Kohtuasi T-316/04 R

Wam SpA

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Riigiabi – Vähendatud intressimääraga laenud, millega taotletakse äriühingu laienemist teatavatesse kolmandatesse riikidesse – Tagasinõudmise kohustus – Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamine – Kiireloomulisus – Puudumine

Esimese Astme Kohtu presidendi määrus, 10. november 2004 

Määruse kokkuvõte

Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamine – Kohaldamise tingimused – Kiireloomulisus – Tõsine ja korvamatu kahju – Tõendamiskoormis – Hagejale tekkiv tõsine ja korvamatu kahju – Majanduslik kahju – Olukord, mis võib ohustada hageja olemasolu või halvendada pöördumatult tema turuseisundit – Riigiabi tagastamist määrav komisjoni otsus

(EÜ artikkel 242; Esimese Astme Kohtu kodukord, artikli 104 lõige 2)

Esialgse õiguskaitse taotluse kiireloomulisust hinnatakse selle põhjal, kas on vaja teha eelnev otsus selleks, et vältida esialgset õiguskaitset taotlevale poolele tekkida võivat suurt ja korvamatut kahju. Viimane peab tõendama, et ta ei saa oodata põhikohtuasja lahendamist, ilma et talle tekiks selline kahju. Kahju vältimatus ei pea olema tõendatud absoluutse kindlusega, piisab, eriti kui kahju tekkimine sõltub mitme asjaolu ilmnemisest, kui kahju tekkimise tõenäosus on piisavalt ette nähtav. Hageja peab siiski suutma tõendada asjaolusid, mis annavad alust pidada sellist kahju suureks ja korvamatuks.

Lisaks peab hageja kiireloomulisust põhjendava asjaolu tõendamisel näitama, et täitmise peatamine või muude taotletud esialgse õiguskaitse abinõude kohaldamine on vajalik tema enda huvide kaitseks. Seevastu ei või hageja kiireloomulisuse põhjendamisel toetuda kahjule, mis tekib kellelgi teise kui tema enda huvidele, nagu kahju üldistele huvidele või kolmandate isikute õigustele, olgu need eraisikud või riik. Selliseid huve võib vajadusel arvesse võtta vaid kõnealuste huvide kaalumisel.

Kuigi üldtunnustatud seisukoht on, et välja arvatud erandlikel asjaoludel, ei või majanduslikku kahju pidada korvamatuks ega isegi raskesti korvatavaks, kuna selles osas on hiljem võimalik maksta rahalist hüvitist, on samamoodi üldtunnustatud ka seisukoht, et esialgne õiguskaitse on õigustatud juhul, kui ilma esialgse õiguskaitseta satuks hageja olukorda, mis võib ohustada tema olemasolu enne põhikohtuasja menetlust lõpetava lahendi tegemist või halvendab pöördumatult tema turuseisundit.

Kahju, mis tekib ühisturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi saanud isikute huvidele, on kõikide komisjoni otsuste, millega nõutakse sellise abi tagastamist, lahutamatu osa, ning sellist kahju ei saa käsitada kui eraldiseisvat suurt ja korvamatut kahju, mis ei sõltu sellest, kuidas väidetava kahju suurust ja korvamatust igal konkreetselt juhul hinnatakse.

(vt punktid 26–29, 33)

ESIMESE ASTME KOHTU PRESIDENDI MÄÄRUS

10. november 2004(*)

Riigiabi – Vähendatud intressimääraga laenud, millega taotletakse äriühingu laienemist teatavatesse kolmandatesse riikidesse – Tagasinõudmise kohustus – Ajutiste meetmete kohaldamine – Täitmise peatamine – Kiireloomulisus – Puudumine

Kohtuasjas T‑316/04 R,

Wam SpA, asukoht Cavezzo di Modena (Itaalia), esindaja: advokaat E. Giliani,

hageja,

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: V. Di Bucci ja E. Righini, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis,

kostja,

mille esemeks on nõue peatada komisjoni 19. mai 2004. aasta otsuse (C (2004) 1812 lõplik), mis puudutab riigiabi C 4/2003 (ex NN 102/2002), täitmine,

 

EUROOPA ÜHENDUSTE ESIMESE ASTME KOHTU PRESIDENT,

 

on teinud järgmise

määruse

 Vaidluse aluseks olevad asjaolud ja menetlus

1       19. mail 2004 võttis komisjon vastu otsuse C (2004) 1812 lõplik, mis puudutab Itaalia poolt hagejale antud riigiabi C 4/2003 (ex NN 102/2002) (edaspidi „vaidlustatud otsus”).

2       Komisjon leidis vaidlustatud otsuses, et hageja on saanud aastatel 1995–2000 kaks alandatud intressimääraga laenu Itaalia 29. juuni 1981. aasta seaduse nr 394/81 alusel, mille eesmärk on hõlbustada Itaalia äriühingute sisenemist Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide turgudele (edaspidi „kõnealune abi”).

3       Vaidlustatud otsuse artikkel 1 sätestab, et kõnealune abi kuulub EÜ artikli 87 lõike 1 kohaldamisalasse, et komisjoni ei ole sellest EÜ artikli 88 lõikes 3 sätestatud korras informeeritud ja et see on ebaseaduslik abi.

4       Vaidlustatud otsuse artikkel 2 sätestab tagajärjena kohustuse tagastada 48 054,41 eurot, millele lisandub intress alates 24. aprillist 1996, ja 104 930,65 eurot, millele lisandub intress alates otsuse tegemise päevast.

5       Hageja esitas Esimese Astme Kohtu kantseleisse 2. augustil 2004 saabunud hagiavaldusega käesoleva hagi, milles palub vaidlustatud otsuse tühistamist EÜ artikli 230 alusel.

6       Hageja esitas Esimese Astme Kohtu kantseleisse 30. septembril 2004 saabunud eraldi dokumendiga esialgse õiguskaitse taotluse vaidlustatud otsuse täitmise peatamiseks EÜ artikli 242 ja Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 104 ja järgnevate artiklite alusel. Samuti palub hageja mõista kohtukulud välja komisjonilt.

7       Komisjon esitas oma kirjalikud märkused kõnealusele esialgse õiguskaitse taotlusele 14. oktoobril 2004 vastavalt talle kodukorra artikli 105 lõike 1 alusel määratud tähtajale. Ta palub jätta täitmise peatamise taotlus rahuldamata ja mõista kohtukulud välja hagejalt.

 Õiguslik käsitlus

8       Esimese Astme Kohus võib ühelt poolt EÜ artikli 242 ja EÜ artikli 243 koosmõju ning teiselt poolt EÜ artikli 225 lõike 1 alusel, kui tema arvates asjaolud seda nõuavad, otsustada vaidlustatud akti täitmise peatamise või kohaldada vajalikke esialgse õiguskaitse abinõusid.

9       Kodukorra artikli 104 lõige 2 näeb ette, et esialgse õiguskaitse taotluses tuleb nimetada hagi ese, kiireloomulisust põhjendavad asjaolud ning fakti- ja õigusväited, mis esmapilgul õigustavad (fumus boni iuris) taotletavat esialgset õiguskaitset. Need tingimused on kumulatiivsed, seega tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata, kui üks nendest tingimustest on täitmata (Euroopa Kohtu presidendi 14. oktoobri 1996. aasta määrus kohtuasjas C-268/96 P(R): SCK ja FNK v. komisjon, EKL 1996 lk I-4971, punkt 30). Esialgse õiguskaitse kohaldamist otsustav kohtunik kaalub vajaduse korral ka asjaga seotud huve (Euroopa Kohtu presidendi 29. juuni 1999. aasta määrus kohtuasjas C-107/99 R: Itaalia v. komisjon, EKL 1999, lk I-4011, punkt 50).

