EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 62013CN0228
Case C-228/13 P: Appeal brought on 29 April 2013 by Hotel Gabrielli srl, formerly Hotel Gabrielli Sandwirth SpA, against the order of the General Court (Fourth Chamber) of 20 February 2013 in Joined Cases T-278/00 to T-280/00, T-282/00 to T-286/00 and T-288/00 to T-295/00 Albergo Quattro Fontane and Others v Commission
Kohtuasi C-228/13 P: Hotel Gabrielli srl, varem Hotel Gabrielli Sandwirth SpA 29. aprillil 2013 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (neljas koda) 20. veebruari 2013 . aasta määruse peale liidetud kohtuasjades T-278/00–T-280/00, T-282/00–T-286/00 ja T-288/00–T-295/00: Albergo Quattro Fontane jt. versus komisjon
Kohtuasi C-228/13 P: Hotel Gabrielli srl, varem Hotel Gabrielli Sandwirth SpA 29. aprillil 2013 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (neljas koda) 20. veebruari 2013 . aasta määruse peale liidetud kohtuasjades T-278/00–T-280/00, T-282/00–T-286/00 ja T-288/00–T-295/00: Albergo Quattro Fontane jt. versus komisjon
ELT C 207, 20.7.2013, p. 14–15
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
ELT C 207, 20.7.2013, p. 5–5
(HR)
20.7.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 207/14 |
Hotel Gabrielli srl, varem Hotel Gabrielli Sandwirth SpA 29. aprillil 2013 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (neljas koda) 20. veebruari 2013. aasta määruse peale liidetud kohtuasjades T-278/00–T-280/00, T-282/00–T-286/00 ja T-288/00–T-295/00: Albergo Quattro Fontane jt. versus komisjon
(Kohtuasi C-228/13 P)
2013/C 207/26
Kohtumenetluse keel: itaalia
Pooled
Apellant: Hotel Gabrielli srl, varem Hotel Gabrielli Sandwirth SpA (esindajad: advokaadid A. Bianchini ja F. Busetto)
Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon ja Comitato „Venezia vuole vivere”
Apellandi nõuded
— |
Tühistada vaidlustatud Üldkohtu määrus; |
— |
rahuldada esimeses kohtuastmes esitatud nõuded ja sellest tulenevalt:
|
— |
mõista komisjonilt välja mõlema kohtuastme kohtukulud. |
Väited ja peamised argumendid
Apellatsioonkaebuse põhjendamiseks esitati üheksa väidet.
Esimene väide: määrus on ekslik, sest ei asutud seisukohale, et kõnealused meetmed ei soodustanud nende hüvituslikust laadist tulenevalt kuidagi vastavaid abisaajaid.
Teine väide: määrus on ekslik, sest ei välistatud võimalust, et kõnealused meetmed kahjustavad konkurentsi ja ühendusesisest kaubandust või vähemalt ei antud sellega seoses hinnangut.
Kolmas väide: määrus on ekslik, sest selles sedastati, et ei ole kohaldatavad EÜ artikli 87 lõike 2 punkti b (nüüd ELTL artikli 107 lõike 2 punkt b) ja EÜ artikli 87 lõike 3 punkti b (nüüd ELTL artikli 107 lõike 3 punkt b) kohased erandid.
Neljas väide: määrus on ekslik, sest selles sedastati, et ei ole kohaldatav EÜ artikli 87 lõike 3 punkti b (nüüd ELTL artikli 107 lõike 3 punkt c) kohane erand.
Viies väide: määrus on ekslik, sest selles sedastati, et ei ole kohaldatavad EÜ artikli 87 lõike 3 punktide d ja e (nüüd ELTL artikli 107 lõike 3 punktid d ja e) kohased erandid.
Kuues väide: määrus on ekslik, sest selles sedastati, et ei ole kohaldatav EÜ artikli 86 lõike 2 (nüüd ELTL artikli 106 lõige 2) kohane erand.
Seitsmes väide: määrus on ekslik, sest välistati võimalus, et tegemist on olemasoleva abiga, millest tulenevalt rikuti EÜ artikli 88 lõiget 3 (nüüd ELTL artikli 108 lõige 3) ja määruse nr 659/1999 (1) artiklit 15.
Kaheksas väide: määrus on ekslik, sest välistati määruse nr 659/1999 artikli 14 lõike 1 kohaldamine seoses tagasinõudmise korraldusega.
Üheksas väide: määrus on ekslik, sest välistati määruse nr 659/1999 artikli 14 lõike 1 kohaldamine seoses intresside nõudmisega.
(1) Nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrus (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (EÜT L 83, lk 1; ELT eriväljaanne 08/01, lk 339).