Acces la dreptul Uniunii Europene
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">Aflați mai multe despre funcționalitățile experimentale</a>
Alegeți funcționalitățile experimentale pe care doriți să le testați
EUR-Lex
Acces la dreptul Uniunii Europene

Acest document este un extras de pe site-ul EUR-Lex

Sunteți aici
Folosiți ghilimele pentru a căuta o „expresie exactă”. Adăugați un asterisc (*) la un termen pentru a găsi variante (transport*, 32019R*). Puteți folosi semnul întrebării (?) în locul unui caracter din termenul căutat pentru a găsi variante (dacă scrieți ca?, rezultatele căutării vor include caz, cap, cal).
Recomandări pentru căutare
Aveți nevoie de mai multe opțiuni de căutare? Utilizați Căutare avansată

Document 62013CN0530

Kohtuasi C-530/13: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Verwaltungsgerichtshof (Austria) 8. oktoobril 2013 — Leopold Schmitzer versus Bundesministerin für Inneres

ELT C 15, 18.1.2014, p. 3-5 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Data documentului:
08/10/2013
Data depunerii:
08/10/2013
Autor:
Euroopa Kohus
Formă:
Õigusalane teave
Limba autentică:
saksa keel
Tip de procedură:
Eelotsusetaotlus
Link
Selectează toate actele care menționează acest document
Cauză referitoare la:
Link

18.1.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 15/3

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Verwaltungsgerichtshof (Austria) 8. oktoobril 2013 — Leopold Schmitzer versus Bundesministerin für Inneres

(Kohtuasi C-530/13)

2014/C 15/04

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Verwaltungsgerichtshof

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Leopold Schmitzer

Vastustaja: Bundesministerin für Inneres

Eelotsuse küsimused

1)

Kas — piiramata Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „põhiõiguste harta”) artikli 52 lõike 1 ja nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ (1), millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (edaspidi „direktiiv 2000/78/EÜ”) artikli 6 kohaldamist — tegemist on (otsese) diskrimineerimisega vanuse alusel põhiõiguste harta artikli 21 ja/või direktiivi 2000/78/EÜ artikli 2 lõike 1 ja lõike 2 punkti a tähenduses, kui seoses uutele ametnikele kõrgemale palgaastmele tõusmise uue mittediskrimineeriva korra kehtestamisega saab varasema korra alusel (ametialasel edasijõudmisel 18. eluaasta täitumisele eelnenud perioodide arvesse võtmata jätmise tõttu) diskrimineeritud juba teenistuses olev ametnik küll esitada taotluse uue korra rakendamiseks, mille tulemusel arvutatakse kõrgemale palgaastmele tõusmise lähtekuupäev mittediskrimineerival viisil, kuid sellise taotluse rahuldamine toob siseriikliku õiguse järgi kaasa olukorra, kus tulenevalt uue korra kohasest aeglasemast ametialasest edasijõudmisest ei parane tema õiguslik positsioon (ja koos sellega ka ametipalk, mida tal on õigus saada) hoolimata soodsamast kõrgemale palgaastmele tõusmise lähtekuupäevast sellisel määral, et tema õiguslik positsioon oleks samasugune nagu varasema korra kohaselt diskrimineerival viisil eelisseisundisse seatud juba teenistuses oleval ametnikul (kellel on võrreldavad perioodid kogunenud küll mitte enne, vaid pärast 18. eluaasta täitumist, mida on varasema korra kohaselt juba arvesse võetud), kes ei soovi minna üle uuele korrale?

2)

Kui vastus on jaatav, siis kas ametnik saab — põhiõiguste harta artikli 52 lõike 1 ja/või direktiivi 2000/78/EÜ artikli 6 kohase õigustava aluse puudumise korral (vt selle kohta eeskätt järgmine kolmas küsimus) — tugineda õigusliku positsiooni tuvastamise menetluses põhiõiguste harta artikli 21 ja/või direktiivi 2000/78/EÜ artikli 2 vahetule kohaldatavusele ka siis, kui asjaomase taotluse esitamisega muutus uue korra kohane kõrgemale palgaastmele tõusmise soodsam lähtekuupäev tema suhtes juba kohaldatavaks?

3)

Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, siis kas uutele ametnikele mittediskrimineeriva korra kehtestamisel edasikestev õiguslikul positsioonil põhinev vahetegemine ühelt poolt eelisseisundisse seatud juba teenistuses olevatel ametnikel, kes ei soovinud minna üle uuele korrale, ja teiselt poolt juba teenistuses olevatel ametnikel, kes on hoolimata uuele korrale üleminekust seatud endiselt ebasoodsamasse olukorda, on üleminekumeetmena halduskoormuse vähendamise ja omandatud õiguste säilitamise ja/või õiguspärase ootuse kaitse kaalutlustel põhiõiguste harta artikli 52 lõike 1 ja/või direktiivi 2000/78/EÜ artikli 6 tähenduses õigustatud, isegi kui

a)

siseriiklikul seadusandjal ei pea ametialase edasijõudmise korra kehtestamisel olema kollektiivlepingu poolte nõusolekut ja ta peab jääma vaid õiguspärase ootuse kaitse põhiõiguslikesse piiridesse, mis ei nõua eelisseisundisse seatud juba teenistuses olevate ametnike osas, kes ei soovinud minna üle uuele korrale, omandatud õiguste täielikku säilitamist varasema korra tervikuna kehtima jätmise kujul;

b)

siseriiklikul seadusandjal oleks sellega seoses olnud ka võimalus tagada juba teenistuses olevate ametnike võrdne kohtlemine 18. eluaasta täitumisele eelnenud perioodide arvessevõtmisega, jättes seni diskrimineeritud juba teenistuses olevate ametnike suhtes kehtima varasemad ametialase edasijõudmise eeskirjad;

c)

sellega seotud halduskoormus oleks oodatavate taotluste suurt hulka arvestades küll märkimisväärne, kuid kulude poolest ei oleks see ligilähedaseltki võrreldav töötasu kogusummaga, mis on ebasoodsamasse olukorda seatud ametnikel jäänud saamata ja jääb ka edaspidi saamata võrreldes eelisseisundisse seatud ametnikega;

d)

üleminekuperiood, mille vältel jätkub juba teenistuses olevate ametnike erinev kohtlemine, kestab mitukümmend aastat ja puudutab pikka aega (tulenevalt uute ametnike põhimõttelisest „teenistusse võtmise peatamisest” avalik-õiguslikus teenistuses) valdavat osa kõikidest ametnikest;

e)

kord kehtestati tagasiulatuvalt, millega riivati ametniku kahjuks ametniku suhtes soodsamat õiguslikku olukorda, mida tuli liidu õiguse ülimuslikkust arvestades kohaldada vähemasti ajavahemikul 1. jaanuarist 2004 kuni 30. augustini 2010 ja mille kohaldamist oli ametnik enda suhtes taotlenud juba enne seadusemuudatuse avaldamist?

Kui vastus esimesele või teisele küsimusele on eitav või kui vastus kolmandale küsimusele on jaatav:

4)

a)

Kas seadusega sätestatud kord, mis näeb töötamise algusperioodil ette pikema kõrgemale palgaastmele tõusmise tähtaja ja raskendab seega kõrgema palgaastme saavutamist, on kaudne diskrimineerimine vanuse alusel?

b)

Kui vastus on jaatav, siis kas vähest töökogemust töötamise algusperioodil silmas pidades on selline kord asjakohane ja vajalik?

Kui vastus kolmandale küsimusele on jaatav:

5)

a)

Kas seadusega sätestatud kord, mis näeb ette, et „muid perioode”, kuigi nende eesmärk ei olnud ametialase väljaõppe ega ametialase töökogemuse saamine, võetakse esimese kolme aasta osas arvesse tervikuna ja järgmise kolme aasta osas 50 % ulatuses, kujutab endast vanuse alusel diskrimineerimist?

b)

Kui vastus on jaatav, siis kas selline kord on õigustatud, et vältida õigusliku positsiooni halvenemist nende ametnike puhul (mõeldud on ilmselt „ka uute ametnike puhul”), kellel asjaomased enne 18. eluaasta täitumist kogutud arvessevõetavad perioodid puuduvad, kuigi arvesse võib võtta ka muid perioode, mis on kogutud pärast 18. eluaasta täitumist?

6)

Kui neljanda küsimuse punktile a tuleb vastata jaatavalt ja neljanda küsimuse punktile b eitavalt ja samal ajal tuleb kolmandale küsimusele vastata jaatavalt või kui viienda küsimuse punktile a tuleb vastata jaatavalt ja viienda küsimuse punktile b eitavalt:

Kas uue korra diskrimineerivad tunnused, mis sellisel juhul esinevad, toovad kaasa selle, et juba teenistuses olevate ametnike erinev kohtlemine ei ole üleminekumeetmena enam õigustatud?

(1)  Nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (EÜT L 303, lk 16; ELT eriväljaane 05/04, lk 79).

Sus