10     Lisaks peavad taotletud abinõud olema selles mõttes ajutised, et nad ei mõjuta kohtuasjas esinevaid õiguslikke ega faktilisi asjaolusid ega neutraliseeri eelnevalt hiljem põhikohtuasjas tehtava otsuse tagajärgi (Euroopa Kohtu presidendi 19. juuli 1995. aasta määrus kohtuasjas C-149/95 P(R): komisjon v. Atlantic Container Line jt, EKL 1995, lk I-2165, punkt 22).

11     Lisaks on sellise koosmõjus hindamise puhul esialgse õiguskaitse kohaldamist otsustaval kohtunikul ulatuslik kaalutlusõigus ja ta võib konkreetsete asjaolude alusel vabalt otsustada, millisel viisil ja järjekorras ta hindab nende erinevate eelduste esinemist, kuna mitte ükski ühenduse õigusnorm ei määra, millises korras kohtunik peab otsustama esialgse õiguskaitse vajalikkuse (eespool viidatud määrus kohtuasjas komisjon v. Atlantic Container Line jt, punkt 23).

12     Arvestades toimikutes esitatud asjaolusid hindab esialgse õiguskaitse kohaldamist otsustav kohtunik, kas talle on esitatud kõik nõutavad asjaolud esialgse õiguskaitse taotluse suhtes otsuse tegemiseks, ilma et oleks vajalik ära kuulata poolte suulised selgitused.

 Poolte argumendid

13     Hageja väidab, et kõik esialgse õiguskaitse kohaldamiseks vajalikud tingimused on kõnealuses asjas täidetud.

14     Hageja on põhikohtuasjas esitatud hagis esitanud 11 väidet näitamaks, et fumus boni iuris tingimus on täidetud, need väited on esitatud ka esialgse õiguskaitse taotluses. Kõnealused väited põhinevad mitmel ühenduse õiguse üldpõhimõtete rikkumisel, samuti EÜ artiklite 87, 88 ja 253 rikkumisel ning komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määruse (EÜ) nr 69/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (EÜT L 10, lk 39; ELT eriväljaanne 08/02, lk 138), artikli 2 punkti b rikkumisel. Hageja lisab hagile mitmeid dokumente ja esitab andmeid tunnistajate kohta, kes võivad anda ütlusi fumus boni iurise tingimuse täitmise kohta ja eriti küsimuses, kas komisjoni poolt tuvastatud abi on konkurentsi mõjutava iseloomuga.

15     Kiireloomulisusega seoses väidab hageja, et vaidlustatud otsuse täitmine tekitab pöördumatu olukorra, mis toob kaasa korvamatu kahju. Selles osas esitab hageja neli kiireloomulisuse põhjust.

16     Esiteks tähendaks vaidlustatud otsuse täitmine seaduse nr 394/81 kohaldamata jätmist, mille tagajärjel peatuks Itaalia äriühingutele kolmandatesse riikidesse laienemiseks antav rahaline abi ja seega Itaalia investeeringud nendele turgudele väheneksid ning Itaalia äriühingute, sealhulgas hageja, positsioon nendel turgudel nõrgeneks.

17     Teiseks väitab hageja, et vaidlustatud otsuse täitmine kohustaks Itaaliat esitama nõudeid seaduse nr 394/81 jõustumise järgselt ehk alates 1981. aastast antud abi tagasisaamiseks, mis tekitaks kahju kõigile abi saanud äriühingutele, tooks kaasa majandusliku tasakaalu pöördumatu muutumise ning ebakindla ja umbuskliku õhkkonna Itaalia äriühingute seas.

18     Kolmandaks leiab hageja, et vaidlustatud otsuse täitmine tooks kaasa hagejat puudutavate rahastamislepingute tühisuse ja kohustuse tagastada koheselt 1 480 000 eurot, mis ohustaks hageja olemasolu. Sama puudutab ka teiste äriühingute sõlmitud lepinguid, mis tekitaks neile ja sisemajandusele korvamatut kahju.

19     Neljandaks lisab hageja, et Itaalia seadusandja võib võtta uute õigusnormide alusel kasutusele hetkel jõus olevast toetuskavast erinevad rahastamisvahendid, nii et hageja ei saaks, juhul kui Esimese Astme Kohus tühistab vaidlustatud otsuse, kõnealust abi enam tagasi.

20     Asjassepuutuvate huvide kaalumise osas leiab hageja, et vaidlustatud otsuse täitmise peatamine on kõige õiglasem lahendus, sest selle otsuse viivitamatu täitmine tooks kaasa raske ja korvamatu kahju mitte ainult hagejale, vaid samaaegselt ka Itaalia ja Euroopa majandusele, samas kui täitmise peatamine ei tooks kaasa mingit kahju vaidlusaluse otsuse tõhususele, juhul kui põhikohtuasjas esitatud hagi jäetakse rahuldamata.

21     Komisjon ei esita märkusi hageja esitatud fumus boni iuris tingimusega seotud argumentidele, leides et osas, mis puudutab kiireloomulisust ja huvide tasakaalu, on nõue igal juhul ilmselgelt põhjendamata.

22     Viimaste osas rõhutab komisjon, et hageja ei ole toonud esile ühtegi sellist asjaolu, mille alusel võiks möönda nõutud abinõude kiireloomulisust. Komisjoni väidete kohaselt ei ole kõik argumendid, mis puudutavad Itaalia majandusele ja üldiselt Itaalia äriühingutele tekkivat kahju, asjakohased näitamaks hageja huvi kiireloomulisuse seisukohast, mida väljakujunenud kohtupraktika kohaselt eeldatakse. Hageja ei ole tõendanud, et väidetav kahju võiks ohustada tema olemasolu turul. Igal juhul on viidatud kahju puhtalt hüpoteetiline ja täielikult tõendamata.

23     Komisjon leiab, et huvide kaalumisel langeb kaalukauss selgelt tema arvamuse kasuks, kui võetakse arvesse, et väidetava kahju tekkimine on puhtalt hüpoteetiline, samas kui ühenduse huvi pöörata otsus täitmisele on väljakujunenud kohtupraktika kohaselt abi saaja huvist tähtsam.

24     Lõpetuseks rõhutab komisjon, et hageja pakutud tunnistajate ütlustel ei ole asjas tähtsust, kuna need ei puuduta mingil viisil kiireloomulisusega seotud asjaolusid ega huvide kaalumist.

 Esialgse õiguskaitse kohaldamist otsustava kohtuniku hinnang

25     Esialgse õiguskaitse kohaldamist otsustav kohtunik leiab, et kõnealusel juhul tuleb esimesena analüüsida kiireloomulisusega seotud asjaolusid.

26     Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on selge, et esialgse õiguskaitse taotluse kiireloomulisust hinnatakse selle põhjal, kas on vaja teha eelnev otsus selleks, et vältida esialgset õiguskaitset taotlevale poolele tekkida võivat suurt ja korvamatut kahju. Viimane peab tõendama, et ta ei saa oodata põhikohtuasja lahendamist, ilma et talle tekiks selline kahju (vt Esimese Astme Kohtu presidendi 3. detsembri 2002. aasta määrus kohtuasjas T-181/02 R: Neue Erba Lautex v. komisjon, EKL 2002, lk II-5081, punkt 82 ja seal viidatud kohtupraktika).

27     Kahju vältimatus ei pea olema tõendatud absoluutse kindlusega, piisab, eriti kui kahju tekkimine sõltub mitme asjaolu ilmnemisest, kui kahju tekkimise tõenäosus on piisavalt ette nähtav. Hageja peab siiski suutma tõendada asjaolusid, mis annavad alust pidada sellist kahju suureks ja korvamatuks (vt Esimese Astme Kohtu presidendi 12. oktoobri 2000. aasta määrus kohtuasjas C-278/00 R: Kreeka v. komisjon, EKL 2000, lk II-8787, punkt 15; eespool viidatud määrus Neue Erba Lautex v. komisjon, punkt 83 ja seal viidatud kohtupraktika).

28     Lisaks peab hageja väljakujunenud kohtupraktika kohaselt kiireloomulisust põhjendava asjaolu tõendamisel näitama, et täitmise peatamine või muude taotletud esialgse õiguskaitse abinõude kohaldamine on vajalik tema enda huvide kaitseks (vt selle kohta Euroopa Kohtu presidendi 4. mai 1964. aasta määrus kohtuasjas 12/64 R: Ley v. EMÜ komisjon, EKL 1964, lk 175). Seevastu ei või hageja kiireloomulisuse põhjendamisel toetuda kahjule, mis tekib kellegi teise kui tema enda huvidele, nagu kahju üldistele huvidele või kolmandate isikute õigustele, olgu need eraõiguslikud isikud või riik (vt selle kohta Euroopa Kohtu presidendi 6. mai 1988. aasta määrus kohtuasjas 112/88 R: Union des producteurs de cédrat de Créte v. komisjon, EKL 1988, lk 2597, punkt 20, ja Esimese Astme Kohtu presidendi 30. juuni 1999. aasta määrus kohtuasjas T-13/99 R: Pfizer Animal Health v. nõukogu, EKL 1999, lk II-1961, punkt 136). Selliseid huve võib vajadusel arvesse võtta vaid kõnealuste huvide kaalumisel (eespool viidatud määrus Pfizer Animal Health v. nõukogu, punkt 136).

29     Veel tuleb meeles pidada, et kuigi on üldtunnustatud seisukoht, et välja arvatud erandlikel asjaoludel, ei või majanduslikku kahju pidada korvamatuks ega isegi raskesti korvatavaks, kuna selles osas on hiljem võimalik maksta rahalist hüvitist, on samamoodi üldtunnustatud ka seisukoht, et esialgne õiguskaitse on õigustatud juhul, kui ilma esialgse õiguskaitseta satuks hageja olukorda, mis võib ohustada tema olemasolu enne põhikohtuasja menetlust lõpetava lahendi tegemist või mis halvendab pöördumatult tema turuseisundit (eespool viidatud määrus Neue Erba Lautex v. komisjon, punkt 84; Esimese Astme Kohtu presidendi 20. juuli 2000. aasta määrus kohtuasjas T-169/00 R: Esedra v. komisjon, EKL 2000, lk II-2951, punkt 45, ja Esimese Astme Kohtu presidendi 27. juuli 2004. aasta määrus kohtuasjas T-148/04 R: TQ3 Travel Solutions Belgium v. komisjon, EKL 2004, lk II-3027, punkt 46).

30     Seega tuleb uurida, kas hageja on piisavalt tõendanud, et vaidlusaluse otsuse täitmine enne Esimese Astme Kohtu põhikohtuasjas tehtavat otsust tekitaks hageja enda huvidele sellist kahju, mis võiks ohustada hageja olemasolu või halvendada tema turuseisundit pöördumatult.

31     Selles osas tuleb järeldada, et hageja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit, mille alusel esialgse õiguskaitse kohaldamist otsustav kohtunik võiks sellise järelduseni jõuda. Vastupidi, tuleb tõdeda, et hageja esialgse õiguskaitse taotluses viidatud kiireloomulisust puudutavad asjaolud on üldised ja hüpoteetilised ning piisavalt tõendamata.

32     Hageja argumentide osas, mis puudutavad seaduse nr 394/81 mittekohaldamise tagajärgi Itaalia äriühingutele, Itaalia majandusele ja Euroopa majandusele – st rahastamise peatumine, kõikide kõnealuse seaduse alusel tehtud rahastamislepingute ülesütlemine ja seni antud abi tagasisaamiseks menetluste algatamine – tuleb asuda seisukohale, et lisaks sellele, et need asjaolud ei puuduta hagejat vahetult, mistõttu neil ei ole tähtsust kiireloomulisust puudutava tingimuse uurimise seisukohalt, on nad puhtalt hüpoteetilised ja täielikult tõendamata. Vastupidi, nagu komisjon põhjendatult rõhutab, sedastab vaidlustatud otsuse punkt 125 selgesõnaliselt, et otsus „ei mõjuta seadusega nr 394/81 loodud siseriikliku raamistiku kokkusobivust”. 

33     Lisaks tuleb sedastada, vastupidiselt sellele, mida hageja tundub väitvat, et kahju, mis tekib ühisturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi saanud isikute huvidele, on kõikide komisjoni otsuste, millega nõutakse sellise abi tagastamist, lahutamatu osa, ning sellist kahju ei saa käsitada kui eraldiseisvat suurt ja korvamatut kahju, mis ei sõltu sellest, kuidas väidetava kahju suurust ja korvamatust igal konkreetselt juhul hinnatakse (eespool viidatud määrus Kreeka v. komisjon, punkt 21).

34     Mis puudutab vaidlustatud otsuse täitmise konkreetseid tagajärgi hageja olukorrale, tuleb tõdeda, et hageja väidab vaid üldiselt, et majanduslik tasakaal muutub pöördumatul viisil ja et Itaalia äriühingute, sealhulgas hageja, turuseisundile tekib korvamatu kahju, püüdmata seejuures oma väiteid tõendada.

35     Hageja argumentide osas selle kohta, et vaidlusaluse otsuse täitmine tooks kaasa rahastamislepingute tühisuse ja kohustaks hagejat maksma 1 480 000 eurot, millele komisjon vaidleb vastu ja rõhutab, et tagastatava summa suurus ei ole vastavuses otsuses ettenähtuga, milleks on vaid 48 054,41 eurot ja 104 930,65 eurot pluss intressid, tuleb asuda seisukohale, et hageja on esitanud vaid üldisi väiteid, püüdmata tõendada selle väite tõelevastavust ja seda, et kõnealuse summa maksmine ohustab hageja olemasolu.

36     Viimasena on hüpoteetiline ja täielikult tõendamata ka hageja neljas argument selle kohta, et Itaalia Vabariik võib tulevikus muuta toetuskava, mille alusel hageja sai abi, ja seega võib hageja otsuse tühistamise korral kõnealust abi enam mitte tagasi saada. Nagu komisjon rõhutab, on hagejal kõnealusel juhul võimalus esitada hiljem hagi Itaalia Vabariigi või komisjoni vastu ning hageja ei ole tõendanud, et ta ei võiks esitada selliseid hagisid oma huvide kaitseks.

37     Kuna hageja ei ole esitanud mingeid tõendeid vaidlustatud otsuse täitmise tagajärjel tekkiva suure ja korvamatu kahju selgitamiseks, tuleb eeltoodu põhjal asuda seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et vaidlustatud otsuse täitmise peatamise taotluse rahuldamata jätmine tekitaks talle suure ja korvamatu kahju.

38     Seega ei ole täitmise peatamise taotlus kiireloomulisust põhjendava asjaolu osas õiguslikult piisavalt tõendatud. Nii tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata, hindamata muid esialgse õiguskaitse kohaldamise eeltingimusi.

Esitatud põhjendustest lähtudes

ESIMESE ASTME KOHTU PRESIDENT 

teeb määruse, millega otsustab:

1.      Esialgse õiguskaitse taotlus jäetakse rahuldamata.

2.      Otsus kulude kohta tehakse hiljem.

Luxembourgis, 10. novembril 2004

Kohtusekretär

President

H.Jung

B. Vesterdorf

---

* Kohtumenetluse keel: itaalia.