Kohtuasi C-276/02

Hispaania Kuningriik

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

 

Riigiabi – Mõiste – Äriühingu poolt maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete maksmata jätmine – Siseriiklike võimude hoiak pärast maksejõuetuse deklareerimist

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.        Riigiabi – Mõiste – Sekkumised, millel on äriühingut koormavatele kohustustele leevendav mõju

(EÜ artikli 87 lõige 1)

2.        Riigiabi – Komisjoni otsus – Seaduslikkuse hindamine seda informatsiooni arvesse võttes, mis oli olemas otsuse tegemise hetkel

(EÜ artikkel 87)

1.        EÜ artikli 87 lõige 1 defineerib riigiabina lepingu tähenduses igasuguse liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antava abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

Riigiabi mõiste EÜ artikli 87 lõikes 1 on üldisem kui mõistes „subsiidium”, sest ta sisaldab mitte ainult toetust positiivses tähenduses nagu subsiidiumid ise, vaid ka erinevas vormis sekkumisi, mis leevendavad äriühingut tavaliselt koormavaid maksukohustusi.

(vt punkt 24)

2.        Riigiabi küsimuses tehtud otsuse seaduslikkust tuleb hinnata seda informatsiooni arvesse võttes, mis oli komisjoni käsutuses otsuse tegemise hetkel.

(vt punkt 31)

EUROOPA KOHTU OTSUS (teine koda)

14. september 2004(*)

Riigiabi – Mõiste – Äriühingu poolt maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete maksmata jätmine – Siseriiklike võimude hoiak pärast maksejõuetuse deklareerimist

Kohtuasjas C-276/02,

mille esemeks on tühistamishagi vastavalt EÜ artiklile 230,

mis esitati Euroopa Kohtule 23. juulil 2002,

Hispaania Kuningriik, esindaja: S. Ortiz Vaamonde, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis,

hageja,

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: V. Kreuschitz ja J. L. Buendía Sierra, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis,

kostja,

 

EUROOPA KOHUS (teine koda),

koosseisus: koja esimees C. W. A. Timmermans, kohtunikud C. Gulmann, J.-P. Puissochet (ettekandja), J. N. Cunha Rodrigues ja F. Macken,

kohtujurist: M. Poiares Maduro,

kohtusekretär: R. Grass,

arvestades kirjalikku menetlust,

olles 1. aprilli 2004. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,

on teinud järgmise

otsuse

1        Oma hagis taotleb Hispaania Kuningriik komisjoni 14. mai 2002. aasta otsuse 2002/935/EÜ (EÜT L 329, lk 1, edaspidi „vaidlustatud otsus”), mis käsitleb Grupo de Empresas Álvarez’ile antud riigiabi, tühistamist.

 Faktid ja vaidlustatud otsus

2        Grupo de Empresas Álvarez SA (edaspidi „GEA”), kes oli Hispaania üks peamine lauanõude ja portselani tootja ning müüja, kandis pärast 1991. aastal toimunud erastamist suuri kahjusid.

3        Äriühing sai komisjoni 15. juuli 1997. aasta otsuse 98/634/EÜ (EÜT C 336, lk 6) alusel garantiina ja otsese subventsioonina riigiabi tingimusel, et Hispaania ametiasutused hoiduvad edaspidisest abi andmisest ja rakendavad täielikult varem teatavaks tehtud ümberkorralduskava.

4        Sellele vaatama ei täitnud GEA ja tema tütarettevõtja Vidrios Automáticos del Noroeste SA (edaspidi „Vanosa”) kolme nimetatud otsusele järgnenud aasta jooksul oma maksukohustusi ega maksnud sotsiaalkindlustusmakseid.

5        Pärast seda, kui GEA ja Vanosa olid nende endi avalduste alusel kuulutatud maksejõuetuks, esimesena nimetatu puhul 19. novembril ja teisena nimetatu puhul 14. novembril 1997, sõlmis Agencia Estatal de Administración Tributaria (riigi maksuamet, edaspidi „maksuamet”) mõlema ettevõtjaga 14. aprillil 1998 lepingu.

