Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62013CJ0134

    Euroopa Kohtu otsus (viies koda), 12. veebruar 2015.
    Raytek GmbH ja Fluke Europe BV versus Commissioners for Her Majesty's Revenue and Customs.
    Eelotsusetaotlus: First-tier Tribunal (Tax Chamber) - Ühendkuningriik.
    Eelotsusetaotlus - Ühine tollitariifistik - Tariifne klassifitseerimine - Kombineeritud nomenklatuur - Infrapunasoojuskaamerad.
    Kohtuasi C-134/13.

    Court reports – general

    ECLI identifier: ECLI:EU:C:2015:82

    EUROOPA KOHTU OTSUS (viies koda)

    12. veebruar 2015 ( *1 )

    „Eelotsusetaotlus — Ühine tollitariifistik — Tariifne klassifitseerimine — Kombineeritud nomenklatuur — Infrapunasoojuskaamerad”

    Kohtuasjas C‑134/13,

    mille ese on ELTL artikli 267 alusel First-tier Tribunali (Tax Chamber) (Ühendkuningriik) 7. märtsi 2013. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 18. märtsil 2013, menetluses

    Raytek GmbH,

    Fluke Europe BV

    versus

    Commissioners for Her Majesty’s Revenue and Customs,

    EUROOPA KOHUS (viies koda),

    koosseisus: koja president T. von Danwitz, kohtunikud C. Vajda, A. Rosas, E. Juhász ja D. Šváby (ettekandja),

    kohtujurist: P. Cruz Villalón,

    kohtusekretär: ametnik L. Carrasco Marco,

    arvestades kirjalikus menetluses ja 26. novembri 2014. aasta kohtuistungil esitatut,

    arvestades seisukohti, mille esitasid:

    Raytek GmbH ja Fluke Europe BV, esindajad: nõunik I. Humby, ja barrister V. Sloane,

    Ühendkuningriigi valitsus, esindaja: J. Beeko, keda abistas barrister R. Hill,

    Euroopa Komisjon, esindajad: B.‑R. Killmann ja L. Flynn,

    arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,

    on teinud järgmise

    otsuse

    1

    Eelotsusetaotlus käsitleb komisjoni 30. märtsi 2011. aasta määruse (EL) nr 314/2011 teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris (ELT L 86, lk 57) kehtivust.

    2

    Taotlus on esitatud Ühendkuningriigi First-tier Tribunalis (Tax Chamber) toimuva menetluse raames, milles Raytek GmbH ja Fluke Europe BV (edaspidi vastavalt „Raytek” ja „Fluke”) esitasid kaebused Commissioners for Her Majesty’s Customs and Revenue (edaspidi „Commissionners”) otsuste peale infrapunasoojuskaamerate tariifse klassifitseerimise kohta.

    Õiguslik raamistik

    Rahvusvaheline õigus

    3

    Nõukogu kiitis 7. aprilli 1987. aasta otsusega 87/369/EMÜ (EÜT L 198, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 288) ühenduse nimel heaks 14. juunil 1983 Brüsselis sõlmitud rahvusvahelise konventsiooni, millega kehtestati kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteem (edaspidi „HS”), ja selle konventsiooni 24. juunil 1986 sõlmitud muutmisprotokolli (edaspidi „HS‑i konventsioon”).

    4

    HS‑i konventsiooni artikli 3 lõike 1 kohaselt kohustub iga konventsiooniosaline tagama, et tema tollitariifi‑ ja statistikanomenklatuurid on HS‑iga kooskõlas ja kasutama kõiki HS‑i rubriike ja alamrubriike ilma täienduste või muudatusteta ning nende vastavate arvkoodidega ning järgima selle süsteemi numeratsiooni. Sama säte näeb ette, et iga konventsiooniosaline kohustub kasutama HS‑i üldisi tõlgendamisreegleid (edaspidi „HS‑i üldreeglid”) ning märkusi jaotise, grupi ja alamrubriigi kohta, ega muuda nende jaotiste, gruppide, rubriikide või alamrubriikide kohaldamisala.

    5

    Tollikoostöö Nõukogu, nüüd Maailma Tolliorganisatsioon (edaspidi „WCO”), mis asutati Brüsselis 15. detsembril 1950 allkirjastatud konventsiooniga nimetatud nõukogu asutamise kohta, kiidab HS‑i konventsiooni artiklis 8 sätestatud tingimustel heaks nimetatud konventsiooni artiklis 6 ette nähtud HS‑i komitee poolt vastu võetud selgitavad märkused (edaspidi HS‑i selgitavad märkused”).

