Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62013TN0152

Kohtuasi T-152/13: 15. märtsil 2013 esitatud hagi — Sea Handling versus komisjon

ELT C 129, 4.5.2013, p. 28–29 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

4.5.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 129/28


15. märtsil 2013 esitatud hagi — Sea Handling versus komisjon

(Kohtuasi T-152/13)

2013/C 129/53

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Sea Handling SpA (Somma Lombardo, Itaalia) (esindajad: advokaadid B. Nascimbene, F. Rossi dal Pozzo, M. Merla ja L. Cappelletti)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada vaidlustatud otsus, millega komisjon tunnistas SEA poolt kapitalisüstide näol SEA Handling SpA kasuks võetud meetmed ühisturuga kokkusobimatuks riigiabiks ning kohustas need tagasi nõudma;

teise võimalusena tühistada vaidlustatud otsuse artikkel 3, millega komisjon kohustas väidetava riigiabi tagasi nõudma;

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Käesolevas kohtuasjas vaidlustatud otsus on sama, mis vaidlustati kohtuasjas T-125/13: Itaalia Vabariik vs. komisjon.

Hagi põhjenduseks esitab hageja kuus väidet.

1.

Esimene väide, et on rikutud mõningaid menetlusnorme.

Sellega seoses väidetakse, et on rikutud nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (EÜT L 83, lk 1; ELT eriväljaanne 08/01, lk 339) ja SEA Handling SpA menetlusõigusi; samuti väidetakse, et uurimine oli puudulik seoses uuritava ajavahemikuga, sest eelnevalt ei olnud uuritud ega hinnatud ajavahemikku 2006–2010.

Samuti väidetakse, et on rikutud õiguskindluse ja hea halduse põhimõtteid seoses menetluse ja eelkõige esialgse uurimismenetluse äärmiselt õigustamatu kestusega.

2.

Teine väide, et on rikutud ELTL artikli 107 esimest lõiku riigi ressursside kasutamise seisukohast.

Selles osas viidatakse põhjenduse puudumisele ning uurimise puudulikkusele seoses asjaoluga, et kulud ei olnud riigi kanda, ning selle tõendamata jätmisele, et vahendid andis riik.

3.

Kolmas väide, et on rikutud ELTL artikli 107 esimest lõiku omistamise seisukohast.

Hageja väidab, et vaidlustatud otsus ei põhine üksikute kapitalisüstide otsuste individuaalsel hindamisel ning et komisjon ei ole selgitanud põhjusi, miks ta leiab, et aastatel 2002–2010 kohaldati SEA Handling SpA riigipoolse toetuse ühtset kava.

Ta lisab selles osas, et asjaolud, millele komisjon viitab, ei ole sobivad selleks, et tõendada meetmete omistatavust riigile ning et komisjon on jätnud tähelepanuta asjaolud, millele pooled viitasid selleks, et tõendada, et meetmed ei ole riigile omistatavad.

4.

Neljas väide, et on rikutud ELTL artikli 107 esimest lõiku erainvestori doktriini seisukohast.

Hageja on seisukohal, et komisjon ei ole konkreetselt tõendanud, et SEA-le sarnane erainvestor ei oleks otsustanud oma tütarettevõtjale kapitalisüstide tegemise kasuks ning piirdus üldiselt nende parameetrite õigsuse vaidlustamisega, mida SEA kasutas oma ettevõtlusega seotud valikute tegemisel.

Samuti juhitakse tähelepanu sellele, et meetmeid ei käsitletud kontekstipõhiselt SEA kontserni raames ning asjaoludele anti väär hinnang seoses SEA Handling SpA ja teiste turuoperaatorite võrdlemisega; samuti kohaldati vääralt erainvestori põhimõtet, sest üksikuid kapitalisüstide tehinguid ei analüüsitud.

5.

Viies väide, et on rikutud ELTL artikli 107 kolmandat lõiku.

Hageja märgib selles osas, et on rikutud õigusnormi seoses lennujaamasektori suuniste kohaldamisalaga, kuna need ei olnud käesoleva juhtumi suhtes kohaldatavad.

Samuti juhitakse tähelepanu sellele, et on tehtud ilmselge hindamisviga ning puuduvad põhjendused seoses päästmise ja ümberkorraldamise suuniste kohaldamisega, sest komisjon moonutas hageja arvates äriühingu pikaajalise kasumlikkuse taastumise nõude tähendust, lükkas ekslikult tagasi SEA poolt oma tütarettevõtja ümberkorraldamise raames välja pakutud tasakaalustusmeetmed ning ei võtnud nõuetekohaselt arvesse asjaolu, et vaidlusalused kapitalisüstid toimusid alati äriühingu ümberkorraldamiseks rangelt vajalikus määras.

6.

Kuues väide, et tagasinõudmise korraldus on õigusvastane.

Hageja väidab, et tagasinõudmise korraldus on õigusvastane õiguspärase ootuse kaitse põhimõtte ja põhjendamiskohustuse rikkumise tõttu.


Top