AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS (kolmas koda)

16. aprill 2008

Kohtuasi F‑73/07

Frantisek Doktor

versus

Euroopa Liidu Nõukogu

Avalik teenistus – Ametnikud – Töölevõtmine – Teenistusest vabastamine katseaja lõpus

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, milles F. Doktor palub tühistada nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta otsus ta katseaja lõpus teenistusest vabastada ja mõista sellelt institutsioonilt välja hüvitis talle teenistusest vabastamise tõttu tekkinud ametialase, rahalise ja mitterahalise kahju hüvitamiseks.

Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Pooled kannavad ise oma kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Töölevõtmine – Katseaeg – Ese

(Personalieeskirjad, artikkel 34)

2.      Ametnikud – Haldusorgani hoolitsemiskohustus – Hea halduse põhimõte

(Personalieeskirjad, artikli 34 lõige 3)

3.      Ametnikud – Töölevõtmine – Katseaeg – Isiklik vaheplaan – Katseaja vahearuanne – Katseaja lõpparuanne – Hilinenud koostamine

(Personalieeskirjad, artikkel 34)

4.      Ametnikud – Võrdne kohtlemine – Ametisse kinnitatud teenistujad ja katseajal olevad teenistujad

(Personalieeskirjad, artikkel 34)

1.      Kuigi personalieeskirjade artiklis 34 ette nähtud katseaega ei saa samastada koolitusperioodiga, on siiski kohustuslik anda asjaomasele isikule selle aja jooksul võimalus näidata oma oskusi. See tingimus vastab hea halduse ja võrdse kohtlemise nõuetele ning hoolitsemiskohustusele, mis väljendab personalieeskirjadega kehtestatud vastastikuste õiguste ja kohustuste tasakaalu ametiasutuse ja avalike teenistujate vahel. Praktikas tähendab see seda, et katseajal olevale teenistujale peavad olema tagatud mitte ainult adekvaatsed materiaalsed tingimused, vaid ka sobivad juhised ja nõuanded, võttes arvesse täidetavaid ülesandeid, et tal oleks võimalik kohanduda tema töökoha konkreetsete vajadustega.

(vt punkt 31)

Viited:

Euroopa Kohus: 12. detsember 1956, kohtuasi 10/55: Mirossevich vs. Ülemamet (EKL 1956, lk 365, 387 jj); 15. mai 1985, kohtuasi 3/84: Patrinos vs. Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EKL 1985, lk 1421, punktid 20 ja 21)

Esimese Astme Kohus: 5. märts 1997, kohtuasi T‑96/95: Rozand-Lambiotte vs. komisjon (EKL AT 1997, lk I‑A‑35 ja II‑97, punkt 95)

Avaliku Teenistuse Kohus: 18. oktoober 2007, kohtuasi F‑112/06: Krcova vs. Euroopa Kohus (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 48)

2.      Administratsiooni hoolitsuskohustus oma teenistujate suhtes väljendab personalieeskirjadega kehtestatud vastastikuste õiguste ja kohustuste tasakaalu ametiasutuse ja avalike teenistujate vahel. See kohustus ning hea halduse põhimõte tähendavad, et kui ametiasutus teeb otsuse teenistuja olukorra kohta, võtab ta arvesse kõiki asjaolusid, mis tema otsust võivad mõjutada, ning seda tehes ei arvesta ta mitte ainult teenistuse huve, vaid ka asjaomase teenistuja huve. Personalieeskirjade artikli 34 lõike 3 kolmandast lõigust tuleneb selgesti, et asutusel on õigus, mitte kohustus määrata katseajal olev teenistuja, kelle katseaega ta otsustab pikendada, tööle muusse talitusse. Kui hoolitsemiskohustuse tõttu muutuks see võimalus asutuse kohustuseks, muudaks hoolitsemiskohustus personalieeskirjadega kehtestatud õiguste ja kohustuste tasakaalu ametiasutuse ja avalike teenistujate vahel, samas kui selle eesmärk on nimetatud tasakaalu väljendada.

(vt punktid 41 ja 42)

Viited:

Euroopa Kohus: 4. veebruar 1987, kohtuasi 417/85: Maurissen vs. kontrollkoda (EKL1987, lk 551, punkt 12)

3.      Menetlusnormide rikkumine muudab akti tühiseks vaid juhul, kui ilma selle rikkumiseta oleks asjaomase akti sisu olnud teine. See ei ole nii, kui katseajal oleva teenistuja isiklik vaheplaan koostati mõnenädalase hilinemisega ega siis, kui katseaja vahearuanne esitati väidetavalt poolteist kuud peale ettenähtud tähtaega, kuna viimasel puudub õigusjõud ja personalieeskirjade alusel ei ole selle koostamine ametisse nimetavale asutusele kohustuslik, ega siis, kui katseaja lõpparuanne koostati hilinenult, sest selline rikkumine, kuigi see on kahetsusväärne, ei sea personalieeskirjade sõnaselgete nõuete alusel ohtu aruande kehtivust.

(vt punktid 47, 48, 50, 51 ja 53)

Viited:

Euroopa Kohus: 30. mai 1973, kohtuasi 46/72: De Greef vs. komisjon (EKL 1973, lk 543, punktid 21–25); 25. märts 1982, kohtuasi 98/81: Munk vs. komisjon (EKL 1982, lk 1155, punkt 8); eespool viidatud kohtuasi Patrinos vs. Majandus- ja Sotsiaalkomitee, punkt 19)

Esimese Astme Kohus: 5. märts 2003, kohtuasi T‑24/01: Staelen vs. parlament (EKL AT 2003, lk I‑A‑79 ja II‑423, punkt 53)

4.      Võrdse kohtlemise põhimõttega on vastuolus see, kui kahte isikut, kelle faktilised ja õiguslikud olukorrad oluliselt ei erine, koheldakse erinevalt. Ametisse kinnitatud ametniku ja katseajal oleva teenistuja olukordade vahel on aga põhimõttelisi erinevusi. Katseajal oleva teenistuja faktiline olukord ei ole võrreldav sellise ametniku olukorraga, kes on teenistuses olnud aastaid. Lisaks on ametisse kinnitatud ametnike hindamisaruannetel ja katseajal oleva teenistuja katseaja lõpparuandel erinevad ülesanded, sest katseaja lõpparuande eesmärk on põhiliselt hinnata teenistuja võimet täita tema tööülesandeid ja seda, kas ta on sobiv ametisse kinnitamiseks, hindamisaruanne aga on mõeldud peamiselt selleks, et anda asutusele regulaarset ja võimalikult täielikku teavet ametniku poolt tema teenistuse täitmise olukorra kohta.

(vt punkt 86)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 15. mai 1996, kohtuasi T‑326/94: Dimitriadis vs. kontrollikoda (EKL AT 1996, lk I‑A‑217 ja II‑613, punktid 83 ja 84); 21. veebruar 2006, liidetud kohtuasjad T‑200/03 ja T‑313/03: V vs. komisjon (EKL AT 2006, lk I‑A‑2‑15 ja II‑A‑2‑57, punkt 176)