    6

    HS‑i üldreegli 3 selgitavate märkuste kohaselt:

    „[…]

    Reegel 3 a

    […]

    IV

    Ei ole mõeldav sätestada rangeid reegleid, millega määrata, kas üks rubriik kirjeldab kaupa täpsemalt kui teine, kuid tavaliselt võib öelda, et:

    a)

    kirjeldamine nimetuse järgi on täpsem kui klassi (liigi) järgi kirjeldamine (nt sisseehitatud elektrimootoriga pardlid ja juukselõikusmasinad klassifitseeritakse rubriiki 8510, mitte aga rubriiki 8467 kui käsiinstrumendid, sisseehitatud elektrimootoriga, ega rubriiki 8509 kui sisseehitatud elektrimootoriga kodumasinad).

    b)

    kui kaup vastab kirjeldusele, mis seda arusaadavamalt identifitseerib, siis on see kirjeldus täpsem sellest, kus identifitseerimine ei ole nii täielik.

    Näited viimase kategooria kaupadest:

    1)

    Tekstiilmaterjalist taftingvaibad, mida identifitseeritakse kui mootorsõidukites kasutatavaid, ei tule klassifitseerida autotarvikutena rubriiki 8708, vaid rubriiki 5703, kus neid vaipadena täpsemini kirjeldatakse.

    2)

    Raamimata karastatud või lamineeritud kildumatu klaas, mida identifitseeritakse kui lennukites kasutamiseks sobiva kujuga, ei tule klassifitseerida rubriiki 8803 (rubriikide 8801 ja 8802 kaupade osad), vaid rubriiki 7007, kus see on kildumatu klaasina täpsemalt kirjeldatud.

    V

    Kui aga kaks või enam rubriiki kirjeldavad vaid osa ainetest või materjalidest, mis sisalduvad segatud või kombineeritud tootes, või ainult osa jaekaubanduse jaoks mõeldud komplekti kuuluvatest üksikesemetest, siis vaadeldakse neid rubriike nende kaupade suhtes kui võrdselt sobivaid, isegi kui üks rubriikidest kirjeldab kaupa täielikumalt või täpsemalt. Sellistel juhtudel määratakse kaupade klassifikatsioon kindlaks reegliga 3 b või 3 c.

    Reegel 3 b

    VI

    See teine meetod (reegel 3 b) seondub üksnes järgmiste kaupadega:

    1)

    segud;

    2)

    erinevatest materjalidest koosnevad kombineeritud kaubad;

    3)

    eri komponentidest koosnevad kombineeritud kaubad;

    4)

    jaemüügikomplektidena müüki pandavad kaubad.

    See kehtib üksnes siis, kui reeglit 3 a ei saa kohaldada.

    VII

    Kõigil neil juhtudel tuleb kaubad klassifitseerida nii, nagu koosneksid need materjalist või komponendist, mis määrab nende põhiomadused, kui selline kriteerium on rakendatav.

    VIII

    Põhiomadusi määrav tegur võib erineda, sõltuvalt kauba liigist. Selle võib määrata näiteks materjali või komponendi laad, selle maht, kogus, mass või väärtus või koostismaterjali tähtsus kauba kasutusega seoses.

    […]”

    Liidu õigus

    Määrus (EMÜ) nr 2658/87

    7

    Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi‑ ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 382) I lisas asuv kombineeritud nomenklatuur (edaspidi „KN”), mida on muudetud komisjoni 5. oktoobri 2010. aasta määrusega (EL) nr 861/2010 (ELT L 284, lk 1), sisaldab I jao I osa punktis A KN‑i klassifitseerimise üldreegleid. See punkt on sõnastatud järgmiselt:

    „Kaupade klassifitseerimine toimub järgmiste põhimõtete kohaselt.

    1.

    Jaotiste, kaubagruppide ja alamgruppide nimetused on antud suunaval eesmärgil; ametlik klassifitseerimine peab toimuma lähtuvalt rubriikide kirjeldustest ja vastavate jaotiste ja gruppide märkustest ning alljärgnevatest sätetest tingimusel, et need rubriigid või märkused ei näe ette muud.

    […]

    3.

    Kui reegli 2 punkti b kohaldamisel või mõnel muul põhjusel kaup osutub esmapilgul klassifitseeritavaks kahte või enamasse rubriiki, toimub klassifitseerimine järgmiselt:

    a)

    Kaupa täpsemalt kirjeldav rubriik on eelistatud üldisemat kirjeldust sisaldavate rubriikide ees. Kui aga kaks või enam rubriiki kirjeldavad vaid osa ainetest või materjalidest, mis sisalduvad segatud või kombineeritud tootes, või ainult osa jaekaubanduse jaoks mõeldud komplekti kuuluvatest üksikesemetest, siis vaadeldakse neid rubriike nende kaupade suhtes kui võrdselt sobivaid, isegi kui üks rubriikidest kirjeldab kaupa täielikumalt või täpsemalt;

    b)

    Segud, erinevatest materjalidest või komponentidest koosnevad kaubad ja jaekaubanduse jaoks mõeldud komplektina esitatud kaubad, mida pole võimalik klassifitseerida reegli 3 punkti a järgi, klassifitseeritakse materjali või komponendi järgi, mis määrab nende põhiomadused, kui selline kriteerium on rakendatav;

    c)

    Kaubad, mida ei saa klassifitseerida reegli 3 punkti a või b järgi, klassifitseeritakse rubriiki, mis on neid võrdsel määral kirjeldavate rubriikide numbrilises järjestuses kõige viimane.

    […]

    6.

    Kaupade ametlik klassifitseerimine iga rubriigi alamrubriikidesse toimub nende alamrubriikide kirjelduste ja alamrubriikide kohta käivate märkuste põhjal, kasutades eespool toodud reegleid vajalike muudatustega ning arvestades, et omavahel on võrreldavad vaid sama taseme alamrubriigid. Selle reegli kohaldamisel kasutatakse ka vastavaid märkusi jaotiste ja gruppide kohta, kui kontekst ei nõua teisiti.”

    8

    KN‑i teises osas „Tollimaksude loend” asub grupp 85, millesse kuuluvad „Elektrimasinad ja ‑seadmed, nende osad; helisalvestus‑ ja taasesitusseadmed, telepildi ja ‑heli salvestamise ja taasesitamise seadmed, nende osad ja tarvikud”. Selle grupi rubriik 8525 on sõnastatud nii:

    „Ringhäälingu ja televisiooni saateaparaadid, vastuvõtuseadmetega või vastuvõtuseadmeteta, helisalvestus või ‑taasesitusaparatuuriga või ilma; telekaamerad, digitaalkaamerad ja salvestavad videokaamerad”.

    9

    Euroopa Komisjoni teatis KN‑i selgitavate märkuste kohta (2011/C 137/01) täpsustab, et sellesse rubriiki klassifitseeritakse ka infravalguskuvakaamerad, mis võimaldavad teha infrapunapilte, registreerivad soojuskiirguse ja muundavad selle piltideks, mis kujutavad üksikute pindade või objektide temperatuuri erinevates toonides hallina või erinevate värvustena, kuid need kaamerad ei võimalda mõõta temperatuuri ega esitada mõõdetud väärtusi.

    10

    KN‑i grupis 90 „Optika‑, foto‑, kino‑, mõõte‑, kontroll‑, täppis‑, meditsiini‑ ja kirurgiainstrumendid ning ‑aparatuur; nende osad ja tarvikud” asuvad rubriigid 9025 ja 9027.

    11

    Grupi 90 selgitavas märkuses 3 on öeldud, et XVI jaotise märkuste 3 ja 4 reeglid kehtivad ka selle grupi kohta. Selle jaotise märkus 3 on sõnastatud järgmiselt:

    „3. Kui kontekst ei nõua teisiti, siis kahest või enamast omavahel tervikuks ühendatud masinast koosnevad liitmasinad ja muud kahe või enama üksteist täiendava või asendava funktsiooni täitmiseks konstrueeritud masinad klassifitseeritakse nii, nagu koosneksid nad ainult sellest komponendist või oleksid sellised masinad, mis täidavad põhifunktsiooni.”

