Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62013CN0375

    Kohtuasi C-375/13: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Handelsgericht Wien (Austria) 3. juulil 2013 — Harald Kolassa versus Barclays Bank PLC

    ELT C 274, 21.9.2013, p. 6–7 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
    ELT C 274, 21.9.2013, p. 3–4 (HR)

    21.9.2013   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 274/6


    Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Handelsgericht Wien (Austria) 3. juulil 2013 — Harald Kolassa versus Barclays Bank PLC

    (Kohtuasi C-375/13)

    2013/C 274/12

    Kohtumenetluse keel: saksa

    Eelotsusetaotluse esitanud kohus

    Handelsgericht Wien

    Põhikohtuasja pooled

    Hageja: Harald Kolassa

    Kostja: Barclays Bank PLC

    Eelotsuse küsimused

    A.

    Määruse (EÜ) nr 44/2001  (1) (Brüsseli I määrus) artikli 15 lõige 1:

    1.

    Kas määruse (EÜ) nr 44/2001 artikli 15 lõike 1 sõnastust „Küsimustes, mis on seotud lepinguga, mille isik ehk tarbija on sõlminud oma majandustegevusest või kutsealast sõltumatul eesmärgil” tuleb tõlgendada selliselt, et

    1.1

    hageja, kes omandas tarbijana järelturul esitajavõlakirja ja esitab nüüd emitendi vastu nõuded esiteks prospektiga seotud vastutuse alusel, väites, et emitent on rikkunud teavitamis- ja kontrollikohustusi, ning teiseks võlakirjatingimuste alusel, saab tugineda viidatud kohtualluvuse alusele, kui kolmandalt isikult väärtpaberi ostmisega astus hageja kaudselt emitendi ja võlakirja esialgse märkija vahelisse võlasuhtesse;

    1.2

    juhul, kui küsimusele 1.1. vastatakse jaatavalt, saab hageja tugineda eespool tsiteeritud määruse nr 44/2001 artiklis 15 sätestatud kohtualluvusele ka sellisel juhul, kui kolmas isik, kellelt tarbija esitajavõlakirja ostis, oli võlakirja eelnevalt omandanud oma majandustegevuse või kutsealaga seotud eesmärgil, see tähendab juhul, kui hageja astub asjaomasesse võlasuhtesse isiku asemel, kes ei ole tarbija;

    1.3

    juhul, kui küsimustele 1.1. ja 1.2 vastatakse jaatavalt, saab hageja, kes on tarbija, tugineda eespool tsiteeritud määruse nr 44/2001 artiklis 15 sätestatud tarbijalepingute kohtualluvusele ka sellisel juhul, kui ta ei ole ise asjaomase võlakirja omanik, vaid omanikuks on kolmas isik, kes ei ole tarbija ja kellele hageja on andnud korralduse võlakirja omandamiseks ja kes hoiab võlakirja käsundi alusel oma nimel hageja jaoks, kusjuures hagejal on võlakirja omaniku vastu üksnes võlaõiguslikust kokkuleppest tulenev üleandmisnõue?

    2.

    Kas juhul, kui küsimusele 1.1. vastatakse jaatavalt, sätestab määruse (nr 44/2001) artikli 15 lõige 1 võlakirja omandamise lepingu alusel esitatud nõude lahendamiseks pädeva kohtu osas niinimetatud lisakohtualluvuse sama võlakirja omandamisest tulenevate lepinguväliste nõuete puhul?

    B.

    Määruse (EÜ) nr 44/2001 (Brüsseli I määrus) artikli 5 punkti 1 alapunkt a:

    1.

    Kas määruse (EÜ) nr 44/2001 artikli 5 punkti 1 alapunkti a sõnastust „lepingutega seotud asjades” tuleb tõlgendada selliselt, et

    1.1.

    hageja, kes omandas järelturul esitajavõlakirja ja esitab nüüd emitendi vastu nõuded esiteks prospektiga seotud vastutuse alusel, väites, et emitent on rikkunud teavitamis- ja kontrollikohustusi, ning teiseks võlakirjatingimuste alusel, saab tugineda viidatud kohtualluvuse alusele, kui kolmandalt isikult väärtpaberi ostmisega astus hageja kaudselt emitendi ja võlakirja esialgse märkija vahelisse võlasuhtesse;

    1.2.

    juhul, kui küsimusele 1.1. vastatakse jaatavalt, saab hageja tugineda eespool tsiteeritud määruse nr 44/2001 artikli 5 punkti 1 alapunktis a sätestatud kohtualluvusele ka sellisel juhul, kui ta ei ole ise asjaomase võlakirja omanik, vaid omanikuks on kolmas isik, kes ei ole tarbija ja kellele hageja on andnud korralduse võlakirja omandamiseks ja kes hoiab võlakirja käsundi alusel oma nimel hageja jaoks, kusjuures hagejal on võlakirja omaniku vastu üksnes võlaõiguslikust kokkuleppest tulenev üleandmisnõue?

    2.

    Kas juhul, kui küsimusele 1.1. vastatakse jaatavalt, sätestab määruse (nr 44/2001) artikli 5 punkti 1 alapunktis a võlakirja omandamise lepingu alusel esitatud nõude lahendamiseks pädeva kohtu osas niinimetatud lisakohtualluvuse sama võlakirja omandamisest tulenevate lepinguväliste nõuete puhul?

    C.

    Määruse (EÜ) nr 44/2001 (Brüsseli I määrus) artikli 5 punkt 3:

    1.

    Kas väärtpaberituru õigusest tulenevad prospektiga seotud vastutuse alusel esitatavad nõuded ning esitajavõlakirjade emiteerimisega seotud kaitse- ja teavitamiskohustuse rikkumise alusel esitatavad nõuded on lepinguvälise kahju hüvitamise nõuded määruse (EÜ) nr 44/2001 artikli 5 punkti 3 tähenduses?

    1.1.

    Kas juhul, kui esimesele küsimusele vastatakse jaatavalt, kehtib eeltoodu ka siis, kui nõuded emiteerija vastu esitab isik, kes ei ole ise võlakirja omanik ja kellel on üksnes võlaõiguslikust kokkuleppest tulenev üleandmisnõue võlakirja omaniku vastu, kes hoiab tema jaoks väärtpabereid käsundi alusel?

    2.

    Kas määruse nr 44/2001 artikli 5 punkti 3 sõnastust „selle paiga, kus kahjustav sündmus on toimunud või võib toimuda” tuleb tõlgendada nii, et kui võlakirja ostmine toimub tahtlikult esitatud ebaõige teabe põhjal, siis

    2.1.

    tuleb kahju tekkimise kohaks pidada kannatanu elukohta kui tema vara peamist asukohta?

    2.2.

    Kas juhul, kui küsimusele 2.1. vastatakse jaatavalt, kehtib eeltoodu ka siis, kui väärtpaberi ostmise korraldust ja selle eest tasumise korraldust on võimalik tühistada kuni väärtpaberite üleandmiseni, kusjuures üleandmine toimus veidi aega pärast raha debiteerimist kannatanu arveldusarvelt teises liikmesriigis?

    D.

    Kohtualluvuse kontrollimine ja kahest aspektist olulised asjaolud

    1.

    Kas kohus peab määruse (EÜ) nr 44/2001 artikli 25 ja sellele järgneva artikli alusel kohtualluvuse kontrollimisel läbi viima ammendava tõendite kogumise menetluse seoses vaidlustatud asjaoludega, mis on olulised nii kohtualluvuse määramisel kui ka esitatud nõuete sisulisel lahendamisel (edaspidi „kahest aspektist olulised asjaolud”), või peab kohus kohtualluvuse määramisel eeldama hageja väidete õigsust?


    (1)  Nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT L 12, lk 1; ELT eriväljaanne 19/04, lk 42).


    Top