1

Euroopa Ühenduste Komisjon palub oma hagis Euroopa Kohtul tuvastada, et kuna Soome Vabariik lasi toitlustusseadmeid puudutava lepingu raames sellisel Soome riigi kinnisvara haldamise eest vastutaval asutusel nagu Senaatti-kiinteistöt (varem Valtion kiinteistölaitos) rikkuda EÜ asutamislepingu aluspõhimõtteid ning täpsemalt diskrimineerimiskeelu põhimõtet, mis sisaldab läbipaistvuse tagamise kohustust, on Soome Vabariik rikkunud EÜ artiklist 28 tulenevaid kohustusi.

2

1998. aasta märtsis avaldas Senaatti-kiinteistöt piiratud hankemenetluse raames Euroopa Ühenduste Teatajas ja Virallinen lehti’s (Soome Vabariigi Ametlik Teataja) pakkumiskutse, mis puudutab Turus asuva lääni ametihoone renoveerimis- ja ümberehitustööde riigihankelepingut (edaspidi „esialgne hankemenetlus”).

3

See leping oli jagatud osadeks, mille eraldiseisev väärtus jäi 1000000 ja 22000000 Soome marga vahele. Pakkumise võis teha ühe, mitme või kõikide osade peale. Üks nendest osadest puudutas nimetatud ametihoones paikneva restorani köögile mõeldud toitlustusseadmete tarnet ja paigaldamist.

4

Pooled on eriarvamusel küsimuses, kas ostjale tehti selles hankemenetluse staadiumis nimetatud osa puudutav pakkumine. Soome Vabariigi sõnul tehti ainult üks pakkumine äriühingu Kopal Markkinointi Oy poolt, samas kui komisjoni arvates see nii ei ole.

5

2000. aasta alguses võttis ostja otse ühendust nelja ettevõtjaga, kutsudes neid üles esitama toitlustusseadmete tarne ning paigaldamisega seotud pakkumisi.

6

Ostja teavitas 14. veebruari 2000. aasta kirjaga selle adressaate sellest, et ta otsustas kõik pakkumised liiga kõrgete hindade pärast tagasi lükata. Soome Vabariik ja komisjon on eriarvamusel selles, kas nimetatud kiri oli adresseeritud kõikidele ettevõtjatele, kes olid teinud esialgse hankemenetluse raames toitlustusseadmete tarne ning paigaldamisega seotud pakkumised.

7

Samas kirjas märgib ostja samuti, et ta tegi Turus asuva ametihoone restorani rentnikule äriühingule Amica Ravintolat Oy ülesandeks osta ostja arvel ja maksimaalselt 1050000 Soome marga suuruse summa eest toitlustusseadmeid ning et ta kutsus nimetatud kirja adressaate esitama oma pakkumised otse sellele äriühingule.

8

Amica Ravintolat Oy ostis vaidlusalused seadmed lõpuks äriühingult Hackman-Metos Oy.

9

Kuna komisjonile esitati kaebus sellise menetluse nõuetekohasuse kohta, mille viis läbi Senaatti-kiinteistöt, andis komisjon 17. juuli 2002. aasta märgukirjas Soome Vabariigile võimaluse esitati oma seisukoht kahe kuu jooksul kirja kättesaamisest.

10

Soome ametiasutused vastasid nimetatud märgukirjale 3. septembri 2002. aasta kirjaga.

11

Kuna komisjon leidis, et Soome Vabariik rikkus EÜ artiklist 28 tulenevaid kohustusi, saatis ta 19. detsembril 2002 põhjendatud arvamuse, kutsudes Soome Vabariiki võtma arvamuse järgimiseks vajalikke meetmeid kahe kuu jooksul arvamuse kättesaamisest.

12

12. veebruari 2003. aasta kirjaga vaidlustasid Soome ametiasutused komisjoni poolt etteheidetud rikkumise ning väitsid, et käesoleval juhul on järgitud nii EÜ artiklit 28 kui ka arvestatud diskrimineerimiskeelu põhimõtte ning sellest tuleneva läbipaistvuse tagamise kohustusega.

13

Kuna komisjoni ei veennud Soome ametiasutuste selgitused, otsustas komisjon esitada käesoleva hagi.

14

Euroopa Kohtu presidendi 14. oktoobri 2004. aasta määrusega lubati Taani Kuningriigil, Saksamaa Liitvabariigil ja Madalmaade Kuningriigil astuda menetlusse Soome Vabariigi nõuete toetuseks.

15

Soome Vabariik väidab, et komisjon hagi on vastuvõetamatu.

16

Selle liikmesriigi arvates ei sisalda põhjendatud arvamus neidsamu väiteid, mis on esitatud hagiavalduses. Nimetatud arvamuses märkis komisjon, et ostja oleks pidanud tagama hanke piisava avalikustamise ning et etteheidetud rikkumine tuleneb asjaolust, et Turus asuva lääni ametihoone restorani rentnik oli nimetatud ostja esindajana sõlminud toitlustusseadmete tarnet puudutava lepingu, samas kui oma hagiavalduses väitis komisjon, et ostja oleks pidanud korraldama hankemenetluse ning et rikkumine tuleneb asjaolust, et esialgne hankemenetlus ebaõnnestus ning seejärel ei avaldatud asjaomase lepingu kohta pakkumiskutset.

17

Komisjon laiendas nii kohtueelse menetluse raames määratletud vaidluse eset.

18

Selles osas tuleb meelde tuletada, et kuigi on tõsi, et EÜ artikli 226 alusel esitatud hagi ese on piiratud nimetatud artiklis ettenähtud kohtueelse menetlusega ja seetõttu peavad komisjoni põhjendatud arvamus ja hagi tuginema samadele väidetele, ei saa see nõue minna nii kaugele, et eeldada nende sõnastuse täielikku kattumist, kui vaidluse eset ei ole laiendatud ega muudetud, vaid vastupidi lihtsalt piiratud (12. juuni 2003. aasta otsus kohtuasjas C-229/00: komisjon vs. Soome, EKL 2003, lk I-5727, punktid 44 ja 46; 14. juuli 2005. aasta otsus kohtuasjas C-433/03: komisjon vs. Saksamaa, EKL 2005, lk I-6985, punkt 28, ja 30. jaanuari 2007. aasta otsus kohtuasjas C-150/04: komisjon vs. Taani, EKL 2007, lk I-1163, punkt 67). Komisjon võib hagis esitatud esialgseid väiteid täpsustada tingimusel, et sellega ei muudeta hagi eset (11. septembri 2001. aasta otsus kohtuasjas C-67/99: komisjon vs. Iirimaa, EKL 2001, lk I-5757, punkt 23; 12. oktoobri 2004. aasta otsus kohtuasjas C-328/02: komisjon vs. Kreeka, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 32, ja 26. aprilli 2005. aasta otsus kohtuasjas C-494/01: komisjon vs. Iirimaa, EKL 2005, lk I-3331, punkt 38).

19

Tuleb tõdeda, et käesoleval juhul komisjon ei laiendanud, muutnud ega isegi piiranud 19. detsembri 2002. aasta põhjendatud arvamuses määratletud hagi eset.

20

Samadel väidetel põhinemine ei nähtu mitte ainult põhjendatud arvamuse nõuete ja komisjoni hagi sõnastusest, mis on peaaegu identsed, vaid samuti on selge, et oma hagiavalduses esitatud väitega – et ostja oleks pidanud korraldama hankemenetluse – komisjon lihtsalt täpsustas oma põhjendatud arvamuses algselt esitatud väidet, st seda, et Turus asuva lääni ametihoone toitlustusseadmete hanget oleks pidanud piisavalt avalikustama.

21

Siiski võib Euroopa Kohus omal algatusel uurida, kas EÜ artiklis 226 sätestatud tingimused liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi esitamiseks on täidetud (vt eelkõige31. märtsi 1992. aasta otsus kohtuasjas C-362/90: komisjon vs. Itaalia, EKL 1992, lk I-2353, punkt 8; 15. jaanuari 2002. aasta otsus kohtuasjas C-439/99: komisjon vs. Itaalia, EKL 2002, lk I-305, punkt 8, ja 4. mai 2006. aasta otsus kohtuasjas C-98/04: komisjon vs. Ühendkuningriik, EKL 2006, lk I-4003, punkt 16).

22

Selles osas tuleb meenutada, et Euroopa Kohtu kodukorra artikli 38 lõike 1 punktist c ja sellega seonduvast kohtupraktikast tuleneb, et hagiavalduses tuleb märkida hagi ese ja ülevaade fakti- ja õigusväidetest ning et see peab olema piisavalt selge ja täpne võimaldamaks kostjal enda kaitseks valmistuda ning Euroopa Kohtul kontrolli teostada. Sellest tuleneb, et põhilised faktilised ja õiguslikud asjaolud, millele hagiavaldus toetub, peavad järelduma ühtselt ja arusaadavalt hagiavalduse tekstist endast (9. jaanuari 2003. aasta otsus kohtuasjas C-178/00: Itaalia vs. komisjon, EKL 2003, lk I-303, punkt 6; 14. oktoobri 2004. aasta otsus kohtuasjas C-55/03: komisjon vs. Hispaania, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 23, ja 15 septembri 2005. aasta otsus kohtuasjas C-199/03: Iirimaa vs. komisjon, EKL 2005, lk I-8027, punkt 50) ning et nõuded peavad olema esitatud ühemõtteliselt, et Euroopa Kohus ei saaks otsustamisel tegutseda ultra petita või jätta väite kohta seisukoht võtmata (20. novembri 2003. aasta otsus kohtuasjas C-296/01: komisjon vs. Prantsusmaa, EKL 2003, lk I-13909, punkt 121, ja 15. juuni 2006. aasta otsus kohtuasjas C-255/04: komisjon vs. Prantsusmaa, EKL 2006, lk I-5251, punkt 24).

23

Käesolevas asjas ei vasta komisjoni hagi nendele nõuetele.

24

Komisjon soovib tuvastada oma hagiga seda, et Soome Vabariik on rikkunud EÜ artiklist 28 tulenevaid kohustusi, kuna Senaatti-kiinteistöt rikkus toitlustusseadmeid puudutava lepingu raames asutamislepingu aluspõhimõtteid ja täpsemalt diskrimineerimiskeelu põhimõtet, mis sisaldab läbipaistvuse tagamise kohustust.

25

Nagu kohtujurist sedastas oma ettepanku punktis 45, ei ole hagiavalduse nõuded praeguses sõnastuses ühemõttelised ning need ei võimalda selgelt ja täpselt kindlaks määrata, mida komisjon Soome Vabariigile ette heidab, kuna need osutavad samaaegselt EÜ artiklile 28, asutamislepingu aluspõhimõtetele, diskrimineerimiskeelu põhimõttele ning läbipaistvuse tagamise kohustusele.

26

Muu hulgas, isegi kui eeldada, et komisjoni hagi esemeks on EÜ artikli 28 rikkumise tuvastamine, ei too hagiavalduse nõuded ega viimase tekst selgelt ega täpselt välja, milline on see meede, mis käesoleval juhul kujutab endast koguselist impordipiirangut või samaväärse toimega meedet selle artikli mõttes.

27

Komisjon piirdub ostja suhtumise kahtluse alla seadmisega „toitlustusseadmeid puudutava lepingu raames”.

28

Lisaks ei ole komisjon suutnud üheski menetluse staadiumis esitada terviklikku ja täpset ülevaadet faktilistest asjaoludest, millel rajanevad tema hagi toetuseks esitatud väited.

29

Oma hagiavalduses ei esita ta täpset teavet esialgse hankemenetluse kohta, vaid piirdub pelgalt mainimisega, et „toitlustusseadmete omandamise osas see ebaõnnestus”.

30

Selles suhtes ei võimalda hagiavalduse tekst ega komisjoni vastused Euroopa Kohtu poolt kohtuistungil esitatud küsimustele täie kindlusega tuvastada, kas ostjale ikka esitati toitlustusseadmete tarne ja paigaldamisega seotud pakkumine nimetatud hankemenetluse raames.

31

Samamoodi kinnitab komisjon oma repliigis – kuigi ilma seda tõendamata –, et esiteks ei kuulu vähemalt üks sellise pakkumise teinud ettevõtja nende nelja ettevõtja hulka, kellega ostja 2000. aastal ühendust võttis, ning teiseks ei ole toitlustusseadmete tarne ja paigaldamisega seotud osal, mis kuulub esialgse hankemenetluse raames avaldatud hanke alla, sama ese kui hankel, mille raames võeti ettevõtjatega samal aastal ühendust.

32

Neil tingimustel ei ole Euroopa Kohtu käsutuses piisavaid asjaolusid, et täpselt hinnata Soome Vabariigile etteheidetud rikkumise ulatust ja tuvastada komisjoni poolt väidetud rikkumise olemasolu (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus komisjon vs. Ühendkuningriik, punkt 18).

33

Järelikult tuleb hagi jätta vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

34

Kodukorra artikli 69 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna Soome Vabariik on nõudnud komisjonilt kohtukulude hüvitamist ja viimase esitatud hagi on kuulutatud vastuvõetamatuks, tuleb kohtukulud välja mõista komisjonilt.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (teine koda) otsustab: