ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (apellatsioonikoda)

26. november 2008

Kohtuasi T‑284/07 P

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

versus

Adelaida López Teruel

Apellatsioonkaebus – Avalik teenistus – Ametnikud – Vastuvõetavus – Töövõimetus – Töövõimetuskomitee moodustamise taotlus – Ametisse nimetava asutuse piiratud pädevus

Ese:      Apellatsioonkaebus, mis on esitatud Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (esimene koda) 22. mai 2007. aasta otsuse peale kohtuasjas F‑97/06: López Teruel vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata), milles taotletakse nimetatud kohtuotsuse tühistamist.

Otsus: Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Mõista kohtukulud välja Siseturu Ühtlustamise Ametilt (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused).

Kokkuvõte

1.      Apellatsioonkaebus – Vastuvõetavus – Hindamine lähtudes menetluses olevast vaidlusest – Pool, kelle nõude on Avaliku Teenistuse Kohus osaliselt või tervikuna rahuldamata jäetud

(Euroopa Kohtu põhikiri, I lisa, artikkel 9)

2.      Apellatsioonkaebus – Väited – Esimese Astme Kohtu kontroll Avaliku Teenistuse Kohtu poolt hagi eseme määratlemise üle

(Esimese Astme Kohtu kodukord, artikli 44 lõike 1 punkt c)

3.      Apellatsioonkaebus – Väited – Faktiliste asjaolude ebaõige hindamine – Vastuvõetamatus – Esimese Astme Kohtu kontroll tõendite hindamise üle – Välistamine, v.a tõendite moonutamise korral

(Euroopa Kohtu põhikiri, I lisa, artikli 11 lõige 1)

4.      Ametnikud – Töövõimetus – Invaliidsuse tuvastamise menetluse algatamine

(Personalieeskirjad, artikli 78 esimene lõik; VIII lisa, artikli 13 lõige 1)

5.      Apellatsioonkaebus – Väited – Esimest korda apellatsioonkaebuse raames esitatud väide – Vastuvõetamatus

(Euroopa Kohtu põhikiri, I lisa, artikli 11 lõige 1)

6.      Ametnikud – Töövõimetus – Invaliidsuse tuvastamise menetluse algatamine – Tingimused – Algatamine asjassepuutuva isiku taotlusel – Administratsiooni piiratud pädevus

(Personalieeskirjad, artikli 78 esimene lõik; VIII lisa, artikli 13 lõige 1)

1.      Arvestades, et Euroopa Kohtu põhikirja I lisa artikli 9 lõikes 2 kehtestatud vastuvõetavuse tingimuste täitmist tuleb hinnata üksnes asjaomases menetluses lahendatavast vaidlusest lähtudes, on vastuvõetav poole apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu otsuse peale, mis põhineb teises jõustunud kohtuotsuses esitatud põhimõtetel, isegi kui kohtuotsuses, mille peale apellatsioonkaebus on esitatud, käsitles Avaliku Teenistuse Kohus sarnaseid õigusküsimusi. Nimelt asjaolu, et Avaliku Teenistuse Kohtu jõustunud kohtuotsuse põhjendustes on nõustutud mõne väitega, ei takista vastuvõetava apellatsioonikaebuse esitajat seadmast teises vaidluses kahtluse alla seda, kuidas Avaliku Teenistuse Kohus hindas väidet, mis sarnaneb jõustunud kohtuotsuses käsitletule.

Lisaks tuleneb Euroopa Kohtu põhikirja I lisa artikli 9 teisest lõigust, et selleks, et Esimese Astme Kohtule esitatud apellatsioonkaebus oleks vastuvõetav, piisab kui poole nõue on osaliselt või tervikuna rahuldamata jäetud.

(vt punktid 23–26)

Viited: 5. oktoober 2000, liidetud kohtuasjad C‑432/98 P ja C‑433/98 P: nõukogu vs. Chvatal jt (EKL 2000, lk I‑8535, punktid 22 ja 24); Avaliku Teenistuse Kohus, 16 jaanuar 2007, Gesner vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, F‑119/05, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata

2.      Hagi eseme määratlemine Avaliku Teenistuse Kohtu poolt on õigusküsimus, mille võib esitada apellatsioonkaebuse raames Esimese Astme Kohtule hindamiseks. Hagiavaldus on selles suhtes menetluse algatusdokument, milles pooled on kohustatud määratlema vaidluseseme.

(vt punktid 33 ja 34)

Viited: 8. november 2007, kohtuasi C‑242/07 P: Belgia vs. komisjon (EKL 2007, lk I‑9757, punkt 41 ); 18. detsember 2007, kohtuasi C‑135/06 P: Weißenfels vs. parlament (EKL 2007, lk I‑12041, punktid 51–57)

3.      Kohtuasja esimeses astmes lahendav kohus, käesoleval juhul Avaliku Teenistuse Kohus on ainsana pädev ühelt poolt faktilisi asjaolusid tuvastama, välja arvatud juhul, kui tema poolt tuvastatu sisuline ebaõigsus tuleneb talle esitatud toimiku materjalidest, ja teiselt poolt neid faktilisi asjaolusid hindama. Välja arvatud juhul, kui kohtule esitatud tõendeid on moonutatud, ei ole kõnealuste asjaolude hindamine ja tõendite analüüs seega niisugune õiguslik küsimus, mis kuuluks Esimese Astme Kohtu poolt apellatsiooni korras läbivaatamisele. Moonutamine peab olema toimiku materjalidest tulenevalt ilmne, ilma et oleks vaja faktilisi asjaolusid ja tõendeid uuesti hindama asuda.

(vt punktid 46 ja 47)

Viited: 18. mai 2006, kohtuasi C‑397/03 P: Archer Daniels Midland ja Archer Daniels Midland Ingredients vs. komisjon (EKL 2006, lk I‑4429, punkt 85); 21. september 2006, kohtuasi C‑167/04 P: JCB Service vs. komisjon (EKL 2006, lk I‑8935, punktid 107 ja 108); Esimese Astme Kohus, 12. juuli 2007, Beau vs. komisjon, T‑252/06 P (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punktid 45–47)

4.      Avaliku Teenistuse Kohus ei riku õigusnormi, kui tugineb selle hindamisel, kas ametniku taotlus töövõimetuskomitee kokkukutsumiseks on seaduslik, personalieeskirjade artikli 78 esimesele lõigule ja personalieeskirjade VIII lisa artikli 13 lõikele 1. Nende sätete sõnastusest tuleneb nimelt, et alla 65 aastasel ametnikul, kelle töövõimetuskomitee on pensioniõiguste omandamise ajal tunnistanud püsivalt ja täielikult töövõimetuks ja kes seetõttu ei saa täita oma ametikohustusi oma karjäärivahemikule vastaval ametikohal ning kes peab seetõttu lõpetama teenistuse ühendustes, on õigus sellise töövõimetuse püsimise ajal saada invaliidustoetust. Selleks, et tagada, et kõnealune õigus, mida on võimalik anda vaid invaliidsuse tuvastamise menetluse tulemusel, on tõhus, peab tõdema, et selle õigusega kaasneb tingimata ametniku õigus paluda ametisse nimetaval asutusel või ametiisikul algatada asjaomane menetlus.

(vt punktid 65–67)

Viited: 17. mai 1984, kohtuasi 12/83: Bähr vs. komisjon (EKL 1984, lk 2155, punktid 12 ja 13); 26. veebruar 2003, kohtuasi T‑59/01: Nardone vs. komisjon (EKL AT 2003, lk I‑A‑55 ja II‑323, punktid 31 ja 32)

5.      Kuna apellatsioonimenetluses piirdub Esimese Astme Kohtu pädevus Avaliku Teenistuse Kohtus arutatud väidetele antud õigusliku hinnangu kontrollimisega, tuleb apellatsioonkaebuse raames esitatud argument, mida Avaliku Teenistuse Kohtu menetluses ei tõstatatud, vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata jätta.

(vt punktid 72 ja 73)

Viited: 1. juuni 1994, kohtuasi C‑136/92 P: komisjon vs. Brazzelli Lualdi jt (EKL 1994, lk I‑1981, punkt 59); 7. november 2002, liidetud kohtuasjad C‑24/01 P ja C‑25/01 P: Glencore ja Compagnie Continentale vs. komisjon (EKL 2002, lk I‑10119, punkt 62); Euroopa Kohus, 28. september 2006, El Corte Inglés vs. Siseturu Ühtlustamise Amet ja Pucci, C‑104/05 P (kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 40)

6.      Kui ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule on ametnik esitanud invaliidsuse tuvastamise menetluse algatamise taotluse, on ta põhimõtteliselt vastavalt personalieeskirjade artikli 78 sätetele, mida on täpsustatud personalieeskirjade VIII lisa artikli 13 lõikes 1, kohustatud selle menetluse algatama. Kõnealuste sätete alusel on asjaomasel asutusel piiratud pädevus selles mõttes, et ta on kohustatud algatama invaliidsuse tuvastamise menetluse, kui tõdeb, et nendes sätetes kehtestatud tingimused on täidetud. Kui sellega seoses möönda, et töövõimetuskomitee poole pöördumine on administratsiooni jaoks pelk võimalus, oleks see vastuolus kõnealuste sätetega. Neil asjaoludel on sellel asutusel, kes ei ole pädev andma meditsiinilist hinnangut, õigus lükata tagasi taotlus töövõimetuskomitee kokkukutsumiseks vaid juhul, kui tal on objektiivseid ja vaidlustamata tõendeid, mille põhjal võib järeldada, et kõik kõnealustes sätetes kehtestatud tingimused ei ole täidetud.

Lisaks ei ole vastuoluline, kui tõdetakse, et ametisse nimetaval asutusel või ametiisikul on seoses töövõimetuskomitee kokkukutsumisega piiratud pädevus, mööndes samal ajal, et selle pädevuse kasutamisel võib ette tulla hindamist. Asjaomasel asutusel on nimelt õigus kontrollida, kas mõni tema piiratud pädevuse kasutamise tingimustest ei ole täidetud, ilma et tal oleks samas hindamisruumi.

(vt punktid 78–82)