Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62005TJ0113

    Esimese Astme Kohtu otsus (viies koda), 13. detsember 2007.
    Angel Angelidis versus Euroopa Parlament.
    Avalik teenistus - Ametnikud - Kandidatuuri tagasilükkamine - Tühistamishagi - Kahju hüvitamise hagi.
    Kohtuasi T-113/05.

    Kohtulahendite kogumik – Avalik teenistus 2007 I-A-2-00237; II-A-2-01555

    ECLI identifier: ECLI:EU:T:2007:386

    ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (viies koda)

    13. detsember 2007

    Kohtuasi T‑113/05

    Angel Angelidis

    versus

    Euroopa Parlament

    Avalik teenistus – Ametnikud – A 2 palgaastme ametikoha täitmine – Kandidatuuri tagasilükkamine – Menetlusnormide rikkumine – Tühistamishagi – Kahju hüvitamise hagi

    Ese:      Hagi, mille ese on esiteks nõue tühistada Euroopa Parlamendi otsus lükata tagasi hageja kandidatuur Euroopa Parlamendi sisepoliitika komisjonide peadirektoraadi eelarveosakonna direktori ametikohale ja nimetada sellele ametikohale teine kandidaat ning teiseks nõue hüvitada hagejale tema kandidatuuri tagasilükkamisega väidetavalt tekitatud kahju.

    Otsus: Tühistada Euroopa Parlamendi juhatuse 25. veebruari 2004. aasta otsus, millega nimetatakse Euroopa Parlamendi sisepoliitika komisjonide peadirektoraadi eelarveosakonna direktori ametikohale W. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata. Mõista kohtukulud välja Euroopa Parlamendilt.

    Kokkuvõte

    1.      Ametnikud – Vaba töökoht – Ametikoha täitmine edutamise või üleviimise teel – Kandidaatide teenete võrdlev hindamine

    (Personalieeskirjad, artikli 29 lõige 1 ja artikli 45 lõige 1)

    2.      Tühistamishagi – Väited – Menetlusnormide rikkumine – Uurimine kohtu algatusel

    (EÜ artikli 230 teine lõik)

    1.      Ametisse nimetaval asutusel on eelkõige juhul, kui täidetav ametikoht on iseäranis kõrge ja vastab palgaastmetele A 1 või A 2, ulatuslik kaalutlusõigus üleviimist või edutamist taotlenud kandidaatide teenete võrdleval hindamisel. Selle ulatusliku kaalutlusõigusega kaasneb siiski seda õigust kasutava ühenduse ametiasutuse kohustus järgida haldusmenetluses ühenduse õiguskorraga antud tagatisi, mille hulka kuuluvad näiteks pädeva institutsiooni kohustus uurida hoolikalt ja erapooletult kõiki antud asjas tähtsust omavaid andmeid.

    Selle kaalutlusõiguse teostamisel peab siiski maksimaalselt järgima kõiki asjakohaseid norme, st mitte ainult vaba ametikoha teadet, vaid ka võimalikke menetlusnorme, mis sellele ametiasutusele kaalutlusõiguse teostamiseks on kehtestatud ja mis moodustavad samuti osa õiguslikust raamistikust, millest ametisse nimetav asutus peab kaalutlusõiguse teostamisel rangelt kinni pidama. Üksnes niimoodi saab ühenduse kohus kontrollida, kas faktilised ja õiguslikud asjaolud, millest sõltub kaalutlusõiguse teostamine, olid olemas.

    (vt punktid 60 ja 61)

    Viited: 21. november 1991, kohtuasi C‑269/90: Technische Universität München (EKL 1991, lk I‑5469, punkt 14); 6. juuli 1999, kohtuasi T‑203/97: Forvass vs. komisjon (EKL AT 1999, lk I‑A‑129 ja II‑705, punkt 45); 20. september 2001, kohtuasi T‑95/01: Coget jt vs. kontrollikoda (EKL AT 2001, lk I‑A‑191 ja II‑879, punkt 113); 9. juuli 2002, kohtuasi T‑158/01: Tilgenkamp vs. komisjon (EKL AT 2002, lk I‑A‑111 ja II‑595, punkt 50); 18. september 2003, kohtuasi T‑73/01: Pappas vs. Regioonide komitee (EKL AT 2002, lk I‑A‑207 ja II‑1011, punkt 53); 4. juuli 2006, kohtuasi T‑88/04: Tzirani vs. komisjon (EKL AT 2006, lk I‑A‑2‑149 ja lk II‑A‑2‑703, punktid 77 ja 78).

    2.      Akti vastuvõtmist puudutavate selliste menetlusnormide rikkumine, mille pädev institutsioon on ise kehtestanud, kujutab endast menetlusnormide rikkumist EÜ artikli 230 teise lõigu tähenduses, mida ühenduse kohus võib uurida ja seda isegi omal algatusel. Õiguskindluse jaoks oluliste menetlusnormide rikkumine toob kaasa vigase akti tühistamise. Selles osas ei oma tähtsust, et vigase akti sisu oleks selle puuduse puudumise korral olnud samasisuline.

    Seega tuleb tühistada Euroopa Parlamendi juhatuse otsus palgaastmele A 2 nimetamise kohta, mis tehti ilma selliseid institutsiooni siseeeskirju järgimata, mis määravad kindlaks kõrgete ametnike nimetamise menetluse erinevad etapid. Seda järeldust ei sea kahtluse alla argument, et kuna parlamendi juhatus ise kehtestas need menetlusnormid, siis võib need vajadusel jätta järgimata. Institutsioon ei tohi tema enda poolt kehtestatud siseeeskirju järgimata jätta, ilma et ta neid ametlikult muudaks.

    (vt punktid 62 ja 74–76)

    Viited: 23. veebruar 1988, kohtuasi 68/86: Ühendkuningriik vs. nõukogu (EKL 1988, lk 855, punktid 48 ja 49); 6. aprill 2000, kohtuasi C‑286/95 P: komisjon vs. ICI (EKL 2000, lk I‑2341, punkt 52); 19. mai 1994, kohtuasi T‑465/93: Consorzio gruppo di azione locale Murgia Messapica vs. komisjon (EKL 1994, lk II‑361, punkt 56); 6. märts 2003, liidetud kohtuasjad T‑228/99 ja T‑233/99: Westdeutsche Landesbank Girozentrale ja Land Nordrhein-Westfalen vs. komisjon (EKL 2003, lk II‑435, punkt 143, ja viidatud kohtupraktika).

    Top