1

Hageja, Lancôme parfums et beauté & Cie SNC esitas 9. detsembril 2002 Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (edaspidi „ ühtlustamisamet ” ) nõukogu . aasta määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta ( EÜT 1994, L 11, lk 1 ; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146) (muudetud kujul) alusel ühenduse kaubamärgi registreerimise taotluse.

2

Kaubamärk, mille registreerimist taotleti, on sõnamärk COLOR EDITION.

3

Kaubad, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotleti, kuuluvad 15. juuni 1957 . aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) klassi 3 ning vastavad järgmisele kirjeldusele: „ kosmeetika- ja jumestustooted ” .

4

Taotlus registreeriti 11. veebruaril 2004 ja avaldati väljaandes Bulletin des marques communautaires .

5

Advokaadibüroo Norton Rose Vieregge esitas 12. mail 2004 määruse nr 40/94 artikli 51 lõike 1 punkti a ja sama määruse artikli 7 lõike 1 punktide b ja c alusel sõnamärgi COLOR EDITION kehtetuks tunnistamise taotluse.

6

Tühistamisosakonna 21. detsembri 2005 . aasta otsusega jäeti sõnamärgi COLOR EDITION kehtetuks tunnistamise taotlus rahuldamata.

7

Advokaadibüroo Norton Rose Vieregge õigusjärglane advokaadibüroo CMS Hasche Sigle esitas 9. veebruaril 2006 tühistamisosakonna kõnealuse otsuse peale määruse nr 40/94 artiklite 57–62 alusel kaebuse.

8

Ühtlustamisameti teise apellatsioonikoja 26. veebruari 2007 . aasta otsusega (edaspidi „ vaidlustatud otsus ” ) kaebus rahuldati.

9

Vaidlustatud otsus tugineb järgmistel põhjendustel. Apellatsioonikoda märkis esiteks, et advokaadibüroo CMS Hasche Sigle esitatud kaebus on määruse nr 40/94 artikli 55 lõike 1 punkti a alusel vastuvõetav, kuna erinevalt kaebuse esitaja seisukohast ei eristata määruses nr 40/94 protsessiteovõimet menetluse algatamise huvist ning määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktid b ja c juhinduvad üldise huvi eesmärgist, mistõttu kehtetuks tunnistamise taotlusi võib kõnealuse artikli alusel esitada kõige laiem võimalik isikute ring. Lisaks märkis apellatsioonikoda, et sõnamärk COLOR EDITION on määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c tähenduses kirjeldav, kuna esiteks väljendab sõnade „ color ” ja „ edition ” kombinatsioon mõtet, mida asjaomane avalikkus mõistab vahetult ja otseselt kui erinevates värvitoonides kosmeetika- või jumestustoodete valikut ning teiseks võivad kaebuse esitaja konkurendid kasutada neid mõisteid oma kaupade teatavate omaduste kirjeldamiseks ning seega peavad need mõisted jääma vabalt kasutatavaks. Lõpuks märkis apellatsioonikoda, et kuna asjaomane sõnamärk on kirjeldav, puudub sellel määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b alusel ka eristusvõime.

10

Hageja palub Esimese Astme Kohtul:

11

Ühtlustamisamet palub Esimese Astme Kohtul:

12

Oma kaebuse toetuseks esitab hageja kolm väidet, mis põhinevad vastavalt määruse nr 40/94 artikli 55 lõike 1 punkti a, artikli 7 lõike 1 punkti c ja artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumisel.

13

Hageja märgib esimese väite raames, et apellatsioonikoda rikkus määruse nr 40/94 artikli 55 lõike 1 punkti a, kui ta tunnistas advokaadibüroo CMS Hasche Sigle esitatud kehtetuks tunnistamise taotluse vastuvõetavaks olukorras, kus viimane ei olnud tõendanud menetluse algatamise huvi.

14

Hageja märgib selle väite toetuseks esiteks, et apellatsioonikojal ei olnud alust väita, et menetluse algatamise huvi mõiste sisaldub kaudselt määruse nr 40/94 artikli 55 lõike 1 punkti a tekstis. Hageja arvates eirab see väide õiguse üldpõhimõtet, mille kohaselt peab kaebeõiguse teostamiseks olema menetluse algatamise huvi alati tõendatud.

15

See, et kaebeõiguse teostamiseks peab menetluse algatamise huvi olema alati tõendatud, tuleneb esiteks määruse nr 40/94 menetlussätetest. Kuna menetluse algatamise huvi ei tulene otsesõnu määruse nr 40/94 artikli 55 lõike 1 punkti a sõnastusest, oleks apellatsioonikoda pidanud hageja väitel määruse nr 40/94 artikli 79 alusel tuginema liikmesriikide õiguse üldpõhimõtetele. Eranditult kõigis liikmesriikides on kaebeõigus üksnes neil isikutel, kellel on kaebuse rahuldamise või rahuldamata jätmise suhtes õigustatud huvi. Teiseks tuleneb see, et kaebeõiguse teostamiseks peab menetluse algatamise huvi olema alati tõendatud, EÜ asutamislepingust, eelkõige EÜ artiklitest 230, 232 ja 236 ning neid artikleid käsitlevast Euroopa Kohtu ja Esimese Astme Kohtu praktikast.

16

Teiseks ei ole hageja sõnul ühtlustamisametil alust väita, et ühenduse kohtupraktika, millele hageja on menetluse algatamise huvi olemasolu nõude toetuseks tuginenud, ei kuulu kaubamärkide valdkonda, vaid pigem teistesse valdkondadesse, nagu põllumajandus, tollimaks ja avalik teenistus. Esimese Astme Kohtu 19. septembri 2001 . aasta otsuses kohtuasjas T-129/00: Procter & Gamble vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (ristkülikukujuline pinnasüvendiga tablett) (EKL 2001, lk II-2793 , punkt 12) tunnistas ühenduse kohus menetluse algatamise huvi olemasolu nõuet olukorras, kus kaebus esitati määruse nr 40/94 artikli 63 alusel. See artikkel näeb ette ühenduse kohtule kaebuse esitamise võimaluse just apellatsioonikoja otsuste peale.

17

Lisaks märgib hageja, et tühistamishagisid käsitlev ühenduse kohtupraktika on kohaldatav ühtlustamisametis ning et viimane peab järgima põhimõtteid, mis puudutavad menetluse algatamise huvi olemasolu nõuet olukorras, kus kaebus esitatakse määruse nr 40/94 artikli 63 alusel. Selles osas nõuab ka ühtlustamisamet, et taotlejal oleks kehtetuks tunnistamise taotluse põhjenduste esitamisel konkreetse õigustatud huvi kujul menetluse algatamise huvi (ühtlustamisameti tühistamisosakonna 3. mai 2001 . aasta otsus, mis käsitleb kaubamärki AROMATONIC).

18

Kolmandaks on hageja väitel menetluse algatamise huvi eelduseks, et vaidlustatud otsus puudutab kehtetuks tunnistamise taotlejat otseselt, eraldi ja isiklikult.

19

Ühtlustamisamet taotleb selle väite tagasilükkamist.

20

Esimese väite raames tuleb Esimese Astme Kohtul teha kindlaks, kas määruse nr 40/94 artikli 55 lõike 1 punkti a alusel sõltub kehtetuks tunnistamise taotluse vastuvõetavus menetluse algatamise huvi olemasolu tõendamisest. Selleks tuleb analüüsida määruse nr 40/94 artikli 55 lõike 1 sõnastust, ülesehitust ning eesmärki.

21

Kõigepealt tuleneb määruse nr 40/94 artikli 55 lõike 1 punkti a sõnastusest, et ühenduse kaubamärgi kehtetuks tunnistamise taotluse, mis põhineb eelkõige asjaomase kaubamärgi kirjeldavusel määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c tähenduses või eristusvõime puudumisel määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b tähenduses, võib esitada ühtlustamisametile „ iga füüsiline või juriidiline isik ja iga rühm või organ, kes esindab valmistajate, tootjate, teenuseosutajate, kaubastajate või tarbijate huve ja kes võib tema suhtes kohaldatava õiguse alusel olla enda nimel kohtuasjades hagejaks ja kostjaks ” . Seega ei viita määruse nr 40/94 artikli 55 lõike 1 punkt a menetluse algatamise huvile.

22

Lisaks tuleneb määruse nr 40/94 artikli 55 lõike 1 ülesehitusest, et sellise kehtetuks tunnistamise taotluse puhul nagu käesolevas asjas ei nõuta menetluse algatamise huvi. See artikkel näeb absoluutsete ning suhteliste kehtetuks tunnistamise põhjuste suhtes ette erineva korra.

23

Nagu eespool punktis 21 märgitud, ei tulene seega määruse nr 40/94 artikli 55 lõike 1 punktist a, mis puudutab eelkõige absoluutsele kehtetuks tunnistamise põhjusele tuginevaid kehtetuks tunnistamise taotlusi, kehtetuks tunnistamise taotleja kohustust tõendada menetluse algatamise huvi olemasolu. Selles punktis on üksnes nõutud, et kehtetuks tunnistamise taotluse esitaks füüsiline või juriidiline isik või rühm, kes võib olla enda nimel kohtuasjades hagejaks ja kostjaks.

24

Seevastu määruse nr 40/94 artikli 55 lõike 1 punktid b ja c, mis puudutavad suhtelisele kehtetuks tunnistamise põhjusele tuginevaid kehtetuks tunnistamise taotlusi, näevad ette, et neid taotlusi saavad esitada üksnes kaubamärgi omanikud või varasemate kaubamärkide omanikud ja litsentsiaadid, kes on saanud loa kõnealuste kaubamärkide omanikelt või isikutelt, kellel on asjaomase liikmesriigi õiguste kohaselt õigus kõnealuseid õigusi kasutada. Teisisõnu saavad määruse nr 40/94 artikli 55 lõike 1 punktides b ja c käsitletud kehtetuks tunnistamise taotlusi esitada üksnes isikud, kellel on menetluse algatamise huvi.

25

Määruse nr 40/94 artikli 55 lõike 1 ülesehitusest ilmneb, et seadusandja on soovinud anda kõigile füüsilistele ja juriidilistele isikutele või rühmadele, kes võivad olla enda nimel kohtuasjades hagejaks ja kostjaks, õiguse esitada absoluutsele kehtetuks tunnistamise põhjusele tuginevaid kehtetuks tunnistamise taotlusi, samas kui suhtelisele kehtetuks tunnistamise põhjusele tuginevate kehtetuks tunnistamise taotluste korral on ta sõnaselgelt piiranud kehtetuks tunnistamise taotlejate ringi.

26

Seda analüüsi kinnitab ka asjaomaste sätete teleoloogiline tõlgendus. Erinevalt suhtelistest keeldumispõhjustest, mis kaitsevad teatavate varasemate õiguste omanike isiklikke huve, põhinevad määruse nr 40/94 artikli 7 lõikes 1 loetletud absoluutsed keeldumispõhjused erinevatel üldistel huvidel (vt selle kohta Euroopa Kohtu 16. septembri 2004 . aasta otsus kohtuasjas C-329/02 P: SAT.1 vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, EKL 2004, lk I-8317 , punkt 25). Selleks et tagada nimetatud üldiste huvide võimalikult lai kaitse, peab absoluutsetele keeldumispõhjustele olema võimalik tugineda võimalikult laial isikute ringil. Seetõttu nõutakse kehtetuks tunnistamise taotlejalt määruse nr 40/94 artikli 55 lõike 1 punktis a üksnes seda, et ta on juriidiline isik või võib olla enda nimel kohtuasjades hagejaks ja kostjaks, ega seata tingimuseks menetluse algatamise huvi olemasolu tõendamist.

27

Hageja esitatud argumendid ei sea seda analüüsi kahtluse alla. Seoses argumendiga, mille kohaselt menetluse algatamise huvi nõue tuleneb määruse nr 40/94 artikli 55 lõike 1 punkti a ning artikli 79 koostoimest, tuleb esiteks meenutada, et viimati nimetatud säte näeb ette, et kui kõnealune määrus või rakendusmäärused menetlusnorme ei sisalda, võtab ühtlustamisamet arvesse liikmesriikides üldtunnustatud menetlusõiguse põhimõtteid. Samas tuleb märkida, et määruse nr 40/94 artikli 55 lõike 1 punkt a on menetlusnorm, mida kohaldatakse määruse nr 40/94 artikli 79 tähenduses määruse nr 40/94 artiklis 51 käsitletud absoluutse kehtetuks tunnistamise taotluste suhtes. Kuna see menetlusnorm ei tekita mitmetimõistetavust, siis ei ole määruse nr 40/94 artikkel 79 käesoleval juhul kohaldatav.

28

Isegi kui see artikkel oleks käesoleval juhul kohaldatav, tuleb märkida, et hageja ei ole tõendanud oma väiteid, et eranditult kõigis liikmesriikides on kaebeõigus nendel isikutel, kellel on kaebuse rahuldamise või rahuldamata jätmise suhtes õigustatud huvi. Hageja piirdus oma kirjalikes märkustes üksnes viitega Prantsuse õigusele, täpsemalt Prantsuse kaubamärgiõigusele.

29

Seetõttu tuleb hageja argument, mis käsitleb määruse nr 40/94 artiklit 79, tagasi lükata.

30

Teiseks, seoses hageja muude argumentidega, mille kohaselt sisuliselt on EÜ artiklid 230, 232 ja 236, sh hageja otsese ja isikliku huvi olemasolu käsitlev Euroopa Kohtu ja Esimese Astme Kohtu praktika käesolevas asjas kohaldatav, tuleb ühtlustamisametiga nõustudes märkida, et nimetatud kohtupraktika ei ole käesoleval juhul asjakohane ei otseselt ega ka analoogia alusel.

31

Kõigepealt ei ole EÜ artiklid 230, 232 ja 236 käesoleval juhul kohaldatavad. Nimelt puudutavad EÜ artiklid 230 ja 232 tühistamis- ja tegevusetushagisid, mis on esitatud nendes sätetes ammendavalt loetletud institutsioonide (mille hulka ei kuulu ühtlustamisamet) õigusaktide või tegemata jäetud toimingute peale, ning EÜ artikkel 236 käsitleb avaliku teenistuse vaidlusi.

32

Lisaks on EÜ artiklites 230, 232 ja 236 käsitletud menetluses tegemist hagidega, samas kui määruse nr 40/94 artikli 55 lõike 1 punktis a sätestatud kehtetuks tunnistamise taotlus, mis tuleb esitada ühtlustamisametile, kuulub haldusmenetluse valdkonda. Selles osas ei ole eespool punktis 16 viidatud ristkülikukujulise pinnasüvendiga tableti kohtuotsus (punkt 12) käesoleval juhul asjakohane, kuna selles otsuses käsitletakse hagisid, mis on esitatud ühenduse kohtule määruse nr 40/94 artikli 63 alusel ühtlustamisameti apellatsioonikoja otsuste peale.

33

Lõpuks, mis puudutab viidet ühtlustamisameti tühistamisosakonna 3. mai 2001 . aasta otsusele, mis käsitleb kaubamärki AROMATONIC, tuleb märkida, et otsused ühenduse kaubamärgi registreeringu tühistamise kohta, mida ühtlustamisameti üksused teevad määruse nr 40/94 kohaselt, kuuluvad nende piiratud pädevuse, mitte aga kaalutlusõiguse valdkonda. Seega tuleb apellatsioonikodade otsuste seaduslikkust hinnata üksnes nimetatud määruse alusel, nii nagu ühenduse kohus on seda tõlgendanud, mitte aga ühtlustamisameti varasema otsustuspraktika alusel (vt analoogia alusel Esimese Astme Kohtu . aasta otsus kohtuasjas T-106/00: Streamserve vs . Siseturu Ühtlustamise Amet (STREAMSERVE), EKL 2002, lk II-723 , punkt 66).

34

Peale selle ei anna eelnimetatud otsus alust järeldada, et EÜ artiklite 230, 232 ja 236 alusel esitatud hagide vastuvõetavust käsitlev kohtupraktika on kohaldatav ühtlustamisametile määruse nr 40/94 artikli 55 lõike 1 punkti a alusel esitatud kehtetuks tunnistamise taotluste vastuvõetavuse suhtes. Nagu ühtlustamisamet oma kirjalikes märkustes väitis, tuli tühistamisosakonnal selles otsuses lahendada küsimus, kas kehtetuks tunnistamise taotlusel puudub ese juhul, kui võetakse tagasi selle kaubamärgi taotlus, mille peale kehtetuks tunnistamise taotlus on esitatud. Kõnealust otsust ei saa seega tõlgendada nii, et sellega tunnistatakse asjaolu, et kehtetuks tunnistamise taotluse esitamisel on menetluse algatamise huvi tõendamine kohustuslik.

35

Arvestades eeltoodut ning kuna ei ole vaidlustatud seda, et advokaadibüroo CMS Hasche Sigle vastab juriidilisele isikule, tuleb järeldada, et apellatsioonikoda tegi õigesti, kui tunnistas advokaadibüroo CMS Hasche Sigle kehtetuks tunnistamise taotluse vastuvõetavaks.

36

Seega tuleb esimene väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.

37

Teise väite raames märgib hageja esiteks, et apellatsioonikoda eiras kaubamärgiõigusega kaitstava sugestiivse või kujutluspilti tekitava kaubamärgi ja kirjeldava kaubamärgi vahelist erinevust. Sõnade „ color ” ja „ edition ” kombinatsioon ei väljenda mõtet, mida asjaomane avalikkus mõistaks vahetult ja otseselt, ning seega ei ole see kirjeldav. Kaubamärk COLOR EDITION viitab kõigest kaudselt asjaomaste kaupade teatavatele omadustele.

38

Teiseks märgib hageja, et asjaomaste kaupade omaduste, koostise ja olemuse järeldamine mõistetest „ color ” ja „ edition ” nõuab intellektuaalset pingutust. Kohtupraktikast tuleneb, et kaubamärk ei ole kirjeldav, vaid kõigest sugestiivne juhul, kui sugestiivse või tundeelamusliku mõtte tõlgendamine mõistuspäraseks teabeks nõuab asjaomaselt avalikkuselt intellektuaalset pingutust. Käesoleval juhul, nagu tühistamisosakond oma 21. detsembri 2005 . aasta otsuses märkis, ei ole mõistete „ color ” ja„ edition ” kombinatsioon ei tavapärane ega ilmne, kuna ei ole selge, kas selle all peetakse silmas kaupu, mida pakutakse värvilises pakendis, mis sisaldavad värvi või mille otstarbeks on värvida.

39

Ühtlustamisamet taotleb selle väite tagasilükkamist.

40

Määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c kohaselt ei registreerita „ kaubamärke, mis koosnevad ainult sellistest märkidest või tähistest, mis tähistavad kaubanduses sorti, kvaliteeti, kvantiteeti, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu või kaupade tootmise või teenuste pakkumise aega või muid kauba või teenuse omadusi ” .

41

Kohtupraktikast tuleneb, et määruse artikli 7 lõike 1 punktis c viidatud märgid ja tähised on need, mida võib asjaomase avalikkuse seisukohalt tavapäraselt kasutada kauba või teenuse, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotletakse, tähistamiseks otseselt või üht selle olulist omadust mainides (vt Esimese Astme Kohtu 7. juuni 2005 . aasta otsus kohtuasjas T-316/03: Münchener Rückversicherungs-Gesellschaft vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (MunichFinancialServices), EKL 2005, lk II-1951 , punkt 26; . aasta otsus kohtuasjas T-19/04: Metso Paper Automation vs . Siseturu Ühtlustamise Amet (PAPERLAB), EKL 2005, lk II-2383 , punkt 24 ja viidatud kohtupraktika, ning . aasta otsus kohtuasjas T-207/06: Europig vs . Siseturu Ühtlustamise Amet (EUROPIG), EKL 2007, lk II-1961 , punkt 26).

42

Seetõttu eeldab tähise kuulumine viidatud sättes sisalduva keelu kohaldamisalasse seda, et tähisel on kõnealuste kaupade või teenustega piisavalt otsene ja konkreetne seos, mis võimaldab asjaomasel avalikkusel kohe ja ilma järele mõtlemata tajuda, et tegemist on kõnealuste kaupade või teenuste või mõne omaduse kirjeldusega (vt eespool punktis 41 viidatud kohtuotsus PAPERLAB, punkt 25 ja viidatud kohtupraktika, ning eespool punktis 41 viidatud kohtuotsus EUROPIG, punkt 27).

43

Kaubamärk, mida moodustavatest sõnalistest elementidest igaüks on nende kaupade või teenuste omadusi kirjeldav, mille jaoks registreerimist taotletakse, on ka ise mainitud omadusi kirjeldav määruse artikli 7 lõike 1 punkti c tähenduses, välja arvatud juhul, kui esineb märgatav erinevus taotletava kaubamärgi ja seda moodustavate elementide kogumi vahel. See eeldab, et tulenevalt kombinatsiooni ebaharilikkusest võrreldes mainitud kaupade ja teenustega jääb taotletavast kaubamärgist mulje, mis on piisavalt erinev muljest, mis jääb seda moodustavate elementide poolt edasiantavate tähenduste lihtsast ühendist (vt eespool punktis 41 viidatud kohtuotsus PAPERLAB, punkt 27 ja viidatud kohtupraktika).

44

Samuti tuleb meenutada, et seda, kas tähis on kirjeldav, saab hinnata ainult ühelt poolt seoses sellega, kuidas asjaomane avalikkus tähist mõistab ja teiselt poolt seoses asjaomaste kaupade või teenustega (vt eespool punktis 41 viidatud kohtuotsus MunichFinancialServices, punkt 26, ja eespool punktis 41 viidatud kohtuotsus EUROPIG, punkt 30).

45

Käesoleval juhul on asjaomased kaubad kosmeetika- ja jumestustooted, mida võivad osta kõik tarbijad. Seega on asjaomane avalikkus piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelik ja arukas laiem üldsus (Euroopa Kohtu 18. juuni 2002 . aasta otsus kohtuasjas C-299/99: Philips, EKL 2002, lk I-5475 , punktid 59 ja 63; Esimese Astme Kohtu . aasta otsus kohtuasjas T-281/02: Norma Lebensmittelfilialbetrieb vs . Siseturu Ühtlustamise Amet (Mehr für Ihr Geld), EKL 2004, lk II-1915 , punkt 27). Kuna registreeritud sõnamärk koosneb kahest ingliskeelsest sõnast, siis on asjaomane avalikkus peamiselt inglise keelt kõnelev või vähemalt piisavate inglise keele alaste teadmistega (vt selle kohta Esimese Astme Kohtu . aasta otsus kohtuasjas T-320/03: Citicorp vs . Siseturu Ühtlustamise Amet (LIVE RICHLY), EKL 2005, lk II-3411 , punkt 76).

46

Seetõttu tuleb kontrollida, kas selle avalikkuse seisukohalt on seos tähise COLOR EDITION ning kaupade ja teenuste vahel, mille jaoks selle registreerimist taotletakse, piisavalt otsene ja konkreetne.

47

Selles osas tuleb märkida, et ingliskeelne mõiste „ color ” tähistab värvi või tooni ning seda kasutatakse kosmeetikasektoris sagedasti kaupade otstarbe või omaduste tähistamiseks. Sõna „ edition ” ei viita mitte üksnes kirjandus- või ajakirjandusmaailmale, vaid nagu apellatsioonikoda on märkinud, tähendab ka ühes või mitmes versioonis või vormis tootevalikut. Nii nagu mõistet „ color ” , kasutatakse ka mõistet „ edition ” kosmeetikavaldkonnas.

48

Seega tuleb järeldada, et tähis COLOR EDITION koosneb üksnes osadest, mis tähistavad asjaomaste kaupade teatavaid omadusi. Nagu apellatsioonikoda nendib, väljendab see tähis mõtet, mida asjaomane avalikkus mõistab vahetult ja otseselt kui erinevates värvitoonides kosmeetika- või jumestustoodete valikut.

49

Lisaks tuleb märkida, et asjaomane mõistete „ color ” ja „ edition ” kombinatsioon ei ole ebatavalise struktuuriga, vaid on inglise keele leksikaalseid reegleid arvestades tavapärane. Asjaomasel avalikkusel ei jää taotletud kaubamärgist seega muljet, mis on piisavalt erinev muljest, mis jääb sõnaliste koostisosade kõrvuti asetamisest, selleks et muuta nende tähendust või ulatust. Seetõttu tuleb ühtlustamisametiga nõustudes leida, et asjaomase mõtte mõistmine ei nõua intellektuaalset pingutust ning et asjaomaste sõnade kõrvuti asetamine ei muuda tähise üksikute elementide kirjeldavust.

50

Sellest tuleneb, et sõnamärk COLOR EDITION tervikuna ning sellega hõlmatavate kaupade vaheline seos on piisavalt otsene ja konkreetne. Seega leidis apellatsioonikoda õigesti, et asjaomane kaubamärk on määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c tähenduses kirjeldav. Seega tuleb teine väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.

51

Kuna määruse nr 40/94 artikli 7 lõikest 1 tuleneb, et tähise ühenduse kaubamärgina registreerimata jätmiseks piisab sellest, et kohaldatav on üks loetletud absoluutsetest keeldumispõhjustest (Euroopa Kohtu 19. septembri 2002 . aasta otsus kohtuasjas C-104/00 P: DKV vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, EKL 2002, lk I-7561 , punkt 29; eespool punktis 41 viidatud kohtuotsus EUROPIG, punkt 45), siis ei ole vaja kontrollida kolmandat hageja esitatud väidet, mis põhineb määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumisel.

52

Seetõttu tuleb hagi tervikuna rahuldamata jätta.

53

Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna kohtuotsus on tehtud hageja kahjuks, jäetakse kohtukulud vastavalt ühtlustamisameti nõudele hageja kanda.

Esitatud põhjendustest lähtudes

ESIMESE ASTME KOHUS (teine koda)

otsustab: