62005CJ0438

EUR-Lex

Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

EUROPA
EUR-Lex home
EUR-Lex - 62005CJ0438 - EN

Help

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

Document 62005CJ0438

Help

Euroopa Kohtu otsus (suurkoda), 11. detsember 2007.
International Transport Workers’ Federation ja Finnish Seamen’s Union versus Viking Line ABP ja OÜ Viking Line Eesti.
Eelotsusetaotlus: Court of Appeal (England & Wales), Civil Division - Ühendkuningriik.
Meretransport - Asutamisõigus - Põhiõigused - Ühenduse sotsiaalpoliitika eesmärgid - Ametiühingu kollektiivne tegutsemine eraettevõtja vastu - Kollektiivleping, millega pannakse ettevõtja loobuma laeva registreerimisest teise liikmesriigi lipu alla.
Kohtuasi C-438/05.

Kohtulahendite kogumik 2007 I-10779

ECLI identifier: ECLI:EU:C:2007:772

Date of document:: 11/12/2007
Date lodged:: 06/12/2005

Author:: Euroopa Kohus
Country or organisation from which the request originates:: Ühendkuningriik
Form:: Kohtuotsus
Authentic language:: inglise keel

Type of procedure:: Eelotsusetaotlus
Observations:: Norra, Poola, Soome, ELi institutsioonide ja ametite, Austria, Eesti, Taani, Tšehhi, Läti, EL liikmesriigid, Belgia, Euroopa Komisjon, Saksamaa, Itaalia, Iirimaa, Rootsi, Prantsusmaa
Judge-Rapporteur:: Schintgen
Advocate General:: Poiares Maduro
National court:: *A8* High Court of Justice (England & Wales), Queen's Bench Division, Commercial Court, judgment of 16/06/2005 ([2005] EWHC 1222 (Comm))

- Junker, Abbo: Standortverlagerung und Niederlassungsfreiheit - das Rosella-Verfahren vor dem EuGH, Europäisches Wirtschafts- & Steuerrecht - EWS 2007 p.49-55

*A9* Court of Appeal (England & Wales) (Civil Division), Civil Division, judgment of 23/11/2005 (A3/2005/1393 ; A3/2005/1394)

- Common Market Law Reports 2006 Vol.1 p.693-720

- European Law Reports of Cases in the United Kingdom and Ireland 2006 p.509-536

- Industrial Relations Law Reports 2006 p.58-68

- The European Legal Forum 2005 p.234 (résumé)

- Junker, Abbo: Streiks gegen Standortverlagerung versus europäische Niederlassungsfreiheit, Recht der internationalen Wirtschaft 2006 Heft 5 p.I

- Wedl, Valentin: Vaxholm und Viking: Gewerkschaftliche Kampfmaßnahmen vor dem EuGH, Das Recht der Arbeit 2006 p.264-268

- Jansen, Bernhard: Arbeitskampf in Europa und grenzüberschreitende Auswirkungen: Bewertung aus der Sicht des europäischen Rechts, Neue Zeitschrift für Arbeitsrecht Beilage 2/2006 zu Heft 20/2006 2006 p.59-61

- Wedl, Valentin: Gewerkschaften, Grundfreiheiten und Generalanwälte, Juridikum : Zeitschrift im Rechtsstaat 2007 p.157-160

Treaty:

Euroopa Majandusühenduse asutamisleping

Link

Select all documents mentioning this document

Case affecting:

Interprets 11997E043

Instruments cited in case law:

11997E002: N 78
11997E003-P1LC: N 78
11997E003-P1LJ: N 78
11997E039: N 33
11997E043: N 1 27 32 - 90
11997E049: N 33
11997E137-P5: N 39 41
11997E234: N 28
31986R4055: N 13 17
32000X1218(01): N 43
32000X1218(01)-A28: N 44
61974CJ0036: N 33 34 54
61975CJ0043: N 58
61976CJ0013: N 33
61987CJ0081: N 68 69
61989CJ0221: N 70 71
61993CJ0415: N 28 33 34 57 75
61994CJ0055: N 75
61995CJ0120: N 40
61995CJ0265: N 62
61996CJ0015: N 54
61996CJ0051: N 33 57
61996CJ0067: N 27 48 - 50
61996CJ0158: N 40
61996CJ0369: N 77
61997CJ0035: N 54
61998CJ0049: N 77
61998CJ0165: N 77
61998CJ0281: N 33 34 57
61999CJ0309: N 33 57
62000CJ0112: N 45 46 62 77
62002CJ0036: N 45 46
62002CJ0334: N 40
62002CJ0400: N 54
62003CJ0350: N 28
62003CJ0446: N 40
62004CJ0519: N 53

Notes relating to the decision:

127. Champeil-Desplats, Véronique ; Millard, Éric: Viking et Laval : Que reste-t-il du droit social européen ?, À droit ouvert - Mélanges en l'honneur d'Antoine Lyon-Caen - 2018 Dalloz 2018 p.205-223 (FR)
34. Kocher, Eva: Die Tariftreuerklärung vor dem EuGH, Der Betrieb 2008 p.1042-1045 (DE)
123. Robin-Olivier, Sophie: Oublier "Viking": quand la Cour de justice fait primer la législation sociale de l'Union sur la liberté d'organisation des entreprises de transport maritime, Revue de droit du travail 2016 N°9 p.581-584 (FR)
9. Evju, Stein: Grenzüberschreitender Arbeitskampf auf Schiffen und Rechtswahl, Recht der internationalen Wirtschaft 2007 p.898-908 (DE)
45. Rofes i Pujol, Maria Isabel: Crónica de la Jurisprudencia reciente del Tribunal de Justicia de las Comunidades Europeas, Cuadernos Europeos de Deusto 2008 nº 38 p.262-297 (ES)
79. Banu, Mihai: Libertatea de a presta servicii. Efect direct., Revista românǎ de drept al afacerilor 2009 nº 02 p.152-169 (RO)
60. Schubert, Claudia: Europäische Grundfreiheiten und nationales Arbeitskampfrecht im Konflikt, Recht der Arbeit 2008 p.289-299 (DE)
29. Vigneau, Christophe: Encadrement par la Cour de l'action collective au regard du Traité de Rome, La Semaine Juridique - édition générale 2008 II 10060 p.33-36 (FR)
7. Blanke, Thomas: Viking und Laval vor dem Europäischen Gerichtshof. Schlussanträge der Generalanwälte Maduro und Mengozzi v. 23.5.2007, Arbeit und Recht 2007 p.249-254 (DE)
30. Novitz, Tonia: Taking collective action, Competition Law Insight 2008 Vol.7 Issue 4 p.10-12 (EN)
80. Krieger, Steffen ; Wiese, Nils: Neue Spielregeln für Streiks um Tarifsozialpläne, Betriebs-Berater 2010 p.568-572 (DE)
2. Novitz, Tonia: The right to strike and re-flagging in the European Union: free movement provisions and human rights, Lloyd's Maritime and Commercial Law Quarterly 2006 p.242-256 (EN)
107. Koukiadaki, Aristea: Greece, Viking, Laval and Beyond (Ed. Hart - Oxford) 2014 p. 171-185 (EN)
120. De La Rosa, Stéphane: La modernisation du cadre juridique du détachement et la jurisprudence Viking-Laval, Revue de l'Union européenne 2016 n° 596 p.151-156 (FR)
69. De Miguel Bárcena, Josu: Los problemas de la progresiva configuración de un sistema multinivel de derechos fundamentales en la Unión Europea. Comentario a la sentencia TJCE de 11 de diciembre de 2007 (Viking, C-438/05), Revista General de Derecho Europeo 2008, nº 16, p. 1-13 (ES)
50. Migliorini, Sara: Delocalizzazioni di imprese e azioni sindacali secondo la sentenza Viking, Rivista di diritto internazionale 2008 p.776-788 (IT)
72. Supiot, Alain: Europa im Griff der Kommunistischen Marktwirtschaft, Arbeit und Recht 2009 p.151-154 (DE)
103. Prassl, Jeremias: Three Dimensions of Heterogeneity: An Overview of Member State Experiences, Viking, Laval and Beyond (Ed. Hart - Oxford) 2014 p. 113-123 (EN)
56. Prechal, S. ; De Vries, S.A.: Viking/Laval en de grondslagen van het internemarktrecht, S.E.W. ; Sociaal-economische wetgeving 2008 p.425-440 (NL)
37. Davies, A.C.L.: One Step Forward, Two Steps Back? The Viking and Laval Cases in the ECJ, Industrial Law Journal 2008 p.126-148 (EN)
5. Örnerborg, Elisabet: Rätt att strejka står mot etableringsfriheten - EG-domstolen tog upp Viking-Line-målet, Lag & Avtal 2007 nº 1 p.9 (SV)
53. Schlachter, Monika: Die Verhältnismäßigkeit von Arbeitskampfmaßnahmen gegen grenzüberschreitende Standortverlagerungen, Festschrift für Rolf Birk zum siebzigsten Geburtstag 2008 p.809-821 (DE)
109. Evju, Stein: Norway, Viking, Laval and Beyond (Ed. Hart - Oxford) 2014 p. 211-228 (EN)
33. Thomas, S.: La jurisprudence de la Cour de justice et du Tribunal de première instance. Chronique des arrêts. Arrêt "Viking", Revue du droit de l'Union européenne 2008 nº 1 p. 193-200 (FR)
87. Ferreiro Regueiro, Consuelo: Los desplazamientos transnacionales tras el asunto Rüffert (STJCE de 11 de diciembre de 2007, asunto C-438/05), Desplazamientos Transnacionales de Trabajadores - Estudios sobre la Directiva 96/71/CE - Coordinador: Javier Gárate Castro, Universidade de Santiago de Compostela 2011 Colección Monografías Aranzadi nº 676, p.143-159 (ES)
52. Van Hoek, A.A.H. ; Houwerzijl, M.S.: Loonconcurrentie als motor van de interne markt? Een tweeluik - Deel 1: De arresten Viking, Lavan en Rüffert, verdragsaspecten, Nederlands tijdschrift voor Europees recht 2008 p.190-205 (NL)
110. Mitrus, Leszek: Poland, Viking, Laval and Beyond (Ed. Hart - Oxford) 2014 p. 229-239 (EN)
48. Hős, Nikolett: Közösségi jog - tagállami munkajog - az Európai Bíróság Viking- és Laval esetekben hozott döntéseinek jelentősége, Európai jog 2008 p.21-35 (HU)
59. Maack, Nils: Die Rechtmäßigkeit kollektiver Maßnahmen im Lichte der Entsendrichtlinie, Zeitschrift für ausländisches und internationales Arbeits- und Sozialrecht 2008 p.355-359 (DE)
47. Vincze, Attila: Az alapszabadságok az alapjogok konfliktusa - az Európai Bíróságnak a C-438/05. számú International Transport Workers' Federation kontra Viking Line ügyben 2007. december 11-én hozott ítélete, Európai jog 2008 p.15-20 (HU)
4. Bercusson, Brian: The Trade Union Movement and the European Union: Judgment Day, European Law Journal 2007 Vol. 13 Issue 3 p.279-308 (EN)
36. Brodier, Hélène: Restrictions à une liberté fondamentale du traité par l'exercice du droit fondamental à l'action collective: la Cour encadre étroitement les justifications basées sur l'objectif de la protection des travailleurs, L'Europe des libertés: revue d'actualité juridique 2008 nº 25 p.20-21 (FR)
70. Raison, Olivier ; Chaumette, Patrick: L'arrêt Viking Line sur les entraves syndicales à la liberté d'établissement, Le droit maritime français 2009 p.794-808 (FR)
100. Weatherill, Steve: Viking and Laval: The EU Internal Market Perspective, Viking, Laval and Beyond (Ed. Hart - Oxford) 2014 p. 23-39 (EN)
83. Rauws, W.J.M.: Recht op collectieve actie, Het arbeidsrecht in 50 uitspraken (Ed. Kluwer - Alphen aan den Rijn) 2010 p.116-123 (NL)
126. Hartmann, Felix: Zehn Jahre Viking und Laval: Zu Existenz und Notwendigkeit eines funktionalen Arbeitskampfbegriffs im Unionsrecht, Europäische Zeitschrift für Arbeitsrecht 2018 p.1-2 (DE)
71. Wißman, Hellmut: Zwischenruf: Viking und Laval: EG-Grundfreiheiten über alles?, Arbeit und Recht 2009 p.149-151 (DE)
41. Baylos Grau, Antonio: El espacio supranacional de ejercicio del derecho de huelga y la restricción legal de sus capacidades de acción, Revista de derecho social 2008 nº 41 p.123-143 (ES)
117. Bernitz, Ulf: Epilogue, Viking, Laval and Beyond (Ed. Hart - Oxford) 2014 p. 339-342 (EN)
24. Rebhahn, Robert: Grundfreiheit versus oder vor Streikrecht, Wirtschaftsrechtliche Blätter 2008 p.63-69 (DE)
105. Evas, Tatjana: Estonia, Viking, Laval and Beyond (Ed. Hart - Oxford) 2014 p. 139-153 (EN)
91. Robin-Olivier, Sophie: L'actualité de la jurisprudence européenne et internationale. Le noyau dur de la Directive 96/71 devant la Cour AELE, Revue de jurisprudence sociale 2012 p.83-84 (FR)
31. O'Mara, Ciarán: Irish Employment Law Journal 2008 Vol.5 nº 1 p.39-43 (EN)
28. Kristiansen, Jens: Laval, Viking og den danske model, Juristen 2008 p.79-90 (DA)
43. Donnat, Francis: Chronique annuelle 2007 de jurisprudence communautaire, Revue juridique de l'Economie publique 2008 nº 655 p.10-11 (FR)
26. Mok, M.R.: Nederlandse jurisprudentie ; Uitspraken in burgerlijke en strafzaken 2008 nº 150 (NL)
73. Nagel, Bernhard: Europäische Marktfreiheiten, Koalitionsfreiheit und Sozialstaatsprinzip, Arbeit und Recht 2009 p.155-160 (DE)
75. Blanke, Thomas: Die Entscheidungen des EuGH in den Fällen Viking, Laval und Rueffert - Domestizierung des Streikrechts und europaweite Nivellierung der industriellen Beziehungen, Sozialer Dialog in der Krise - Social dialogue in crisis? 2009 p.131-145 (DE)
128. Skrbic, Aristel: Pushing the debate on Posted Workers beyond the EU’s Status Quo, European Law Open 2023, Volume 2, Issue 1, p. 162-172 (EN)
97. Cabrera Rodríguez, José: Derechos fundamentales y libertades económicas en el ordenamiento comunitario: La jurisprudencia Viking y Laval, Revista española de Derecho Constitucional 2013 nº 99 p.371-428 (ES)
15. Donnette, Anaëlle: A propos d'une rencontre mouvementée entre droit social et droit du marché. Les arrêts Viking, Laval, Rüffert et Luxembourg, Revue des affaires européennes 2007-08 p.341-358 (FR)
77. Franzen, Martin: Europäische Grundfreiheiten und nationales Arbeitskampfrecht, Festschrift für Herbert Buchner zum 70. Geburtstag 2009 p.231-244 (DE)
98. Orlandini, Giovanni ; Dorssemont, Filip: Market rules and the right to strike: a different approach, From Labour Law to Social Competition Law? (Ed. Intersentia - Cambridge) 2014 p.67-105 (EN)
1. Blanke, Thomas: Streikende Wikinger vor dem Europäischen Gerichtshof, Arbeit und Recht 2006 p.1-6 (DE)
16. Ohlin, Pontus: Etableringsfriheten - strejkrätten: 1-1, Lag & Avtal 2008 nº 1 p.12-13 (SV)
67. Holke, Dan: Domen i Laval-målet ur ett fackligt perspektiv, Tidskrift Utgiven av Juridiska föreningen i Finland 2008 p.492-499 (SV)
121. Kresal Šoltes, Katarina: Agencijski in napoteni delavci, Podjetje in delo 2016 nº 6-7 p.877-890 (SL)
112. Novitz, Tonia ; Syrpis, Phil: The United Kingdom, Viking, Laval and Beyond (Ed. Hart - Oxford) 2014 p. 261-276 (EN)
57. Stamelos, Ch.: Evropaion Politeia 2008 p.484-486 (EL)
17. Zwanziger, Bertram: Arbeitskampf- und Tarifrecht nach den EuGH-Entscheidungen "Laval" und "Viking" - Zugleich Anmerkung zu den EuGH-Entscheidungen vom 11.12.2007 und 18.12.2007, Der Betrieb 2008 p.294-298 (DE)
14. Kristiansen, Jens: Konsekvenserne af Viking og Laval for dansk arbejdsret, Arbejdsretligt tidsskrift 2007 p.276-288 (DA)
88. Longo, Erik: Viking, Laval e la costruzione dell'"economia sociale di mercato" in Europa, Dieci Casi sui Diritti in Europa: uno strumento didattico (Ed. Il Mulino - Bologna) 2011 p.209-224 (IT)
102. The Adoptive , Parents: The Life of a Death Foretold: The Proposal for a Monti II Regulation, Viking, Laval and Beyond (Ed. Hart - Oxford) 2014 p. 95-109 (EN)
44. Barnard, Catherine: Social dumping or dumping socialism?, The Cambridge Law Journal 2008 p.262-264 (EN)
101. Bogg, Alan: Viking and Laval: The International Labour Law Perspective, Viking, Laval and Beyond (Ed. Hart - Oxford) 2014 p. 41-74 (EN)
106. Waas, Bernd: Germany, Viking, Laval and Beyond (Ed. Hart - Oxford) 2014 p. 155-170 (EN)
11. Tsadiras, Alexandros: Elliniki Epitheorisi Evropaïkou Dikaiou 2007 p.791-792 (EL)
96. Stein, Evju: Fundamental Social Rights vs. Fundamental Freedoms, Europäische Zeitschrift für Arbeitsrecht 2013 p.312-323 (EN)
86. Barnard, Catherine: The European Court of Justice as a common law court?, Neue Zeitschrift für Arbeitsrecht 2011 Beilage 3 p.122-125 (EN)
54. Aliprantis, N. ; Katrougkalos, G.: To DEK os aporrythmistis tou ergatikou dikaiou, Efimerida Dioikitikou Dikaiou 2008 p.674-681 (EL)
12. Guamán Hernández, Adoración: La sumisión del derecho de huelga a la libertad de establecimiento comunitaria: el caso Viking Line, Aranzadi Social 2007 nº 79 p.1-11 (ES)
23. Cavallini, Joël: Une action collective licite en droit interne peut être contraire à la liberté d'établissement consacrée par le traité de Rome, La Semaine Juridique - Social 2008 nº 1086 p.36-37 (FR)
125. Lindseth, Peter L.: Viking’s "Semantic Gaps" Law and the Political Economy of Convergence in the EU, EU law stories: contextual and critical histories of European jurisprudence (Ed. Cambridge University Press) 2017, p. 491-505 (EN)
49. Szpunar, Maciej ; Zachariasiewicz, Maciej: Swoboda przedsiębiorczości i swoboda świadczenia usług a działania związków zawodowych - glosa do wyroku ETS z 18.12.2007 r. w sprawie C-341/05 Laval un Partneri Ltd przeciwko Svenska Byggnadsarbetareförbundet i inni oraz do wyroku z 11.12.2007 r. w sprawie C-438/05 ITWF i FSU przeciwko Viking Line i Viking Line Eesti, Europejski Przegląd Sądowy 2008 Vol.7 p. 37-48 (PL)
85. Leclercq, J.F.: La mer agitée par l'abordage des entraves syndicales et de la liberté d'établissement des sociétés de ferries, Revue pratique des sociétés 2010 p.15-22 (FR)
93. Bruun, Niklas ; Bücker, Andreas: Der Monti II Verordnungsvorschlag der EU Kommission - Eine kritische Würdigung, Neue Zeitschrift für Arbeitsrecht 2012 p.1136-1141 (DE)
22. Teyssié, Bernard: Esquisse du droit communautaire des conflits collectifs, La Semaine Juridique - Social 2008 nº 1075 p.15-18 (FR)
13. Nielsen, Ruth: EU-domstolens afgørelser om konfliktret i Viking- og Laval-sagerne, Arbejdsretligt tidsskrift 2007 p.265-275 (DA)
40. Bonassies, Pierre ; Delebecque, Philippe: Le droit positif français en 2007, Le droit maritime français 2008 p.35-38 (FR)
118. Sap, Jan Willem ; Smit, Marije: Ars Aequi Jurisprudentie Europeese Recht (3e druk) 2015 p.372-373 (NL)
82. Kokott, Juliane: Der EuGH - eine neoliberale Institution ?, Festschrift für Renate Jaeger (Ed. N. P. Engel Verlag - Kehl am Rhein) 2010 p.115-134 (DE)
119. Mostovac, Alan: Pravo na štrajk i Konvencija za zaštitu ljudskih prava i temeljnih sloboda, Hrvatska pravna revija 2015 n° 7-8 p.36-42 (HR)
74. Skouris, Vassilios: Das Verhältnis der Grundfreiheiten zu den Gemeinschaftsgrundrechten, Recht der Arbeit 2009 Sonderbeilage Heft 5 p.25-30 (DE)
63. Balode-Buraka, Esmeralda: European Court of Justice on Laval and Viking Line: the Latvian interpretation, Tidskrift Utgiven av Juridiska föreningen i Finland 2008 p.477-479 (EN)
92. Mittag, Reinhold: Auf dem Wege zu einer Europäischen Arbeitsrechtsstruktur, Arbeit und Recht 2012 p.231 (DE)
68. Bayreuther, Frank: Das Verhältnis zwischen dem nationalen Streikrecht und der EU-Wirtschaftsverfassung, Europäische Zeitschrift für Arbeitsrecht 2008 p.395-408 (DE)
6. Reich, Norbert: Gemeinschaftliche Verkehrsfreiheiten versus Nationales Arbeitskampfrecht, Europäische Zeitschrift für Wirtschaftsrecht 2007 p.391-396 (DE)
81. Lhernould, Jean-Philippe: La Cour de Justice de l'UE est-elle antisociale?, Revue de jurisprudence sociale 2010 p.507-514 (FR)
114. Rebhahn, Robert: Broader Lessons for European and Domestic Labour Law, Viking, Laval and Beyond (Ed. Hart - Oxford) 2014 p. 295-306 (EN)
95. Perinetto, Patrick Actis: Viking and Laval: An Italian Perspective. A Case of No Impact, European Labour Law Journal 2012 Vol. 3 Nº 4 p.270-299 (EN)
90. Aliprantis, Nikitas: The Impact of the ECI Judgements Viking and Laval to the Domestic Labour Rights, Symmeikta Tomos II, Koinoniko Dikaio (Ed. Papazisi, Athina 2011) 2011 p.387-398 (EN)
65. Lonka, Esa: Rätten till arbetsstrid och den fria rörligheten, Tidskrift Utgiven av Juridiska föreningen i Finland 2008 p.484-488 (SV)
113. Countouris, Nicola ; Engblom, Samuel: Civilising the European Posted Workers Directive, Viking, Laval and Beyond (Ed. Hart - Oxford) 2014 p. 279-293 (EN)
8. Pießkalla, Michael: Unmittelbare Drittwirkung der Grundfreiheiten des EG-Vertrags bei Boykottaufrufen durch Gewerkschaften, Neue Zeitschrift für Arbeitsrecht 2007 p.1144-1148 (DE)
21. Bücker, Andreas: Die Rosella-Entscheidung des EuGH zu gewerkschaftlichen Maßnahmen gegen Standortverlagerungen: der Vorhang zu und viele Fragen offen, Neue Zeitschrift für Arbeitsrecht 2008 p.212-216 (DE)
64. Carr, Liina: Nordic and Baltic perspectives on the judgements from the European Court of Justice in cases Laval and Viking Line - Reflections by social partners, Tidskrift Utgiven av Juridiska föreningen i Finland 2008 p.480-483 (EN)
89. Zahn, Rebecca Lisa: I casi Viking e Laval: tra problemi di allargamento e soluzioni poco fortunate, Dieci Casi sui Diritti in Europa: uno strumento didattico (Ed. Il Mulino - Bologna) 2011 p.225-236 (IT)
39. Corti, Matteo: Le decisioni ITF e Laval della Corte di giustizia: un passo avanti e due indietro per l'Europa sociale, Rivista italiana di diritto del lavoro 2008 02 p.249-286 (IT)
76. Buckel, Sonja ; Oberndorfer, Lukas: Die lange Inkubationszeit des Wettbewerbs der Rechtsordnungen - Eine Genealogie der Rechtsfälle Viking/Laval/Rüffert/Luxemburg aus der Perspektive einer materialistischen Europarechtstheorie, Schriftenreihe des Zentrums für Europäische Rechtspolitik der Universität Bremen (ZERP) - Europäische Gesellschaftsverfassung 2009 Bd. 57 p.277-296 (DE)
10. Langenfeld, Christine: Wer schlägt die Schlacht im Fall Rosella? Streiks gegen Standortverlagerungen contra europäische Niederlassungsfreiheit vor dem EuGH, Staat im Wort : Festschrift für Josef Isensee 2007 p.815-828 (DE)
84. Maeßen, Charlotte: Auswirkungen der EuGH-Rechtsprechung auf das deutsche Arbeitskampfrecht unter besonderer Berücksichtigung der Entscheidungen in den Rechtssachen Viking und Laval, Europäische Hochschulschriften, Reihe 2, Rechtswissenschaft, Bd.5087 (Ed. Peter Lang - Frankfurt am Main) 2010 317 p. (DE)
66. Gellner, Lars: Laval-domen - En välkommen dom, Tidskrift Utgiven av Juridiska föreningen i Finland 2008 p.489-491 (SV)
58. Däubler, Wolfgang: ITF-Aktionen gegen Billig-Flaggen-Schiffe - im Widerspruch zum EG-Recht?, Arbeit und Recht 2008 p.409-417 (DE)
55. Bouloukos, M.: Koinotikes eleftheries enantion Koinonikis Evropis: Syndikalistiki drasi kata metaniologisis ploiou os dikaiologimenos periorismos tis eleftherias egkatastasis, Epitheorisis tou Emporikou Dikaiou 2008 p.664-677 (EL)
25. Rebhan, Robert: Grundfreiheit vor Arbeitskampf - der Fall Viking, Zeitschrift für europäisches Sozial- und Arbeitsrecht 2008 p.109-117 (DE)
124. Birgillito, Marialaura ; Borzaga, Matteo ; Garcia-Muñoz Alhambra, Manuel Antonio: Autonomy of Subordination of Labour Law? The Deabte beyond National Borders in 2015, Delavci in Delodajalci 2017 nº 1 p.39-67 (EN)
61. Evju, Stein: Laval and Viking Line at a first glance, Tidskrift Utgiven av Juridiska föreningen i Finland 2008 p.454-464 (EN)
116. Bobek, Michal: EU Law in National Courts: Viking, Laval and Beyond, Viking, Laval and Beyond (Ed. Hart - Oxford) 2014 p. 323-337 (EN)
111. Rönnmar, Mia: Sweden, Viking, Laval and Beyond (Ed. Hart - Oxford) 2014 p. 241-260 (EN)
32. Joerges, Christian ; Rödl, Florian: Von der Entformalisierung europäischer Politik und dem Formalismus europäischer Rechtsprechung im Umgang mit dem "sozialen Defizit" des Integrationsprojekts : ein Beitrag aus Anlass der Urteile des EuGH in den Rechtssachen Viking und Laval, Zentrum für Europäische Rechtspolitik an der Universität Bremen 2008 22 p. (DE)
18. Chaumette, Patrick: Les actions collectives syndicales dans le maillage des libertés communautaires des entreprises. CJCE 11 décembre 2007, ITF & The Finnish Seamen's Union, aff. C-438/05, CJCE 18 décembre 2007, Laval & Partnery Ltd, aff. C-341/05, Droit social 2008 p.210-220 (FR)
51. Tans, Simon: Case report on Laval, 18 December 2007 (Case C-341/05) and Viking, 11 December 2007 (Case C-438/05), European Journal of Migration and Law 2008 Vol.10 nº 2 p.249-275 (EN)
78. Konzen, Horst: Arbeitskampf, Lohndumping und europäische Grundfreiheiten, Festschrift für Herbert Buchner zum 70. Geburtstag 2009 p.461-476 (DE)
94. Guadagno, Stefano: The right to strike in Europe in the aftermath of Viking and Laval, European journal of social law 2012 nº 4 p.241-277 (EN)
115. Leczykiewicz, Dorota: Conceptualising Conflict between the Economic and the Social in EU Law after Viking and Laval, Viking, Laval and Beyond (Ed. Hart - Oxford) 2014 p. 307-322 (EN)
19. Broussy, Emmanuelle ; Donnat, Francis ; Lambert, Christian: Chronique de jurisprudence communautaire. Libertés d'établissement et prestation de services droits sociaux, L'actualité juridique ; droit administratif 2008 p.242-244 (FR)
99. Freedland, Mark ; Prassl, Jeremias: Viking, Laval and Beyond: An Introduction, Viking, Laval and Beyond (Ed. Hart - Oxford) 2014 p. 1-20 (EN)
27. Potz, Andrea: Arbeitskampf und Niederlassungsfreiheit - Zum Spannungsverhältnis zwischen Grundrechten und Grundfreiheiten - Anmerkung zu Rs C-438/05 Viking, Österreichisches Recht der Wirtschaft 2008 p.92-95 (DE)
35. Guamán Hernández, Adoración: Desplazamiento trasnacional de trabajadores y convenios colectivos (Parte Tercera): el Caso Rüffert, Aranzadi Social 2008 nº 20 p.1-10 (ES)
104. Tscherner, Eva: Austria, Viking, Laval and Beyond (Ed. Hart - Oxford) 2014 p. 128-138 (EN)
3. Wedl, Valentin: Vaxholm und Viking: Gewerkschaftliche Kampfmaßnahmen vor dem EuGH, Das Recht der Arbeit 2006 p.264-268 (DE)
20. Simon, Denys: Libre circulation des entreprises, conventions collectives et actions syndicales, Europe 2008 Février Comm. nº 40 p.18-20 (FR)
42. Jazottes, Gérard: Droit européen des affaires, Revue trimestrielle de droit commercial et de droit économique 2008 p.445-450 (FR)
62. Bruun, Niklas: EU-domstolen och arbetstagares rätt till fackliga stridsåtgärder på EU:s inre marknad, Tidskrift Utgiven av Juridiska föreningen i Finland 2008 p.465-476 (SV)
108. Ales, Edoardo: Italy, Viking, Laval and Beyond (Ed. Hart - Oxford) 2014 p. 187-209 (EN)
38. Inglese, Italo: Autotutela sindacale e libera circolazione di servizi nell'ordinamento comunitario, Massimario di giurisprudenza del lavoro 2008 p.351-354 (IT)
46. Temming, Felipe: Mit wie viel Verlust muss eine Fähre betrieben werden? Der Fall Viking vor dem EuGH, European Law Reporter 2008 p.190-205 (DE)
122. Idot, Laurence: Applicabilité du droit de la concurrence et convention collective, Europe 2016 Juillet Comm. nº 7 p.33 (FR)

Subject matter:

Case law directory code:

Language of the case

HTML

PDF

EUROOPA KOHTU OTSUS (suurkoda)

11. detsember 2007 ( *1 )

„Meretransport — Asutamisõigus — Põhiõigused — Ühenduse sotsiaalpoliitika eesmärgid — Ametiühingu kollektiivne tegutsemine eraettevõtja vastu — Kollektiivleping, millega pannakse ettevõtja loobuma laeva registreerimisest teise liikmesriigi lipu alla”

Kohtuasjas C-438/05,

mille ese on EÜ artikli 234 alusel Court of Appeal’i (England & Wales) (Civil Division) (Ühendkuningriik) 23. novembri 2005. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse , menetluses

International Transport Workers’ Federation,

Finnish Seamen’s Union

versus

Viking Line ABP,

OÜ Viking Line Eesti,

EUROOPA KOHUS (suurkoda),

koosseisus: president V. Skouris, kodade esimehed P. Jann, A. Rosas, K. Lenaerts, U. Lõhmus ja L. Bay Larsen, kohtunikud R. Schintgen (ettekandja), R. Silva de Lapuerta, K. Schiemann, J. Makarczyk, P. Kūris, E. Levits ja A. Ó Caoimh,

kohtujurist: M. Poiares Maduro,

kohtusekretär: vanemametnik L. Hewlett,

arvestades kirjalikus menetluses ja 10. jaanuari 2007. aasta kohtuistungil esitatut,

arvestades kirjalikke märkusi, mille esitasid:

—	International Transport Workers’ Federation, esindaja: M. Brealey, QC, keda abistas advokaat M. Demetriou, keda volitas advokaat D. Fitzpatrick,

—	Finnish Seamen’s Union, esindaja: M. Brealey, QC, keda abistas advokaat M. Demetriou, keda volitas advokaat J. Tatten,

—	Viking Line ABP ja OÜ Viking Line Eesti, esindaja: advokaat M. Hoskins, keda volitasid advokaadid I. Ross ja J. Blacker,

—	Ühendkuningriigi valitsus, esindaja: E. O’Neill, keda abistasid D. Anderson, QC, ning advokaadid J. Swift ja S. Lee,

—	Belgia valitsus, esindaja: A. Hubert,

—	Tšehhi valitsus, esindaja: T. Boček,

—	Taani valitsus, esindaja: J. Molde,

—	Saksamaa valitsus, esindajad: M. Lumma ja C. Schulze-Bahr,

—	Eesti valitsus, esindaja: L. Uibo,

—	Prantsusmaa valitsus, esindajad: G. de Bergues ja O. Christmann,

—	Iirimaa, esindaja: D. O’Hagan, keda abistasid E. Fitzsimons ja B. O’Moore, SC, ning N. Travers, BL,

—	Itaalia valitsus, esindaja: I. M. Braguglia, keda abistas avvocato dello Stato G. Albenzio,

—	Läti valitsus, esindajad: E. Balode-Buraka ja K. Bārdiŋa,

—	Austria valitsus, esindajad: C. Pesendorfer ja G. Hesse,

—	Poola valitsus, esindajad: J. Pietras ja M. Korolec,

—	Soome valitsus, esindajad: E. Bygglin ja A. Guimaraes-Purokoski,

—	Rootsi valitsus, esindajad: A. Kruse ja A. Falk,

—	Norra valitsus, esindajad: K. Waage ja K. Fløistad ning F. Sejersted,

—	Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: F. Benyon, J. Enegren ja K. Simonsson,

olles 23. mai 2007. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,

on teinud järgmise

otsuse

1	Eelotsusetaotlus puudutab EÜ artikli 43 ja nõukogu 22. detsembri 1986. aasta määruse (EMÜ) nr 4055/86 teenuste osutamise vabaduse põhimõtte kohaldamise kohta liikmesriikide ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelises mereveos (EÜT L 378, lk 1; ELT eriväljaanne 06/01, lk 174) tõlgendamist.

Eelotsusetaotlus esitati International Transport Workers’ Federationi (Rahvusvahelise Transporditöötajate Föderatsioon, edaspidi „ITF”) ja Finnish Seamen’s Unioni (Suomen Merimies-Unioni ry, Soome Meremeeste Ametiühing, edaspidi „FSU”) ning Viking Line ABP (edaspidi „Viking”) ja tema tütarettevõtja OÜ Viking Line Eesti (edaspidi „Viking Eesti”) vahelises kohtuvaidluses, milles käsitletakse kollektiivset tegutsemist ja ähvardust kollektiivselt tegutseda, et panna Vikingit loobuma Soome lipu all sõitva laeva ümberregistreerimisest teise liikmesriigi lipu alla.

Õiguslik raamistik

Ühenduse õigus

Määruse nr 4055/86 artikli 1 lõige 1 sätestab:

„Liikmesriikidevahelist ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelist mereveoteenuste osutamise vabadust kohaldatakse liikmesriikide kodanike või nende registrisse kantud laevaühingute suhtes, kelle asukoht ei ole selles liikmesriigis, kus asub isik, kellele teenused on mõeldud.”

Siseriiklik õigus

4	Eelotsusetaotlusest nähtub, et Soome konstitutsiooni artiklit 13, mille kohaselt on igaühel õigus ametiühinguid asutada ja muude huvide kaitseks organiseeruda, on tõlgendatud nii, et see lubab ametiühingutel rakendada ettevõtjate vastu kollektiivset tegevust töötajate huvide kaitsmiseks.

5	Soomes kehtivad streigiõiguse suhtes siiski kindlad piirangud. Vastavalt selle riigi kõrgeima kohtu praktikale ei või streigiõigust kasutada, kui see on vastuolus heade kommetega või kui see on siseriiklikus või ühenduse õiguses keelatud.

Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused

6	Soome õiguse alusel asutatud äriühing Viking on tähtis reisiparvlaevaoperaator. Tal on seitse parvlaeva, nende seas Rosella, mis sõidab Soome lipu all Eesti ja Soome vahelisel Tallinna–Helsingi liinil.

7	FSU on Soome meremeeste ametiühing, millel on ligikaudu 10000 liiget. Rosella meeskonna liikmed kuuluvad sellesse ametiühingusse. FSU on ITF-i ehk Londonis (Ühendkuningriik) asuva rahvusvahelise transporditöötajate ametiühingute föderatsiooni liikmesühing. ITF-i kuulub 600 ametiühingut 140 riigist.

Eelotsusetaotlusest nähtub, et üks ITF-i peamisi tegevussuundi on kampaania mugavuslippude kaotamiseks. Selle poliitika põhieesmärgid on tõelise sideme loomine laeva lipu ja omaniku kodakondsuse vahel ning mugavuslipulaevade meeskondade töötingimuste kaitse ja parandamine. ITF peab laeva mugavuslipu all sõitvaks, kui laeva kasusaav omanik ja kontroll laeva üle asub mujal kui lipuriigis. ITF-i poliitika kohaselt on ainult laeva kasusaava omaniku riigis asuvatel ametiühingutel õigus sõlmida kollektiivlepinguid selle laeva suhtes. Mugavuslipu vastaseks võitluseks kasutatakse boikotte ja muud töötajate solidaarsusel põhinevat tegevust.

Nii kaua kui Rosella sõidab Soome lipu all, peab Viking vastavalt Soome õigusele ja kehtivale kollektiivlepingule maksma meeskonnale palka, mis vastab Soome palgatasemele. Eesti meeskondade palgad on madalamad Soome meeskondade omadest. Rosella tõi kahjumit, kuna talle pakkusid otsest konkurentsi samal liinil sõitvad Eesti laevad, mille palgakulud olid väiksemad. Viking kavatses laeva müümise asemel vahetada 2003. aasta oktoobris laeva lipuriiki ja registreerida laeva kas Eestis või Norras, et ta saaks sõlmida uue kollektiivlepingu ühes neist riikidest asuva ametiühinguga.

10	Kooskõlas Soome õigusega teatas Viking oma kavast FSU-le ja Rosella meeskonnale. Pooltevaheliste kohtumiste käigus väljendas FSU selgelt oma vastuseisu sellele kavale.

4. novembri 2003. aasta e-kirjas teatas FSU ITF-ile Rosella ümberregistreerimise plaanist. Lisaks märkis ta samas kirjas, et „Rosella kasusaav omanik asub Soomes ja seetõttu on FSU-l õigus pidada Vikingiga kollektiivläbirääkimisi”. FSU palus ITF-il teatada asjast kõikidele liikmesühingutele ja kutsuda neid üles mitte pidama Vikingiga kollektiivläbirääkimisi.

6. novembril 2003 saatis ITF oma liikmesühingutele ringkirja (edaspidi „ITF-i ringkiri”), mis kutsus liikmesühinguid üles mitte astuma läbirääkimistesse Vikingiga või Viking Eestiga ning liikmesühingutelt eeldati selle soovituse järgimist ametiühingute solidaarsuse põhimõtte tõttu ja ohu tõttu, et ringkirja järgimata jätmine võib kaasa tuua sanktsiooni.

Rosella mehitamisleping lõppes 17. novembril 2003, niisiis ei kehtinud sellest kuupäevast alates FSU suhtes enam Soome õiguses ette nähtud töörahu pidamise kohustus. FSU teatas, et alustab streiki ning nõuab, et Viking suurendaks Rosella meeskonda kaheksa liikme võrra ja loobuks laeva ümberregistreerimise plaanist.

14	Viking lubas võtta meeskonda kaheksa lisaliiget, kuid keeldus loobumast ümberregistreerimise plaanist.

Kuna FSU ei olnud ikkagi valmis nõustuma mehitamislepingu uuendamisega, teatas ta 18. novembri 2003. aasta kirjas, et ta nõustub lepingu uuendamisega ainult kahel tingimusel: esiteks kohustub Viking võimalikust Rosella ümberregistreerimisest olenemata endiselt järgima Soome õigust, kehtivat kollektiivlepingut, üldlepingut ja laeva mehitamise lepingut ning teiseks ei too võimalik laeva ümberregistreerimine kaasa sellele ettevõtjale kuuluvate Soome lipu all sõitvate laevade töötajate vallandamist ega töötingimuste muutmist ilma töötajate nõusolekuta. Pressiteadetes põhjendas FSU oma seisukohta vajadusega kaitsta Soome töötajaid.

Viking esitas 17. novembril 2003 töökohtule (Soome) hagi, taotledes selle tuvastamist, et vastupidi FSU arvamusele on mehitamisleping pooltele jätkuvalt siduv. Olles seisukohal, et see leping on lõppenud, teatas FSU vastavalt kollektiivse töötüli lahendamist käsitlevale Soome seadusele, et kavatseb alustada Rosellaga seoses streiki.

17	Viking sai ITF-i ringkirjast teada 24. novembril 2003. Järgmisel päeval esitas Viking Helsingi ringkonnakohtule (Soome) hagi, taotledes ettekirjutust FSU väljakuulutatud streigi keelamiseks. Töökohus määras istungi toimumise ajaks .

Eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnutsi oli FSU täiesti teadlik sellest, et tema peamine nõudmine – jätta laeva ümberregistreerimise korral meeskond tööle Soome seadustes ja kehtivas kollektiivlepingus ette nähtud tingimustel – muudab laeva ümberregistreerimise mõttetuks, kuna ümberregistreerimise peamine eesmärk oli võimaldada Vikingil palgakulusid vähendada. Lisaks tooks Rosella registreerimine Eesti lipu alla kaasa selle, et Viking ei saaks vähemalt Rosella osas enam riigiabi, mida Soome riik andis Soome lipu all sõitvatele laevadele.

Lepitamismenetluse ajal nõustus Viking alguses sellega, et laeva ümberregistreerimine ei too kaasa ühtegi vallandamist. Kuna FSU ikkagi keeldus streigist loobumast, lõpetas Viking vaidluse 2. detsembril 2003, nõustudes selle ametiühingu nõudmistega ja loobudes oma hagidest. Lisaks kohustus ta mitte algatama laeva ümberregistreerimise menetlust enne .

20	1. mail 2004 sai Eesti Vabariik Euroopa Liidu liikmeks.

21	Kuna Rosella tõi endiselt kahjumit, jäi Viking kindlaks oma plaanile registreerida laev Eesti lipu alla. Et ITF ei olnud oma ringkirja tühistanud, oli see endiselt jõus ja seetõttu oli jõus ka Rosellat puudutav ITF-i üleskutse liikmesühingutele.

Viking esitas 18. augustil 2004 hagi High Court of Justice (England & Wales), Queen’s Bench Divisionile (Commercial Court) (Ühendkuningriik), paludes tuvastada, et ITF-i ja FSU tegevus on vastuolus EÜ artikliga 43, teha ITF-ile ettekirjutus ringkirja tühistamiseks ja FSU-le ettekirjutus mitte rikkuda ühenduse õigusest tulenevaid Vikingi õigusi.

16. juuni 2005. aasta otsusega rahuldas kohus Vikingi hagi motiivil, et ITF-i ja FSU kollektiivne tegevus ja sellega ähvardamine piirasid asutamisvabadust EÜ artikli 43 vastaselt ning lisaks kujutab selline tegevus endast töötajate vaba liikumise ja teenuste osutamise vabaduse ebaseaduslikke piiranguid EÜ artiklite 39 ja 49 tähenduses.

30. juunil 2005 esitasid ITF ja FSU selle otsuse peale apellatsioonkaebuse eelotsusetaotluse esitanud kohtule. Apellatsioonkaebust põhjendasid nad muu hulgas väitega, et ametiühingute õigus kollektiivselt tegutseda on põhiõigus, mida tunnustatakse EÜ asutamislepingu XI jaotises, eelkõige EÜ artiklis 136, mille esimene lõige sätestab: „Pidades silmas sotsiaalseid põhiõigusi, nagu need on määratletud Torinos allakirjutatud Euroopa sotsiaalhartas ja ühenduse 1989. aasta hartas töötajate sotsiaalsete põhiõiguste kohta, võtavad ühendus ja liikmesriigid oma eesmärgiks tööhõive edendamise ning parandatud elamis- ja töötingimused, et võimaldada nende ühtlustamist samal ajal jätkuva parandamisega, piisava sotsiaalkaitse, tööturu osapoolte dialoogi, inimressursside arendamise, pidades silmas kestvat kõrget tööhõivet ja tööturult väljatõrjumise tõkestamist.”

Euroopa sotsiaalharta ja töötajate sotsiaalseid põhiõigusi käsitleva ühenduse harta mainimine selles sättes tähendab viitamist streigiõigusele, mida nendes õigusaktides tunnustatakse. Järelikult on ametiühingutel õigus rakendada teises liikmesriigis asuva tööandja vastu kollektiivset tegevust, et panna ta loobuma kogu või osa oma ettevõtte üleviimisest teise liikmesriiki.

Seetõttu kerkib üles küsimus, kas asutamislepinguga soovitakse keelata ametiühingu tegevus, kui selle tegevuse eesmärk on takistada tööandjal majanduslikel põhjustel asutamisvabadust kasutada. Lähtudes analoogia alusel sellest, mida Euroopa Kohus on otsustanud seoses asutamislepingu VI jaotisega (21. septembri 1999. aasta otsus kohtuasjas C-67/96: Albany, EKL 1999, lk I-5751; . aasta otsus liidetud kohtuasjades C-180/98–C-184/98: Pavlov jt, EKL 2000, lk I-6451, ning . aasta otsus kohtuasjas C-222/98: van der Woude, EKL 2000, lk I-7111), ei ole asutamislepingu III jaotis ega selles sisalduvad isikute ja teenuste vaba liikumist käsitlevad sätted „ehtsa ametiühingutegevuse” suhtes kohaldatavad.

Leides, et tema menetluses oleva vaidluse lahendus oleneb ühenduse õiguse tõlgendusest, otsustas Court of Appeal (England & Wales) (Civil Division) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

„Vaba liikumise sätete kohaldamisala

Kas ametiühingu või ametiühingute liidu kollektiivne tegevus eraõigusliku ettevõtja vastu, millega sellelt ettevõtjalt nõutakse kollektiivlepingu sõlmimist konkreetse liikmesriigi ametiühinguga, mille tulemusena muutub selle ettevõtja jaoks mõttetuks laeva ümberregistreerimine teise liikmesriigi lipu alla, jääb väljapoole EÜ artikli 43 ja/või […] määruse nr 4055/86 […] kohaldamisala vastavalt EÜ sotsiaalpoliitikale, mille hulka kuulub muu hulgas EÜ asutamislepingu XI jaotis, ning analoogia alusel vastavalt Euroopa Kohtu argumentatsioonile [eespool viidatud] kohtuotsuse Albany punktides 52–64?

Horisontaalne vahetu õigusmõju

Kas EÜ artiklil 43 ja/või määrusel nr 4055/86 on horisontaalne vahetu õigusmõju, mis annab eraõiguslikule ettevõtjale õigusi, millele ta võib tugineda teise eraõigusliku isiku vastu ja eelkõige ametiühingu või ametiühingute liidu vastu seoses selle ametiühingu või ametiühingute liidu kollektiivse tegevusega?

Vaba liikumise piirangute olemasolu

Kas ametiühingute liidu poliitika, mille kohaselt peavad laevad olema registreeritud selles riigis, kus asub selle laeva kasusaav omanik ja kontroll selle laeva üle, nii et laeva kasusaava omaniku riigis asuvatel ametiühingutel on õigus sõlmida kollektiivlepinguid selle laeva suhtes, on EÜ artikli 43 või määruse nr 4055/86 tähenduses otseselt diskrimineeriv, kaudselt diskrimineeriv või mittediskrimineeriv piirang?

Kas selle kindlakstegemisel, kas ametiühingu või ametiühingute liidu kollektiivne tegevus on EÜ asutamislepingu artikli 43 või määruse nr 4055/86 tähenduses otseselt diskrimineeriv, kaudselt diskrimineeriv või mittediskrimineeriv piirang, tuleb arvestada tegutseva ametiühingu subjektiivse tahtlusega või peab siseriiklik kohus selle kindlaks tegema üksnes selle tegevuse objektiivsete tagajärgede põhjal?

Asutamine/Teenused

Kui emaettevõtja on asutatud liikmesriigis A ja soovib kasutada oma asutamisvabadust, registreerides laeva liikmesriiki B, et seda opereeriks liikmesriigis B olemasolev täielikult emaettevõtjale kuuluv tütarettevõtja, mille üle emaettevõtja teostab juhtimist ja kontrolli:

a)	siis kas ametiühingu või ametiühingute liidu kollektiivne tegevus või sellega ähvardamine, mille eesmärk on muuta eespool mainitud tegevus mõttetuks, võib endast kujutada emaettevõtja asutamisvabaduse piirangut EÜ artikli 43 tähenduses,

b)	siis kas peale laeva ümberregistreerimist on tütarettevõtjal õigus tugineda määrusele nr 4055/86 seoses oma teenuste osutamisega liikmesriigist B liikmesriiki A?

Õigustatus

Otsene diskrimineerimine

Kui ametiühingu või ametiühingute liidu kollektiivne tegevus on EÜ artikli 43 või määruse nr 4055/86 tähenduses otseselt diskrimineeriv piirang, siis kas seda on põhimõtteliselt võimalik õigustada EÜ artiklis 46 sätestatud avaliku korra erandi alusel, võttes arvesse, et:

a)	kollektiivse tegutsemise õigus (sh õigus streikida) on ühenduse õigusega tagatud põhiõigus ja/või

b)	see on suunatud töötajate kaitsele?

[ITF-i] poliitika: objektiivne õigustatus

Kas ametiühingute liidu poliitika kohaldamine, mille alusel peaksid laevad olema registreeritud selle riigi registris, kus asuvad laeva kasusaav omanik ja kontroll laeva üle, nii et laeva kasusaava omaniku riigi ametiühingutel on õigus sõlmida selle laevaga seonduvaid kollektiivlepinguid, arvestab kollektiivse tegutsemise sotsiaalse põhiõiguse ja asutamisvabaduse ning teenuste osutamise vabaduse tasakaaluga ja on objektiivselt õigustatav, sobiv, proportsionaalne ja kooskõlas vastastikuse tunnustamise põhimõttega?

FSU tegevus: objektiivne õigustatus

Kui

—	liikmesriigis A asuv emaettevõtja omab liikmesriigis A registreeritud laeva ja osutab selle laevaga liikmesriigi A ja liikmesriigi B vahel parvlaevateenuseid;

—	emaettevõtja soovib laeva ümber registreerida liikmesriiki B, et kohaldada töötingimusi, mis on ebasoodsamad kui liikmesriigis A;

—	emaettevõtjale liikmesriigis A kuulub liikmesriigis B täielikult tütarettevõtja ja ta teostab selle tütarettevõtja üle juhtimist ja kontrolli;

—	on kavas, et laeva opereerib pärast seda, kui see on registreeritud ümber liikmesriiki B, tütarettevõtja koos uue meeskonnaga, kes on tööle võetud liikmesriigis B ja kelle suhtes kehtib ITF-i liikmest liikmesriigi B ametiühinguga sõlmitud kollektiivleping;

—	laeva kasusaavaks omanikuks jääb emaettevõtja, kes prahib laeva laevapereta tütarettevõtjale;

—	laev jätkab igapäevast parvlaevateenuste osutamist liikmesriigi A ja liikmesriigi B vahel;

—

liikmesriigis A asutatud ametiühing nõuab emaettevõtjalt ja/või tütarettevõtjalt endaga kollektiivlepingu sõlmimist, millega laeva meeskonna suhtes kohaldatakse liikmesriigi A ametiühingule vastuvõetavaid tingimusi isegi peale laeva ümberregistreerimist ja mis muudab laeva ümberregistreerimise liikmesriiki B emaettevõtja jaoks mõttetuks,

siis kas selline kollektiivne tegevus arvestab kollektiivse tegutsemise sotsiaalse põhiõiguse ja asutamisvabaduse ning teenuste osutamise vabaduse tasakaaluga ja on objektiivselt õigustatav, sobiv, proportsionaalne ja kooskõlas vastastikuse tunnustamise põhimõttega?

10.

Kas 9. küsimuse vastust mõjutaks see, kui emaettevõtja kohustuks kohtus enda ja kõikide samasse gruppi kuuluvate äriühingute nimel tagama, et nad ei lõpeta ümberregistreerimise tulemusena töösuhet ühegi nende juures töötava isikuga (see kohustus ei nõuaks lühiajaliste töölepingute uuendamist ega takistaks ühegi töötaja üleviimist teisele tööle samadel tingimustel)?”

Eelotsuse küsimused

Sissejuhatavad märkused

Olgu meenutatud, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale on EÜ artikliga 234 rajatud Euroopa Kohtu ja siseriiklike kohtute koostöö raames ainult siseriiklikul kohtul, kelle lahendada on vaidlus ja kes vastutab langetatava kohtuotsuse eest, pädevus kohtuasja eripära arvestades hinnata nii eelotsuse vajalikkust oma otsuse tegemiseks kui ka Euroopa Kohtule esitatavate küsimuste asjakohasust. Euroopa Kohus on siiski leidnud, et ta ei saa vastata siseriikliku kohtu esitatud eelotsuse küsimusele, kui ühenduse õigusnormi tõlgendamine või kehtivuse hindamine, mida siseriiklik kohus on palunud, ei ole ilmselgelt kuidagi seotud põhikohtuasja faktiliste asjaolude või esemega, või ka juhul, kui Euroopa Kohtule esitatud probleem on hüpoteetiline (vt 15. detsembri 1995. aasta otsus kohtuasjas C-415/93: Bosman, EKL 1995, lk I-4921, punktid 59 ja 61, ning . aasta otsus kohtuasjas C-350/03: Schulte, EKL 2003, lk I-9215, punkt 43).

29	Antud juhul puudutab eelotsusetaotlus esiteks asutamisvabadust käsitlevate asutamislepingu sätete tõlgendamist ja teiseks teenuste osutamise vabaduse põhimõtte kohaldamist mereveos käsitleva määruse nr 4055/86 tõlgendamist.

Tuleb siiski tõdeda, et kuna teenuste osutamise vabadust puudutav küsimus saab üles kerkida alles pärast Vikingi plaanitud Rosella ümberregistreerimist ja kuna eelotsuse küsimuste Euroopa Kohtule esitamise kuupäeval ei olnud ümberregistreerimist veel toimunud, on eelotsusetaotlus hüpoteetiline ja seetõttu vastuvõetamatu selles osas, mis puudutab määruse nr 4055/86 tõlgendamist.

31	Neil asjaoludel tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimustele vastata üksnes EÜ artikli 43 tõlgendamist puudutavas osas.

Esimene küsimus

Oma esimese küsimusega tahab eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas EÜ artiklit 43 tuleb tõlgendada nii, et selle kohaldamisalast on välja arvatud ametiühingu või ametiühingute liidu kollektiivne tegevus ettevõtja vastu, et ettevõtja sõlmiks kollektiivlepingu, mille sisu on selline, et paneb ta loobuma asutamisvabaduse kasutamisest.

Sellega seoses tuleb meelde tuletada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei reguleeri EÜ artiklid 39, 43 ja 49 mitte ainult ametiasutuste tegevust, vaid laienevad ka muud laadi eeskirjadele, mille eesmärk on kollektiivselt reguleerida töösuhteid, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemist ja teenuste osutamist (vt 12. detsembri 1974. aasta otsus kohtuasjas 36/74: Walrave ja Koch, EKL 1974, lk 1405, punkt 17; . aasta otsus kohtuasjas 13/76: Donà, EKL 1976, lk 1333, punkt 17; eespool viidatud Bosmani kohtuotsus, punkt 82; . aasta otsus liidetud kohtuasjades C-51/96 ja C-191/97: Deliège, EKL 2000, lk I-2549, punkt 47; . aasta otsus kohtuasjas C-281/98: Angonese, EKL 2000, lk I-4139, punkt 31, ning . aasta otsus kohtuasjas C-309/99: Wouters jt, EKL 2002, lk I-1577, punkt 120).

Kuna töötingimusi reguleeritakse erinevates liikmesriikides mõnikord õigusnormidega ning mõnikord kollektiivlepingutega või muude aktidega, mida sõlmivad või võtavad vastu eraõiguslikud isikud, põhjustaks nendes artiklites sätestatud keeldude puhul ametiasutuste aktidega piirdumine ohu, et nende kohaldamine võib tekitada ebavõrdsust (vt analoogia alusel eespool viidatud kohtuotsused Walrave ja Koch, punkt 19; Bosman, punkt 84, ja Angonese, punkt 33).

35	Antud juhul tuleb esiteks tõdeda, et töötajate ametiühingute poolt kollektiivse tegevuse korraldamist tuleb pidada kuuluvaks õigusliku autonoomia piiresse, mis on ametiühingutel – mis ei ole avalik-õiguslikud isikud – eelkõige siseriiklikes seadustes tunnustatud ametiühinguvabaduse alusel.

Teiseks tuleb tõdeda, nagu väidavad ka FSU ja ITF, et põhikohtuasjas kõne all oleva kollektiivse tegevuse taolist tegevust – mis võib olla ametiühingute viimane vahend, et rahuldataks nende nõudmine reguleerida kollektiivselt Vikingi töötajate töösuhteid – tuleb pidada lahutamatult seotuks kollektiivlepinguga, mille sõlmimist FSU püüdleb.

37	Sellest tuleneb, et niisugune kollektiivne tegevus, nagu on silmas peetud eelotsusetaotluse esitanud kohtu esimeses küsimuses, kuulub põhimõtteliselt EÜ artikli 43 kohaldamisalasse.

38	Niisugust järeldust ei sea kahtluse alla erinevad argumendid, mida esitasid FSU, ITF ja mõned Euroopa Kohtule märkusi esitanud liikmesriigid eelmises punktis toodud seisukohale vastupidise seisukoha toetuseks.

39	Taani valitsus väidab, et ühinemisõigus, streigiõigus ja töösuluõigus ei kuulu EÜ artiklis 43 sätestatud põhivabaduse kohaldamisalasse, kuna vastavalt Nice’i lepinguga muudetud EÜ artikli 137 lõikele 5 ei ole nende õiguste reguleerimine ühenduse pädevuses.

Selle kohta piisab märkimisest, et kuigi on tõsi, et valdkondades, mis ei kuulu ühenduse pädevusse, on liikmesriikidel põhimõtteliselt õigus määrata kindlaks kõne all olevate õiguste olemasolu ja kasutamise tingimused, peavad liikmesriigid sellegipoolest seda pädevust kasutama ühenduse õigust järgides (vt analoogia alusel sotsiaalkindlustuse osas 28. aprilli 1998. aasta otsus kohtuasjas C-120/95: Decker, EKL 1998, lk I-1831, punktid 22 ja 23, ja . aasta otsus kohtuasjas C-158/96: Kohll, EKL 1998, lk I-1931, punktid 18 ja 19; ning otsese maksustamise osas . aasta otsus kohtuasjas C-334/02: komisjon vs. Prantsusmaa, EKL 2004, lk I-2229, punkt 21, ja . aasta otsus kohtuasjas C-446/03: Marks & Spencer, EKL 2005, lk I-10837, punkt 29).

41	Järelikult ei ole asjaolu, et EÜ artikkel 137 ei ole streigiõiguse ega töösuluõiguse suhtes kohaldatav, seda laadi, et see välistaks põhikohtuasjas kõne all oleva kollektiivse tegevuse taolise tegevuse kuulumise EÜ artikli 43 kohaldamisalasse.

42	Taani valitsuse ja Rootsi valitsuse esitatud märkuste kohaselt on kollektiivse tegutsemise õigus, sealhulgas streigiõigus, põhiõigus, mis sellisena ei kuulu EÜ artikli 43 kohaldamisalasse.

Sellega seoses tuleb märkida, et kollektiivse tegutsemise õigust, kaasa arvatud streigiõigust tunnustatakse mitmes rahvusvahelises õigusaktis, mille koostamisel liikmesriigid on osalenud või millega nad on liitunud – näiteks 18. oktoobril 1961 Torinos allakirjutatud Euroopa sotsiaalharta, mida on pealegi EÜ artiklis 136 otseselt mainitud, ja konventsioon nr 87 ühinemisvabaduse ja organiseerumisõiguse kaitse kohta, mille Rahvusvaheline Tööorganisatsioon võttis vastu – ning samuti tunnustatakse seda aktides, mille liikmesriigid on koostanud ühenduse tasandil või Euroopa Liidu raames, näiteks ühenduse harta töötajate sotsiaalsete põhiõiguste kohta, mis võeti vastu Strasbourgis toimunud Euroopa Ülemkogu istungil ja mida on samuti mainitud EÜ artiklis 136, ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta, mis kuulutati välja Nice’is (EÜT C 364, lk 1).

Kuigi kollektiivse tegutsemise õigust, kaasa arvatud streigiõigust tuleb tunnustada kui põhiõigust, mis on lahutamatu osa ühenduse õiguse üldpõhimõtetest, mille järgimist Euroopa Kohus tagab, võib selle kasutamisele siiski seada piiranguid. Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 28 kohaselt on need õigused kaitstud vastavalt ühenduse õigusele ning siseriiklikele õigusaktidele ja tavadele. Käesoleva otsuse punktist 5 nähtub, et vastavalt Soome õigusele ei või streigiõigust kasutada, kui see on vastuolus heade kommetega või kui see on siseriiklikus või ühenduse õiguses keelatud.

Sellega seoses on Euroopa Kohus leidnud, et põhiõiguste kaitse on õigustatud huvi, mille tõttu võib ühenduse õigusest tulenevate kohustuste piiramine olla põhimõtteliselt õigustatud isegi selliste kohustuste puhul, mis tulenevad EÜ asutamislepinguga tagatud põhivabadustest, nagu kaupade vaba liikumine (vt 12. juuni 2003. aasta otsus kohtuasjas C-112/00: Schmidberger, EKL 2003, lk I-5659, punkt 74) või teenuste osutamise vabadus (vt . aasta otsus kohtuasjas C-36/02: Omega, EKL 2004, lk I-9609, punkt 35).

Euroopa Kohus otsustas eespool viidatud Schmidbergeri ja Omega kohtuotsustes, et kõne all olnud põhiõiguste, s.o sõnavabaduse ja kogunemisvabaduse kasutamine ning inimväärikuse austamine kuulub asutamislepingu sätete kohaldamisalasse, ja leidis, et nende õiguste kasutamine tuleb sobitada nõuetega, mis tulenevad asutamislepinguga kaitstud õigustest, ning peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega (vt selle kohta eespool viidatud Schmidbergeri kohtuotsus, punkt 77, ja Omega kohtuotsus, punkt 36).

47	Eeltoodust tuleneb, et kollektiivse tegutsemise õiguse põhiõiguslik olemus ei välista põhikohtuasjas kõne all oleva kollektiivse tegevuse taolise tegevuse kuulumist EÜ artikli 43 kohaldamisalasse.

FSU ja ITF väidavad viimaseks, et eespool viidatud Albany otsuses esitatud Euroopa Kohtu põhjendusi tuleb analoogia alusel kohaldada põhikohtuasjas, sest teatavad asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse piirangud on kollektiivläbirääkimiste käigus rakendatavale kollektiivsele tegevusele iseloomulikud.

Sellega seoses olgu meenutatud, et eespool viidatud Albany otsuse punktis 59 leidis Euroopa Kohus, olles eelnevalt tõdenud teatavate konkurentsi piiravate tagajärgede iseloomulikkust tööandjate ja töötajate organisatsioonide vahel sõlmitud kollektiivlepingute puhul, et selliste kokkulepetega taotletavaid sotsiaalpoliitilisi eesmärke kahjustataks väga tugevalt, kui otsides ühiselt tööhõive ja töötingimuste parandamise meetmeid, peaksid tööturu osapooled juhinduma EÜ asutamislepingu artikli 85 lõikest 1 (nüüd EÜ artikli 81 lõige 1).

50	Sellest tulenevalt leidis Euroopa Kohus eespool viidatud Albany otsuse punktis 60, et sellistel eesmärkidel sotsiaalpartnerite kollektiivsete läbirääkimiste raames sõlmitud kokkulepped ei kuulu oma laadi ja eesmärgi tõttu asutamislepingu artikli 85 lõike 1 kohaldamisalasse.

51	Siiski tuleb tõdeda, et neid põhjendusi ei saa üle kanda asutamislepingu III jaotises ette nähtud põhivabadustele.

52	Vastupidi sellele, mida väidavad FSU ja ITF, ei saa asuda seisukohale, et ametiühinguvabaduse ja kollektiivse tegutsemise õiguse kasutamisele on iseloomulik kõne all olevate põhivabaduste kahjustamine.

Tuleb ka rõhutada, et see, kui mingi kokkulepe või tegevus on asutamislepingu konkurentsisätete kohaldamisalast välja arvatud, ei tähenda, et see kokkulepe või tegevus oleks välja arvatud ka isikute või teenuste vaba liikumist käsitlevate asutamislepingu sätete kohaldamisalast, kui need sätted vastavad nende kohaldamise tingimustele (vt selle kohta 18. juuli 2006. aasta otsus kohtuasjas C-519/04 P: Meca-Medina ja Majcen vs. komisjon, EKL 2006, lk I-6991).

Lõpetuseks olgu meenutatud, et Euroopa Kohus on juba otsustanud, et kollektiivlepingud ei ole isikute vaba liikumist käsitlevate asutamislepingu sätete kohaldamisalast välja arvatud (15. jaanuari 1998. aasta otsus kohtuasjas C-15/96: Schöning-Kougebetopoulou, EKL 1998, lk I-47; . aasta otsus kohtuasjas C-35/97: komisjon vs. Prantsusmaa, EKL 1998, lk I-5325, ja . aasta otsus kohtuasjas C-400/02: Merida, EKL 2004, lk I-8471).

Eeltoodut arvesse võttes tuleb esimesele küsimusele vastata, et EÜ artiklit 43 tuleb tõlgendada nii, et põhimõtteliselt ei ole selle artikli kohaldamisalast välja arvatud ametiühingu või ametiühingute liidu kollektiivne tegevus ettevõtja vastu, selleks et ettevõtja sõlmiks kollektiivlepingu, mille sisu on selline, et paneb ta loobuma asutamisvabaduse kasutamisest.

Teine küsimus

56	Selle küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas EÜ artikkel 43 annab eraettevõtjale õigusi, millele saab ametiühingu või ametiühingute liidu vastu tugineda.

Et vastata sellele küsimusele, tuleb meenutada, et Euroopa Kohtu praktikast johtuvalt oleks isikute vaba liikumise ja teenuste osutamise vabaduse takistuste kõrvaldamine liikmesriikide vahel ohustatud, kui riikide loodud tõkete kõrvaldamise muudaks olematuks takistused, mis tulenevad avaliku õigusega mittereguleeritud liitude või organisatsioonide õigusliku autonoomia teostamisest (vt eespool viidatud kohtuotsused Walrave ja Koch, punkt 18; Bosman, punkt 83; Deliège, punkt 47; Angonese, punkt 32, ning Wouters jt, punkt 120).

Euroopa Kohus on veel otsustanud, et esiteks ei välista asjaolu, et mõni asutamislepingu säte on vormiliselt adresseeritud liikmesriikidele, seda, et see võib samal ajal anda õigusi ükskõik missugusele eraõiguslikule isikule, kes on huvitatud selles sättes kehtestatud kohustuste täitmisest, ning teiseks laieneb asutamislepingu kohustusliku sättega ette nähtud põhivabaduse kahjustamise keeld muu hulgas kõigile kokkulepetele, mille eesmärk on palgatöö kollektiivne reguleerimine (vt selle kohta 8. aprilli 1976. aasta otsus kohtuasjas 43/75: Defrenne, EKL 1976, lk 455, punktid 31 ja 39).

59	Need tõdemused peavad kehtima ka EÜ artikli 43 puhul, milles on ette nähtud üks põhivabadustest.

Antud asjas tuleb tõdeda, et käesoleva otsuse punktidest 35 ja 36 nähtuvalt on FSU ja ITF-i korraldatud kollektiivse tegevuse eesmärk Vikingi töötajate töösuhteid reguleeriva kollektiivlepingu sõlmimine ning need kaks ametiühingut ei ole avalik-õiguslikud isikud ja nad kasutavad õiguslikku autonoomiat, mida tunnustab eelkõige siseriiklik õigus.

61	Järelikult tuleb EÜ artiklit 43 tõlgendada nii, et selliste asjaolude puhul, nagu esinevad põhikohtuasjas, võib eraettevõtja sellele ametiühingu või ametiühingute liidu vastu vahetult tugineda.

Niisugust tõlgendust toetab ka kaupade vaba liikumist käsitlevaid asutamislepingu sätteid puudutav kohtupraktika, millest nähtub, et piirangud ei pruugi olla riigi loodud, vaid võivad tuleneda eraõiguslike isikute või nende liitude tegevusest (vt 9. detsembri 1997. aasta otsus kohtuasjas C-265/95: komisjon vs. Prantsusmaa, EKL 1997, lk I-6959, punkt 30, ning eespool viidatud Schmidbergeri otsus, punktid 57 ja 62).

63	Käesoleva otsuse punktis 61 osutatud tõlgendust ei sea kahtluse alla ka asjaolu, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu menetluses oleva asja aluseks olnud piirang tuleneb Soome seadustega antud õiguse kasutamisest, antud juhul kollektiivse tegutsemise õiguse, sealhulgas streigiõiguse kasutamisest.

64	Olgu lisatud, et vastupidi sellele, mida väidab ITF, ei tulene käesoleva otsuse punktis 57 viidatud Euroopa Kohtu praktikast, et kõnealune tõlgendus piirduks üksnes avalik-õiguslike isikute laadsete isikutega või ühingutega, kellel on reguleeriv funktsioon ja sisuliselt õigusloomepädevus.

See kohtupraktika ei sisalda mingeid viiteid, mis võimaldaksid järeldada, et see puudutab üksnes ühinguid või organisatsioone, kellel on reguleeriv funktsioon või sisuliselt õigusloomepädevus. Lisaks tuleb tõdeda, et kasutades ametiühinguvabadusest tulenevat autonoomset pädevust pidada tööandjate või kutseorganisatsioonidega läbirääkimisi töötingimuste ja töötajate tasustamise üle, osalevad töötajate ametiühingud selliste lepingute sõlmimises, mille eesmärk on kollektiivselt reguleerida töösuhteid.

66	Neid kaalutlusi arvesse võttes tuleb teisele küsimusele vastata, et EÜ artikkel 43 annab eraettevõtjale õigusi, millele saab ametiühingu või ametiühingute liidu vastu tugineda.

Kolmas kuni kümnes küsimus

Nende küsimustega, mida tuleb uurida koos, küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtult sisuliselt seda, kas niisuguse kollektiivse tegevuse puhul, nagu on kõne all põhikohtuasjas, on tegemist piirangutega EÜ artikli 43 tähenduses, ja kui see nii on, siis millisel määral võivad need piirangud olla põhjendatud.

Piirangute olemasolu

Esiteks peab meenutama, nagu Euroopa Kohus on korduvalt teinud, et asutamisvabadus on üks ühenduse põhivabadustest ning seda vabadust tagavatel asutamislepingu sätetel on pärast üleminekuperioodi lõppemist vahetu õigusmõju. Need sätted tagavad asutamisõiguse teises liikmesriigis mitte üksnes ühenduse kodanikele, vaid ka EÜ artiklis 48 määratletud äriühingutele (27. septembri 1988. aasta otsus kohtuasjas 81/87: Daily Mail and General Trust, EKL 1988, lk 5483, punkt 15).

Euroopa Kohus on veel leidnud, et kuigi asutamisvabadust käsitlevate asutamislepingu sätete eesmärk on tagada vastuvõtvas liikmesriigis teise liikmesriigi kodanike ja ettevõtjate võrdne kohtlemine selle riigi kodanike ja ettevõtjatega, keelavad need ka päritoluriigil takistada oma kodanike või vastavalt selle liikmesriigi seadustele asutatud ja EÜ artikli 48 määratlusele vastava äriühingu asutamist teises liikmesriigis. EÜ artiklitega 43–48 tagatud õigused muutuksid mõttetuks, kui päritoluriik saaks keelata ettevõtjatel lahkuda oma territooriumilt, et asuda teise liikmesriiki (vt eespool viidatud kohtuotsus Daily Mail and General Trust, punkt 16).

Teiseks tuleb märkida, et Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt hõlmab asutamise mõiste nende sätete tähenduses tegelikku majandustegevust määramatu aja jooksul teises liikmesriigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu ning laeva registreerimist ei saa asutamisvabaduse kasutamisest lahutada, kui laev on vahend majandustegevuseks, mis hõlmab püsivat tegevuskohta liikmesriigis, kus laev on registreeritud (25. juuli 1991. aasta otsus kohtuasjas C-221/89: Factortame jt, EKL 1991, lk I-3905, punktid 20–22).

71	Euroopa Kohus järeldas sellest, et laevade registreerimisele seatud tingimused ei tohi takistada asutamisvabadust EÜ artiklite 43–48 tähenduses (eespool viidatud otsus Factortame jt, punkt 23).

Antud juhul ei saa ühelt poolt eitada seda, et selline kollektiivne tegevus nagu FSU kavandatud tegevus vähendab Vikingi soovi asutamisvabadust kasutada või muudab asutamisvabaduse kasutamise mõttetuks, nagu eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, kuivõrd see kollektiivne tegevus takistab Vikingil ja tema tütarettevõtjal Viking Eestil saada vastuvõtvas liikmesriigis samasuguse kohtlemise osaliseks kui teised selles riigis asutatud ettevõtjad.

Teiselt poolt tuleb kollektiivset tegevust, mis on suunatud ITF-i mugavuslipuvastase poliitika elluviimisele – mille peamine eesmärk on vastavalt ITF-i esitatud märkustele takistada reederitel registreerida laevu muus riigis kui see, mille kodanikud on laevade kasusaavad omanikud –, pidada tegevuseks, mis vähemalt takistab Vikingil asutamisvabaduse õiguse kasutamist.

74	Sellest tuleneb, et niisuguste tegevuste puhul, nagu on kõne all põhikohtuasjas, on tegemist asutamisvabaduse piirangutega EÜ artikli 43 tähenduses.

Piirangute õigustatus

Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt võib asutamisvabaduse piirang olla lubatud üksnes juhul, kui sellel on asutamislepinguga kooskõlas olev õiguspärane eesmärk ja kui seda õigustab ülekaalukas avalik huvi. Kuid lisaks peab sellisel juhul olema piirang taotletud eesmärgi saavutamiseks sobiv ega tohi minna kaugemale sellest, mis on eesmärgi saavutamiseks vajalik (vt eelkõige 30. novembri 1995. aasta otsus kohtuasjas C-55/94: Gebhard, EKL 1995, lk I-4165, punkt 37, ning eespool viidatud Bosmani otsus, punkt 104).

76	ITF, keda toetavad eelkõige Saksamaa valitsus, Iirimaa ja Soome valitsus, väidab, et põhikohtuasjas kõne all olevad piirangud on õigustatud, kuna need on ühenduse õiguses tunnustatud põhiõiguse kaitsmiseks vajalikud ja nende eesmärk on töötajate õiguste kaitsmine, mis on ülekaalukas avalik huvi.

Sellega seoses tuleb täheldada, et õigus töötajate kaitsmise eesmärgil kollektiivselt tegutseda on õigustatud huvi, mis põhimõtteliselt õigustab asutamislepinguga tagatud põhivabaduste piiramist (vt selle kohta eespool viidatud Schmidbergeri otsus, punkt 74), ning et Euroopa Kohus on tunnistatud, et töötajate kaitsmine on ülekaalukas avalik huvi (vt eelkõige 23. novembri 1999. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-369/96 ja C-376/96: Arblade jt, EKL 1999, lk I-8453, punkt 36; . aasta otsus kohtuasjas C-165/98: Mazzoleni ja ISA, EKL 2001, lk I-2189, punkt 27, ning . aasta otsus liidetud kohtuasjades C-49/98, C-50/98, C-52/98–C-54/98 ja C-68/98–C-71/98: Finalarte jt, EKL 2001, lk I-7831, punkt 33).

Olgu lisatud, et EÜ artikli 3 lõike 1 punktide c ja j kohaselt hõlmab ühenduse tegevus mitte üksnes „siseturgu, mida iseloomustab kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumise takistuste kõrvaldamine liikmesriikide vahel”, vaid ka „sotsiaalpoliitikat”. EÜ artikkel 2 näeb ette, et muu hulgas on ühenduse ülesanne edendada „majandustegevuse harmoonilist, tasakaalustatud ja säästvat arengut” ning „tööhõive ja sotsiaalkaitse kõrget taset”.

Kuna ühenduse eesmärgid ei ole ainult majanduslikud, vaid ka sotsiaalsed, peab kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumist käsitlevatest asutamislepingu sätetest tulenevate õiguste puhul võtma arvesse sotsiaalpoliitika eesmärke, mille hulgas on vastavalt EÜ artikli 136 esimesele lõigule eelkõige parandatud elamis- ja töötingimused, et võimaldada nende ühtlustamist samal ajal jätkuva parandamisega, piisav sotsiaalkaitse ja tööturu osapoolte dialoog.

80	Antud juhul on eelotsusetaotluse esitanud kohtu kontrollida, kas eesmärgid, mida FSU ja ITF püüdsid oma kollektiivse tegevusega saavutada, puudutasid töötajate kaitsmist.

Mis puudutab FSU korraldatud kollektiivset tegevust, siis kuigi esmapilgul võib seda tegevust, mille eesmärk oli kaitsta nende ametiühinguliikmete töökohti ja töötingimusi, keda võib Rosella ümberregistreerimine puudutada, põhjendatult pidada töötajate kaitsmise eesmärgi alla kuuluvaks, ei saa selle hinnangu juurde jääda siis, kui leiab kinnitust, et kõne all olevad töökohad või töötingimused ei olnud ohus või tõsise surve all.

82	Nii oleks see eelkõige juhul, kui kohustus, mida eelotsusetaotluse esitanud kohus mainib kümnendas küsimuses, oleks õiguslikult samamoodi siduv nagu kollektiivlepingu sätted ja kui see tagaks töötajatele selliste õigusnormide ja kollektiivlepingu sätete järgimise, mis reguleerivad nende töösuhteid.

Kuna eelotsusetaotlusest ei nähtu selgelt, milline õiguslik tähendus tuleb omistada kümnendas küsimuses mainitud kohustusele, peab eelotsusetaotluse esitanud kohus kindlaks tegema, kas nende ametiühinguliikmete töökohad või töötingimused, keda võib Rosella ümberregistreerimine puudutada, olid ohus või tõsise surve all.

Kui eelotsusetaotluse esitanud kohus teeb kindlaks, et menetletavas asjas olid nende FSU liikmete töökohad või töötingimused, keda võib Rosella ümberregistreerimine puudutada, tõepoolest ohus või tõsise surve all, tuleb tal veel kontrollida, kas selle ametiühingu korraldatud kollektiivne tegevus võib tagada taotletud eesmärgi saavutamise ega lähe kaugemale sellest, mis on eesmärgi saavutamiseks vajalik.

Sellega seoses tuleb meenutada, et kuigi selle, kas kõne all olev kollektiivne tegevus nendele nõuetele vastab, määrab lõppkokkuvõttes kindlaks siseriiklik kohus, kes ainsana on pädev hindama faktilisi asjaolusid ja tõlgendama siseriiklikku õigust, on Euroopa Kohus, kes on kutsutud siseriiklikule kohtule tarvilikke vastuseid andma, pädev andma põhikohtuasja toimikumaterjalidest ning talle esitatud kirjalikest ja suulistest märkustest lähtudes selliseid suuniseid, mis võimaldavad siseriiklikul kohtul poolelioleva kohtuasja lahendada.

Mis puudutab seda, kas FSU korraldatud tegevus on põhikohtuasjas taotletud eesmärkide saavutamiseks sobiv, siis tuleb meenutada, et on vaieldamatu, et kollektiivne tegevus ning kollektiivläbirääkimised ja kollektiivlepingud võivad konkreetses olukorras olla ametiühingute jaoks üks peamisi vahendeid oma liikmete huvide kaitsmiseks (Euroopa Inimõiguste Kohtu 27. oktoobri 1975. aasta otsus kohtuasjas Syndicat national de la police belge vs. Belgia, A-seeria, nr 19, ning . aasta otsus kohtuasjas Wilson, National Union of Journalists jt vs. Ühendkuningriik, Recueil des arrêts et décisions 2002-V, punkt 44).

Mis puudutab seda, kas põhikohtuasjas kõne all olev kollektiivne tegevus ei lähe kaugemale sellest, mis on eesmärgi saavutamiseks vajalik, siis on eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne ühelt poolt muu hulgas kontrollida, kas vastavalt siseriiklikule õigusele ja selle tegevuse suhtes kohaldatavale kollektiivlepingule ei olnud FSU käsutuses muid, asutamisvabadust vähem piiravaid vahendeid, et viia lõpule Vikingiga peetavad kollektiivläbirääkimised, ning teiselt poolt, kas see ametiühing oli enne kollektiivse tegevuse algatamist need vahendid ammendanud.

ITF-i poliitika elluviimise tagamisele suunatud kollektiivse tegevuse osas rõhutab Euroopa Kohus, et kuivõrd niisuguse poliitika tulemusel takistatakse reederitel registreerida laevu muus riigis kui see, mille kodanikud on laevade kasusaavad omanikud, ei saa sellisest tegevusest tulenevad asutamisvabaduse piirangud olla objektiivselt õigustatud. Siiski tuleb tõdeda, nagu märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et sellise poliitika eesmärgiks on ka meremeeste töötingimuste kaitsmine ja parandamine.

Kuid nagu nähtub Euroopa Kohtule esitatud toimikumaterjalidest, on ITF kohustatud mugavuslipuvastase poliitika raames, juhul kui tema liikmesühing seda palub, käivitama solidaarsusaktsiooni sellise laeva kasusaava omaniku vastu, mis on registreeritud muus riigis kui riik, mille kodanik on kasusaav omanik, sõltumata sellest, kas viimase poolt oma asutamisvabaduse õiguse teostamisel on kahjulikud tagajärjed tema töötajate töökohtadele või töötingimustele. Nagu Viking kohtuistungil väitis, ilma et ITF oleks talle selles vastu vaielnud, kohaldatakse poliitikat, et kollektiivläbirääkimiste õigus on selle riigi ametiühingutel, mille kodanik on laeva kasusaav omanik, ka niisugusel juhul, kui laev on registreeritud riigis, mis tagab töötajatele suurema sotsiaalkaitse kui see, mis neil on esimeses riigis.

Neid kaalutlusi silmas pidades tuleb kolmandale kuni kümnendale küsimusele vastata, et EÜ artiklit 43 tuleb tõlgendada nii, et niisuguse kollektiivse tegevuse puhul nagu põhikohtuasjas kõne all olev tegevus, mille eesmärk on panna ettevõtjat, kelle asukoht on kindlas liikmesriigis, sõlmima kollektiivlepingut selles riigis asuva ametiühinguga ja kohaldama selle kollektiivlepingu sätteid oma teises liikmesriigis asuva tütarettevõtja töötajatele, on tegemist piiranguga nimetatud artikli tähenduses. Põhimõtteliselt võib piirangut õigustada ülekaalukas avalik huvi, nagu töötajate kaitsmine, kui tõendatakse, et piirang on taotletava õiguspärase eesmärgi saavutamiseks sobiv ega lähe kaugemale sellest, mis on eesmärgi saavutamiseks vajalik.

Kohtukulud

91	Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotamise siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule märkuste esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (suurkoda) otsustab:

EÜ artiklit 43 tuleb tõlgendada nii, et põhimõtteliselt ei ole selle artikli kohaldamisalast välja arvatud ametiühingu või ametiühingute liidu kollektiivne tegevus ettevõtja vastu, selleks et ettevõtja sõlmiks kollektiivlepingu, mille sisu on selline, et paneb ta loobuma asutamisvabaduse kasutamisest.

2.	EÜ artikkel 43 annab eraettevõtjale õigusi, millele saab ametiühingu või ametiühingute liidu vastu tugineda.

EÜ artiklit 43 tuleb tõlgendada nii, et niisuguse kollektiivse tegevuse puhul nagu põhikohtuasjas kõne all olev tegevus, mille eesmärk on panna ettevõtjat, kelle asukoht on kindlas liikmesriigis, sõlmima kollektiivlepingut selles riigis asuva ametiühinguga ja kohaldama selle kollektiivlepingu sätteid oma teises liikmesriigis asuva tütarettevõtja töötajatele, on tegemist piiranguga nimetatud artikli tähenduses.

Põhimõtteliselt võib piirangut õigustada ülekaalukas avalik huvi, nagu töötajate kaitsmine, kui tõendatakse, et piirang on taotletava õiguspärase eesmärgi saavutamiseks sobiv ega lähe kaugemale sellest, mis on eesmärgi saavutamiseks vajalik.

Allkirjad

( *1 ) Kohtumenetluse keel: inglise.

Top

All

Choose the experimental features you want to try