Kohtuasi C-285/02

Edeltraud Elsner-Lakeberg

versus

Land Nordrhein-Westfalen

(Verwaltungsgericht Minden’i (Saksamaa) esitatud eelotsusetaotlus)

EÜ artikkel 141 – Direktiiv 75/117/EMÜ – Siseriiklik meede, mille alusel täiskohaga õpetajad ja osalise tööajaga õpetajad peavad töötama sama arvu ületunde, enne kui neil on õigus tasule – Osalise tööajaga töötavate naiste kaudne diskrimineerimine

Otsuse kokkuvõte

Sotsiaalpoliitika – Mees- ja naistöötajad – Võrdne tasustamine – Siseriiklik õigusnorm, mille alusel täiskohaga õpetajad ja osalise tööajaga õpetajad saavad ületundide eest tasu vaid siis, kui nad on töötanud rohkem ületunde kui mõlema kategooria jaoks kindlaksmääratud ühesugune arv ületunde – Vastuvõetamatus – Tingimused – Osalise tööajaga töötavate naiste kaudne diskrimineerimine

(EÜ artikkel 141; nõukogu direktiiv 75/117, artikkel 1)

EÜ lepingu artiklit 141 ning meeste ja naiste võrdse tasustamise põhimõtte kohaldamisega seotud õigusaktide ühtlustamist liikmesriikides käsitleva direktiivi 75/117 artiklit 1 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus siseriiklik seadus, mille järgi osalise tööajaga õpetajad – sarnaselt täiskohaga töötavate õpetajatega – ei saa mingit tasu ületundide eest, kui ületöö ei ületa kolme tundi kalendrikuus, kui selline erinev kohtlemine mõjutab tunduvalt suuremat hulka naisi kui mehi, välja arvatud juhul, kui erinevat kohtlemist saab õigustada eesmärgiga, mis ei ole kuidagi seotud soolise kuuluvusega, või kui erinev kohtlemine on vajalik taotletava eesmärgi saavutamiseks.

(vt punkt 19 ja resolutiivosa)

EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda)

27. mai 2004(*)

EÜ artikkel 141 – Direktiiv 75/117/EMÜ – Siseriiklik meede, mille alusel täiskohaga õpetajad ja osalise tööajaga õpetajad peavad töötama sama arvu ületunde, enne kui neil on õigus tasule – Osalise tööajaga töötavate naiste kaudne diskrimineerimine

Kohtuasjas C-285/02,

mille esemeks on Euroopa Kohtule EÜ artikli 234 alusel  Verwaltungsgericht Minden’i (Saksamaa) esitatud eelotsusetaotlus nimetatud kohtus pooleliolevas asjas järgmiste poolte vahel:

Edeltraud Elsner-Lakeberg

ja

Land Nordrhein-Westfalen,

EÜ artikli 141 ja nõukogu 10. veebruari 1975. aasta direktiivi 75/117/EMÜ meeste ja naiste võrdse tasustamise põhimõtte kohaldamisega seotud õigusaktide ühtlustamise kohta liikmesriikides (EÜT L 45, lk 19) tõlgendamiseks,

EUROOPA KOHUS (esimene koda),

koosseisus: koja esimees P. Jann (ettekandja), kohtunikud A. La Pergola, S. von Bahr, R. Silva de Lapuerta ja K. Lenaerts,

kohtujurist: F. G. Jacobs,

kohtusekretär: R. Grass,

arvestades kirjalikke märkusi, mille esitasid:

–      E. Elsner-Lakeberg, esindaja: Rechtsanwalt H. Bubenzer,

–      Land Nordrhein-Westfalen, esindaja A. Machwirth,

–      Saksamaa valitsus, esindaja M. Lumma,

–      Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad N. Yerrell ja H. Kreppel,

arvestades ettekandja-kohtuniku ettekannet,

olles 16. oktoobri 2003. aasta kohtusitungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,  

on teinud järgmise

otsuse

1        Verwaltungsgericht Minden esitas 26. juuli 2002. aasta määrusega, mis saabus Euroopa Kohtusse 2. augustil 2002, EÜ artikli 234 alusel eelotsuse küsimuse EÜ artikli 141 ja nõukogu 10. veebruari 1975. aasta direktiivi 75/117/EMÜ meeste ja naiste võrdse tasustamise põhimõtte kohaldamisega seotud õigusaktide ühtlustamise kohta liikmesriikides (EÜT L 45, lk 19) tõlgendamiseks.

2        See küsimus tõusetus Edeltraud Elsner-Lakebergi ja tema tööandja Nordrhein-Westfaleni liidumaa vahelises vaidluses seoses E. Elsner-Lakebergi taotlusega saada tasu ületundide eest.

 Õiguslik raamistik

 Ühenduse õigusnormid

3        Vastavalt direktiivi 75/117 artiklile 1:

„Meeste ja naiste võrdse tasustamise põhimõte, mis on sätestatud asutamislepingu artiklis 119 – edaspidi „võrdse tasustamise põhimõte” – tähendab, et sama või võrdväärseks peetava töö puhul välistatakse täielikult sooline diskrimineerimine töö tasustamise kõigis aspektides ja kõigis tingimustes.

[…]”

 Siseriiklikud õigusnormid

4        Vastavalt Beamtengesetz für das Land Nordrhein-Westfalen'i (Nordrhein-Westfaleni liidumaa avaliku teenistuse seadus) §-le 78 (1. mai 1981. aasta redaktsioon, GV NRW S. 234) on ametnikel kohustus teha ületunde, kui töö seda nõuab. Kui ületunnitööd on enam kui viis tundi kalendrikuus, peab ametnik saama hüvitusliku puhkeaja, mis vastab kõigile tehtud ületundidele. Kui hüvitusliku puhkeaja andmine ei ole kooskõlas vastava asutuse huvidega, võivad teatavad ametnikud saada tasu vastavate ületundide eest.

5        13. märtsi 1992. aasta Verordnung über die Gewährung von Mehrarbeitsvergütung für Beamte (määrus ametnike ületundide tasustamise kohta, BGBl 1992 I, lk 528), mida muudeti 3. detsembril 1998 (BGBl 1998 I, lk 3494), § 5 lõike 2 punkt 1 sätestab, et juhul, kui ületunnitööd tehakse pedagoogikavaldkonnas, vastab kolmele akadeemilisele tunnile viis astronoomilist tundi.

 Menetlus põhikohtuasjas ja eelotsuse küsimus

6        E. Elsner-Lakeberg on ametnik, kes töötab ühes Nordrhein-Westfaleni liidumaa keskkoolis osalise tööajaga õpetajana. Täiskohaga õpetajad töötavad 24 ja pool akadeemilist tundi nädalas, mis vastab 98 tunnile kuus, võttes keskmiseks kuu pikkuseks 4 nädalat, samal ajal kui E. Elsner-Lakeberg töötab 15 akadeemilist tundi nädalas ehk 60 tundi kuus.

7        1999. aasta detsembris pidi E. Elsner-Lakeberg andma kaks ja pool tundi lisatunde. Tema taotlus saada tasu nende tundide eest jäeti rahuldamata põhjusel, et kohaldatav seadus nägi ette, et ametnikust õpetaja tehtavad lisatunnid hüvitatakse vaid siis, kui neid on rohkem kui kolm tundi kuus. Seega ei saanud ta mingit tasu nende kahe ja poole lisatunni eest.

8        Olles tulutult läbinud haldusmenetluse, esitas E. Elsner-Lakeberg kaebuse Verwaltungsgericht Minden’ile.

9        Leides, et temale esitatud vaidluse lahendamiseks on vaja ühenduse õigust tõlgendada, otsustas Verwaltungsgericht Minden menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kas asjaolu, et osalise tööajaga töötavad ametnikest õpetajad – sarnaselt täiskohaga töötavate õpetajatega – ei saa Nordrhein-Westfaleni liidumaal mingit tasu ületundide eest, kui ületunnitöö ei ületa kolme tundi kalendrikuus, on kooskõlas EÜ artikliga 141 selle koosmõjus direktiiviga [75/117]?”

 Eelotsuse küsimus

10      Eelotsusetaotluse esitanud kohus küsib sisuliselt seda, kas EÜ artiklit 141 ja direktiivi 75/117 artiklit 1 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus siseriiklik seadus, mille järgi osalise tööajaga õpetajad – sarnaselt täiskohaga töötavate õpetajatega – ei saa mingit tasu ületundide eest, kui ületunnitöö ei ületa kolme tundi kalendrikuus.

11      Nordrhein-Westfaleni liidumaa ja Saksamaa valitsus väidavad, et osalise tööajaga õpetajaid koheldakse täpselt samamoodi kui täiskohaga töötavaid õpetajaid. Kõigil õpetajatel on õigus tasule ületundide eest, kui need ületavad kolme tundi. Sellisel juhul hüvitatakse ületunnid täpselt samal viisil. Võrdne tasustamine tagatakse nii tavalise tööaja kui ka ületundide korral.

12      Sellega seoses tuleb märkida, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tähendab EÜ artiklis 141 ja direktiivi 75/117 artiklis 1 sätestatud meeste ja naiste võrdse tasustamise põhimõte seda, et sama või võrdväärseks peetava töö korral on töö tasustamise elementide ja tingimuste osas keelatud igasugune sooline diskrimineerimine, välja arvatud juhul, kui erinevat kohtlemist saab õigustada eesmärgiga, mis ei ole kuidagi seotud soolise kuuluvusega, või kui erinev kohtlemine on vajalik taotletava eesmärgi saavutamiseks (vt selle kohta eelkõige Euroopa Kohtu 30. märtsi 2000. aasta otsus kohtuasjas C-236/98: JämO, EKL 2000, lk I-2189, punkt 36, ja 26. juuni 2001. aasta otsus kohtuasjas C-381/99: Brunnhofer, EKL 2001, lk I-4961, punktid 27 ja 28).

13      Euroopa Kohus on osalise tööajaga töötajate puhul leidnud, et ebasoodsamas olukorras isikutel, olgu need siis mehed või naised, on õigus nõuda, et neile kohaldataks proportsionaalselt nende tööajaga sama korda, mida teistele töötajatele (Euroopa Kohtu 27. juuni 1990. aasta otsus kohtuasjas C-33/89: Kowalska, EKL 1990, lk I-2591, punkt 19).

14      Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt hõlmab EÜ artiklis 141 ja direktiivi 75/117 artiklis 1 kasutatud mõiste „tasu” mis tahes hüvet rahas või loonusena, mida makstakse kohe või tulevikus, tingimusel et töötaja saab selle tööandjalt oma töö eest kas otseselt või kaudselt (vt Euroopa Kohtu 17. mai 1990. aasta otsus kohtasjas C-262/88: Barber, EKL 1990, lk I-1889, punkt 12, ja eespool viidatud Brunnhoferi kohtuotsus, punkt 33).

15      Muu hulgas tuleneb kohtupraktikast, et meetodi puhul, mida kasutatakse selleks, et kontrollida, kas kõnealuse töötaja puhul on järgitud võrdse tasustamise põhimõtet, saavutatakse tõhusat kontrolli tagav läbipaistvus üksnes juhul, kui seda põhimõtet kohaldatakse mees- või naistöötajatele makstava tasu igale osale, piirdumata üldise hinnanguga kõnealustele isikutele antud hüvedele (vt eespool viidatud Barberi kohtuotsus, punktid 34 ja 35 ja eespool viidatud Brunnhoferi kohtuotsus, punkt 35). Seega peab eraldi võrdlema tavalise tööaja eest makstavat tasu ja ületundide eest makstavat tasu.

16      Põhikohtuasjas kujutab Nordrhein-Westfaleni liidumaa poolt kõnealustele õpetajatele nende töö eest makstav ületunnitöö tasu endast hüvet.

17      Isegi kui see tasu on võrdne selles osas, et õigus tasule ületundide eest tekib nii osalise tööajaga kui täiskohaga õpetajatel alles enama kui kolme ületunni korral, tuleb sellegipoolest nentida, et kolm ületundi on osalise tööajaga töötavatele õpetajatele tunduvalt suuremaks koormuseks kui täiskohaga õpetajatel. Kui täiskohaga õpetaja peab töötama kolm tundi rohkem kui tema tavaline 98 tundi kuus, st tõusu umbes 3%, et saada tasu ületundide eest, siis osalise tööajaga õpetaja peab töötama kolm tundi enam kui tema tavaline 60 tundi kuus, st tõusu umbes 5%. Arvestades, et osalise tööajaga õpetajate puhul ei ole tasule õigust andvat ületundide arvu vähendatud proportsionaalselt nende tööajaga, esineb osalise tööajaga õpetajate ebavõrdne kohtlemine nende ületundide tasustamise osas.

18      Siseriiklik kohus peab esiteks otsustama, kas kõnealuse seadusega loodud erinev kohtlemine mõjutab märgatavalt rohkem naisi kui mehi, ja teiseks kindlaks tegema, kas see erinev kohtlemine vastab eesmärgile, mis ei ole seotud soolise kuuluvusega, või on see vajalik taotletava eesmärgi saavutamiseks (vt selle kohta Euroopa Kohtu 7. märtsi 1996. aasta otsus kohtuasjas C-278/93: Freers ja Speckmann, EKL 1996, lk I-1165, punkt 28).

19      Neis tingimustes tuleb esitatud küsimusele vastata, et EÜ artiklit 141 ja direktiivi 75/117 artiklit 1 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus siseriiklik seadus, mille järgi osalise tööajaga õpetajad – sarnaselt täiskohaga töötavate õpetajatega – ei saa mingit tasu ületundide eest, kui ületöö ei ületa kolme tundi kalendrikuus, kui selline erinev kohtlemine mõjutab tunduvalt suuremat hulka naisi kui mehi, välja arvatud juhul, kui erinevat kohtlemist saab õigustada eesmärgiga, mis ei ole kuidagi seotud soolise kuuluvusega, või kui erinev kohtlemine on vajalik taotletava eesmärgi saavutamiseks.

 Kohtukulud

20      Euroopa Kohtule märkusi esitanud Saksamaa valitsuse ja komisjoni kohtukulusid ei hüvitata. Et põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kulude jaotuse siseriiklik kohus.

Esitatud põhjendustest lähtudes

EUROOPA KOHUS (esimene koda)

vastuseks Verwaltungsgericht Minden’i 26. juuli 2002. aasta määrusega esitatud küsimusele otsustab:

EÜ artiklit 141 ja nõukogu 10. veebruari 1975. aasta direktiivi 75/117/EMÜ meeste ja naiste võrdse tasustamise põhimõtte kohaldamisega seotud õigusaktide ühtlustamise kohta liikmesriikides artiklit 1 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus siseriiklik seadus, mille järgi osalise tööajaga õpetajad – sarnaselt täiskohaga töötavate õpetajatega – ei saa mingit tasu ületundide eest, kui ületöö ei ületa kolme tundi kalendrikuus, kui selline erinev kohtlemine mõjutab tunduvalt suuremat hulka naisi kui mehi, välja arvatud juhul, kui erinevat kohtlemist saab õigustada eesmärgiga, mis ei ole kuidagi seotud soolise kuuluvusega, või kui erinev kohtlemine on vajalik taotletava eesmärgi saavutamiseks.

Jann

La Pergola

von Bahr

Silva de Lapuerta

Lenaerts

Kuulutatud avalikul kohtuistungil 27. mail 2004 Luxembourgis.  

Kohtusekretär

Esimese koja esimees

R. Grass

P. Jann

---

* Kohtumenetluse keel: saksa.