—

Vilniaus energija UAB, esindaja: L. Samuolis,

—

Leedu valitsus, esindajad: D. Kriaučiūnas ja V. Kazlauskaitė-Švenčionienė,

—

Belgia valitsus, esindajad: T. Materne ja J‑C. Halleux,

—

Poola valitsus, esindaja: B. Majczyna,

—

Euroopa Komisjon, esindajad: G. Zavvos ja J. Jokubauskaitė,

1

Eelotsusetaotlus käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/22/EÜ mõõtevahendite kohta (EÜT L 135, lk 1; ELT eriväljaanne 13/34, lk 149) ja ELTL artikli 34 tõlgendamist.

2

Taotlus on esitatud Vilniaus energia UAB (edaspidi „Vilniaus energia”) ja Lietuvos metrologijos inspekcijos Vilniaus apskrities skyrius’e (Leedu mõõteinspektsiooni Vilniuse osakond; edaspidi „metrologijos inspekcija”) vahelises kohtuvaidluses, mille ese on tühistamishagi metrologijos inspekcija kontrollakti peale, mis käsitleb andmete kaugedastuse (kaugmõõtmise) seadmega ühendatud veearvestite mõõtetulemuste kasutamist.

3

Direktiivi 2004/22 põhjendused 3, 4, 10 ja 17 on sõnastatud järgmiselt:

[...]

[...]

4

Vastavalt nimetatud direktiivi artiklile 1 „Kohaldamisala” kohaldatakse direktiivi „mõõtmisfunktsiooniga seadmetele ja süsteemidele, mis on määratletud mõõtevahendeid käsitlevates lisades, mis puudutavad veearvesteid (MI‑001)”.

5

Sama direktiivi artikli 2 lõikes 1 on sätestatud:

„Liikmesriigid võivad sätestada artiklis 1 nimetatud mõõtevahendite kasutamise mõõtmisteks avaliku huvi, rahvatervise, avaliku ohutuse ja korra, keskkonna- ja tarbijakaitse, maksude ja koormistega maksustamise ja ausa kaubanduse tagamisel, kui nad peavad seda õigustatuks.”

6

Direktiivi 2004/22 artikli 3 esimene lõik on sõnastatud järgmiselt:

„Käesolevas direktiivis sätestatakse nõuded, millele peavad vastama artiklis 1 nimetatud mõõtevahendid ja -süsteemid turule laskmisel ja/või kasutuselevõtul artikli 2 lõikes 1 nimetatud ülesannete osas.”

7

Selle direktiivi artikli 4 punktides a, e ja f on sätestatud:

„Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

[...]

8

Direktiivi artikli 6 lõike 1 esimeses lõigus on sätestatud:

„Mõõtevahend peab vastama I lisas ja asjaomases seda liiki mõõtevahendit käsitlevas lisas sätestatud olulistele nõuetele.”

9

Direktiivi 2004/22 artikli 7 lõikes 1 on sätestatud:

„Mõõtevahendi vastavust kõigile käesoleva direktiivi sätetele tõendatakse CE-märgise ja metroloogilise lisamärgise olemasoluga sellel mõõtevahendil nagu on määratletud artiklis 17.”

10

Direktiivi artikli 8 lõigetes 1–4 on sätestatud:

„1.   Liikmesriigid ei takista käesoleva direktiiviga hõlmatud põhjustel vastavalt artiklile 7 mis tahes CE‑märgist ja metroloogilist lisamärgist kandva mõõtevahendi turule laskmist ega kasutuselevõttu.

2.   Liikmesriigid võtavad kõik asjakohased meetmed tagamaks mõõtevahendite turulelaskmise ja/või kasutuselevõtu ainult juhul, kui need vastavad käesoleva direktiivi nõuetele.

3.   Liikmesriik võib nõuda, et mõõtevahend vastaks selle kasutuselevõttu reguleerivatele sätetele, mida õigustavad kohalikud kliimatingimused. Sellisel juhul valib liikmesriik I lisa tabelist 1 vajalikud ülemised ja alumised temperatuuri piirid ning võib lisaks määratleda niiskustingimused (kondenseerumine või mittekondenseerumine) ning selle, kas kasutuskoht on avatud või suletud.

