—

Digitalnet OOD, Tsifrova kompania OOD ja M SAT CABLE AD, esindaja: advokat M. Raltšev,

—

Natšalnik na Mitnitšeski punkt – Varna Zapad pri Mitnitsa Varna, esindajad: D. Jordanov, S. Valkova, D. Jordanova, N. Jotsova ja V. Konova,

—

Bulgaaria valitsus, esindaja: J. Atanasov,

—

Euroopa Komisjon, esindajad: L. Bouyon ja D. Rusanov,

1

Eelotsusetaotlustega soovitakse teada saada, kuidas tuleb tõlgendada nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 382) I lisas sisalduvat kombineeritud nomenklatuuri (edaspidi „KN”) (muudetud vastavalt komisjoni 20. septembri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 1214/2007 (ELT L 286, lk 1), komisjoni 19. septembri 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 1031/2008 (ELT L 291, lk 1) ja komisjoni 30. septembri 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 948/2009 (ELT L 287, lk 1)) ja nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, lk 1; ELT eriväljaanne 02/04, lk 307; edaspidi „tolliseadustik”), artikli 78 lõiget 2.

2

Need taotlused on esitatud sidefunktsiooniga teleriboksidelt tollimaksu tasumist käsitlevate kohtuvaidluste raames, mille poolteks on ühelt poolt vastavalt Digitalnet OOD (edaspidi „Digitalnet”), Tsifrova kompania OOD (edaspidi „Tsifrova”) ja M SAT CABLE AD (edaspidi „M SAT CABLE”) ja teiselt poolt Natšalnik na Mitnitšeski punkt – Varna Zapad pri Minitsa Varna (Varna tolli lääne tollibüroo juhataja, edaspidi „Varna toll”).

3

Marrakechis 15. aprillil 1994 allkirjastatud ja nõukogu 22. detsembri 1994. aasta otsusega 94/800/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse nimel sõlmitavaid tema pädevusse kuuluvaid küsimusi puudutavaid kokkuleppeid, mis saavutati mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus (1986–1994) (EÜT L 336, lk 1; ELT eriväljaanne 11/21, lk 80), heaks kiidetud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) asutamislepingu osaks on 1994. aasta üldine tolli- ja kaubanduskokkulepe (GATT) ning eelkõige memorandum kokkuleppest GATT II artikli lõike 1 punti b tõlgendamise kohta.

4

Infotehnoloogiatoodetega kauplemise leping, mis koosneb Singapuris toimunud WTO esimesel konverentsil 13. detsembril 1996 vastu võetud infotehnoloogiatoodetega kauplemist käsitlevast deklaratsioonist ning selle lisadest ja manustest koos selle rakendamist käsitleva teatisega, kiideti ühenduse nimel heaks nõukogu 24. märtsi 1997. aasta otsusega 97/359/EÜ infotehnoloogiatoodete tollimaksude kaotamise kohta (EÜT L 155, lk 1; ELT eriväljaanne 11/26, lk 3). Infotehnoloogiatoodetega kauplemise lepingu artikkel 1 täpsustab, et iga osapoole kauplemiskord peab arenema sel moel, et paraneksid infotehnoloogiatoodete turule pääsemise võimalused.

5

Infotehnoloogiatoodetega kauplemise lepingu artikli 2 kohaselt peab iga osapool siduma ja kõrvaldama tollimaksud ja igasugused muud kohustused ning maksud 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe II artikli lõike 1 punktis b toodud tähenduses teatavate toodete puhul, sealhulgas „sidefunktsiooniga teleriboksid: mikroprotsessoripõhised seadmed, mis sisaldavad modemit Interneti-ühenduseks ja millel on interaktiivse infovahetuse funktsioon”.

6

Nagu nähtub nõukogu 16. novembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 2559/2000 – millega muudetakse määruse nr 2658/87 I lisa – (EÜT L 293, lk 1) põhjendusest 3 võeti see määrus vastu infotehnoloogiatoodetega kauplemise lepingu rakendamiseks.

7

Tolliseadustiku artikli 78 lõige 2 on sõnastatud nii:

„Toll võib pärast kauba vabastamist selleks, et teha kindlaks tollideklaratsioonis esitatud andmete õigsust, kontrollida äridokumente ja asjaomase kaubaga seotud impordi- või eksporditoimingute või selle kaubaga seotud järgnevate äritoimingute andmeid. Selline kontroll võib toimuda deklarandi valdustes, mõne muu nimetatud toimingutega otseselt või kaudselt seotud isiku valdustes või isiku valdustes, kelle valduses seoses äritegevusega on nimetatud dokument või vajalikud andmed. Toll võib läbi vaadata ka kaupa, kui selle esitamine on veel võimalik.”

8

Määruse nr 2658/87 (muudetud nõukogu 31. jaanuari 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 254/2000 (EÜT L 28, lk 16, ELT eriväljaanne 02/09, lk 35)) (edaspidi „määrus nr 2658/87”) artikli 12 lõige 1 näeb ette, et komisjon võtab igal aastal määruse vormis vastu KN täieliku redaktsiooni koos tollimaksumääradega, nagu see tuleneb meetmetest, mille on vastu võtnud Euroopa Liidu Nõukogu või komisjon. Nimetatud määrust kohaldatakse alates järgneva aasta 1. jaanuarist.

9

Kohtuasjas C-382/11 kohaldatav KN redaktsioon tuleneb määrusest nr 1214/2007, mis jõustus 1. jaanuaril 2008. Kohtuasjades C-320/11 ja C-330/11 kohaldatav redaktsioon tuleneb määrusest nr 1031/2008, mis jõustus 1. jaanuaril 2009. Kohtuasjas C-383/11 kohaldatav redaktsioon tuleneb määrusest nr 948/2009, mis jõustus 1. jaanuaril 2010.

10

KN esimese osa I jao punktis A on toodud KN-i klassifitseerimise üldreeglid. Need reeglid on määrustest nr 1214/2007, nr 1031/2008 ja nr 948/2009 tulenevates KN redaktsioonides identsed. Need reeglid sätestavad järgmist:

„Kaupade [KN-i] klassifitseerimine toimub järgmiste põhimõtete kohaselt.

[...]

[...]

11

KN teises osas asub XVI jaotis. Selles jaotises on grupp 85, kuhu kuuluvad elektrimasinad ja -seadmed, nende osad ning helisalvestus- ja taasesitusseadmed, telepildi ja -heli salvestus- ja taasesitusseadmed, nende osad ja tarvikud.

12

Määrustest nr 1214/2007, nr 1031/2008 ja nr 948/2009 tulenevates KN redaktsioonides on rubriikide 8521 ja 8528 sõnastus identne. Need rubriigid on sõnastatud järgmiselt:

8528 71

[...]

13

Põhikohtuasjade asjaolude asetleidmise ajal oli alamrubriiki 8528 71 19 klassifitseeritud kauba imporditollimaks 14%, samas kui alamrubriiki 8528 71 13 klassifitseeritud seadmete import oli tollimaksuvaba.

14

Vastavalt määruse nr 2658/87 artikli 9 lõike 1 punkti a teisele taandele töötab komisjon välja KN selgitavad märkused, mida ta avaldab regulaarselt Euroopa Liidu Teatajas. Põhikohtuasjas käsitletavate impordiepisoodide ajal kohaldamisele kuulunud selgitavad märkused, mis avaldati 7. mail 2008 (ELT C 112, lk 8, edaspidi „7. mai 2008. aasta selgitavad märkused”) näevad rubriigi 8528 osas ette järgmist:

15

Nii 7. mai 2008. aasta selgitavatest märkustest kui ka selgitavatest märkustest, mis avaldati 6. mail 2011 (ELT C 137, lk 1), on alates 1. juulist 2011 komisjoni 25. juunil 2011 avaldatud teatisega (ELT C 185, lk 1) välja jäetud alamrubriigid 8521 90 00, 8528 71 13, 8528 71 19 ja 8528 71 90.

16

Digitalnet (kohtuasjad C-320/11 ja C-383/11), Tsifrova (kohtuasi C-330/11) ja M SAT CABLE (kohtuasi C-382/11) on äriühingud, mille peamine tegevusala on digitelevisiooni ja Interneti-ühenduse pakkumine. Põhikohtuasjades käsitletavad kaubad on kõigi nelja kohtuasja puhul identsed. Tegemist on sidefunktsiooniga teleriboksidega (edaspidi „teleriboksid”). Need teleriboksid on toodetud Koreas ja need eksporditi Bulgaariasse 21. novembrist 2008 kuni 22. märtsini 2010 ulatunud ajavahemiku jooksul. Teleriboksid deklareeriti KN alamrubriiki 8528 71 13 kuuluvana, st tollimaksuvabana.

17

Pärast Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) teatise avaldamist viis toll läbi kontrolli ja jõudis järeldusele, et teleriboksidel ei olnud sisseehitatud modemit ning need oleks tulnud klassifitseerida KN alamrubriiki 8528 71 19. Sellest tulenevalt oleks tulnud sisse nõuda 14% tollimaks. Toll võttis vastu haldusaktid, millega kohustati nimetatud kolme äriühingut tollimaksu tasuma.

18

Põhikohtuasjade hagejateks olevad äriühingud vaidlustasid nende haldusaktide kehtivuse Administrativen sad – Varnas ja algatasid neli eraldiseisvat menetlust, sh kaks, mis puudutavad Digitalneti.

19

Eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul leiab toll, et teleriboksid on mikroprotsessori ja videotuuneriga varustatud kaabliga digivastuvõtjad. Neil teleriboksidel on järgmised liidesed: audio- ja videoliidesed [SCART] Ethernet ja RS-232. Sisseehitatud modemit Interneti-ühenduse tarbeks neis seadmetes ei ole. Sisseehitatud modemi puudumise tõttu võis need teleriboksid 7. mai 2008. aasta selgitavate märkuste alusel klassifitseerida KN alamrubriigi 8528 71 13 asemel alamrubriiki 8528 71 19.

20

Määrati kaks kohtuekspertiisi. Esimese ekspertiisi kohaselt teleriboksides modemit ei ole. Interneti-ühendus luuakse TCP/IP-protokolli abil. Internetirakendusi saab kasutada interaktiivse infovahetusrežiimis ja võtta vastu telesignaali.

21

Teisest ekspertiisist nähtub seevastu, et teleriboksid on mikroprotsessoripõhised seadmed, millel on interaktiivset infovahetust tagav ja telesignaalide vastuvõtmist võimaldav sisseehitatud modemitarkvara.

22

Kohtuasjades C-382/11 ja C-383/11 on põhikohtuasjade hagejad väitnud, et toll klassifitseeris teleriboksid, ilma et oleks asjaomase kauba vastavuse füüsiliselt tuvastanud.

23

Neil asjaoludel otsustas Administrativen sad – Varna neljas kohtuasjas menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule eelotsuse küsimused, millest osa on mitme kohtuasja puhul samad ja osa käivad konkreetse kohtuasja kohta:

24

Euroopa Kohtu 29. septembri 2011. aasta määrusega liideti kohtuasjad C-320/11, C-330/11, C-382/11 ja C-383/11 kirjalikuks ja suuliseks menetlemiseks ning kohtuotsuse huvides.

25

Nende küsimustega, mida on paslik käsitleda koos, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada saada, kuidas tuleb tõlgendada KN-i, ja täpsemalt seda, millise kauba võib klassifitseerida KN alamrubriiki 8528 71 13. Eelotsusetaotluse esitanud kohus ei ole kindel eelkõige selles, mida hõlmavad mõisted „modem” ja „Interneti-ühendus” selle alamrubriigi ja 7. mai 2008. aasta selgitavate märkuste tähenduses. Samuti soovib see kohus teada, kas kasutatava modemi tüüp omab tariifse klassifitseerimise seisukohalt tähtsust või piisab sellest, et modem võimaldab Interneti-ühenduse.

26

Vastavalt KN-i klassifitseerimise üldreeglitele lähtub kauba klassifitseerimine eelkõige rubriikide kirjeldustest ja vastavate jaotiste või gruppide märkustest, ning jaotiste ja kaubagruppide nimetuse sõnastus on üksnes suunava tähendusega.

27

Selles osas tuleb meenutada väljakujunenud kohtupraktikat, mille kohaselt on õiguskindluse ning kontrolli lihtsuse tagamiseks vajalik, et kaupade tariifse klassifitseerimise otsustavaks kriteeriumiks oleksid üldjuhul kauba objektiivsed tunnused ja omadused, nagu need on kindlaks määratud KN rubriigi ning jaotise või grupi märkuste sõnastuses (vt eelkõige 19. oktoobri 2000. aasta otsus kohtuasjas C-339/98: Peacock, EKL 2000, lk I-8947, punkt 9; 15. septembri 2005. aasta otsus kohtuasjas C-495/03: Intermodal Transports, EKL 2005, lk I-8151, punkt 47; 19. veebruari 2009. aasta otsus kohtuasjas C-376/07: Kamino International Logistics, EKL 2009, lk I-1167, punkt 31, ja 14. aprilli 2011. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-288/09 ja C-289/09: British Sky Broadcasting Group ja Pace, EKL 2011, lk I-2851, punkt 60).

28

KN-i uurides selgub, et alamrubriik 8528 71 13 hõlmab kuvari ja ekraanita mikroprotsessoripõhiseid televisiooni vastuvõtuseadmeid, mis sisaldavad Interneti-ühenduseks modemit ja millel on interaktiivse infovahetuse funktsioon ning millega saab vastu võtta televisioonisignaali (eespool viidatud kohtuotsus British Sky Broadcasting Group ja Pace, punkt 67).

29

Tuleb täpsustada, et väljendid „videosignaali vastuvõtmine” ja „televisioonisignaali vastuvõtmine” on sama tähendusega (eespool viidatud kohtuotsus British Sky Broadcasting Group ja Pace, punkt 68).

30

Et seadme saaks klassifitseerida KN alamrubriiki 8528 71 13, peab sellega esiteks saama vastu võtta televisioonisignaali ja teiseks peab sellel olema interaktiivse infovahetuse funktsiooniga sisseehitatud modem Interneti-ühenduseks. Seade, millel puudub üks neist omadustest, tuleb vastavalt KN-i klassifitseerimise üldreegli 3 punktile c klassifitseerida KN alamrubriiki 8528 71 19.

31

Põhikohtuasjas ei ole vaidlust selle üle, et vaidlusaluste seadmetega saab vastu võtta televisioonisignaali. Seevastu on põhikohtuasjade hagejad ja Varna toll eriarvamusel selles, kas need seadmed sisaldavad interaktiivse infovahetuse funktsiooniga modemit Interneti-ühenduseks.

32

Mõisted „modem” ja „Interneti-ühendus” on KN-s defineerimata. Põhikohtuasjades käsitletavate impordiepisoodide ajal kehtinud 7. mai 2008. aasta selgitavad märkustes on siiski täpsustatud, mis tüüpi seadmeid saab käsitada modemina alamrubriigi 8528 71 13 tähenduses ja millised tunnused peavad olema seadmel, mida saab lugeda Interneti-ühendust võimaldavaks ja interaktiivse infovahetuse funktsiooniga seadmeks.

33

Euroopa Kohtu praktika kohaselt aitavad KN selgitavad märkused oluliselt kaasa eri rubriikide sisu tõlgendamisel, kuid need pole siiski õiguslikult siduvad (vt eelkõige 16. juuni 1994. aasta otsus kohtuasjas C-35/93: Develop Dr. Eisbein, EKL 1994, lk I-2655, punkt 21; 11. jaanuari 2007. aasta otsus kohtuasjas C-400/05: B. A. S. Trucks, EKL 2007, lk I-311, punkt 28, ja eespool viidatud kohtuotsus British Sky Broadcasting Group ja Pace, punkt 63).

34

Seega peab KN selgitavate märkuste sisu olema kooskõlas KN sätetega ja ei tohi muuta nende ulatust (vt eelkõige eespool viidatud kohtuotsused Kamino International Logistics, punkt 48, ja British Sky Broadcasting Group ja Pace, punkt 64).

35

Seetõttu tuleb siis, kui peaks selguma, et KN selgitavad märkused on vastuolus KN rubriigi ja jaotise või grupi märkuste sõnastusega, jätta KN selgitavad märkused tähelepanuta (vt selle kohta 19. aprilli 2007. aasta otsus kohtuasjas C-229/06: Sunshine Deutschland Handelsgesellschaft, EKL 2007, lk I-3251, punkt 31, ja eespool viidatud kohtuotsused Kamino International Logistics, punktid 49 ja 50, ning British Sky Broadcasting Group ja Pace, punkt 65).

36

Sellega seoses väitis komisjon kirjalikes märkustes ja kohtuistungil, et 7. mai 2008. aasta selgitavad märkused tõlgendavad liiga kitsalt mõistet „modem” KN alamrubriigi 8528 71 13 tähenduses. Komisjon täpsustab, et Euroopa Liidu ja eri riikide vahel toimunud vaidluste WT/DS375/R, WT/DS376/R ja WT/DS377/R lahendamisel omistas WTO vaekogu mõistele „modem” laiema definitsiooni kui see, mis sisaldub 7. mai 2008. aasta selgitavates märkustes. Seega oli see organ seisukohal, et need selgitavad märkused on KN rubriikide sõnastusega vastuolus ja tuleb seega eelotsusetaotluse esitanud kohtu taotletava tõlgenduse andmisel tähelepanuta jätta.

37

Eelotsusetaotluse esitanud kohtule vastamiseks tuleb uurida, mida kätkeb endas mõiste „modem Interneti-ühenduseks” KN alamrubriigi 8528 71 13 tähenduses ja kontrollida, kas 7. mai 2008. aasta selgitavate märkuste definitsioon on liiga kitsas, nagu väidab komisjon.

38

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb ühenduse õiguses määratlemata terminite tähenduse ja ulatuse kindlaksmääramisel lähtuda nende tavakeele tähendusest, võttes arvesse terminite kasutamise konteksti ja nende sätete eesmärke, mille osaks need mõisted on (vt selle kohta 10. märtsi 2005. aasta otsus kohtuasjas C-336/03: easyCar, EKL 2005, lk I-1947, punkt 21 ja viidatud kohtupraktika, ning 5. märtsi 2009. aasta otsus kohtuasjas C-556/07: komisjon vs. Prantsusmaa, punkt 50).

39

Kuigi väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole infotehnoloogiatoodetega kauplemise lepingu sätted sellised sätted, mille alusel võiks isikutel tekkida õigusi, millele nad saavad kohtus liidu õiguse alusel vahetult toetuda, tuleb siis, kui kõnealune valdkond on liidu õigusega reguleeritud, liidu sõlmitud rahvusvaheliste lepingute ülimuslikkuse tõttu liidu teisese õiguse tekstide suhtes neid tekste tõlgendada, niivõrd kui see on võimalik, kooskõlas nende lepingutega (eespool viidatud kohtuotsus British Sky Broadcasting Group ja Pace, punkt 83 ja viidatud kohtupraktika).

40

Modemit selle sõna tavatähenduses kasutatakse selleks, et edastada ühest arvutist teise digitaalandmeid, kasutades analoogpõhimõttel toimivat andmekandjat, näiteks muu hulgas telefoniliini. Modem moduleerib digitaalandmed analoogandmeteks ja demoduleerib vastupidi analoogandmed digitaalandmeteks.

41

Lisaks sellele ilmneb käesoleva otsuse punktis 36 nimetatud WTO vaekogu raporti punktist 7.880, et „sõna „modem” tavatähenduses võib tähistada muid seadmeid kui need, mis muundavad andmete telefoniliini kaudu edastamise otstarbel digitaalsignaali analoogsignaaliks”. Sama raporti punktis 7.878 märgib vaekogu, et „sõna „modem” on kasutatud selleks, et tähistada muid seadmeid, mis tagavad moduleerimise ja demoduleerimise muude vahenditega ja võimalik ka, et digitaalsignaali analoogsignaaliks muundamata” ning et „sõna „modem” kasutatakse samuti „kaablimodemi” kohta, mis erineb kasutatava sidevahendi, sageduste ja teiste näitajate poolest mitmes aspektis telefoniliini modemist”.

42

Määratluste „Interneti-ühendus ja interaktiivse infovahetuse funktsioon” kohta täpsustab WTO vaekogu oma raporti punktis 7.884, et need selgitavad KN alamrubriigi 8528 71 13 sõnastuses kasutatud „sidefunktsiooni” olemust. Seega keskendub definitsioon seadme funktsioonile. Modem on seadmesse sisse ehitatud Interneti-ühenduse võimaldamiseks.

43

Sellega seoses tuleb meenutada, et toote kasutuseesmärk võib olla objektiivne klassifitseerimiskriteerium, juhul kui see tuleneb nimetatud toote olemusest, mida omakorda saab hinnata selle toote objektiivsete tunnuste ning omaduste alusel (vt eelkõige 28. märtsi 2000. aasta otsus kohtuasjas C-309/98: Holz Geenen, EKL 2000, lk I-1975, punkt 15; 15. veebruari 2007. aasta otsus kohtuasjas C-183/06: RUMA, EKL 2007, lk I-1559, punkt 36, ja eespool viidatud kohtuotsus British Sky Broadcasting Group ja Pace, punkt 76).

44

Alamrubriigi 8528 71 13 tähenduses modemi definitsioon on toodud 7. mai 2008. aasta selgitavates märkustes, mille kohaselt [„m]odemid moduleerivad ja demoduleerivad nii väljuvat kui ka sisenevat andmesignaali” ja et „[s]eadmeid, mille otstarve on samalaadne modemi omale, kuid mis ei moduleeri ega demoduleeri signaale, ei käsitata modemitena. Sellised on näiteks ISDN-, WLAN- või Ethernet-seadmed. RJ 45-pistmik viitab sellele, et adapteris on selline seade”.

45

Kuna 7. mai 2008. aasta selgitavad märkused alamrubriigi 8528 71 13 kohta välistavad tehnilistel kaalutlustel mõiste „modem” alt samasuguse funktsiooniga seadmed, kuigi klassifitseerimisel omab tähtsust üksnes Interneti-ühenduse võimaldamine, siis piiravad need selgitavad märkused nimetatud mõiste ulatust. Seega on kõnealused selgitavad märkused selles osas KN-ga vastuolus ja tuleb tähelepanuta jätta.

46

Kõigi esitatud kaalutluste põhjal on „modem Interneti-ühenduseks” KN alamrubriigi 8528 71 13 tähenduses selline seade, mis võimaldab Interneti-ühenduse ja millel on mõlemasuunalise interaktiivse infovahetuse funktsioon. Klassifitseerimise seisukohalt on oluline üksnes Interneti-ühenduse funktsioon, mitte selleks kasutatavad tehnilised lahendused.

47

Lisaks peab selleks, et seadme saaks klassifitseerida KN alamrubriiki 8528 71 13, see seade ise looma Interneti-ühenduse sisseehitatud modemi abil. Seega ei tohi Interneti-ühendus eeldada muu seadme või mehhanismi kasutamist.

48

Kõigist neist kaalutlustest lähtudes tuleb kõnealustele küsimustele vastata, et KN-i tuleb tõlgendada nii, et kauba alamrubriiki 8528 71 13 klassifitseerimise kontekstis on „modem Interneti-ühenduseks” selline seade, mis sisseehitatud modemi abil loob ise, ilma ühegi muu seadmeta, Interneti-ühenduse ja on mõlemasuunalise interaktiivse infovahetuse funktsiooniga. Sellesse alamrubriiki klassifitseerimise seisukohalt on oluline üksnes Interneti-ühenduse funktsioon, mitte selleks kasutatavad tehnilised lahendused.

49

Nende küsimustega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada saada, mida KN alamrubriiki 8528 71 13 klassifitseerimise kontekstis tähendab „moduleerimine” ja „demoduleerimine”7. mai 2008. aasta selgitavate märkuste mõttes.

50

Nagu eelotsusetaotluse esitanud kohus on märkinud, kasutatakse sõnu „moduleermine” ja „demoduleerimine”7. mai 2008. aasta selgitavates märkustes, kuid KN alamrubriigi 8528 71 13 sõnastuses neid kasutatud ei ole.

51

Käesoleva otsuse punktis 45 on tõdetud, et KN alamrubriigi 8528 71 13 tõlgendamise kontekstis ei tule 7. mai 2008. aasta selgitavaid märkusi kasutada.

52

Lisaks ilmneb käesoleva otsuse punktist 48, et kauba sellesse alamrubriiki klassifitseerimise seisukohalt on oluline üksnes Interneti-ühenduse loomine ja mitte selleks kasutatavad tehnilised lahendused. Seega ei ole põhikohtuasjas käsitletavate seadmete KN alamrubriiki 8528 71 13 klassifitseerimise kontekstis sõnade „moduleermine” ja „demoduleerimine” definitsiooni vaja.

53

Seega ei ole neile küsimustele vaja vastata.

54

Nende küsimustega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada saada, kas KN-i tuleb tõlgendada nii, et televisioonisignaalide vastuvõtmine ja modem Interneti-ühenduseks on võrdväärsed funktsioonid, mis peavad olema põhikohtuasjas käsitletavatel seadmetel selleks, et need saaks klassifitseerida KN alamrubriiki 8528 71 13, või tuleb neist funktsioonidest ühe puudumise korral klassifitseerida need seadmed KN alamrubriiki 8528 71 19.

55

Niisiis huvitab eelotsusetaotluse esitanud kohut, kumba asjaomaste seadmete mainitud kahest funktsioonist tuleb käsitada põhifunktsioonina.

56

Nagu käesoleva otsuse punktis 30 on öeldud, peab selleks, et seadme saaks klassifitseerida KN alamrubriiki 8528 71 13, sellega esiteks saama vastu võtta televisioonisignaali ja teiseks peab see sisaldama modemit Interneti-ühenduseks, millel on interaktiivse infovahetuse funktsioon. Seade, millel puudub üks neist omadustest, tuleb vastavalt KN-i klassifitseerimise üldreegli 3 punktile c klassifitseerida KN alamrubriiki 8528 71 19.

57

Sellest tuleneb, et seadme KN alamrubriiki 8528 71 13 klassifitseerimise üle otsustamisel ei ole vaja uurida, kas televisioonisignaali vastuvõtmise funktsioon on põhifunktsioon ning Interneti-ühenduse funktsioon kõrvalfunktsioon või vastupidi, sest seadmel peavad olema mõlemad funktsioonid ja ühe nimetatud funktsiooni puudumise korral ei kuulu seadmed mitte KN alamrubriiki 8528 71 13, vaid alamrubriiki 8528 71 19.

58

Asjaomased seadmed erinevad neist, mille kohta tehti eespool viidatud kohtuotsus British Sky Broadcasting Group ja Pace. Nimetatud kohtuasjas võtsid asjaomased seadmed vastu televisioonisignaali ja salvestasid ka saateid. Need kaks funktsiooni võimaldasid klassifitseerida seadmed KN kahte eri alamrubriiki. Põhifunktsioon oli vaja tuvastada KN-i klassifitseerimise üldreegli 3 punkti b alusel.

59

Järelikult tuleb neile küsimustele vastata, et KN-i tuleb tõlgendada nii, et televisioonisignaalide vastuvõtmine ja modem Interneti-ühenduseks on võrdväärsed funktsioonid, mis peavad seadmel olema selleks, et selle saaks klassifitseerida KN alamrubriiki 8528 71 13. Ühe mainitud funktsiooni puudumise korral tuleb seadmed klassifitseerida KN alamrubriiki 8528 71 19.

60

Nende küsimustega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada saada, millisesse KN rubriiki ja millise koodi alla tuleb klassifitseerida põhikohtuasjades käsitletavad seadmed.

61

Tuleb meenutada, et kui Euroopa Kohus on saanud eelotsusetaotluse tariifse klassifitseerimise küsimuses, on tema ülesanne kõnealuste toodete ise klassifitseerimise asemel pigem siseriiklikule kohtule nende kriteeriumide selgitamine, mille kohaldamine võimaldab viimasel need tooted õigesti KN-i klassifitseerida, seda enam, et Euroopa Kohtul ei pruugi olla kogu vajalikku asjakohast teavet. Seega on eelotsusetaotluse esitanud kohus klassifitseerimise tegemiseks igal juhul paremas olukorras (7. novembri 2002. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-260/00-C-263/00: Lohmann ja Medi Bayreuth, EKL 2002, lk I-10045, punkt 26, ja 16. veebruari 2006. aasta otsus kohtuasjas C-500/04: Proxxon, EKL 2006, lk I-1545, punkt 23, ja 22. detsembri 2010. aasta otsus kohtuasjas C-12/10: Lecson Elektromobile, EKL 2010, lk I-14173, punkt 15).

62

Seega peab eelotsusetaotluse esitanud kohus eelnevatele küsimustele antud Euroopa Kohtu vastuste põhjal klassifitseerima põhikohtuasjas käsitletavad seadmed nende objektiivsetest tunnustest ja omadused lähtuvalt. Nagu käesoleva otsuse punktis 39 on meelde tuletatud, peab eelotsusetaotluse esitanud kohus KN-i tõlgendama, niivõrd kui see on võimalik, kooskõlas infotehnoloogiatoodetega kauplemise lepinguga.

63

Seega ei ole käesolevatele küsimustele vaja vastata.

64

Arvestades eelnevatele küsimustele antud vastuseid, on KN alamrubriik 8521 90 00 põhikohtuasjade lahendamise seisukohalt tähtsuseta, nii et käesolevatele küsimustele ei ole vaja vastata.

65

Nende küsimustega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada saada, kas tolliseadustiku artikli 78 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et kauba vabastusjärgne kontrollimine ja selle tulemusel selle tariifse klassifikatsiooni muutmine võib toimuda kirjalike dokumentide põhjal, ilma et toll peaks seda kaupa füüsiliselt üle vaatama.

66

Nagu näeb ette tolliseadustiku artikli 78 lõige 2, võib toll „kontrollida äridokumente ja asjaomase kaubaga seotud impordi- või eksporditoimingute või selle kaubaga seotud järgnevate äritoimingute andmeid”. Seega võib toll vabastusjärgse kontrolli läbi viia füüsiliselt kauba vastavust tuvastamata.

67

Käesolevatele küsimustele tuleb vastata, et tolliseadustiku artikli 78 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et kauba vabastusjärgne kontrollimine ja selle tulemusel selle tariifse klassifikatsiooni muutmine võib toimuda kirjalike dokumentide põhjal, ilma et toll peaks seda kaupa füüsiliselt üle vaatama.

68

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kuues koda) otsustab: