—

Foselev Sud-Ouest SARL, esindaja: advokaat L. Menestrier,

—

Prantsusmaa valitsus, esindajad: G. de Bergues ja L. Butel,

—

Itaalia valitsus, esindaja: R. Adam, keda abistas avvocato dello Stato F. Arena,

—

Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: D. Maidani,

1

Eelotsusetaotlus käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 1999. aasta direktiivi 1999/62/EÜ raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate infrastruktuuride kasutamise eest (EÜT L 187, lk 42; ELT eriväljaanne 07/04, lk 372) artikli 6 lõike 2 punkti b ja komisjoni . aasta otsuse 2005/449/EÜ Prantsusmaa taotluse kohta saada maksuvabastust mootorsõidukitele vastavalt direktiivi 1999/62 artikli 6 lõike 2 punktile b (ELT L 158, lk 23) tõlgendamist.

2

See taotlus esitati Foselev Sud-Ouest SARL-i (edaspidi: „Foselev”) esitatud hagi raames, millega taotleti tolli- ja kaudsete maksude ametilt tema kasuks 1973,74 euro suuruse summa väljamõistmist; Foselev väidab, et ta maksis selle summa alusetult 20. juunist 2005 kuni teljemaksuna (taxe à l’essieu), mida kohaldatakse üle 12 tonni kaaluvatele mootorsõidukitele, mis ei ole mõeldud spetsiaalselt isikute transpordiks; lisaks palub ta välja mõista intressid ja kohtukulud.

3

Direktiivi 1999/62 artikli 6 lõikes 2 on sätestatud:

„Liikmesriigid võivad kohaldada vähendatud maksumäärasid või maksuvabastusi järgmiste sõidukite suhtes:

[…]

4

Otsuse 2005/449 resolutiivosa on sõnastatud järgmiselt:

„Artikkel 1

Vastavalt direktiivi 1999/62/EÜ artikli 6 lõike 2 punktile b kiidab komisjon käesoleva otsusega heaks maksuvabastuse ainult ehitustöödeks ja tööstustegevuseks Prantsusmaal kasutatavatele vähemalt 12 tonni kaaluvatele mootorsõidukitele 31. detsembrini 2009:

[…]

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Prantsuse Vabariigile.”

5

7. juuli 2006. aasta dekreediga nr 2006-818, millega muudeti . aasta dekreeti nr 70-1285 teatud maanteesõidukite erimaksu maksubaasi ja sissenõudmise tolliametile ülekandmise kohta (Journal Officiel de la République Française, , lk 10311), rakendasid prantsuse ametiasutused otsust 2005/449.

6

Eelotsusetaotlusest ilmneb, et Foselev tegutseb järgmistes sektorites: tõstetööd, hoiu- ja veoteenused, tööstusrajatiste hooldus, tööstuslike torujuhtmete paigaldamine, tööstuslik puhastus ja moodulehitus. See äriühing leiab, et teljemaks ei kuulu otsuses 2005/449 viidatud sõidukite osas enam sissenõudmisele alates 20. juunist 2005, mil see otsus vastu võeti.

7

Tolli- ja kaudsete maksude amet leiab seevastu, et maksuvabastus, mille kohaldamist Foselev taotleb, jõustus alles dekreedi nr 2006-18 avaldamisest Journal Officiel de la République Française’is, st 9. juulil 2006.

8

Leides, et tema menetluses olev kohtuvaidlus tõstatab küsimuse sellest, kas otsus 2005/449, mis andis Prantsusmaa Vabariigile loa vabastada teljemaksust teatud selgelt piiritletud sõidukid, pani sellele liikmesriigile kohustuse kehtestada heakskiidetud maksuvabastus ja võis seega omada vahetut õigusmõju Prantsuse maksuasutuste ja Foselevi vahelistes suhetes, otsustas Tribunal d’Instance de Bordeaux menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„[D]irektiivi 1999/62 […] artikli 6 [lõike] 2 [punkt] b sätestab liikmesriigi võimaluse vabastada [direktiivis käsitletud maksust] teatud kategooria sõidukid. Kas seoses sellega on komisjoni […] otsusega [2005/449] [Prantsuse Vabariigile] antud luba teatud kategooria sõidukid [telje]maksust vabastada eraõigusliku isiku suhtes vahetult kohaldatav või on tegu [Prantsuse Vabariigile] adresseeritud lubava otsusega, mis on vaja üle võtta siseriikliku meetmega?”

9

Oma küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada saada, kas eraõiguslik isik võib tugineda Prantsuse Vabariigi vastu otsusele 2005/449, millega kiidetakse direktiivi 1999/62 artikli 6 lõike 2 punkti b kohaselt heaks Prantsuse Vabariigi poolt kavandatud vabastus teljemaksust, selle maksuvabastuse tema suhtes otsuse teatavaks tegemisest või avaldamisest alates kohaldamise eesmärgil.

10

Selles osas näeb EÜ artikli 249 neljas lõik ette, et otsus on tervikuna siduv nende suhtes, kellele see on adresseeritud. Käesolevas kohtuasjas tuleb nentida, et otsuse 2005/449 adressaat on Prantsuse Vabariik.

11

Muuseas tuleb meenutada, et Euroopa Kohus leidis esiteks, et EMÜ asutamislepingu artikliga 189 (millest sai EÜ asutamislepingu artikkel 189 ja sellest omakorda EÜ artikkel 249) otsusele omistatud siduva mõjuga oleks vastuolus välistada põhimõtteliselt see, et asjaomased isikud võivad tugineda otsuses ette nähtud kohustusele, ja teiseks, et liikmesriigile adresseeritud otsuse sättele on võimalik tugineda, kui kõnealune säte kehtestab selle adressaadile tingimusteta ja piisavalt selge ja täpse kohustuse (10. novembri 1992. aasta otsus kohtuasjas C-156/91: Hansa Fleisch Ernst Mundt, EKL 1992, lk I-5567, punktid 12 ja 13 ning seal viidatud kohtupraktika).

12

Seega tuleb välja selgitada, kas otsusega 2005/449 pannakse Prantsuse Vabariigile tingimusteta ning piisavalt selge ja täpne kohustus.

13

Selles osas tuleb märkida, et selle otsuse õiguslik alus on direktiivi 1999/62 artikli 6 lõike 2 punkt b, mis näeb liikmesriigile ette võimaluse vabastada teatud sõidukid mootorsõidukimaksust või vähendada neile kohaldatavaid maksumäärasid.

14

Lisaks sellele on nimetatud võimaluse kasutamine liikmesriigi poolt seatud sama sätte alusel sõltuvusse komisjoni heakskiidust rakendamiskavale.

15

Seega piisab selle tuvastamisest, et liikmesriikidel on vaatamata komisjoni sekkumisele ulatuslik kaalutluspädevus nii seoses nende otsusega kasutada seda võimalust, kui ka seoses kavatsetava meetme sisuga, ilma et sellise meetme heakskiitmisest komisjoni poolt saaks tuleneda mis tahes kohustus seda võimalust kasutada.

16

Seega on otsuse 2005/449 ese ja tagajärg mitte sundida Prantsuse Vabariiki kohaldama tema esitatud loataotluse raames kavatsetud maksuvabastust, vaid lubada tal rakendada seda maksuvabastust, kui ta seda soovib.

17

Muuseas ei mõjuta otsuse 2005/449 ulatust ega mõju kuidagi asjaolu, et selles ei ole ära määratud jõustumise kuupäeva ning on piirdutud heakskiidetud maksuvabastuse kohaldamise lõpptähtaja määramisega 31. detsembrile 2009.

18

Nimelt jõustus otsus 2005/449 EÜ artikli 254 lõike 3 kohaselt selle teatavaks tegemisest adressaadile, kelleks käesolevas kohtuasjas on Prantsuse Vabariik. See ei muuda kuidagi seda, et jõustumise tagajärg on maksuvabastuse – mida sel hetkel veel ei olnud ja mille rakendamiseks on vajalik siseriikliku meetme võtmine – kohaldamise võimalikuks muutumine ja mitte mingil juhul sund kohaldada sellist maksuvabastust.

19

Kõige eelnevaga arvestades tuleb esitatud küsimusele vastata, et eraõiguslik isik ei saa tugineda otsusele 2005/449 Prantsuse Vabariigi vastu, kes on selle otsuse adressaat, otsusega lubatud maksuvabastuse tema suhtes otsuse teatavaks tegemisest või avaldamisest alates kohaldamise eesmärgil.

20

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule märkuste esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (teine koda) otsustab:

Eraõiguslik isik ei saa tugineda komisjoni 20. juuni 2005. aasta otsusele 2005/449/EÜ Prantsusmaa taotluse kohta saada maksuvabastust mootorsõidukitele vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/62/EÜ (raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate infrastruktuuride kasutamise eest) artikli 6 lõike 2 punktile b Prantsuse Vabariigi vastu, kes on selle otsuse adressaat, otsusega lubatud maksuvabastuse tema suhtes otsuse teatavaks tegemisest või avaldamisest alates kohaldamise eesmärgil.