    12

    KN‑i rubriik 9025 on sõnastatud järgmiselt:

    „9025

    Areomeetrid jm vedelikesse asetatavad mõõteriistad, termomeetrid, püromeetrid, baromeetrid, hügromeetrid ja psühromeetrid, salvestusseadmega või salvestusseadmeta, nende instrumentide mis tahes kombinatsioonid:

     

    ? Termomeetrid ja püromeetrid, muude instrumentidega kombineerimata

    9025 11

    ? ? Vahetu lugemiga vedeliktäitega termomeetrid

    […]

     

    9025 19

    – muud:

    9025 19 20

    – Elektroonilised

    9025 19 80

    – Muud

    […]

    […]”

    13

    KN‑i prantsuskeelses versioonis on rubriik 9027 sõnastatud ja struktureeritud järgmiselt:

    „9027

    Instruments et appareils pour analyses physiques ou chimiques (polarimètres, réfractomètres, spectromètres, analyseurs de gaz ou de fumées, par exemple); instruments et appareils pour essais de viscosité, de porosité, de dilatation, de tension superficielle ou similaires ou pour mesures calorimétriques, acoustiques ou photométriques (y compris les indicateurs de temps de pose); microtomes: Instrumendid ja seadmed füüsikaliseks või keemiliseks analüüsiks (näiteks polari‑, refrakto‑, spektromeetrid, gaasi‑ ja suitsuanalüsaatorid); instrumendid ja seadmed viskoossuse, poorsuse, paisumise, pindpinevuse jms omaduste mõõtmiseks ja kontrollimiseks; instrumendid ja seadmed soojus‑, heli‑ või valgushulga mõõtmiseks ja kontrollimiseks (sh eksponomeetrid); mikrotoomid:

    […]

     

    9027 30 00

    – Spectromètres, spectrophotomètres et spectrographes utilisant les rayonnements optiques (UV, visibles, IR)

    – Spektromeetrid, spektrofotomeetrid ja spektrograafid, mis kasutavad optilist kiirgust (ultraviolettkiirgus, nähtav kiirgus, infrapunane kiirgus)

    9027 50 00

    – autres instruments et appareils utilisant les rayonnements optiques (UV, visibles, IR)

    – muud instrumendid ja seadmed, mis kasutavad optilist kiirgust (ultraviolettkiirgus, nähtav valgus, infrapunane kiirgus)

    […]

    […]”

    14

    Selle rubriigi ingliskeelses versioonis vastab mõistele „instruments or apparatus for measuring or checking of quantities of heat” (instrumendid ja seadmed soojushulga mõõtmiseks) prantsuskeelses versioonis mõistele „instruments et appareils […] pour mesures calorimétriques”.

    15

    HS-i selgitavas märkuses rubriigi 9027 kohta on öeldud, et sellesse rubriiki ei kuulu muu hulgas „areomeetrid, termomeetrid, hügromeetrid jm rubriigi 9025 mõõteriistad, olenemata sellest, kas nad on mõeldud laboris kasutamiseks”.

    16

    Alamrubriigi 9025 19 20 suhtes kohaldatav imporditollimaks on 3,2%, samas kui alamrubriiki 9027 50 00 kuuluvad seadmed on tollimaksust vabastatud.

    Määrus nr 314/2011

    17

    Määrus nr 314/2011 jõustus 21. aprillil 2011. Selles määruses klassifitseeriti infrapunasoojuskaamerad KN‑i alamrubriiki 9025 19 20 kui termomeetrid.

    18

    Nimetatud määruse lisas on kõnealuseid seadmeid kirjeldatud järgmiselt:

    „Seade (nn infrapunasoojuskaamera) infrapunakiirguspiltide ülesvõtmiseks mikrobolomeetri abil ja nende piltide kuvamiseks erinevaid temperatuure kujutavate värvustena; mõõtmetega umbes 26 × 8 × 11 cm.

    Seadmel on:

    äravõetav objektiiv,

    160 × 120 pikslise lahutusvõimega mikrobolomeeter temperatuuride mõõtmiseks vahemikus – 20 °C kuni 250 °C,

    vedelkristallekraaniga (LCD) värvimonitor 320 × 240 pikslise lahutusvõimega ja ekraani diagonaaliga umbes 7 cm (2,5 tolli) ning

    mälu kuni 200 JPEG‑formaadis pildi salvestamiseks.

    Mikrobolomeeter, olles soojusandurina kaameras detektoriks, võimaldab saada 19200 pikslist koosnevaid pilte, kus iga piksel vastab ühe temperatuurimõõtmise tulemusele.

    Pilt kuvatakse eri värvustena, mis kujutab eri temperatuurimõõtmiste tulemusi koos, näidates vertikaalskaalal valitud temperatuurivahemiku ülemist ja alumist väärtust ning vastavat värvigammat.

    Seadmega saab mõõta ka konkreetse punkti temperatuuri ja kuvada see temperatuuriskaalal.

    Seadet kasutatakse hooldustöödel, et avastada ehitiste konstruktsiooni või isolatsiooni defekte ja soojuskadusid.”

    19

    Nimetatud lisas on kõnealuste seadmete klassifitseerimist KN‑i alamrubriiki 9025 19 20 põhjendatud järgmiselt:

    „Klassifikatsioon määratakse kindlaks [KN‑i] klassifitseerimise üldreeglitega 1 ja 6 ning CN-koodide 9025, 9025 19 ja 9025 19 20 sõnastusega

    Kuna seadmega saab mõõta temperatuuri ja esitada mõõdetud väärtused arvudena, mis on rubriigi 9025 toodete ülesanne, ei või toodet klassifitseerida kaamerana rubriiki 8525 (vt ka kombineeritud nomenklatuuri selgitavad märkused, rubriik 8525).

    Kuna seadme otstarve ei ole soojushulga mõõtmine ega kontrollimine, vaid infrapunakiirguse taseme kindlakstegemine (temperatuuri mõõtmine), ei või toodet klassifitseerida rubriiki 9027.

    Seadme omadusi arvesse võttes tuleb see järelikult klassifitseerida termomeetrina CN‑koodi 9025 19 20 alla.”

    Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus

    20

    Raytek ja Fluke impordivad Ühendkuningriiki infrapunasoojuskaameraid.

    21

    Nende kaamerate omaduste kohta täpsustab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et need koosnevad eelkõige objektiivist, mis koondab kiirgavat infrapunaenergiat ja suunab selle infrapunadetektorile. Infrapunakiirgus tekitab detektoris mõõdetava reaktsiooni, mida töödeldakse termokaameras elektrooniliselt, et tekitada termopilt (termogramm), millel erinevad värvitoonid vastavad infrapunakiirguse jaotusele sihtmärgi pinnal. See kohus lisab, et kontrollseadmed võimaldavad teha kohandusi selliste muutujate osas nagu temperatuurivahemik, värvigammad ning nähtavate ja infrapunapiltide sulandamine, võimaldades teha erinevaid elektroonilisi kohandusi, et monitoril olevat pilti täpsustada.

    22

    Nimetatud kaamerate kasutamise kohta märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et need on peamiselt mõeldud selleks, et leida defektseid elektrikontakte, elektri ülepingest põhjustatud liigset kuumust või avastada ehitiste konstruktsiooni või isolatsiooni defekte ja õhu‑ või veelekkeid.

    23

    Pärast määruse nr 314/2011 avaldamist teatasid Commissioners 14. aprilli 2011. aasta kirjas Raytekile ja Flukele, et nendele varem väljastatud siduv tariifiinformatsioon, mis puudutas nende poolt imporditavate seadmete klassifitseerimist rubriiki 9027, oli kaotanud kehtivuse.

    24

    Kõnealustes kirjades sisalduvate otsuste peale esitatud kaebustes vaidlustavad Raytek ja Fluke määruse nr 314/2011 kehtivuse tariifirubriike 9025 19 20 ja 9027 50 00 puudutavas osas.

    25

    Neil asjaoludel otsustas First-tier Tribunal (Tax Chamber) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

    „Kas määrus [nr 314/2011] on kehtiv osas, milles see klassifitseerib infrapunasoojuskaamerad KN‑i alamrubriiki 9025 19 20?”

    Menetlus Euroopa Kohtus

    26

    Euroopa Kohus määras 14. jaanuari 2014. aasta otsusega kohtuasja kümnendale kojale, otsustas, et kohtuasi lahendatakse ilma kohtujuristi ettepanekuta, ja kutsus pooled kohtuistungile, mis toimus 6. märtsil 2014; seejärel lõpetati suuline menetlus.

    27

    Kodukorra artikli 60 lõikele 3 tuginedes otsustas kümnes koda 2. oktoobril 2014 saata kohtuasi tagasi Euroopa Kohtule, et see määraks asja läbivaatamiseks suuremale kohtukoosseisule. Seejärel otsustas Euroopa Kohus anda käesoleva asja viiendale kojale.

    28

    Euroopa Kohus andis 4. novembri 2014. aasta määrusega korralduse uuendada suuline menetlus ja kutsuda pooled uuele kohtuistungile, mis toimus 26. novembril 2014.

    Eelotsuse küsimuse analüüs

    29

    Esitatud küsimusele vastamiseks tuleb märkida, et Euroopa Liidu Nõukogu on andnud komisjonile, kes teeb koostööd liikmesriikide tolliekspertidega, seoses KN‑i kohaldamisega teatavate kaupade klassifitseerimisel tariifirubriikide sisu täpsustamiseks laia kaalutlusõiguse. Määruse nr 2658/87 artikli 9 lõike 1 punktis a nimetatud komisjoni pädevus võtta meetmeid ei anna talle õigust muuta tariifirubriikide sisu, mis on kindlaks määratud HS‑i alusel, mille kehtestanud HS konventsiooni artikliga 3 on Euroopa Liit võtnud endale kohustuse mitte muuta HS‑i ulatust (vt selle kohta kohtuotsused Prantsusmaa vs. komisjon, C‑267/94, EU:C:1995:453, punktid 19 ja 20; Kawasaki Motors Europe, C‑15/05, EU:C:2006:259, punkt 35, ning Dinter ja Europol Frost‑Food, C‑522/07 ja C‑65/08, EU:C:2009:663, punkt 32).

    30

    Käesolevas asjas tuleb uurida, kas komisjon – klassifitseerides määruse nr 314/2011 lisa esimeses tulbas kirjeldatud kauba mitte KN‑i rubriiki 9027 50, vaid KN‑i rubriiki 9025 19 – muutis nende kahe tariifirubriigi sisu.

    31

    Sellega seoses tuleb viidata väljakujunenud kohtupraktikale, millest tuleneb, et õiguskindluse ja lihtsa järelkontrolli tagamiseks on vajalik, et kaupade tariifse klassifitseerimise otsustavaks kriteeriumiks oleksid üldiselt kauba objektiivsed tunnused ning omadused selliselt, nagu need on kindlaks määratud KN‑i rubriigi ning jaotise või grupi märkuste sõnastuses (kohtuotsused Kawasaki Motors Europe, EU:C:2006:259, punkt 38; Dinter ja Europol Frost-Food, EU:C:2009:663, punkt 29, ning Premis Medical, C‑273/09, EU:C:2010:809, punkt 42).

    32

    Määruse nr 314/2011 lisa esimeses tulbas toodud kirjelduse kohaselt on kaup, mida see määrus puudutab, „seade (nn infrapunasoojuskaamera) infrapunakiirguspiltide ülesvõtmiseks mikrobolomeetri abil ja nende piltide kuvamiseks erinevaid temperatuure kujutavate värvustena”. Neid pilte võetakse üles mikrobolomeetriga, mille saab „[mõõta] temperatuur[e] vahemikus – 20 °C kuni 250 °C”, „iga [kuvatud pildi] piksel vastab ühe temperatuurimõõtmise tulemusele”, „pilt kuvatakse eri värvustena, mis kujutab eri temperatuurimõõtmiste tulemusi koos”. Lõpuks saab „seadmega […] mõõta ka konkreetse punkti temperatuuri ja kuvada see temperatuuriskaalal”.

    33

    Sellest kirjeldusest selgub, et määruses nr 314/2011 viidatud seadmed koguvad sihtmärgilt kiirgavat infrapunaenergiat ja loovad selle kiirguse abil sihtmärgist pildi, mille värvused kujutavad temperatuure, mis tuletatakse ülesvõetud infrapunakiirguse põhjal. Nende seadmetega saab mõõta ka sihtmärgi konkreetse punkti temperatuuri, mis on samuti tuletatud ülesvõetud infrapunakiirguse põhjal.

    34

    Tuleb nentida, et selle kirjelduse põhjal oli komisjonil alust asuda seisukohale – mis on toodud määruse lisa kolmandas tulbas –, et „kuna seadmega saab mõõta temperatuuri ja esitada mõõdetud väärtused arvudena, mis on rubriigi 9025 toodete ülesanne”, ning „kuna seadme otstarve ei ole soojushulga mõõtmine ega kontrollimine, vaid infrapunakiirguse taseme kindlakstegemine (temperatuuri mõõtmine)”, „tuleb see […] klassifitseerida termomeetrina CN‑[i alamrubriiki] 9025 19 20”, mis hõlmab samas rubriigis käsitletavaid termomeetreid ja püromeetreid, muude instrumentidega kombineerimata.

    35

    Mis puutub KN‑i rubriiki 9027, mille komisjon oleks põhikohtuasja kaebajate arvates pidanud kõnealusel tariifsel klassifitseerimisel valima, siis peab märkima, et see rubriik viitab eelkõige „instrumen[tidele] ja seadme[tele] füüsikaliseks […] analüüsiks”, ning alamrubriik 9027 50 00 puudutab „instrumen[te] ja seadme[i]d [,] mis kasutavad [optilist] kiirgust”, sealhulgas infrapunane kiirgus. Samas tuleb tõdeda, et määruse nr 314/2011 lisas kirjeldatud seadmete objektiivsed tunnused ja omadused ei võimalda nende klassifitseerimist sellesse rubriiki. Need seadmed nimelt kuvavad temperatuurimõõtmise tulemuse, tegemata lihtsast temperatuurimõõtmisest kaugemale minevat füüsilist analüüsi, mis on spetsiifiline omadus, mida katab KN‑i rubriik 9025, mis tuleb seega KN‑i üldreegli 3, punkti a alusel arvesse võtta.

    36

    Pealegi on nimetatud seadmete klassifitseerimine rubriiki 9025 kooskõlas HS‑i selgitavate märkustega rubriigi 9027 kohta ning mille kohaselt ei kuulu sellesse rubriiki muu hulgas „areomeetrid, termomeetrid, hügromeetrid jm rubriigi 9025 mõõteriistad”.

    37

    Sellest tuleneb, et klassifitseerides määruse nr 314/2011 lisas kirjeldatud seadmed KN‑i alamrubriiki 9025 19 20, ei muutnud komisjon tariifirubriikide 9025 19 ja 9027 50 sisu. Seetõttu ei saa selle määruse analüüsist järeldada, et määrus on kehtetu.

    38

    Andmaks eelotsusetaotluse esitanud kohtule tarvilikku vastust tuleb siiski märkida, et arvestades põhikohtuasjas käsitletavate seadmete (nagu need on nimetatud eelotsusetaotluse punktis 21) kirjeldust, esineb nüansse, mis viitavad sellele, et need seadmed ei pruugi vastata määruses nr 314/2011 kirjeldatud seadmetele.

    39

    Eelotsusetaotluse esitanud kohtul tuleb kontrollida, kas Rayteki ja Fluke imporditud infrapunasoojuskaamerad vastavad määruses nr 314/2011 kirjeldatud seadmetele, ning täpsemalt, kas infrapunakiirguse koondamine ja mõõtmine sihtmärgi pinnal ja selle kiirguse jaotusest pildi kuvamine võivad endast kujutada KN‑i rubriigis 9027 kirjeldatud ülesannet, milles kasutatakse optilist kiirgust – sealhulgas infrapunakiirgus – ja mis läheb lihtsast temperatuurimõõtmisest kaugemale.

    40

    Sellisel juhul tuleb arvesse võtta ka asjaolu – mida põhikohtuasja kaebajad on möönnud –, et põhikohtuasjas käsitletavate seadmete ülesandeks võib olla temperatuuri mõõtmine ja neid võidakse seetõttu kasutada termomeetrina.

    41

    Järelikult tuleb need seadmed vastavalt KN‑i XVI jaotise märkusele 3, mis KN‑i üldreegli 1 kohaselt on kaupade klassifitseerimisel kohustuslik, klassifitseerida kui kahe või enama üksteist täiendava või asendava funktsiooni täitmiseks konstrueeritud masinad nii, nagu koosneksid nad ainult sellest komponendist või oleksid sellised masinad, mis täidavad põhifunktsiooni.

    42

    Seega tuleb esitatud küsimusele vastata, et eelotsuse küsimuse analüüsimisel ei ilmnenud ühtegi asjaolu, mis võiks mõjutada määruse nr 314/2011 kehtivust.

    Kohtukulud

    43

    Et põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

     

    Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (viies koda) otsustab:

     

    Eelotsuse küsimuse analüüsimisel ei ilmnenud ühtegi asjaolu, mis võiks mõjutada komisjoni 30. märtsi 2011. aasta määruse (EL) nr 314/2011 teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris kehtivust.

     

    Allkirjad


    ( *1 ) Kohtumenetluse keel: inglise.

    Top