ungarikeelse tõlkega või nende dokumentide lihttõlkega, mida ei loeta notariaalselt tõestatud tõlkeks.”

5

Valitsuse 29. juuli 2009. aasta määruse nr 156/2009 maanteevedu, reisijatevedu ja maanteeliiklust puudutavate teatavate sätete rikkumise korral määratavate trahvide summade ning trahvi määramisega seotud haldusülesannete kohta (A közúti árufuvarozáshoz, személyszállításhoz és a közúti közlekedéshez kapcsolódó egyes rendelkezések megsértése esetén kiszabható bírságok összegéről, valamint a bírságolással összefüggő hatósági feladatokról szóló 156/2009. Kormányrendelet) §‑s 12/A on sätestatud:

„1.   Ungari juriidilisest isikust vastutav kasutaja, kes rikub [liiklusseaduse] § 20 lõike 1 punktis l sätestatut, on kohustatud tasuma trahvi summas:

2.   Kui füüsiline isik rikub [liiklusseaduse] § 20 lõike 1 punkti l sätteid, on tal kohustus tasuda pool lõikes 1 sätestatud trahvi summast.

[...]”

6

B. D. Nagy on Ungaris elav Ungari kodanik, kes 16. mai 2013. aasta seisuga ei olnud liidu õiguse tähenduses töötaja ja kelle alaline elukoht ei olnud välismaal.

7

B. D. Nagy Ungari kodanikust poolvend elab Austrias ning on Austrias registreeritud äriühingu Alpen‑Reisen Horváth OG (edaspidi „Alpen-Reisen”) üks omanikest ja seaduslik esindaja.

8

Alpen-Reisen andis 3. detsembril 2010 sõlmitud lepingu alusel B. D. Nagy’ile õiguse kasutada alates 7. detsembrist 2010 kuni selle õiguse tagasivõtmiseni teatavat mootorsõidukit, mis kandis Austria registreerimismärki.

9

Sõiduk ei olnud igal ajal B. D. Nagy’i valduses, vaid ta kasutas seda aeg-ajalt, kui tema poolvend palus tal täita teatavaid äriühinguga Alpen-Reisen seotud ülesandeid. Mootorsõiduki kasutamisega seotud kulud kattis nimetatud äriühing.

10

B. D. Nagy kasutas 16. mail 2013 nimetatud mootorsõidukit liiklemiseks Szombathelys (Ungari), kus teda kontrollis politsei. B. D. Nagy väitis kontrolli käigus, et ta sai sõiduki laenuks oma poolvennalt, et ta saaks seda Ungaris kasutada, kuid tal ei olnud kohapeal esitada lepingut, millega talle antaks õigus kõnealust sõidukit kasutada. Seetõttu võtsid politseinikud ära sõiduki registreerimismärgid ja haldusorgani loa nimetatud sõiduki käitamiseks.

11

Szombathely politseiprefektuur (Szombathelyi Rendőrkapitányság) määras 30. mai 2013. aasta otsuses B. D. Nagy’ile trahvi summas 400000 forintit (umbes 1250 eurot) selle eest, et ta oli rikkunud Ungari alalistele elanikele kohaldatavaid õigusnorme, mis puudutavad välismaa registreerimismärgiga mootorsõiduki kasutamist Ungaris.

12

B. D. Nagy esitas selle otsuse peale keskpolitseiprefektuurile vaide. Ta väitis, et tema poolvend oli andnud talle volituse sõidukiga liigelda ning et trahvi aluseks olevad Ungari õigusnormid rikuvad liidu õigust, eelkõige isikute vaba liikumise põhimõtet. Ta viitas sellega seoses kohtuasjale, milles hiljem tehti kohtumäärus Kovács (C‑5/13, EU:C:2013:705), kuid mis tollal oli veel Euroopa Kohtus menetluses ning käsitles samu Ungari õigusnorme.

13

Keskpolitseiprefektuur jättis Szombathely politseiprefektuuri otsuse 15. juuli 2013. aasta otsusega muutmata. Politseiprefektuur tõdes eelkõige, et B. D. Nagy ei suutnud kohapeal esitada dokumenti, mis oleks tõendanud mootorsõiduki riigisisest seaduslikku kasutamist.

14

B. D. Nagy esitas keskpolitseiprefektuuri otsuse peale kaebuse Szombathelyi Közigazgatási és Munkaügyi Bíróságile (Szombathely haldus- ja töökohus). Kaebuses väitis ta, et keskpolitseiprefektuuri 15. juuli 2013. aasta otsuse aluseks oleva liiklusseaduse § 20 lõike 1 punkt 1 ja § 25/B lõike 1 punkt b on liidu õigusega vastuolus. Ta lisas kõnealuse sõiduki kasutamist puudutava lepingu kuupäevaga 3. detsember 2010 ning kinnitas, et ta ei ole kunagi tegelenud kutsealase tegevusega.

15

Eelotsusetaotluse esitanud kohus peatas menetluse põhikohtuasjas kuni kohtumääruse Kovács (C‑5/13, EU:C:2013:705) tegemiseni. Euroopa Kohus otsustas mainitud kohtuasjas, et ELTL artiklit 45 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus niisugused liikmesriigi õigusnormid nagu need, mis on kõne all käesolevas põhikohtuasjas ja milles on sätestatud, et selle liikmesriigi teedel võivad liigelda ainult samas liikmesriigis registreeritud ja selle liikmesriigi registreerimismärgiga mootorsõidukid ning selle liikmesriigi elanik, kes taotleb nimetatud normist erandi tegemist tulenevalt asjaolust, et ta kasutab teises liikmesriigis asuvale tööandjale kuuluvat sõidukit, peab saama vaidlusalustes liikmesriigi õigusnormides ette nähtud tingimuste olemasolu tõendada politseikontrolli käigus kohapeal, sest vastasel juhul määratakse talle nimetatud normide rikkumise eest viivitamatult ja ilma võimaluseta taotleda sellest vabastamist rahatrahv, mille summa vastab niisuguse rahatrahvi summale, mis määratakse sõiduki registreerimiskohustuse täitmata jätmise eest.

16

Kuna F. Kovács oli töötaja liidu õiguse tähenduses, andis Euroopa Kohus selles asjas eelotsusetaotluse esitanud kohtule vastuse ELTL artikli 45 alusel, mitte ELTL artiklite 18 ja 20 alusel, mida eelotsusetaotluses oli samuti mainitud.

17

Pärast menetluse jätkamist põhikohtuasjas täiendas B. D. Nagy faktiliste asjaolude kohta esitatud teavet, väites et aitab oma poolvenna palvel toetava perekonnaliikmena täita Alpen‑Reiseni tegevusega seotud ülesandeid, mille puhul on tarvis ületada Ungari ja Austria vahelist piiri, kuid mille eest ei maksta tasu. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu andmetel pidi B. D. Nagy ka politseikontrolli toimumise päeval täitma selliseid ülesandeid.

18

Neil asjaoludel otsustas Szombathelyi Közigazgatási és Munkaügyi Bíróság (Szombathely haldus- ja töökohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

19

Esitatud küsimustega, mida tuleb analüüsida koos, palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitust selle kohta, kas ELTL artikliga 18 ja artikli 20 lõike 2 punktiga a on vastuolus niisugused liikmesriigi õigusnormid, mis näevad ette, et põhimõtteliselt võivad selle liikmesriigi teedel liigelda ainult mootorsõidukid, millel on selle liikmesriigi haldusorgani luba ja registreerimismärk, ning samas liikmesriigis alalist elukohta omav isik, kes soovib tugineda erandile nimetatud õigusnormist sel alusel, et ta kasutab mõnes muus liikmesriigis asuva vastutava kasutaja poolt tema kasutusse antud mootorsõidukit, peab politseikontrolli käigus suutma kohapeal tõendada, et ta vastab nimetatud liikmesriigi õigusnormides selle erandi kohaldamiseks ette nähtud tingimustele; vastasel juhul määratakse talle viivitamatult trahv, mille summa vastab registreerimiskohustuse täitmatajätmise korral kohaldatava trahvi summale ja millest vabastamise võimalust ei ole ette nähtud.

