EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62004CC0391

Kohtujuristi ettepanek - Mengozzi - 26. oktoober 2006.
Ypourgos Oikonomikon ja Proïstamenos DOY Amfissas versus Charilaos Georgakis.
Eelotsusetaotlus: Symvoulio tis Epikrateias - Kreeka.
Direktiiv 89/592/EMÜ - Siseringitehingud - Mõisted "siseteave" ja "siseteabe kasutamine" - Eelnevalt kokkulepitud börsitehingud, mis tehakse siseringi kuuluda võivate isikute rühmas - Võõrandatavate väärtpaberite hinna kunstlik suurendamine.
Kohtuasi C-391/04.

ECLI identifier: ECLI:EU:C:2006:669

KOHTUJURISTI ETTEPANEK

PAOLO MENGOZZI

esitatud 26. oktoobril 2006 ( 1 )

Kohtuasi C-391/04

Ypourgos Oikonomikon ja Proïstamenos DOY Amfissas

versus

Charilaos Georgakis

„Direktiiv 89/592/EMÜ — Siseringitehingud — Mõisted „siseteave” ja „siseteabe kasutamine” — Eelnevalt kokkulepitud börsitehingud, mis tehakse siseringi kuuluda võivate isikute rühmas — Võõrandatavate väärtpaberite hinna kunstlik suurendamine”

I. Sissejuhatus

1.

Käesolevas asjas esitas Symvoulio tis Epikrateias (Kreeka kõrgeim halduskohus) Euroopa Kohtule eelotsuse küsimuse, mis puudutab nõukogu 13. novembri 1989. aasta direktiivi 89/592/EMÜ siseringitehinguid käsitlevate eeskirjade kooskõlastamise kohta ( 2 ) sätete tõlgendamist.

2.

Täpsemalt tuleb Euroopa Kohtul tõlgendada siseteabe valdamise ja „kasutamise” mõisteid direktiivi 89/592 tähenduses.

II. Õiguslik raamistik

A. Ühenduse õigusnormid

3.

Arvestades vabalt kaubeldavate väärtpaberite järelturu olulist rolli ettevõtjate rahastamisel, sätestab direktiivi 89/592 põhjendus 4, et väärtpaberite järelturu nõuetekohane toimimine sõltub suures osas investorite usaldusest selle turu vastu.

4.

Direktiivi põhjendus 5 täpsustab, et see usaldus põhineb muu hulgas asjaolul, et investoritele tagatakse, et neid koheldakse võrdväärsena ja kaitstakse siseteabe õigusvastase kasutamise eest.

5.

Direktiivi 89/592 artikli 1 lõike 1 kohaselt on „siseteave”„täpne avalikustamata teave, mis on seotud ühe või mitme vabalt kaubeldavate väärtpaberite emitendiga või ühe või mitme vabalt kaubeldava väärtpaberiga ning millel on avalikustamise korral tõenäoliselt märkimisväärne mõju selle väärtpaberi või nende väärtpaberite hinnale”. [Siin ja edaspidi on osundatud direktiivi tsiteeritud mitteametlikus tõlkes.]

6.

Selle artikli lõike 2 määratluse kohaselt hõlmavad „vabalt kaubeldavad väärtpaberid” iseäranis aktsiaid ja võlakirju ning aktsiate ja võlakirjadega võrdväärseid väärtpabereid, kui need on lubatud kauplemiseks turul, mida reguleerivad ja mille järele valvavad riigiorganite poolt tunnustatud asutused ning mis toimib regulaarselt ja on üldsusele otse või vahendatult ligipääsetav.

7.

Direktiivi 89/592 artikkel 2 sätestab:

„1.   Iga liikmesriik keelab isikutel, kes:

emitendi haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmena,

osaluse tõttu emitendi kapitalis

või

oma töö, ametikoha või ülesannete tõttu sellisele teabele ligi pääsedes

valdavad siseteavet, kasutada seda teavet asjaoludest täielikult informeerituna selleks, et otsesel või kaudsel teel omandada või võõrandada enda või kolmandate isikute arvel sellise teabega seotud emitendi või emitentide vabalt kaubeldavaid väärtpabereid.

2.   Kui lõikes 1 osutatud isik on äriühing või muu juriidiline isik, kohaldatakse nimetatud lõikes sätestatud keeldu ka füüsiliste isikute suhtes, kes osalevad otsuses sooritada tehing asjaomase juriidilise isiku arvel.

3.   Lõikes 1 sätestatud keeldu kohaldatakse kõigi vabalt kaubeldavate väärtpaberite omandamisele ja võõrandamisele, mis toimub kutselise vahendaja kaudu.

Iga liikmesriik võib sätestada, et seda keeldu ei kohaldata vabalt kaubeldavate väärtpaberite omandamisele ja võõrandamisele kutselise vahendajata abita väljaspool artikli 1 punkti 2 viimases lõigus määratletud turgu.

[…]”

8.

Direktiivi artikkel 3 kohustab liikmesriike keelama siseteavet valdavatel isikutel, kelle suhtes kehtib artiklis 2 sätestatud keeld:

„a)

avalikustada siseteavet kolmandatele isikutele, välja arvatud juhul, kui seda tehakse nende töö, ametikoha või ülesannetega seotud tavapärase tegevuse käigus;

b)

soovitada kolmandatel isikutel siseteabe põhjal omandada või võõrandada artikli 1 punkti 2 viimases lõigus määratletud vabalt kaubeldavaid väärtpabereid või mõjutada neid seda tegema.”

9.

Direktiivi 89/592 artikkel 4 nõuab, et liikmesriigid laiendaksid artiklis 2 sätestatud keeldu ka kõigile selles artiklis nimetamata isikutele, kes asjaoludest täielikult informeerituna valdavad siseteavet, mille otsene või kaudne allikas saab olla ainult artiklis 2 tähendatud isik.

10.

Direktiivi 89/592 artikli 6 kohaselt võivad liikmesriigid võtta vastu kõnesoleva direktiiviga kehtestatust rangemad sätted või lisasätted tingimusel, et neid sätteid kohaldatakse üldiselt.

11.

Direktiivi 89/592 põhjendus 11 täpsustab, et „kuna vabalt kaubeldavate väärtpaberite omandamine või võõrandamine eeldab üht või mõlemat nimetatud tehingut kavandava isiku eelnevat otsust omandamise või võõrandamise kohta, ei ole selline omandamine või võõrandamine iseenesest käsitatav siseteabe kasutamisena”.

12.

Direktiivi põhjendus 12 meenutab, et „siseringitehing eeldab siseteabe kasutamist” ja seega „tuleb […] järeldada, et tehingute tegemine äsja emiteeritud või teisese pakkumise raames kaubeldud väärtpaberite hinna reguleerimiseks ei ole iseenesest omandamise või võõrandamise kohta.”

B. Siseriiklikud õigusnormid

13.

Kreeka presidendi dekreet nr 53/1992 siseteabega seotud toimingute ja direktiivi 89/592 ülevõtmise kohta (edaspidi „dekreet nr 53/1992”), mis kehtis asjas tähtsust omavate asjaolude toimumise ajal, sätestab artiklis 1, et selle eesmärk on viia väärtpaberibörse käsitlevad õigusaktid direktiiviga vastavusse.

14.

Dekreedi nr 53/1992 artiklid 2, 3, 4 ja 5 võtavad vastavalt üle direktiivi 89/592 artiklid 1, 2, 3 ja 4.

15.

Dekreet nr 53/1992 ei näe ette sätteid, mis annaks laiema ulatuse direktiivis 89/592 esitatud mõistetele ja keeldudele. Seega ei kasutanud Kreeka Vabariik direktiivi 89/592 artiklis 6 pakutud võimalust.

16.

Dekreedi nr 53/1992 artikkel 11 sätestab, et dekreedi artikli 3 lõigete 1 ja 2 ning artiklite 4 ja 5 rikkumise korral kohaldab kapitalituru komisjon lisaks seaduse nr 1806/1988 artikli 30 lõigetest 1 ja 3 tulenevatele sanktsioonidele rahatrahvi 10 miljoni kuni ühe miljardi Kreeka drahmi suuruses summas või siseteavet kasutanud isiku kapitalikasumi viiekordses summas.

17.

Sama seaduse artikkel 30 ähvardab siseteabe valdajaid, kes kasutavad seda õigusvastaselt, ka kriminaalkaristustega.

18.

Lisaks sellele karistatakse seaduse nr 3632/1928 artikli 34 kohaselt vangistuse ja kuni 50000 drahmi suuruse rahatrahviga või ainult ühega nimetatud kahest karistusest igaüht, kes teadlikult kasutab avalikkuse eksitamiseks spetsiaalseid vahendeid, et mõjutada börsihinda ja saada seeläbi ebaõiglaselt eelis.

19.

Peale selle sätestab seaduse nr 1969/1991 artikli 72 lõige 1, et igaüht, kes teadlikult levitab ajakirjanduses või mis tahes muul viisil vääri või ebatäpseid andmeid, mis võivad mõjutada ühe või mitme börsil kaubeldava väärtpaberi hinda, karistatakse vangistusega ja rahatrahviga kuni 100 miljoni drahmi suuruses summas.

20.

Lõpuks näeb sama seaduse artikli 76 lõige 10 ette, et kui karistusõiguse üldsätetest ei tulene teisiti, on kapitalituru komisjonil õigus määrata ettevõtjatele, kes rikuvad kapitaliturgu käsitlevaid õigusakte või nimetatud komisjoni otsuseid, rahatrahv kuni 100 miljoni drahmi suuruses summas.

III. Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus

21.

1996. aasta algul olid C. Georgakis ja tema pereliikmed, keda eelotsusetaotluse esitanud kohus kirjeldas „Georgakise rühmana”, äriühingu Parnassos põhiaktsionärid. Parnassosele ja tema tütarühingule Syrios AVEE kuulus enamus äriühingu ATEMKE aktsiatest, mis olid kõik nimelised. Enamik Georgakise rühma liikmetest olid juhatuse liikmed äriühingutes Parnassos ja ATEMKE, kus nad täitsid juhtimisülesandeid.

22.

Georgakise rühma liikmed otsustasid oma finantsnõustajate soovituse põhjal toetada Parnassose aktsia hinda. Et neil oleks Kreeka õigusnormides ette nähtud enamus selle otsuse vastuvõtmiseks üldkoosolekul, leppisid nad kokku aktsiate omandamises, et saavutada 75% osalus selle äriühingu kapitalis, et kohustada teisi aktsionäre seda otsust järgima.

23.

1996. aasta maist detsembrini tegi Georgakise rühm tehinguid äriühingute Parnassos ja ATEMKE aktsiatega. Nad müüsid äriühingule Parnassos äriühingu ATEMKE aktsiaid ja omandasid nii saadud likviidsete vahenditega Parnassose aktsiaid. Äriühing Parnassos võõrandas 1996. aasta oktoobris 835000 äriühingu ATEMKE aktsiat Merrill Lynch Capital Markets plc.-le tagasiostuklausliga, millest turgu ei teavitatud. Selline tehing võimaldas Parnassosel rahastada lühiajaliselt omaenda aktsiate ostu, kusjuures tema tütarühingu ATEMKE aktsiad olid tagatiseks.

24.

Kreeka kapitalituru komisjon määras C. Georgakisele rahatrahvi kogusummas 70 miljonit drahmi, kuna viimane osales eelmises punktis kirjeldatud tehingutes, vallates siseteavet, mis jõudis temani kas otseselt, eespool nimetatud äriühingute aktsionäriks ja direktoriks olemise tõttu, või kaudselt, teiste, kõnealuste äriühingute juhtkonda kuuluvate isikute vahendusel, rikkudes dekreedi nr 53/1992 artikli 3 lõiget 1 ja artikleid 4 ja 5. C. Georgakis esitas kaebuse rahatrahvi sissenõudmise otsuse peale.

25.

Esimeses astmes leidis Dioikiko Protodikeio Livadias (Livadia esimese astme halduskohus) eelkõige, et C. Georgakis kasutas siseteavet, mis puudutas Georgakise rühma liikmete vahelisi tehinguid, mille eesmärk oli kunstlikult suurendada äriühingu Parnassos aktsiatega kauplemise mahtu, et tekitada väär ettekujutus nende aktsiate väärtusest, millel ei olnud seost aktsiate sellise väärtusega, mis neil oleks olnud siis, kui neid tehinguid ei oleks tehtud. Esimese astme kohus jättis seega kapitalituru komisjoni määratud trahvi jõusse.

26.

Dioikitiko Efeteio Peiraios (Peiraiose apellatsiooniastme halduskohus) rahuldas C. Georgakise esitatud apellatsioonikaebuse, tühistas esimese astme otsuse ja sissenõudmise otsuse.

27.

Nimetatud kohus leidis, et trahvi määramine oli seadusevastane, kuna direktiivi 89/592 sätteid, mis on siseriiklikku õiguskorda üle võetud dekreediga nr 53/1992, kohaldatakse siseteavet valdavate isikute ja kolmandatest isikutest investorite vaheliste toimingute suhtes ning need eeldavad siseteabe kasutamist, samas kui suure hulga aktsiate omandamise või võõrandamise puhul, milles kaks isikut on eelnevalt kokku leppinud, on sellise teabe olemasolu mõeldamatu, sest mõlemad on teadlikud tehingu eesmärgist ja asjaoludest. Dioikitiko Efeteio Peiraios leidis seega, et kuna suure hulga aktsiate omandamist või võõrandamist, milles kaks isikut on eelnevalt kokku leppinud, ei saa iseenesest käsitleda kui siseteabe kasutamise tulemust, siis manipulatsioonid, mida hageja tegi Georgakise rühma liikmetega, ei kuulu kõnealuse direktiivi ja dekreedi nr 53/1992 kohaldamisalasse.

28.

Maksuamet esitas kõnealuse otsuse peale kassatsioonkaebuse Symvoulio tis Epikrateiasele.

29.

Symvoulio tis Epikrateiase eelotsusetaotluses sisalduvast teabest nähtub, et Georgakise rühma liikmete vahel tehtud tehingud olid eelnevalt kokku lepitud ning need liikmed teadsid, et äriühingu Parnassos aktsiate hinnad tõusid nende endi tekitatud kunstliku nõudluse mõjul, mis põhines ulatuslikul rahastamisel erinevaid meetodeid kasutades.

30.

Mis puudutab selle määratlemist, kas kõnesolev tegevus on siseteabe kasutamine, siis leidis eelotsusetaotluse esitanud kohus, et põhikohtuasjas käsitletava direktiivi 89/592 tõlgendamise puhul tekkis mõistlikke kahtlusi, eelkõige selles osas, mis puudutab siseteabe ja siseteavet valdava isiku mõisteid ning samuti sellele valdajale teatud toimingute tegemiseks kehtestatud keelu ulatust. Sellest tulenevalt otsustas Symvoulio tis Epikrateias menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kui eelnevalt kokkulepitud börsitehingud, mis toovad kaasa võõrandatavate väärtpaberite kunstliku hinnatõusu, sõlmitakse isikute või isikurühmade vahel, kellel on üks direktiivi 89/592 […] artikli 2 lõikes 1 loetletud omadustest, siis kas selliste tehingute pooli tuleb lugeda isikuteks, kes valdavad direktiivi artiklite 1 ja 2 mõttes siseteavet, nii et nende tegevuse suhtes kehtib direktiivi [89/592] artiklites 2, 3 ja 4 sätestatud keeld siseteavet kasutada?”

IV. Menetlus Euroopa Kohtus

31.

Põhikohtuasja kostja, Kreeka valitsus, Itaalia valitsus ja Euroopa Ühenduste Komisjon esitasid Euroopa Kohtule kirjalikud märkused vastavalt Euroopa Kohtu põhikirja artiklile 23. Nimetatud pooled – peale Itaalia valitsuse, kes oma esindajat ei saatnud – kuulati ära ka 13. juuli 2006. aasta kohtuistungil.

V. Eelotsuse küsimuse analüüs

32.

Kõigepealt tuleb esile tuua mõned asjaolud, mis on eelotsuse küsimuse ja eelotsusetaotluse lugemisel selged.

33.

Esiteks toimusid käesoleva asja asjaolud, mis leidsid aset 1996. aastal, ainuüksi direktiivi 89/592 ja selle ülevõtmist puudutavate Kreeka õigusnormide kehtivuse ajal. Seega ei ole Euroopa Kohtult otseselt palutud tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2003/6/EÜ siseringitehingute ja turuga manipuleerimise (turu kuritarvitamise) kohta, ( 3 ) mis jõustus 12. aprillil 2003 ja muutis vastavalt selle direktiivi artiklitele 20 ja 21 samal päeval direktiivi 89/592 kehtetuks.

34.

Teiseks on selge, et Georgakise rühma liikmed kuuluvad direktiivi 89/592 ja seda ülevõtvate liikmesriigi õigusnormide isikulisse kohaldamisalasse selle tõttu, et nad on äriühingute Parnassos ja ATEMKE haldus- või juhtimisorgani liikmed või siis nende osaluse tõttu nimetatud äriühingute kapitalis.

35.

Lisaks sellele on aktsiad, millega tehti põhikohtuasjas vaidluse all olevaid tehinguid, tõepoolest väärtpaberid direktiivi 89/592 artikli 1 lõikes 2 toodud määratluse mõttes.

36.

Lõpetuseks nähtub eelotsusetaotluse esitanud kohtu välja toodud asjaoludest, et kõnesolevate isikute vahel tehtud ja eelnevalt kokkulepitud tehingute tulemusena tõusis kunstlikult kaubeldavate väärtpaberite hind.

37.

Pärast neid täpsustusi on eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimuse jaoks sisuliselt palutud, et Euroopa Kohus märgiks, kas isikud, keda võib pidada siseringi kuuluvateks isikuteks direktiivi 89/592 tähenduses, valdavad ja kasutavad siseteavet nimetatud direktiivi tähenduses selle tõttu, et nad sõlmivad eelnevalt kokkulepitud börsitehinguid, mis toovad kaasa võõrandatavate väärtpaberite kunstliku hinnatõusu.

38.

Eelkõige on oluline meenutada, et direktiiviga 89/592 ei ole keelatud mitte asjaolu, et selle direktiivi artikli 2 lõikes 1 nimetatud isikud valdavad siseteavet, vaid selle siseteabe kasutamine asjaoludest täielikult informeerituna. ( 4 ) Seda meenutas Euroopa Kohus ka kohtuotsuses Verdonck jt. ( 5 )

39.

Direktiivi 89/592 artikli 2 lõikest 1 tuleneb eelkõige, et siseteabe kasutamise aluseks on tingimata selle teabe tegelik olemasolu. Seega peab siseteave olema olemas enne selle kasutamist. Seega saab siseteavet kasutada ainuüksi isik, kes seda teavet eelnevalt valdab, sõltumata asjaolust, et see isik kuulub nn esmasesse siseringi, st kellel on üks direktiivi 89/592 artikli 2 lõikes 1 nimetatud omadustest, või on direktiivi artiklis 4 mainitud nn teisene siseteabe valdaja.

40.

Euroopa Kohtule märkused esitanud pooltel on vastupidised seisukohad küsimuses, kas isikud, kes tegid selliseid tehinguid nagu põhikohtuasjas, valdavad siseteavet direktiivi 89/592 tähenduses, mille kasutamine on selle direktiiviga keelatud.

41.

Nii põhikohtuasja kostja C. Georgakise kui ka komisjoni arvates ei kuulu selline olukord nagu põhikohtuasjas direktiivi 89/592 kohaldamisalasse.

42.

C. Georgakise arvates on direktiivi 89/592 eesmärk välistada võimalus, et isikud, kes oma ülesannete tõttu valdavad siseteavet, kasutaksid seda oma kasuks ja kolmandate isikute kahjuks, kellega nad tehingut teevad. Sellest tulenevalt on üks nende sätete kohaldamise tingimustest see, et siseteabe valdajal oleks lepingupool, kes seda teavet ei valda. Sellise olukorraga ei ole põhikohtuasjas tegemist. Selles asjas valdavad kõik kõnesolevas tehingus osalevad lepingupooled üheskoos ühist teavet väärtpaberituru kohta ja on selle teabe ka loonud. Seega lakkab teave esiteks olemast nende jaoks siseteave ning teiseks ei saa asjaolu, et üks neist valdab siseteavet, kasutada teise poole kahjuks.

43.

Komisjon omakorda leiab, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu esitatud asjaoludest ei nähtu, et siseteave mõjutas Georgakise rühma liikmeid sõlmima kõnesolevad tehingud. Ta märgib, et need tehingud tehti selle alusel, et Georgakise rühm otsustas oma finantsnõustajate soovituse põhjal toetada äriühingu Parnassos aktsia hinda. Seega ei tähenda need tehingud iseenesest siseteabe kasutamist. Komisjon lisab, et emitendi juhatuse teatud liikmete otsus toetada teatud aktsia hinda börsil kuulub direktiivi 2003/6 kohaldamisalasse, kuivõrd see puudutab turuga manipuleerimise tehinguid, kuid see direktiiv ei ole siiski käesolevas asjas kohaldatav.

44.

Seevastu Kreeka ja Itaalia valitsus väidavad, et selline olukord nagu põhikohtuasjas kuulub direktiivi 89/592 kohaldamisalasse.

45.

Kreeka valitsus rõhutab asjaolu, et kooskõlastatud kauplemine sama äriühingu aktsiatega või fiktiivne omandamine ja võõrandamine samade isikute vahel aktsiate kaubeldavuse ja hinna tõstmiseks kujutavad endast otsustava tähendusega teavet, mille kasutamine võib anda turu läbipaistvusele tõsise hoobi. Oluline asjaolu siseteabe puhul, mida valdab kooskõlastatud rühm, on küsimus, kas väärtpaberi hind antud hetkel tuleneb sellest, et rühma liikmed ise paisutasid nõudlust kunstlikult, mitte kõne all oleva äriühingu rahaliste näitajate soodsast arengust või selle arengu väljavaadetest, ning see ei ole börsile viidud väärtpaberi selgelt suurenenud kaubeldavuse tulemus. Kreeka valitsuse väitel hõlmab siseteabe valdamise mõiste mitte ainult selle omandamist, vaid ka selle loomist. Siseringitehinguid käsitlevate õigusnormide kohaldamine ei ole välistatud, kui teavet kasutavad isikud on selle teabe loojad. Kohtuistungil lisas Kreeka valitsus, et selline olukord nagu põhikohtuasjas võib kuuluda nii siseteabe kasutamise kui ka turuga manipuleerimise alla.

46.

Itaalia valitsus leiab sisuliselt, et, arvestades direktiivi 89/592 eesmärke saavutada finantsturgude toimimises võimalikult suur läbipaistvus ja tagada, et investoreid koheldaks võrdväärsena, tuleb isikuid, kes on otsustanud teha börsil oleva väärtpaberi hinna kunstliku toetamise tehingu või rea selliseid tehinguid, samuti lugeda isikute hulka, kes valdavad sellega seotud teavet, mis puudutab väärtpaberite eelnevalt kokku lepitud müügi ja omandamise kava, mille eesmärk oli kunstlikult toetada börsil noteeritud väärtpaberi hinda avalikkuse teadmata. See kava on Itaalia valitsuse arvates kindlasti siseteave direktiivi 89/592 mõttes ning selle teabe kasutamine on keelatud.

47.

Märgin samuti, et kohtuistungil osalenud pooled on ühel meelel, et Georgakise rühma tehtud tehinguid võib kirjeldada kui nn painting the tape (kauplemisaktiivsuse moonutamine) tegevust.

48.

Finants- ja börsiringkondades on seda tegevust üldiselt määratletud kui tegevust, millega teatud investorid teevad omavahel hulga tehinguid kindlaksmääratud väärtpaberitega, luues ettekujutuse suurest kauplemismahust ning investorite märkimisväärsest huvist kõnealuste väärtpaberite vastu, mis võib innustada kolmandatest isikutest investoreid kõnesolevaid väärtpabereid ostma ja võimaldada nii nende väärtpaberite hinna tõusu. ( 6 )

49.

Järgnevalt esitatud põhjustel kaldun arvama, et arvestades minu valduses olevaid faktilisi asjaolusid, ei kuulu selline eelotsusetaotluse esitanud kohtu kirjeldatud olukord direktiivi 89/592 kohaldamisalasse.

50.

Tuleb meenutada, et direktiivi 89/592 artikli 2 lõige 1 keelab siseteabe kasutamise asjaoludest täielikult informeerituna. Minu arvates iseloomustab „kasutamist asjaoludest täielikult informeerituna” kahe eri elemendi, esiteks moraalse ja teiseks materiaalse elemendi esinemine. Moraalne element seisneb kavatsuses või otsuses kasutada teadlikult teavet, mille kohta on teada, et see on oma olemuselt siseteave. Materiaalne element seisneb selle kavatsuse või otsuse elluviimises, tehes kas otseselt või finantsvahendajate kaudu tehinguid väärtpaberitega. ( 7 )

51.

Selles kontekstis, kuna siseteabe olemasolu on, nagu ma eespool punktis 39 toonitasin, selle kasutamise eelduseks, peab siseteave olema olemas enne nii selle teabe kasutamise moraalset elementi, st kavatsust või otsust seda teavet kasutada, kui ka materiaalset elementi, st selle kavatsuse või otsuse elluviimist.

52.

Eelotsusetaotluses esitatud asjaoludest aga nähtub, et Georgakise rühma liikmete 1996. aasta alguses tehtud otsus sooritada tehinguid, mille eesmärk oli „toetada” äriühingu Parnassos aktsiate hinda, võeti vastu nende finantsnõustajate ettepanekul. Kuna puuduvad muud faktilised täpsustused, siis ei näi Georgakise rühma liikmete otsus seega olevat tehtud siseteabe alusel direktiivi 89/592 mõttes. Samuti ei nähtu eelotsusetaotlusest, et Georgakise rühma finantsnõustajate ettepanek tehti siseteabe põhjal nimetatud direktiivi mõttes.

53.

Järelikult ei saa kõnealuseid tehinguid teinud isikud sellises olukorras nagu põhikohtuasjas põhimõtteliselt olla olukorras, kus nad kasutavad siseteavet, kuivõrd eelotsusetaotluse esitanud kohtu esitatud asjaolud ei võimalda tuvastada siseteavet, mille tulemusena nad kõnealuseid tehinguid tegid.

54.

Pealegi ei ole veenev menetlusse astunud valitsuste seisukoht, mille kohaselt Georgakise rühma liikmete otsus sõlmida tehinguid, mille eesmärk oli aktsiate hindade kunstlik toetamine avalikkuse teadmata, on iseenesest siseteave, mille kasutamine on neile keelatud.

55.

Minu arvates seab seisukoha, et Georgakise rühma liikmete otsus sõlmida põhikohtuasjas kõne all olevaid tehinguid on iseenesest siseteave, kahtluse alla põhimõte, mis on aluseks direktiivi 89/592 põhjendustele 11 ja 12.

56.

Tuletan meelde, et direktiivi 89/592 põhjendus 11 sätestab, et „kuna vabalt kaubeldavate väärtpaberite omandamine või võõrandamine eeldab üht või mõlemat nimetatud tehingut kavandava isiku eelnevat otsust omandamise või võõrandamise kohta, ei ole selline omandamine või võõrandamine iseenesest käsitatav siseteabe kasutamisena”.

57.

Direktiivi 89/592 põhjendus 12 toonitab, et „siseringitehing eeldab siseteabe kasutamist” ja seega „tuleb […] järeldada, et tehingute tegemine äsja emiteeritud või teisese pakkumise raames kaubeldud väärtpaberite hinna reguleerimiseks ei ole iseenesest käsitatav siseteabe kasutamisena.”

58.

Minu arvates tuleb neid põhjendusi tõlgendada nii, et eespool nimetatud olukordades ei saa eelnevat otsust nendes põhjendustes nimetatud tehingute tegemise kohta iseenesest käsitada siseteabena.

59.

Vastupidise väitmine tähendaks seda, et investoreid, väärtpabereid emiteerivaid äriühinguid või nende organeid takistataks ellu viimast oma otsuseid kõnealuste tehingute tegemise kohta, kahtlustades neid ettevõtjaid põhimõtteliselt selles, et nad kasutavad nimetatud tehingute tegemisel siseteavet. Selline tõlgendus kahjustaks kahtlemata väärtpaberituru nõuetekohast toimimist. See aga ei ole kindlasti direktiivi 89/592 eesmärk.

60.

Tõsi küll, selline olukord nagu põhikohtuasjas ei ole täielikult samastatav direktiivi põhjendustes 11 ja 12 nimetatud olukordadega.

61.

Sellegipoolest ei arva ma, et piirdudes direktiivi 89/592 põhjendustes 11 ja 12 nimetatud kahe olukorra mainimisega, tahtis ühenduse seadusandja olla seisukohal, et kõikides muudes olukordades, sealhulgas sellises olukorras, mis on kõne all põhikohtuasjas, käsitatakse väärtpaberitehingute tegemist puudutavat eelnevat otsust iseenesest siseteabena.

62.

Seega ei ole veenev Itaalia valitsuse sellekohane väide, et direktiivi 89/592 põhjendus 11, mis viitab üksnes väärtpaberite omandamisele „või” võõrandamisele, ei hõlma olukordi, kus toimub hulk börsitehinguid, ja et järelikult tuleb Georgakise rühma tehtud tehinguid sellel põhjusel käsitada siseteabe kasutamisena. Sidesõna „või” kasutamine nimetatud põhjenduses 11 ei ole minu arvates välistav, vaid pigem näitlik, mida näib toetavat sõna „tehingud” kasutamine mitmuses selle direktiivi põhjenduses 12.

63.

Lisaks sellele leian, et asjaolust, et kõnealused tehingud olid eelnevalt kokku lepitud, ei pea järeldama, et Georgakise rühma otsust tuleks pidada siseteabeks. Vähemalt börsitehingute ettekavandamise kriteerium on olemas ka olukorras, kus eesmärgiks on (tõeline) väärtpaberite hinna reguleerimine, mida on sõnaselgelt mainitud direktiivi 89/592 põhjenduses 12.

64.

Seevastu tundub mulle, et direktiivi 89/592 põhjenduste 11 ja 12 eesmärk on kirjeldada põhimõtet, et eelnev otsus teha väärtpaberitehinguid ei ole iseenesest siseteave.

65.

Selline otsus võib siiski näidata siseteabe kasutamise tahtlikkust, kuna see otsus põhineb nimetatud teabel. Peale selle võib teatud ajavahemiku jooksul tehtud tehingute puhul sellise siseteabe tekkimine, mis võib muuta investorite esialgset otsust, tingida samuti selle, et pärast selle teabe teadasaamist ja seda teavet kasutades tehtud tehingud kujutavad endast kõnealuse teabe kasutamist direktiivi 89/592 mõttes.

66.

Ometigi, nagu ma eespool eelotsusetaotluse esitanud kohtu esitatud asjaolusid arvestades märkisin, ei näe ma, et põhikohtuasjas kõne all oleva olukorra puhul oleks siseteave olemas.

67.

Seda hinnangut ei saa minu arvates kahtluse alla seada menetlusse astunud valitsuste argument, mille kohaselt direktiiviga 89/592 järgitud turu läbipaistvuse ja investorite võrdsuse eesmärgid peavad võimaldama pidada sellist olukorda nagu põhikohtuasjas kõnealuse direktiivi 89/592 kohaldamisalasse kuuluvaks.

68.

Kuigi ühenduste kohus kasutab sageli ühenduse õigusaktide teleoloogilise tõlgendamise meetodit, ei saa minu arvates käesolevas asjas direktiivi 89/592 materiaalset kohaldamisala laiendada selle direktiivi põhjendustes esitatud väga üldiseid eesmärke arvestades. Isegi kui põhikohtuasjas kõne all olev olukord kahjustab kindlasti turu nõuetekohast toimimist, oleks menetlusse astunud valitsuste soovitud lähenemise tulemuseks direktiivi 89/582 kohaldamise tingimuste eiramine, iseäranis selle tingimuse eiramine, mis puudutab siseteabe olemasolu, mis on nii selle teabe kasutamise kavatsuse kui ka tegeliku kasutamise aluseks.

69.

Lisaks sellele on ühenduse õigusakti kohaldamisala tavaliselt määratletud selle akti enda sätetega ja seda ei saa põhimõtteliselt laiendada muudele olukordadele kui need, mida sellega on soovitud hõlmata. ( 8 ) Käesolevas asjas aga ei nähtu, et direktiiviga 89/592 on soovitud hõlmata olukorda, mis on seotud nn painting the tape tegevusega ja üldisemalt turuga manipuleerimise tegevusega.

70.

Selles osas soovin märkida, et võttes vastu eespool mainitud direktiivi 2003/6, mis järgib samu läbipaistvuse ja turu terviklikkuse eesmärke kui direktiiv 89/592, ( 9 ) oli ühenduse seadusandja eesmärk, kui ta asendas viimati nimetatud direktiivi ja lisas uue direktiivi kohaldamisalasse võitluse turuga manipuleerimise vastu, just nimelt liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise edendamine, karistades tegevusi, mille puhul on kogemus näidanud, et need võivad kõigutada üldsuse usaldust ja sellest tulenevalt ohustada turgude tõrgeteta toimimist. ( 10 )

71.

Direktiivi 2003/6 artikli 1 lõike 2 punkti a kohaselt aga peetakse „turuga manipuleerimise” all silmas iseäranis tehinguid või kauplemisega seotud korraldusi, mille kaudu üks isik või mitu koostööd tegevat isikut kindlustavad ühe või mitme finantsinstrumendi hinna ebaharilikul või kunstlikul tasemel, välja arvatud juhul, kui tehingud sooritanud või kauplemisega seotud korraldusi andnud isik tõendab, et tema tegevusel on seaduspärased põhjused ning need tehingud ja kauplemisega seotud korraldused on kooskõlas asjaomasel reguleeritud turul tunnustatud tavadega. Seega nähtub, et see määratlus hõlmab selliseid tegevusi nagu nn painting the tape tegevus. ( 11 )

72.

Arvestades ühenduse seadusandlikku menetlust turu kuritarvitamise valdkonnas, ( 12 ) tundub mulle võimatu nõustuda menetlusse astunud valitsuste argumendiga, mille kohaselt tuleb laiendada direktiivi 89/592 kohaldamisala või, nagu Kreeka valitsus kohtuistungil selle sõnastas, „tõlgendada [seda akti] paindlikumalt”, nii et see direktiiv keelaks sellised tegevused, nagu on kõne all põhikohtuasjas.

73.

Menetlusse astunud valitsuste lähenemine tähendaks, et eirataks ühenduse reguleeriva raamistiku killustatust direktiivi 89/592 kohaldamise ajal, andes viimasele ulatuse, mis võib piirata liikmesriikide kõrvalpädevust reguleerida ja sanktsioneerida turuga manipuleerimist.

74.

Lisaks sellele soovin märkida, et põhikohtuasja asjaolude toimumise ajal reguleerisid Kreeka ( 13 ) ja enamik liikmesriike turuga manipuleerimist ja määrasid selle eest kriminaalkaristusi. ( 14 )

VI. Ettepanek

75.

Eeltoodud kaalutlustest lähtudes teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Symvoulio tis Epikrateiase (Kreeka kõrgeim halduskohus) eelotsuse küsimusele järgmiselt:

Isikuid või isikurühmi, kellel on üks nõukogu 13. novembri 1989. aasta direktiivi 89/592/EMÜ siseringitehinguid käsitlevate eeskirjade kooskõlastamise kohta artikli 2 lõikes 1 loetletud omadustest ja kes sõlmivad eelnevalt kokkulepitud börsitehinguid, mis toovad kaasa võõrandatavate väärtpaberite kunstliku hinnatõusu, ei saa lugeda isikuteks, kes valdavad selle direktiivi artiklite 1 ja 2 mõttes siseteavet.


( 1 ) Algkeel: prantsuse.

( 2 ) EÜT L 334, lk 30.

( 3 ) EÜT L 96, lk 16; ELT eriväljaanne 06/04, lk 367.

( 4 ) Direktiivi 89/592 artikli 2 lõige 1.

( 5 ) 3. mai 2001. aasta otsus kohtuasjas C-28/99: Verdonck jt (EKL 2001, lk I-3399, punkt 29).

( 6 ) Vt näiteks veebilehtedel www.investorwords.com ja www.investopedia.com toodud määratlused.

( 7 ) Selles osas ei ole oluline, et eespool nimetatud elemendid esinevad ajaliselt väga väikeste vahedega või peaaegu samal ajal. Lisaks sellele ei eelda sellise teabe kasutamise moraalne element, mille kohta on teada, et see on siseteave, kasu saamise kavatsuse olemasolu.

( 8 ) Vt määruse kohta 12. detsembri 1985. aasta otsus kohtuasjas 165/84: Krohn (EKL 1985, lk 3997, punkt 13 ja viidatud kohtupraktika).

( 9 ) Vt eelkõige direktiivi 89/592 põhjendused 2, 11, 12, 15, 27, 41 ja 43.

( 10 ) Vt selle kohta direktiivi 2003/6 põhjendus 13. Vt samuti sama direktiivi põhjendus 11, mis täpsustab, et „[t]uru terviklikkust kaitsev olemasolev ühenduse õigusraamistik on ebatäielik”.

( 11 ) Märgin selle kohta, et direktiivi ettepanekus tegi komisjon ettepaneku toetada turuga manipuleerimise määratlust täpsete näidetega, mis on lisatud direktiivi ettepaneku tekstile eesmärgiga hõlbustada selle määratluse tõlgendamist. Lisa B osa rubriik „tehingud, mille eesmärk on jätta tegevusest vale mulje” sisaldas nn painting the tape tegevust (vt 30. mail 2001 esitatud direktiivi ettepanek, KOM(2001) 218 (lõplik), lk 25). Euroopa Parlamendi vastuseisu tõttu nn komitoloogia meetodi kasutamisele, mis oli direktiivi ettepanekus ette nähtud lisa sätete muutmiseks (vt selle kohta parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni aruanne, 27. veebruari 2002. aasta dokument A5/2002/69), ei ole tekstil, mille Euroopa Parlament ja nõukogu lõpuks vastu võtsid, ühtegi lisa.

( 12 ) Direktiivi 2003/6 kohaselt kuuluvad turu kuritarvitamise alla nii siseringitehingud kui ka turuga manipuleerimine.

( 13 ) Vt eelkõige käesoleva ettepaneku punktis 18 viidatud seaduse nr 3632/1928 artikkel 34.

( 14 ) Tundub, et üksnes Austria Vabariik ja Rootsi Kuningriik ning vähemal määral Madalmaade Kuningriik ei sanktsioneerinud turuga manipuleerimist.

Top