Kohtuasi C‑283/10

Circul Globus Bucureşti (Circ & Variete Globus Bucureşti)

versus

Uniunea Compozitorilor şi Muzicologilor din România – Asociaţia pentru Drepturi de Autor (UCMR – ADA)

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Inalta Curte de Casaţie şi Justiţie)

Õigusaktide ühtlustamine – Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused – Direktiiv 2001/29/EÜ – Artikkel 3 – Mõiste „teose edastamine üldsusele, kes viibib paigas, kus teos esitatakse” – Muusikateoste edastamine üldsuse juuresolekul, maksmata autoriõiguste kohast tasu autoriõiguste kollektiivse esindamise organisatsioonile – Muusikateoste loojatega autori varaliste õiguste loovutamise lepingute sõlmimine – Direktiivi 2001/29 kohaldamisala

Kohtuotsuse kokkuvõte

Õigusaktide ühtlustamine – Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused – Direktiiv 2001/29 – Autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamine infoühiskonnas – Üldsusele edastamine – Mõiste

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/29, artikli 3 lõige 1)

Direktiivi 2001/29 autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas ja täpsemalt selle artikli 3 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et selles on silmas peetud vaid edastamist üldsusele, kes ei viibi paigas, kus teost esitatakse, ning see ei hõlma teose vahetut edastamist üldsusele avatud kohas ükskõik missugusel teose avaliku või vahetu esitamise viisil.

(vt punkt 41 ja resolutsioon)

EUROOPA KOHTU OTSUS (kolmas koda)

24. november 2011(*)

Õigusaktide ühtlustamine – Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused – Direktiiv 2001/29/EÜ – Artikkel 3 – Mõiste „teose edastamine üldsusele, kes viibib paigas, kus teos esitatakse” – Muusikateoste edastamine üldsuse juuresolekul, maksmata autoriõiguste kohast tasu autoriõiguste kollektiivse esindamise organisatsioonile – Muusikateoste loojatega autori varaliste õiguste loovutamise lepingute sõlmimine – Direktiivi 2001/29 kohaldamisala

Kohtuasjas C‑283/10,

mille ese on ELTL artikli 267 alusel Înalta Curte de Casaţie şi Justiţie (Rumeenia) 14. mai 2010. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 7. juunil 2010, menetluses

Circul Globus Bucureşti (Circ & Variete Globus Bucureşti)

versus

Uniunea Compozitorilor şi Muzicologilor din România – Asociaţia pentru Drepturi de Autor – (UCMR – ADA),

EUROOPA KOHUS (kolmas koda),

koosseisus: koja esimees K. Lenaerts, kohtunikud J. Malenovský (ettekandja), R. Silva de Lapuerta, E. Juhász ja D. Šváby,

kohtujurist: V. Trstenjak,

kohtusekretär: A. Calot Escobar,

arvestades kirjalikku menetlust,

arvestades kirjalikke märkusi, mille esitasid:

–        Uniunea Compozitorilor şi Muzicologilor din România – Asociaţia pentru Drepturi de Autor (UCMR – ADA), esindaja: advokaat A. Roată-Palade,

–        Rumeenia valitsus, esindajad: A. Popescu, ning nõustajad A. Wellman ja A. Borobeică,

–        Hispaania valitsus, esindaja: N. Díaz Abad,

–        Euroopa Komisjon, esindajad: J. Samnadda ja I.V. Rogalski,

arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,

on teinud järgmise

otsuse

1        Eelotsusetaotlus käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiivi 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas (EÜT L 167, lk 10; ELT eriväljaanne 17/01, lk 230) artikli 3 lõike 1 tõlgendamist.

2        See taotlus esitati kohtuvaidluses, mis on tekkinud Uniunea Compozitorilor şi Muzicologilor din România – Asociaţia pentru Drepturi de Autor (UCMR – ADA) (edaspidi „UCMR – ADA”) ja Circul Globus Bucureşti, nüüd Circ & Variete Globus Bucureşti (edaspidi „tsirkus „Globus””) vahel seoses sellega, et viimati nimetatu on väidetavalt rikkunud UCMR – ADA hallatavaid intellektuaalomandiõigusi.

 Õiguslik raamistik

 Rahvusvaheline õigus

3        Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooni (24. juuli 1971. aasta Pariisi akt), 28. septembril 1979. aastal muudetud kujul (edaspidi „Berni konventsioon”), artikkel 11 on sõnastatud järgmiselt:

„1. Draamateoste, muusikaliste draamateoste ja muusikateoste autoritele kuulub ainuõigus lubada:

i)      nende teoste avalikku esitamist, kaasa arvatud sellist avalikku esitamist igasuguste vahenditega või viisidel;

ii)      nende teoste esituse mis tahes üldsusele edastamist.

2.      Draama- või muusikaliste draamateoste autoritele kuuluvad nende originaalteoste suhtes kehtivate õiguste kestvuse kogu tähtaja jooksul samasugused õigused ka nende teoste tõlgetele.”

 Liidu õigus

4        Direktiivi 2001/29 põhjenduste 2 ja 5 kohaselt:

„(2)      24. ja 25. juunil 1994. aastal Kérkyral kohtunud Euroopa Ülemkogu rõhutas vajadust luua ühenduse tasandil üldine ja paindlik õigusraamistik Euroopa infoühiskonna arengu toetamiseks. Selleks on muu hulgas tarvis siseturgu uute toodete ja teenuste jaoks. Sellise reguleeriva raamistiku tagamiseks vajalikud olulised ühenduse õigusaktid on juba vastu võetud või võetakse varsti vastu. Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused etendavad kõnealuse küsimuse puhul olulist rolli, sest nendega kaitstakse ja edendatakse uute toodete ja teenuste arendamist ja turustamist ning nende loova sisu väljatöötamist ja kasutamist.

[…]

(5)      Tehnika areng on suurendanud ja mitmekesistanud loomise, tootmise ja kasutamise võimalusi. Kuigi intellektuaalomandi kaitseks ei ole vaja uusi käsitusviise, tuleks olemasolevaid seadusi autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste kohta kohandada ning täiendada, et need vastaksid piisavalt majanduslikule tegelikkusele, näiteks uutele kasutusviisidele.”

5        Direktiivi 2001/29 põhjendus 18 on sõnastatud järgmiselt:

„Käesoleva direktiivi kohaldamine ei mõjuta liikmesriikide tegevust seoses nimetatud õiguste, näiteks laiendatud kollektiivlitsentside reguleerimisega.”

6        Selle direktiivi põhjenduste 23 ja 24 kohaselt:

„(23) Käesolev direktiiv peaks täiendavalt ühtlustama autoriõigusi teoste üldsusele edastamiseks. Seda õigust tuleb käsitada laiemas mõttes, et hõlmata edastamist ka üldsusele, kes ei viibi paigas, kus teost esitatakse. Nimetatud õigus peaks hõlmama teose igasugust edastamist või vahendamist üldsusele kaabli või kaablita vahendite, kaasa arvatud ringhäälingu kaudu. See õigus ei peaks hõlmama muid tegevusi.

(24)      Õigust teha üldsusele kättesaadavaks artikli 3 lõikes 2 osutatud objekt tuleb käsitada igasugust tegevust hõlmavana, millega tehakse nimetatud objekt kättesaadavaks üldsusele, kes ei viibi paigas, kus objekt kättesaadavaks tehakse, kuid muid tegevusi mittehõlmavana.”

7        Nimetatud direktiivi artikli 3 lõikes 1 on sätestatud:

„Liikmesriigid näevad ette, et autoritel on ainuõigus lubada või keelata oma teoste edastamist üldsusele kaabel- või kaablita sidevahendite kaudu, sh nende teoste sellisel viisil kättesaadavaks tegemist, et isik pääseb neile ligi enda valitud kohas ja enda valitud ajal.”

 Siseriiklik õigus

8        Legea nr 8/1996 privind drepturile de autor şi drepturile conexe (seadus nr 8/1996 autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kohta, muudetud seadusega nr 285/2004; edaspidi „autoriõiguse seadus”) artikli 15 lõikes 1 on ette nähtud:

„Üldsusele edastamiseks peetakse teose igasugust edastamist vahetult või mis tahes tehniliste vahendite abil üldsusele avatud paigas või ükskõik missuguses paigas, kuhu on kogunenud määramata arv isikuid väljastpoolt isiku perekonda ja lähimat tutvusringkonda, sealhulgas teose laval esitamine, lugemine ja igasugune muu vahetu avalik ettekandmine, kujutava ja tarbekunsti teoste ning fotograafiliste ja arhitektuuriteoste väljapanek üldsusele, kinematograafiliste ja muude audiovisuaalsete teoste, sealhulgas digitaalkunsti teoste avalik näitamine, raadioringhäälinguteoste edastamine avalikus kohas heli‑ ja audiovisuaalsete salvestiste abil ning ükskõik missugusel viisil. Üldsusele edastamiseks peetakse ka teoste ükskõik missugust edastamist kaabel- või kaablita sidevahendite kaudu nii, et see muutub üldsusele kättesaadavaks, sealhulgas Interneti või muude arvutivõrkude teel, nii et kõik isikud pääsevad nendele ligi enda valitud kohas ja ajal. […]”

9        Autoriõiguse seaduse artikli 123 lõikes 1 on sätestatud:

„Autoriõiguste ja nendega kaasnevate õiguste omajad võivad neile käesolevast seadusest tulenevaid õigusi teostada iseseisvalt või volituse alusel kollektiivse esindamise organisatsioonide kaudu vastavalt käesolevas seaduses sätestatud tingimustele.”

10      Autoriõiguse seaduse artikli 123 bis lõike 1 punktis e ja lõikes 2 on sätestatud:

„(1)      Kollektiivne esindamine on kohustuslik järgmiste õiguste teostamise puhul:

[…]

e)      muusikateoste üldsusele edastamise õigus, välja arvatud kinematograafiliste teoste avalik näitamine;

[…]

(2)      Lõikes 1 nimetatud õiguste kategooriate puhul esindavad kollektiivse esindamise organisatsioonid ka niisuguseid õiguste omajaid, kes ei ole neid ennast esindama volitanud.

[…]”.

11      Autoriõiguse seaduse artikli 130 lõike 1 kohaselt on kollektiivse esindamise organisatsioonid kohustatud:

„a)      andma enne igat kaitstava repertuaari kasutust tasulise kirjaliku lihtlitsentsi näol mittevälistava loa kasutajatele, kes seda taotlevad;

b)      töötama teoste puhul, mille kasutusviisi tõttu ei ole õiguste omajatel võimalik iseseisvalt luba anda, oma tegevusvaldkonna, sh vastavate varaliste õiguste jaoks välja meetodi, mille üle tuleb nende õiguste maksmiseks kasutajatega läbirääkimisi pidada;

[…]

e)      koguma kasutajate makstavat tasu ja jagama selle põhikirjas sätestatud korras õiguste omajate vahel;

[…]

h)      nõudma kasutajatelt või nende vahendajatelt vajalikku teavet ja dokumente kogutava tasu suuruse arvutamiseks ning teavet kasutatava teose kohta koos õiguste omaja nimega tasu väljamaksmiseks […]”.

12      Selle seaduse artikli 131 bis lõike 1 punktis e ja lõikes 4 on ette nähtud:

„1.      Kollektiivse esindamise organisatsioonid ja artikli 131 lõike 2 punktis b osutatud esindajad lepivad meetodites kokku järgmiste põhikriteeriumide alusel:

[…]

e)      nende kasutuskordade osakaal, mille puhul kasutaja on täitnud maksmiskohustuse õiguste omajatega otse sõlmitud lepingute alusel;

[…]

4.      Juhtudel, mil kollektiivne esindamine on kohustuslik vastavalt artikli 123 bis sätetele, ei võeta meetodialastel läbirääkimistel arvesse lõike 1 punktides c ja e nimetatud kriteeriume, kuna repertuaari peetakse laiendatud repertuaariks.”

 Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused

13      UCMR – ADA on muusikateoste autoriõiguste kollektiivse esindamise organisatsioon.

14      Tsirkus „Globus” edastas ajavahemikul 2004. aasta maist kuni 2007. aasta septembrini tsirkuse‑ ja kabaree‑etenduste korraldajana üldsusele kaubanduslikul eesmärgil muusikateoseid, ilma et tal oleks olnud UCMR – ADA välja antud „lihtlitsentsi” ja ilma et ta oleks maksnud viimati nimetatule kohast tasu autori varaliste õiguste eest.

15      Leides, et tsirkus „Globus” on rikkunud tema õigusi, esitas UCMR – ADA hagi Tribunalul Bucureşti’le (Bukaresti esimese astme kohus). Hagi põhjenduseks väitis ta, et vastavalt autoriõiguse seaduse sätetele on muusikateoste üldsusele edastamise õiguse teostamise puhul kohustuslik kollektiivne esindamine.

16      Tsirkus „Globus” väitis omalt poolt, et on sõlminud enda korraldatavates etendustes kasutatavate muusikateoste loojatega autori varaliste õiguste loovutamise lepingu ning maksnud niisuguse kasutamise eest autoritele kohase tasu. Nimelt, kuna õiguste omajad on valinud vastavalt autoriõiguse seaduse artikli 123 lõikele 1 oma õiguste iseseisva haldamise, ei ole see, kui kollektiivse esindamise organisatsioon nõuab sisse tasusid, õiguslikult põhjendatud.

17      Tribunalul Bucureşti neljas tsiviilkoda rahuldas talle esitatud hagi osaliselt, kohustades tsirkust „Globus” maksma kohase tasu ajavahemikul 2004. aasta maist kuni 2007. aasta septembrini kaubanduslikul eesmärgil muusikateoste edastamise eest ning vastava viivise. Curtea de Apel Bucureşti (Bukaresti apellatsioonikohus) jättis tsirkuse „Globus” esitatud apellatsioonkaebuse rahuldamata.

18      Nimetatud kaks kohut sedastasid õiguslikus käsitluses, et autoriõiguse seaduse artikli 123 bis lõike 1 punktis e on sõnaselgelt ette nähtud, et muusikateoste üldsusele edastamise õiguse teostamise puhul on kohustuslik kollektiivne esindamine. Seega tuli kostjal nende sõnul maksta hagejale kollektiivse esindamise organisatsiooni poolt läbi räägitud meetodi alusel arvutatud tasu, võtmata arvesse kostja ja ajavahemikul 2004–2007 korraldatud eri etenduste loojate vahel sõlmitud lepinguid.

19      Seejärel esitas tsirkus „Globus” Curtea de Apel Bucureşti otsuse peale kassatsioonkaebuse Înalta Curte de Casaţie şi Justiţiele (kõrgem kassatsioonikohus), milles väitis eelkõige, et direktiivi 2001/29 ei ole õigesti siseriiklikku õigusesse üle võetud. Ta väitis, et kuigi selle direktiivi põhjendustes 23 ja 24 on üldsusele edastamise õigus selgelt defineeritud laiemas mõttes nii, et see hõlmab edastamist ka üldsusele, kes ei viibi paigas, kus teost esitatakse, ei ole autoriõiguse seaduse artiklit 123 bis muudetud ja selles nähakse endiselt kohustuslikuna ette muusikateoste üldsusele edastamise õiguse kollektiivne haldamine, tegemata vahet vahetu ja kaudse edastamise vahel.

20      Nii on üldsusele edastamise õiguse teostamisele kehtestatud lisapiirang võrreldes direktiivis 2001/29 ettenähtuga. Nimelt asetub muusikateose autori ja etendusekorraldaja vahele kollektiivse esindamise organisatsioon, mistõttu autor peab maksma kollektiivse esindamise organisatsiooni kehtestatud vahendustasu ja kasutaja kahekordset tasu, sest isegi kui ta omandab autorite varalised õigused, peab ta nende eest kollektiivse esindamise organisatsiooni kaudu uuesti maksma.

21      UCMR – ADA vastab nendele argumentidele, et siseriikliku õiguse ja direktiivi 2001/29 vahel ei ole ühtegi lahknevust, sest selle direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad ainult infoühiskonna konkreetsete muusikateoste üldsusele edastamised. Üldsusele vahetu edastamise õiguse puhul, millega on tegemist käesolevas kohtuasjas, on reguleerimisõigus jäetud direktiivi 2001/29 põhjendusega 18 liikmesriikidele, ning Rumeenia seadusandja valis kohustusliku kollektiivse esindamise süsteemi.

22      Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib oma otsuses, et isegi kui kasutatud muusikateoste autor ei ole kõnealuse kollektiivse esindamise organisatsiooni liige, on kasutaja kohustatud saama lihtlitsentsi ja maksma kollektiivse esindamise organisatsioonile tasu autoriõiguse seaduse artikli 123 bis lõike 2 kohaselt, milles on ette nähtud, et selle artikli lõikes 1 nimetatud õiguste kategooriate puhul esindavad kollektiivse esindamise organisatsioonid ka niisuguseid õiguste omajaid, kes ei ole neid ennast esindama volitanud.

23      Lisaks ei sisalda see seadus ühtegi sätet, mis jätaks kõnealustele õiguste omanikele võimaluse oma teosed kollektiivse esindamise alt välja arvata, mis on sõnaselgelt ette nähtud näiteks satelliitlevi teel üldsusele edastamise õiguse puhul nõukogu 27. septembri 1993. aasta direktiivi 93/83/EMÜ teatavate satelliitlevile ja kaabli kaudu taasedastamisele kohaldatavaid autoriõigusi ja sellega kaasnevaid õigusi käsitlevate eeskirjade kooskõlastamise kohta (EÜT L 248, lk 15; ELT eriväljaanne 17/01, lk 134) artikli 3 lõikes 2.

24      Eelotsusetaotluse esitanud kohus järeldab sellest, et niisugused õigusnormid näivad piiravat ülemääraselt lepinguvabadust ja need ei ole kooskõlas muusikateoste üldsusele edastamise õiguse kohustusliku kollektiivse esindamise kahekordse eesmärgiga, milleks on tagada nii teoste kasutamine kui ka autorite tasustamine.

25      Kirjeldatud kontekstis tekkis eelotsusetaotluse esitanud kohtul eelkõige küsimus, kas niisugune kollektiivne haldamine vastab nii autoriõiguste kaitse eesmärgile kui ka direktiiviga 2001/29 taotletud eesmärgile säilitada õiglane tasakaal autori ja kasutaja õiguste vahel.

26      Neil asjaoludel otsustas Înalta Curte de Casaţie şi Justiţie menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

„1.      Kas [direktiivi 2001/29] artikli 3 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et mõiste „üldsusele edastamine” tähendab:

a)      ainult edastamist üldsusele, kes ei viibi paigas, kus teost esitatakse, või

b)      ka teose mis tahes muud edastamist vahetult, üldsusele avatud kohas ükskõik missugusel teose avaliku või vahetu esitamise viisil?

2.      Kas juhul, kui vastus esimese küsimuse a‑osale on jaatav, tähendab see, et b‑osas mainitud teoste vahetud üldsusele edastamised ei kuulu selle direktiivi kohaldamisalasse või et need ei kujuta endast teose üldsusele edastamist, vaid teose avalikke esitamisi Berni konventsiooni […] artikli 11 lõike 1 punkti i tähenduses?

3.      Kas juhul, kui vastus esimese küsimuse b‑osale on jaatav, võimaldab [direktiivi 2001/29] artikli 3 lõige 1 liikmesriikidel näha seadusega ette muusikateoste üldsusele edastamise õiguse puhul kohustusliku kollektiivse esindamise, sõltumata edastamisviisist ja ka siis, kui seda õigust saab hallata iseseisvalt ning autorid haldavadki seda just nii, ilma et autoritele nähtaks ette võimalust arvata oma teosed kollektiivse esindamise alt välja?”

 Euroopa Kohtu pädevus

27      Eelotsusetaotluse kohaselt puudutab põhikohtuasi faktilisi asjaolusid, mis leidsid aset alates 2004. aasta maist kuni 2007. aasta septembrini, samas kui Rumeenia ühines Euroopa Liiduga alles 1. jaanuaril 2007.

28      Sellega seoses on oluline meenutada, et Euroopa Kohus on pädev liidu õiguse sätteid tõlgendama vaid seoses nende kohaldamisega uues liikmesriigis alates viimase ühinemisest Euroopa Liiduga (vt selle kohta 10. jaanuari 2006. aasta otsus kohtuasjas C‑302/04: Ynos, EKL 2006, lk I‑371, punkt 36, ja 14. juuni 2007. aasta otsus kohtuasjas C‑64/06: Telefónica O2 Czech Republic, EKL 2007, lk I‑4887, punkt 23).

29      Kuna osa põhikohtuasja asjaoludest on toimunud pärast Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga, on Euroopa Kohus pädev esitatud küsimustele vastama (vt selle kohta 15. aprilli 2010. aasta otsus kohtuasjas C‑96/08: CIBA, EKL 2010, lk I‑2911, punkt 15).

 Eelotsuse küsimused

 Esimene ja teine küsimus

30      Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib oma esimese ja teise küsimusega, mida tuleb käsitleda koos, sisuliselt teada saada, kas direktiivi 2001/29 ja täpsemalt selle artikli 3 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et selles on silmas peetud vaid edastamist üldsusele, kes ei viibi paigas, kus teost esitatakse, või ka teose mis tahes muud edastamist vahetult, üldsusele avatud kohas ükskõik missugusel teose avaliku või vahetu esitamise viisil.

31      Tuleb märkida, et direktiivi 2001/29 artikli 3 lõikes 1 ega üheski muus selle direktiivi sättes ei ole mõistet „üldsusele edastamine” defineeritud.

32      Niisuguses olukorras tuleb liidu õiguse mõiste tõlgendamisel arvesse võtta mitte üksnes selle sätte sõnastust, milles mõiste esineb, vaid samuti mõiste konteksti ja selle õigusaktiga taotletavaid eesmärke, millesse see mõiste kuulub.

33      Mis puutub kõigepealt konteksti, siis tuleb märkida, et direktiivi 2001/29 põhjenduse 23 kohaselt tuleb õigust edastada teoseid üldsusele „käsitada laiemas mõttes, et hõlmata edastamist ka üldsusele, kes ei viibi paigas, kus teost esitatakse.”

34      Sellega seoses selgitas Euroopa Kohus 4. oktoobri 2011. aasta otsuses liidetud kohtuasjades C‑403/08 ja C‑429/08: Football Association Premier League jt (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata) kõnealuse põhjenduse ja täpsemalt selle teise lause ulatust.

35      Tuginedes direktiivi 2001/29 vastuvõtmise menetlusele ja täpsemalt ühisele seisukohale (EÜ) nr 48/2000, mille nõukogu määratles 28. septembril 2000 eesmärgiga võtta vastu direktiiv 2001/29 (EÜT C 344, lk 1), tuletas Euroopa Kohus niisiis meelde, et selle direktiivi põhjendus 23 tuleneb Euroopa Parlamendi ettepanekust täpsustada selles põhjenduses, et üldsusele edastamine kõnealuse direktiivi tähenduses ei hõlma „vahetuid esitusi”, mis on mõiste, mis viitab Berni konventsiooni artikli 11 lõikes 1 ette nähtud mõistele „avalik esitamine”, kusjuures viimati mainitud mõiste hõlmab teoste interpreteerimist üldsuse ees, kes on füüsilises ja vahetus kontaktis teoste esitajaga (vt eespool viidatud kohtuotsus Football Association Premier League jt, punkt 201).

36      Välistamaks seda, et mõiste „üldsusele edastamine” ulatus direktiivi 2001/29 raames hõlmaks niisugust vahetut avalikku esitamist, on kõnealuses põhjenduses seega täpsustatud, et üldsusele edastamine hõlmab edastamist ka üldsusele, kes ei viibi paigas, kus teost esitatakse (vt eespool viidatud kohtuotsus Football Association Premier League jt, punkt 202).

37      Kuid niisuguses olukorras, nagu on vaatluse all põhikohtuasjas, kus eelotsusetaotluse järgi esitatakse muusikateosed üldsusele tsirkuse‑ ja kabaree‑etenduste raames vahetult, on selline vahetu füüsiline kontakt olemas, nii et vastupidi direktiivi 2001/29 põhjenduse 23 teises lauses esitatud nõudele viibib üldsus paigas, kus teost esitatakse.

38      Järgmiseks tuleb direktiiviga 2001/29 taotletava eesmärgi kohta nentida, et selle põhjendustest 2 ja 5 nähtub, et direktiiv on mõeldud looma liidu tasandil üldise ja paindliku raamistiku infoühiskonna arengu toetamiseks ja kohandama ning täiendama olemasolevaid seadusi autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste kohta, et võtta arvesse tehnoloogia arengut, millest tulenevalt on tekkinud uued kaitstavate objektide kasutusviisid.

39      Järelikult ei ole direktiivi 2001/29 sihiks oleva ühtlustamisega, millele on viidatud põhjenduses 23, soovitud hõlmata üldsusele edastamise „traditsioonilisi” viise, nagu teose vahetu esitamine.

40      Liiatigi kinnitavad tõdetut direktiivi 2001/29 põhjenduse 23 kolmas ja neljas lause, mille kohaselt hõlmab üldsusele edastamise õigus teose igasugust edastamist või vahendamist üldsusele kaabli või kaablita vahendite, kaasa arvatud ringhäälingu kaudu ega hõlma muid tegevusi. Niisiis ei hõlma see õigus tegevust, mille puhul ei ole vajalik teose „edastamine” või „vahendamine”, nagu teose vahetu esitamine.

41      Eeltoodud kaalutlusi arvesse võttes tuleb esimesele ja teisele küsimusele vastata, et direktiivi 2001/29 ja täpsemalt selle artikli 3 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et selles on silmas peetud vaid edastamist üldsusele, kes ei viibi paigas, kus teost esitatakse, ning see ei hõlma teose vahetut edastamist üldsusele avatud kohas ükskõik missugusel teose avaliku või vahetu esitamise viisil.

 Kolmas küsimus

42      Esimesele ja teisele küsimusele antud vastust arvestades ei ole kolmandale esitatud küsimusele eraldi vaja vastata.

 Kohtukulud

43      Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule märkuste esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kolmas koda) otsustab:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiivi 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas artikli 3 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et selles on silmas peetud vaid edastamist üldsusele, kes ei viibi paigas, kus teost esitatakse, ning see ei hõlma teose vahetut edastamist üldsusele avatud kohas ükskõik missugusel teose avaliku või vahetu esitamise viisil.

Allkirjad

---

* Kohtumenetluse keel: rumeenia.