1

Hageja Advance Magazine Publishers, Inc. esitas 31. oktoobril 2003 Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (edaspidi „ühtlustamisamet”) nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994 L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146) (asendatud nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78, lk 1)) alusel ühenduse kaubamärgi registreerimistaotluse.

2

Kaubamärk, mille registreerimist taotleti, on sõnamärk TEEN VOGUE.

3

Kaubad, mille jaoks registreerimist taotleti, kuuluvad 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud) klassi 25 ning vastavad järgmisele kirjeldusele: „rõivad; jalatsid; peakatted; kõigi eelnimetatud kaupade osad ja juurdekuuluvad esemed”.

4

Ühenduse kaubamärgi taotlus avaldati 25. detsembri 2006. aasta väljaandes Bulletin des marques communautaires nr 52/2006.

5

Menetlusse astuja Nanso Group Oy esitas 23. märtsil 2007 määruse nr 40/94 artikli 42 (nüüd määruse nr 207/2009 artikkel 41) alusel vastulause taotletava kaubamärgi registreerimisele eespool punktis 3 nimetatud kaupade osas.

6

Vastulause tugines järgmistele varasematele kaubamärkidele:

7

Vastulause tugines määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punktis b (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b) sätestatud põhjendusele.

8

Hageja nõudis 7. aprillil 2008 vastulausemenetluse käigus määruse nr 40/94 artikli 43 lõigete 2 ja 3 (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 42 lõiked 2 ja 3) alusel, et menetlusse astuja tõendaks, et vastulause toetuseks esitatud varasemaid kaubamärke on tegelikult kasutatud, mille järel palus vastulausete osakond tal kõnealust asjaolu tõendada.

9

Menetlusse astuja esitas 9. oktoobril 2008 erinevaid dokumente selle kohta, et varasemaid kaubamärke on tegelikult kasutatud.

10

Vastulausete osakond rahuldas 16. novembril 2010 vastulause ja keeldus taotletud kaubamärgi registreerimisest kõigi vaidlustatud kaupade jaoks.

11

Hageja esitas 14. jaanuaril 2011 määruse nr 207/2009 artiklite 58–64 alusel ühtlustamisametile vastulausete osakonna otsuse peale kaebuse.

12

Ühtlustamisameti neljas apellatsioonikoda jättis 17. septembri 2012. aasta otsusega (edaspidi „vaidlustatud otsus”) kaebuse rahuldamata ja kohustas hagejat maksma menetlusse astujale 1200 eurot vastulause- ja apellatsioonimenetluses kantud kulude katteks. Apellatsioonikoda leidis, et vastulausete osakond rahuldas vastulause õigesti, kuivõrd asjaomaste kaupade, nimelt rõivaste, jalatsite ja peakatete ning varasema Rootsi sõnamärgi VOGUE identsuse või sarnasuse tõttu ei saa segiajamise tõenäosust välistada, kusjuures viimati nimetatud kaubamärgi osas leidis apellatsioonikoda muu seas, et piisavalt on tõendatud kasutamist, kuid üksnes trikotaažkaupade suhtes, nagu ka seda, et vastandatud tähised on keskmisel määral sarnased.

13

Hageja palub Üldkohtul:

14

Ühtlustamisamet ja menetlusse astuja paluvad Üldkohtul:

15

Tuleb täpsustada, et hageja hagi – milles ta soovib vastulause tagasilükkamist teatavate kindlate kaupade osas – tegelik eesmärk on, et Üldkohus teeks sellise otsuse, mida apellatsioonikoda oleks hageja arvates pidanud kaebuse lahendamisel tegema. Nimelt tuleneb määruse nr 207/2009 artikli 64 lõike 1 teisest lausest, et apellatsioonikoda võib pärast edasikaevatud otsuse tühistamist tegutseda selle otsuse teinud ühtlustamisameti talituse pädevuse piires ehk käesoleval juhul võib ta vastulause suhtes otsuse teha ja vastulause tagasi lükata. Järelikult kuulub see meede nende hulka, mida Üldkohus võib määruse nr 207/2009 artikli 65 lõikes 3 sätestatud muutmispädevuse raames võtta (vt selle kohta 8. juuli 2004. aasta Üldkohtu otsus kohtuasjas T-334/01: MFE Marienfelde vs. Siseturu Ühtlustamise Amet - Vétoquinol (HIPOVITON), EKL 2004, lk II-2787, punkt 19; 12. septembri 2007. aasta otsus kohtuasjas T-363/04: Koipe vs. Siseturu Ühtlustamise Amet - Aceites del Sur (La Española), EKL 2007, lk II-3355, punktid 29 ja 30, ja 6. septembri 2013. aasta otsus kohtuasjas T‑599/10: Eurocool Logistik vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Lenger (EUROCOOL), kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 25 ja seal viidatud kohtupraktika).