20

Sissejuhatuseks tuleb märkida, et vaatamata sellele, et eelotsusetaotluse esitanud kohus on oma küsimustes formaalselt piirdunud ainult ELTL artiklile 18 ja artikli 20 lõike 2 punktile a tõlgenduse küsimisega, ei takista see asjaolu Euroopa Kohut esitamast siseriiklikule kohtule kõiki liidu õiguse tõlgendamise aspekte, mis võivad olla tarvilikud liikmesriigi kohtu menetluses oleva kohtuasja lahendamisel, olenemata sellest, kas see kohus neile oma küsimuses viitas või mitte (vt selle kohta kohtuotsused ING. AUER, C‑251/06, EU:C:2007:658, punkt 38, ning van Putten jt, C‑578/10–C‑580/10, EU:C:2012:246, punkt 23).

21

Esitatud küsimuste lahendamisel tuleb nimelt arvesse võtta kõiki asutamislepingu ja teisese õiguse sätteid, mis võivad kõnealuse probleemi puhul olla asjakohased (vt selle kohta kohtuotsused Mutsch, 137/84, EU:C:1985:335, punkt 10, ning van Putten jt, C‑578/10–C‑580/10, EU:C:2012:246, punkt 24).

22

Euroopa Kohtule esitatud toimikust ilmneb, et B. D. Nagy kui Ungari alaline elanik kasutas Ungari teedel liiklemiseks teises liikmesriigis registreeritud mootorsõidukit, mille talle oli tasuta laenuks andnud Austria äriühing Alpen‑Reisen, mille üks omanikest ja seaduslik esindaja on B. D. Nagy’i poolvend.

23

Samas märgib Euroopa Komisjon sellega seoses õigesti, et Euroopa Kohus on erinevate liikmesriikide kodanike vahel sõlmitud laenulepingu kohta juba otsustanud, et mootorsõiduki piiriülese tasuta kasutamiseks laenamise puhul on tegemist kapitali liikumisega ELTL artikli 63 tähenduses (vt selle kohta kohtuotsus van Putten jt, C‑578/10–C‑580/10, EU:C:2012:246, punktid 28 ja 36).

24

Kuna kohaldamisele kuulub ELTL artikkel 63, mis näeb ette diskrimineerimiskeelu erinormid, ei ole ELTL artikkel 18 seega kohaldatav (vt selle kohta kohtuotsus Missionswerk Werner Heukelbach, C‑25/10, EU:C:2011:65, punkt 19).

25

Neil asjaoludel tuleb esitatud küsimusi kõigepealt käsitleda ELTL artikli 63 alusel ja seejärel vajaduse korral ELTL artikli 20 lõike 2 punkti a alusel.

26

Sellega seoses tuleb meelde tuletada, et kapitali vaba liikumise piiranguteks ELTL artikli 63 lõike 1 tähenduses on liikmesriigi kehtestatud meetmed, mille tõttu tema elanikud võivad hoiduda laenulepingute sõlmimisest teistes liikmesriikides (vt selle kohta kohtuotsused komisjon vs. Belgia, C‑478/98, EU:C:2000:497, punkt 18, ning van Putten jt, C‑578/10–C–580/10, EU:C:2012:246, punkt 40).

27

Samu õigusnorme mis põhikohtuasjas käsitleva kohtumääruse Kovács (C‑5/13, EU:C:2013:705) punktis 29 asus Euroopa Kohus seisukohale, et need õigusnormid võrduvad oma tagajärgedelt sõiduki Ungaris registreerimise kohustuse säilitamisega.

28

Need õigusnormid panevad niisugusele sõidukijuhile nagu põhikohtuasja kaebaja nimelt kohustuse kanda pidevalt kaasas dokumente, mis tõendavad, et registreerimiskohustusest vabastavad tingimused on täidetud, vastasel juhul määratakse talle trahv, mille summa vastab registreerimiskohustuse täitmatajätmise korral kohaldatava trahvi summale. Selline karistus on ilmselgelt ebaproportsionaalne põhikohtuasjas käsitluse all oleva rikkumisega, mis on selgelt vähem raske kui sõiduki registreerimata jätmine (vt selle kohta kohtumäärus Kovács, C‑5/13, EU:C:2013:705, punktid 25 ja 28).

29

Sellega seoses tuleb märkida, et Ungari niisuguse alalise elaniku olukord, kes kasutab nimetatud liikmesriigi teedel sõidukit, mis on seal registreeritud ja tasuta tema kasutusse antud, on objektiivselt võrreldav niisuguse alalise elaniku olukorraga, kes samadel tingimustel kasutab teises liikmesriigis registreeritud sõidukit. Käesoleva kohtuotsuse eelmises punktis mainitud kohustused ei laiene aga juhtumitele, kus tegemist on Ungaris registreeritud ja tasuta laenuks saadud sõiduki kasutamisega.

30

Niisiis, välja arvatud juhul, kui teises liikmesriigis registreeritud sõiduk on mõeldud alaliselt kasutamiseks peamiselt Ungari territooriumil või kui seda tegelikult niimoodi kasutatakse – neid asjaolusid peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus –, kujutavad niisugused liikmesriigi õigusnormid, nagu on vaidluse all põhikohtuasjas, endast kapitali vaba liikumise piirangut ELTL artikli 63 lõike 1 tähenduses (vt selle kohta kohtuotsus van Putten jt, C‑578/10–C‑580/10, EU:C:2012:246, punkt 50).

31

Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikast tuleneb, et selline EL toimimise lepinguga tagatud põhivabaduste piirang on lubatud ainult siis, kui sellega taotletakse asutamislepinguga kooskõlas olevat õiguspärast eesmärki ja kui seda õigustab ülekaalukas üldine huvi. Lisaks peab meetme kohaldamine sellisel juhul olema kõnealuse eesmärgi saavutamiseks sobiv ega tohi minna kaugemale, kui on eesmärgi saavutamiseks vajalik (vt eelkõige kohtumäärus Kovács, C‑5/13, EU:C:2013:705, punkt 31 ja seal viidatud kohtupraktika).

32

Euroopa Kohus otsustas kohtumääruse Kovács (C‑5/13, EU:C:2013:705) punktis 34, et kuigi niisugused õigusnormid, nagu on vaidluse all põhikohtuasjas, on sobivad maksupettuste vastu võitlemise eesmärkide saavutamiseks sõidukite registreerimismaksu ja mootorsõidukimaksu valdkondades, tuleb neid siiski lugeda selle eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale minevateks.

33

Sarnaselt asjaoludega, mille pinnalt tehti kohtumäärus Kovács (C‑5/13, EU:C:2013:705), ei võimalda ükski Euroopa Kohtu toimikus sisalduv asjaolu järeldada, et niisugustel asjaoludel, nagu on vaidluse all põhikohtuasjas, saab eesmärgi võidelda maksupettustega saavutada ainult juhul, kui registreerimiskohustusest erandi tegemise tingimustele vastamist kinnitavad dokumendid esitatakse liikluskontrolli hetkel, vastasel juhul aga määratakse rahatrahv, mille summa vastab niisuguse rahatrahvi summale, mis määratakse sõiduki registreerimiskohustuse täitmata jätmise eest, ja et selline eesmärk ei oleks enam saavutatav, kui need dokumendid esitataks nii nagu põhikohtuasja puhul lühikese aja jooksul pärast kontrolli (kohtumäärus Kovács, C‑5/13, EU:C:2013:705, punkt 35).

34

Mis puudutab liikluskontrolli tõhususega seotud põhjendusi, millele viitas Ungari valitsus oma kirjalikes seisukohtades, siis tuleb meelde tuletada, et põhikohtuasjas vaidluse all olevate õigusnormidega nähakse ette märkimisväärne trahvisumma, mille eesmärk on karistada registreerimiskohustuse rikkumist. Niisugune meede läheb aga kaugemale sellest, mis on vajalik eesmärgi saavutada tõhus liikluskontroll täitmiseks (vt selle kohta kohtumäärus Kovács, C‑5/13, EU:C:2013:705, punkt 38).

35

Ungari valitsus väidab sellega seoses, et piirangu proportsionaalsuse nõue, mida Euroopa Kohus ei pidanud täidetuks kohtuasjas, milles tehti kohtumäärus Kovács (C‑5/13, EU:C:2013:705), on niisugustel asjaoludel nagu põhikohtuasjas täidetud, kuivõrd seal on tegemist „liidu kodanikuga” ELTL artikli 20 tähenduses, mitte „töötajaga” ELTL artikli 45 tähenduses. Ta leiab nimelt, et liikmesriigi pädevate asutuste teostatava kontrolli võimalused on väiksemad ja põhikohtuasjas vaidluse all olevate õigusnormide rikkumise oht on eriti osas, mis puudutab liiklusseaduse §‑s 25/B ette nähtud registreerimiskohustusest vabastamise tingimusi, suurenenud juhul, kui tegemist on liidu kodanikuga, kes ei ole töötaja. Töötajate ja teiste liidu kodanike olukordade vaheline erinevus seoses kontrollivõimalustega ei saaks isegi juhul, kui see oleks tõendatud, õigustada eesmärgi saavutada tõhus liikluskontroll nimel niisuguse trahvi määramist, nagu on ette nähtud kõnealuste liikmesriigi õigusnormidega.

36

Eelnevatest kaalutlustest tuleneb, et põhikohtuasjas vaidluse all olevad õigusnormid ei järgi kapitali vaba liikumise põhimõtet ELTL artikli 63 tähenduses, ning ELTL artikli 20 lõike 2 punkti a kohta esitatud küsimustele ei ole niisiis vaja vastata.

37

Seetõttu tuleb esitatud küsimustele vastata, et ELTL artikli 63 lõikega 1 on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis näevad ette, et põhimõtteliselt võivad selle liikmesriigi teedel liigelda ainult mootorsõidukid, millel on selle liikmesriigi haldusorgani luba ja registreerimismärk, ning samas liikmesriigis alalist elukohta omav isik, kes soovib tugineda erandile nimetatud õigusnormist sel alusel, et ta kasutab mõnes muus liikmesriigis asuva vastutava kasutaja poolt tema kasutusse antud mootorsõidukit, peab politseikontrolli käigus suutma kohapeal tõendada, et ta vastab nimetatud liikmesriigi õigusnormides selle erandi kohaldamiseks ette nähtud tingimustele; vastasel juhul määratakse talle viivitamatult trahv, mille summa vastab registreerimiskohustuse täitmatajätmise korral kohaldatava trahvi summale ja millest vabastamise võimalust ei ole ette nähtud.

38

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (seitsmes koda) otsustab:

ELTL artikli 63 lõikega 1 on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis näevad ette, et põhimõtteliselt võivad selle liikmesriigi teedel liigelda ainult mootorsõidukid, millel on selle liikmesriigi haldusorgani luba ja registreerimismärk, ning samas liikmesriigis alalist elukohta omav isik, kes soovib tugineda erandile nimetatud õigusnormist sel alusel, et ta kasutab mõnes muus liikmesriigis asuva vastutava kasutaja poolt tema kasutusse antud mootorsõidukit, peab politseikontrolli käigus suutma kohapeal tõendada, et ta vastab nimetatud liikmesriigi õigusnormides selle erandi kohaldamiseks ette nähtud tingimustele; vastasel juhul määratakse talle viivitamatult trahv, mille summa vastab registreerimiskohustuse täitmatajätmise korral kohaldatava trahvi summale ja millest vabastamise võimalust ei ole ette nähtud.