EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62008CN0238

Kohtuasi C-238/08: Eelotsusetaotlus, mille esitas Cour de cassation (Prantsusmaa) (chambre commerciale, financière et économique) 3. juunil 2008 — Google France versus CNRRH, Pierre-Alexis Thonet, Bruno Raboin, UNICIS -frantsiisisaaja äriühing Tiger

ELT C 209, 15.8.2008, p. 27–28 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

15.8.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 209/27


Eelotsusetaotlus, mille esitas Cour de cassation (Prantsusmaa) (chambre commerciale, financière et économique) 3. juunil 2008 — Google France versus CNRRH, Pierre-Alexis Thonet, Bruno Raboin, „UNICIS”-frantsiisisaaja äriühing Tiger

(Kohtuasi C-238/08)

(2008/C 209/41)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Cour de cassation (chambre commerciale, financière et économique)

Põhikohtuasja pooled

Kassatsioonkaebuse esitaja: Google France

Vastustajad kassatsioonimenetluses: CNRRH, Pierre-Alexis Thonet, Bruno Raboin, „UNICIS”-frantsiisisaaja äriühing Tiger

Eelotsuse küsimused

1.

Kas sellise märksõna reserveerimine tasulise veebipõhise viitamise lepingu raames ettevõtja poolt, mis kutsub asjaomast sõna kasutava otsingu korral esile lingi kuvamise, milles pakutakse selle ettevõtja käitatava saidiga ühendamist selleks, et pakkuda kaupu ja teenuseid müügiks, ning milles kujutatakse või imiteeritakse kolmanda isiku poolt identsete või sarnaste kaupade jaoks registreeritud kaubamärki, on iseenesest selle kaubamärgi omaniku loa puudumisel viimasele nõukogu 21. detsembri 1988. aasta esimese direktiivi (1) artikliga 5 tagatud õiguse rikkumine?

2.

Kas nõukogu 21. detsembri 1988. aasta esimese direktiivi 89/104/EMÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta artikli 5 lõike 1 punkte a ja b tuleb tõlgendada nii, et tasulise viitamisteenuse osutaja, kes teeb reklaami tellijatele kättesaadavaks märksõnad, mis kujutavad endast või imiteerivad registreeritud kaubamärke ning korraldab viitamislepingu raames nende märksõnade põhjal privilegeeritud reklaamlinkide tekitamist ja kuvamist, mis suunavad veebilehtedele, kus pakutakse kaubamärgiregistreeringutega hõlmatud kaupadega identseid või sarnaseid kaupu, kasutab neid kaubamärke viisil, mida kaubamärkide omanikul on õigus takistada?

3.

Kas juhul, kui selline kasutamine ei kujuta endast kasutamist, mida kaubamärgi omanikul on direktiivi või määruse (2) alusel õigus takistada, võib tasulise viitamisteenuse osutajat pidada infoühiskonna teenuse pakkujaks, mis seisneb teenuse saaja poolt pakutava teabe talletamises 8. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/31/EÜ (3) artikli 14 tähenduses, mistõttu tema vastutus ei teki enne seda, kui kaubamärgiomanik teavitab teda tähise ebaseaduslikust kasutamisest reklaamitellija poolt?


(1)  Nõukogu 21. detsembri 1988. aasta esimene direktiiv kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT 1989, L 40, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 92).

(2)  Nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määrus (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994, L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul („direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta”) (EÜT 2000, L 178, lk 1; ELT eriväljaanne 13/25, lk 399).


Top