16

Kuna aga kõnealune hagi sisaldab peale nõude mõista kohtukulud välja menetlusse astujalt veel üksnes seda nõuet, siis tuleb sedastada, et hageja soovib vastava nõudega igal juhul mitte üksnes vaidlustatud otsuse muutmist, vaid ka selle tühistamist (vt selle kohta Üldkohtu 7. novembri 2013. aasta otsus kohtuasjas T‑666/11: Budziewska vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Puma (hüppav kaslane), kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 18 ja seal viidatud kohtupraktika), mis pealegi tuleneb hageja esitatud ainsast väitest, et rikutud on määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b.

17

Niimoodi sõnastatud hagi on seega vastuvõetav.

18

Tuleb märkida, et nagu vaidlustatud otsusest tuleneb, tugines apellatsioonikoda nagu ka vastulausete osakond taotletava kaubamärgi klassi 25 kuuluvate rõivaste, jalatsite ja peakatete jaoks registreerimise taotluse tagasi lükkamisel taotletava kaubamärgi ja varasema Rootsi sõnamärgi VOGUE segiajamise tõenäosusele ning muude varasemate kaubamärkidega seda tagasilükkamist ei põhjendatud.

19

Sellest tuleneb, et käesolevat hagi tuleb uurida üksnes varasema Rootsi sõnamärgiga VOGUE seoses.

20

Oma ainsas väites väidab hageja, et taotletava kaubamärgi ja varasema Rootsi sõnamärgi VOGUE segiajamise tõenäosus ei laiene muudele kaupadele kui trikotaažkaubad. Ta leiab, et apellatsioonikoda eksis, kui võrdles ühelt poolt taotletavast kaubamärgist ja teiselt poolt varasemast Rootsi sõnamärgist VOGUE jäävat tervikmuljet ega pööranud piisavat tähelepanu osale „teen”, olgugi et tegemist on sõnalise osaga, mis asub taotletavas kaubamärgis esikohal ja kaubamärgi esimene osa on kaubamärgist jäävas tervikmuljes eriti tähtis. Hageja sõnul kujutab see osa endast olulist visuaalset erinevust võrreldes varasema Rootsi sõnamärgiga VOGUE ja foneetiliselt eristub see viimasest ühe lisasilbi poolest. Ei saa väita, et osa „vogue” üksi domineerib taotletavat kaubamärki, seda enam, et kuna ühelgi vastandatud kaubamärgil ei ole rootsi keeles tähendust, siis ei saa neid pidada kontseptuaalselt sarnasteks. Kuna varasemal Rootsi sõnamärgil VOGUE on apellatsioonikoja enda sõnul tavaline eristusvõime, siis ei tooks ükski täiendav segiajamise tõenäosus endaga kaasa osa „vogue” tavalisest suuremat eristusvõimet. Mis puutub asjaomaste kaupade võrdlusesse, siis ei võtnud apellatsioonikoda arvesse nendevahelisi seoseid iseloomustavaid kõiki asjakohaseid tegureid. Hageja väidab, et trikotaažkaubad erinevad peakatetest erineva otstarbe ning nende koostisse kuuluvate eri tekstiilide ja materjalide poolest. Samuti turustatakse neid eri müügikohtades või kaubamajades eri osakondades. Nimetatud kaubad ei täienda üksteist, kuivõrd üks ei ole teise kasutamiseks möödapääsmatult oluline või vajalik, ega konkureeri üksteisega, kuivõrd üks ei saa teist asendada. Trikotaažkaupade ning tekstiilkingade võrdluse osas möönab hageja, et need kaubad on osaliselt identsed niivõrd, kui trikotaažkaubad hõlmavad sokke ja muid alusrõivaid, mida kantakse jalas, kuid märgib, et nahkkingade, saabaste ja sandaalide osas see nii ei ole. Lisaks erinevad nende kaupade valmistamiseks kasutatud materjalid, esimesel juhul trikotaažkangas ja teisel juhul nahk või kunstnahk, ning selles osas samuti ei konkureeri nimetatud kaubad omavahel. Isegi kui neid müüakse samas kaupluses, turustatakse neid seal eri osakondades. Need kaubad ei konkureeri omavahel, nagu trikotaažkaubad ei konkureeri ka kõigi muude klassi 25 kuuluvate rõivaliikidega.

21

Ühtlustamisamet ja menetlusse astuja vaidlevad hageja argumentidele vastu.

22

Määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b kohaselt ei registreerita varasema kaubamärgi omaniku vastuseisu korral taotletavat kaubamärki, kui identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga ning identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga kaitstud kaupade või teenustega on tõenäoline, et territooriumil, kus varasem kaubamärk on kaitstud, võib avalikkus need omavahel segi ajada. Segiajamise tõenäosus hõlmab ka tõenäosust, et kaubamärki seostatakse varasema kaubamärgiga.

23

Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale on segiajamine tõenäoline, kui avalikkus võib arvata, et kõnealused kaubad ja teenused pärinevad samalt ettevõtjalt või ka omavahel majanduslikult seotud ettevõtjatelt. Sama kohtupraktika kohaselt tuleb segiajamise tõenäosust hinnata igakülgselt, vastavalt sellele, kuidas asjaomane avalikkus kõnealuseid tähiseid ja kaupu või teenuseid tajub, ning pidades silmas kõiki antud juhtumit iseloomustavaid asjaolusid, eelkõige tähiste sarnasuse ning nendega tähistatud kaupade või teenuste sarnasuse vastastikust sõltuvust (vt Üldkohtu 9. juuli 2003. aasta otsus kohtuasjas T-162/01: Laboratorios RTB vs. Siseturu Ühtlustamise Amet - Giorgio Beverly Hills (GIORGIO BEVERLY HILLS), EKL 2003, lk II-2821, punktid 30–33 ja seal viidatud kohtupraktika).

24

Määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b kohaldamise seisukohast eeldab segiajamise tõenäosus nii vastandatud kaubamärkide identsust või sarnasust kui ka tähistatud kaupade või teenuste identsust või sarnasust. Tegemist on kumulatiivsete tingimustega (vt Üldkohtu 22. jaanuari 2009. aasta otsus kohtuasjas T-316/07: Commercy vs. Siseturu Ühtlustamise Amet - easyGroup IP Licensing (easyHotel), EKL 2009, lk II-43, punkt 42 ja seal viidatud kohtupraktika).

25

Käesoleval juhul tuleb eelnevalt märkida, et apellatsioonikoja hinnangu kohaselt, mida hageja ei ole pealegi vaidlustanud, koosneb asjaomane avalikkus, kellega seoses tuleb segiajamise tõenäosust analüüsida, Rootsi laiast avalikkusest.

26

Tuleb märkida, et apellatsioonikoda leidis vaidlustatud otsuse punktis 27 õigesti, et varasema Rootsi sõnamärgiga VOGUE kaitstud kaubad, mille tegelikku kasutamist trikotaažkaupade suhtes on tõendatud, on rõivad ning seega on need identsed taotletava kaubamärgiga hõlmatavate kaupadega „rõivad”.

27

Apellatsioonikoda leidis ka seda, et trikotaažkaubad, jalatsid ja peakatted on sarnased, millele hageja vaidleb vastu.

28

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb kaupade sarnasuse hindamisel arvesse võtta kõiki nendevahelist suhet iseloomustavaid olulisi tegureid. Sellisteks teguriteks on eelkõige nende olemus, otstarve, kasutusviis ning samuti see, kas kaubad või teenused on konkureerivad või täiendavad teineteist. Arvesse võib võtta ka muid tegureid, näiteks asjaomaste kaupade turustuskanaleid (vt Üldkohtu 11. juuli 2007. aasta otsus kohtuasjas T-443/05: El Corte Inglés vs. Siseturu Ühtlustamise Amet - Bolaños Sabri (PiraÑAM diseño original Juan Bolaños), EKL 2007, lk II-2579, punkt 37 ja seal viidatud kohtupraktika).

