Kohtuasi C‑370/08

Data I/O GmbH

versus

Hauptzollamt Hannover, varem Bundesfinanzdirektion Südost

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesfinanzhof)

Ühine tollitariifistik – Tariifne klassifitseerimine – Kombineeritud nomenklatuur – Grupi 84 märkus 5 B – Mälukiibiga adapter programmeerimisseadme ja elektrooniliste programmeeritavate moodulite ühendamiseks – Rubriigid 8471, 8473 ja 8536

Kohtuotsuse kokkuvõte

Ühine tollitariifistik – Tariifirubriik – Mälukiibiga adapter programmeerimisseadme ja elektrooniliste programmeeritavate moodulite ühendamiseks

(Nõukogu määrus nr 2658/87, I lisa; komisjoni määrus nr 1810/2004)

Adapter, mille funktsioon on programmeerimismasina ja programmeeritavate moodulite elektriline ühendamine ning programmeerimisprotsessi salvestamine ja selle taasesitamine, vastab määruse nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (muudetud määrusega nr 1810/2004) I lisas oleva kombineeritud nomenklatuuri grupi 84 märkuse 5 B punktis c sätestatud tingimusele ja tuleb klassifitseerida nimetatud nomenklatuuri rubriiki 8471 kui automaatse andmetöötlusseadme „plokk”, kui selle adapteri põhifunktsioon on andmetöötlus. Kui adapteril see funktsioon puudub, tuleb selline adapter klassifitseerida selle nomenklatuuri rubriiki 8473 kui seadme „osa” või „tarvik”, vastavalt sellele, kas see on funktsioneerimiseks vältimatult vajalik või on tegemist osaga masina konkreetseks operatsiooniks kohandamiseks või masina põhifunktsiooni suhtes abistava operatsiooni sooritamiseks, mille peab välja selgitama eelotsusetaotluse esitanud kohus. Kui seda adapterit ei saa klassifitseerida kumbagi eelmainitud rubriiki, tuleb see lugeda selle kombineeritud nomenklatuuri rubriiki 8536 kuuluvaks „elektriliseks lülitusseadmeks vooluahelatele”.

(vt punktid 43–45 ja resolutsioon)

EUROOPA KOHTU OTSUS (teine koda)

20. mai 2010(*)

Ühine tollitariifistik – Tariifne klassifitseerimine – Kombineeritud nomenklatuur – Grupi 84 märkus 5 B – Mälukiibiga adapter programmeerimisseadme ja elektrooniliste programmeeritavate moodulite ühendamiseks – Rubriigid 8471, 8473 ja 8536

Kohtuasjas C‑370/08,

mille ese on EÜ artikli 234 alusel Bundesfinanzhofi (Saksamaa) 10. juuni 2008. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 13. augustil 2008, menetluses

Data I/O GmbH

versus

Hauptzollamt Hannover, varem Bundesfinanzdirektion Südost,

EUROOPA KOHUS (teine koda),

koosseisus: koja esimees J. N. Cunha Rodrigues, kohtunikud P. Lindh, A. Rosas, U. Lõhmus (ettekandja) ja A. Arabadjiev,

kohtujurist: J. Mazák,

kohtusekretär: ametnik B. Fülöp,

arvestades kirjalikus menetluses ja 15. oktoobri 2009. aasta kohtuistungil esitatut,

arvestades kirjalikke märkusi, mille esitasid:

–        Data I/O GmbH, esindaja: Rechtsanwältin A. Linscheid,

–        Hauptzollamt Hannover, varem Bundesfinanzdirektion Südost, esindaja: J. Winterfeld,

–        Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: L. Bouyon ja B.‑R. Killmann,

arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,

on teinud järgmise

otsuse

1        Eelotsusetaotlus on esitatud nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 382), muudetud komisjoni 7. septembri 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 1810/2004 (ELT L 327, lk 1), I lisas oleva kombineeritud nomenklatuuri (edaspidi „KN”) grupi 84 märkuse 5 B tõlgendamise kohta.

2        Eelotsusetaotlus on esitatud kohtuvaidluses äriühingu Data I/O GmbH (edaspidi „Data I/O”) ja Hauptzollamt Hannoveri (Hannoveri tolliasutus, varem Bundesfinanzdirektion Südost) vahel programmeerimisseadme ja elektrooniliste programmeeritavate moodulite ühendamiseks mõeldud mälukiibiga adapteri tariifse klassifitseerimise üle.