4.   Kui mõõtevahendile on määratletud erinevad täpsusklassid:

Mõlemal punktis a või b toodud juhul võib omaniku valikul kasutusele võtta parema täpsusega mõõtevahendid.”

11

Kõnealuse direktiivi artikli 9 esimeses lõigus on sätestatud:

„Mõõtevahendi vastavushindamine asjakohaste oluliste nõuete suhtes toimub taotluse alusel tootja valikul ühes seda liiki mõõtevahendit käsitlevas lisas nimetatud vastavushindamismenetluse järgi. [...]”

12

Direktiivi I lisas „Olulised nõuded” on sätestatud:

„Mõõtevahend annab kõrgetasemelise metroloogilise kaitse nii, et iga mõjutatud osapool võib olla kindel mõõtetulemuses, ning see peab olema konstrueeritud ja toodetud kõrgel mõõtmiste kvaliteeditasemel tagades mõõtetulemuste turvalisuse.

Nõuded, millele mõõtevahendid vastavad, määratakse allpool ning neid täiendavad, kui see on asjakohane, mõõtevahendite erinõuded lisades MI‑001–MI‑010, mis täpsustavad üksikasjalikumalt üldnõuete teatud aspekte.

[...]

8. Korruptsioonivastane kaitse

[...]

10. Mõõtetulemuse esitamine

[...]

[...]”

13

Direktiivi 2004/22 lisas MI‑001 „Veearvestid” on sätestatud:

„I lisa asjakohaseid nõudeid, käesoleva lisa erinõudeid ja käesolevas lisas loetletud vastavushindamismenetlusi kohaldatakse elumajades, ärides ja väiketööstustes kasutatava puhta, külma või sooja vee koguse mõõtmiseks ette nähtud veearvestitele”.

Mõisted

Veearvesti

mõõtevahend, mis on ette nähtud mõõtemuundurist läbi voolava veekoguse mõõtmiseks, salvestamiseks ja näitamiseks mõõtmistingimustes.

[...]”

14

Direktiivi 2004/22 lisas MI‑005 „Mõõtesüsteemid muude vedelike kui vee koguste pidevavaks ja dünaamiliseks mõõtmiseks” on määratletud, et „mõõtesüsteem” on „süsteem, mis koosneb arvestist endast ja kõigist mõõtevahenditest, mis on vajalikud õige mõõtmise tagamiseks või mis on ette nähtud mõõtmistööde lihtsustamiseks”.

15

Leedu metroloogiaseaduse (metrologijos įstatymas) artikli 2 lõike 7 kohaselt (22. juuni 2006. aasta seadusega nr X‑717 kehtestatud redaktsioonis; Valstybės žinios, edaspidi „Žin”, nr 77‑2966, 2006):

„Mõõtevahend on vahend, seade või süsteem, mida kasutatakse mõõtmisel kas eraldi või koos lisaseadmetega.”

16

Seaduse artikli 2 lõikes 15 on sätestatud:

„Mõõtesüsteem on mõõtevahendite või eri seadiste terviklik kogum, mis on ühendatud teatud konkreetset liiki mõõtmiste tegemise eesmärgil.”

17

Riikliku mõõteteenistuse direktori 15. novembri 2010. aasta määruses nr V‑107 andmete kaugedastuse (kaugmõõtmise) funktsiooniga mõõtevahendite metroloogilise valideerimise kohta (Įsakymas Dėl matavimo priemonių su nuotoliniu (telemetriniu) duomenų perdavimu metrologinio įteisinimo; (Žin nr 135‑2010, 2010, edaspidi „15. novembri 2010. aasta määrus”) on sätestatud:

18

Vilniaus energija on ettevõtja, kes tegeleb Vilniuse linna kütte ja sooja veega varustamisega.

19

Tarbijalt 7. veebruaril 2012 saadud taotluse kontrollimise käigus tegid metrologijos inspekcija ametnikud kindlaks, et Vilniaus energija oli paigaldanud selle tarbija korterisse WFH 36 tüüpi soojaveearvesti nr 09532667. Arvestil oli märgitud kehtiv esmataatluse number, mis tõendas Vilniaus metrologijos centras’e läbiviidud taatlemist.

20

Kütteseadme reguleerimiseks ja andmete kaugedastamiseks (kaugmõõtmiseks) oli arvesti ühendatud automaatseadmega Rubisafe, mille abil toimus arvesti näitudel põhinevate ja arvete koostamiseks kasutatavate andmete kaugedastus. Euroopa Kohtule esitatud toimikust ilmneb, et suur osa Rubisafe‑seadmetest on valmistatud Saksamaal.

21

Metrologijos inspekcija leidis 15. novembri 2010. aasta määruse punkti 2 alusel, et selle arvesti mõõtetulemusi ei või andmete kaugedastuseks kasutada, kuna metroloogiliselt ei ole kontrollitud süsteemi tervikuna, see tähendab veearvestit ja andmete kaugedastuse (kaugmõõtmise) seadet koos.

22

Metrologijos inspekcija 22. märtsi 2012. aasta kontrollaktiga nr PA‑954 (V 12) (edaspidi „kontrollakt”) tehti Vilniaus energiale kaks ettekirjutust:

23

Vilniaus energija esitas Vilniaus apygardos administracinis teismas’e (Vilniuse piirkondlik halduskohus) kontrollakti peale tühistamiskaebuse.

24

Vilniaus apygardos administracinis teismas jättis 2. augusti 2012. aasta otsusega Vilniaus energija esitatud kaebuse põhjendamatuse tõttu rahuldamata.

25

Vilniaus energija esitas selle otsuse peale apellatsioonkaebuse Lietuvos vyriausiasis administracinis teismasele (Leedu kõrgem halduskohus).

26

Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et 15. novembri 2010. aasta määruse ja selle alusel tehtud kontrollaktist tuleneb, et isegi, kui veearvesti vastab mõõtevahendina kõikidele direktiivi 2004/22 nõuetele ja kannab direktiivis osutatud nõuetekohaseid märgiseid, ei tohi seda veearvestit üldjuhul kasutada ühendatuna andmete kaugedastuse (kaugmõõtmise) seadmega. Nimelt käsitatakse vastavalt siseriiklikule õigusele ja tavale seda arvestit kvalitatiivselt uue mõõtevahendina, st mõõtesüsteemina, mille puhul on siseriikliku õiguse kohaselt nõutav mõõtesüsteemi tüübi hindamine ja kinnitamine ning metroloogiline kontroll.

27

Neil asjaoludel palub eelotsusetaotluse esitanud kohus selgitada, kas kõnealused siseriiklikud õigusnormid ja tavad on kooskõlas ELTL artikliga 34 ja kõnealuse direktiiviga.

28

Neil asjaoludel otsustas Lietuvos vyriausiasis administracinis teismas menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 34 ja/või direktiivi 2004/22 tuleb tõlgendada nii, et kõnealuste õigusnormidega on vastuolus siseriiklikud õigusnormid ja tavad, mille kohaselt käsitatakse kõigile direktiivi 2004/22 nõuetele vastavat ja andmete kaugedastuse (kaugmõõtmise) seadmega ühendatud soojaveearvestit mõõtesüsteemina, mistõttu ei või seda soojaveearvestit kasutada ette nähtud viisil enne, kui arvestit ja andmete kaugedastuse (kaugmõõtmise) seadet, mis ühiselt moodustavad mõõtesüsteemi, on metroloogiliselt kontrollitud?”

29

Kõigepealt tuleb hinnata seda, kas kõigile direktiivi 2004/22 nõuetele vastava soojaveearvesti andmete kaugedastuse (kaugmõõtmise) seadmega ühendamise tõttu jääb kõnealuse arvesti kõnealuse direktiivi kohaldamisalast välja.

30

Nimetatud direktiivi artikli 1 kohaselt kohaldatakse seda mõõtmisfunktsiooniga seadmetele ja süsteemidele, mis on määratletud veearvesteid käsitlevas erilisas, st lisas MI‑001.

31

Kõnealuses lisas on veearvesti määratletud kui „mõõtevahend, mis on ette nähtud mõõtemuundurist läbi voolava veekoguse mõõtmiseks, salvestamiseks ja näitamiseks mõõtmistingimustes”.

32

Direktiivi 2004/22 artikli 6 lõike 1 esimeses lõigus on sätestatud, et selle direktiiviga hõlmatud veearvesti peab vastama direktiivi I lisas ja asjaomases veearvesteid käsitlevas lisas MI‑001 sätestatud olulistele nõuetele.

33

Nimetatud I lisa punkti 8.1 kohaselt on nende oluliste nõuete hulgas see, et mõõtevahendite metroloogilised omadused ei tohi olla mõjutatud mis tahes lubamatul viisil ühendusest mis tahes andmete kaugedastuse seadmega. Samuti näeb I lisa punkt 10.5 ette, et kui mõõtevahendi ja kõnealuse seadme näidiku lugemid erinevad, on tarbija makstava tasu aluseks mõõtevahendi näidiku lugem.

34

Eeltoodust tuleneb, et kõigile direktiivi nõuetele vastav soojaveearvesti, ei saa olla välja jäetud direktiivi kohaldamisalast seetõttu, et see on ühendatud andmete kaugedastuse (kaugmõõtmise) seadmega.

35

Järelikult jääb selline arvesti kõnealuse direktiivi kohaldamisalasse.

36

Andmete kaugedastuse (kaugmõõtmise) seadme osas olgu aga seevastu märgitud, et tema ülesanne piirdub soojaveervesti poolt eelnevalt mõõdetud andmete kaugedastusega. Kuna selline seade ei kujuta endast „mõõtmisfunktsiooniga seadet” direktiivi 2004/22 artikli 1 tähenduses, siis ei kuulu see direktiivi kohaldamisalasse.

37

Lisaks ei kohaldata kõnealust direktiivi süsteemi suhtes, mis koosneb veearvestist endast ja andmete kaugedastuse (kaugmõõtmise) seadmest. Nimelt, erinevalt direktiivi lisast MI‑005 mõõtesüsteemide muude vedelike kui vee koguste pidevavaks ja dünaamiliseks mõõtmiseks kohta, milles on määratletud, et „mõõtesüsteem” on „süsteem, mis koosneb arvestist endast ja kõigist mõõtevahenditest, mis on vajalikud õige mõõtmise tagamiseks või mis on ette nähtud mõõtmistööde lihtsustamiseks, ei ole lisas MI‑001 ühtegi viidet sellele määratlusele. Selle puudumist on võimalik selgitada asjaoluga, et direktiivi 2004/22 kohaldamisalasse kuuluv veearvesti on kavandatud tervikliku mõttevahendina, mis ei vaja muid seadmeid, et nendega kogumis tagada õiget mõõtmist või lihtsustada mõõtetöid.

38

Seega tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtule tarvikuliku vastuse andmiseks hinnata põhikohtuasjale kohaldatavaid siseriiklikke õigusnorme ja tavasid esiteks soojaveearvestite ja teiseks andmete kaugedastuse (kaugmõõtmise) seadmete osas.

39

Esiteks, soojaveearvestite kohta olgu meenutatud, et kõiki siseriiklikke meetmeid valdkonnas, mis on ühenduse tasandil täielikult ühtlustatud, peab hindama ühtlustamismeetme, mitte esmase õiguse sätete alusel (vt kohtuotsus komisjon vs. Saksamaa, C‑463/01, EU:C:2004:797, punkt 36 ja seal viidatud kohtupraktika).

40

Nii on see direktiivi 2004/22 puhul, mille eesmärgiks on selle põhjenduse 3 kohaselt kehtestada kõikides liikmesriikides samad toimimisnõuded, millele direktiivi artikliga 1 hõlmatud seadmed ja süsteemid peavad turule laskmisel ja/või kasutuselevõtul vastama.

41

Niisiis näeb direktiivi artikli 8 lõige 1 ette, et liikmesriigid ei saa põhimõtteliselt takistada sellise mõõtevahendi turule laskmist ja/või kasutuselevõttu, mis kannab pärast kõnealuses direktiivis esitatud kõikidele nõuetele positiivse tulemusega vastavushindamist CE‑märgist ja metroloogilist lisamärgist. Samas kui mõõtevahend ei vasta direktiivi 2004/22 nõuetele, siis tuleneb direktiivi artikli 8 lõikest 2, et sellist seadet ei või turule lasta ega kasutusele võtta.

42

Lisaks lubavad direktiivi artikli 8 lõiked 3 ja 4 koosmõjus põhjendusega 10 liikmesriikidel, selleks et arvesse võtta erinevusi kliimatingimustes või riiklikul tasandil kohaldatavate tarbijakaitse erinevaid tasemeid, kehtestada nimetatud sättes esitatud tingimustel keskkonna- või täpsusklassid, millele mõõtevahend turule laskmisel peab vastama.

43

Sellest tulenevalt võivad liikmesriigid üksnes nimetatud sättes ette nähtud juhul kehtestada täiendavaid siseriiklikke nõudeid CE‑märgist ja metroloogilist lisamärgist kandvatele mõõtevahenditele.

44

Samas ei puuduta sellised siseriiklikud õigusnormid ja tavad, nagu käsitletakse põhikohtuasjas, kõnealuses sättes ette nähtud juhtumit.

45

Järelikult takistavad sellised siseriiklikud õigusnormid ja tavad sellise soojaveearvesti turulelaskmist, mis on ühendatud andmete kaugedastuse (kaugmõõtmise) seadmega, mis vastab kõikidele direktiivi 2004/22 nõuetele, kuna sellist arvestit kontrollitakse metroloogiliselt.

46

Sellest tulenevalt tuleb nimetatud direktiivi tõlgendada nii, et sellega on vastuolus põhikohtuasjas käsitletavad siseriiklikud õigusnormid ja tavad.

47

Teiseks olgu andmete kaugedastuse (kaugmõõtmise) seadmete kohta meenutatud, et nagu käesoleva otsuse punktis 36 on märgitud, ei kuulu need seadmed kõnealuse direktiivi kohaldamisalasse. Seega tuleb hinnata kõnealuseid siseriiklikke õigusnorme ja tavasid, lähtudes Euroopa Liidu toimimise lepingu sätetest kaupade vaba liikumise kohta.

48

Selles küsimuses olgu meenutatud, et sellised siseriiklikud õigusnormid ja tavad, nagu käsitletakse põhikohtuasjas, mille kohaselt peavad teistes liikmesriikides seaduslikult toodetud andmete kaugedastuse (kaugmõõtmise) seadmed läbima metroloogilise kontrolli, piiravad importiva liikmesriigi turulepääsemist ning seda tuleb seega pidada koguselise impordipiiranguga samaväärse toimega meetmeks ELTL artikli 34 tähenduses (vt selle kohta kohtuotsus Radiosistemi, C‑388/00 ja C‑429/00, EU:C:2002:390, punkt 43; kohtuotsus ATRAL, C‑14/02, EU:C:2003:265, punktid 62 ja 63, ning kohtuotsus komisjon vs. Portugal, C‑432/03, EU:C:2005:669, punkt 41).

49

Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt võib sellist meedet õigustada vaid mõne ELTL artiklis 36 loetletud üldise huvi põhjendusega või mõne Euroopa Kohtu praktikas põhistatud imperatiivse nõudega eelkõige tingimusel, et see meede on taotletud eesmärgi saavutamiseks sobiv ega lähe kaugemale sellest, mis on vajalik eesmärgi saavutamiseks (kohtuotsus komisjon vs. Portugal EU:C:2005:669, punkt 42).

50

Selliste siseriiklike õigusnormide ja tavade eesmärk, nagu käsitletakse põhikohtuasjas, on kaitsta tarbijaid. Euroopa Kohus on selles küsimuses juba otsustanud, et tarbijakaitse kujutab endast õigustatud huvi, mis põhimõtteliselt õigustab lepinguga tagatud kaupade vaba liikumise taoliste põhivabaduste piiramist (vt selle kohta kohtuotsus Canal Satélite Digital, C‑390/99, EU:C:2002:34, punkt 34).

51

Kuna metroloogiline kontroll võimaldab ära hoida moonutusi ja võltsimist andmete ülekandmisel, siis sobivad tarbijate kaitseks sellised siseriiklikud õigusnormid ja tavad, nagu käsitletakse põhikohtuasjas.

52

Samas lähevad need siseriiklikud õigusnormid ja tavad siiski kaugemale sellest, mis on vajalik selle eesmärgi saavutamiseks.

53

Nimelt näevad põhikohtuasjas käsitletavad siseriiklikud õigusnormid ja tavad ette, et metroloogiliselt kontrollitakse nii soojaveearvestit, mis on ühendatud andmete kaugedastuse (kaugmõõtmise) seadmega, kui ka viimati nimetatud seadet. Samas tuleb esiteks märkida, et direktiivi 2004/22 artikli 9 kohaselt tuleb veearvesti vastavuse hindamine nimetatud direktiivis sätestatud olulistele nõuetele läbi viia enne selle turule lubamist ja kasutuselevõttu. Alles siis kui antakse positiivne vastavushinnang, võib selle arvesti tootja kanda sellele metroloogilise lisamärgise. Teiseks tuleb meenutada käeoleva otsuse punktis 33 sedastatut, et direktiivi I lisa punkt 8.1 sätestab, et kõikidele direktiivi 2004/22 nõuetele vastava soojaveearvesti metroloogilised omadused ei tohi olla mõjutatud mis tahes lubamatul viisil ühendusest mis tahes andmete kaugedastuse seadmega. Kolmandaks näeb juhuks, kui mõõtevahendi ja kõnealuse seadme näidiku lugemid erinevad, I lisa punkt 10.5 ette, et tarbija makstava tasu aluseks on mõõtevahendi näidiku lugem.

54

Sellest tulenevalt ei ole kõikidele direktiivi 2004/22 nõuetele vastava soojaveearvesti suhtes, mis on ühendatud andmete kaugedastuse (kaugmõõtmise) seadmega, uue metroloogilise kontrolli nõude kehtestamine vajalik tarbijakaitse eesmärgi saavutamiseks. See eesmärk on saavutatav vähem piiravate meetmetega kui need, mis on ette nähtud põhikohtuasjas kõne all olevates õigusnormides ja tavades, nagu näiteks metroloogiline kontroll, mis piirdub selle seadme kontrollimisega.

55

Lisaks olgu märgitud, et isegi kui pädev riiklik ametiasutus, st põhikohtuasjas metrologijos inspekcija, otsustab nüüdsest piirduda andmete kaugedastuse (kaugmõõtmise) seadmete metroloogilise kontrollimisega, ei või see ametiasutus mingil juhul nõuda tehniliste analüüside läbiviimist, kui samad analüüsid on teises liikmesriigis juba läbi viidud ning nende tulemused on sellele ametiasutusele kättesaadavad või tal on taotlusel võimalik neid saada (kohtuotsus komisjon vs. Portugal EU:C:2005:669, punkt 46 ja seal viidatud kohtupraktika).

56

Eespool esitatud kaalutlusi arvestades tuleb esitatud eelotsuse küsimusele vastata, et ELTL artiklit 34 ja direktiivi 2004/22 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus põhikohtuasjas käsitletavad siseriiklikud õigusnormid ja tavad, mille kohaselt käsitatakse kõigile selle direktiivi nõuetele vastavat ja andmete kaugedastuse (kaugmõõtmise) seadmega ühendatud soojaveearvestit mõõtesüsteemina, mistõttu ei või seda soojaveearvestit kasutada ette nähtud viisil enne, kui arvestit ja seda seadet, mis ühiselt moodustavad mõõtesüsteemi, on metroloogiliselt kontrollitud.

57

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (teine koda) otsustab:

ELTL artiklit 34 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/22/EÜ mõõtevahendite kohta tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus põhikohtuasjas käsitletavad siseriiklikud õigusnormid ja tavad, mille kohaselt käsitatakse kõigile selle direktiivi nõuetele vastavat ja andmete kaugedastuse (kaugmõõtmise) seadmega ühendatud soojaveearvestit mõõtesüsteemina, mistõttu ei või seda soojaveearvestit kasutada ette nähtud viisil enne, kui arvestit ja seda seadet, mis ühiselt moodustavad mõõtesüsteemi, on metroloogiliselt kontrollitud.