29

Apellatsioonikoda põhjendas oma seisukohta, et ühelt poolt trikotaažkaubad ning teiselt poolt jalatsid ja peakatted on sarnased, sellega, et neil kaupadel on üldiselt sama „olemus ja kasutusotstarve, mis seisneb inimese kehaosade katmises ja kaitsmises”. Ta tuvastas sarnasusi ka nende kaupade turustuskanalites, asjaolus, et neid mõjutab mood, ning selles, et asjaomasel avalikkusel on kalduvus neid omavahel kokku sobitada, mida võib lugeda teineteist täiendavaks olemuseks (vaidlustatud otsuse punkt 27).

30

Mis puutub kõigepealt trikotaažkaupade ja peakatete vahelisse sarnasusse, siis tuleb rõhutada, et kuigi asjaomased kaubad tervikuna ei ole suunatud samale avalikkusele, on nende ühine otstarve siiski inimeste rõivastamine vastavalt moele. Nii kuuluvad kõnealused kaubad asjaomase avalikkuse silmis samasse kaubaperekonda, milleks on moerõivaesemed. Kuna palju moeettevõtteid turustab eri stiili rõivaesemeid sama kaubamärgi all, ei saa välistada, et asjaomane avalikkus tajub, et asjaomased eri kaubad pärinevad samalt ettevõtjalt (vt selle kohta ühelt poolt naiste pealis- ja alusrõivaste ning teiselt poolt eelkõige poiste ja teismeliste peakatete osas Üldkohtu 16. novembri 2011. aasta otsus kohtuasjas T‑323/10: Chabou vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Chalou (CHABOU), kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 34).

31

Selles osas tugevdab asjaomaste kaupade sarnane otstarve ja asjaolu, et need kuuluvad samasse kaubaperekonda, tõenäosust, et neid turustatakse samade kanalite kaudu ja müüakse samades kauplustes. Kui vastabki tõele, nagu hageja rõhutab, et neid kaupu ei turustata tingimata samades kauplustes või kaubamajade samas osakonnas, turustavad neid siiski tekstiilisektori hulgimüüjad ja neid müüakse moetoodete kauplustes ning kaubamajades, milles pakutakse moerõivaesemeid. Ilma et see mõjutaks allpool punktides 48 ja 49 esitatud segaajamise tõenäosuse analüüsi, tuleb märkida, et ka need asjaolud tugevdavad asjaomase avalikkuse seas arusaama, et kõnealused kaubad pärinevad samalt ettevõtjalt või ka omavahel majanduslikult seotud ettevõtjatelt (eespool viidatud kohtuotsus CHABOU, punkt 37).

32

Mis puutub aga trikotaažkaupade ja jalatsite sarnasusse, siis tuleb kõigepealt märkida, et reisi ja jalgu kaitsma mõeldud trikotaažkaubad (eelkõige sukad, sokid ja sukkpüksid) ning jalatsid täiendavad üksteist olulisel määral, kuivõrd trikotaažkaupade keskmine tarbija seostab neid esemeid sageli jalatsitega, mida ta omakorda seostab vastavate rõivaesemetega. Seega rõhutas apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 27 õigesti asjaomase avalikkuse soovi neid kaupu omavahel kokku sobitada. Samuti tuleneb kohtupraktikast, mis käsitleb rõivaste kui selliste ja jalatsite sarnasust, et nende kaupade otstarbe vaheline piisavalt tihe seos, mis nähtub asjaolust, et need kuuluvad samasse klassi, ning tegelik võimalus, et neid võivad toota samad ettevõtjad ja neid saab koos müüa, annavad alust järeldada, et asjaomane avalikkus võib neid kaupu seostada (Üldkohtu 13. juuli 2004. aasta otsus kohtuasjas T-115/02: AVEX vs. Siseturu Ühtlustamise Amet - Ahlers (a), EKL 2004, lk II-2907, punkt 26). Käesoleva punkti alguses esitatud põhjustel kehtib see kaalutlus veelgi enam trikotaažkaupade kohta.

33

Mis puutub ühelt poolt trikotaažkaupade ja teiselt poolt tervikuna võttes peakatete ja jalatsite sarnasusse üldisemalt, siis tuleb meenutada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt täidavad klassi 25 kuuluvad rõivad, jalatsid ja peakatted ühist otstarvet, kuna neid toodetakse inimese keha katmiseks, varjamiseks, kaitsmiseks ja kaunistamiseks (vt selle kohta Üldkohtu 10. septembri 2008. aasta otsus kohtuasjas T‑96/06: Tsakiris-Mallas vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Late Editions (exé), kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 30, ja 24. märtsi 2010. aasta otsus kohtuasjas T‑364/08: 2nine vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Pacific Sunwear of California (nollie), kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 33).

34

Seega tegi apellatsioonikoda õigesti, kui pidas nimetatud kaupu hoolimata sellest, et need on valmistatud erinevast tekstiilist ja eri materjalist ning neid turustatakse mõnikord erinevates müügikohtades, määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b tähenduses sarnasteks.

35

Asjaomased kaubad on seega osaliselt identsed ja osaliselt sarnased.

36

Vastandatud tähised on sõnamärgid, kusjuures varasem Rootsi sõnamärk koosneb üksnes sõnast „vogue”, samas kui taotletav kaubamärk koosneb sõnadest „teen” ja „vogue”.

37

Tuleb meenutada, et segiajamise tõenäosuse igakülgne hindamine peab vastandatud tähiste visuaalse, foneetilise või kontseptuaalse sarnasuse osas rajanema neist jääval tervikmuljel, võttes eelkõige arvesse nende eristavaid ja domineerivaid osi. Segiajamise tõenäosuse igakülgsel hindamisel on otsustav roll sellel, kuidas asjaomaste kaupade või teenuste keskmine tarbija kaubamärke tajub. Selles osas tuleb märkida, et keskmine tarbija tajub tavaliselt kaubamärki kui tervikut ega uuri selle eri detaile (vt Euroopa Kohtu 12. juuni 2007. aasta otsus kohtuasjas C-334/05 P: Siseturu Ühtlustamise Amet vs. Shaker, EKL 2007, lk I-4529, punkt 35 ja seal viidatud kohtupraktika).

38

Käesoleval juhul järeldas apellatsioonikoda, et vastandatud tähised on keskmisel määral visuaalselt ja foneetiliselt sarnased ning välistas kontseptuaalse sarnasuse, kuna ühelgi asjaomasel mõistel ei ole rootsi keeles tähendust.

39

Esiteks tuleb nentida, nagu apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 29 tegi, et kuigi taotletav kaubamärk koosneb kahest sõnast ning varasemal Rootsi sõnamärgil seevastu on vaid üks sõna, kuulub varasem Rootsi sõnamärk siiski tervikuna taotletava kaubamärgi koosseisu. Vastandatud tähistes olemasolev sõna „vogue” on varasema Rootsi sõnamärgi osas ainus sõna, mida asjaomane avalikkus võib välja lugeda ja taotletava kaubamärgi puhul viimane väljaloetav sõna. Sõnal „teen” on neli tähte, sõnal „vogue” aga viis. Eeltoodu põhjal ei ole taotletava kaubamärgi visuaalse võrdlusega seoses osal „teen” suuremat tähtsust kui osal „vogue”.