6        Nimetatud lepingute tingimuste kohaselt kustutati umbes kaks kolmandikku olemasolevast maksuvõlast, pikendati maksetähtaegu ja ajatati maksmine pikale perioodile nii, et kaheaastasele mittemaksmisele pidi järgnema alates jaanuarist 2000 kümne aasta jooksul ülejäänud võla kvartalikaupa maksmine tingimusel, et mõlemad ettevõtjad järgivad maksetähtaegu ja täidavad täpselt oma muid maksekohustusi. Lepingutingimuste täitmata jätmise korral oli ette nähtud lepingute ülesütlemine ja esialgse võlakohustuse taastamine.

7        6. novembril 1998 sõlmis ka Tesorería General de la Seguridad Social (edaspidi „sotsiaalkindlustusamet”) Vanosaga 14. aprilli 1998. aasta lepingutega sarnase erilepingu, milles esimese ajatatud makse tähtaeg oli jaanuaris 2000. Samas GEA sotsiaalkindlustusametiga kokkuleppele ei jõudnud.

8        Maksuameti ja sotsiaalkindlustusametiga lepingute sõlmimisele järgnenud kahe aasta jooksul jätkasid GEA ja Vanosa sotsiaalmaksu ja ajatatud maksete mittemaksmist, välja arvatud mõned üksikud maksed. Alates 2000. aasta algusest ei olnud nimetatud ettevõtjad tasunud aga ka nende lepingute tingimuste kohaselt ettenähtult oma varasemaid maksevõlgu.

9        Hispaania valitsuse väitel ütles maksuamet 7. veebruaril 2001 pärast korduvaid asjatuid hoiatusi üles GEA ja Vanosaga 14. aprillil 1998 sõlmitud lepingud. Sotsiaalkindlustusamet omalt poolt ütles 20. detsembril 2001 üles Vanosaga 6. novembril 1998 sõlmitud lepingu.

10      Lisaks sellele jätkasid Hispaania valitsuse väitel sotsiaalkindlustusamet ja maksuamet isegi pärast pankrotiavalduste esitamist erinevate arestide kohaldamist, mis järgnesid varasematele, enne avalduste esitamist kohaldatud arestidele ning kohaldasid samas ka muid täitemeetmeid. Nimelt oli maksuamet arestinud 96 sotsiaalelamispinda (23. detsembril 1999), GEA grupi kaubamärgid (22. augustil 2000), asjaomaste äriühingute peamiste klientide võlanõuded (ajavahemikul oktoobrist 2000 kuni aprillini 2001) ja Vanosale kuuluva tehase (5. juunil 2002), samas oli sotsiaalkindlustusamet saavutanud mõnede summade sissenõudmise (näiteks 42 767 950 Hispaania peseetat novembris 1998) ning taotlenud pangaarvete (jaanuaris 2001) ja ühe riigikassa vastu oleva võlanõude arestimist (aprillis 2001). Need meetmed tõid lõpuks kaasa äriühingute lõpetamise 2001. aasta kevadel, kuna majandustegevusega kaasnevad tulud läksid suures osas avalik-õiguslike võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.

11      Vaadates 2001. aasta esimesel poolaastal läbi kahte kaebust, mis heidavad Hispaania ametiasutustele ette loobumist maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete sissenõudmisest GEA-lt ja Vanosalt, küsis komisjon nimetatud asutustelt mitmeid selgitusi. Pärast mitmete kirjade vahetamist algatas ta EÜ artikli 88 lõikes 2 ettenähtud menetluse ja saatis selle kohta samal päeval Hispaania ametiasutustele kirjaliku teate, mille ta seejärel avaldas Euroopa Ühenduste Teatajas, kutsudes asjast huvitatuid oma märkusi esitama (EÜT 2001, C 336, lk 6).

12      Hispaania ametiasutuste märkused saabusid komisjoni 4. detsembril 2001. Ükski liikmesriikidest ega mõni muu huvitatud isik oma märkusi ei saatnud. 14. mail 2002 tegi komisjon vaidlustatud otsuse.

13      Selle põhjenduses põhjendab komisjon, et süstemaatiline maksude maksmata jätmine GEA ja Vanosa poolt, vähemalt maksejõuetuse tekkimisest novembris 1997 kuni jaanuarini 2001, on võrreldav riigi ressursside ülekandmisega nendesse äriühingutesse ja on käsitletav riigiabina EÜ artikli 87 lõike 1 tähenduses.

14      Niisugune ülekandmine olevat andnud nimetatud äriühingutele konkurentsieelise, kuna erinevalt konkurentidest ei tulnud neil kanda maksude maksmisega tavaliselt kaasnevaid kulusid. Selline eelis sai võimalikuks Hispaania õiguses sätestatud meetmete, nimelt maksejõuetuse tekkimise järgsete võlgade suhtes täitemenetluse toimingute kohaldamata jätmise tõttu, mis oleks ära hoidnud kõnealuste äriühingute tegevuse jätkamise ilma maksu- ja sotsiaalkindlustusalaseid kohustusi täitmata.

15      Nii tegutsedes ei olnud Hispaania ametiasutuste käitumine võrreldav eraõigusliku võlausaldaja käitumisega, kes püüaks kätte saada vähemalt väikesegi osa võlgnetavatest maksudest ja sotsiaalkindlustusmaksetest. Nende passiivsus tõi kaasa maksu- ja sotsiaalkindlustusvõlgade suure kasvu, millega kaasnes ilmne 15. juuli 1997. aasta otsuse aluseks oleva ümberkorralduskava eiramine.

16      Komisjon põhjendab järgnevalt, et tuvastatud riigiabi ei saa tugineda mitte ühelegi EÜ artikli 87 lõigetes 2 ja 3 sätestatud erandile ja eriti ei täida see komisjoni teatises (1999/C 288/02) sätestatud suuniseid raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (EÜT 1999, C 288, lk 2).

17      Kokkuvõttes leiab komisjon, et „abi, mis seisneb [GEA ja Vanosa] maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete maksmata jätmises pärast nende maksejõuetuks kuulutamist, GEA puhul 19. novembril 1997 ja Vanosa puhul 14. novembril 1997, vastavalt nende kuupäevade ja 2001. aasta jaanuari vahelisel perioodil, on ühisturu reeglitega kokkusobimatu”. Peale selle leiab komisjon, et Hispaania Kuningriik peab rakendama „kõiki vajalikke meetmeid, et kõnealune abisaaja talle ebaseaduslikult antud abi tagastaks”.

 Hagi

18      Hispaania valitsus leiab eelkõige, et komisjon on EÜ artikli 87 lõike 1 puhul teinud ühe õigusliku ja ühe faktilise eksimuse. Kõigepealt tulebki uurida neid väiteid.

 Väide, mis põhineb õiguslikul eksimusel

 Poolte argumendid

19      Hispaania valitsus väidab, et vaidlustatud otsus on vastuolus EÜ artikli 87 lõikega 1 määral, mil riigiabi olemasolu nimetatud sätte tähenduses ei ole käesoleva kaasuse asjaolusid arvesse võttes tõendatud.

20      Hispaania valitsuse väite kohaselt olid pädevad ametiasutused nõus GEA ja Vanosaga võlanõuete tähtaegade pikendamise ja maksmise ajatamise lepinguid sõlmima, nagu seda võimaldas siseriiklik äriühingute maksejõuetusele kohaldatav õigus ja nagu nad oleksid toiminud iga sarnases olukorras oleva ühinguga. Selliste lepingute sõlmimise fakt maksejõuetuse tingimustes ei ole käsitletav riigiabi andmisena.

21      Kui järgida komisjoni põhjendusi, mille järgi võib pidada riigiabiks äriühingutega lepingute sõlmimist, mis võimaldasid nende tegevuse jätkamist olukorras, kus avalik-õiguslikud võlausaldajad oleks võinud algatada nende kohese likvideerimise, siis tuleks järeldada, et kogu maksejõuetusalane menetlus sisaldab abi elemente ja et pankroti ärahoidmine liikmesriikide poolt on iseenesest vastuolus ühenduse õigusnormidega, mis reguleerivad riigiabi.

22      Hispaania valitsus rõhutab samuti, et komisjon ei ole tõendanud ega väitnudki, et avalik-õiguslike võlausaldajate poolt GEA ja Vanosaga sõlmitud lepingud oleks olnud erinevad või soodsamad tavaliselt maksejõuetusalases menetluses sõlmitavatest.

23      Komisjon seevastu rõhutab, et riigiabi ei seisne mitte avalik-õiguslike võlausaldajate nõuete rahuldamise tähtaegade pikendamise ja maksmise ajatamise lepingutes kui sellistes, vaid sotsiaalkindlustusameti ja maksuameti passiivsuses pärast nimetatud lepingute sõlmimist. Vastupidi Hispaania valitsuse väitele ei olnud komisjon käesolevas asjas kunagi väitnud, et need lepingud kujutavad endast riigiabi.

 Euroopa Kohtu hinnang

24      EÜ artikli 87 lõige 1 defineerib riigiabina lepingu tähenduses igasuguse liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antava abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Riigiabi mõiste selles sättes on üldisem kui mõistes „subsiidium”, sest ta sisaldab mitte ainult toetust positiivses tähenduses nagu subsiidiumid ise, vaid ka erinevas vormis sekkumisi, mis leevendavad äriühingut tavaliselt koormavaid maksukohustusi (vt eelkõige Euroopa Kohtu 23. veebruari 1961. aasta otsus kohtuasjas 30/59: De Gezamenlijke Steenkolenmijnen in Limburg v. ülemamet, EKL 1961, lk 1, 39; 15. märtsi 1994. aasta otsus kohtuasjas C-387/92: Banco Exterior de España, EKL 1994, lk I-877, punkt 13; 29. juuni 1999. aasta otsus kohtuasjas C-256/97: DM Transport, EKL 1999, lk I-3913, punkt 19, ja 12. detsembri 2002. aasta otsus kohtuasjas C-5/01: Belgia v. komisjon, EKL 2002, lk I-11991, punkt 32).

25      Vaidlustatud otsuses ei sea komisjon kahtluse alla GEA ja Vanosaga sõlmitud võlanõuete tähtaegade pikendamise ja maksmise ajatamise lepinguid. Vastupidiselt Hispaania valitsuse väitele ei järelda komisjon, nagu oleks maksejõuetusalase menetluse käigus avalike võlausaldajatega niisuguste lepingute sõlmimisel tegemist riigiabi andmisega.

26      Vaidlustatud otsuse motivatsioonis ja resolutiivosas viitab komisjon otsesõnu kahe mainitud äriühingu kestvale maksukohustuste täitmata jätmisele. Vaidlustatud otsuse, eelkõige selle põhjenduse punktide 44 ja 47 kohaselt on see eelis, mis tuleneb süstemaatilisest maksude maksmata jätmisest, vähemalt ajavahemikul 1997. aasta jaanuarist kuni 2001. aasta jaanuarini, s.o maksejõuetuse deklareerimisele ja lepingute sõlmimisele eelnenud ja järgnenud ajal, ja mis moodustab riigiabi. Nimetatud eelis seisneb pädevate ametiasutuste poolses täitemenetluse toimingute tegemata jätmises, hoidmaks ära äriühingute tegevuse jätkumist, eelkõige pärast lepingute sõlmimist ja maksu- ja sotsiaalkindlustuse kohustust täitmata jättes; see kehtib eriti pankrotimenetluse algatamisele järgnenud kohustuste suhtes ja nende kohustuste suhtes, mis ei sisaldunud võlanõuete tähtaegade pikendamise ja maksmise ajatamise lepingutes. Vaidlustatud otsuse põhjenduse punktis 53 täpsustatakse, et selle hoiakuga ei ole avalik-õiguslikud võlausaldajad käitunud nii, nagu oleksid seda teinud eraõiguslikud võlausaldajad, püüdes kätte saada vähemalt väikesegi osa võlgnetavatest maksudest.

27      Järelikult tuleb Hispaania valitsuse esimene väide tagasi lükata, kuna see tugineb vaidlustatud otsuse ekslikule lugemisele.

 Väide, mis põhineb faktilisel eksimusel

 Poolte argumendid

28      Hispaania valitsus väidab, et vaidlustatud otsuses on komisjon teinud faktilise eksimuse, jõudes järeldusele, et Hispaania ametiasutused jäid tegevusetuks pärast seda, kui GEA ja Vanosa olid kuulutatud maksejõuetuks 1997. aasta novembris.

29      Vastupidi vaidlustatud otsuses märgitule olevat nii sotsiaalkindlustusamet kui ka maksuamet kasutanud kõiki nende käsutuses olnud vahendeid, eelkõige täpseid täitemenetluse meetmeid, et sisse nõuda võlgu, mis tekkisid pärast võlanõuete tähtaegade pikendamist ja maksmise ajatamise lepingute sõlmimist. Hispaania valitsus viitab käesoleva kohtuasja punktis 10 mainitud meetmetele.

30      Komisjon jääb vastupidisele seisukohale, mille kohaselt Hispaania ametiasutused ei ole nimetatud äriühingute maksu- ja sotsiaalkindlustuskohustuste täitmata jätmise suhtes piisavat hoolsust üles näidanud. Sotsiaalkindlustusamet ja maksuamet olevat tegelikult pärast võlanõuete tähtaegade pikendamist ja maksmise ajatamise lepingute sõlmimist 1998. aastal jäänud passiivseks, millega kaasnes edasine võlgade kasv.

 Euroopa Kohtu hinnang

31      Riigiabi küsimuses tehtud otsuse seaduspärasust tuleb hinnata seda informatsiooni arvesse võttes, mis oli komisjoni käsutuses otsuse tegemise hetkel (vt eelkõige Euroopa Kohtu 10. juuli 1986. aasta otsus kohtuasjas 234/84: Belgia v. komisjon, EKL 1986, lk 2263, punkt 16, ja 26. septembri 1996. aasta otsus kohtuasjas C‑-241/94: Prantsusmaa v. komisjon, EKL 1996, lk I-4551, punkt 33).

32      Mis puudutab vaidlustatud otsuse põhjendust, nagu on mainitud käesoleva kohtuotsuse punktis 26, on komisjon seisukohal, et Hispaania ametiasutused ei ole täpselt järginud täitemenetluse toiminguid ega käitunud nii, nagu oleksid seda teinud eraõiguslikud võlausaldajad, püüdes rahuldada vähemalt väikese osa oma nõuetest.

33      Siiski selgub menetluse käigus poolte vahel toimunud kirjavahetusest, et Hispaania ametiasutused olid rõhutanud, et ajavahemikus 1997. aasta jaanuarist kuni 2001. aasta jaanuarini oli tarvitusele võetud meetmeid avalik-õiguslike võlausaldajate GEA ja Vanosa vastu olemasolevate nõuete osaliseks rahuldamiseks ja selleks, et sundida neid oma kohustusi täitma. On selge, et võrreldes andmetega, mille esitas Hispaania valitsus käesoleva hagimenetluse käigus, oli komisjonile haldusmenetluse jooksul esitatud vähem andmeid ja need olid kohati ebatäpsed, kuid need ei andnud komisjonile alust järeldada, nagu poleks kuidagi rakendatud Hispaania õiguses sätestatud meetmeid (täitemenetluse toimingud), vältimaks äriühingute tegevuse jätkamist ilma maksukohustusi täitmata, ja et avalikud võlausaldajad poleks käitunud nagu eravõlausaldajad, püüdes rahuldada vähemalt väikese osa oma nõuetest.

34      On tõsi, et oma vastuses komisjoni päringule, mille viimane sai kätte 5. juulil 2001, selgitasid Hispaania ametiasutused GEAle ja Vanosale kuuluva kinnisvara arestimist vaid sotsiaalkindlustusameti poolt, jättes sealjuures märkimata vastavad kuupäevad ja esitamata andmed maksuameti võimalike toimingute kohta. Tuginedes sellele, saatis komisjon Hispaania ametiasutustele kirja, milles ta teavitas oma otsusest algatada EÜ artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetlus ja täpsustas, et võimuorganid ei olnud selgitanud, et nad oleksid tarvitusele võtnud teatud siseriiklikus õiguses sätestatud meetmeid, näiteks pankrotimenetluse algatamine või täitemenetluse toimingud eesmärgiga lõpetada äriühingute kohustuste täitmata jätmine sotsiaalkindlustusameti ja maksuameti suhtes.

35      Hispaania ametiasutused selgitasid 4. detsembril 2001 komisjoni saabunud vastuses, et kuna GEA ja Vanosa ei olnud täitnud 14. aprillil 1998 sõlmitud lepinguid, siis oli maksuamet need 7. veebruaril 2001 üles öelnud ja oli algatatud mitu täitemenetluse toimingut. Nad loetlesid sealjuures klientide nõuetele, kaubamärkidele, tütarettevõtjate aktsiatele ja kinnisvarale seatud arestid. Samuti oli arestitud üks kinnisvarale seatud esimese järjekoha hüpoteegiga tagatud nõue. Neid asjaolusid tuleb mõista nii, et nimetatud täitetoimingud olid algatatud pärast vaidlustatud otsuses viidatud ajavahemikku, mis lõppes 2001. aasta jaanuariga. Samas viitasid Hispaania ametiasutused ühele raportile ja vastuse lisas esitatud sotsiaalkindlustuse dokumentidele, mis sisaldasid muu hulgas akti kinnisvara, pangaarvete ja nimetatud kahe ettevõtja teiste ettevõtjate ja riigikassa vastu suunatud nõuete arestimise kohta. Nimetatud aktist nähtub, et mitmed kinnisvara arestid, mis algatati ajavahemikul 1993 kuni 1996, viidi lõpule ajavahemikul oktoobrist 1997 kuni novembrini 1998, 1. veebruaril 2001 informeeriti GEA arve arestimisest asjaomast panka, millest järeldub, et nimetatud meetme rakendamist oli eelnevatel nädalatel kavandatud ja et 9. aprillil 2001 arestiti samuti riigikassa vastu suunatud nõue.

36      Niisiis ei saanud komisjon eespool toodud asjaolusid arvesse võttes anda üldist hinnangut nagu „ei oleks Hispaania Kuningriik rakendanud Hispaania õiguses sätestatud meetmeid (täitemenetluse toimingud), vältimaks äriühingute tegevuse jätkamist ilma maksukohustusi täitmata” ja väita, et „riigi käitumine ei võimalda järeldada, et ta oleks käitunud nagu eraõiguslik võlausaldaja, kes püüab rahuldada vähemalt väikese osa oma nõuetest”.

37      Otsustamata ette ära, kas antud kaasuses on tegemist riigiabiga või mitte, tuleb seega sedastada, et vaidlustatud otsuse järeldus, mille kohaselt „[GEA ja Vanosa] poolt maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete mittemaksmine pärast nende maksejõuetuks kuulutamist 1997. aasta novembrist kuni 2001. aasta jaanuarini [on käsitletav ühisturuga kokkusobimatu riigiabina]”, põhineb valedel faktilistel alustel. Järelikult tuleb vaidlustatud otsus tühistada, ilma et oleks vaja uurida Hispaania valitsuse esitatud muid õiguslikke aluseid ja argumente.

 Kulud

38      Kodukorra artikli 69 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud kandma kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna Hispaania esitas nõude jätta kohtukulud komisjoni kanda ning et kohtuotsus on tehtud viimase kasuks, jäetakse kohtukulud komisjoni kanda.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (teine koda) otsustab:

1.      Tühistada komisjoni 14. mai 2002. aasta otsus 2002/935/EÜ, mis käsitleb Grupo de Empresas Álvarez’ile antud riigiabi.

2.      Mõista välja kohtukulud Euroopa Ühenduste Komisjonilt.

Allkirjad

---

* Kohtumenetluse keel: hispaania.