1

Helena Rubinstein SNC (edaspidi „Helena Rubinstein”) ja L’Oréal SA (edaspidi „L’Oréal”) paluvad oma apellatsioonkaebuses tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 16. detsembri 2010. aasta otsuse liidetud kohtuasjades T-345/08 ja T-357/08: Rubinstein ja L’Oréal vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Allergan (BOTOLIST ja BOTOCYL) (edaspidi „vaidlustatud kohtuotsus”), millega kohtuasjas T-345/08 jäeti rahuldamata Helena Rubinsteini hagi, milles ta palus tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (edaspidi „ühtlustamisamet”) esimese apellatsioonikoja 28. mai 2008. aasta otsuse (asi R 863/2007-1), mis puudutab kehtetuks tunnistamise menetlust Allergan, Inc. ja Helena Rubinstein SNC vahel, ja kohtuasjas T-357/08 jäeti rahuldamata L’Oréali hagi, milles ta palus tühistada ühtlustamisameti esimese apellatsioonikoja 5. juuni 2008. aasta otsuse (asi R 865/2007-1), mis puudutab Allergan, Inc ja L’Oréal SA vahelist kehtetuks tunnistamise menetlust (edaspidi koos „vaidlusalused otsused”).

2

Nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määrus (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994, L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146) tunnistati kehtetuks nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78, lk 1), mis hakkas kehtima 13. aprillil 2009. Faktiliste asjaolude asetleidmise kuupäeva arvestades tuleb käesoleva kohtuasja suhtes siiski kohaldada määrust nr 40/94.

3

Määruse nr 40/94 artikli 8 „Suhtelised keeldumispõhjused” lõikes 5 on sätestatud:

„Lõike 2 tähenduses varasema kaubamärgi omaniku vastuseisu korral ei registreerita taotletavat kaubamärki, kui see on identne või sarnane varasema kaubamärgiga ning seda tahetakse registreerida kaupade või teenuste jaoks, mis ei ole sarnased nendega, mille jaoks on registreeritud varasem kaubamärk, kui varasema ühenduse kaubamärgi olemasolul on see omandanud ühenduses maine ja varasema siseriikliku kaubamärgi olemasolul on see omandanud maine asjaomases liikmesriigis ning kui taotletava kaubamärgi kasutamine ilma tungiva põhjuseta tähendaks varasema kaubamärgi eristusvõime või maine ärakasutamist või kahjustamist.”

4

Nimetatud määruse nr 40/94 artikli 52 „Suhtelised kehtetuks tunnistamise põhjused” lõike 1 punktis a on ette nähtud, et ühenduse kaubamärk tunnistatakse kehtetuks ühtlustamisametile esitatud taotluse põhjal, „kui on olemas varasem kaubamärk artikli 8 lõike 2 tähenduses ja kui nimetatud artikli lõikes 1 või lõikes 5 osutatud tingimused on täidetud.”

5

Määruse nr 40/94 artikli 63 „Euroopa Kohtusse kaebamine” lõigetes 1–3 on sätestatud:

„1.   Kaebusi käsitlevate apellatsioonikodade otsuste peale võib Euroopa Kohtule esitada kaebuse.

2.   Kaebuse aluseks võib olla pädevuse puudumine, olulise menetlusnormi rikkumine, asutamislepingu, käesoleva määruse või nende rakendusnormide rikkumine või võimu kuritarvitamine.

3.   Euroopa Kohus on pädev vaidlusalust otsust tühistama või seda muutma.”

6

Sama määruse artiklis 73 on ette nähtud, et ühtlustamisameti otsustes märgitakse põhjused, millel need rajanevad ja et otsuste aluseks võivad olla üksnes põhjused või tõendid, mille kohta huvitatud isikutel on olnud võimalik esitada oma seisukoht.

7

Määruse nr 40/94 artikli 115 lõikes 2 on ette nähtud, et ühtlustamisameti töökeeled on inglise, prantsuse, saksa, itaalia ja hispaania keel. Sama artikli lõikes 5 on sätestatud, et vastulause ning tühistamise ja kehtetuks tunnistamise taotlused esitatakse ühes ühtlustamisameti töökeeltest.

8

Komisjoni 13. detsembri 1995. aasta määruse (EÜ) nr 2868/95, millega rakendatakse määrus nr 40/94 (EÜT L 303, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 189), eeskirja 38 lõikes 2 on sätestatud:

„Kui taotlust toetavad tõendid ei ole esitatud tühistamismenetluses või kehtetuks tunnistamise menetluses kasutatavas keeles, esitab taotleja nende tõendite tõlke sellesse keelde kahe kuu jooksul pärast selliste tõendite esitamist.”

9

Helena Rubinstein esitas 6. mail 2002 ühtlustamisametile määruse nr 40/94 alusel taotluse registreerida sõnamärk BOTOLIST ühenduse kaubamärgina. L’Oréal esitas 19. juulil 2002 sarnase taotluse sõnamärgi BOTOCYL kohta.

10

Kaubad, mille jaoks kaubamärkide registreerimist taotleti, kuuluvad 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) klassi 3 ning vastavad järgmisele kirjeldusele: „parfüümid, tualettveed; vanni- ja dušigeelid ning - soolad, v.a meditsiinilised; tualettseebid; kehadeodorant; kosmeetikatooted, eelkõige kreemid, piimad, veed, geelid ja puudrid (näole, kehale, kätele); päevitus- ja päevitusjärgsed piimad, -geelid ning -õlid (kosmeetikatooted); jumestusvahendid; šampoonid; geelid, vahud, palsamid ja aerosoolpakendis tooted juustehoolduseks ja viimistluseks; juukselakid, juuksevärvid ja -pleegitajad, juuste lokkimis- ja sirgendamistooted ning fiksaatorid; eeterlikud õlid”.

11

Ühenduse kaubamärgid BOTOLIST ja BOTOCYL (edaspidi koos „vaidlusalused kaubamärgid”) registreeriti vastavalt 14. oktoobril 2003 ja 19. novembril 2003.

12

Allergan Inc. (edaspidi „Allergan”) esitas 2. veebruaril 2005 käesoleva kohtuotsuse punktis 10 osutatud kaupade kohta vaidlusaluste kaubamärkide kehtetuks tunnistamise taotluse.

13

Kehtetuks tunnistamise taotlused põhinesid asjaolul, et on olemas mitu varasemat ühenduse ja siseriiklikku kujutis- või sõnamärki tähisega BOTOX, mis on registreeritud eelkõige eespool mainitud Nizza kokkuleppe klassi 5 kuuluvate kaupade jaoks, mis vastavad järgmisele kirjeldusele: „farmaatsiapreparaadid neuroloogiliste häirete, lihaste düstoonia, silelihaste häirete, autonoomse närvisüsteemi häirete raviks, peavalu, kortsude, liighigistamise vastu, spordivigastuste raviks, tserebraalse paralüüsi, spasmide, värisemise ja valu vastu.” Nendest kaubamärkidest kõige varasem registreeriti 12. aprillil 1991 ja kõige hilisem 7. augustil 2003.

14

Kõnealuste taotluste põhjenduseks esitati põhjused, mis tulenevad määruse nr 40/94 artikli 52 lõike 1 punktist a koosmõjus sama määruse artikli 8 lõike 1 punktiga b ning artikli 8 lõigetega 4 ja 5.

15

Tühistamisosakond lükkas need kaks kehtetuks tunnistamise taotlust 28. märtsi ja 4. aprilli 2007. aasta otsustega tagasi.

16

Allergan esitas 1. juunil 2007 ühtlustamisametile vastulausete osakonna mõlema kõnealuse otsuse peale kaebuse.

17

Vaidlusaluste otsustega rahuldas ühtlustamisameti esimene apellatsioonikoda need kaks kaebust. Apellatsioonikoda asus eelkõige seisukohale, et kuigi vaidlusalused kaubamärgid ei ole sellised, mida „varasema kaubamärgiga” segi aetaks, on määruse nr 40/94 artikli 8 lõikel 5 põhinevad kehtetuks tunnistamise taotlused põhjendatud.

18

Helena Rubinstein ja L’Oréal esitasid hagiavaldused, mis saabusid Üldkohtu kantseleisse vastavalt 22. augustil 2008 ja 1. septembril 2008, ning palusid tühistada ühtlustamisameti 28. mai 2008. aasta otsuse (Helena Rubinstein) ja 5. juuni 2008. aasta otsuse (L’Oréal).

19

Üldkohtu kolmanda koja esimees liitis 11. mai 2010. aasta määrusega kohtuasjad T-345/08 ja T-357/08 suulise menetluse ja kohtuotsuse tegemise huvides.

20

Apellandid esitasid oma hagide põhjenduseks kaks identset väidet. Esimene väide käsitles määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 5 rikkumist ja teine sama määruse artikli 73 rikkumist.

21

Esimese väite kohta tõdes Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 38–41 sissejuhatavate märkuste raames, et kehtetuks tunnistamise taotlused põhinevad sellel, et on olemas mitu varasemat ühenduse ja siseriiklikku kujutis- ja sõnamärki tähisega BOTOX, mis on enamasti registreeritud enne taotletavate kaubamärkide BOTOLIST ja BOTOCYL taotluse esitamist, mis toimus vastavalt 6. mail 2002 ja 19. juulil 2002.

22

Üldkohus märkis, et apellatsioonikoda „ei järginud seisukohta, millele asus tühistamisosakond, kes põhistas oma otsused vaid kujutismärgi BOTOX varasema ühenduse kaubamärgina nr 2015832 registreerimisega, kui ta leidis, et maine on omandanud nii kujutismärgid kui ka enne 6. maid 2002 registreeritud sõnamärgid BOTOX, sõltumata sellest, kas need on ühenduse või siseriiklikud kaubamärgid.” Üldkohtu hinnangul illustreerib apellatsioonikoja valitud suunda asjaolu, et vaidlusalustes otsustes ei viidanud ta ühenduse kaubamärgi BOTOX kujutisosale.

23

Neil asjaoludel leidis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 40, et ta võib kontrollimisel piirduda kahe varasema siseriikliku kaubamärgiga, mis registreeriti 14. detsembril 2000 Ühendkuningriigis kortsudevastase hoolduse jaoks ja mis sisaldavad tähist BOTOX (edaspidi „varasemad kaubamärgid”), kuna selle territooriumi osas esitas Allergan enim tõendeid ja kuna pelgalt see, kui ühe liikmesriigi osas tuvastatakse suhteline keeldumispõhjus, on piisav, et õigustada määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 5 kohaldamist.

24

Niisiis selgitas Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 41, et ta asub kontrollima, kas käesoleval juhul on täidetud selle sätte kohaldamise tingimused, ehk esiteks, „kas nendel [varasematel kaubamärkidel] on Ühendkuningriigis maine”, teiseks, „kas [vaidlusalused] kaubamärgid on nende varasemate kaubamärkidega sarnased”, ja kolmandaks, „kas [vaidlusaluste] kaubamärkide ilma tungiva põhjuseta kasutamine tähendaks varasemate kaubamärkide eristusvõime või maine ärakasutamist või kahjustamist.” Ta lisas, et kuna nimetatud tingimused on kumulatiivsed, siis ka neist ainult ühe puudumisel ei ole määruse nr 40/94 artikli 8 lõige 5 kohaldatav.

25

Esiteks uuris Üldkohus seoses varasemate kaubamärkide mainega vaidlustatud kohtuotsuse punktides 46–63 eri tõendeid, mille Allergan esitas kehtetuks tunnistamise taotluste ja apellatsioonikojale esitatud kaebuste põhjenduseks, ehk kaubamärgi BOTOX all turustatavate kaupade läbimüük 14 liikmesriigis aastatel 1999–2003, selle kaubamärgi edendamine aastatel 1999 ja 2001 teadusajakirjades inglise keeles avaldatud artiklites, selle kaubamärgi all turustatavate kaupade ulatuslik meediakajastus alates 2001. aastast, eelkõige Inglise ajakirjanduses, sõna „BOTOX” lisamine mitmesse inglise keele sõnaraamatusse, mis Allergani väitel tunnustavad seda sõna kaubamärgina, United Kingdom Intellectual Property Office’i 26. aprilli 2005. aasta otsus Ühendkuningriigis kosmeetikatoodete jaoks registreeritud kaubamärgi BOTOMASK registreeringu kehtetuks tunnistamise taotluse kohta ja Allergani juhtivtöötaja avaldus ning 2004. aasta septembris ja oktoobris Ühendkuningriigis tehtud turu-uuring.

26

Mis puutub täpsemalt ingliskeelsete artiklite vastuvõetavusse, mille apellandid Üldkohtus vaidlustasid põhjusel, et need artiklid on avaldatud pärast vaidlusaluste kaubamärkide registreerimise taotluse esitamist, siis meenutas Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 52 kohtupraktikat, milles on leitud, et „kuigi varasema kaubamärgi maine tuleb tuvastada vaidlustatud kaubamärgi taotluse esitamise kuupäeva seisuga, siis ei puudu hilisema kuupäevaga dokumentidel sellegipoolest tõenduslik väärtus, kui nende alusel saab teha järeldusi sel kuupäeval valitsenud olukorra kohta.”

27

Samuti lükkas Üldkohus kõnealuse kohtuotsuse punktis 54 tagasi apellantide argumendid teadusajakirjades ja mitteerialases ajakirjanduses avaldatud artiklite vastuvõetamatuse kohta, mis tulenesid sellest, et artikleid ei olnud tõlgitud prantsuse keelde, mis oli ühtlustamisametis menetluskeel. Kohus asus seisukohale, et nende artiklite olemasolu on iseenesest „asjakohane tõend, mille alusel saab tuvastada kaubamärgi BOTOX […] maine laia avalikkuse seas sõltumata [nende] positiivsest või negatiivsest sisust.”

28

Apellantide argumendi, et United Kingdom Intellectual Property Office’i 26. aprilli 2005. aasta otsus on vastuvõetamatu, kuna see tehti pärast vaidlusaluste kaubamärkide taotluse esitamise kuupäeva, lükkas Üldkohus tagasi vaidlustatud kohtuotsuse punktis 52 osutatud kohtupraktikale tuginedes.

29

Mis puutub aga apellantide argumenti, et Allergani juhtivtöötaja avaldus ja turu-uuring on vastuvõetamatud, sest need tõendid esitati esimest korda apellatsioonikojas, siis meenutas Üldkohus kõnealuse kohtuotsuse punktis 62, et määruse nr 40/94 artikli 74 lõike 2 kohaselt „võib [ühtlustamisamet] mitte arvesse võtta fakte ja tõendeid, mille asjaomased pooled on esitanud hilinenult”, mis tähendab, et apellatsioonikojal on ulatuslik hindamisruum. Üldkohus sedastas, et kuna apellatsioonikoda ei teinud nende tõendite vastuvõetavuse kohta sõnaselget otsust, luges ta need vaikimisi, kuid kindlalt vastuvõetavaks.

30

Vaidlustatud kohtuotsuse punktis 64 järeldas Üldkohus, et kui võtta arvesse kõiki Allergani esitatud tõendeid, siis ei rikkunud apellatsioonikoda määruse nr 40/94 artikli 8 lõiget 5, kui ta asus seisukohale, et kaubamärgil BOTOX oli vaidlusaluste kaubamärkide registreerimise taotluse esitamise ajaks Ühendkuningriigis maine „kortsudevastaste farmaatsiapreparaatide” osas.

31

Teiseks kontrollis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 69–79 seoses kõnealuste kaubamärkide sarnasusega, ega apellatsioonikoda ei rikkunud õigusnormi, kui ta leidis, et varasemad kaubamärgid ja vaidlusalused kaubamärgid on sel määral sarnased, et avalikkus seostab neid omavahel.

32

Üldkohus kinnitas sisuliselt apellatsioonikoja arutluskäiku, milles võeti kõnealuste kaubamärkide sarnasuse hindamisel arvesse asjaolu, et neil on ühine eesliide „boto”. Üldkohtu hinnangul ei ole silbil „bot” erilist tähendust ning vastupidi apellantide väidetele ei viita see Allergani müüdava farmaatsiatoote toimeainele, ehk botulismitoksiinile. Üldkohus märkis veel, et ei ole osutatud ühelegi põhjusele, mis aitaks mõista, miks tuleks seda silpi eelistada eesliitele „boto”, mille võttis aluseks apellatsioonikoda.

33

Üldkohus leidis, et kui eeldada, et tähise BOTOX saab kasutatavast toimeainest lähtudes jagada osadeks nii, et „bo” viitab „botulismile” ja „tox”„toksiinile”, on see tähis omandanud vähemalt Ühendkuningriigis olemusliku või kasutamisest tuleneva eristusvõime.

34

Samuti tõdes Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 76, et „BOTOX’i turuosa suurus Ühendkuningriigis, mis 2003. aastal oli 74,3%, nagu ka see, et kortsude farmatseutilise silumisega kokku puutunud asjatundjatest avalikkuse seas on selle kaubamärgi tuntuse aste 75%, on piisav selleks, et toetada väidet, et sellel on turul märkimisväärne tuntus”.

35

Üldkohtu hinnangul tõdes apellatsioonikoda põhjendatult, et kuigi kõnealuste kaubamärkidega tähistatud kaubad on üksteisest erinevad, sest Allergan turustab farmatseutilisi kortsuvastaseid tooteid ja apellandid kosmeetikatooteid, kuuluvad need „naaberturusektoritesse”.

36

Sellest tulenevalt järeldas Üldkohus, et apellatsioonikoda leidis õigustatult, et asjaomane avalikkus loomulikult seostaks vaidlusaluseid kaubamärke maineka kaubamärgiga BOTOX isegi enne, kui ta seostaks seda „botulismiga”.

37

Kolmandaks meenutas Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 81 seoses selle hindamisega, kuidas vaidlusaluste kaubamärkide kasutamine mõjutab varasemaid kaubamärke, et selles osas on kolme liiki konkreetseid ohte. Kõigepealt võib taotletava kaubamärgi ilma tungiva põhjuseta kasutamine kahjustada varasema kaubamärgi eristusvõimet. Veel võib selline kasutamine kahjustada varasema kaubamärgi mainet. Lõpuks võib taotletava kaubamärgi omanik oma kaubamärgi kasutamisega varasema kaubamärgi eristusvõimet või mainet ära kasutada. Määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 5 kohaldamiseks piisab, kui on olemas vaid üks kolmest nimetatud ohust.

38

Mööndes küll vaidlustatud kohtuotsuse punktis 87, et apellatsioonikoda tuvastas vaidlusaluste kaubamärkide kasutamise mõju üsna lühidalt, märkis Üldkohus siiski, et põhjust, mille apellatsioonikoda sellele puudusele tõi, ehk asjaolu, et asjaomane avalikkus tajub tingimata seost vastandatud kaubamärkide vahel, käsitleti ulatuslikult haldusmenetluses ja Üldkohtu menetluses.

39

Üldkohus puudutas vaidlustatud kohtuotsuse punktis 88 Allergani argumenti, et vaidlusaluste kaubamärkide mõte oli konkreetselt kasu saada kaubamärgi BOTOX kortsudevastase hoolduse alal omandatud eristusvõimest ja mainest, mistõttu selle kaubamärgi väärtus väheneb. Üldkohtu arvates on selline oht piisavalt tõsine ning mittehüpoteetiline, et õigustada määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 5 kohaldamist. Üldkohus rõhutas, et kohtuistungil möönsid apellandid, et kuigi nende kaubad ei sisalda botulismitoksiini, kavatsesid nad siiski saada kasu selle tootega seostuvast kuvandist, mida kätkeb BOTOXi kaubamärk, mis on selles suhtes ainulaadne.

40

Seega lükkas Üldkohus esimese väite tervikuna tagasi.

41

Teise väite kohta tõdes Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 93, et apellatsioonikoda põhjendas vaidlusaluseid otsuseid viisil, mis võimaldab mõista, millistel põhjustel on kaubamärk BOTOX mainekas.

42

Ta leidis vaidlustatud kohtuotsuse punktis 94 samuti, et vaidlusaluseid otsuseid on vaidlusaluste kaubamärkide ilma tungiva põhjuseta kasutamise mõju osas piisavalt põhjendatud, mistõttu peaks apellantidel olema kogu vajalik teave apellatsioonikoja põhjenduste vaidlustamiseks Üldkohtus.

43

Sellest tulenevalt lükkas Üldkohus teise väite tervikuna tagasi ja jättis hagi tervikuna rahuldamata.

44

Apellatsioonkaebuses paluvad apellandid Euroopa Kohtul:

45

Ühtlustamisamet ja Allergan paluvad Euroopa Kohtul jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja mõista kohtukulud välja apellantidelt.

46

Apellandid esitavad oma apellatsioonkaebuse põhjenduseks neli väidet. Esimene väide käsitleb määruse nr 40/94 artikli 52 lõike 1 ja artikli 8 lõike 5 rikkumist. Teise väitega toovad apellandid esile, et Üldkohus on rikkunud määruse nr 40/94 artiklit 115 koostoimes määruse nr 2868/95 eeskirja 38 lõikega 2. Kolmas väide puudutab määruse nr 40/94 artikli 63 ja neljas sama määruse artikli 73 rikkumist.

47

Esimene väide koosneb neljast osast.

48

Esimese väite esimese osaga väidavad apellandid, et leides, et kehtetuks tunnistamise taotluse võib läbi vaadata kahe Ühendkuningriigis registreeritud varasema kaubamärgi põhjal, mis ei ole vaidlusaluste otsuste aluseks, rikkus Üldkohus õigusnormi. Nende väitel tugines ühtlustamisameti apellatsioonikoda oma otsustes ainult varasemale ühenduse kaubamärgile nr 2015832, mis koosneb kujutismärgist BOTOX.

49

Ühtlustamisamet ja Allergan väidavad, et esimese väite esimene osa tuleb põhjendamatuse tõttu tagasi lükata, sest apellatsioonikoda ei viidanud vaidlusalustes otsustes sõnaselgelt selle varasema ühenduse kujutismärgi registreerimisele.

50

Vaidlustatud kohtuotsuse punktis 38 tõdes Üldkohus, et Allergani esitatud kehtetuks tunnistamise taotlused põhinevad mitme tähist BOTOX puudutava ühenduse ja siseriikliku kujutis- ja sõnamärgi registreeringul, kusjuures need kaubamärgid on enamasti registreeritud enne vaidlusaluste kaubamärkide BOTOLIST ja BOTOCYL registreerimise taotluse esitamist vastavalt 6. mail 2002 ja 19. juulil 2002. Üldkohus viitas sellega seoses vaidlusaluste otsuste punktile 2, milles need kaubamärgid on loetletud.

51

Vaidlustatud kohtuotsuse punktis 39 otsustas Üldkohus, et apellatsioonikoda ei järginud seisukohta, millele asus tühistamisosakond, kes põhistas oma otsused vaid varasema ühenduse kujutismärgi nr 2015832 registreerimisega, ja et apellatsioonikoda leidis, et maine on omandanud nii kujutismärgid kui ka enne 6. maid 2002 registreeritud sõnamärgid BOTOX, sõltumata sellest, kas need on ühenduse või siseriiklikud kaubamärgid. Üldkohus märkis ka, et seda apellatsioonikoja valitud suunda illustreerib asjaolu, et vaidlusalustes otsustes ei viidanud ta varasema ühenduse kaubamärgi nr 2015832 kujutisosale.

52

Neid erinevaid asjaolusid arvesse võttes võis Üldkohus kontrollimisel õiguspäraselt piirduda kahe varasema siseriikliku kaubamärgiga, mis registreeriti 14. detsembril 2000 Ühendkuningriigis kortsudevastase hoolduse jaoks, kuna selle territooriumi osas esitas Allergan enim tõendeid.

53

Olgu veel tõdetud, et apellandid piirduvad sellega, et märgivad üldiselt, esitamata oma arutluskäigu toetuseks vähimatki argumenti, et apellatsioonikoda tugines oma hinnangu andmisel sarnaselt tühistamisosakonnaga vaid varasemale ühenduse kujutismärgile.

54

Sellest tuleneb, et esimese väite esimene osa tuleb tagasi lükata.

55

Esimese väite teise osaga leiavad apellandid, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta järeldas, et varasematel kaubamärkidel on maine.

56

Kuigi asjaomase avalikkuse osas ei vaidle apellandid vastu Üldkohtu hinnangule, mille kohaselt see avalikkus koosneb laiast avalikkusest ja tervishoiutöötajatest, väidavad nad, et Üldkohus ei analüüsinud siiski konkreetselt, kas neil kaubamärkidel on maine asjaomase avalikkuse moodustava mõlema isikute kategooria puhul.

57

Mis puutub asjakohasesse territooriumi, siis apellantide väitel ei sisalda vaidlustatud kohtuotsus ühtegi märget selle kohta, millisel territooriumil peeti varasemaid kaubamärke maine omandanuks.

58

Maine tõendamise osas vaidlustavad apellandid teatavate Allergani esitatud tõendite – ehk kaubamärgi BOTOX all turustatavate kaupade läbimüügi, mida on mainitud vaidlustatud kohtuotsuse punktides 46 ja 47, ning kaubamärgi BOTOX edendamise teadusajakirjades, mida on nimetatud selle kohtuotsuse punktides 48 ja 49 – tõendusliku väärtuse. Kõnealuste kaupade ulatusliku meediakajastuse kohta, mida on mainitud selle kohtuotsuse punktides 50–54, väidavad nad, et Üldkohus moonutas seda tõendit, kuna selle toetuseks ei olnud esitatud tõendeid Ühendkuningriigis selliste ajalehtede või ajakirjade levitamise kohta, milles oleks avaldatud kaubamärgi BOTOX all turustatavaid kaupu käsitlevaid artikleid. Nad leiavad, et Üldkohtu hinnang vaidlustatud kohtuotsuse punktides 55 ja 56, mis puudutab sõna BOTOX lisamist mitmesse sõnaraamatusse, põhineb faktide moonutamisel. Apellantide arvates moonutas Üldkohus tõendeid ka vaidlustatud kohtuotsuse punktides 60–63 seoses 2004. aasta septembris ja oktoobris Ühendkuningriigis läbi viidud turu-uuringuga. Nad vaidlustavad sellega seoses nimetatud turu-uuringu asjakohasuse, kuna see ei sisalda tõendeid, mille Allergan oleks pidanud esitama ja mis seoks uuringus toodud andmed olukorraga, mis valitses vaidlusaluste kaubamärkide registreerimise taotluse esitamise ajal.

59

United Kingdom Intellectual Property Office’i 26. aprilli 2005. aasta otsuse osas leiavad apellandid, et Üldkohus oleks pidanud selle tõendi vastuvõetamatuks tunnistama, kuna see on tehtud menetluses, milles nad ei ole pooled.

60

Ühtlustamisamet on seisukohal, et esimese väite teine osa tuleb osaliselt vastuvõetamatuse ja osaliselt põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.

61

Esiteks väitab ühtlustamisamet seoses varasemate kaubamärkide tuntuse tasemega asjaomase avalikkuse moodustavas mõlemas isikute kategoorias, et iga kaubamärgi puhul, millel on maine laia avalikkuse silmis, tuleb eeldada, et see on tuntud erialatöötajate seas.

62

Teiseks leiab ühtlustamisamet asjakohase territooriumi kohta, et piirates kontrolli kahele Ühendkuningriigis registreeritud varasemale kaubamärgile, näitas Üldkohus selgelt, et asjakohane territoorium on Ühendkuningriik.

63

Kolmandaks väidavad ühtlustamisamet ja Allergan maine tõendamise kohta, et apellantide sellekohased argumendid on ühelt poolt väärad, sest nende eesmärk on seada kahtluse alla iga tõendi tõenduslik väärtus, samas kui tõendeid tuleb hinnata nende kogumis, ja teiselt poolt on need vastuvõetamatud, sest puudutavad faktiküsimusi.

64

Esiteks tuleb tõdeda, et apellantide argument, et Üldkohus rikkus väidetavalt õigusnormi seoses varasemate kaubamärkide mainega nende kahe isikute kategooria silmis, millest moodustub asjaomane avalikkus, põhineb vaidlustatud kohtuotsuse vääral tõlgendamisel.

65

Vaidlustatud kohtuotsuse punktidest 48, 49 ja 54 tuleneb nimelt, et Üldkohus kontrollis varasemate kaubamärkide maine tõendamiseks esitatud tõenditena kaubamärgi BOTOX edendamist eelkõige ingliskeelsete artiklite avaldamise kaudu nii teadusajakirjades, mis on konkreetselt suunatud tervishoiutöötajatele, kui ka mitteerialases ajakirjanduses.

66

Lisaks, nagu ühtlustamisamet esile tõi, eeldatakse põhimõtteliselt, et kui kaubamärgil on maine laiema avalikkuse silmis, on see tuntud ka erialatöötajate seas. Seega ei saa põhjendatult väita, et tervishoiutöötajad ei olnud teadlikud kaubamärgi BOTOX mainest, arvestades selle kaubamärgi all turustatavate kaupade ulatuslikku kajastust laiale avalikkusele mõeldud ajakirjanduses või sõna „BOTOX” lisamist inglise keele sõnaraamatutesse.

67

Niisiis, olles teinud need järeldused, millest tuleneb, et Üldkohus võttis arvesse nii laia avalikkust kui ka tervishoiutöötajaid, ei rikkunud ta õigusnormi, kui otsustas vaidlustatud kohtuotsuse punktis 64, et kaubamärgil BOTOX oli vaidlusaluste kaubamärkide registreerimise taotluse esitamise ajaks ehk 6. maiks 2002 ja 19. juuliks 2002 Ühendkuningriigis maine „kortsudevastaste farmaatsiapreparaatide” osas mõlema kategooria silmis, millest moodustub asjaomane avalikkus.

68

Järelikult tuleb tagasi lükata argument, et Üldkohus ei viinud läbi ühtegi konkreetset kontrolli selle kohta, kas varasemad kaubamärgid olid omandanud maine asjaomase avalikkuse moodustava mõlema isikute kategooria silmis.

69

Teiseks tuleb selle kohta, et puuduvad asjaolud, mis näitaksid, millise territooriumi kohta tehti järeldus, et varasemad kaubamärgid on omandanud maine, märkida, et esiteks saab asjaolust, et Üldkohus piirdus kontrollimisel kahe Ühendkuningriigis 14. detsembril 2000 registreeritud siseriikliku kaubamärgiga, selgelt tuletada, et ta pidas asjakohaseks territooriumiks Ühendkuningriiki.

70

Teiseks tuleneb eri tõenditest, mida Üldkohus arvesse võttis, nagu ingliskeelsetest teadusajakirjades või inglise päevalehtedes avaldatud artiklitest, sõna „BOTOX” lisamisest inglise keele sõnaraamatutesse ja United Kingdom Intellectual Property Office’i otsusest, et varasemate kaubamärkide mainet kontrolliti kogu Ühendkuningriigi territooriumi osas.

71

Seetõttu tuleb tagasi lükata argument, et Üldkohus rikkus õigusnormi seoses asjakohase territooriumi piiritlemisega.

72

Kolmandaks tuleb kaubamärgi BOTOX maine tõendamise kohta kõigepealt märkida, et Üldkohus hindas sellega seoses igakülgselt Allergani esitatud tõendeid, nagu nähtub vaidlustatud kohtuotsuse punktist 64. Apellantide poolt selle maine vaidlustamiseks esitatud argumendid käsitlevad igat kõnealust tõendit eraldi. Seega, nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 20 märkis, isegi kui Euroopa Kohus peaks mõnda apellantide argumenti põhjendatuks pidama, ei mõjutaks see ometi Üldkohtu hinnangut, kuna tuleks veel kindlaks teha ka kõrvale jäetava tõendi kaal Üldkohtu igakülgses hinnangus. Apellandid ei ole aga apellatsioonkaebuses esitanud ühtegi sellekohast argumenti.

73

Ometi, niivõrd kui apellandid vaidlustavad teatavate tõendite, nagu kaubamärgi BOTOX all turustatavate kaupade läbimüügi ning selle kaubamärgi teadusajakirjades edendamise tõendusliku väärtuse, piisab sellest, kui tõdeda, et nende argumentidega soovivad nad tegelikkuses, et Euroopa Kohus hindaks tõendeid uuesti.

74

Kuid väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole Euroopa Kohus pädev tuvastama fakte ega ka üldjuhul hindama tõendeid, millele Üldkohus on nende faktide tuvastamisel tuginenud. Kui need tõendid on saadud õiguspäraselt, kui on järgitud õiguse üldpõhimõtteid ning tõendamiskoormist ja tõendite kogumist puudutavaid menetlusnorme, on üksnes Üldkohus pädev hindama talle esitatud tõendite tõenduslikku väärtust. See hindamine ei ole seega õigusküsimus, mis iseenesest alluks Euroopa Kohtu kontrollile, välja arvatud juhul, kui tõendeid on moonutatud (8. mai 2008. aasta otsus kohtuasjas C-304/06 P: Eurohypo vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, EKL 2008, lk I-3297, punkt 33 ja seal viidatud kohtupraktika).

75

Järelikult, kuna käesolevas kohtuasjas ei ole esitatud ühtegi väidet tõendite moonutamise kohta, tuleb apellantide poolt teatavate tõendite tõendusliku väärtuse kohta esitatud argument vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükata.

76

Niivõrd kui apellandid väidavad, et Üldkohus moonutas tõendeid, mis puudutavad kaubamärgi BOTOX all turustatavate kaupade meediakajastuse ulatust ja 2004. aasta septembris ja oktoobris Ühendkuningriigis läbi viidud turu-uuringut, ning et tema hinnang sõna „BOTOX” mitmesse sõnaraamatusse lisamise kohta põhineb faktide moonutamisel, tuleb tõdeda, et väites küll, et neid tõendeid ja fakte on moonutatud, vaidlustavad apellandid nende asjakohasuse pelgalt üldiste ja tõendamata kinnitustega, mille eesmärk on tegelikkuses see, et Euroopa Kohus hindaks neid tõendeid uuesti.

77

Nagu aga tuleneb Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikast, mida on meenutatud käesoleva kohtuotsuse punktis 74, tuleb niisugused argumendid vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükata.

78

Mis puutub lõpuks apellantide argumenti, et United Kingdom Intellectual Property Office’i 26. aprilli 2005. aasta otsus on vastuvõetamatu, sest see puudutab teist vaidlust, siis tuleb märkida, et nimetatud otsuses tõdetu on iseenesest asjaolu, mida Üldkohus võib juhul, kui see on asjakohane, võtta arvesse oma sõltumatu faktide hindamise pädevuse raames, et tuvastada varasemate kaubamärkide maine Ühendkuningriigis. Lisaks sellele, nagu selgub vaidlustatud kohtuotsuse punktist 58, ei ole apellandid esitanud ühtlustamisametile ega Üldkohtule ühtegi argumenti, mis seaks kahtluse alla selles otsuses tõdetu õigsuse.

79

Seega tuleb apellantide argument, et United Kingdom Intellectual Property Office’i 26. aprilli 2005. aasta otsus on vastuvõetamatu, põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.

80

Järelikult tuleb esimese väite teine osa tagasi lükata osaliselt vastuvõetamatuse ja osaliselt põhjendamatuse tõttu.

81

Esimese väite kolmanda osaga väidavad apellandid, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta kinnitas, et varasemate kaubamärkide BOTOX ja vaidlusaluste kaubamärkide vahel on seos, mis põhineb ühisel osal „bot” või „boto”, sest see ühine osa on kirjeldav või üldtähenduslik, viidates botulismitoksiinile. Sellist seost ei tohiks luua, kuna kaubamärgi taotlejal peaks olema lubatud oma kaubamärki selline kirjeldav osa lisada.

82

Ühtlustamisameti ja Allergani väitel tuleb kolmas osa vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükata, sest see puudutab Üldkohtu sõltumatu hindamise alla kuuluvat faktiküsimust.

83

Niivõrd kui apellandid soovivad esimese väite kolmanda osaga vaidlustada Üldkohtu analüüsi vaidlustatud kohtuotsuse punktides 70–73, milles Üldkohus jõudis järeldusele, et eesliide „bot” või „boto” ei ole kirjeldav, tuleb tõdeda, et tegemist on faktide hindamisega.

84

Kuid vastavalt ELTL artiklile 256 ja Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artiklile 58 võib Euroopa Kohtusse edasi kaevata üksnes õigusküsimustes ning seega on vaid Üldkohus pädev fakte tuvastama – välja arvatud juhul, kui tema tuvastatu sisuline ebaõigsus tuleneb temale esitatud toimiku materjalidest – ja neid fakte hindama. Faktide hindamine ei ole seega õigusküsimus, mis iseenesest alluks Euroopa Kohtu kontrollile, välja arvatud juhul, kui Üldkohtule esitatud tõendeid on moonutatud (vt 5. juuni 2003. aasta otsus kohtuasjas C-121/01 P: O’Hannrachain vs. parlament, EKL 2003, lk I-5539, punkt 35, ja 2. aprilli 2009. aasta otsus kohtuasjas C-431/07 P: Bouygues ja Bouygues Télécom vs. komisjon, EKL 2009, lk I-2665, punkt 137).

85

Kuna aga vaidlustatud kohtuotsuse punktides 70–73 antud hinnanguga seoses ei ole esitatud ühtegi väidet Üldkohtule esitatud faktiliste asjaolude või tõendite moonutamise kohta, tuleb kolmas osa vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükata osas, milles sellega soovitakse kõnealust hinnangut vaidlustada.

86

Seevastu väidavad apellandid nimetatud osaga samuti, et kaubamärgi taotleja peab saama lisada sellesse kaubamärki, mille registreerimist ta taotleb, kolmandale isikule kuuluva varasema kaubamärgi osa, kui see ühine osa on kirjeldav. Tuleb tõdeda, et selle argumendi puhul on tegemist õigusküsimusega, mida Euroopa Kohus apellatsioonimenetluses kontrollib.

87

Selle kohta on oluline märkida, et kõnealune argument põhineb eeldusel, et ühine osa „bot” või „boto” on kirjeldav.

88

Ometi selgub vaidlustatud kohtuotsuse punktidest 70–73 esiteks, et Üldkohus leidis, et eesliide „bot” või „boto” ei ole kirjeldav. Teiseks, nagu tuleneb käesoleva kohtuotsuse punktidest 83–85, ei saa apellantide poolt selle hinnangu vaidlustamiseks toodud argumente apellatsioonimenetluses Euroopa Kohtule esitada.

89

Neil asjaoludel on esimese väite kolmas osa ainetu niivõrd, kui apellandid väidavad, et neil on õigus lisada vaidlusalustesse kaubamärkidesse varasema kaubamärgiga ühine osa, kui see osa on kirjeldav.

90

Eeltoodust tuleneb, et esimese väite kolmas osa tuleb tagasi lükata.

91

Esimese väite neljanda osaga väidavad apellandid, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta leidis, et on tõendatud oht, et varasemate kaubamärkide mainet kahjustatakse. Üldkohtu hinnangut vaidlustatud kohtuotsuse punktis 88, mille kohaselt on vaidlusaluste kaubamärkidega konkreetselt soovitud kasu saada varasemate kaubamärkide BOTOX poolt kortsudevastase hoolduse alal omandatud eristusvõimest ja mainest, ei ole nende sõnul põhjendatud ühegi tõendiga. Apellandid väidavad samuti, et kuigi vaidlusalused kaubamärgid võivad sisaldada viidet botulismitoksiinile, ei olnud nende eesmärk, soov ega tahe, et neid kaubamärke seostataks kaubamärgiga BOTOX, mis on registreeritud farmaatsiatoodetele, mida müüakse vaid retsepti alusel.

92

Ühtlustamisameti ja Allergani väitel tuleb see osa põhjendamatuse tõttu tagasi lükata. Nimelt on varasemate kaubamärkide ja vaidlusaluste kaubamärkide vaheline seos selline, mis kahjustab varasemate kaubamärkide mainet, sest vihjab, et apellantide kosmeetikatoodetel on tootega BOTOX saavutatavate tulemustega võrreldav mõju. See vähendab varasemate kaubamärkide väärtust.

93

Olgu meenutatud, et määruse nr 40/94 artikli 8 lõikes 5 sätestatud kaitse kohaldamiseks peab varasema kaubamärgi omanik tõendama, et selle kaubamärgi kasutamine, mille registreerimist taotletakse, kasutaks ära või kahjustaks varasema kaubamärgi eristusvõimet või mainet. Selleks ei pea varasema kaubamärgi omanik tõendama, et tema kaubamärgile on artikli 8 lõike 5 tähenduses tegelikult ning vastaval hetkel kahju tekitatud. Nimelt, kui on ette näha, et viis, kuidas hilisema kaubamärgi omanik võib oma kaubamärki kasutada, tekitab tulevikus sellist kahju, siis ei ole varasema kaubamärgi omanik kohustatud sellise kasutamise keelamiseks ootama kahju tegelikku tekkimist. Varasema kaubamärgi omanik peab siiski tõendama selliste tegurite olemasolu, mis võimaldavad järeldada, et esineb tõsine oht, et tema kaubamärgile tulevikus kahju tekitatakse (vt analoogia alusel 27. novembri 2008. aasta otsus kohtuasjas C-252/07: Intel Corporation, EKL 2008, lk I-8823, punktid 37 ja 38).

94

Lisaks tuleb seda, kas tähise kasutamisega kasutatakse kaubamärgi eristusvõimet või mainet ära, hinnata igakülgselt kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid silmas pidades (18. juuni 2009. aasta otsus kohtuasjas C-487/07: L’Oréal jt, EKL 2009, lk I-5185, punkt 44).

95

Niisiis leidis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 82 õigustatult, et varasema kaubamärgi omanik ei pea tõendama, et tema kaubamärgile on tegelikult ning vastaval hetkel kahju tekitatud, kuid ta peab välja tooma asjaolud, mille alusel saab prima facie järeldada, et varasema kaubamärgi tulevase ärakasutamise või kahjustamise oht ei ole hüpoteetiline ja et niisugusele järeldusele võib jõuda eelkõige tõenäosuste analüüsist tehtavate loogiliste järelduste alusel, võttes arvesse asjaomases kaubandussektoris levinud praktikat ning kõiki muid konkreetse juhtumi asjaolusid.

96

Olgu samuti tõdetud, et Üldkohus järeldas, et varasemate kaubamärkide ja vaidlusaluste kaubamärkide vahel on seos, pärast erinevate asjaolude analüüsimist. Ta tuvastas muu hulgas vaidlustatud kohtuotsuse punktides 70–72, et kõnealustel kaubamärkidel on ühine eesliide „boto”, mida ei saa pidada „botulismi” või „botuliini” lühendiks, selle kohtuotsuse punktides 73 ja 74, et tähis BOTOX on omandanud eristusvõime, selle kohtuotsuse punktis 76, et varasemate kaubamärkide maine on ulatuslik, ja sama kohtuotsuse punktis 78, et asjaomased kaubad kuuluvad „naaberturusektoritesse”. Üldkohus täpsustas ka, et asjaomane avalikkus seostab neid omavahel isegi enne, kui ta seostab vaidlusaluseid kaubamärke „botulismiga”. Üldkohus märkis vaidlustatud kohtuotsuse punktis 88 veel, et kohtuistungil möönsid apellandid, et kuigi nende kaubad ei sisalda botulismitoksiini, kavatsesid nad siiski saada kasu selle tootega seostuvast kuvandist, mida kätkeb BOTOXi kaubamärk.

97

Neil asjaoludel, nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 36 märkis, jõudis Üldkohus käesoleval juhul olulisi asjaolusid igakülgselt hinnates vaidlustatud kohtuotsuse punktis 88 järeldusele, et vaidlusaluste kaubamärkide eesmärk on saada kasu varasemate kaubamärkide BOTOX omandatud mainest. Seetõttu on apellantide argument, mille kohaselt ei toeta parasiitliku kavatsuse olemasolu tuvastamist ükski tõend, põhjendamatu.

98

Lisaks tuleb tagasi lükata apellantide argument, et kui vaidlusalused kaubamärgid sisaldavadki viidet botulismitoksiinile, siis nende mõte ei ole olla seostatud kaubamärgiga BOTOX. Nimelt soovitakse selle argumendiga seada kahtluse alla Üldkohtu hinnangut, mille kohaselt ei ole eesliide „boto” kirjeldav ja seda ei saa käsitada viitena botulismitoksiinile ning millele tugineb vaidlustatud kohtuotsuse punktis 88 Üldkohtu poolt tõdetu. Kuna see hinnang puudutab fakte, ei kontrolli Euroopa Kohus seda apellatsiooni korras vastavalt käesoleva kohtuotsuse punktis 84 meenutatud kohtupraktikale.

99

Sellest järeldub, et esimese väite neljas osa tuleb tagasi lükata. Seega tuleb esimene väide tervikuna tagasi lükata.

100

Teise väitega toovad apellandid esile, et Üldkohus rikkus määruse nr 40/94 artiklit 115 ja määruse nr 2868/95 eeskirja 38 lõiget 2, sest ta lükkas tagasi väite apellatsioonikoja otsuse kohta tunnistada vastuvõetavaks ingliskeelsed artiklid, samas kui need oleksid pidanud olema tõlgitud apellatsioonikoja menetluse keelde ehk prantsuse keelde.

101

Ühtlustamisamet, keda toetab Allergan, leiab, et teine väide tuleb põhjendamatuse tõttu tagasi lükata, kuna määruse nr 2868/95 eeskirja 38 lõikes 2, mis käsitleb kehtetuks tunnistamise menetlust, ei ole ette nähtud sanktsiooni juhuks, kui kehtetuks tunnistamise taotleja ei esita oma taotluse põhjenduseks esitatud tõendite tõlget menetluskeelde.

102

Olgu meenutatud, et kohtupraktikast tuleneb, et eeskiri, mille kohaselt vastulause või kehtetuks tunnistamise või tühistamise taotluse toetuseks esitatud tõendid peavad olema esitatud menetluskeeles või koos tõlkega sellesse keelde, on põhjendatud vajadusega järgida võistlevuse põhimõtet ja tagada inter partes menetluses poolte protsessuaalne võrdsus (vt selle kohta Üldkohtu 30. juuni 2004. aasta otsus kohtuasjas T-107/02: GE Betz vs. Siseturu Ühtlustamise Amet - Atofina Chemicals (BIOMATE), EKL 2004, lk II-1845, punkt 72, ja 6. novembri 2007. aasta otsus kohtuasjas T-407/05 SAEME vs. Siseturu Ühtlustamise Amet - Racke (REVIAN’s), EKL 2007, lk II-4385, punkt 35).

103

Käesolevas kohtuasjas ei saa järeldada, et inglise keeles esitatud artiklite tõlke puudumine mõjutas apellantide kaitseõiguste kasutamist, kuna nad olid võimelised vaidlustama Üldkohtus nende artiklite tõenduslikku väärtust, kuna nad möönavad apellatsioonkaebuse punktis 112, et mõistavad artiklite sisu, ja kuna inglise keel oli Üldkohtus menetluskeel.

104

Peale selle tuleb lisada, nagu Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 54 märkis, et apellandid ei esitanud tühistamisosakonnas ega apellatsioonikojas ühtegi vastuväidet vaidlusaluste kaubamärkide kehtetuks tunnistamise taotlusele lisatud ingliskeelsete tõendite arvessevõtmisele ega vaidlustanud seda arvessevõtmist.

105

Seetõttu tuleb teine väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.

106

Korrakohase õigusemõistmise huvides tuleb neljandat väidet käsitleda enne kolmandat.

107

Neljanda väitega heidavad apellandid Üldkohtule ette määruse nr 40/94 artikli 73 rikkumist seeläbi, et ta lükkas tagasi nende väite, mis käsitles vaidlusaluste otsuste põhjenduste puudumist järelduse osas, et varasematel kaubamärkidel BOTOX on maine ja et esineb oht, et neid kahjustatakse.

108

Ühtlustamisameti hinnangul tuleb neljas väide vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükata, sest apellandid vaid esitavad uuesti Üldkohtule juba esitatud väite.

109

Igal juhul tuleb see väide ühtlustamisameti ja Allergani arvates põhjendamatuse tõttu tagasi lükata, kuna apellatsioonikoda ei ole kohustatud oma hinnanguid iga talle esitatud tõendi väärtuse kohta sõnaselgelt põhjendama ega viitama oma põhjenduse toetuseks faktidele.

110

Olgu kõigepealt märgitud, et väites, et Üldkohus rikkus määruse nr 40/94 artiklit 73, kui ta lükkas tagasi apellantide väite vaidlusaluste otsuste põhjenduste puudumise kohta, vaidlustavad apellandid liidu õiguse tõlgendamise või kohaldamise Üldkohtu poolt. Sellisel juhul võib esimeses kohtuastmes kontrollitud õigusküsimusi apellatsioonimenetluses uuesti arutada. Kui apellant ei saaks oma apellatsioonkaebust selliselt Üldkohtus juba kasutatud väidete ja argumentidega põhistada, kaotaks nimetatud menetlus osa oma mõttest (vt eelkõige 6. märtsi 2003. aasta otsus kohtuasjas C-41/00 P: Interporc vs. komisjon, EKL 2003, lk I-2125, punkt 17, ja 18. detsembri 2008. aasta otsus kohtuasjas C-16/06 P: Les Éditions Albert René vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, EKL 2008, lk I-10053, punkt 110). Seega on neljas väide vastuvõetav.

111

Edasi tuleb meenutada, nagu Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 92 põhjendatult märkis, et määruse nr 40/94 artiklis 73 osutatud ühtlustamisameti otsuste põhjendamise kohustusel on kaheosaline eesmärk ühelt poolt võimaldada huvitatud isikutel võetud meetme põhjendusi mõista, et nad saaksid oma õigusi kaitsta, ning teiselt poolt võimaldada liidu kohtul kontrollida otsuse seaduslikkust.

112

Seda kohustust saab täita ilma, et oleks vaja sõnaselgelt ja ammendavalt vastata kõigile kaebaja esitatud argumentidele.

113

Käesoleval juhul märkis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 93, et apellatsioonikoda tõi vaidlusalustes otsustes välja põhjused, miks kaubamärgil BOTOX on maine. Üldkohus nentis selle kohta, et need „põhjused selguvad nimelt nii analüüsiks asjakohaste faktide ülevaatest kui ka õiguslikust analüüsist endast, mille apellatsioonikoda [vaidlusalustes] otsustes läbi viis”.

114

Tuleb veel tõdeda, et apellantide poolt Üldkohtule esitatud üksikasjalikud argumendid, mis on kokku võetud vaidlustatud kohtuotsuse punktis 27 ja millega nad soovisid vaidlustada kõnealuse kaubamärgi maine eri tõendite tõendusliku väärtuse või vastuvõetavuse, näitavad, et apellandid said kasutada oma kaitseõigusi.

115

Sellest tulenevalt võis Üldkohus lükata tagasi väite vaidlusaluste otsuste ebapiisavate põhjenduste kohta seoses kaubamärgi BOTOX maine olemasoluga, rikkumata seejuures õigusnormi.

116

Kuigi Üldkohus märkis küll, et varasematele kaubamärkidele tekitatava kahju ohtu puudutav põhjendus on lühike, asus ta sellegipoolest seisukohale, et vaidlusalused otsused sisaldavad põhjendusi, mille alusel saab tuvastada, et apellandid soovivad vaidlusaluste kaubamärkidega varasemate kaubamärkide eristusvõimet ära kasutada. Üldkohus viitas sellega seoses otsuse Helena Rubinstein punktidele 42–44 ja otsuse L’Oréal punktidele 43–45, mis on ära toodud vaidlustatud kohtuotsuse punktis 86. Ta lisas, et apellantidel oli kogu vajalik teave, et seda põhjendust hagi raames Üldkohtus vaidlustada.

117

Tuleb tõdeda, et apellandid piirduvad sellega, et väidavad kategooriliselt, et vaidlusalustes otsustes puuduvad sellekohased põhjendused, esitamata siiski selle väite toetuseks ühtegi argumenti ning selgitamata, kuidas see väidetav põhjenduste puudumine nende kaitseõiguste kasutamist on mõjutanud.

118

Neil asjaoludel ei rikkunud Üldkohus õigusnormi, kui ta lükkas tagasi väite, mis puudutab vaidlusaluste otsuste põhjenduste puudumist seoses varasematele kaubamärkidele kahju tekitamise ohuga.

119

Järelikult tuleb neljas väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.

120

Kolmanda väitega väljendavad apellandid seisukohta, et Üldkohus rikkus määruse nr 40/94 artiklit 63. See väide jaguneb kaheks osaks.

121

Kõnealuse väite esimese osaga toovad apellandid esile, et Üldkohus võttis varasemate kaubamärkide mainet analüüsides esiteks aluseks muud kaubamärgid kui need, mida käsitlesid tühistamisosakond ja apellatsioonikoda, ning teiseks kontrollis eraldi Allergani esitatud tõendeid ilma, et apellatsioonikoda oleks neid analüüsinud.

122

Sama väite teise osaga heidavad apellandid Üldkohtule ette seda, et ta võttis alusetult arvesse tõendeid varasemate kaubamärkide BOTOX maine kohta, mis olid esitatud esimest korda apellatsioonikojas ja mille vastuvõetavuse olid apellandid vaidlustanud, ehk Allergani juhtivtöötaja avaldust ja turu-uuringut. Nende väitel ei võtnud apellatsioonikoda neid tõendeid arvesse, sest ta tugines vaid kaudsele reklaamile ja intensiivsele meediakajastusele.

123

Ühtlustamisamet, keda toetab Allergan, väidab, et kolmas väide tuleb põhjendamatuse tõttu tagasi lükata, sest Üldkohus ei ületanud tema pädevuses oleva kohtuliku kontrolli piire.

124

Seoses selle väite esimese osaga meenutab ta, et apellatsioonikoda ei ole kohustatud iga talle esitatud tõendi väärtusele antud hinnanguid sõnaselgelt põhjendama. Ühtlustamisameti arvates Üldkohus vaid vaatas läbi kõik apellantide poolt hagis esitatud väited.

125

Kõnealuse väite teise osa puhul tuleb tema sõnul eeldada, et apellatsioonikoda pidas Allergani juhtivtöötaja avaldust ning turu-uuringut vastuvõetavateks tõenditeks, sest kui ta oleks leidnud, et need tõendid on esitatud hilinenult, oleks ta pidanud nende vastuvõetavuse kohta vastavalt määruse nr 40/94 artikli 74 lõikele 2 sõnaselgelt seisukoha võtma.

126

Mis puudutab kolmanda väite esimest osa, siis tuleb esimese väite esimese osa analüüsi raames esitatud põhjustel tagasi lükata etteheide, mille kohaselt Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta tugines muudele varasematele kaubamärkidele ehk kahele Ühendkuningriigis registreeritud siseriiklikule kaubamärgile, mitte nendele, mille võtsid aluseks tühistamisosakond ja apellatsioonikoda.

127

Seoses etteheitega, mis puudutab asjaolu, et Üldkohus kontrollis konkreetselt igat Allergani poolt esitatud varasemate kaubamärkide mainet puudutavat tõendit, tuleb esiteks tõdeda, et see põhineb eeldusel, et apellatsioonikoda ei analüüsinud neid tõendeid eraldi, mis omakorda põhineb tõdemusel, et vaidlusalustes otsustes puuduvad põhjendused iga tõendi tõendusliku väärtuse kohta. Nagu aga tuleneb neljanda väite analüüsist, on vaidlusalused otsused varasemate kaubamärkide maine tuvastamise osas õiguslikult piisavalt põhjendatud, mistõttu apellatsioonikoda ei olnud kohustatud põhjendama sõnaselgelt oma hinnangut iga tõendi tõendusliku väärtuse kohta.

128

Teiseks, kuna apellandid vaidlustasid iga tõendi tõendusliku väärtuse ja/või vastuvõetavuse, pidi Üldkohus apellantide argumendid läbi vaatama ja neile vastama. Järelikult otsustas Üldkohus nende tõendite analüüsi tulemusel, et vaidlusaluste otsustega ei ole ühtegi õigusnormi rikutud, nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 50 märkis. Seega tuleb kõnealune osa tagasi lükata.

129

Kolmanda väite teise osa kohta tuleb märkida, et apellandid piirduvad sellega, et väidavad, et apellatsioonikoda tugines kaubamärgi BOTOX maine tuvastamisel üksnes kaudsele reklaamile ja intensiivsele meediakajastusele. Piisab aga sellest, kui tõdeda, et apellatsioonikoja hinnangul selgub selle kaubamärgi maine eriti toote kaudsest reklaamist ajakirjanduses. Kasutades sõna „eriti”, pidas apellatsioonikoda kaubamärgi BOTOX maine tuvastamisel tähtsaimaks tõendit 2000. aastate alguses käivitatud intensiivse meediakampaania kohta, välistamata samas teisi Allergani esitatud tõendeid.

130

Sellest järeldub, et apellandid ei ole esitanud ühtegi argumenti, mis seaks kahtluse alla Üldkohtu kinnituse, et apellatsioonikoda võttis Allergani juhtivtöötaja avaldust ja turu-uuringut arvesse kaubamärgi BOTOX maine tõendina. Vastupidi, nagu nähtub Üldkohtule esitatud hagiavalduste punktidest 44 ja 45, väitsid apellandid Üldkohtus, et apellatsioonikoda eksis, kui ta võttis neid tõendeid arvesse.

131

Neil asjaoludel ei saa Üldkohtule määruse nr 40/94 artikli 63 rikkumist ette heita ja kolmanda väite teine osa tuleb seega põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.

132

Järelikult tuleb kolmas väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.

133

Kõigist eelnenud kaalutlustest lähtudes tuleb apellatsioonkaebus jätta tervikuna rahuldamata.

134

Vastavalt kodukorra artikli 69 lõikele 2, mida kodukorra artikli 118 alusel kohaldatakse apellatsioonkaebuste suhtes, on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna ühtlustamisamet on kohtukulude hüvitamist nõudnud ning Helena Rubinstein ja L’Oréal on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud välja mõista neilt.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (esimene koda) otsustab: