—

SIA Kurcums Metal, esindaja: advokāte I. Faksa,

—

Läti valitsus, esindajad: I. Kalniņš ja I. Ņesterova,

—

Euroopa Komisjon, esindajad: L. Bouyon ja A. Sauka,

1

Eelotsusetaotlus puudutab seda, kuidas tõlgendada nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 382) I lisas, mida on muudetud komisjoni 17. oktoobri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1549/2006 (ELT L 301, lk 1), sisalduvat kombineeritud nomenklatuuri (edaspidi „KN”), täpsemalt KN alamrubriike 5607 49 11, 7312 10 98 ja 7317 00 90, KN-i klassifitseerimise üldreegli 3 punkti b ning nõukogu 2. augusti 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1601/2001, millega kehtestatakse teatavate Taist, Tšehhi Vabariigist, Türgist ja Venemaalt pärit raud- ja terastrosside impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse nende suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (EÜT L 211, lk 1; ELT eriväljaanne 11/38, lk 62), artiklit 1.

2

Eelotsusetaotlus on esitatud SIA Kurcums Metal (edaspidi „Kurcums Metal”) ja Valsts ieņēmumu dienests’i (Läti maksuamet, edaspidi „VID”) vahelises kohtuvaidluses lõpliku dumpinguvastase tollimaksu, imporditollimaksu ja käibemaksu tasumise üle seoses raud- ja terastrossi impordiga Venemaalt.

3

KN esimeses osas on esitatud kõik eelsätted. Selle osa I jao – milles on esitatud üldreeglid – A-osa „[KN-i] klassifitseerimise üldreeglid” sätestab:

„Kaupade [KN-i] klassifitseerimine toimub järgmiste põhimõtete kohaselt.

[...]

[...]”

4

KN teises osas „Tollimaksude loend” asuvad muu hulgas rubriigid 5607, 7312, 7317 00 ja 7326.

5

Rubriigi 5607 kohta näeb KN ette järgmist:

6

Rubriigi 7312 kohta näeb KN ette järgmist:

7

Alamrubriigi 7317 00 kohta näeb KN ette järgmist:

8

Rubriigi 7326 kohta näeb KN ette järgmist:

9

KN-i klassifitseerimise üldreegli 3 punktiga b seonduva ülemaailmse kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi (edaspidi „HS”) selgitavate märkuste punkti 8 kohaselt võib „[p]õhiomadusi määrav tegur […] varieeruda sõltuvalt kauba liigist. See võib tuleneda näiteks materjali või komponendi olemusest, mahust, kogusest, massist või väärtusest ehk lähtuda koostismaterjali osast kauba kasutamisel”.

10

HS selgitav märkus rubriigi 7317 kohta sätestab:

„Siia rubriiki kuuluvad:

11

Määruse nr 1601/2001 artikli 1 lõige 1 sätestab:

„Taist, Tšehhi Vabariigist, Türgist ja Venemaalt pärit raud- ja terastrosside suhtes, sealhulgas kinniste trosside (välja arvatud roostevabast terasest trosside) suhtes, mille maksimaalne ristlõige on üle 3 mm ja mille külge võib olla ühendatud liitmikke ning mis kuuluvad [K]N-i [redaktsioonis, mis tuleneb komisjoni 13. oktoobri 2000. aasta määrusest nr 2263/2000, millega muudetakse määruse nr 2658/87 I isa (EÜT L 264, lk 1)] koodide 7312 10 82, 7312 10 84, 7312 10 86, 7312 10 88 ja 7312 10 99 alla, kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks”.

12

Määrus nr 1601/2001 avaldati läti keeles Euroopa Liidu Teataja lätikeelse eriväljaande 38. peatüki 11. köite leheküljel 62. Selles keeleversioonis ei ole KN alamrubriiki 7312 10 99 määruse artikli 1 lõikes 1 nimetatud.

13

Määrusest nr 2263/2000 tulenevas redaktsioonis KN alamrubriigile 7312 10 99 vastab KN alamrubriik 7312 10 98 määrusest nr 1549/2006 tulenevas redaktsioonis.

14

Kurcums Metal importis 2007. aastal Venemaalt Lätisse vabasse ringlusse laskmise eesmärgil kaupa, mille ta deklareeris trossina KN alamrubriigi 5607 49 11 tähenduses ja seeklitena KN alamrubriigi 7317 00 90 tähenduses.

15

Kurcums Metali imporditud trossi puhul on tegemist Venemaal toodetud trossiga Taifun, mida valmistatakse kombineeritud materjalidest selliselt, et trossi südamik on polüpropüleenist ja seda ümbritseb tsingitud terasest traat (läbimõõduga kuni 1 mm); südamiku ümber on punutud kuus trossi, mille keskel on polüpropüleen, kuid mille ümber on keeratud tsingitud terasest traat (läbimõõduga kuni 1 mm) ja kuus kobaras juhet. See tross on isoleeritud polüpropüleenist materjaliga ja nende läbimõõt võib olla 10–30 mm. Seda kasutatakse kalastustarvete ning täpsemalt süvaveevõrkude valmistamisel.

16

Kurcums Metali imporditud seeklid on ümarate otstega klambrikujulised esemed, mille otsad on omavahel ühendatud keermega poldiga.

17

VID leidis kontrollimisel KN-i klassifitseerimise reegli 3 punkti b alusel, et see tross kuulus KN alamrubriiki 7312 10 98, kuna vaatamata sellele, et tross koosnes erinevatest materjalidest – teras ja polüpropüleen –, määrab selle põhiomadused – tugevus ja kaal – teras. Sünteetiline materjal üksnes kaitseb kalavõrke kahjustuste eest, vähendab rebenemist ja suurendab vastupanuvõimet.

18

VID hinnangul kuulub kõnealune seekel KN alamrubriiki 7326 90 98, kuna sellel ei ole teravaid otsi ega ääri ega kaubale „klambrid” vastavaid tunnuseid.

19

VID 25. veebruari 2008. aasta otsusega kohustati Kurcums Metalit tasuma lõpliku dumpinguvastase maksu, imporditollimaksu ja käibemaksu koos neile lisanduva viivitusintressi ja trahviga.

20

Kurcums Metal esitas selle otsuse peale tühistamiskaebuse, väites, et kõnealust trossi tuleb käsitada nii elektriisolatsiooniga tootena kui ka köiena, kuna kombineeritud trossi Taifun kasutatakse kalastustarvete (süvaveevõrgud) tootmisel ja selle põhiomaduse tagab sünteetiline materjal. Tema hinnangul tuli kõnealust kinnitusvahendit käsitada seeklina, kuna KN alamrubriik 7317 00 90 kirjeldab seda kaupa täpsemini.

21

Kohtusse esitatud Kurcums Metali kaebused jäeti nii esimeses astmes kui ka apellatsiooniastmes rahuldamata. Administratīvā apgabaltiesa (teise astme halduskohus) leidis oma 27. detsembri 2010. aasta otsuses eelkõige, et poolte argumendid kõnealuse trossi tunnuste kohta ei ole piisavalt veenvad, et teha kindlaks kauba põhiomadused, ning järelikult tuleb see tross KN-i klassifitseerimise üldreegli 3 punkti c kohaselt klassifitseerida sellisesse KN rubriiki, mis on neid võrdsel määral kirjeldavate rubriikide numbrilises järjestuses kõige viimane, st KN rubriiki 7312. Mis puutub kõnealusesse seeklisse, siis leidis kohus, et sellel ei ole klambrile iseloomulikke tunnuseid ning kuna KN grupi 73 üheski rubriigis seda toodet ega sellega sarnaseid tooteid ei mainita, siis tegi VID õigesti, kui ta klassifitseeris selle KN alamrubriiki 7326 90 98.

22

Selle kohtuotsuse peale esitatud kassatsioonkaebust lahendav eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et nii KN alamrubriigis 5607 49 11 kui ka alamrubriigis 7312 10 98 on loetletud mõned materjalid, millest need trossid on valmistatud, mistõttu tuleb KN-i klassifitseerimise üldreegli 3 punkti b kohaselt määratleda materjal, mis annab kaubale tema põhiomaduse. Samas ei ole aga eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul selge, mis on kaabeltrossi põhiomadused ja kuidas neid põhiomadusi kindlaks teha. VID kaalus trossi erinevate koostisainete olulisust ja leidis, et trossi tugevuse kui põhiomaduse tagab terastraat; Kurcums Metal on aga seisukohal, et tugevuse tagab polüpropüleen.

23

Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib veel, et kui arvestada seda, et kõnealune toode on mõeldud kalapüügiks, kus see ühendab kalavõrke ja kus selle abil tõstetakse kalu veest välja, siis tähendab see, et tegemist on köiestikuga ning rubriigi kirjeldusest tulenevalt võib selle klassifitseerida KN alamrubriiki 5607 49 11.

24

Veel üks põhjus, mis tekitab eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul kahtlusi küsimuses, kas kombineeritud trossi tuleb pidada terastrossiks, seisneb selles, et määruse nr 1601/2001 artikkel 1 kehtestab dumpinguvastased tollimaksud terastrossidele, mille maksimaalne ristlõige on üle 3 mm. Käesoleval juhul – kui arvestada kombineeritud trossis kasutatavat terastraati, mille ristlõige ei ületa 1 mm, samas kui kogu trossi ristlõige võib olla vahemikus 10–30 mm – tekib kahtlus, kas kombineeritud trossi klassifitseerimine KN alamrubriiki 7312 10 98, nagu kõne all käesolevas asjas, ei ole mitte siseturu kaitsmiseks ebaproportsionaalne meede.

25

Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et KN alamrubriigi 7326 90 98 kohaldamine kõnealuste seeklite suhtes – mis kujutavad endast trossi ühendamiseks kasutatavaid U-kujulisi klambreid ümarate otstega, mis on omavahel poldiga ühendatud – ei ole põhjendatud, sest alamrubriigi 7317 00 90 kirjeldus on piisavalt täpne, et klassifitseerida see kaup sellesse alamrubriiki. Asjaolu, et kaubal ei ole tüüpilise klambri kuju ja et selle otsad ei ole teravad, vaid ümarad ja need on ühendatud poldiga, ei ole määrav, kuna selline seekel täidab „klambri” kõik põhiülesanded ja see on mõeldud kahe või enama elemendi ühendamiseks.

26

Leides, et tema menetluses oleva kohtuasja lahendus sõltub liidu õiguse tõlgendamisest, otsustas Augstākās tiesas Senāts menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

27

Oma esimese küsimusega tahab eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas KN alamrubriiki 5607 49 11 tuleb tõlgendada nii, et sellese alamrubriiki kuulub selline polüpropüleenist ja tsingitud terastraadist koosnev tross, nagu on käsitlusel põhikohtuasjas.

28

Kõigepealt tuleb meenutada, et kui Euroopa Kohus on saanud eelotsusetaotluse tariifse klassifitseerimise küsimuses, on tema ülesanne – selle asemel et kõnealused tooted ise klassifitseerida –pigem selgitada siseriiklikule kohtule kriteeriume, mille kohaldamine võimaldab viimasel need tooted õigesti KN-i klassifitseerida, seda enam, et Euroopa Kohtul ei pruugi olla kogu vajalikku asjakohast teavet. Seega on liikmesriigi kohus klassifitseerimisotsuse tegemiseks igal juhul paremas olukorras. Selleks, et anda liikmesriigi kohtule tarvilik vastus, võib Euroopa Kohus siiski anda liikmesriikide kohtutega koostöö tegemise vaimus siiski kogu teabe, mida ta peab vajalikuks (vt eelkõige 22. detsember 2010. aasta otsus kohtuasjas C-12/10: Lecson Elektromobile, EKL 2010, lk I-14173, punkt 15 ja seal viidatud kohtupraktika).

29

Veel tuleb meenutada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on õiguskindluse ja lihtsa järelkontrolli tagamiseks vaja, et kauba tariifse klassifitseerimise otsustavaks kriteeriumiks oleksid üldjuhul kauba objektiivsed tunnused ja omadused, nagu on kindlaks määratud KN rubriigi sõnastuses ning jaotise või grupi kohta toodud märkustes (eespool viidatud kohtuotsus Lecson Elektromobile, punkt 16 ja seal viidatud kohtupraktika).

30

Komisjoni väljatöötatud KN selgitavad märkused ja Maailma Tolliorganisatsiooni väljatöötatud HS selgitavad märkused aitavad oluliselt kaasa erinevate tariifirubriikide ulatuse tõlgendamisele, kuid need pole õiguslikult siduvad (vt eelkõige 18. mai 2011. aasta otsus kohtuasjas C-423/10: Delphi Deutschland, EKL 2011, lk I-4003, punkt 24).

31

Mis puutub põhikohtuasjas käsitletavatesse KN alamrubriikidesse 5607 49 11 ja 7312 10 98, siis esiteks tuleb märkida, et nagu tuleneb KN rubriigi 5607 ja selle vastavate alajaotiste sõnastusest, kohaldatakse esimest alamrubriiki polüetüleenist või polüpropüleenist nööridele, paeltele, köitele ja trossidele, mis on kas põimitud või punutud või mitte.

32

Teiseks tuleb märkida, et KN alamrubriiki 7312 10 98 kohaldatakse KN rubriigi 7312 ja selle vastavate alajaotiste sõnastuse kohaselt rauast või terasest trossidele ja kaablitele, sealhulgas kinnistele (välja arvatud roostevabast terasest trossid ja kaablid), ristlõike maksimaalmõõtmega üle 3 mm.

33

Neist sõnastustest tuleneb, et põhikohtuasjas käsitlusel olev tross kui selline ei kuulu ei KN alamrubriiki 5607 49 11 ega KN alamrubriiki 7312 10 98. Nagu selgub selle trossi kirjeldusest eelotsusetaotluses, mis on toodud ka käesoleva kohtuotsuse punktis 15, koosneb see polüpropüleenist ja tsingitud terastraadist, mis on omavahel kombineeritud nii, et kõnealuse trossi moodustavad need koos. Neil tingimustel ei ole see tross sellisena ei polüpropüleenist köis või tross ega terasest tross või kaabel.

34

Järelikult tuleb esimesele küsimusele vastata, et KN alamrubriiki 5607 49 11 tuleb tõlgendada nii, et selline polüpropüleenist ja tsingitud terastraadist koosnev tross, nagu on põhikohtuasjas käsitlusel, ei kuulu sellisena nimetatud alamrubriiki.

35

Oma teise küsimusega tahab eelotsusetaotluse esitanud kohus teada sisuliselt seda, kas KN-i klassifitseerimise üldreegli 3 punkti b tuleb tõlgendada nii, et selline tross, nagu on põhikohtuasjas käsitlusel, tuleb klassifitseerida selle reegli alusel.

36

Kõigepealt tuleb märkida, et vastupidi Kurcums Metali väitele ei ole KN-i klassifitseerimise üldreegli 3 punkt a kohaldatav sellise trossi tariifsel klassifitseerimisel, nagu on põhikohtuasjas käsitlusel. Arvestades selle reegli teist lauset ja käesoleva kohtuotsuse punktis 33 toodud põhjendusi, ei saa kumbagi kõnealust KN alamrubriiki käsitada nii, et see kirjeldab kaupa täpsemalt nimetatud reegli tähenduses.

37

KN-i klassifitseerimise üldreegli 3 punktiga b seoses tuleb meenutada, et toote tariifseks klassifitseerimiseks on vaja kindlaks teha, milline selle toote koostisosa määrab toote põhiomadused; seda saab kindlaks teha uurides, kas toode säilitab sellele iseloomulikud omadused, kui üks või teine koostisosa puudub (26. oktoobri 2005. aasta otsus kohtuasjas C-250/05: Turbon International, EKL I-10531, punkt 21 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 18. juuni 2009. aasta otsus kohtuasjas C-173/08: Kloosterboer Services, EKL I-5347, punkt 31).

38

Nagu näeb ette HS selgitavate märkuste VIII punkt üldreegli 3 punkti b kohta, võib põhiomadusi määrav tegur toote liigist lähtuvalt sõltuda näiteks materjali või komponendi olemusest, mahust, kogusest, massist, väärtusest või lähtuda koostismaterjali osast kauba kasutamisel (eespool viidatud kohtuotsused Turbon International, punkt 22, ja Kloosterboer Services, punkt 32).

39

Euroopa Kohtule esitatud toimikust ei ilmne aga, et sellise trossi puhul nagu põhikohtuasjas käsitlusel, määraks polüpropüleen või tsingitud terastraat selle põhiomaduse. Eelkõige ei selgu – kuigi eelotsusetaotluse esitanud kohus peab seda kontrollima, võttes arvesse kõik talle esitatud faktilised andmed –, et kui üks või teine koostisosa puuduks, säilitaks see tross talle iseloomulikud omadused, mis iseloomustavad seda kui trossi, mis on mõeldud kalastustarvete, ning täpsemalt süvaveevõrkude valmistamisel.

40

Kui kumbki nendest materjalidest, millest põhikohtuasjas käsitlusel olev tross koosneb, ei määra ise selle trossi põhiomadust, siis tuleb selle trossi tariifseks klassifitseerimiseks kohaldada mitte KN-i klassifitseerimise üldreegli 3 punkti b, vaid KN-i klassifitseerimise üldreegli 3 punkti c, nagu ka Läti valitsus ja komisjon õigesti märgivad. Selle reegli kohaselt tuleb see tross klassifitseerida sellisesse KN rubriiki, mis on seda võrdsel määral kirjeldavate rubriikide numbrilises järjestuses kõige viimane ja mis põhikohtuasjas on KN alamrubriik 7312 10 98.

41

Lõpuks tuleb lisada, et põhikohtuasjas käsitletava trossi tariifsel klassifitseerimisel ei oma tähtsust selle klassifikatsiooni mõju asjaolule, kuidas määrust nr 1601/2001 sellele trossile kohaldatakse. Nimetatud määruse artiklist 1 tuleneb nimelt, et selle määruse kohaldamine sõltub nimetatud klassifikatsioonist ja mitte vastupidi.

42

Eeltoodust lähtudes tuleb teisele esitatud küsimusele vastata, et KN-i klassifitseerimise üldreegli 3 punkti b tuleb tõlgendada nii, et sellist trossi, nagu on põhikohtuasjas käsitlusel, ei tule klassifitseerida selle reegli alusel, kuid eelotsusetaotluse esitanud kohus peab siiski kontrollima kõiki talle esitatud faktilisi andmeid arvesse võttes, et kumbki nendest materjalidest, millest põhikohtuasjas käsitlusel olev tross koosneb, ei määra ise selle trossi põhiomadust.

43

Oma kolmanda küsimusega tahab eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada seda, kas määruse nr 1601/2001 artiklit 1 tuleb tõlgendada nii, et selline tross, nagu on põhikohtuasjas käsitlusel – eeldusel, et see kuulub KN alamrubriiki 7312 10 98 – jääb selle sätte kohaldamisalasse.

44

Sellega seoses tuleb märkida, et määruse nr 1601/2001 artikli 1 kohaldamisalasse jäävad „raud- ja terastrossid, sealhulgas kinnised trossid (välja arvatud roostevabast terasest trossid), mille maksimaalne ristlõige on üle 3 mm ja mille külge võib olla ühendatud liitmikke”, mis kuuluvad ka määrusest nr 2263/2000 tulenevas redaktsioonis KN alamrubriiki 7312 10 99, mis põhikohtuasjas käsitletava impordi toimumise ajal vastas KN alamrubriigile 7312 10 98.

45

Sellest järeldub, et kui niisugune tross, nagu on põhikohtuasjas käsitlusel, kuulub KN alamrubriiki 7312 10 98, siis jääb see ka määruse nr 1601/2001 artikli 1 kohaldamisalasse.

46

Samas väidab Kurcums Metal, et määruse nr 1601/2001 läti keeles avaldatud versioonis ei ole ette nähtud dumpinguvastase tollimaksu kohaldamist tootele, mis 2007. aastal kuulus KN alamrubriiki 7312 10 98. Ta märgib, tuginedes 11. detsembri 2007. aasta otsusele kohtuasjas C-161/06: Skoma-Lux (EKL 2007, lk I-10841, punkt 51), et akt Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemistingimuste ja Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavate muudatuste kohta (ELT 2003, L 236, lk 33) välistab selle, et kohustusi, mis sisalduvad liidu õigusnormides, mida ei ole avaldatud Euroopa Liidu Teatajas uue liikmesriigi keeles vaatamata sellele, et see on liidu ametlik keel, võiks kohaldada eraõiguslike isikute suhtes selles liikmesriigis, ja seda ka juhul, kui need isikud oleksid saanud tutvuda nende õigusnormidega muul viisil.

47

Probleem, millele Kurcums Metal viitab, ei seisne siiski selles, et määrust nr 1601/2001 ei oleks Euroopa Liidu Teatajas läti keeles avaldatud, vaid selles, et selle määruse artikli 1 lätikeelne versioon erineb teistest sama sätte keeleversioonidest, kus erinevalt läti keelest mainitakse KN alamrubriiki 7312 10 99 määrusest nr 2263/2000 tulenevas redaktsioonis.

48

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei saa ühes keeleversioonis kasutatud liidu sätte sõnastus olla selle sätte tõlgendamise ainus alus ja sellele keeleversioonile ei saa tõlgendamisel anda eelist muude keeleversioonide ees. Niisugune lähenemine oleks vastuolus liidu õiguse ühetaolise kohaldamise nõudega. Kui keeleversioonides on erinevusi, tuleb asjaomast sätet tõlgendada lähtuvalt selle õigusakti üldisest ülesehitusest ja eesmärkidest, mille osa see säte on (vt eelkõige 3. märtsi 2011. aasta otsus kohtuasjas C-41/09: komisjon vs. Madalmaad, EKL 2011, lk I-831, punkt 44 ja seal viidatud kohtupraktika).

49

Määruse nr 1601/2001 artiklis 1 ei nimetata mitte ainult KN teatavaid alamrubriike määrusest nr 2263/2000 tulenevas redaktsioonis, vaid kirjeldatakse ka selle kohaldamisalasse jäävat toodet. Nagu tuleneb käesoleva kohtuotsuse punktidest 32 ja 44, on see toode sama mis tross, millele kohaldatakse eelkõige KN alamrubriiki 7312 10 98.

50

Neil asjaoludel, võttes arvesse määruse nr 1601/2001 artikli 1 üldist ülesehitust, ei võimalda pelgalt see, et nimetatud sätte lätikeelses versioonis puudub viide KN alamrubriigile 7312 10 99 määrusest nr 2263/2000 tulenevas redaktsioonis – mis on ilmselt trükiviga – tõlgendada seda sätet nii, et see välistab oma kohaldamisalast niisuguse trossi Venemaalt Lätti impordi, nagu on põhikohtuasjas käsitlusel, eeldades sealjuures, et see tross kuulub KN alamrubriiki 7312 10 98.

51

Eeltoodust lähtudes tuleb kolmandale küsimusele vastata, et määruse nr 1601/2001 artiklit 1 tuleb tõlgendada nii, et selline tross, nagu on põhikohtuasjas käsitlusel – eeldusel, et see kuulub KN alamrubriiki 7312 10 98 – jääb selle sätte kohaldamisalasse.

52

Oma neljanda küsimusega tahab eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada seda, kas KN alamrubriiki 7317 00 90 tuleb tõlgendada nii, et selline omavahel poltidega ühendatud ümarate otstega U-kujuline seekel, nagu on põhikohtuasjas käsitlusel, kuulub sellesse alamrubriiki.

53

Selle kohta tuleb märkida, et KN alamrubriiki 7317 00 90 kohaldatakse selle sõnastuse kohaselt rauast või terasest naeltele, tihvtidele, rõhknaeltele, klambritele ja muudele sarnastele toodetele.

54

Kuid nagu Läti valitsus ja komisjon õigesti märgivad, on neil toodetel teravad otsad, mida kinnitab ka rubriigi 7317 kohta käiv HS selgitav märkus, mis viidates naeltele, knopkadele, obadustele ja muudele sarnastele toodetele ning mis tahes liiki muudele spetsiaalset tüüpi naeltele, loetleb tooteid, millel on nende olemusest tulenevalt teravad otsad. See ei ole aga nii põhikohtuasjas käsitlusel oleva omavahel poltidega ühendatud U-kujulise seekli puhul, mille otsad on ümarad.

55

Järelikult tuleb neljandale esitatud küsimusele vastata, et KN alamrubriiki 7317 00 90 tuleb tõlgendada nii, et selline omavahel poltidega ühendatud ümarate otstega U-kujuline seekel, nagu on põhikohtuasjas käsitlusel, ei kuulu sellesse alamrubriiki.

56

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kaheksas koda) otsustab: