1. 

Käesolev apellatsioonkaebus puudutab komisjoni määruses (EÜ) nr 2868/95 ( 2 ) sätestatud eeskirju, mida kohaldatakse Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) ( 3 ) apellatsioonikoja sellisest otsusest teatamisele, millega jäetakse ühenduse kaubamärgi registreerimise taotlus rahuldamata.

2. 

Määruse nr 2868/95 eeskirja 61 lõike 2 kohaselt võib ühtlustamisameti menetluse puhul edastada ühtlustamisameti teateid mitmesugusel kujul, edastamise kord ja rakendamise tingimused on määratletud sama määruse eeskirjades 62–66.

3. 

Nimetatud määruse eeskirja 62 lõike 1 kohaselt, mis käsitleb teatamist posti teel, edastatakse otsus, millega jäetakse ühenduse kaubamärgi registreerimise taotlus rahuldamata, väljastusteatega tähtkirjana.

4. 

Nimetatud eeskirja 62 lõige 3 sisaldab ka eeldust, mille kohaselt loetakse teade adressaadile kättetoimetatuks kümnendal päeval pärast postitamist, välja arvatud juhul, kui kiri ei ole adressaadi kätte jõudnud või on saabunud hiljem.

5. 

Lisaks sätestab määruse nr 2868/95 eeskiri 68, et kui dokumendi teatamisnõudeid ei ole järgitud ja dokument on adressaadini jõudnud, loetakse dokumendist teatamine toimunuks teate saabumise kuupäeval.

6. 

Kaks peamist küsimust, mis käesolevas kohtuasjas tekivad, puudutavad esiteks seda, kas ühtlustamisameti otsuse kättetoimetamine kullerposti teel on samastatav väljastusteatega tähtkirjaga edastamisega määruse nr 2868/95 eeskirja 62 lõike 1 tähenduses, ja teiseks, kas selle eeskirja lõikes 3 nimetatud eeldust tuleb kohaldada ka juhul, kui on tõendatud, et kullerpostisaadetise adressaat sai saadetise kätte kümne päeva jooksul pärast teate postitamist ühtlustamisameti poolt.

7. 

Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohus leidis 14. detsembri 2006. aasta määruses kohtuasjas K-Swiss vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (jalatsil olevad paralleelsed triibud) ( 4 ) kõigepealt, et määruse nr 2868/95 eeskirja 61 lõikes 2 nimetatud teatamisviiside hulgas ei ole ühtlustamisameti apellatsioonikoja otsuse kättetoimetamist kullerpostiga, mistõttu see ei vasta nõuetele. Seejärel otsustas Esimese Astme Kohus, et määruse nr 2868/95 eeskirja 68 kohaselt hakkab hagi esitamise tähtaja arvestus kullerpostisaadetise kättesaamisest, kuna hageja tunnistas otsesõnu, et ta sai vaidlusaluse otsuse sellisel viisil kätte.

8. 

Esimese Astme Kohus järeldas, et sellise otsuse vaidlustamiseks ette nähtud kahe kuu ja kümne päeva pikkune tähtaeg lõppes käesoleval juhul 9. jaanuaril 2006 ning hageja poolt esitatud hagi tuleb vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata jätta.

9. 

Esitan käesolevas ettepanekus põhjused, miks ma leian, et ühtlustamisameti dokumentidest teatamist käsitlevate määruse nr 2868/95 sätete praeguse sõnastuse kohaselt tuleks otsuse kättetoimetamist kullerposti teel samastada väljastusteatega tähtkirjaga edastamisega. Järeldan sellest, et Esimese Astme Kohus rikkus määruse nr 2868/95 eeskirja 61 lõike 2, eeskirja 62 lõike 1 ja eeskirja 68 tõlgendamisel õigusnormi ning et apellatsioonkaebus on põhjendatud.

10. 

Samuti esitan põhjused, miks tuleb minu arvates määruse nr 2868/95 eeskirja 62 lõikes 3 sätestatud eeldust kohaldada ka juhul, kui on tõendatud, et adressaat sai dokumendi kätte kümne päeva jooksul pärast teate postitamist. Järeldan sellest, et Esimese Astme Kohtule esitatud tühistamishagi on vastuvõetav ja et vaidlustatud määrus tuleb tühistada.

11. 

Teise võimalusena väidan, et määruse nr 2868/95 eeskiri 68, mis käsitleb kõrvalekaldeid teatamisel, ei tohiks tuua kaasa hagi esitamise selle tähtaja lühendamist, mida kohaldatakse nõuetele vastava teatamise korral. Järeldan sellest, et isegi kui eeldada, et otsuse kättetoimetamine kullerposti teel ei ole väljastusteatega tähtkirjaga edastamisega samastatav ja seda tuleb seetõttu käsitleda nõuetele mittevastava teatamisena, siis on nimetatud eeskirja 68 ulatust puudutavas osas vaidlustatud määruses õigusnormi ikkagi rikutud.

12.

Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 40/94 ( 5 ) artikli 63 lõikele 5 tuleb hagi esitada Esimese Astme Kohtule kahe kuu jooksul pärast ühtlustamisameti apellatsioonikoja otsuse väljakuulutamist. Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 102 lõike 2 kohaselt pikendatakse menetlustähtaegu seoses suurte vahemaadega kümne päeva võrra.

13.

Määruse nr 2868/95 eeskirja 61 lõige 1 sätestab, et „[a]meti menetluse korral edastatakse ameti teated kas originaaldokumendi, selle tõestamata ärakirja või arvutiväljatrüki kujul eeskirja 55 kohaselt või kui on tegemist poolte esitatud dokumentidega, siis edastatakse need duplikaadi või tõestamata ärakirja kujul”.

14.

Sama eeskirja lõige 2 on sõnastatud järgmiselt:

„Teated edastatakse järgmiselt:

15.

Määruse nr 2868/95 eeskirja 61 lõige 3 sätestab, et kui adressaat on märkinud oma faksinumbri või muude tehniliste sidevahendite kontaktandmed, valib amet teatamiseks ühe nendest või teatab posti teel.

16.

Nimetatud määruse eeskiri 62, mis käsitleb teatamist posti teel, on sõnastatud järgmiselt:

[…]

17.

Nimetatud määruse eeskiri 68 käsitleb kõrvalekaldeid teatamisel. See sätestab:

„Kui amet ei saa kinnitada dokumendi adressaadi kätte jõudmisel nõuetekohast teatamist või kui ei ole järgitud teatamisnõudeid, loetakse dokumendist teatamine toimunuks kuupäeval, mille amet määrab teate saabumise kuupäevaks.”

18.

Samuti tuleb nimetada määruse nr 2868/95 eeskirja 70, mis puudutab tähtaegade arvestamist ja mille lõige 2 on sõnastatud järgmiselt:

„Tähtaja arvestus algab asjakohasele sündmusele järgnevast päevast, kusjuures sündmuseks on menetlustoiming või teise tähtaja lõppemine. Kui toiming on teate edastamine, siis on sündmuseks dokumendi saabumine, kui ei ole sätestatud teisiti.”

19.

Apellant esitas 24. juulil 2002 ühtlustamisametile taotluse registreerida ühenduse kaubamärgina Nizza kokkuleppe ( 6 ) klassi 25 kuuluvate meeste-, naiste- ja lastejalatsite jaoks kujutismärk, mis koosneb jalatsi kujutise küljel olevast viiest paralleelsest triibust.

20.

See taotlus jäeti 19. oktoobri 2004. aasta otsusega rahuldamata, kuna kõnealusel märgil puudub asjaomaste kaupade suhtes eristusvõime. Apellandi poolt nimetatud otsuse peale esitatud kaebus jäeti ühtlustamisameti esimese apellatsioonikoja . aasta otsusega ( 7 ) rahuldamata.

21.

Esimese Astme Kohtusse 16. jaanuaril 2006 saabunud hagiavalduses taotles apellant vaidlustatud otsuse tühistamist ja kohtukulude väljamõistmist ühtlustamisametilt.

22.

Esimese Astme Kohtu kantseleisse 3. aprillil 2006 saabunud eraldi dokumendis esitas ühtlustamisamet vastavalt nimetatud kohtu kodukorra artikli 114 lõikele 1 hagi vastuvõetamatuse vastuväite. Samuti palus ta mõista kohtukulud välja apellandilt.

23.

Ühtlustamisamet väitis, et vaidlustatud otsus toimetati 28. oktoobril 2005 apellandile kätte äriühingu DHL kaudu saadetud kullerposti teel (edaspidi „DHL-i post”). Ühtlustamisamet järeldas sellest, et käesolev hagi, mis saabus Esimese Astme Kohtu kantseleisse , oli esitatud pärast vaidlustatud otsusest teatamisest alanud kahekuulise tähtaja lõppemist, mida pikendati seoses suurte vahemaadega kümne päeva võrra.

24.

Apellant palus selle vastuvõetamatuse vastuväite kohta 31. mail 2006 esitatud märkustes Esimese Astme Kohtul tunnistada tema hagi vastuvõetavaks.

25.

Apellant tunnistas, et sai vaidlustatud otsuse DHL-i postiga kätte 28. oktoobril 2005. Ta väitis aga, et seda päeva ei tuleks lugeda kuupäevaks, millal teatamine nimetatud otsusest vastab nõuetele. Ta väitis selles osas, et vaidlustatud otsuse kättetoimetamine DHL-i postiga ei kuulu määruse nr 2868/95 eeskirja 61 lõikes 2 nimetatud ühegi viisi alla, isegi mitte punktis a nimetatud posti teel edastamise alla. Apellant järeldab sellest, et asjaomast kättetoimetamist ei saa pidada teatamiseks nimetatud eeskirja ja määruse nr 40/94 artikli 63 lõike 5 tähenduses, mis näeb ette, et hagi esitatakse Esimese Astme Kohtule kahe kuu jooksul pärast apellatsioonikoja otsuse väljakuulutamist.

26.

Teise võimalusena väitis apellant, et analoogia alusel tuleks kohaldada sätteid, mis käsitlevad posti teel edastamist. Ta leiab, et sellisel juhul loetakse teade igal juhul edastatuks kümnendal päeval pärast saatmist, s.o käesoleval juhul 5. novembril 2005. Neil asjaoludel lõpeb hagi esitamise tähtaeg alles , mistõttu tema hagi on vastuvõetav.

27.

Esimese Astme Kohus esitas vaidlustatud määruses järgmised põhjendused:

28.

Apellant esitas vaidlustatud määruse peale apellatsioonkaebuse, mis saabus kantseleisse 11. märtsil 2007.

29.

Ühtlustamisamet esitas oma vastuse 31. mail 2007.

30.

Euroopa Kohus leidis, et kohtuistung on vajalik selleks, et paluda pooltel täpsustada oma seisukohti määruse nr 2868/95 eeskirja 62, täpsemalt selle lõike 3 tähenduse osas ja küsimuses, kas määruse nr 2868/95 eeskiri 68, mis käsitleb kõrvalekaldeid teatamisel, võib tuua apellandi jaoks kaasa nimetatud eeskirjas 62 ette nähtud teatamise eeskirjadega võrreldes ebasoodsama lahenduse.

31.

Apellant palub Euroopa Kohtul tühistada vaidlustatud määrus ja mõista kohtukulud välja ühtlustamisametilt.

32.

Ühtlustamisamet palub jätta apellatsioonkaebus põhjendamatuse tõttu rahuldamata ja mõista kohtukulud välja apellandilt.

33.

Oma apellatsioonkaebuse toetuseks esitab apellant ühe väite määruse nr 2868/95 eeskirjade 61, 62 ja 68 rikkumise kohta.

34.

Apellant märgib, et DHL-i posti teel teatamine on apellatsioonikoja otsustest teatamise tavapärane viis ning et ühtlustamisamet samastab selle teatamisviisi posti teel teatamisega. Seda samastamist õigustab DHL-i ja Saksa posti funktsionaalne ja institutsionaalne lähedus, kuna DHL on 100% ulatuses Deutsche Post AG-le kuuluv tütaräriühing, ning kuna juhul, kui dokumendi toimetab kätte DHL, annab saadetise saaja dokumendi kättesaamist kinnitava allkirja kättetoimetamise kuupäeval.

35.

Otsus, et DHL-i postiga saatmine ei ole nõuetekohane teatamine, tähendaks seda, et ühtlustamisamet on teadlikult järginud praktikat, milles esinevad kõrvalekalded teatamisest määruse nr 2868/95 eeskirja 68 tähenduses. See on vastuolus ühtlustamisameti kohustusega tegutseda õiguspäraselt, ta ei või jätta oma otsuste adressaati ilma õiguskindlusest hagi esitamise tähtaja arvutamise osas ega sama määruse eeskirja 62 lõikes 3 nimetatud eelduse kohaldamise võimalusest.

36.

Seega väidab apellant, et vaidlustatud otsuse teatamist DHL-i posti teel tuleb käsitleda posti teel teatamisena määruse nr 2868/95 eeskirja 61 lõike 2 punkti a tähenduses vormis, mis on võrreldav väljastusteatega tähtkirjaga või vajadusel teate edastamisega hariliku posti teel.

37.

Seetõttu on vaidlustatud otsuse postitamise kuupäevaks apellatsioonikoja kantselei kaaskirjal märgitud kuupäev, s.o 26. oktoober 2005. Nimetatud määruse eeskirja 62 lõikes 3 sätestatud eelduse kohaselt loetakse teade kättetoimetatuks kümnendal päeval pärast postitamist, s.o , mistõttu kantseleisse saabunud hagiavaldus on vastuvõetav.

38.

Sarnaselt apellandiga väidab ühtlustamisamet kõigepealt, et apellatsioonikoja otsuse edastamise kullerpostiga võib samastada posti teel teatamisega ning et Esimese Astme Kohus rikkus õigusnormi, kui ta leidis, et määruse nr 2868/95 eeskirja 68 sätted kuuluvad käesoleval juhul kohaldamisele.

39.

Ühtlustamisamet märgib selles osas, et kohtupraktika kohaselt on otsusest nõuetekohaselt teatatud, kui see on adressaadile teatavaks tehtud ja viimasel on võimalus selle sisuga tutvuda. ( 8 )

40.

Samuti märgib ühtlustamisamet, et võttes arvesse kullerposti ja posti teel saatmise toimimisviise, on need kaks teenust samastatavad. Selles osas viitab ta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 97/67/EÜ ( 9 ) artiklile 2, mille kohaselt on selle direktiivi tähenduses „postiteenus” postisaadetiste kogumine, sorteerimine, transportimine ja kättetoimetamine.

41.

Ühtlustamisamet kinnitab, et valdav enamus apellatsioonikoja otsuseid edastatakse kullerposti teel.

42.

Teiseks leiab ühtlustamisamet vastupidi apellandi väidetele, et määruse nr 2868/95 eeskirja 62 lõikes 3 sätestatud eeldus ei kuulu kohaldamisele, kui otsuse adressaadile kättetoimetamine on tõendatud.

43.

Ühtlustamisameti sõnul tooks kõnealuse eelduse kohaldamine sellisel juhul kaasa selle, et Alicantes asuvat adressaati, kes saab edastatava dokumendi kätte selle postitamisele järgneval päeval ja Küprosel asuva adressaati, kes saab selle kätte alles viis kuni kuus päeva hiljem, koheldakse ebavõrdselt.

44.

Kuna adressaat sai vaidlusaluse otsuse kätte ja sai selle sisuga tutvuda enne kümne päeva möödumist kõnealuse otsuse postitamisest, siis ei ole mõistlik kanda hagi esitamise tähtaja kulgemise algus üle nimetatud kümnendale päevale.

45.

Sarnaselt apellandi ja ühtlustamisametiga olen seisukohal, et Esimese Astme Kohus rikkus õigusnormi, kui ta leidis, et kullerposti teel teatamine ei olnud nõuetele vastav. Märgin lisaks, millised järeldused tuleb sellest rikkumisest teha.

46.

Kõigepealt käsitlen seda, et ühtlustamisameti otsuste kättetoimetamine kullerposti teel kuulub „posti teel teatamise” alla määruse nr 2868/95 eeskirja 61 lõike 2 punkti a ja eeskirja 62 tähenduses. Seejärel esitan põhjendused, mille tõttu tuleb sellist kättetoimetamist samastada edastamisega väljastusteatega tähtkirjaga määruse nr 2868/95 eeskirja 62 tähenduses.

47.

Nagu Esimese Astme Kohus vaidlustatud määruses tõdes, ei ole kullerposti teel kättetoimetamist sõnaselgelt nimetatud määruse nr 2868/95 eeskirja 61 lõikes 2 loetletud teatamisviiside hulgas ega selle määruse eeskirjas 62, mis käsitleb posti teel teatamist. Siiski leian, et seda tuleb käsitleda posti teel teatamisena järgmistel põhjustel.

48.

Eespool nimetatud eeskirjades sisalduvat mõistet „posti teel teatamine” ei tuleks minu arvates tõlgendada kitsalt ega formaalselt.

49.

Märgin, et tegelikult on Euroopa Ühenduste Komisjon määruse nr 2868/95 eeskirja 61 lõikes 2 nimetanud kõik võimalikud või kujuteldavad edastamise viisid, nagu post, saajale kättetoimetamine ühtlustamisameti ruumides, ühtlustamisametis asuvasse postkasti teate jätmine, faks ja muud tehnilised sidevahendid, ja viimasena avalik teatamine.

50.

See loetelu näitab minu arvates, et komisjon soovis anda ühtlustamisametile võimaluse kasutada kõige laiemat teatamisviiside valikut. Seda analüüsi kinnitab nimetatud määruse eeskirja 61 lõike 2 punkti d sõnastus, mis näeb ette võimaluse teatada faksi teel ja samuti „muid tehnilisi [side]vahendeid kasutades”. See lause osa tõendab, et komisjon ei soovinud piirata teate edastamise viise konkreetsete tehniliste võimalustega, vaid soovis, et ühtlustamisamet saaks kasutada nii kõiki olemasolevaid vahendeid kui ka neid, mis luuakse alles pärast määruse nr 2868/95 vastuvõtmist.

51.

Järeldan sellest, et määruse nr 2868/95 eeskirja 61 lõike 2 punktis a ja eeskirjas 62 nimetatud posti teel teatamist ei tuleks mõista kitsalt nii, et see hõlmab üksnes liikmesriigi ettevõtjate osutatud teenuseid, kellele kuulus enne postiteenuste sektori turu avamist selles tegevusvaldkonnas monopol. ( 10 )

52.

Olen arvamusel, et kui komisjon nimetas ühtlustamisameti poolt kasutatavate teatamisviiside hulgas posti teel teatamist, pidas ta silmas kõnealust edastusviisi kui sellist, st asjaomase dokumendi edastamist kirjaga, millel on märgitud aadress ja mis antakse üle teenuse pakkujale, mida transporditakse ning mis toimetatakse kätte adressaadile.

53.

Nagu pooled väidavad, osutab kullerteenust osutav äriühing teenust, mis on täiesti võrreldav sellise avalik-õigusliku või eraõigusliku ettevõtja teenusega, kes vastavalt direktiivile 97/67 praegu tagab kogu ulatuses või osaliselt universaalse postiteenuse osutamise ühes liikmesriigis. Asjaomasele äriühingule antakse edastatav kiri ühtlustamisameti otsusega, ta transpordib selle adressaadini ja toimetab selle viimasele kätte.

54.

Ühtlustamisameti otsusest teatamine kullerposti teel täidab eesmärki, mis määruses nr 2868/95 teatamist puudutavate eeskirjade kohta on sätestatud.

55.

Kohtupraktika kohaselt on dokumendist teatamise eesmärk võimaldada adressaadil sellega tutvuda ja vajadusel kasutada õigust otsuse läbivaatamisele. ( 11 ) Otsusest teatamine kullerpostiteenust osutava äriühingu kaudu täidab nimetatud eesmärki, kuna sellega toimetatakse asjaomane otsus kirjalikul kujul nimetatud äriühingu töötaja poolt otsuse adressaadi kätte. Selle tõendamiseks märgiksin, et ka Euroopa Kohus kasutab vahetevahel kõnealust edastusviisi, et teatada kiirendatud menetluse raames põhikirja artiklis 23 nimetatud pooltele eelotsusetaotlusest ja nimetatud poolte kirjalikest märkustest.

56.

Seetõttu tuleb sellist kättetoimetamist minu arvates käsitleda posti teel teatamisena määruse nr 2868/95 eeskirja 61 lõike 2 ja eeskirja 62 tähenduses.

57.

Väljastusteatega tähtkirjaga edastamise eesmärk ei ole üksnes asjaomase dokumendi teatavaks tegemine adressaadile, et ta saaks sellega tutvuda. Nimetatud edastamise eesmärk on võimaldada määrata kindlaks teatamise täpne kuupäev, millest algab asjaomase dokumendi peale hagi esitamise tähtaeg. See võimaldab seda, et vaidluse korral on saatjal tõend, mis tõendab, et kiri on adressaadile kätte toimetatud, milleks on saaja või tema poolt volitatud isiku, kelle isiku on kättetoimetamist teostanud töötaja kindlaks teinud, allkirjaga kinnitatud väljastusteade.

58.

Kui otsus toimetatakse kätte kullerpostiga, on kahtlemata võimalik välja selgitada saajale kättetoimetamise täpne kuupäev. Nagu ka pooled on märkinud, annab adressaat või isik, kelle ta on volitanud sellist dokumenti vastu võtma, allkirja, mis kinnitab, et kullerpostiteenust osutav äriühing on kirja kätte toimetanud. Seejärel kantakse kättetoimetamise kuupäev saadetise saatelehele, mis on asjaomase otsuse teinud apellatsioonikoja kantselei valduses.

59.

Lisaks ei usu ma, et kullerpostiteenust osutava äriühingu puhul oleks kuupäeva täpsus vähemal määral tagatud, kui ettevõtja puhul, kes osaliselt või kogu ulatuses vastutab liikmesriigis avaliku universaalse postiteenuse tagamise eest, mille hulka kuuluvad ka tähtsaadetised vastavalt direktiivi 97/67 artikli 3 lõikele 4.

60.

Selle universaalse postiteenuse osutamise võib vastavalt direktiivi 97/67 artikli 2 punktis 13 toodud „universaalse postiteenuse osutaja” määratlusele anda üle ka eraõiguslikule ettevõtjale. Nagu ilmneb nimetatud direktiivi põhjendusest 18, seisneb põhiline erinevus kullerposti ja universaalse postiteenuse vahel kullerposti teenustega kaasnevas lisandväärtuses ja seda saab mõõta lisahinna abil, mida kliendid on valmis asjaomase teenuse eest maksma.

61.

Teisisõnu on ühenduse seadusandja otsustanud peamiselt kulude kokkuhoiu eesmärgil, et tähtsaadetisi puudutavad teenused kuuluvad universaalsete postiteenuste hulka.

62.

Õigupoolest näib mulle, et käesolevas kohtuasjas seisnevad ainsad erinevused kullerpostiga kättetoimetamise ja väljastusteatega tähtkirjaga edastamise vahel selles, et kullerpostiteenust osutav äriühing ei esita saatjale süstemaatiliselt tõendit dokumendi adressaadi poolt kättesaamist kinnitava allkirja kohta. Seega ei ole ühtlustamisametil eelnevalt kõnealust tõendit kättetoimetamise kohta, millele saaks adressaadi suhtes tugineda juhul, kui kättesaamine vaidlustatakse.

63.

Siiski ei ole see erinevus minu arvates määruse nr 2868/95 teatamise eeskirjade raames määrava tähtsusega.

64.

Eeskirja 61 ja sellele järgnevate nimetatud määruse eeskirjade praegusest sõnastusest ei ilmne selgesti, et ühtlustamisameti otsusest teatamine, millest algab hagi esitamise tähtaeg, peab toimuma üksnes posti teel väljastusteatega tähtkirja vormis. Teisisõnu võib neid eeskirju mõista selliselt, et kui ühtlustamisamet otsustab teatada otsusest posti teel, peab ta seda tegema väljastusteatega tähtkirja vormis. Sellest hoolimata ei tundu olevat välistatud, et ta võiks valida ka muu nimetatud määruse eeskirja 61 lõikes 2 loetletud viisi.

65.

Määruse nr 2868/95 eeskirja 66 lõiget 1 võib mõista ka vastupidises tähenduses. See sätestab, et „[k]ui adressaadi aadressi ei ole võimalik kindlaks teha või kui edastamine eeskirja 62 kohaselt ei olnud võimalik isegi teisel katsel, edastatakse see teade avalikult”. Seda sätet võib mõista ka selliselt, et otsus, millest algab hagi esitamise tähtaeg, tuleb teha teatavaks posti teel, seega vastuvõtuteatisega tähtkirjaga, ning kui see ei ole võimalik, siis teha see teatavaks avalikult.

66.

Sellise määruses nr 2868/95 ette nähtud teatamissüsteemi tõlgendusega on vastuolus nimetatud määruse eeskirja 61 lõige 3, mis sätestab, meenutagem, et kui adressaat on märkinud oma faksinumbri või muude tehniliste sidevahendite kontaktandmed, valib ühtlustamisamet teatamiseks ühe nendest või teatab posti teel.

67.

Esimese Astme Kohus võttis selles küsimuses kindla seisukoha eespool viidatud kohtuotsuses Success-Marketing vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Chipita (PAN & CO), otsustades, et ühtlustamisamet ei ole kohustatud teatama neist otsustest, mille suhtes algab hagi esitamise tähtaeg, üksnes posti teel, kuna selline määruse nr 2868/95 eeskirja 62 lõike 1 tõlgendamine vähendaks muude nimetatud määruse eeskirja 61 lõikes 2 loetletud teatamisviiside kasulikku mõju. ( 12 ) Sellest järeldas ta, et teateid nimetatud otsuste kohta võib õiguspäraselt edastada ka faksi teel. ( 13 )

68.

Leian, et määruse nr 2868/95 teatamist käsitlevate sätete praeguse sõnastuse juures tuleb selle tõlgendusega nõustuda. Seega võib ühtlustamisamet teatada otsusest, mille suhtes algab hagi esitamise tähtaeg, posti teel nimetatud määruse eeskirja 62 kohaselt, käsipostiga nimetatud määruse eeskirja 63 kohaselt või jättes teate ühtlustamisametis asuvasse postkasti või faksi teel või muid tehnilisi vahendeid kasutades. Juhul kui neist teatamisviisidest ühe kasutamine ei ole võimalik, tuleb otsusest avalikult teatada.

69.

Seega tuleb käesolevas kohtuasjas uuritava küsimuse puhul võtta arvesse asjaolu, et juhul, kui ühtlustamisamet teatab faksi teel, ei ole tal faksi kättesaamise vaidlustamise korral samuti dokumenti, millel oleks vastuvõtuteatisega samaväärne jõud ning millele tuginedes saaks ta adressaadile vastu vaielda. Seetõttu oleks määrusega nr 2868/95 ette nähtud teavitamissüsteemiga vastuolus, kui asuda seisukohale, et kullerposti teel teatamine ei ole samastatav edastamisega väljastusteatega tähtkirjaga, kuna sellise teatamise korral annab adressaat erinevalt faksist dokumendi kättesaamist kinnitava allkirja, mille kohta saab vajaduse korral edastada ühtlustamisametile tõendi.

70.

Neil kaalutlustel leian, et vaidlustatud määrus, mille kohaselt määruse nr 2868/95 eeskirja 61 lõike 2 sätestatud teatamisviiside hulgas ei ole kullerpostiga teatamist, ei ole nimetatud määruse eeskirja 68 tähenduses nõuetele vastav ning selles on neid eeskirju ja nimetatud määruse eeskirja 62 lõiget 1 tõlgendades rikutud õigusnormi.

71.

Ühtlustamisamet leiab, et vaidlustatud määruses sisalduv õigusnormi rikkumine ei tohi kaasa tuua selle tühistamist. Ühtlustamisameti väitel on apellandi esitatud tühistamishagi vastuvõetamatu, kuna määruse nr 2868/95 eeskirja 62 lõikes 3 nimetatud eeldus ei kuulu kohaldamisele, kui on tõendatud, et adressaadile kättetoimetamine toimus kullerposti saadetise postitamisele järgnenud kümne päeva jooksul.

72.

Kuna vaidlustatud otsus toimetati apellandile kätte 28. oktoobril 2005, siis esitati Esimese Astme Kohtu kantseleisse saabunud hagi hilinemisega, sest see on esitatud pärast nimetatud kättetoimetamisele järgneva kahekuulise tähtaja lõppu, mida pikendatakse seoses suurte vahemaadega kümne päeva võrra.

73.

Ma ei nõustu selle analüüsiga. Sarnaselt apellandiga olen seisukohal, et määruse nr 2868/95 eeskirja 62 lõikes 3 nimetatud eeldus kuulub kohaldamisele isegi siis, kui esitatakse tõend postitamisele järgneva kümne päeva jooksul kättetoimetamise kohta. Minu seisukoht põhineb järgmistel kaalutlustel.

74.

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on hagi esitamise tähtajad vajalikud õiguskindluse tagamiseks ja selleks, et hoiduda igasugusest diskrimineerimisest või meelevaldsest kohtlemisest kohtuliku kaitse andmisel. ( 14 ) Seega on oluline, et need tähtajad oleksid teatavaks tehtud selgelt ja täpselt, et otsuse adressaat teaks täpselt, millisest hetkest alates ja kui pika tähtaja jooksul saab ta vajaduse korral seda otsust vaidlustada.

75.

Meenutan, et määruse nr 2868/95 eeskirja 62 lõige 3 on sõnastatud järgmiselt:

„Teate edastamisel väljastusteatega või väljastusteateta tähtkirjana loetakse teade adressaadile kättetoimetatuks kümnendal päeval pärast postitamist, välja arvatud juhul, kui kiri ei ole adressaadi kätte jõudnud või on saabunud hiljem. […]”

76.

Seega näeb see säte sõnaselgelt ette, et need kaks juhtu, mil nimetatud eeldus on välistatud, on see, kui adressaat ei ole kirja kätte saanud või kui ta on selle kätte saanud rohkem kui kümme päeva pärast postitamist. ( 15 ) Nimetatud sätte sõnastust silmas pidades kuulub see eeldus kohaldamisele isegi juhul, kui adressaat sai kirja kätte selle postitamisele järgnenud kümne päeva jooksul. ( 16 )

77.

Vastupidi Esimese Astme Kohtu seisukohale vaidlustatud määruses ei usu ma, et see analüüs oleks vastuolus määruse nr 2868/95 eeskirjaga 70. Tegelikult näeb see eeskiri, mis sätestab, et kui toiming on teate edastamine, siis on sündmuseks dokumendi saabumine, sõnaselgelt ette, et see kuulub kohaldamisele juhul, „kui ei ole sätestatud teisiti”. Määruse nr 2868/95 eeskirja 62 lõige 3 on just nimelt säte, milles on sätestatud teisiti. ( 17 )

78.

Viimati nimetatud sättes ette nähtud eelduse kohaldamine juhul, kui kiri on postitamisele järgneva kümne päeva jooksul kätte saadud, võib tunduda ebaloogiline, võttes arvesse väljastusteatega tähtkirja vormis teatamise meetodi eesmärki, milleks põhimõtteliselt on määrata kindlaks vaidlusaluse otsuse teatavaks tegemise täpne kuupäev ning seega hagi esitamise tähtaja algus. Seda silmas pidades tuleks postitamisele järgneval kümnendal päeval kättesaamise eeldust kohaldada üksnes juhul, kui kättesaamise kuupäeva ei ole võimalik täpselt kindlaks teha selle tõttu, et adressaat keeldub talle adresseeritud kirja vastu võtmast, või selle tõttu, et postiteenuse osutaja ei ole saatjale väljastusteadet edastanud.

79.

Lisaks sellele, nagu rõhutab ühtlustamisamet, tähendaks eelduse kohaldamine juhul, kui kiri saadakse kätte postitamisele järgneva kümne päeva jooksul, nende adressaatide, kes asuvad ühtlustamisamet lähedal ja kes võivad kirja postitamisele järgneval päeval kätte saada, erinevat kohtlemist võrreldes kaugemates liikmesriikides asuvate adressaatidega, kelle puhul võib kirja transportimine võtta kauem aega. Tänu nimetatud eeldusele on esimestel rohkem aega otsustada, kas tühistamishagi esitada ja seda ette valmistada.

80.

Siiski ei õigusta see loogika puudumine ja adressaatide võrdse kohtlemise kahjustamine minu arvates määruse nr 2868/95 eeskirja 62 lõike 3 sellist tõlgendust, mis läheks vastuollu selle sätte selge ja täpse sõnastusega. Hagi esitamise tähtaja osas tuleb minu arvates eelistada õiguskindlust ja otsuse adressaatide õigust teada täpset tähtaega, mis nende käsutuses on.

81.

Lisaks märgin, et ühtlustamisameti kirjas, mis oli lisatud hagejale 28. oktoobril 2005 kätte toimetatud vaidlustatud otsuse ärakirjale, ei olnud ühtegi viidet tähtajale, mille jooksul võib seda otsust vaidlustada, ega ka selle tähtaja algusele. ( 18 )

82.

Kui ühtlustamisamet soovib, et määruse nr 2868/95 eeskirja 62 lõikes 3 nimetatud eeldus ei kuuluks enam kohaldamisele juhul, kui on tõendatud, et kättetoimetamine toimus postitamisele järgneva kümne päeva jooksul, siis peab ta paluma komisjonil seda teksti vastavas tähenduses muuta. Nagu nägime, on määrust nr 2868/95 juba kahel korral muudetud – 2004. ja 2005. aastal.

83.

Seetõttu olen seisukohal, et vaidlustatud otsusest teatamine tuleb määrata kümnendale päevale pärast kullerposti saadetise postitamist, s.o 5. novembrile 2005. Sellest tuleneb, et apellandile nimetatud otsuse peale hagi esitamiseks antud kahe kuu ja 10 päeva pikkune tähtaeg lõppes . Kuna see päev oli pühapäev, siis tuleb vastavalt Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 101 lõikele 2 tähtaja lõpp lükata edasi esmaspäevale, . Seetõttu tuleb vaidlustatud otsuse tühistamise hagi, mis esitati sellel päeval, tunnistada vastuvõetavaks.

84.

Seega teen Euroopa Kohtule ettepaneku vaidlustatud määrus tühistada, saata asi tagasi Esimese Astme Kohtusse vaidlustatud otsuse tühistamise hagi osas otsuse tegemiseks ja teha otsus kohtukulude kohta hiljem. ( 19 )

85.

Teise võimalusena, isegi kui ühtlustamisameti otsuse kättetoimetamist kullerpostiga ei saa pidada määrusega nr 2868/95 kooskõlas olevaks, leian, et nimetatud määruse eeskiri 68 ei võimalda Esimese Astme Kohtul tunnistada tühistamishagi tähtaja möödumise tõttu vastuvõetamatuks.

86.

Kuivõrd selle eeskirja tõlgendus, mis vaidlustatud määruses sellise lahenduseni viib, puudutab otseselt apellandile antud hagi esitamise tähtaega, ja kuivõrd kohtupraktika kohaselt kuuluvad hagi esitamise tähtaega reguleerivad sätted asja läbivaatamist takistavate asjaolude hulka, ( 20 ) siis peab Euroopa Kohus omal algatusel kontrollima, kas neid tähtaegu on järgitud. ( 21 )

87.

Nagu ma eespool väitsin, tuleneb määruse nr 2868/95 eeskirja 62 lõikest 3, et kui ühtlustamisameti otsus, millega jäetakse rahuldamata ühenduse kaubamärgi registreerimise taotlus, edastatakse väljastusteatega tähtkirjana, siis loetakse teade kättetoimetatuks kümnendal päeval pärast postitamist või kättetoimetamise päeval, kui see toimub enne selle kümnepäevase tähtaja lõppu.

88.

Sellest tuleneb, et kui vaidlustatud otsusest oleks apellandile teatatud 28. oktoobril 2005 väljastusteatega tähtkirjaga, siis oleks hagi, mille ta esitas , vastuvõetav.

89.

Nagu tuleneb eespool nimetatud märkustest ja viidatud kohtuotsusest Success-Marketing vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Chipita (PAN & CO), oleks ühtlustamisamet võinud valida määruse nr 2868/95 eeskirja 61 lõikes 2 loetletud mõne muu teatamisviisi ja sel juhul ei oleks vaidlusalune eeldus olnud kohaldatav. Kui ühtlustamisamet oleks kasutanud siiski muud teatamisviisi, oleks apellant saanud täpselt kindlaks määrata hagi esitamise tähtaja arvestamise alguse. ( 22 ) See ei ole nii juhul, kui Euroopa Kohus leiab, et kullerpostiga teatamine ei olnud nõuetele vastav ega kuulu määruse nr 2868/95 eeskirja 61 lõikes 2 nimetatud ühegi teatamisviisi alla.

90.

Sellisel juhul oleks apellant pidanud olema veendunud, et teatamine ei olnud nõuetele vastav ja et määruse nr 2868/95 eeskiri 68 kuulub kohaldamisele. Ma ei arva, et sellele äriühingule võib panna kohustuse teada, et ühtlustamisameti tavaline praktika teatamisel ei vasta nõuetele.

91.

Seetõttu leian, et teatamist käsitlevate õigusnormide rikkumine ühtlustamisameti poolt ei tohi kaasa tuua seda, et apellant jäetakse ilma soodsamast hagi esitamise tähtajast, mis tal oleks olnud juhul, kui neid õigusnorme oleks järgitud.

92.

Eespool viidatud kohtupraktika kohaselt ei ole hagi esitamise tähtajad poolte või kohtuniku määrata, vaid need kuuluvad kohaldamisele kui asja läbivaatamist takistavaid asjaolusid käsitlevad kohustuslikud normid. Seega ei saa ühtlustamisamet nõuetele mittevastava praktika kaudu kaotada hagi esitamise tähtaegu, mis tulenevad määruse nr 2868/95 sätetest, mis käsitlevad nendest otsustest teatamist.

93.

Kuivõrd määruse nr 2868/95 eeskirja 68 kohaldamine peaks tooma kaasa selle, et apellandi hagi tunnistatakse vastuvõetamatuks, siis olen seisukohal, et see eeskiri on õigusvastane ning tuleb jätta kohaldamata. See tähendab, et kui Euroopa Kohus tunnistab vaidlustatud otsuse kättetoimetamise kullerposti teel määruse nr 2868/95 nõuetega kooskõlas olevaks, tuleb asuda seisukohale, et sellel kättetoimetamisel puudub mõju. Seega peaks ühtlustamisamet teatama vaidlustatud otsusest viisil, mis on nimetatud määruse eeskirja 61 lõikes 2.

94.

See lahendus näib mulle käesolevas kohtuasjas veelgi enam õige põhjusel, et apellant andis ühtlustamisametile teada oma faksinumbri, mistõttu viimasel oli võimalus kasutada üht määruse nr 2868/95 eeskirja 61 lõikes 2 sõnaselgelt nimetatud teatamisviisidest.

95.

Eespool toodud kaalutlusi silmas pidades teen Euroopa Kohtule ettepaneku otsustada järgmiselt: