ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (neljas koda)

14. veebruar 2007

Kohtuasi T‑65/05

Thomas Seldis

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Ametnikud – Katseajal olevad ametnikud – Teadus- või tehniline personal – Ajutise töötaja konkursi teel ametisse nimetamine – Palgaastmele ja -järku määramine – Personalieeskirjade artiklid 31 ja 32

Ese:      Hagi, mille ese on nõue tühistada komisjoni 5. aprilli 2004. aasta otsus hageja katseajal olevaks ametnikuks nimetamise kohta osas, mis puudutab hageja palgaastme A7 viiendasse järku määramist.

Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Jätta kohtukulud poolte endi kanda.

Kokkuvõte

Ametnikud – Töölevõtmine – Palgaastmele ja -järku määramine – Kõrgemale palgaastmele määramine

(Personalieeskirjad, artikkel 31 ja artikli 32 kolmas lõik)

Personalieeskirjade artikli 31 lõige 2, mis võimaldab ametisse nimetaval asutusel teatud piires eirata sama artikli lõikes 1 kehtestatud reeglit, mille kohaselt vastselt tööle võetud ametnik määratakse esimesele palgaastmele, ei käsitle ajutiste teenistujate töölevõtmist ametnikena, kelle palgaastmele ja -järku määramisele kohaldatakse üldreeglina artikli 32 kolmandat lõiku.

Kuigi viimati nimetatud sätte sõnastus, mille kohaselt säilib ajutisel töötajal ajutise töötajana omandatud staaž, kui ta nimetatakse sama palgaastme ametnikuks kohe pärast ajutise teenistuse lõppu, ei keela a priori selle tunnistamist, et ta võib artikli 31 lõiget 2 kohaldades määrata kõrgemale palgaastmele kui see, mis tal oli ajutise töötajana, oleks selline tõlgendus siiski vastuolus nende erinevate sätete ülesehituse ja eesmärgiga, mida ei saa koos kohaldada ajutise töötaja palgaastme määramiseks alaliselt ametisse nimetamisel. Niivõrd, kuivõrd personalieeskirjade artikli 32 kolmas lõik käsitleb olukorda, kus ajutisel töötajal säilib ametnikuks nimetamisel palgaaste, on tegemist erandiga reeglist, et hiljuti tööle võetud ametnik määratakse esimesele palgaastmele, ning tegemist on erireegliga, mille tagajärg on kaudselt, kuid tingimata see, et ajutiste töötajate alaliselt ametisse nimetamine ei kuulu personalieeskirjade artikli 31 ja seega ka nimetatud artikli lõike 2 kohaldamisalasse.

Selle tõlgenduse põhjenduseks võib esiteks tuua asjaolu, et kui ajutine töötaja nimetatakse ametnikuks pärast alaliselt ametisse nimetamiseks korraldatud sisekonkurssi, ei ole õigustatud erandkorras silmapaistvale kandidaadile huvipakkuvate tingimuste võimaldamine, et saada ta oma teenistusse, mida soovivad ka teised võimalikud tööandjad, ning teiseks asjaolu, et ajutise töötaja saavutatud palgaaste ja -järk juba arvestavad tema kogemust ja teeneid alaliselt ametisse nimetamisel, nii et personalieeskirjade artikli 31 lõike 2 kohaldamine tema kasuks tähendaks teist korda samade andmete arvessevõtmist.

(vt punktid 51–57 ja 59)

Viited: 13. veebruar 1998, kohtuasi T‑195/96: Alexopoulou vs. komisjon (EKL AT 1998, lk I‑A‑51 ja II‑117, punkt 37); 6. juuli 1999, kohtuasi T‑203/97: Forvass vs. komisjon (EKL AT 1999, lk I‑A‑129 ja II‑705, punkt 44); 15. märts 2006, kohtuasi T‑411/03: Herbillon vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 77).