 Õiguslik raamistik

 KN

3        Brüsselis 14. juunil 1983 sõlmitud rahvusvaheline kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsioon (edaspidi „HS”) ja selle 24. juuni 1986. aasta muutmisprotokoll kiideti Euroopa Majandusühenduse nimel heaks nõukogu 7. aprilli 1987. aasta otsusega 87/369/EMÜ (EÜT L 198, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 288).

4        Määrusega nr 2658/87 kehtestatud KN tugineb HS‑ile ning KN‑iga on üle võetud HS‑i rubriigid ja kuuekohalised alamrubriigid. Selle määruse I lisa ajakohastab Euroopa Ühenduste Komisjon üks kord aastas. Määrusega nr 1810/2004 kehtestas komisjon KN‑i täieliku redaktsiooni, mis hakkas kehtima alates 1. jaanuarist 2005.

5        KN‑i esimeses osas on esitatud kõik eelsätted. Selle osa I jao – milles on esitatud üldreeglid – A‑osa „[KN‑i] klassifitseerimise üldreeglid” (edaspidi „üldreeglid”) sätestab:

„Kaupade [KN‑i] klassifitseerimine toimub järgmiste põhimõtete kohaselt.

1.      Jaotiste, kaubagruppide ja alamgruppide nimetused on antud suunaval eesmärgil; ametlik klassifitseerimine peab toimuma lähtuvalt rubriikide kirjeldustest ja vastavate jaotiste ja gruppide märkustest ning alljärgnevatest sätetest tingimusel, et need rubriigid või märkused ei näe ette muud.

[…]

3.      Kui reegli 2 punkti b kohaldamisel või mõnel muul põhjusel kaup osutub esmapilgul klassifitseeritavaks kahte või enamasse rubriiki, toimub klassifitseerimine järgmiselt:

a)      kaupa täpsemalt kirjeldav rubriik on eelistatud üldisemat kirjeldust sisaldavate rubriikide ees. Kui aga kaks või enam rubriiki kirjeldavad vaid osa ainetest või materjalidest, mis sisalduvad segatud või kombineeritud tootes, või ainult osa jaekaubanduse jaoks mõeldud komplekti kuuluvatest üksikesemetest, siis vaadeldakse neid rubriike nende kaupade suhtes kui võrdselt sobivaid, isegi kui üks rubriikidest kirjeldab kaupa täielikumalt või täpsemalt;

b)      segud, erinevatest materjalidest või komponentidest koosnevad kaubad ja jaekaubanduse jaoks mõeldud komplektina esitatud kaubad, mida pole võimalik klassifitseerida reegli 3 punkti a järgi, klassifitseeritakse materjali või komponendi järgi, mis määrab nende põhiomadused, kui selline kriteerium on rakendatav;

c)      kaubad, mida ei saa klassifitseerida 3. reegli punkti a või b järgi, klassifitseeritakse rubriiki, mis on neid võrdsel määral kirjeldavate rubriikide numbrilises järjestuses kõige viimane.

[...]”

6        KN‑i teises osas on XVI jaotis, mille alguses on järgmised märkused:

„[...]

2.      Masinaosad vastavalt käesoleva jaotise märkusele 1 ja grupi 84 märkusele 1, samuti grupi 85 märkusele 1 (välja arvatud rubriikide 8484, 8544, 8545, 8546 ja 8547 masinaosad), klassifitseeritakse järgmiste reeglite kohaselt:

a)      osad, mis on grupi 84 või 85 mis tahes rubriikides (peale rubriikide 8409, 8431, 8448, 8466, 8473, 8485, 8503, 8522, 8529, 8538 ja 8548) kirjeldatud kaupadena, klassifitseeritakse igal juhul vastavatesse rubriikidesse;

[...]

3.      Kui kontekst ei nõua teisiti, siis kahest või enamast omavahel tervikuks ühendatud masinast koosnevad liitmasinad ja muud kahe või enama üksteist täiendava või asendava funktsiooni täitmiseks konstrueeritud masinad klassifitseeritakse nii, nagu koosneksid nad ainult sellest komponendist või oleksid sellised masinad, mis täidavad põhifunktsiooni.

4.      Kui masin, sealhulgas masinate kombinatsioon, koosneb eraldi (kas sõltumatutest või torustike, ülekandeseadmete, elektrikaablite või muude seadmete kaudu ühendatud) komponentidest, mis on mõeldud mõne grupi 84 või 85 rubriigis täpselt määratletud funktsiooni ühildatud täitmiseks, siis klassifitseeritakse masin tervikuna rubriiki, mis vastab sellele funktsioonile.

5.      Käesolevates märkustes tähistab termin „masin” gruppide 84 või 85 mis tahes rubriigis käsitletud masinat, seadmestikku, mehhanismi, aparaati või seadet.”

7        Selles XVI jaotises on grupp 84, mis hõlmab eelkõige tuumareaktoreid, katlaid, masinaid ja mehaanilisi seadmeid ning nende osi.

8        KN‑i grupi 84 märkus 5 näeb ette:

„[…]

B.      Arvutid võivad olla süsteemide kujul, mis koosnevad erinevast hulgast omaette korpuses paiknevatest plokkidest. [Kui punktist E ei tulene teisiti, loetakse plokki] süsteemi osaks, kui ta vastab järgmistele tingimustele:

a)      on üksnes või peamiselt arvutites kasutatavat tüüpi;

b)      on ühendatav keskseadmega kas vahetult või ühe või mitme muu ploki kaudu ning

c)      on suuteline võtma vastu või edastama andmeid selles süsteemis kasutataval kujul (koodi või signaalina).

C.      Tollile eraldi esitatavad arvutiplokid klassifitseeritakse [KN‑i] rubriiki 8471.

[...]

E.      Masinad, mis täidavad muud spetsiifilist funktsiooni kui andmetöötlus ja mis sisaldavad arvutit või töötavad koos arvutiga, klassifitseeritakse nende funktsioonidele vastavatesse rubriikidesse või selliste puudumisel jääkrubriikidesse.” [Tsitaati on parandatud Euroopa Kohtus, kuna määruse eestikeelne tõlge on ebatäpne.]

9        Põhikohtuasja seisukohalt omavad tähtsust KN‑i grupi 84 järgmised rubriigid ja alamrubriigid:

„8471 Arvutid, nende plokid; optilised ning magnetriiderid, seadmed kodeeritud andmete kirjutamiseks andmekandjatele, mujal nimetamata seadmed nende andmete töötlemiseks:

[...]

8473      Osad ja tarvikud (v.a katted, kandekastid jms), mida kasutatakse üksnes või peamiselt rubriikide 8469–8472 seadmete juures:

[...]

8473 30 – osad ja tarvikud rubriigi 8471 seadmetele:

8473 30 10  – – elektronlülitused

[...]

8473 30 90 – – muud”

10      KN‑i teise osa XVI jaotises on ka grupp 85, mis hõlmab elektrimasinaid ja ‑seadmeid, nende osi; helisalvestus- ja taasesitusseadmeid, telepildi ja -heli salvestus- ja taasesitusseadmeid, nende osi ja tarvikuid. Grupp 85 sisaldab muu hulgas järgmisi rubriike ja alamrubriike:

„8536 Elektrilised lülitusseadmed, elektrilised katkestid ja kaitseseadmed vooluahelatele (näiteks lülitid, releed, sulavkaitsmed, liigpingepiirikud, pistikud, pistikupesad, lambipesad, harukarbid), pingele kuni 1000 V:

[...]

8536 90 – muud seadmed:

[...]

8536 90 85 – – muud”

11      Alamrubriiki 8536 90 85 klassifitseeritud kauba suhtes kohaldatav imporditollimaksu määr oli põhikohtuasja asjaolude toimumise ajal 2,3%, samas kui rubriikidesse 8471 ja 8473 kuuluvad seadmed olid tollimaksust vabastatud.

 HS‑i selgitavad märkused

12      Tollikoostöö nõukogu, nüüd Maailma Tolliorganisatsioon, kiidab rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooni artiklis 8 sätestatud tingimustel heaks HS‑i komitee poolt vastu võetud selgitavad märkused ja klassifitseerimise arvamused.

13      HS‑i selgitavad märkused rubriigi 8471 kohta on sõnastatud järgmiselt:

„I. Automaatsed andmetöötlusseadmed (arvutid) ja nende plokid

Andmetöötlus tähendab igasuguse informatsiooni käitlust eelnevalt kehtestatud loogilises järgnevuses ja kindlal eesmärgil või eesmärkidel.

[...]

D. Eraldi tarnitavad plokid

See rubriik hõlmab ka andmetöötlussüsteemide koostisosadena tarnitavaid eraldi plokke. Plokid võivad olla eraldi korpustes või mitte, viimased on ette nähtud arvutisse lisamiseks (nt keskseadme emaplaadile lisamiseks). […]

[...]

Seadme saab andmetöötlussüsteemi osaks oleva plokina klassifitseerida käesolevasse rubriiki siis, kui see vastab järgmistele tingimustele:

1)      täidab andmetöötlusfunktsiooni,

2)      vastab selle grupi märkuses 5 B esitatud tingimustele, sealhulgas selle märkuse sissejuhatava lõigu tingimustele, ja

3)      ei ole välistatud vastavalt selle grupi märkusele 5 E

[...]

Lisaks keskseadmetele ning sisend-ja väljundseadmetele on sellisteks seadmeteks näiteks:

[...]

4.      Juht- ja adapterseadmed näiteks keskseadme ühendamiseks kas teiste digitaalarvutitega või sisend- või väljundseadmete rühmaga, mis võib sisaldada kuvarit, kaugterminale jms.

[…] Sellesse kategooriasse kuuluvad samuti digitaalsüsteemide (nt kohalike võrkude) sidumiseks mõeldud kanaliadapterid.

[...]

II. Optilised ning magnetlugejad, seadmed kodeeritud andmete kirjutamiseks andmekandjatele, mujal nimetamata seadmed nende andmete töötlemiseks

[...]

B. Seadmed kodeeritud andmete kirjutamiseks andmekandjatele

[...]

4.      Seadmed püsiprogrammide kirjutamiseks kiipidele (programmaatorid). Need on ette nähtud programmaatori sisemälus sisalduvate kodeeritud andmete kirjutamiseks kiipidele. Programmaatorid „kõrvetavad” informatsiooni ühele või enamale kiibile, kasutades erinevaid tehnoloogiaid vastavalt kasutatava programmeeritava integraallülituse tüübile.

Mõningates programmaatorites on lisaomadus, mis võimaldab kasutajale kuvada või emuleerida programmeerimise tulemuse enne selle kiibile viimist.

[...]

Osad ja tarvikud

Vastavalt osade klassifitseerimise üldistele juhenditele […] klassifitseeritakse käesoleva rubriigi masinate ja seadmete osad ja tarvikud [rubriiki] 8473.”

14      Selgitavad märkused HS‑i rubriigi 8473 kohta, mis käsitleb osi ja tarvikuid (v.a katted, kandekastid jms), mida kasutatakse üksnes või peamiselt rubriikide 8469 – 8472 seadmete juures, on sõnastatud järgmiselt:

„[...]

Vastavalt osade klassifitseerimise üldistele juhenditele (vt selle jaotise üldisi selgitusi) kuuluvad siia rubriiki osad ja tarvikud, mis on kasutatavad üksnes või peamiselt masinatega rubriikidest 8469–8472.

Siia rubriiki kuuluvad tarvikud on vahetatavad osad, mis on ettenähtud masinale kinnitamiseks selle konkreetseks operatsiooniks kohandamiseks, masina poolt tehtavate tööde ringi laiendamiseks või masina põhifunktsiooni suhtes abistava operatsiooni sooritamiseks.

Siia rubriiki kuuluvad:

[...]

9.      Elektroonilised mälumoodulid, [nt SIMM‑moodulid (ühe viigureaga mälumoodulid) ja DIMM‑moodulid (kahe viigureaga mälumoodulid)], mida kasutatakse üksnes või peamiselt koos arvutitega, mis ei koosne grupi 85 märkuse 5 B punkti c alla kuuluvatest diskreetkomponentidest, ning millel ei ole iseseisvat funktsiooni.

[…]”

15      HS‑i selgitavate märkuste grupi 85 kohta üldiste selgituste A‑osa „Grupi ulatus ja struktuur” näeb ette:

„See grupp haarab kõik elektrimasinad ja seadmed ning nende osad, mis ei ole:

a)      gruppi 84 kuuluvad masinad ja aparaadid, mis jäävad seal klassifitseerituks ka siis, kui nad on elektrilised […]”

16      Selgitavad märkused HS‑i rubriigi 8536 kohta, mis hõlmab elektrilised lülitusseadmed, elektrilised katkestid ja kaitseseadmed vooluahelatele (näiteks lülitid, releed, sulavkaitsmed, liigpingepiirikud, pistikud, pistikupesad, lambipesad, harukarbid), pingele kuni 1000 V, näevad ette:

„[...]

Siia rubriiki kuuluvad elektriseadmed pingele kuni 1000 volti, mida peamiselt kasutatakse elamutes või tööstuslikes elektriseadmetes. Seevastu kuuluvad kõik allpool kirjeldatud elektriseadmed pingele üle 1000 voldi rubriiki 8535.

Sellesse rubriiki kuuluvad:

[...]

III. Aparaadid elektriahelate ühendamiseks.

Seda aparatuuri kasutatakse elektriahelate erinevate osade kokkuühendamiseks. Siia hulka kuuluvad:

A)      Pistikud, pistikupesad ja muud kontaktid liikuva juhtme või aparaadi ühendamiseks elektriseadmestikule, mis tavaliselt on paigalseisev. [...]”

 Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused

17      Data I/O taotles 2005. aasta juulis Bundesfinanzdirektion Südostilt siduvat tariifiinformatsiooni Ameerika Ühendriikidest imporditava „programmeerimisseadmete adapteri PA T009” jaoks.

18      Eelotsusetaotlusest nähtub, et asjaomane adapter võimaldab programmeerida mälu‑ ja loogikamooduleid. Adapter ühendab programmeerimisseadme programmeeritavate moodulitega, mis võimaldab andmete edastamist programmeerimisseadme ja moodulite vahel, millel on erinevad vormid ning elektrilised kontaktid ning mida ei saa seetõttu programmeerimisseadmega otse ühendada. Adapter kujutab endast diskreetsete kondensaatoritega varustatud trükkplaati sissepistetava laiendkaardi vormis, millele on monteeritud neli alust koos kontaktidega. Lisaks on adapteril laiendkaardile monteeritud mälukiip, mis toetab programmeerimise protsessi tööprogressi salvestamisega ning võimaldab protsessi taasesitamist.

19      Siduvas tariifiinformatsioonis, mis väljastati 27. juulil 2005, klassifitseeriti kaup KN‑i alamrubriiki 8536 90 85. Tariifiinformatsiooni peale esitatud vaide rahuldamata jätmisel Data I/O poolt selle tariifiinformatsiooni peale esitatud kaebuse, millega nõuti kõnealuse kauba klassifitseerimist KN‑i rubriiki 8471 või teise võimalusena KN‑i rubriiki 8473, jättis Finanzgericht München oma otsusega rahuldamata.

20      Data I/O poolt selle otsuse peale esitatud kassatsioonkaebust lahendav eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib teada, kas kohaldatavat õigust arvestades tuleks kõne all olev adapter klassifitseerida pigem KN‑i rubriiki 8471.

21      Neil asjaoludel otsustas Bundesfinanzhof menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

„1.      Kas [KN‑i] grupi 84 selgitavat märkust 5 B tuleb tõlgendada nii, et see võimaldab klassifitseerida KN‑i rubriiki 8471 elektrilise adapteri, mille ülesanne on elektrilise ühenduse loomine automaatse programmeerimisseadme ja programmeeritavate elektrooniliste moodulite vahel?

2.      Kui vastus [esimesele küsimusele] on eitav: kas eespool nimetatud adapter tuleb klassifitseerida [KN‑i] rubriiki 8471 juhul, kui see sisaldab mälukiipi, millele salvestatakse programmeerimisprotsess ning mis võimaldab selle taasesitamist?”

 Eelotsuse küsimused

 Sissejuhatavad märkused

22      Sissejuhatuseks tuleb sedastada, et eelotsusetaotluses ei ole täpsustatud, kas programmeerimisseadme programmeeritavate moodulitega elektrilise ühendamise funktsioon on asjaomase adapteri ainus funktsioon, või tuleb seda, et salvestatakse programmeerimise protsess, mida on võimalik taasesitada, lugeda täiendavaks ja ühendamisfunktsioonist eraldi olevaks funktsiooniks. Ka ei ole Euroopa Kohtule esitatud toimiku põhjal võimalik selgust saada, kas mälukiip võimaldab taasesitamist, ilma et adapter oleks programmeerimismasinaga ühendatud.

23      Nagu eelotsusetaotluse esitanud kohus ise märgib, nähtub KN‑i XVI jaotise märkusest 3, et kahest või enamast omavahel tervikuks ühendatud masinast koosnevad liitmasinad ja muud kahe või enama üksteist täiendava või asendava funktsiooni täitmiseks konstrueeritud masinad klassifitseeritakse nii, nagu koosneksid nad ainult sellest komponendist või oleksid sellised masinad, mis täidavad põhifunktsiooni. Nimetatud jaotise märkus 4 näeb samuti ette, et kui masin või masinate kombinatsioon koosneb eraldi komponentidest, mis on mõeldud täpselt määratletud funktsiooni täitmiseks, siis klassifitseeritakse masin tervikuna rubriiki, mis vastab sellele funktsioonile.

24      Sellega seoses tuleb meenutada, et kui Euroopa Kohus on saanud eelotsusetaotluse tariifse klassifitseerimise küsimuses, on tema ülesanne pigem selgitada siseriiklikule kohtule kriteeriumeid, mille kohaldamine võimaldab viimasel kõnealused tooted õigesti KN‑i klassifitseerida, kui neid ise klassifitseerida, seda enam, et Euroopa Kohtul ei pruugi olla kogu vajalikku asjakohast teavet. Seega on eelotsusetaotluse esitanud kohtul igal juhul hõlpsam teha klassifitseerimisotsus. Selleks et anda liikmesriigi kohtule tarvilik vastus, võib Euroopa Kohus anda liikmesriikide kohtutega koostöö tegemise vaimus siiski kogu teabe, mida ta peab vajalikuks (vt eelkõige 16. juuli 2009. aasta otsus kohtuasjas C‑56/08: Pärlitigu, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 23 ja seal viidatud kohtupraktika).

25      Eelotsusetaotluse esitanud kohtus käsitletava asja puhul peab see kohus esiteks kindlaks tegema, kas põhikohtuasjas käsitletav adapter on liitmasin või mitmest komponendist koosnev masinate kombinatsioon, mis on mõeldud täpselt määratletud funktsiooni täitmiseks, ja teiseks otsustama, milline on vastaval juhul asjaomase adapteri põhifunktsioon, et sellest funktsioonist lähtudes saaks Euroopa Kohtu poolt täpsustatud kriteeriumidega arvestades kõnealuse adapteri klassifitseerida.

 Põhiküsimus

26      Kahe küsimusega, mida tuleb vaadelda koos, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas põhikohtuasjas kõne all olev adapter, mille funktsioon on programmeerimismasina ja programmeeritavate moodulite elektriline ühendamine ning programmeerimisprotsessi – mida saab hiljem taasesitada – salvestamine, on automaatse andmetöötlusseadme „plokk” KN‑i grupi 84 märkuse 5 B tähenduses ja kuulub seetõttu KN‑i rubriiki 8471.

27      Data I/O väidab, et põhikohtuasjas kõne all olev adapter on mõeldud automaatse andmetöötlusseadme ühendamiseks elektroonilise programmeeritava mooduliga, nii et on võimalik edastada andmeid seadmest moodulisse. Lisaks võimaldab adapter andmeid tagasi saata ja neid salvestada, nii et mainitud seade saaks teha programmeerimistoiminguid. Seega tuleb kõnealune kaup klassifitseerida KN‑i rubriiki 8471.

28      Seevastu väidab komisjon HS‑i selgitavatele märkustele tuginedes, et kaupa saab lugeda automaatse andmetöötlusseadme plokiks, mis klassifitseeritakse KN‑i rubriiki 8471, üksnes siis, kui sellel on samuti andmetöötlusfunktsioon. Kui see funktsioon puudub, ei kuulu põhikohtuasjas kõne all olev adapter sellesse rubriiki. Arvestades siiski seda, et see adapter sisaldab mälukiipi, mis võimaldab adapteril ka programmeerimisprotsessi taasesitada, peab eelotsusetaotluse esitanud kohus kindlaks tegema, kas andmete salvestamis- ja taasesitusfunktsioon on selline andmetöötlusfunktsioon.

29      Kõigepealt tuleb meelde tuletada Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikat, mille kohaselt on õiguskindluse ning lihtsa järelkontrolli tagamiseks vajalik, et kaupade tariifse klassifitseerimise otsustavaks kriteeriumiks oleksid kauba objektiivsed tunnused ning omadused selliselt, nagu need on kindlaks määratud KN‑i rubriigi ning jaotise või grupi märkuste sõnastuses (vt eelkõige 18. juuli 2007. aasta otsus kohtuasjas C‑142/06: Olicom, EKL 2007, lk I‑6675, punkt 16, ja 19. veebruari 2009. aasta otsus kohtuasjas C‑376/07: Kamino International Logistics, EKL 2009, lk I‑1167, punkt 31).

30      Komisjoni väljatöötatud KN‑i selgitavad märkused ja Maailma Tolliorganisatsiooni väljatöötatud HS‑i selgitavad märkused aitavad oluliselt kaasa erinevate tariifirubriikide ulatuse tõlgendamisele, kuid need pole õiguslikult siduvad (26. oktoobri 2006. aasta otsus kohtuasjas C‑250/05: Turbon International, EKL 2006, lk I‑10531, punkt 16, ja 18. juuni 2009. aasta otsus kohtuasjas C‑173/08: Kloosterboer Services, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 25).

31      Mis puudutab eelkõige KN‑i rubriiki 8471, siis nähtub KN‑i grupi 84 märkusest 5 B, et kui sama grupi märkusest 5 E ei tulene teisiti, peab seade selleks, et selle saaks automaatse andmetöötlusseadme plokina sellesse rubriiki klassifitseerida, vastama samal ajal kolmele märkuse 5 B punkti a–c tingimusele, nimelt olema esiteks üksnes või peamiselt arvutites kasutatavat tüüpi, teiseks olema ühendatav keskseadmega kas otse või kaudselt ning kolmandaks olema suuteline vastu võtma või edastama andmeid selles süsteemis kasutataval kujul.

32      Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et Finanzgericht Müncheni järelduste põhjal on tuvastatud fakt, et põhikohtuasjas kõne all olev adapter vastab kahele esimesele ülalmainitud tingimusele. Samuti täpsustab see kohus, et adapteril puudub spetsiifiline funktsioon nimetatud märkuse 5 E tähenduses, mida saaks täita ilma automaatse andmetöötlusseadmeta. Sellegipoolest soovib see kohus teada, kas selleks, et adapteri saaks lugeda automaatse andmetöötlusseadme plokiks, vastab asjaomane adapter grupi 84 märkuse 5 B punktile c, nimelt „on suuteline võtma vastu või edastama andmeid selles süsteemis kasutataval kujul (koodi või signaalina).”

33      Tuleb tõdeda, et KN‑is puudub viide sellele, kuidas mõista määratlust „suuteline võtma vastu või edastama andmeid selles süsteemis kasutataval kujul (koodi või signaalina)”.

34      Kuid eelkõige KN‑i rubriigiga 8471 seonduva HS‑i selgitava märkuse I peatüki D‑osast ilmneb, et vastavalt D‑osa kaheksanda lõigu punktile 1 saab kaup olla automaatse andmetöötlusseadme osaks ja seda saab sellesse rubriiki klassifitseerida siis, kui see täidab ka „andmetöötlusfunktsiooni”.

35      Mis esiteks puutub mõistesse „andmetöötlus”, siis nimetatud I peatüki esimene lõik näeb ette, et andmetöötlus tähendab igasuguse informatsiooni käitlust eelnevalt kehtestatud loogilises järgnevuses ja kindlal eesmärgil või eesmärkidel. Arvestades teiseks selle selgitava märkuse üldist ülesehitust ja konteksti, on ilmne, et seda mõistet tuleb sisuliselt käsitada nii, et see tähendab andmete kasutamist, st andmete salvestamist, muutmist, säilitamist, konverteerimist ja töötlemist.

36      Sellest tuleneb, et põhikohtuasjas kõne all olev adapter, mille üheks funktsiooniks on mälukiibi abil andmete salvestamine ja säilitamine, vastab KN‑i grupi 84 märkuse 5 B punktile c, kuna see adapter teostab andmetöötlust.

37      Juhul kui eelotsusetaotluse esitanud kohus jõuab käesoleva otsuse punktis 25 viidatud kontrolli tehes järeldusele, et salvestusfunktsioon on tema poolt lahendatava vaidluse esemeks oleva adapteri põhifunktsioon, tuleb seega tõdeda, et adapter tuleb klassifitseerida KN‑i rubriiki 8471 kui automaatse andmetöötlusseadme „plokk”.

38      Vastupidisel juhul peab eelotsusetaotluse esitanud kohus uurima, kas see sama adapter on automaatse andmetöötlusseadme „osa” või „tarvik” ja tuleb klassifitseerida KN‑i rubriiki 8473, nagu teise võimalusena väidab Data I/O, või on tegemist „elektrilise lülitusseadmega vooluahelatele”, mis tuleb klassifitseerida KN‑i rubriiki 8536, nagu väidavad Hauptzollamt Hannover ja komisjon.

39      Eelotsusetaotluse esitanud kohtule tarviliku vastuse andmiseks tuleb täpsustada tingimused, mille korral tuleb kaup klassifitseerida neist rubriikidest ühte või teise.

40      Esiteks tuleneb Euroopa Kohtu praktikast, et termin „osa” KN‑i rubriigi 8473 tähenduses eeldab sellise terviku olemasolu, mille funktsioneerimise seisukohalt on see osa hädavajalik (vt eespool viidatud kohtuotsus Kloosterboer Services, punkt 27 ja seal viidatud kohtupraktika).

41      Teiseks nähtub seoses terminiga „tarvik” HS‑i selgitavatest märkustest rubriigi 8473 kohta, et „rubriiki kuuluvad [tarvikud] on vahetatavad osad, mis on ettenähtud masinale kinnitamiseks selle konkreetseks operatsiooniks kohandamiseks, masina poolt tehtavate tööde ringi laiendamiseks või masina põhifunktsiooni suhtes abistava operatsiooni sooritamiseks”. Selle mõistega on hõlmatud eelkõige „elektroonilised mälumoodulid, […], mida kasutatakse üksnes või peamiselt koos arvutitega, mis ei koosne [….] diskreetkomponentidest”.

42      Eelotsusetaotluse esitanud kohus peab kindlaks tegema, kas põhikohtuasjas kõne all olev adapter on programmeerimisseadme funktsioneerimiseks vältimatult vajalik või on tegemist osaga masina konkreetseks operatsiooniks kohandamiseks või masina põhifunktsiooni suhtes abistava operatsiooni sooritamiseks.

43      Ainult siis, kui kõnealust adapterit ei saa klassifitseerida ei KN‑i rubriiki 8471 ega ka rubriiki 8473, tuleb võtta seisukoht, et tegemist on „elektrilise lülitusseadmega vooluahelatele”, mis kuulub KN‑i rubriiki 8356, mille sõnastuse kohaselt on hõlmatud eelkõige „elektrilised lülitusseadmed, elektrilised katkestid ja kaitseseadmed vooluahelatele”.

44      KN‑i rubriigiga 85 seonduvate HS‑i selgitavate märkuste A‑osa esimese lõigu kohaselt see grupp „haarab kõik elektrimasinad ja seadmed, mis ei ole […] gruppi 84 kuuluvad masinad ja aparaadid, mis jäävad seal klassifitseerituks ka siis, kui nad on elektrilised”. Seega saab põhikohtuasjas kõne oleva adapteri klassifitseerida KN‑i rubriiki 8536 ainult siis, kui see ei kuulu KN‑i rubriiki 8471 ega rubriiki 8473.

45      Eespool esitatud kaalutlustel tuleb esitatud küsimustele vastata, et põhikohtuasjas käsitletav adapter, mille funktsioon on programmeerimismasina ja programmeeritavate moodulite elektriline ühendamine ning programmeerimisprotsessi salvestamine ja selle taasesitamine, vastab KN‑i grupi 84 märkuse 5 B punktis c sätestatud tingimusele ja tuleb klassifitseerida KN‑i rubriiki 8471 kui automaatse andmetöötlusseadme „plokk”, kui selle adapteri põhifunktsioon on andmetöötlus. Kui adapteril see funktsioon puudub, tuleb selline adapter klassifitseerida KN‑i rubriiki 8473 kui seadme „osa” või „tarvik”, vastavalt sellele, kas see on funktsioneerimiseks vältimatult vajalik või on tegemist osaga masina konkreetseks operatsiooniks kohandamiseks või masina põhifunktsiooni suhtes abistava operatsiooni sooritamiseks, mille peab välja selgitama eelotsusetaotluse esitanud kohus. Kui seda adapterit ei saa klassifitseerida kumbagi eelmainitud rubriiki, tuleb see lugeda KN‑i rubriiki 8536 kuuluvaks „elektriliseks lülitusseadmeks vooluahelatele”.

 Kohtukulud

46      Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule märkuste esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (teine koda) otsustab:

Põhikohtuasjas käsitletav adapter, mille funktsioon on programmeerimismasina ja programmeeritavate moodulite elektriline ühendamine ning programmeerimisprotsessi salvestamine ja selle taasesitamine, vastab nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (muudetud komisjoni 7. septembri 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 1810/2004) I lisas oleva kombineeritud nomenklatuuri grupi 84 märkuse 5 B punktis c sätestatud tingimusele ja tuleb klassifitseerida nimetatud nomenklatuuri rubriiki 8471 kui automaatse andmetöötlusseadme „plokk”, kui selle adapteri põhifunktsioon on andmetöötlus. Kui adapteril see funktsioon puudub, tuleb selline adapter klassifitseerida selle nomenklatuuri rubriiki 8473 kui seadme „osa” või „tarvik”, vastavalt sellele, kas see on funktsioneerimiseks vältimatult vajalik või on tegemist osaga masina konkreetseks operatsiooniks kohandamiseks või masina põhifunktsiooni suhtes abistava operatsiooni sooritamiseks, mille peab välja selgitama eelotsusetaotluse esitanud kohus. Kui seda adapterit ei saa klassifitseerida kumbagi eelmainitud rubriiki, tuleb see lugeda selle kombineeritud nomenklatuuri rubriiki 8536 kuuluvaks „elektriliseks lülitusseadmeks vooluahelatele”.

Allkirjad

---

* Kohtumenetluse keel: saksa.