Philippe Combescot' 27. novembril 2007 esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (teine koda) 12. septembri 2007. aasta otsuse peale kohtuasjas T-249/04: Combescot versus komisjon

(Kohtuasi C-525/07 P)

(2008/C 37/15)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Apellant: Philippe Combescot (esindajad: advokaadid A. Maritati ja V. Messa)

Teine menetluspool: Euroopa Ühenduste Komisjon

Apellandi nõuded

Väited ja peamised argumendid

Käesolev vaidlus puudutab perioodi 1. juuli 2001–31. detsember 2002 kohta koostatud karjääriarengu aruande (edaspidi „karjääriarengu aruanne”) seaduslikkust. Apellant vaidlustab Esimese Astme Kohtu järeldused, leides, et karjääriarengu aruanne on ebaseaduslik, kuna selle on koostanud isik — hr. M. —, kellel on P. Combescot' suhtes täielik antipaatia, kuivõrd viimati nimetatud oli teatanud Guatemala delegatsiooni juures hr. M-i poolt toimepandud tõsistest haldusrikkumistest. Pärast teadaandmist saatis institutsioon Guatemalasse inspektorid ning P. Combescot' 20. septembril 2004 esitatud kaebuse alusel otsustas Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) algatada uurimise, mille lõpparuanne esitati 30. mail 2006 (edaspidi „OLAF-i aruanne”) ja mis on lisatud käesolevale kaebusele koos 2002. aastal lähetatud kontrollikomisjoni koostatud aruandega. Käesolevas apellatsioonkaebuses paluvad P. Combescot' kaitsjad Euroopa Kohtul muuta Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu otsust osas, milles eitatakse karjääriarengu aruande ebaseaduslikkust ja seetõttu leitakse, et hagejal ei ole õigust kahju hüvitamisele. Apellatsioonkaebuses palutakse Euroopa Kohtul tunnistada, et erapooliku ja sellest tulenevalt ebaõige 2001/2002. aasta karjääriarengu aruande koostamine tekitas Philippe Combescot' karjäärile ja professionaalsusele tõsist kahju; ning seega karjääriarengu aruande hindamine kõrgemal seisvate ülemuste võimu kuritarvitamise ja väärikust alandava käitumise laiemas kontekstis põhjustas kannatusi ja sisemisi hingepiinu, millest hiljem kujunes välja tõsine depressioon, mis on kirjas menetlusdokumentides ja mida on ennekõike tõendanud institutsiooni meditsiininõustajad. Apellant palub Euroopa Kohtul hinnata juhtumi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid igakülgselt, pidades neid kõiki karjääriarengu aruande ebaseaduslikkuse tuvastamisel asjakohasteks, ja tunnustada seega apellandi õigust kahju hüvitamisele.

Apellant väidab, et Esimese Astme Kohtu otsus on vasturääkiv osas, milles sedastatakse, et sõltumatus ja usaldusväärsus on kohustuslikud igas olukorras, kus töötaja peab konkreetse küsimuse lahendama, ja seega ei tohi ta sattuda olukorda, mis tema hinnangu erapooletusest ja õigsusest hoolimata, võib kolmandatele isikutele tunduda sõltumatuse ja objektiivsuse puudumisena; kuid hr. M-i puhul on kohus jõudnud täiesti arusaamatute järeldusteni. Lisaks leiab hageja, et otsus on vasturääkiv osas, milles sedastatakse, et P. Combescot' tegevus ajal, mil ta täitis residendist nõuandja ülesandeid Guatemalas, tekitas hr. M-i jaoks mõneti ebameeldiva olukorra, kuid sellele vaatamata leitakse, et selline olukord ei ole kvalifitseeritav olukorrana, milles ta on täiesti ebasobiv hindama erapooletuse põhimõttest lähtudes. Apellant rõhutab, et karjääriarengu aruande koostamine tähendab kaalutlusõiguse teostamist, nii et ühelgi hinnangu raames tehtud väärtusotsustusel ei ole otsustavat mõju ning see ei saa kinnitada ja/või eitada lahkumise fakti, ja mis tähendab, et hr. M koostas karjääriarengu aruande vaatamata ilmselgele ja tõsisele vaenulikkusele P. Combescot' suhtes. Sellega seoses väidab apellant, et ei saa määrava asjaoluna toetuda kaashindajaks oleva isiku olemasolule, võtmata üldse arvesse P. Combescot ja hr. M-i vahelisi suhteid. Seejärel on kaebuses käsitletud punkti kaupa karjääriarengu aruande sisu. Lõpetuseks nõuab apellant taotletud uurimistoimingutega nõustumist.