22.11.2008

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 301/19

---

Eelotsusetaotlus, mille esitas High Court of Justice (Chancery Division) (Ühendkuningriik) 17. septembril 2008 — Football Association Premier League Ltd, NetMed Hellas SA, Multichoice Hellas SA versus QC Leisure, David Richardson, AV Station plc, Malcolm Chamberlain, Michael Madden, SR Leisure Ltd, Phillip George Charles Houghton, Derek Owen

(Kohtuasi C-403/08)

(2008/C 301/34)

Kohtumenetluse keel: inglise

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

High Court of Justice (Chancery Division)

Põhikohtuasja pooled

Hagejad: Football Association Premier League Ltd, NetMed Hellas SA, Multichoice Hellas SA.

Kostjad: QC Leisure, David Richardson, AV Station plc, Malcolm Chamberlain, Michael Madden, SR Leisure Ltd, Phillip George Charles Houghton, Derek Owen

Eelotsuse küsimused

A.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 1998. aasta direktiivi 98/84/EÜ tingimusjuurdepääsul põhinevate või seda sisaldavate teenuste õiguskaitse kohta tõlgendamine (1)

1.   Ebaseaduslikud seadmed

a.

Kas juhul, kui tingimusjuurdepääsu seadme on valmistanud teenuseosutaja või see on valmistatud teenuseosutaja nõusolekul ning seda müüakse piiratud loa alusel, mis võimaldab kasutada seadet üksnes juurdepääsu omandamiseks kaitstud teenusele teatavas olukorras, muutub seade „ebaseaduslikuks seadmeks” direktiivi 98/84/EÜ artikli 2 punkti e tähenduses, kui seda kasutatakse juurdepääsu andmiseks sellele kaitstud teenusele teenuseosutaja loaga hõlmamata kohas või viisil või isiku poolt?

b.	Mida tähendab „kavandatud või kohandatud” direktiivi artikli 2 punktis e?

2.   Hagi alus

Kui esimene teenuseosutaja edastab programmi kodeeritult teisele teenuseosutajale, kes edastab seda programmi tingimusjuurdepääsu alusel,

siis milliseid tegureid tuleb võtta arvesse, kui tehakse kindlaks, kas see mõjutab esimese kaitstud teenuse osutaja huve direktiivi 98/84/EÜ artikli 5 tähenduses?

Eelkõige:

Kas juhul, kui esimene ettevõtja edastab programmi (mis sisaldab visuaalseid kujutisi, taustaheli ja ingliskeelseid kommentaare) kodeeritult teisele ettevõtjale, kes edastab programmi (millele ta on lisanud oma logo ja mõnikord täiendavad audiokommentaarid) omakorda üldsusele:

a.	kujutab edastamine esimese ettevõtja poolt endast „teleringhäälingut” kui kaitstud teenust direktiivi 98/84/EÜ artikli 2 punkti a ja direktiivi 89/552/EMÜ artikli 1 punkti a tähenduses;

b.	peab esimene ettevõtja olema ringhäälinguorganisatsioon direktiivi 89/552/EMÜ artikli 1 punkti b tähenduses, et teda võiks pidada direktiivi 98/84/EÜ artikli 2 punkti a tähenduses „teleringhäälingu” kui kaitstud teenuse osutajaks;

c.

tuleb direktiivi 98/84/EÜ artiklit 5 tõlgendada nii, et see annab esimesele ettevõtjale õiguse esitada tsiviilhagi seoses ebaseaduslike seadmetega, millega tagatakse juurdepääs programmile selle edastamiseks teise ettevõtja poolt, kas: i) sellepärast, et niisuguseid seadmeid tuleb pidada seadmeteks, mis annavad ringhäälingusignaali kaudu juurdepääsu esimese ettevõtja oma teenusele, või ii) sellepärast, et esimene ettevõtja on kaitstud teenuse osutaja, kelle huve ebaseaduslik tegevus mõjutab (sest need seadmed annavad omavolilise juurdepääsu kaitstud teenusele, mida osutab teine ettevõtja)?

d.	Kas vastust küsimuse osale c mõjutab see, kas esimene ja teine teenuseosutaja kasutavad erinevaid dekrüptimissüsteeme ja tingimusjuurdepääsu seadmeid?

3.   Ärilised eesmärgid

Kas „omamine ärilistel eesmärkidel” direktiivi artikli 4 punkti a tähenduses on ainult omamine ebaseaduslike seadmetega äritehingute tegemise (näiteks nende müümise) eesmärgil

või laieneb see mõiste ka seadme lõpptarbijapoolsele omamisele ükskõik missugust liiki äritegevuse raames?

B.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiivi 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas tõlgendamine (2)

4.   Reprodutseerimisõigus

Kas juhul, kui osi filmist, muusikateosest või helisalvestisest (käesoleval juhul digitaalvideo kaadreid ja audiokaadreid) luuakse i) dekoodri mälus või ii) kui tegemist on filmiga teleekraanil ning kogu teos reprodutseeritakse, nii et osad loetakse kokkukuuluvaks, kuid ainult teatav piiratud arv osi eksisteerib ükskõik missugusel ajahetkel:

a.

kuulub küsimus, kas need teosed reprodutseeriti tervikuna või osaliselt, siseriiklike autoriõigust käsitlevate õigusnormide kohaldamisalasse, milles sätestatakse, mida kujutab endast autoriõigusega kaitstud teose ebaseaduslik reprodutseerimine, või sõltub see direktiivi 2001/29/EÜ artikli 2 tõlgendamisest?

b.

Kui see on direktiivi 2001/29/EÜ artikli 2 tõlgendamise küsimus, siis kas siseriiklik kohus peaks pidama tervikuks iga teose kõiki osi või ainult seda piiratud arvu osi, mis eksisteerib ükskõik missugusel ajahetkel? Juhul, kui õige on viimane, siis millist kriteeriumit peaks siseriiklik kohus kohaldama, otsustades, kas teosed reprodutseeriti osaliselt selle artikli tähenduses?

c.	Kas artiklis 2 nimetatud reprodutseerimisõigus laieneb ajutiste kujutiste loomisele teleekraanil?

5.   Iseseisev majanduslik tähtsus

a.

Kas teose ajutised koopiaid, mis luuakse satelliittelevisiooni dekoodris või dekoodriga ühendatud teleekraanil ning mille ainus eesmärk on võimaldada teost kasutada mitte teisiti, kui on piiratud seadusega, tuleb käsitleda nii, et neil on „iseseisev majanduslik tähtsus” direktiivi 2001/29/EÜ artikli 5 lõike 1 tähenduses, sest niisugused koopiad on ainus, mille alusel õiguste omanik saab tasu oma õiguste kasutamise eest?

b.

Kas vastust 5. küsimuse a osale mõjutab i) see, kas ajutistel koopiatel on mingi neile omane väärtus, või ii) see, kas ajutised koopiad sisaldavad väikest osa teoste kogumist ja/või muid objekte, mida muidu saaks kasutada ilma autoriõigust rikkumata, või iii) see, kas õiguste omanikult teises liikmesriigis ainulitsentsi saanud isik on juba saanud tasu teose kasutamise eest selles liikmesriigis?

6.   Edastamine üldsusele kaabel- või kaablita sidevahendite kaudu

a.

Kas autoriõigusega kaitstud teost edastatakse üldsusele kaabel- või kaablita sidevahendite kaudu direktiivi 2001/29/EÜ artikli 3 tähenduses, kui satelliitsaateid võetakse vastu äriruumides (näiteks baaris) ning edastatakse või näidatakse nendes ruumides ühe teleekraani ja kõlarite abil üldsuse hulka kuuluvatele isikutele, kes seal viibivad?

b.

Kas vastust 6. küsimuse a osale mõjutab see, kui: i) kohalviibivad üldsuse hulka kuuluvad isikud kujutavad endast uusi vaatajaid, keda ringhäälinguorganisatsioon ei võtnud arvesse (käesoleval juhul seetõttu, et ühes liikmesriigis kodus kasutamiseks mõeldud dekodeerimiskaarti kasutatakse teises liikmesriigis klientidest vaatajaskonna jaoks); ii) üldsuse hulka kuuluvad isikud ei kujuta vastavalt siseriiklikule õigusele tasu maksvat vaatajaskonda; iii) teleringhäälingusignaali võetakse vastu antenni või satelliitantenniga, mis asetseb katusel või nende ruumide kõrval, kus paikneb televiisor?

c.	Kui vastus küsimuse b osa ükskõik missugusele alapunktile on jaatav, siis milliseid tegureid tuleb võtta arvesse, et teha kindlaks, kas tegemist on teose edastamisega kohast, kus üldsuse hulka kuuluvad isikud ei viibi?

C.   Nõukogu 27. septembri 1993. aasta direktiivi 93/83/EMÜ satelliitlevile ja kaabli kaudu taasedastamisele kohaldatavaid autoriõigusi ja sellega kaasnevaid õigusi käsitlevate eeskirjade kooskõlastamise kohta (3) ning EÜ artiklite 28, 30 ja 49 tõlgendamine

7.   Direktiiviga 93/83 tagatud kaitse

Kas see, kui siseriiklikud autoriõigust käsitlevad õigusaktid sätestavad, et juhul, kui satelliitlevisse kaasatud teoste ajutisi koopiaid luuakse satelliitdekoodris või teleekraanil, rikutakse saate vastuvõturiigi õiguse kohaselt autoriõigust, on direktiiviga 93/83/EMÜ ning EÜ artiklitega 28, 30 ja 49 kooskõlas? Kas vastust mõjutab see, kui ringhäälingusaadet dekodeeritakse, kasutades satelliitdekodeerimiskaarti, mille on väljastanud teises liikmesriigis asuv satelliitleviteenuse osutaja tingimusel, et satelliitdekodeerimiskaarti on lubatud kasutada ainult selles teises liikmesriigis?

D.   Asutamislepingu artiklites 28, 30 ja 49 sätestatud ning kaupade vaba liikumist ja teenuste osutamise vabadust käsitlevate õigusnormide tõlgendamine [tingimusjuurdepääsu] direktiivi kontekstis

8.   EÜ artiklitega 28 ja/või 40 tagatud kaitse

a.

Kas juhul, kui vastus 1. küsimusele on niisugune, et tingimusjuurdepääsu seadmest, mille on valmistanud teenuseosutaja või mis on valmistatud teenuseosutaja nõusolekul, saab ebaseaduslik seade direktiivi 98/84/EÜ artikli 2 punkti e tähenduses, kui seda kasutatakse väljaspool teenuseosutaja loa kohaldamisala, et anda juurdepääs kaitstud teenusele, mis on õiguse konkreetne ese, kui võtta arvesse põhifunktsiooni, mille annab sellele tingimusjuurdepääsu direktiiv?

b.

Kas EÜ artiklid 28 ja 49 välistavad niisuguse siseriikliku õiguse sätte kehtestamise esimeses liikmesriigis, mille kohaselt on õigusvastane importida või müüa satelliitdekodeerimiskaarti, mille on väljastanud teises liikmesriigis asuv satelliitleviteenuse osutaja tingimusel, et satelliitdekodeerimiskaarti on lubatud kasutada ainult selles teises liikmesriigis?

c.	Kas vastust mõjutab see, kui satelliitdekodeerimiskaart on selles teises liikmesriigis lubatud ainult isiklikuks tarbeks ja kodus kasutamiseks, kuid esimeses liikmesriigis kasutatakse seda ärilistel eesmärkidel?

9   Kas hümnile tagatud kaitse võib olla laialdasem kui ülejäänud ringhäälingusaatele tagatud kaitse?

Kas EÜ artiklid 28 ja 30 välistavad või EÜ artikkel 49 välistab niisuguse siseriikliku autoriõigust käsitleva õigusnormi kehtestamise, mille kohaselt on õigusvastane esitada või mängida muusikateost üldsusele, kui see teos on kaasatud kaitstud teenusesse, millele on olemas juurdepääs ja mida mängitakse üldsusele satelliitdekodeerimiskaardi abil, kui selle kaardi on väljastanud teises liikmesriigis asuv teenuseosutaja tingimusel, et satelliitdekodeerimiskaarti on lubatud kasutada ainult selles teises liikmesriigis? Kas olukord on teistsugune, kui see muusikateos on kaitstud teenuse kui terviku ebaoluline element ning teenuse teiste elementide näitamine või mängimine üldsusele ei ole siseriiklike autoriõigust käsitlevate õigusaktidega keelatud?

E.   EÜ artiklis 81 sätestatud konkurentsieeskirjade tõlgendamine

10.   EÜ artikliga 81 tagatud kaitse

Kui programmi pakkuja annab terve rea ainulitsentse, millest igaüks on väljastatud ühe või mitme liikmesriigi territooriumi kohta ja mille kohaselt on ringhäälinguorganisatsioonil lubatud edastada programmi ainult sellel territooriumil (kaasa arvatud satelliidi abil) ning igas litsentsis on lepinguline kohustus, mille kohaselt peab ringhäälinguorganisatsioon hoidma ära selle, et tema satelliitdekodeerimiskaarte, mis võimaldavad võtta vastu litsentseeritud programmi, kasutatakse väljaspool litsentsiga hõlmatud territooriumit, siis missugust õiguslikku kriteeriumit peaks siseriiklik kohus kohaldama ja milliseid asjaolusid arvesse võtma, otsustades, kas selle lepingulise piiranguga rikutakse artikli 81 lõikega 1 kehtestatud keeldu?

Eelkõige:

a.	Kas artikli 81 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et seda kohaldatakse nimetatud kohustuse suhtes ainult seepärast, et arvatakse, et selle eesmärk on takistada, piirata või kahjustada konkurentsi?

b.	Kas juhul, kui see on nii, tuleb ka näidata, et see lepinguline kohustus takistab, piirab või moonutab konkurentsi oluliselt, selleks et see kohustus kuuluks artikli 81 lõikes 1 sätestatud keelu kohaldamisalasse?

---

(1)  ELT L 320, lk 54.

(2)  ELT L 167, lk 10.

(3)  ELT L 248, lk 15.

---