Kohtuasi T-101/03

Suproco NV

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

ÜMT assotsieerimise kord – Suhkur, mis ei ole ÜMT päritolu – Eranditaotlus päritolueeskirjadest – Eranditaotluse rahuldamata jätmine – Põhjendamiskohustus

Kohtuotsuse kokkuvõte

Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Otsus 2001/822 ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise kohta – Otsus, millega keelduti erandi tegemisest nimetatud otsusest osas, mis puudutab Hollandi Antillide päritoluga suhkrule kohaldatavaid päritolueeskirju – Põhjendamiskohustuse rikkumine

(EÜ artikkel 253; nõukogu otsus 2001/822, III lisa artikkel 37; komisjoni otsus 2003/34)

EÜ artikliga 253 nõutud põhjendused peavad vastama asjaomase akti olemusele ning sellest peab selgelt ja üheselt selguma akti andnud institutsiooni arutluskäik, mis võimaldab huvitatud isikutel võetud meetme põhjuseid mõista ja pädeval kohtuasutusel järelevalvet teostada. Põhjendamise nõuet tuleb hinnata koos asjaoludega, nimelt akti sisu, põhjenduste olemuse ja huviga, mis võib olla akti adressaatidel või teistel otseselt ja isiklikult aktiga seotud isikutel selgituste saamiseks. Ei ole nõutud, et põhjendused täpsustaksid kõiki faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, kuna otsuse põhjenduste vastavust EÜ artikli 253 nõuetele tuleb hinnata mitte ainult selle sõnastust, vaid ka konteksti ja asjaomase valdkonna õiguslikku regulatsiooni silmas pidades.

EÜ artikli 253 nõuetele ei vasta komisjoni otsus, millega keelduti erandi tegemisest otsusest 2001/822 ülemeremaade ja -territooriumide (ÜMT) assotsieerimise kohta osas, mis puudutab Hollandi Antillide päritoluga suhkrule kohaldatavaid päritolu eeskirju, mis ei võimalda piisava selgusega kindlaks teha kõigepealt põhjust, mis viis komisjoni järelduseni, et küsimust on võimalik lahendada päritolu kumulatsiooni käsitlevate normide abil ja et Guyana suhkru kasutamine ei sunni tootjat oma tegevust lõpetama, seejärel asjaolu, kas komisjon kohaldas või mitte ÜMT otsuse III lisa artikli 37 lõike 3 punkti b, mis puudutab päritolu eeskirjadest erandi tegemise tingimusi, ja lõpuks komisjoni poolt kasutatud Guyana suhkru lisandväärtust puudutavat arvutusmeetodit selle lisa artikli 37 lõike 7 võimaliku kohaldamise raames.

(vt punktid 20, 42–43, 45, 49)

ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (viies koda)

22. september 2005(*)

ÜMT assotsieerimise kord – Suhkur, mis ei ole ÜMT päritolu – Eranditaotlus päritolueeskirjadest – Eranditaotluse rahuldamata jätmine – Põhjendamiskohustus

Kohtuasjas T-101/03,

Suproco NV, asukoht Curaçao (Hollandi Antillid), esindajad: advokaadid M. Slotboom ja N. J. Helder,

hageja,

keda toetab

Madalmaade Kuningriik, esindaja: H. Sevenster,

menetlusse astuja,

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: T. van Rijn ja X. Lewis, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis,

kostja,

keda toetavad

Euroopa Liidu Nõukogu, esindajad: G. Houttuin ja M. Bishop, hiljem G. Houttuin ja D. Canga Fano,

ja

Hispaania Kuningriik, esindaja: abogado del Estado N. Díaz Abad, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis,

menetlusse astujad,

mille esemeks on komisjoni 10. jaanuari 2003. aasta otsuse 2003/34/EÜ, millega keelduti erandi tegemisest nõukogu otsusest 2001/822/EÜ osas, mis puudutab Hollandi Antillide päritoluga suhkrule kohaldatavaid päritolu eeskirju (EÜT L 11, lk 50), tühistamise taotlus,

EUROOPA ÜHENDUSTE

ESIMESE ASTME KOHUS (viies koda),

koosseisus: koja esimees M. Vilaras, kohtunikud F. Dehousse ja D. Šváby,

kohtusekretär: ametnik J. Plingers,

arvestades kirjalikus menetluses ja 25. novembri 2004. aasta kohtuistungil esitatut,

on teinud järgmise

otsuse

 Vaidluse taust

1        Curaçaol (Hollandi Antillid) asutatud äriühingu Suproco NV tegevusalaks on rafineerimata roosuhkru töötlemine lahtiseks ja tükksuhkruks.

2        Alates aastast 1995, mil Suproco loodi, on see ettevõte töödelnud peamiselt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide (AKV) päritoluga ning täiendavalt Euroopa Ühenduse päritoluga suhkrut. Kuna valmistoodetele laienes „päritolu kumulatsiooni” kord, käsitleti neid ülemeremaade ja -territooriumide päritoluga toodetena, mistõttu võis neid ühendusse eksportida tollimaksuvabalt.

3        Arvestades nii tooraine tarnimise kui ka eelkõige AKV ja ÜMT päritolu kumulatsiooniga suhkrule ühenduse poolt kaitsemeetme seadmisega seotud raskusi, alustas Suproco suhkru turustamist niinimetatud „30/70” korra alusel, mis on ette nähtud nõukogu 25. juuli 1991. aasta otsuse 91/482/EMÜ ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Majandusühendusega assotsieerimise kohta (EÜT L 263, lk 1) II lisa lisaga 2. See kord võimaldab saada suhkrule ÜMT päritolu tingimusel, et kasutatud roo- või peedisuhkru ja keemiliselt puhta sahharoosi väärtus, sõltumata nende päritolust, ei ületa 30% toote tehasehinnast. Selle korra raames toonis ja lõhnastas hageja melassi abil Kolumbiast pärinevat suhkrut.

4        Samas täpsustab nõukogu 27. novembri 2001. aasta otsuse 2001/822/EÜ ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise kohta Euroopa Ühendusega (EÜT L 314, lk 1) (edaspidi „ÜMT otsus”) III lisa artikli 5 lõike 1 punkt g, et „suhkru toonimine ja tükki pressimine” on ebapiisavad tööd või töötlemistoimingud, et omandada tootele päritolustaatust.

5        Sellistes tingimustes esitas Madalmaade Kuningriik 20. veebruaril 2002 ÜMT otsuse III lisa artikli 37 alusel komisjonile eranditaotluse. Täpsemalt taotles ta erandi tegemist 3000 tonni suurusele aastakogusele Suproco kasuks, tehes seda 28 000 tonni suuruse aastalimiidi piires, mis on ette nähtud ÜMT otsuse III lisa artikli 6 lõikega 4 sätestatud AKV/ÜMT/EÜ päritolu kumulatsiooniga suhkrule.

6        Madalmaade Kuningriik märkis 13. mai 2002. aasta kirjaga, mis järgnes komisjoni esitatud küsimustele ja tolliseadustiku komitee raames peetud esimestele aruteludele, et ta võtab kuni uue korralduseni oma taotluse tagasi, et teostada täiendavaid uurimisi hageja varustamise suhtes AKV suhkruga.

7        Pärast läbiviidud täiendavaid uurimisi adresseeris Madalmaade Kuningriik 4. oktoobril 2002 komisjonile kirja, et „taasjõustada” eranditaotlus.

8        10. jaanuaril 2003 võttis komisjon vastu otsuse 2003/34/EÜ, millega keelduti erandi tegemisest nõukogu otsusest 2001/822/EÜ osas, mis puudutab Hollandi Antillide päritoluga suhkrule kohaldatavaid päritolu eeskirju (EÜT L 11, lk 50, edaspidi „vaidlustatud otsus”).

 Menetlus ja poolte nõuded

9        Hageja esitas käesoleva menetluse algatamiseks hagiavalduse, mis saabus Esimese Astme Kohtu kantseleisse 14. märtsil 2003.

10      Esimese Astme Kohtu kolmanda koja esimehe 18. septembri 2003. aasta määrusega lubati kostja nõuete toetuseks menetlusse astuda nõukogul ja Hispaania Kuningriigil ning hageja nõuete toetuseks Madalmaade Kuningriigil. Hageja taotles Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 116 lõike 2 alusel, et repliigis sisalduvaid teatud konfidentsiaalseid andmeid menetlusse astujatele ei saadetaks. Hageja esitas oma repliigi mittekonfidentsiaalse versiooni ja menetlusdokumentide edastamine menetlusse astujatele piirdus selle mittekonfidentsiaalse versiooniga. Menetlusse astujad sellele vastu ei olnud ja esitasid oma vastused tähtajaks, mis neile selleks oli antud.

11      Ettekandja-kohtuniku ettekande põhjal otsustas Esimese Astme Kohus (viies koda) avada suulise menetluse. Menetlust korraldavate meetmete raames paluti Suprocol, komisjonil ja Madalmaade Kuningriigil esitada dokumente.

12      Pooled esitasid oma kohtukõned ja vastused Esimese Astme Kohtu poolt esitatud küsimustele 25. novembri 2004. aasta avalikul kohtuistungil. Komisjonil paluti vastata kirjalikult ühele täiendavale küsimusele, mida ta ka määratud tähtajaks tegi. Suproco esitas komisjoni vastuse peale omapoolsed märkused ja oma märkuste mittekonfidentsiaalse versiooni. Menetlusse astujatele edastati Suproco märkuste mittekonfidentsiaalne versioon. Menetlusse astujad ei olnud sellele vastu. Suuline menetlus lõpetati 25. jaanuaril 2005.

13      Suproco palub Esimese Astme Kohtul:

–        tunnistada tema hagiavaldus põhjendatuks;

–        tühistada vaidlustatud otsus;

–        mõista kohtukulud välja komisjonilt.

14      Komisjon palub Esimese Astme Kohtul:

–        jätta hagi põhjendamatuse tõttu rahuldamata;

–        mõista kohtukulud välja Suprocolt.

15      Nõukogu palub Esimese Astme Kohtul komisjoni nõuded rahuldada.

16      Hispaania Kuningriik palub Esimese Astme Kohtul:

–        tunnistada ÜMT otsuse III lisa artikli 5 lõike 1 punkti g seaduslikkuse vaidlustamine vastuvõetamatuks ja teise võimalusena jätta see rahuldamata;

–        jätta vaidlustatud otsuse peale esitatud hagi rahuldamata;

–        mõista kohtukulud välja Suprocolt.

17      Madalmaade Kuningriik palub Esimese Astme Kohtul vaidlustatud otsus tühistada.

 Õiguslik käsitlus

18      Suproco esitab oma hagi toetuseks kolm väidet. Peamisena esitatud esimene väide põhineb ÜMT otsuse III lisa artikli 5 lõike 1 punkti g seaduslikkuse vaidlustamisel. Teise võimalusena esitatud teine väide toob välja komisjoni pädevuse puudumise. Kolmanda võimalusena esitatud kolmas väide tuleneb ÜMT otsuse III lisa artikli 37 rikkumisest ja faktide ekslikust hindamisest.

19      Esiteks tuleb tõdeda, et vaidlustatud otsus on otsus EÜ artikli 249 neljanda lõigu tähenduses ja et see peab EÜ artikli 253 kohaselt olema põhjendatud. Põhjendamata jätmine või ebapiisav põhjendamine kujutab endast olulist menetlusnormi rikkumist ning avaliku korra aspekti, millele ühenduse kohus peab omaalgatuslikult tähelepanu juhtima (2. aprilli 1998. aasta otsus kohtuasjas C‑367/95 P: komisjon v. Sytraval ja Brink’s France, EKL 1998, lk I‑1719, punkt 67, ja 12. juuli 2001. aasta otsus liidetud kohtuasjades T‑12/99 ja T‑63/99: UK Coal v. komisjon, EKL 2001, lk II‑2153, punkt 199).

20      Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peavad EÜ artikliga 253 nõutud põhjendused vastama asjaomase akti olemusele ning sellest peab selgelt ja üheselt selguma akti andnud institutsiooni arutluskäik, mis võimaldab huvitatud isikutel võetud meetme põhjuseid mõista ja pädeval kohtuasutusel järelevalvet teostada. Põhjendamise nõuet tuleb hinnata koos asjaoludega, nimelt akti sisu, põhjenduste olemuse ja huviga, mis võib olla akti adressaatidel või teistel otseselt ja isiklikult aktiga seotud isikutel selgituste saamiseks. Ei ole nõutud, et põhjendused täpsustaksid kõiki faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, kuna otsuse põhjenduste vastavust EÜ artikli 253 nõuetele tuleb hinnata mitte ainult selle sõnastust, vaid ka konteksti ja asjaomase valdkonna õiguslikku regulatsiooni silmas pidades (eespool punktis 19 viidatud otsus kohtuasjas komisjon v. Sytraval ja Brink’s France, punkt 63; Euroopa Kohtu 30. septembri 2003. aasta otsus kohtuasjas C‑301/96: Saksamaa v. komisjon, EKL 2003, lk I‑9919, punkt 87, ja 22. juuni 2004. aasta otsus kohtuasjas C‑42/01: Portugal v. komisjon, EKL 2004, lk I‑6079, punkt 66).

21      Käesolevas asjas tuleb esiteks välja tuua, et Madalmaade Kuningriigi poolt ÜMT otsuse III lisa artikli 37 alusel esitatud eranditaotlus tugines komisjonile edastatud teatud hulgale faktidele ja majanduslikele andmetele. Eelkõige täitis Madalmaade Kuningriik ÜMT otsuse III lisa liites 7 toodud ja ÜMT otsuse III lisa artikli 37 lõikes 2 sätestatud vormi. See vorm, mille Hollandi võimud täitsid, sisaldas teavet tootmiskulude ja Kolumbia päritoluga tooraine kasutamise raames tekkinud lisandväärtuse kohta. Tuleb rõhutada, et komisjon ei ole Madalmaade Kuningriigi poolt edastatud andmete ebapiisavust vaidlustatud otsuses välja toonud. Järelikult leidis komisjon, et tema valduses on kõik ÜMT otsuse III lisa artikli 37 lõikega 2 nõutud materjalid.

22      Teiseks tuleb esile tõsta, et Madalmaade Kuningriigil kui erandi taotlejal ja Suprocol kui erandist kasu saajal, juhul kui see erand oleks antud, oli huvi saada komisjonilt selgitusi.

23      Kolmandaks tuleb esile tõsta, et vaidlustatud otsus tugineb Madalmaade Kuningriigi esitatud eranditaotlust rahuldamata jättes ÜMT otsuse III lisa artiklile 37 ja eelkõige selle lõigetele 4 ja 7, mida on tsiteeritud vastavalt põhjendustes 1 ja 8.

24      ÜMT otsuse III lisa artikli 37 lõike 4 kohaselt uuritakse iga juhtumi puhul, kas küsimust on võimalik lahendada päritolu kumulatsiooni käsitlevate normide abil. See tähendab, et juhul, kui küsimust on võimalik lahendada päritolu kumulatsiooni käsitlevate normide abil, on komisjonil õigus jätta eranditaotlus rahuldamata.

25      Mis puudutab ÜMT otsuse III lisa artikli 37 lõiget 7, siis see sätestab, et „[i]lma et see piiraks lõigete 1–6 kohaldamist, tehakse erand juhul, kui asjaomases ÜMT-s kasutatud päritolustaatuseta toodetele lisandunud väärtus moodustab vähemalt 45% valmistoote väärtusest, kui erand ei põhjusta mõnele ühenduse või ühe või mitme liikmesriigi majandusharule suurt kahju”. Sõnade „ilma et see piiraks” kasutamine tähendab, et lõikega 7 sätestatud norm jätab ÜMT otsuse III lisa artikli 37 lõiked 1–6 tervenisti kehtima. Isegi ÜMT otsuse III lisa artikli 37 lõikega 7 hõlmatud juhul peab komisjon selle sama lisa artikli 37 lõike 4 alusel uurima, kas küsimust on võimalik lahendada päritolu kumulatsiooni käsitlevate reeglite abil. Kui olukord selliseks osutub, nagu on märgitud ka ülal, on komisjonil õigus jätta eranditaotlus rahuldamata. Igal juhul, kui komisjon otsustab ÜMT otsuse III lisa artikli 37 lõiget 7 kohaldada või selle kohaldamata jätta, peavad tema otsuse aluseks olevad põhjendused ilmnema piisavalt selgelt.

26      Eelnevate kaalutluste valguses tuleb uurida, kas vaidlustatud otsuse põhjendus täidab käesolevas asjas EÜ artikli 253 nõudeid.

27      Vaidlustatud otsus koosneb üheksast põhjendusest ja resolutsioonist, mis sisaldab kahte artiklit ning jätab eranditaotluse rahuldamata.

28      Põhjendus 1 täpsustab Madalmaade Kuningriigi poolt esitatud eranditaotluse õiguslikku konteksti, viidates eelkõige ÜMT otsuse III lisa artikli 37 lõigetele 1 ja 4.

29      Põhjendus 2 meenutab Madalmaade Kuningriigi poolt esialgselt 20. veebruaril 2002 esitatud eranditaotluse eset.

30      Põhjendus 3 märgib, et Madalmaade Kuningriik võttis selle taotluse 13. mail 2002 tagasi.

31      Põhjendus 4 toob esile, et „viie erineva AKV riigi suhkrutootjad keeldusid mais ja juunis 2002 tarnimast asjaomasele tootjale vajalikku suhkrut, samas Guyanas asutatud valmistaja nõustus tarnima soovitud koguse ja kvaliteedi, aga oluliselt kõrgema hinnaga (450 Ameerika Ühendriikide dollarit (USD) tonni kohta FOB Georgetown) kui Kolumbia suhkur (275 USD tonni kohta vabalt ostja laos)”. Madalmaade Kuningriik esitas selle teabe komisjonile 4. oktoobril 2002.

32      Põhjendus 5 märgib, et Madalmaade Kuningriik väidab, et tööjõukulud ja Antillidel kantud kulud ulatuvad 1 095 570 euroni 3000 tonni valmistoote kohta, kusjuures selle koguse valmistoodete enda väärtuseks on 3 241 200 eurot. Need andmed tulenevad eranditaotlusele lisatud vormist.

33      Põhjendus 6 täpsustab, et esitatud teabe uurimine näitab, et toimingu lisandväärtus on suurem kui 45% tehasehinnast nii Kolumbia kui ka Guyana suhkru tarnimisel. Guyana suhkru lisandväärtust puudutav väide tuleneb Madalmaade Kuningriigi poolt edastatud andmete alusel komisjoni poolt teostatud arvutusest.

34      Põhjendus 7 meenutab, et Suproco sai 2002. aastaks avatud 28 000 tonni suuruse aastalimiidi piires kasu impordilitsentsist, mis anti 6222 tonni suuruse koguse tarbeks. Selle teabe edastas Madalmaade Kuningriik komisjonile oma 4. oktoobri 2002. aasta kirjaga.

35      Sellest tuleneb, et kui vaidlustatud otsuse põhjendus 1 meenutab ÜMT otsuse III lisa teatud sätteid ja põhjendus 2 eranditaotluse objekti, taasesitavad põhjendused 3–7 faktilised asjaolud, mille tõi välja Madalmaade Kuningriik (põhjendused 3–5 ja 7) või mis tuvastati tema poolt esitatud teabe põhjal (põhjendus 6). Põhjendus 9 märgib, et vaidlustatud otsusega ette nähtud meetmed on tolliseadustiku komitee arvamusega kooskõlas.

36      Madalmaade Kuningriigi esitatud eranditaotluse komisjoni poolt rahuldamata jätmise õiguslik põhjendus on väljendatud vaidlustatud otsuse põhjenduses 8.

37      Põhjendus 8 sätestab, et „[a]rvestades tõendite kogumit, ei ole soovitud erand III lisa artikli 37 lõike 1 suhtes õigustatud. Esitatud teave näitab, et küsimust on võimalik lahendada päritolu kumulatsiooni käsitlevate normide abil. Mingit teavet, millest ilmneks, et Guyana suhkru kasutamine on sedavõrd ebarentaabel, et see sunnib tootjat oma tegevust lõpetama, esitatud ei ole. Lisaks sellele ei kohaldu artikli 37 lõige 7, kuna nii Kolumbia kui ka Guyana suhkru tarnimisel tekkinud lisandväärtus on suurem kui 45% valmistoote tehasehinnast”.

38      Selle põhjenduse teine lause puudutab ÜMT otsuse III lisa artikli 37 lõike 4 rakendamist, kuna see märgib, et küsimust on võimalik lahendada päritolu kumulatsiooni käsitlevate normide abil. Samas ei toeta selles lauses sisalduvat kategoorilist ja lakoonilist väidet ükski täpne põhjendus.

39      Eelkõige ei anna põhjenduse 8 teise lause väitele piisavat alust sama põhjenduse kolmas lause.

40      Selles kolmandas lauses kasutatud sõnad näitavad, et Guyana suhkru kasutamise rentaablusarvutuse viis tõenäoliselt läbi komisjon. Selline arvutus oli muuhulgas vajalik selleks, et hinnata, kas Suproco probleemi oli võimalik lahendada päritolu kumulatsiooni käsitlevate normide abil. Hoolimata sellest ei leidu vaidlustatud otsuses ei sellise arvutuse jaoks komisjoni poolt kasutatud meetodit ega isegi selle arvutuse lihtsat tulemust. Samuti ei nähtu toimikumaterjalidest, et seda meetodit või seda tulemust oleks haldusmenetluse käigus Madalmaade Kuningriigile ja seda enam Suprocole tutvustatud. Isegi eeldusel, et asjaomase arvutuse võib tuletada vaidlustatud otsuse teistes põhjendustes sisalduvatest erinevatest elementidest, jääks selline arvutus teostada tulevat valuutavahetust arvestades ebaselgeks. Vaidlustatud otsuse põhjenduses 4 mainitud Guyana suhkru hind on toodud Ameerika Ühendriikide dollarites (USD), samas kui vaidlustatud otsuse põhjenduses 5 taasesitatud majanduslikud andmed on toodud eurodes. Vahetuskursile, mida komisjon kasutas, ei ole tähelepanu juhitud ei vaidlustatud otsuses ega ka haldusmenetlust puudutavates toimikumaterjalides.

41      Lisaks sellele ei selgita põhjenduse 8 kolmas lause, kuidas saab ettevõte, kes teostab „ebarentaablit” (või vaidlustatud otsuse erinevate keeleliste versioonide kohaselt „ebamajanduslikku”) tegevust, vaatamata kõigele otsustada oma tootmist jätkata.

42      Nendest tõenditest tuleneb, et ei ole võimalik piisava selgusega kindlaks teha põhjust, mis viis komisjoni järelduseni, et küsimust on võimalik lahendada päritolu kumulatsiooni käsitlevate normide abil ja et Guyana suhkru kasutamine ei sunni tootjat oma tegevust lõpetama. Sellistes tingimustes ei võimalda vaidlustatud otsuse põhjendus Esimese Astme Kohtul teostada omapoolset kontrolli.

43      Samuti ei võimalda see motiveering Madalmaade Kuningriigil ega ka Suprocol võetud meetme põhjendustega tutvuda ja oma õigusi Esimese Astme Kohtus kaitsta. Siinkohal tuleb välja tuua, et Suproco tõstab oma hagiavalduses esile väite, mis tuleneb ÜMT otsuse III lisa artikli 37 lõike 3 punkti b rikkumisest ja mida Madalmaade Kuningriik oma menetlusse astuja vastuses toetab. Eelkõige leiab Suproco, et komisjon rikkus seda sätet osas, millega ta leidis, et erandi tegemise peamiseks tingimuseks on tegevuse lõpetamine. Vaidlustatud otsuse lugemisel on raske kindlaks teha, kas komisjon kohaldas ÜMT otsuse III lisa artikli 37 lõike 3 punkti b või mitte, seda eriti tema põhjenduses 8 esineva väite valguses, mille kohaselt ei oleks Guyana suhkru kasutamine sundinud tootjat oma tegevust lõpetama.

44      Lisaks sellele tuleb tõdeda, et vaidlustatud otsuse põhjenduses 8 sisalduv ÜMT otsuse III lisa artikli 37 lõiget 7 puudutav põhjendus ei täida ka EÜ artikliga 253 esitatud nõudeid.

45      Ilma et oleks vaja otsustada ÜMT otsuse III lisa artikli 37 lõike 7 võimaliku kohaldamise üle käesolevas asjas, piisab kui tõdeda, et komisjoni poolt kasutatud Guyana suhkru lisandväärtust puudutavat arvutusmeetodit ei ole võimalik vaidlustatud otsuses tuvastada ja et komisjon on esitanud erinevaid arvutustulemusi oma kohtudokumentides (kostja vastuse punkt 35), kohtuistungil (Esimese Astme Kohtu esitatud küsimuse järel) ja pärast kohtuistungit (6. detsembri 2004. aasta kirjaliku vastuse raames Esimese Astme Kohtu poolt esitatud küsimusele).

46      Selles osas tuleneb komisjoni antud selgitustest, et imporditud suhkru lisandväärtuse (toote tehasehind, millest on maha arvatud ühendusse, AKV või ÜMT riikidesse kolmandatest maadest imporditud aine tolliväärtus) protsentuaalsel arvutamisel valmistootes kohaldati vahetuskurssi, mis kehtis 4. oktoobril 2002 ehk 1 USD 1,0111 euro kohta. Ometi tunnistab komisjon oma kirjalikus vastuses, et ta kohaldas imporditud suhkru tolliväärtuse arvutamisel teistsugust vahetuskurssi, milleks oli 1 USD 1 euro kohta. Lisaks sellele kasutati seda viimast vahetuskurssi arvutuses, mis viidi läbi kolmanda vahetuskursi (1 USD 1,1505 euro kohta, mis kehtis 20. veebruaril 2002) alusel teostatud konversioonist saadud summast (3 241 200 eurot) lähtudes. See 3 241 200 euro suurune summa, mille kohta on vaidlustatud otsuses ilma muude selgitusteta kinnitatud, et see väljendab valmistoodete väärtust, ei vasta muuhulgas ka toodete tehasehinnale, vaid hinnale, millele on lisatud ostjatele tarnimise kulud.

47      Lisaks sellele tuleneb kohtudokumentidest, et komisjon leiab, et Guyana suhkru lisandväärtuse hindamisel on imporditud suhkru transpordikuludeks põhjendatud võtta summa 37,2 USD tonni kohta, ning peab Madalmaade Kuningriigi poolt 4. oktoobri 2002. aasta kirjas välja toodud summat 85 USD tonni kohta ülemääraseks. Vaidlustatud otsuses seda summat 37,2 USD tonni kohta ei ilmne. Samuti ei tulene haldusmenetlust puudutavatest toimikumaterjalidest, et seda summat oleks tutvustatud Madalmaade Kuningriigile ja veel enam Suprocole.

48      Sellistes tingimustes ei võimalda ka vaidlustatud otsuse põhjenduse 8 viimases lauses esinev motiveering Madalmaade Kuningriigil ning Suprocol oma õigusi Esimese Astme Kohtus kaitsta ja viimatinimetatul kohtulikku kontrolli teostada.

49      Nende põhjenduste kogumist johtuvalt tuleb tõdeda, et vaidlustatud otsus ei täida EÜ artikli 253 nõudeid ja tuleb seetõttu sel alusel tühistada, ilma et oleks vaja uurida Suproco poolt oma hagi toetuseks esitatud sisulisi väiteid.

 Kohtukulud

50      Kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna kohtuotsus on tehtud komisjoni kahjuks, mõistetakse kohtukulud vastavalt Suproco nõudele välja komisjonilt.

51      Kodukorra artikli 87 lõike 4 alusel kannavad menetlusse astuvad liikmesriigid ja institutsioonid oma kohtukulud ise.

Esitatud põhjendustest lähtudes

ESIMESE ASTME KOHUS (viies koda)

otsustab:

1.      Tühistada komisjoni 10. jaanuari 2003. aasta otsus 2003/34/EÜ, millega keelduti erandi tegemisest nõukogu otsusest 2001/822/EÜ osas, mis puudutab Hollandi Antillide päritoluga suhkrule kohaldatavaid päritolu eeskirju.

2.      Jätta komisjoni kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja Suproco kohtukulud.

3.      Jätta nõukogu, Hispaania Kuningriigi ja Madalmaade Kuningriigi kohtukulud nende endi kanda.

Vilaras

Dehousse

Šváby

Kuulutatud avalikul kohtuistungil 22. septembril 2005 Luxembourgis.

Kohtusekretär

Koja esimees

H. Jung

M. Vilaras

---

* Kohtumenetluse keel: hollandi.