40

Mis teiseks puutub hageja viitesse kohtupraktikale, et tähise algus on tähisest jäävas tervikmuljes eriti oluline (Üldkohtu 16. märtsi 2005. aasta otsus kohtuasjas T-112/03: L’Oréal vs. Siseturu Ühtlustamise Amet - Revlon (FLEXI AIR), EKL 2005, lk II-949, punktid 64 ja 65, ning Üldkohtu 16. detsembri 2008. aasta otsus kohtuasjas T‑357/07: Focus Magazin Verlag vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Editorial Planeta (FOCUS Radio), kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 36), siis tuleb selles osas meenutada, et see kaalutlus ei kehti kõigil juhtudel ning see ei sea mingil juhul kahtluse alla põhimõtet, mille kohaselt kaubamärkide sarnasuse hindamisel tuleb võtta arvesse neist jäävat tervikmuljet, kuna keskmine tarbija tajub tavaliselt kaubamärki kui tervikut ega uuri selle eri detaile (Üldkohtu 16. mai 2007. aasta otsus kohtuasjas T‑158/05: Trek Bicycle vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Audi (ALLTREK), kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 70 ja seal viidatud kohtupraktika). Nii võib taotletaval kaubamärgil ja varasemal kaubamärgil neid üksteisest eristavate esiosade olemasolust hoolimata olla teatav visuaalne sarnasus ühise osa olemasolu tõttu (Üldkohtu 25. novembri 2003. aasta otsus T-286/02: Oriental Kitchen vs. Siseturu Ühtlustamise Amet - Mou Dybfrost (KIAP MOU), EKL 2003, lk II-4953, punktid 39–44, 8. märtsi 2005. aasta otsus kohtuasjas T‑32/03: Leder & Schuh vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Schuhpark Fascies (JELLO Schuhpark), kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punktid 38–47, ja 14. aprilli 2011. aasta otsus kohtuasjas T-466/08: Lancôme vs. Siseturu Ühtlustamise Amet - Focus Magazin Verlag (ACNO FOCUS), EKL 2011, lk II-1831, punktid 56–63).

41

Seega järeldas apellatsioonikoda õigesti, et tähised on visuaalselt keskmisel määral sarnased, kuna kõnealustes tähistes esineb ühine osa „vogue”.

42

Apellatsioonikoda leidis ka seda, et vastandatud tähised on foneetiliselt keskmisel määral sarnased, kuna nende ühist osa „vogue” hääldatakse mõlemal juhul sama moodi.

43

Kõigepealt tuleb märkida, et osa „teen” olemasolu taotletavas kaubamärgis aitab kindlasti kaasa vastandatud tähiste foneetilisele eristamisele, nagu hageja rõhutab. Siiski ei saa väita, et osa „teen”, arvestades seda, kui lühike see on, domineerib sellega seoses osa „vogue” üle, mis on neis kahes tähises ühine. Seetõttu võib teha järelduse, et kaks asjaomast tähist tervikuna on teataval määral foneetiliselt sarnased (vt selle kohta Üldkohtu 11. detsembri 2008. aasta otsus kohtuasjas T‑90/06: Tomorrow Focus vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Information Builders (Tomorrow Focus), kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 34, ja eespool viidatud kohtuotsus ACNO FOCUS, punkt 64). Seega eksis hageja, kui väitis, et apellatsioonikoda tegi kaalutlusvea, jõudes järeldusele, et foneetiliselt on vastandatud tähised keskmisel määral sarnased.

44

Apellatsioonikoda tuletas vaidlustatud otsuse punktis 31 meelde, et kummalgi asjaomasel osal („teen” ja „vogue”) ei ole rootsi keeles tähendust, ja seda ei ole vaidlustatud. Seetõttu oleks tal tulnud kindlaks teha ka seda, kas Rootsi lai avalikkus, mis suures osas oskab inglise keelt, on siiski võimeline mõistma nende kahe osa mõtet, mida ta ei teinud. Ühtlustamisameti kostaja vastuses selle kohta esitatud argumendid ei korva asjaolu, et apellatsioonikoda jättis Rootsi laia avalikkuse inglise keele oskuse selles osas analüüsimata. Seetõttu tuleb kontrollida, kas see apellatsioonikoja teostatud ebatäielik kontroll, mis ei tähenda ebapiisavat põhjendust, kuna ta märkis ära põhjused, miks ta leidis, et tähiseid ei ole kontseptuaalselt võimalik võrrelda, vaid osaliselt ekslikku hinnangut asjaomase avalikkuse võimetele, võib mõjutada vaidlustatud otsuse õiguspärasust.

45

Käesoleval juhul mõistaks laia avalikkuse üks osa, kes oskab inglise keelt, sõna „vogue” kui mõistet, mis osutab moele, ning sõna teen selgesti kui teismelisi tähistavat mõistet. Peale selle on sõna „teenager” rootsikeelne vaste moodustatud samal viisil, see on „tonåring”. Sellest tuleb järeldada, et väljendit „teen vogue” tajutaks kui mõiste „vogue” lihtsat deklinatsiooni, kui mõistet selle kohta „mis on teismeliste jaoks moes”, lähtuvalt muidugi „sellest, mis on moes”. See ilmne kontseptuaalne sarnasus saab üksnes kinnitada apellatsioonikoja järeldust esiteks vastandatud tähiste sarnasuse ja teiseks segiajamise tõenäosuse kohta. Peale selle ei mõjuta asjaomase avalikkuse oskuste osas tehtud viga vaidlustatud otsuse õiguspärasust, kuivõrd inglise keelt mitteoskava asjaomase avalikkuse osas on apellatsioonikoja järeldus kontseptuaalse võrdluse mõju puutumise kohta asjaomaste tähiste sarnasuse hindamisele endiselt õige (vt Üldkohtu 16. septembri 2013. aasta otsus kohtuasjas T‑569/11: Gitana vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Teddy (GITANA), kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 67 ja seal viidatud kohtupraktika).

46

Apellatsioonikoda leidis seega õigesti, et asjaomane avalikkus peab vastandatud tähiseid visuaalselt ja foneetiliselt sarnasteks. Seevastu väide, et varasema Rootsi sõnamärgi ja taotletava kaubamärgi vahel ei ole kontseptuaalset erinevust, on nende kaubamärkide koostisosade tähenduse puudumist rootsi keeles arvestades õige üksnes inglise keelt mitteoskava asjaomase avalikkuse osas. Siiski oleks inglise keelt oskava asjaomase avalikkusega arvestamine viinud vaid selle järelduseni, et vastandatud tähised on kontseptuaalselt sarnased.

47

Seetõttu ei ole hagejal alust väita, et vastandatud tähiseid peeti ekslikult sarnasteks. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on kaks kaubamärki sarnased, kui need on asjaomase avalikkuse silmis visuaalse, foneetilise või kontseptuaalse aspekti osas vähemalt osaliselt samased (vt selle kohta Üldkohtu 23. oktoobri 2002. aasta otsus kohtuasjas T-6/01: Matratzen Concord vs. Siseturu Ühtlustamise Amet - Hukla Germany (MATRATZEN), EKL 2002, lk II-4335, punkt 30 ja seal viidatud kohtupraktika).

48

Segiajamise tõenäosuse igakülgne hindamine eeldab arvessevõetavate tegurite teatavat vastastikust sõltuvust, eriti kaubamärkide sarnasuse ja nendega tähistatavate kaupade või teenuste sarnasuse vastastikust sõltuvust. Nii võib tähistatavate kaupade või teenuste vähese sarnasuse kompenseerida kaubamärkide suur sarnasus ning vastupidi (Euroopa Kohtu 29. septembri 1998. aasta otsus kohtuasjas C-39/97: Canon, EKL 1998, lk I-5507, punkt 17, ja Üldkohtu 14. detsembri 2006. aasta otsus liidetud kohtuasjades T-81/03, T-82/03 ja T-103/03: Mast-Jägermeister vs. Siseturu Ühtlustamise Amet - Licorera Zacapaneca (VENADO raamiga jm), EKL 2006, lk II-5409, punkt 74).

49

Võttes arvesse vastandatud tähiste visuaalseid ja foneetilisi sarnasusi ja arvestades sellega, et ühelt poolt varasema Rootsi sõnamärgiga VOGUE tähistatavad kaubad ja teiselt poolt taotletava kaubamärgiga tähistatavad kaubad on osaliselt identsed ja osaliselt sarnased, siis tegi apellatsioonikoda õigesti, kui järeldas, et nende segiajamine on tõenäoline, ja kinnitas seega vastulausete osakonna otsust, millega keelduti taotletava kaubamärgi registreerimisest klassi 25 kuuluvate kaupade „rõivad; jalatsid; peakatted; kõigi eelnimetatud kaupade osad ja juurdekuuluvad esemed” jaoks.

50

Kuna hageja esitatud ainus väide, et on rikutud määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b, mille ta esitas nii tühistamis- kui muutmisnõude toetuseks, ei ole põhjendatud, tuleb hagi tervikuna jätta rahuldamata.

51

Üldkohtu kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud.

52

Kuna kohtuotsus on tehtud hageja kahjuks, tuleb kohtukulud vastavalt ühtlustamisameti ja menetlusse astuja nõudele välja mõista hagejalt.

Esitatud põhjendustest lähtudes

ÜLDKOHUS (kaheksas koda)

otsustab: