Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62010CJ0585

Euroopa Kohtu otsus (kaheksas koda), 15. detsember 2011.
Niels Møller versus Haderslev Kommune.
Eelotsusetaotlus: Vestre Landsret - Taani.
Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll - Direktiiv 96/61/EÜ - I lisa alajaotise 6.6 punkt c - Sigade intensiivkasvatuseks mõeldud käitis, milles on üle 750 emisekoha - Nooremisekohtadega arvestamine või nende arvestamata jätmine.
Kohtuasi C-585/10.

ECLI identifier: ECLI:EU:C:2011:847

Kohtuasi C‑585/10

Niels Møller

versus

Haderslev Kommune

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Vestre Landsret)

Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll – Direktiiv 96/61/EÜ – I lisa alajaotise 6.6 punkt c – Sigade intensiivkasvatuseks mõeldud käitis, milles on üle 750 emisekoha – Nooremisekohtadega arvestamine või nende arvestamata jätmine

Kohtuotsuse kokkuvõte

Keskkond – Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll – Direktiiv 96/61 – Sigade intensiivkasvatuseks mõeldud käitis, milles on üle 750 emisekoha – Mõiste „emisekohad”

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 166/2006; nõukogu direktiiv 96/61, artikli 1 I lisa alajaotise 6.6 punkt c)

Direktiivi 96/6 saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta (muudetud määrusega nr 166/2006) I lisa alajaotise 6.6 punktis c esinevat väljendit „emisekohad” tuleb tõlgendada nii, et see hõlmab ka nooremisekohtasid, st emased sead, kellel on esimene innaaeg juba olnud, kuid kes ei ole veel poeginud.

(vt punkt 39 ja resolutsioon)







EUROOPA KOHTU OTSUS (kaheksas koda)

15. detsember 2011(*)

Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll – Direktiiv 96/61/EÜ – I lisa alajaotise 6.6 punkt c – Sigade intensiivkasvatuseks mõeldud käitis, milles on üle 750 emisekoha – Nooremisekohtadega arvestamine või nende arvestamata jätmine

Kohtuasjas C‑585/10,

mille ese on ELTL artikli 267 alusel Vestre Landsreti (Taani) 2. detsembri 2010. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 13. detsembril 2010, menetluses

Niels Møller

versus

Haderslev Kommune,

EUROOPA KOHUS (kaheksas koda),

koosseisus: koja esimees K. Schiemann, kohtunikud C. Toader ja E. Jarašiūnas (ettekandja),

kohtujurist: P. Mengozzi,

kohtusekretär: ametnik C. Strömholm,

arvestades kirjalikus menetluses ja 6. oktoobri 2011. aasta kohtuistungil esitatut,

arvestades kirjalikke märkusi, mille esitasid:

–        N. Møller, esindaja: advokat G. Lund,

–        Haderslev Kommune, esindaja: advokat E. Gram,

–        Taani valitsus, esindaja: C. Vang,

–        Tšehhi valitsus, esindajad: M. Smolek ja D. Hadroušek,

–        Iirimaa, esindaja: D. O’Hagan, keda abistas barrister B. Doherty,

–        Euroopa Komisjon, esindajad: A. Alcover San Pedro, S. Petrova ning U. Nielsen,

arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,

on teinud järgmise

otsuse

1        Eelotsusetaotlus käsitleb seda, kuidas tõlgendada I lisa alajaotise 6.6 punkti c nõukogu 24. septembri 1996. aasta direktiivis 96/61/EÜ saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta (EÜT L 257, lk 26; ELT eriväljaanne 15/03, lk 80), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. jaanuari 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 166/2006 (ELT L 33, lk 1) (edaspidi „direktiiv 96/61”).

2        See taotlus esitati N. Mølleri ja Haderslev Kommune (Haderslevi kohalik omavalitsus, edaspidi „Kommune”) vahelises kohtuvaidluses, mis puudutab viimase korraldust vähendada N. Mølleri põllumajandusettevõttes loomakasvatust kuni 750 emisekohani.

 Õiguslik raamistik

 Liidu õigus

3        Artikkel 1 nõukogu 19. novembri 1991. aasta direktiivis 91/630/EMÜ, milles sätestatakse sigade kaitse miinimumnõuded (EÜT L 340, lk 33; ELT eriväljaanne 03/12, lk 149), mida on muudetud nõukogu 23. oktoobri 2001. aasta direktiiviga 2001/88/EÜ (EÜT L 316, lk 1; ELT eriväljaanne 03/34, lk 230) (edaspidi „direktiiv 91/630”), näeb ette:

„Käesoleva direktiiviga kehtestatakse tarbe‑ ja nuumsigade kaitse miinimumnõuded.”

4        Nimetatud direktiivi artikkel 2 kohaselt:

„Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.      siga – mis tahes vanuses siga, keda peetakse aretuse või nuumamise eesmärgil;

[...]

3.      nooremis – suguküps emane siga enne poegimist;

4.      emis – emane juba poeginud siga;

[...]”

5        Direktiivi 96/61 põhjendused 8 ja 27 näevad ette:

„(8)      saastuse kontrolli kompleksse lähenemisviisi eesmärk on vältida väljutamist õhku, vette või pinnasesse, kus see on võimalik, arvestades ka jäätmehooldust, ja kui see ei ole võimalik, heidet vähendada, et saavutada keskkonna kui terviku kaitse kõrge tase;

[...]

(27)      käesolev direktiiv käsitleb käitiseid, mis tõenäoliselt on olulised saastajad, sealhulgas piiriülesed saastajad; [...]”

6        Selle direktiivi eesmärk ja reguleerimisala on artiklis 1 määratletud järgmiselt:

„Käesoleva direktiivi eesmärk on saavutada I lisas loetletud tööstuslikest tegevusaladest tuleneva saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Selles sätestatakse meetmed, mille eesmärk on vältida või kui see ei ole võimalik, vähendada eespool nimetatud tegevusest tulenevat väljutamist õhku, vette ja pinnasesse, sealhulgas jäätmetega seotud meetmed, et saavutada keskkonna kui terviku kaitse kõrge tase, ilma et see piiraks [nõukogu 27. juuni 1985. aasta] direktiivi 85/337/EMÜ [teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (EÜT L 175, lk 40; ELT eriväljaanne15/01, lk 248), mida on muudetud nõukogu 3. märtsi 1997. aasta direktiiviga 97/11/EÜ (EÜT L 73, lk 5; ELT eriväljaanne 15/03, lk 151)] ja muude asjakohaste ühenduse sätete kohaldamist.”

7        Direktiivi 96/61 artikkel 2 on sõnastatud järgmiselt:

„Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

[...]

3.      käitis – paikne tehniline üksus, kus tegeldakse ühe või mitme I lisas loetletud tegevusega ja muu tegevusega, mis on tehniliselt otseselt seotud kõnealuses tegevuskohas teostatava tegevusega, mis võivad mõjutada heitkoguseid ja saastust;

4.      olemasolev käitis – töötav käitis, enne käesoleva direktiivi jõustumist kehtivate õigusaktide kohaselt kasutusloa saanud käitis või käitis, mille kohta pädeva asutuse arvates tuleb esitada täieliku kasutusloa taotlus, tingimusel et käitis käivitatakse hiljemalt ühe aasta möödumisel käesoleva direktiivi jõustumisest;

[...]

9.      luba – kirjalik otsus (või mitu sellist otsust) tervikuna või selle osa, millega antakse luba käitist täielikult või osaliselt käitada teatavatel tingimustel, mis tagavad käitise vastavuse kõikidele käesoleva direktiivi nõuetele. [...]

[...]”

8        Direktiivi 96/61 artikkel 5 olemasolevatele käitistele loa andmise nõuete kohta näeb lõikes 1 ette:

„Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et pädevad asutused hoolitsevad artiklite 6 ja 8 kohaste lubade abil või tingimuste uuesti läbivaatamise või vajaduse korral nende ajakohastamise abil selle eest, et olemasolevad käitised tegutsevad vastavuses artiklite 3, 7, 9, 10, 13 ning artikli 14 esimese ja teise taande ja artikli 15 lõike 2 nõuetega mitte kauem kui kaheksa aastat alates käesoleva direktiivi jõustumisest, ilma et see piiraks ühenduse erisätete kohaldamist.”

9        Nimetatud direktiivi artikkel 9 loa tingimuste kohta sätestab lõigetes 1 ja 3:

„1.      Liikmesriigid tagavad, et loas on märgitud kõik artiklites 3 ja 10 ettenähtud nõuete täitmiseks vajalikud meetmed, et saavutada õhu, vee ja pinnase kaitsmisega keskkonna kui terviku kaitse kõrge tase.

[...]

3.      Loas tuleb esitada saasteainete heite piirväärtused, eelkõige nende ainete, mis on loetletud III lisas, mida asjaomane käitis tõenäoliselt väljutab suurtes kogustes, võttes arvesse nende laadi ja nende võimet saastust ühest keskkonna osast teise (vesi, õhk ja pinnas) kanda. Vajaduse korral märgitakse loas ka asjakohased nõuded, millega tagatakse pinnase ja põhjavee kaitse, ning meetmed, mis on seotud käitises tekkivate jäätmete hooldusega. Vajaduse korral võib piirväärtusi täiendada või need asendada võrdväärsete parameetritega või tehniliste meetmetega.

I lisa alajaotises 6.6. nimetatud käitiste osas võetakse käesoleva lõike kohaselt ettenähtud piirväärtuste puhul arvesse praktilisi kaalutlusi, mis nende käitiseliikide puhul on asjakohased.

[...]”

10      Vastavalt direktiivi 96/61 I lisa alajaotisele 6.6, mis käsitleb selles direktiivis kindlaks määratud tegevusalade liike:

„Kanalad ja sigalad, kus on üle:

[...]

b.      2000 nuumseakoha (kaaluga üle 30 kg);

või

c.      750 emisekohta.”

11      Selle I lisa sissejuhatuse punkt 2 täpsustab, et selles esitatud künnisväärtused on üldjuhul tootmisvõimsuse või toodangu väärtused.

 Siseriiklik õigus

12      22. detsembri 2006. aasta määrusega nr 1757 avaldatud keskkonnakaitseseaduse (lov om miljøbeskyttelse) § 41 lõiked 1 ja 2 sätestavad:

„1.      Kui loakohustusega ettevõtja tekitab märkimisväärset saastust, võib järelevalveasutus teha korralduse saastust vähendada, sealhulgas tema määratud konkreetsete meetmete abil. Järelevalveasutus võib anda korralduse ka siis, kui loakohustusega tegevuse puhul esineb märkimisväärse ulatusega saastuse tekitamise oht.

2.      Kui saastust ei suudeta vähendada, võib järelevalveasutus edasise tegevuse keelata ja anda korralduse ettevõte sulgeda.”

13      13. detsembri 2006. aasta loamäärus nr 1640 – põhikohtuasjas kohaldatavas versioonis – näeb § 1 lõikes 6 ette:

„I lisas esitatud loetelu punktiga I.101 hõlmatud loomakasvatusettevõtteid tuleb käsitada loakohustuslikena seni, kuni loomakasvatusettevõte teeb muudatusi või laieneb [...]”.

14      Nimetatud määruse I lisa punkt I.101 sätestab:

„Loomakasvatushooned, kus on üle:

a)      250 loomühiku või 270 loomühikut, kui vähemalt 90% loomühikutest on emised koos põrsastega kaaluga kuni 30 kg, või 750 emisekoha.”

 Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus

15      Kommune teostas 8. novembril 2007 N. Mølleri ettevõttes keskkonnakontrolli. Kontrolli käigus tuvastas ta, et ettevõttes kasvatatakse 875 alla üheaastast emist. Sama aasta 26. novembril esitas Kommune N. Møllerile nõudmise vähendada loomakasvatust kuni 750 emisekohani, kuna N. Mølleril puudub nõutud luba enam kui 750 emisekohaga ettevõtte käitamiseks. Kommune andis 20. detsembril 2007 N. Møllerile korralduse viia selline vähendamine ellu hiljemalt 15. juuniks 2008. N. Møller vaidlustas selle korralduse eelotsusetaotluse esitanud kohtus.

16      Eelotsusetaotluse esitanud kohtule esitatud kaebuses väidab N. Møller, et tuleb eristada nooremise‑ ja emisekohti. Ta leiab, et mõiste „emis” hõlmab üksnes täiskasvanud emaseid sigu, kes on poeginud, samas kui „nooremise” all tuleb mõista täiskasvanud emaseid sigu, kellel on olnud esimene innaaeg, kuid kes ei ole veel poeginud. N. Møller väidab, et Kommune on seega ekslikult arvestanud ettevõtte nooremisekohad emisekohtade hulka. Seetõttu on vaidlustatud korraldus ebaseaduslik, kuna tema käitises ei ole 750 emisekoha künnist ületatud.

17      Kommune väidab eelotsusetaotluse esitanud kohtus, et tal oli õigus nooremisekohad emisekohtade hulka arvata. Ta väidab, et direktiivi 96/61 eesmärk on keskkonnakaitse ning ei ole põhjust arvata, et nooremised saastavad vähem kui emised või põhjustavad erinevat saastust. Ta järeldab sellest, et väljend „emisekohad” hõlmab ka nooremisekohtasid. Sellega seoses ei ole tema sõnul loomade heaolu käsitlevad õigusnormid asjakohased.

18      Vestre Landsret osutab eelotsusetaotluses esiteks sellele, et N. Mølleri käitises ületavad emisekohad 750 koha künnise üksnes siis, kui võtta arvesse nooremisekohtasid, ning teiseks sellele, et kohad, mis on mõeldud emistele ehk poeginud emastele sigadele ning nooremistele ehk emastele sigadele, kes ei ole veel poeginud, on ühesuguse planeeringuga.

19      Lisaks märgib nimetatud kohus, et kuigi väljendit „emisekohad” ei ole direktiivis 96/61 määratletud, siis direktiiv 91/630 iseenesest eristab emiseid nooremistest. Sellega seoses rõhutab ta, et emiste karjast moodustavad nooremised umbes 12–20%. Niisiis puudutab küsimus, kas direktiivi 96/61 I lisa alajaotise 6.6 punkti c tuleb tõlgendada nii, et see hõlmab emisekohtade alla ka nooremisekohad, selle direktiivi reguleerimisala ning järelikult ka lahendada oleva kohtuasja lahendust.

20      Neil asjaoludel otsustas Vestre Landsret menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kas direktiivi [96/61] I lisa alajaotise 6.6 punkti c sätteid tuleb tõlgendada nii, et nimetatud sätted hõlmavad nooremisekohti?”

 Eelotsuse küsimus

21      Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib oma küsimusega sisuliselt teada, kas direktiivi 96/61 I lisa alajaotise 6.6 punktis c esinevat väljendit „emisekohad” tuleb tõlgendada nii, et see hõlmab ka nooremisekohtasid.

22      N. Møller ja Iirimaa leiavad, et sellele küsimusele tuleb vastata eitavalt, eelkõige loomade heaolu käsitlevaid õigusnorme arvestades, mis eristavad emiseid nooremistest. N. Møller väidab lisaks, et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt ei saa palutud tõlgenduse puhul nende loomade poolt põhjustatud saastust arvesse võtta, kuna Euroopa Kohus on juba tagasi lükanud võimaluse arvutada intensiivkasvatuse käitise loa künniseid „arvestusliku loomühiku” meetodi põhjal.

23      Kommune, Taani ja Tšehhi valitsus ning Euroopa Komisjon leiavad vastupidi, et väljend „emisekohad” hõlmab ka nooremisekohtasid, eelkõige selle asjaolu tõttu, et nende sõnul tuleb direktiivi 96/61 tõlgendamisel esiplaanile seada keskkonnakaalutlused. Nooremiste poolt põhjustatud saaste on vähemalt samaväärne emiste poolt põhjustatuga.

24      Sellega seoses tuleb esiteks märkida, et eelotsusetaotlusest nähtub, et mõiste „nooremis” tähistab käesoleval juhul emaseid sigu, kellel on olnud esimene innaaeg, kuid kes ei ole veel poeginud. Teiseks ei ole direktiivis 96/61, milles ei esine mõistet „nooremis”, määratletud mõistet „emis”.

25      Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb liidu õiguses määratlemata väljendi tähenduse ja ulatuse kindlaksmääramisel lähtuda selle väljendi üldkeelsest tähendusest, võttes arvesse väljendi kasutamise konteksti ja nende sätete eesmärke, mille osa see on (vt eelkõige 24. oktoobri 1996. aasta otsus kohtuasjas C‑72/95: Kraaijeveld jt, EKL 1996, lk I‑5403, punkt 38; 22. detsembri 2008. aasta otsus kohtuasjas C‑549/07: Wallentin‑Hermann, EKL 2008, lk I‑11061, punkt 17, ning 22. jaanuari 2009. aasta otsus kohtuasjas C‑473/07: Association nationale pour la protection des eaux et rivières et OABA, EKL 2009, lk I‑319, punktid 23 ja 24).

26      Samuti nõuab liidu õiguse sätte erinevate keeleversioonide ühetaolise tõlgendamise vajadus, et nende versioonide lahknevuse korral tuleb kõne all olevat sätet tõlgendada lähtuvalt selle õigusakti üldisest ülesehitusest ja eesmärkidest, mille osa see säte on (eespool viidatud kohtuotsus Kraaijeveld jt, punkt 28, ning 19. aprilli 2007. aasta otsus kohtuasjas C‑63/06: Profisa, EKL 2007, lk I‑3239, punkt 14).

27      Mis puudutab mõiste „emis” üldkeelset tähendust, siis tuleb märkida, et üldiselt tähistab see emast siga. Sellega seoses tuleb nentida, et direktiiv 91/630 täpsustab oma artiklis 2, et selles direktiivis sisalduvaid määratlusi kasutatakse „käesolevas” direktiivis, st need on omased just sellele direktiivile. Sellest tulenevalt ei saa vastupidi sellele, mida Iirimaa kohtuistungil väitis, leida, et nimetatud artiklis esineva mõiste „emis” määratlus võimaldab teha kindlaks selle mõiste üldkeelse tähenduse. Seda silmas pidades ja nagu märkis ka nimetatud liikmesriik, ei ole kõikides Euroopa Liidu ametlikes keeltes mõiste „emis” ühetähenduslik. Nimelt võib sellest mõistest – muu hulgas saksa ja inglise keeles – aru saada ka nii, et see hõlmab emaseid sigu, kes on juba esimest korda poeginud.

28      Seega tuleb analüüsida ka direktiivi 96/61 üldist ülesehitust ja selle eesmärke.

29      Euroopa Kohus on juba leidnud, et direktiivi 96/61 eesmärk, nagu see on määratletud direktiivi artiklis 1, on saavutada saastuse kompleksne vältimine ja kontroll, rakendades meetmeid, mille eesmärk on vältida või vähendada I lisas loetletud tegevusest tulenevat väljutamist õhku, vette ja pinnasesse, et saavutada keskkonna kui terviku kaitse kõrge tase (eespool viidatud kohtuotsus Association nationale pour la protection des eaux et rivières et OABA, punkt 25).

30      See kompleksne lähenemine väljendub selles, et koordineeritakse asjakohaselt loamenetlust ja ‑tingimusi, mille alusel antakse luba tööstusettevõtetele, mis tõenäoliselt on olulised saastajad, võimaldades saavutada keskkonna kui terviku kaitse kõrgeima taseme, kusjuures need tingimused peavad kõikidel juhtudel hõlmama sätteid kaug‑ ja piiriülese saastuse vähendamiseks ja keskkonna kui terviku kaitse kõrge taseme tagamiseks (eespool viidatud kohtuotsus Association nationale pour la protection des eaux et rivières et OABA, punkt 26).

31      Kuna direktiivi 96/61 eesmärk on seega määratletud laialt, siis ei saa leida, nagu seda soovitasid teha N. Møller ja Iirimaa, et selle I lisa alajaotise 6.6 punkti c on võimalik tõlgendada kitsendavalt, nii et selle alla ei kuulu nooremisekohad (vt analoogia alusel eespool viidatud kohtuotsus Association nationale pour la protection des eaux et rivières et OABA, punkt 27).

32      Tõlgendust, mis samastab nooremised direktiivi 96/61 I lisa alajaotise 6.6 punktis c osutatud emistega, kinnitab esiteks kontekst, millesse selles sättes mõiste „emis” kasutamine kuulub. Nimelt eristab alajaotis 6.6 sigade intensiivkasvatusega seoses nimetatud jaotise punktis b osutatud nuumsigu (kaaluga üle 30 kg) ning sama alajaotise punktis c osutatud emiseid. Seetõttu tehakse direktiivis 96/61 vahet intensiivkasvatuseks ette nähtud nii isaste kui emaste nuumsigade (kaaluga üle 30 kg) kui ka intensiivkasvatuseks ette nähtud emaste aretussigade vahel. Alates emase sea esimesest innaajast kuulub ta sisuliselt emaste aretussigade kategooriasse ning seetõttu tuleb ta arvata mõiste „emis” alla kuuluvaks nimetatud alajaotise 6.6 punkti c tähenduses samal alusel kui juba poeginud emane siga.

33      Teiseks kinnitab seda tõlgendust asjaolu – mille tõid esile Taani ja Tšehhi valitsus ning komisjon ning millele N. Møller ei ole ka tõsiselt vastu vaielnud –, et emane siga, kellel on esimene innaaeg olnud, saastab keskkonda sama palju kui juba poeginud emis. Sellega seoses tuleb märkida, et nagu nähtub käesoleva kohtuotsuse punktidest 29 ja 30, on direktiivi 96/61 eesmärk keskkonnakaitse kõrge taseme saavutamine, kehtestades tööstusettevõtete suhtes, mis tõenäoliselt on olulised saastajad, loanõude ja muid tingimusi, seega on kõnealuse tegevusega põhjustatud saaste vastupidi N. Mølleri väidetule kindlasti selle direktiivi I lisa alajaotise 6.6 punkti c tõlgendamisel asjakohane.

34      Samuti on sellega seoses oluline rõhutada, et Euroopa Kohus ei välistanud eespool punktis 40 viidatud kohtuotsuses Association nationale pour la protection des eaux et rivières et OABA täielikult võimalust määrata intensiivkasvatuse käitise eelneva loa künnised kindlaks „arvestusliku loomühiku” meetodi põhjal, võttes arvesse antud looma poolt tegelikult põhjustatud saastust. Ta sedastas lihtsalt esiteks, et sellise meetodi kasutamine võib olla lubatud vaid juhul, kui selle puhul on tagatud, et direktiivi 96/61 eesmärki vältida ja kontrollida saastust, mis tuleneb teatavatest tegevusaladest, järgitakse igakülgselt, ning teiseks, et selle meetodi kasutamise tagajärjel ei tohi kõnealuse direktiiviga kehtestatud eeskirjade kohaldamisalast välja jääda need käitised, mis sellesse kohtade koguarvu poolest kuuluvad (eespool viidatud kohtuotsus Association nationale pour la protection des eaux et rivières et OABA, punkt 40).

35      Asjaolu, et direktiiv 91/630 eristab muu hulgas emiseid nooremistest, ei sea kahtluse alla käesoleva kohtuotsuse punktis 32 antud tõlgendust.

36      Nimelt nähtub direktiivi 91/630 artiklist 1, et sellega kehtestatakse tarbe‑ ja nuumsigade kaitse miinimumnõuded, st nõuded, mille eesmärk on direktiivi põhjenduse 2 kohaselt tagada loomade heaolu. Direktiiv näeb selleks ette mitu eeskirja, et muu hulgas tagada sigadele laiemas tähenduses keskkond, mis vastab nende vajadusele liikuda ja ümbrust uurida ning võimaldab neil vajaduse korral teiste sigadega sotsialiseeruda (vt direktiivi 2001/88 põhjendused 4 ja 5).

37      Direktiiv 91/630 taotleb seega ilmselgelt teistsugust eesmärki kui direktiiv 91/61 ning seetõttu ei saa selle sätteid kasutada direktiivi 96/61 I lisa alajaotise 6.6 punktis c esineva mõiste „emis” tõlgendamiseks.

38      Lisaks on esiteks oluline nentida, et direktiivis 96/61 ei sisaldu seoses tema kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste määratlemisega ühtegi viidet direktiivile 91/630 ning teiseks tuleb meenutada, nagu on juba märgitud ka käesoleva kohtuotsuse punktis 27, et direktiiv 91/630 täpsustab oma artiklis 2, et selles sisalduvad määratlused on direktiivile ainuomased.

39      Kõigest eelnevast lähtuvalt tuleb esitatud küsimusele vastata, et direktiivi 96/61 I lisa alajaotise 6.6 punktis c esinevat väljendit „emisekohad” tuleb tõlgendada nii, et see hõlmab ka nooremisekohtasid (emased sead, kellel on esimene innaaeg juba olnud, kuid kes ei ole veel poeginud).

 Kohtukulud

40      Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule märkuste esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kaheksas koda) otsustab:

Nõukogu 24. septembri 1996. aasta direktiivi 96/61/EÜ saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta (muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. jaanuari 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 166/2006) I lisa alajaotise 6.6 punktis c esinevat väljendit „emisekohad” tuleb tõlgendada nii, et see hõlmab ka nooremisekohtasid (emased sead, kellel on esimene innaaeg juba olnud, kuid kes ei ole veel poeginud).

Allkirjad


* Kohtumenetluse keel: taani.

Top