Kohtuasi C‑57/02 P

Compañía española para la fabricación de aceros inoxidables SA (Acerinox)

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Apellatsioonkaebus – ESTÜ asutamisleping – Kartellikokkulepped – Sulami lisamaks – Käitumiste parallelism – Trahvisumma vähendamine – Koostöö haldusmenetluses – Kaitseõigused

Kohtujurist P. Léger’ ettepanek, esitatud 28. oktoobril 2004 

Euroopa Kohtu otsus (esimene koda), 14. juuli 2005 

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.     ESTÜ – Kartellikokkulepped – Keeld – Rikkumine – Tõend – Komisjoni tõendamiskoormis – Erand – Süüdistatava ettevõtja osalemine kohtumistel, millel oli konkurentsivastane eesmärk – Tõendamiskohustuse ümberpööramine

(ESTÜ asutamisleping, artikkel 65)

2.     ESTÜ – Kartellikokkulepped – Keeld – Rikkumine – Haldusmenetlus – Teabenõue – Kaitseõigused – Õigus keelduda andmast vastust, mis tähendab rikkumise tunnistamist (ESTÜ asutamisleping, artikli 36, esimene lõik)

3.     ESTÜ – Kartellikokkulepped – Trahvid – Summa – Kindlaks määramine – Koostööd teinud süüdistatava ettevõtja kaitse trahvide eest või trahvi vähendamine – Trahvi märkimisväärne vähendamine rikkumise tunnistamise korral – Ettevõtja kaitseõiguse, eriti õiguse keelduda andmast vastust, mis tähendab rikkumise tunnistamist, riive – Puudumine

(ESTÜ asutamisleping, artikli 65 lõige 5; komisjoni teatis 96/C 207/04, punkt D)

1.     Arvestades komisjoni esitatud tõendeid, on sellise ettevõtja kohustus, kelle puhul on tuvastatud, et tema osalemine kohtumistel on ilmselgelt konkurentsivastase iseloomuga, esitada tõendeid selle kohta, et tema osalemisel nimetatud kohtumistel puudub igasugune konkurentsivastane iseloom, mille tõendamiseks on ta oma konkurentidele teatanud, et ta osaleb võrreldes nendega erinevast seisukohast lähtudes.

(vt punkt 46)

2.     Kuigi konkurentsireeglite rikkumise tuvastamise menetluse raames võib komisjon kohustada ettevõtjat esitama talle kogu vajalikku teavet, mida see ettevõtja võib omada, ei või ta siiski kohustada ettevõtjat andma vastuseid, mis tooks talle kaasa rikkumise olemasolu tunnistamise, kuna selle tõendamine on komisjoni kohustus.

(vt punktid 85 ja 86)

3.     Kuigi komisjon ei saa ettevõtjat sundida tunnistama konkurentsialases rikkumises osalemist, ei takista see trahvisumma määratlemisel arvesse võtmast asjaomase ettevõtja poolt antud abi rikkumise kergemini tuvastamiseks, ning iseäranis asjaolu, et ettevõtja on tunnistanud oma osalemist rikkumises. Komisjon võib teda abistanud ettevõtja trahvisummat märkimisväärselt vähendada ning seda märkimisväärselt vähem kahandada teise ettevõtja osas, kes on piirdunud sellega, et ta ei ole ümber lükanud peamisi väiteid faktide osas, millel komisjoni etteheited põhinevad.

Ette heidetud rikkumise omaksvõtmine on puhtalt asjaomase ettevõtja vaba tahte küsimus. Keegi ei sunni teda kartellikokkulepet tunnistama. Seega ei kujuta endast kaitseõiguste riivet komisjoni poolt asjaomase ettevõtja koostöövalmiduse, sealhulgas rikkumise tunnistamise, arvesse võtmine vähendatud trahvisumma kohaldamiseks.

Koostööteatist ning iseäranis selle D‑osa tuleb mõista nii, et asjaomase ettevõtja koostöövorm, mis võimaldab trahvisumma vähendamist, ei ole piiratud asjaolude olemuse tunnistamisega, vaid sisaldab ka rikkumises osalemise tunnistamist.

(vt punktid 87–91)

EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda)

14. juuli 2005(*)

Apellatsioonkaebus – ESTÜ asutamisleping – Kartellikokkulepped – Sulami lisamaks – Käitumiste parallelism – Trahvisumma vähendamine – Koostöö haldusmenetluses – Kaitseõigused

Kohtuasjas C‑57/02 P,

mille esemeks on ESTÜ kohtu põhikirja artikli 49 alusel 22. veebruaril 2002 Euroopa Kohtule esitatud apellatsioonkaebus,

Compañía española para la fabricación de aceros inoxidables SA (Acerinox), asukoht Madrid (Hispaania), esindajad: avocat A. Vandencasteele ja avocat D. Waelbroeck,

hageja,

teine menetlusosaline:

Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: A. Whelan, keda abistas barrister J. Flynn, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis,

kostja Esimese Astme Kohtus,

EUROOPA KOHUS (esimene koda),

koosseisus: koja esimees P. Jann, kohtunikud A. Rosas, R. Silva de Lapuerta, K. Lenaerts ja S. von Bahr (ettekandja),

kohtujurist: P. Léger,

kohtusekretär: R. Grass,

arvestades kirjalikku menetlust,

olles 28. oktoobri 2004. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,

on teinud järgmise

otsuse

1       Compañia española para la fabrication de aceros inoxidables SA (Acerinox) (edaspidi „Acerinox”) palub apellatsioonkaebuses Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu 13. detsembri 2001. aasta otsuse tühistamist kohtuasjas T‑48/98: Acerinox vs. komisjon (EKL 2001, lk II‑3859; edaspidi „vaidlustatud kohtuotsus”), millega rahuldati üksnes osaliselt apellatsioonkaebuse esitaja hagi, millega viimane taotles komisjoni 21. jaanuari 1998. aasta otsuse 98/247/ESTÜ ESTÜ asutamislepingu artikli 65 kohaldamise menetluse kohta (Asi IV/35.814 – sulami lisamaks) (EÜT L 100, lk 55; edaspidi „vaidlusalune otsus”) tühistamist.

 Vaidluse aluseks olevad asjaolud

2       Esimese Astme Kohtusse esitatud hagi aluseks olevad asjaolud, mis esitati vaidlustatud kohtuotsuses, võib käesoleva otsuse eesmärkidest lähtudes kokku võtta järgnevalt.

3       Acerinox on Hispaania õiguse alusel asutatud äriühing, mis tegeleb roostevaba terase alal peamiselt lametoodete valdkonnas.

4       Pärast erialakirjanduses informatsiooni ilmumist ning tarbijate kaebusi palus Euroopa Ühenduste Komisjon 16. märtsil 1995 ESTÜ asutamislepingu artikli 47 alusel erinevatel roostevaba terase tootjatel anda informatsiooni nende poolt läbiviidud ühiselt rakendatava hinnatõusu kohta, mida tuntakse „sulami lisamaksu” nime all.

5       Sulami lisamaks on juurdehindlus, mis on arvutatud terase sulamielementide põhjal ning mis on lisatud roostevaba terase baashinnale. Roostevaba terase (nikkel, kroom ja molübdeen) tootjate poolt kasutatavate sulamielementide hind moodustab tootmishindadest olulise osa. Nende elementide hinnad on erakordselt muutlikud.

6       Komisjon saatis kogutud informatsiooni põhjal 19. detsembril 1995 vastuväiteteatised 19 ettevõtjale, sealhulgas Acerinoxile.

7       Peale mitut komisjoni poolt kohapeal läbiviidud kontrollimisi teatasid mitme ettevõtja advokaadid või esindajad komisjonile 1996. aasta detsembris ja 1997. aasta jaanuaris oma koostöösoovist. Acerinox edastas selle kohta komisjonile avalduse.

8       24. aprillil 1997 edastas komisjon neile ettevõtjatele uue vastuväiteteatise, millega asendas 19. detsembri 1995. aasta vastuväiteteatise.

9       21. jaanuaril 1998 tegi komisjon vaidlusaluse otsuse.

10     Selle otsuse kohaselt on roostevaba terase sulamite hinnad 1993. aastal märgatavalt langenud. Kui alates 1993. aasta septembrist hakkas nikli hind tõusma, vähenes oluliselt tootjate kasum. Sellise olukorra parandamiseks leppis 16. detsembril 1993 Madridis aset leidnud kohtumisel suurem osa roostevabast terasest lametoodete tootjatest kokku kooskõlastatud hinnatõusu, muutes sulami lisamaksu arvutamise parameetreid. Selleks otsustati alates 1. veebruarist 1994 rakendada sulami lisamaksu arvutust, mida viimane kord kasutati 1991. aastal, võttes kõikide tootjate jaoks sulamielementide normväärtuseks 1993. aasta septembri väärtuse, mil nikli hind oli ajaloo madalaimal tasemel.

11     Vaidlusaluses otsuses täpsustatakse, et uuesti määratletud normväärtuse põhjal arvutatud sulami lisamaksu rakendavad alates 1. veebruarist 1994 kõik tootjad oma Euroopas, välja arvatud Hispaanias ja Portugalis, müüdavatele toodetele.

12     Vaidlusaluse otsuse artiklis 1 leidis komisjon, et kuna Acerinox, ALZ NV, Acciai Speciali Terni SpA (edaspidi „AST”), Avesta Sheffield AB (edaspidi „Avesta”), Krupp Hoesch Stahl AG, muudetud alates 1. jaanuarist 1995 Krupp Thyssen Nirosta GmbH-ks, Thyssen Stahl AG, mis nimetati alates 1. jaanuarist 1995 ümber Krupp Thyssen Nirosta GbmH-ks ning Ugine SA, muudetud Usinor SA-ks (edaspidi „Usinor”), muutsid ning rakendasid kooskõlastatult sulamilisandi arvutamise mudeli normväärtust, siis rikkusid nad ESTÜ asutamislepingu artikli 65 lõiget 1, Avesta puhul kestis rikkumine alates 1993. aasta detsembrist kuni 1996. aasta novembrini ning kõikide teiste ettevõtjate puhul kuni vaidlusaluse otsuse kuupäevani. Komisjoni arvates piirab ning moonutab selline teguviis konkurentsi normaalset toimimist ühisturul.

13     Vaidlusaluse otsuse artikliga 2 määrati järgmised trahvid:

–       Acerinox:                            3 530 000 eküüd,

–       ALZ NV:                             4 540 000 eküüd,

–       AST:                                      4 540 000 eküüd,

–       Avesta:                                     2 810 000 eküüd,

–       Krupp Thyssen Nirosta GmbH: 8 100 000 eküüd, ning

–       Usinor:                                      3 860 000 eküüd.

 Hagi Esimese Astme Kohtus ning vaidlustatud kohtuotsus

14     Acerinox palub 13. märtsil 1998 Esimese Astme Kohtule esitatud hagis vaidlusaluse otsuse tühistamist hagejat puudutavas osas ning teise võimalusena selle otsusega määratud trahvi vähendamist.

15     Vaidlustatud kohtuotsusega kinnitas Esimese Astme Kohus suures osas vaidlusalust otsust.

16     Esimese Astme Kohus leidis vaidlustatud kohtuotsuse punktis 45, et Acerinoxi tuleb pidada osaliseks kokkuleppes, mille eesmärk oli kohtumisel kokkulepitud normväärtuse põhjal arvutatud sulami lisamaksu rakendamine (edaspidi „kartellikokkulepe”) liikmesriikides alates 16. detsembrist 1993, v.a Hispaania Kuningriigis, ning alates hiljemalt 14. jaanuarist 1994 viimase suhtes. Nimetatud kohtuotsuse punktis 64 leiti, et komisjon on hinnanud õigesti, et kokkuleppe ei olnud olemuselt hetkeline, vaid ta kestis kuni vaidlusaluse otsuse vastuvõtmiseni.

17     Esimese Astme Kohus leidis vaidlustatud kohtuotsuse punktis 91 samuti, et Acerinoxile määratud trahv ei olnud rikkumise raskusastet arvestades ebaproportsionaalselt suur. Ta leidis, et Acerinoxi käitumine ei anna alust trahvi vähendamiseks erinevalt Usinorist ja Avistast, kes tunnistasid kooskõlastuse olemasolu.

18     Esimese Astme Kohus leidis seevastu vaidlustatud kohtuotsuse punktis 141, et komisjon on rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet, asudes seisukohale, et Acerinox ja kaks muud ettevõtjat ei ole esitanud uut informatsiooni komisjoni teatises, mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul (EÜT 1996, C 207, lk 4; edaspidi „koostöö teadaanne”) tähenduses, kuigi nad tunnistasid Madridi kohtumise toimumist. Nimetatud kohtuotsuse punktis 152 pidas Esimese Astme Kohus kohaseks vähendada nende ettevõtjate trahvi 20%, võrreldes vaidlusaluse otsuse 10%-ga.

19     Esimese Astme Kohus vähendas Acerinoxile määratud trahvisummat, määrates selleks 3 136 000 eurot, ning jättis ülejäänud osas hagi rahuldamata.

20     Esimese Astme Kohus jättis Acerinoxi kanda tema enda ning kaks kolmandikku komisjoni kohtukuludest. Komisjoni kanda jäi üks kolmandik tema enda kohtukuludest.

 Poolte nõuded ning apellatsioonkaebuse toetuseks esitatud väited

21     Acerinox palub Euroopa Kohtul:

–       tühistada vaidlustatud kohtuotsus;

–       esiteks, tühistada vaidlusalune otsus või vähemalt vähendada oluliselt trahvisummat või teise võimalusena saata asi tagasi Esimese Astme Kohtule, ning

–       mõista kohtukulud välja komisjonilt.

22     Komisjon palub Esimese Astme Kohtul:

–       esiteks, jätta apellatsioonkaebus rahuldamata;

–       teise võimalusena, vaidlustatud kohtuotsuse osalisel tühistamisel lükata vaidlusaluse otsuse tühistamise taotlus tagasi, ning

–       mõista kohtukulud välja Acerinoxilt.

23     Acerinox esitab oma apellatsioonkaebuse toetuseks kuus väidet:

–       ilmne tõlgendamisviga, mille tõttu tema väidetavat osalust Hispaania kartellikokkuleppes on ebaõigesti põhjendatud;

–       ebaõige põhjendus argumendi tagasilükkamise kohta, mis puudutab käitumiste parallelismi olemasolu väljaspool Hispaaniat,

–       õiguslik viga, mis puudutab väidetava rikkumise kestuse hindamist;

–       väidetava rikkumise kestust puudutava argumendi tagasilükkamise põhjenduse puudumine;

–       trahvi proportsionaalsust puudutav põhjendamisviga, ning

–       põhiliste kaitseõiguste rikkumine osas, mis puudutab trahvisumma vähendamist.

 Taotlus märkuste esitamiseks kohtujuristi ettepaneku kohta ning teise võimalusena taotlus suulise menetluse taasavamiseks

24     Acerinox palus Euroopa Kohtu kantseleile 2. detsembril 2004 esitatud dokumendis esiteks anda talle õigus esitada kohtujuristi ettepaneku kohta kirjalikke märkusi ning teise võimalusena, et Euroopa Kohus taasavaks määrusega suulise menetluse vastavalt kodukorra artiklile 61.

25     Acerinox soovib anda oma arvamuse selle ettepaneku punktide kohta, mis puudutavad ühelt poolt vaidlustatud kohtuotsuse punktis 37 mainitud faksi tõenduslikku väärtust, mis saadeti 14. jaanuaril 1994 Avista poolt tema filiaalidele (edaspidi „1994. aasta jaanuari faks”), ning teiselt poolt nimetatud kohtuotsuse punkti 90 põhjenduse kohta.

26     Selles osas peab meeles pidama, et Euroopa Kohtu põhikirjas ja kodukorras ei ole pooltele ette nähtud võimalust esitada kohtujuristi ettepanekule märkusi (vt 4. veebruari 2000. aasta määrus kohtuasjas C‑17/98: Emesa Sugar, EKL 2000, lk I‑665, punkt 2). Seetõttu tuleb taotlus märkuste esitamiseks kohtujuristi ettepaneku kohta jätta rahuldamata.

27     Samas võib Euroopa Kohus omal algatusel või kohtujuristi ettepanekul või ka poolte nõudmisel kooskõlas kodukorra artikliga 61 määrata suulise menetluse taasavamise, kui ta leiab, et puudub piisav selgus või kui kohtuasja peab lahendama, toetudes argumendile, mille üle pooled pole vaielnud (vt 29. aprilli 2004. aasta otsus kohtuasjas C‑470/00: parlament v. Ripa di Meana jt, EKL 2004, lk I‑4167, punkt 33, ning 14. detsembri 2004. aasta otsus kohtuasjas C‑210/03: Swedish Match, EKL 2004, EKL 2004, lk I‑11893, punkt 25). Euroopa Kohus leiab pärast kohtujuristi ärakuulamist, et antud asjas on tal käesoleva apellatsioonkaebuse kohta otsuse langetamiseks olemas kogu vajaminev informatsioon. Järelikult tuleb jätta taotlus suulise menetluse taasavamise kohta rahuldamata.

 Apellatsioonkaebus

 Esimene väide

 Poolte argumendid

28     Esimese väitega heidab Acerinox Esimese Astme Kohtule ette seda, et viimane tõlgendas ilmselgelt valesti tema argumente Hispaania kartellikokkuleppes väidetava osalemise küsimuses ning põhjendas seda vaidlustatud kohtuotsuses selles osas valesti.

29     See õiguslik alus puudutab vaidlustatud kohtuotsuse punkte 37 ja 38, milles Esimese Astme Kohus sedastas järgmist:

„37      […] toimikust nähtuvalt, nagu toodi välja ka vaidlusaluse otsuse punktis 33, teatas Avesta 14. jaanuaril 1994. aastal saadetud faksis oma filiaalidele, millest üks asus Hispaanias, mõnede tema konkurentide seisukohast, mis puudutas sulami lisamaksu rakendamise kuupäeva nende siseriiklikel turgudel. Avesta märkis iseäranis Acerinoxi kohta:

„Acerinox teatas, et sulami lisamaksu rakendatakse alates 1. aprillist 1994 (Te lugesite õigesti, aprill)” („Acerinox have announced that surcharges will be applied from 1st april 1994 (yes April!!!)”).

38      Selles osas ei vaidlusta hageja talle omistatud väidete tõepärasust, vaid piirdub sedastusega, et see tõestab kõige paremini kokkuleppe või kooskõlastatud tegevuse puudumist Madridi kohtumise kuupäeval sulami lisamaksu erineva rakendamise kohta Hispaanias. Sellegipoolest tõendab sellest teatamine seda, et 14. jaanuaril 1994 oli Acerinox igal juhul väljendanud oma kavatsust rakendada Hispaanias sulami lisamaksu Madridi kohtumisel asjaomaste ettevõtjate poolt kokku lepitud tingimustel, ning oli seega kartellikokkuleppega seotud.”

30     Acerinox väidab, et Esimese Astme Kohus on vaidlustatud kohtuotsuse punktis 38 ebaõiglaselt leidnud, nagu ta poleks vaidlustanud Avesta poolt 1994. aasta jaanuaris toodud väidete tõepärasust. Tema väitel vaidlustas ta selgelt selle faksi tõendusliku väärtuse Esimese Astme Kohtule esitatud hagis, ning et vaidlustatud kohtuotsuse põhjendus selle kohta põhineb tõendusmaterjali ebaõigel tõlgendamisel.

31     Komisjon väidab, et see väide on üheaegselt nii vastuvõetamatu kui põhjendamatu. Vastuvõetamatu on ta selles osas, milles Acerinox püüab viidata põhjenduse puudulikkusele, mis tegelikult kujutab endast fakti hindamist.

32     Igal juhul järeldas Esimese Astme Kohus kõnealusest faksist õigesti, et kui Acerinox 1993. aasta detsembris kahtles, kas osaleda Hispaania kokkuleppes, siis alates 1994. aasta jaanuarist olid tema kahtlused haihtunud.

 Euroopa Kohtu hinnang

33     Peab märkima, et Esimese Astme Kohtule vaidlusaluse otsuse peale esitatud hagis märgib Acerinox 1994. aasta jaanuari faksi sisu kohta, et „hageja, keda ennast ei oleks saanud seostada ülejäänud tööstusharu võetud hoiakuga, „teadet” puudutav informatsioon oli ebatäpne. Ühtki selletaolist „teadet” ei ole tehtud.”

34     Seega tuleneb Acerinoxi Esimese Astme Kohtule esitatud hagi sõnastusest, et ta vaidlustas nimetatud faksis talle omistatud väidete tõepärasuse. Järelikult on Esimese Astme Kohus vastupidisele viidates esitanud ebaõigesti Acerinoxi seisukohta.

35     1994. aasta jaanuari faks oli kindel tõendusmaterjal, mille abil üritati tõestada Acerinoxi osalemist Hispaania turgu puudutavas kartellikokkuleppes.

36     Seetõttu tuleb arvestada, nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 38 märkis, et Esimese Astme Kohus ei saanud käsitleda 1994. aasta jaanuari faksi tõendina, põhjendamata seda, miks peab Acerinoxi poolt kõnealuse faksi vaidlustamise tagasi lükkama. Jättes vastamata Acerinoxi poolt selles punktis toodud argumendile, on Esimese Astme Kohus rikkunud ESTÜ ja Euroopa Kohtu põhikirja artiklist 30 ja artikli 46 esimesest lõigust tulenevat põhjendamiskohustust.

37     Seega tuleb Acerinoxi esimene väide tunnistada vastuvõetavaks osas, milles ta viitab vaidlustatud kohtuotsuse puudulikule põhjendusele selle ettevõtja osaluse kohta Hispaania kartellikokkuleppes.

38     Sellest tulenevalt tuleb vaidlustatud kohtuotsus tühistada osas, milles seal leiti, et Acerinox osales Hispaania turgu puudutavas kartellikokkuleppes põhjusel, et see ettevõtja ei ole vaidlustanud 1994. aasta faksis sisalduvate väidete tõepärasust.

39     Kuna vaidlustatud kohtuotsus tühistatakse üksnes osaliselt, tuleb uurida muid apellatsioonkaebuse väiteid.

 Teine väide

 Poolte argumendid

40     Teise väitega heidab Acerinox Esimese Astme Kohtule ette, et viimane on puudulikult põhjendades lükanud tagasi tema argumendi, mille kohaselt kajastas tema tegevus väljaspool Hispaaniat üksnes käitumiste parallelismi ning mitte kooskõlastatud tegevust.

41     Acerinoxi väitel leidis Esimese Astme Kohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 42 õigesti, et ta oli rakendanud sulami lisamaksu erinevatel aegadel erinevates liikmesriikides. Sellegipoolest, nagu rõhutati mitmel viisil nii vaidlusaluses otsuses endas kui ka vaidlustatud kohtuotsuses, oli Madridi kohtumise eesmärk vastupidi tõsta üheaegselt sulami lisamaksu hinda.

42     Acerinox leiab, et selles kontekstis tuleb hinnata tema argumenti, mille kohaselt tema käitumine kajastas üksnes turutingimustega kohandumist ning ei toonud kaasa ettevõtjate vahelist kooskõlastatud tegevust.

43     Vastavalt Acerinoxi seisukohale ei ole Esimese Astme Kohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 43 välja toonud nõutavat põhjuslikku seost Madridi kohtumise ja tema käitumise vahel turul, ning ei ole seega piisavalt põhjendanud oma seisukohta Acerinoxi väidetava osalemise kohta väljaspool Hispaaniat toime pandud rikkumises. Järelikult peaks Euroopa Kohus sellise sedastuse kõrvale jätma.

44     Komisjoni väitel lükkas Esimese Astme Kohus Acerinoxi argumendi tagasi, tuginedes faktilistele elementidele, mida Euroopa Kohus enam uurida ei saa, nagu Acerinoxi viibimine Madridi kohtumisel, viimase suhtumine kohtumise ajal, mil ta ei hoidnud teiste osalejate suhtes distantsi, nagu ka sulami lisamaksu rakendamise tegelikkus ning rakendamise kuupäevad mitmes liikmesriigs. Esimese Astme Kohus sedastas, et eelnimetatud liikmesriikides Acerinoxi poolt rakendatud tarifitseerimine ei tulenenud mitte turul vaadeldud käitumiste omaks võtmisest, vaid kooskõlastatud tegevusest.

45     Komisjon leiab, et igal juhul tõendab Esimese Astme Kohtu põhjendus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 41–43 selgelt põhjusliku seose olemasolu Madridi kohtumiselt alguse saanud kooskõlastatud tegevuse ning Acerinoxi käitumise vahel. Seda seost ei saa pidada küsitavaks põhjusel, et Acerinox rakendas sulami lisamaksu ettenähtud kuupäevast pisut hiljem.

 Euroopa Kohtu hinnang

46     Esiteks on Esimese Astme Kohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 30 õigesti väljendanud põhimõtet, mida kohaldatakse tõendamiskoormusele juhul, kui on tuvastatud, et ettevõtjate kohtumistel osalemine on ilmselgelt konkurentsivastase iseloomuga. Lisaks tuletas Esimese Astme Kohus meelde, tuginedes 8. juuli 1999. aasta otsusele kohtuasjas C‑199/92 P: Hüls v. komisjon (EKL 1999, lk I‑4287, punkt 155) ja 8. juuli 1999. aasta otsusele kohtuasjas C‑235/92 P: Montecatini v. komisjon (EKL 1999, lk I‑4539, punkt 181), et asjaomasel ettevõtjal on kohustus esitada tõendeid selle kohta, et tema osalemisel nimetatud kohtumistel puudub igasugune konkurentsivastane iseloom, mille tõendamiseks on ta oma konkurentidele teatanud, et ta osaleb võrreldes nendega erinevast seisukohast lähtudes.

47     Teiseks kohustus Esimese Astme Kohus tagama selle põhimõtte kohaldamise käesolevas kohtuasjas esinevatel asjaoludel. Esiteks märkis ta vaidlustatud kohtuotsuse punktis 31 ühelt poolt, et Acerinoxi osalemist Madridi kohtumisel ei olnud vaidlustatud, ning teiselt poolt, et selle kohtumisega kaasnes roostevabast terasest lametoodete erinevate tootjate vahel lõpphinna osa kooskõlastamine, rikkudes sellega ESTÜ asutamislepingu artikli 65 lõiget 1.

48     Esimese Astme Kohus uuris seejärel, kas Acerinox oli teistest kohtumisel osalejatest erineval seisukohal, väljendades seeläbi oma kavatsust mitte rakendada sulami lisamaksu muudes liikmesriikides peale Hispaania Kuningriigi.

49     Selle kohta sedastas Esimese Astme Kohus vaidlustatud kohtotsuse punktis 41, et Acerinox ei ole tõendanud, et ta jäi erinevale seisukohale. Vastupidi, tuginedes Acerinoxi tunnistusele, mille ta andis vastuseks komisjoni küsimusele, märkis Esimese Astme Kohus, et see äriühing ei ole väitnud, et ta võttis Madridi kohtumisel hoiaku rakendada Hispaanias sulami lisamaksu, kuid tunnistas, et „enamus osalejatest olid sulami lisamaksu nõus rakendama nii kiiresti kui võimalik.” Esimese Astme Kohus täpsustas nimetatud kohtuotsuse punktis 42, et Acerinox kohaldas seejärel sulami lisamaksu erinevates Euroopa riikides 1994. aasta veebruari ja mai vahele jäävatel erinevatel kuupäevadel.

50     Esimese Astme Kohus järeldas vaidlustatud kohtuotsuse punktis 43, et Acerinox ei suutnud vajalikul määral selgitada, et teiste turul tegutsevate tootjate poolt rakendatud sulami lisamaks tulenes üksnes käitumiste parallelismist, kuna see kohandamine eelnes asjaomaste ettevõtjate vahelisele kooskõlastusele, mille eesmärk oli sarnase normväärtuse kasutamine ja kohaldamine sulami lisamaksu arvutamisel.

51     Esimese Astme Kohus otsustas vaidlustatud kohtuotsuse punktis 45, et Acerinoxi tuleb käsitleda kartellikokkuleppe osalisena selles osas, milles ta kavatses sulami lisamaksu rakendada muudes liikmesriikides kui Hispaania.

52     Esimese Astme Kohtu analüüsist tuleneb, et viimane kohaldas õigesti käesoleva kohtuotsuse punktis 46 meelde tuletatud õiguspõhimõtet. Samuti tuvastas ta enne seda, kui ta jättis kõrvale võimaluse, et see kohaldamine peegeldab käitumiste parallelismi, esiteks Acerinoxi osalemise ilmselgelt konkurentsivastase iseloomuga kohtumisel, ning teiseks selle, et see ettevõtja ei olnud tõendanud, et hoidis distantsi selle kohtumise eesmärkidest, mis puudutasid sulami lisamaksu arvutamist ja kasutamist, ning kolmandaks, Acerinoxi poolt sulami lisamaksu rakendamise kohtumisel määratud meetodi järgi.

53     Seega oli Esimese Astme Kohus tuvastanud seose Madridi kohtumise ja Acerinoxi käitumise vahel muudes liikmesriikides peale Hispaania ning järelikult on ta täielikult põhjendanud oma järeldust, mille kohaselt tuleb seda ettevõtet käsitleda neid riike puudutava kartellikokkuleppe osalisena.

54     Sellest järelduvalt tuleb teine väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.

 Kolmas väide

 Poolte argumendid

55     Kolmanda väitega heidab Acerinox Esimese Astme Kohtule ette seda, et viimane kohaldas väidetava rikkumise kestuse hindamisel ekslikku õiguslikku kriteeriumit.

56     Vastavalt Acerinoxi seisukohale kohaldas Esimese Astme Kohus selles küsimuses Euroopa Kohtu praktikat vääralt, nagu on mainitud nimetatud otsuse punktis 63, leides vaidlustatud kohtuotsuse punktis 64, et komisjonil oli õigus arvata, et rikkumine kestis kuni 1998. aasta jaanuarini, mainimata poolte vahel vähimagi kooskõlastuse olemasolu pärast 1994. aasta esimesi kuusid, kuigi kokkulepet peeti lõppenuks. Rikkumine, kui see üldse olemas oli, piirdus 1994. aasta esimese poolega.

57     Nimetatud kohtupraktika tõendab, et EÜ asutamislepingu artikli 85 (nüüd EÜ artikkel 81) ning analoogselt ESTÜ asutamislepingu artikli 65 nõuete eiramine jätkub üksnes siis, kui asjaomaste ettevõtjate vahel püsib teatav kooskõlastus. Ei ole kuidagi võimalik tõendada, et sulami lisamaksu üle teostati viimaste poolt regulaarset ja kooskõlastatud kontrolli.

58     Komisjon väidab, et kolmas väide põhineb ekslikul eeldusel selles osas, milles ühtki vaidlustatud kohtuotsuse osa ei saanud tõlgendada sedastusena selle kohta, et kartellikokkuleppe jõustumine oli peatatud mõned kuud peale 1994. aasta algust.

59     Komisjoni arvates on Esimese Astme Kohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 61 leidnud õigesti, et Madridi kohtumisel kokku lepitud normväärtuste hoidmist Acerinoxi poolt kogu perioodi vältel ei saa põhjendada teisiti kui kooskõlastuse olemasoluga, mis kestis pärast 1994. aasta esimesi kuid.

 Euroopa Kohtu hinnang

60     Selles osas piisab, kui märkida vastupidi Acerinoxi süüdistustele, et Esimese Astme Kohus ei pidanud kartellikokkulepet lõpetatuks enne vaidlusaluse otsuse vastuvõtmist 21. jaanuaril 1998. Vastupidi, tulenevalt vaidlustatud kohtuotsuse punktidest 60, 61, 63 ja 64 kestis Esimese Astme Kohtu arvates kokkulepe kuni selle otsuse võtmiseni.

61     Vaidlustatud kohtuotsuse punktis 60 sedastas Esimese Astme Kohus, et kuni nimetatud kuupäevani jätkasid Acerinox ja teised ettevõtjad Madridi kohtumisel kokku lepitud normväärtuse rakendamist. Sama kohtuotsuse punktis 61 tuletas ta meelde, et Acerinoxi rikkumise objektiks oli sulami lisamaksu summa kindlaksmääramine arvutuse põhjal, mis sisaldas normväärtusi, mis olid identsed tema konkurentide normväärtustega ning mis olid koos teiste tootjatega kooskõlastuse raames ühiselt kindlaks määratud. Esimese Astme Kohus järeldas eeltoodust, et selle ettevõtja poolt normväärtuse hoidmist sulami lisamaksu arvutamise näol ei saa põhjendada teisiti kui kooskõlastuse olemasoluga.

62     Esimese Astme Kohus märgib vaidlustatud kohtuotsuse punktis 63, et kooskõlastuse mõju kestis kuni vaidlusaluse otsuse vastuvõtmiseni, ilma, et see oleks ametlikult tähendanud kokkuleppe lõpetamist. Esimese Astme Kohus järeldas nimetatud kohtuotsuse punktis 64, et selles osas, milles Acerinox ei olnud loobunud enne selle otsuse vastuvõtmist Madridi kohtumisel kokku lepitud normväärtuste kohaldamisest, oli komisjonil õigus arvata, et rikkumine kestis kuni selle kuupäevani.

63     Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 107 märkis, tuleb Acerinoxi argumenti, mille järgi Esimese Astme Kohus kohaldas ekslikult Euroopa Kohtu praktikat ametlikult lõpetatud kartellikokkuleppe mõjule kohaldatavate konkurentsireeglite osas, käsitleda igal juhul asjakohatuna seetõttu, et see põhines ekslikul eeldusel, et kokkulepe oli lõpetatud 1994. aastal.

64     Seetõttu tuleb kolmas väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata

 Neljas väide

 Poolte argumendid

65     Neljanda väitega, mis puudutab vaidlustatud kohtuotsuse punkti 62, heidab Acerinox Esimese Astme Kohtule ette, et viimane ei ole põhjendanud, miks ta lükkas tagasi argumendi, mille kohaselt oli nikli hind alates 1994. aasta juulikuust jõudnud oma algsele tasemele, mistõttu temale süüks arvatud kooskõlastusel puudus alates sellest kuupäevast igasugune mõju.

66     Acerinoxi väitel on teada, et sulami lisamaksu arvutamist on kasutatud juba 25 aastat. Olgu öeldud, et selle tegevuse eesmärk on alandamise teel üksnes muuta eelnevalt olemasoleva sulami lisamaksu aktiveerumisväärtust, seetõttu omab tähendust asjaolu, et nikli hind oli 1994. aasta juulikuu jooksul jõudnud varem määratletud tasemele. Vastavalt Acerinoxi seisukohale peatus sel kuupäeval automaatselt igasugune kooskõlastatud tegevus, mis seisnes aktiveerumisväärtuse alandamises, kuna sulami lisamaks oli igal juhul kohaldatav eelnevalt olemas oleva meetodi alusel.

67     Komisjoni väitel ei saa Acerinox kinnitada, et sulami lisamaksu oleks pidanud maksma igal juhul, kas siis enne kartellikokkuleppe rakendumist kasutatud meetodi alusel või pärast seda. Asjaolu, et nikli 1994. aasta juuli turuväärtus ja sulami lisamaksu aktiveerumismäär olid võrdsed, oli üksnes juhuslik ning sõltus niklituru arengust. Komisjon peab oluliseks seda, et hoolimata nikli turuhinnast, oli uue arvutusmeetodi järgi kohaldatav sulami lisamaks alati kõrgem kui eelneva meetodi järgi makstav lisamaks.

 Euroopa Kohtu hinnang

68     Esimese Astme Kohus leiab vaidlustatud kohtuotsuse punktis 62, et selles osas, milles rikkumise objektiks olevate sulamielementide normväärtused jäid samaks, ei tähendanud asjaolu, et nikli hind pöördus teatud kuupäeval tagasi oma algsele tasemele, mitte seda, et rikkumine ei toonud enam kaasa konkurentsivastast mõju, vaid üksnes seda, et sulami lisamaksu tuli täpselt arvutada seda arengut arvesse võttes. Sel põhjusel lükkas Esimese Astme Kohus Acerinoxi argumendi asjassepuutumatuse tõttu tagasi.

69     Selle kohta tuleb rõhutada, et Esimese Astme Kohus on põhjendanud Acerinoxi argumendi tagasilükkamist. Tulenevalt vaidlustatud kohtuotsuse punktist 62, tähendas nikli normväärtuse kooskõlastatud langetamine seda, et sulami lisamaks oleks rakendatav siis, kui selle toormaterjali turuväärtus oleks kõrgem uuest väärtusest. Acerinox ei esita ühtegi põhjendust selle kohta, kuidas oleks nikli turuväärtuse langemine alates 1994. aasta juulist takistanud kartellikokkuleppega kaasnenud mõju avaldumist.

70     Neil asjaoludel oli Esimese Astme Kohtul täielik õigus Acerinoxi argument asjassepuutumatuse tõttu tagasi lükata.

71     Seega tuleb neljas väide ilmselge põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.

 Viies väide

 Poolte argumendid

72     Viienda väitega heidab Acerinox Esimese Astme Kohtule ette seda, et viimane jättis vaidlustatud kohtuotsuse punktis 90 trahvi suuruse määramisel arvestamata asjaomaste ettevõtjate suhtelise tähtsuse. Acerinox väidab iseäranis, et Esimese Astme Kohus jättis arvestamata argumendi, mille kohaselt oli tema protsentuaalse turuosa ja Usinori 7‑protsendilise turuosa vaheline erinevus 65% tema turuosast ning see oli seega väga suur. Lisaks sellele oleks märgatav erinevus vaid üks asjakohane tingimus kaalutlemise kohaldamiseks vastavalt komisjoni teatisele suunised määruse nr 17 artikli 15 lõike 2 ja ESTÜ asutamislepingu artikli 65 lõike 5 kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta (EÜT 1998, C 9, lk 3; edaspidi „suunised”). Esimese Astme Kohus on seega puudulikult põhjendanud Acerinoxile määratud trahvi suurust.

73     Komisjon väidab, et 65%-line osakaal on petlik ning Esimese Astme Kohus leidis õigesti, et komisjon ei ole teinud hindamisviga, asudes seisukohale, et asjaomaste ettevõtjate turuosade erinevus ei olnud märkimisväärne ning seetõttu ei oleks olnud trahvisummade kaalutlemine õigustatud.

 Euroopa Kohtu hinnang

74     Esimese Astme Kohus kontrollis komisjoni poolt trahvisumma määramisel kasutatud meetodi põhjendatust, viidates vaidlustatud kohtuotsuse punktis 77 sisalduvatele suunistele. Ta märkis punktides 78 ja 81, et komisjon määratles trahvisumma lähtekoha kooskõlas nimetatud suunistega ning vastavalt rikkumise raskusastmele.

75     Esimese Astme Kohus otsustas vaidlustatud kohtuotsuse punktis 90, mis puudutas komisjoni otsust mitte kohaldada selle summa osas asjaomaste ettevõtjate suhtes kaalutlemist, et komisjonil oli õigus tugineda eelkõige nende ettevõtjate suurusele ja majanduslikule võimsusele, käsitledes neid suurtena, kuna eelnevalt oli märgitud, et kuue kõnealuse ettevõtja osa oli rohkem kui 80% Euroopas toodetud roostevaba terase valmistoodetest.

76     Esimese Astme Kohus täpsustas punktis 90, et Acerinoxi poolt läbi viidud võrdlusest tema turuosa, mis oli umbes 11%, ja Usinori, AST-i ja Avesta vastava turuosa vahel, kellele kuulus vastavalt umbes 18%, 15% ja 14% nimetatud turust, ei ilmne nende ettevõtjate vahelist „olulist erinevust” suuniste punkti 1 A kuuenda lõigu tähenduses, mis rikkumise raskusastme hindamise huvides õigustaks nende eristamist.

77     Sellega seoses tuleb viidata suunistele. Suuniste punkti 1 A kuuenda lõigu kohaselt, peale seda, kui trahvisumma põhiosa on vastavalt rikkumise raskusastmele kindlaks määratud ning rikkumisega on seotud mitu ettevõtjat, „võib mõnel juhul osutuda vajalikuks kasutada kindlaksmääratud summade puhul kaalutegureid, et võtta arvesse konkreetse juhtumi kaalu ja seega rikkumise tegelikku mõju igale konkureerivale ettevõtjale, eeskätt juhul, kui samalaadseid rikkumisi toime panevate ettevõtjate suurus erineb üksteisest oluliselt, ja kohandada seega üldist lähtekohta vastavalt iga ettevõtja tunnustele.”

78     Esimese Astme Kohus ei teinud hindamisviga, leides, et Acerinoxi turuosa vahel, mis oli umbes 11% ning Usinori, AST-i ja Avesta turuosa, mis moodustas umbes 14 kuni 18%, ei olnud märkimisväärset erinevust ning jättes arvestamata Acerinoxi pakutud 65% osakaalu. Sarnaselt komisjoni õigustatud väitele oli see protsendimäär ekslik selles mõttes, et see jätab asjaomaste ettevõtjate turuosade erinevusest asjassepuutumatule võrdlusele põhinedes ülepaisutatud mulje.

79     Välja arvatud Usinori ja Acerinoxi vastavate turuosade vaheline erinevus, ei ole viimane toonud ühtki teist argumenti, mis vastavalt suuniste punkti 1 A kuuendale lõigule õigustaks trahvisummade kaalutlemist.

80     Järelikult tuleb sedastada, et Esimese Astme Kohus põhjendas õigesti järeldust, milles ta märkis, et asjaomaste ettevõtjate turuosade vaheline erinevus ei õigusta iseenesest Acerinoxile määratud trahvisumma kaalutlemist ning ta leidis õigustatult, et trahvisumma oli proportsionaalne.

81     Neil asjaoludel tuleb viies väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.

 Kuues väide

82     Kuuenda väitega toob Acerinox välja, et Esimese Astme Kohus on teinud õigusliku vea, keeldudes talle määratud trahvisumma vähendamisest sama suures osas, kui teistele kartellikokkuleppes osalenud ettevõtjatele, põhjusel, et ta vaidlustas talle saadetud vastuväiteteatised, kuigi ta tegi komisjoniga koostööd samamoodi kui teised ettevõtjad. See keeldumine on diskrimineeriv ning kujutab endast põhiliste kaitseõiguste rikkumist.

83     Acerinoxi väitel tunnistas Esimese Astme Kohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 139, et nimetatud ettevõtjate koostööaste komisjoniga oli võrreldav faktide paikapidavuse tunnistamise osas, st osalemine Madridi kohtumisel, kohtumise arutelude sisu ning sulami lisamaksu rakendamiseks võetud meetmed. Sellest hoolimata piirdus Esimese Astme Kohus Acerinoxile määratud trahvisumma vähendamisega 20% ulatuses, kuigi Usinorile määratud trahvisummat vähendati 40%. Acerinox väidab, et Esimese Astme Kohtu lähenemine vastab asjaomaste ettevõtjate erinevale kohtlemisele tulenevalt sellest, et nad otsustasid vastusena vastuväiteteatistele teostada oma kaitseõigusi.

84     Komisjon leiab, et vastupidi Usinorile ja Avistale, kes tegid koostööd ning tunnistasid oma osalemist kooskõlastatud tegevuses, ei saa Acerinox´i trahvisummat vähendada samavõrra kui teise kahe ettevõtja oma.

 Euroopa Kohtu hinnang

85     Selleks et tuvastada, kas Esimese Astme Kohus tegi õigusliku vea, kui vähendas Acerinoxile määratud trahvisummat tunduvalt vähem kui Usinorile ja Avestale määratud trahvisummasid, tuleb viidata Euroopa Kohtu praktikale, mis puudutab komisjoni pädevuse ulatust eelnevas uurimismenetluses ja haldusmenetluses, arvestades kaitseõiguste tagamise vajadust.

86     Vastavalt 18. oktoobri 1989. aasta otsusele kohtuasjas 374/87: Orkem v. komisjon (EKL 1989, lk 3283, punktid 34 ja 35) võib komisjon kohustada ettevõtjat esitama talle kogu vajalikku teavet, mida see ettevõtja võib omada, kuid ta ei või kohustada ettevõtjat andma vastuseid, mis tooks talle kaasa rikkumise olemasolu tunnistamise, kuna selle tõendamine on komisjoni kohustus.

87     Kui komisjon ei saa ettevõtjat sundida tunnistama rikkumises osalemist, ei takista see trahvisumma määratlemisel arvesse võtmast asjaolu, et see ettevõtja on teda vabatahtlikult abistanud rikkumise olemasolu tuvastamisel.

88     Selle kohta tuleneb 16. novembri 2000. aasta otsusest C‑298/98 P: Finnboard v. komisjon (EKL 2000, lk I‑10157) ning eelkõige punktidest 56, 59 ja 60, et komisjon võib trahvisumma määratlemisel arvesse võtta asjaomase ettevõtja poolt antud abi rikkumise kergemini tuvastamiseks, ning iseäranis asjaolu, et ettevõtja on tunnistanud oma osalemist rikkumises. Komisjon võib teda abistanud ettevõtja trahvisummat märkimisväärselt vähendada ning seda märkimisväärselt vähem kahandada teise ettevõtja osas, kes on piirdunud sellega, et ta ei ole ümber lükanud peamisi väiteid faktide osas, millel komisjoni etteheited põhinevad.

89     Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 140 märkis, on oluline rõhutada, et ette heidetud rikkumise omaksvõtmine on puhtalt asjaomase ettevõtja vaba tahte küsimus. Keegi ei sunni teda kartellikokkulepet tunnistama.

90     Järelikult tuleb tõdeda, et komisjoni poolt asjaomase ettevõtja koostöövalmiduse, sealhulgas rikkumise tunnistamise, arvesse võtmine vähendatud trahvisumma kohaldamiseks, ei kujuta endast kaitseõiguste riivet.

91     Sellisena tuleb mõista koostööteatist ning iseäranis selle D-osa, mille järgi võib komisjon kohaldada trahvisumma vähendamist 10–50%, mida oleks ettevõtjale määratud koostöö puudumisel, eelkõige siis, kui see ettevõtja teatab komisjonile, et ta ei vaidlusta komisjoni süüdistuste aluseks olevaid asjaolusid. Asjaomase ettevõtja koostöövorm, mis võimaldab trahvisumma vähendamist, ei ole piiratud asjaolude olemuse tunnistamisega, vaid sisaldab ka rikkumises osalemise tunnistamist.

92     Käesolevas kohtuasjas tuletas Esimese Astme Kohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 146 meelde, et vaidlusaluse otsuse kohaselt tunnistasid üksnes Usinor ja Avista kooskõlastuse olemasolu. Ta täpsustas, et vastavalt otsusele tunnistas Acerinox kooskõlastamise toimumist, eitades samas enda osalemist selles, mistõttu tema koostöö komisjoniga oli tunduvalt piiratum kui Usinoril ja Avestal.

93     Esimese Astme Kohus sedastas vaidlustatud kohtuotsuse punktis 147, et kuigi Acerinox nõustus komisjoni toodud asjaoludega, mis õigustasid sellele äriühingule määratud trahvisumma vähendamist 10%, ei nähtu ühestki dokumendist, et ta oleks rikkumises osalemist sõnaselgelt tunnistanud.

94     Toetudes Euroopa Kohtu praktikale, märkis Esimese Astme Kohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 148, et määratud trahvisumma vähendamine on õigustatud üksnes siis, kui asjaomase ettevõtja käitumine võimaldas komisjonil rikkumist kergemini tuvastada ning kui tegemist ei ole juhtumiga, mil see ettevõtja vaidlustab vastuväiteteatisele esitatud vastuses igasuguse rikkumises osalemise.

95     Esimese Astme Kohus järeldas vaidlustatud kohtuotsuse punktis 149, et Acerinoxi poolt vastuväiteteatisele antud vastust silmas pidades on komisjon õigesti hinnanud, et viimane ei käitunud viisil, mis õigustaks trahvisumma täiendavat vähendamist haldusmenetluses tehtud koostöö tõttu.

96     Seetõttu tuleb kuues väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.

97     Eespool toodud järeldusest tuleneb, et üksnes esimene Acerinoxi poolt oma apellatsioonkaebuse toetuseks toodud väide on põhjendatud.

 Vaidlustatud kohtuotsuse osalise tühistamise tagajärjed

98     Euroopa Kohtu põhikirja artikli 61 esimese lõigu kohaselt tühistab Euroopa Kohus Esimese Astme Kohtu otsuse, kui apellatsioonkaebus on põhjendatud. kui menetlusstaadium lubab, võib ta ise teha asja suhtes lõpliku kohtuotsuse, või suunata asja otsustamiseks tagasi Esimese Astme Kohtusse.

99     Käesolevas kohtuasja menetlusstaadiumis võib otsustada Acerinoxi väite üle, mille ta esitas tema poolt Hispaania turgu puudutavas rikkumises osalemise tõendamatuse kohta ning eriti 1994. aasta jaanuari faksi tõenduslikku väärtuse kohta.

 Poolte argumendid

100    Acerinox väitis Esimese Astme Kohtus, et kuigi ta osales Madridi kohtumisel, keeldus ta kohtumise jooksul sulami lisamaksu ühtse süsteemiga liitumast ning ta pole osalenud üheski sulami lisamaksu rakendamisega seotud kokkuleppes. Tema arvates 1994. aasta jaanuari faks, mis vaidlusaluse otsuse põhjenduste punkti 33 kohaselt märgib, et „Acerinox teatas, et sulami lisamaksu rakendatakse alates 1. aprillist 1994 (Te lugesite õigesti, aprill!)”, ei tõenda kuidagi tema osalemist eelkõige just Hispaania turgu puudutavas kartellikokkuleppes.

101   Selle faksi kohta teatas Acerinox Esimese Astme Kohtule esitatud hagis järgmist:

„Informatsioon [Acerinoxi] teate kohta, kes ei olnud seotud ülejäänud tööstusharu suhtumisega, oli ebatäpne. Seda „teadet” sellisel kujul ei ole kunagi väljastatud. […] ainus riik, kus Acerinox avaldas avaliku hinnakirja ning kus ta seega „teatas” oma hinnad, oli Hispaania. On teada, et ühtki muudatust selles hinnakirjas ei tehtud enne 20. maid 1994, mil hageja teatas komisjonile ja oma klientidele otsustest reastada alates 1994. aasta juunist sulami lisamaksu vastavalt teistes liikmesriikides tema konkurentide poolt juba rakendatud lisamaksule.”

102   Acerinox lisas Esimese Astme Kohtule esitatud vastuväites, et „talle omistatav sõnastus nimetatud faksis pigem kinnitas hageja poolt lisamaksu rakendamise edasilükkamise osas igasuguse nõusoleku või kooskõlastatud tegevuse puudumist. On selge, et see informatsioon on väär. Kui oleks olnud mingisugune nõusolek või koostöö, oleks eeldatud teate õigsust.”

 Euroopa Kohtu hinnang

103   Tuleb meeles pidada, nagu märkis ka kohtujurist oma ettepaneku punktis 200, et kui vaidlus on konkurentsireeglite rikkumise olemasolu üle, siis on komisjon kohustatud esitama tõendeid väidetava rikkumise kohta ning tooma asjakohaseid tõendeid, mis piisava õigusliku kindlusega kinnitaksid nimetatud rikkumise toimepanemise asjaolusid.

104   Selle kohta tuleb märkida, et komisjon on tuvastanud rea olukordi, mida Acerinox ei ole vaidlustanud:

–       esiteks, komisjon täpsustab vaidlusaluse otsuse põhjenduste punktis 21, et Acerinox organiseeris Madridi kohtumise ning oli üks sellel osalejatest;

–       seejärel, nagu mainib Acerinox, rakendas ta Taanis alates 1994. aasta veebruarist sulami lisamaksu kohtumisel kokku lepitud meetodi alusel, ning seejärel teistes liikmesriikides märtsi ja juuni vahel. Sulami lisamaksu rakendamine Hispaanias oli ette nähtud kõnealuse aasta juunikuuks;

–       lõpuks, 1994. aasta jaanuari faksis, mis oli koostatud Avesta esindaja poolt Madridi kohtumisel ning saadetud peale seda kohtumist, nimetatakse Acerinoxi ühe kohtumisel osalenud ettevõtjana, kes on väljendanud oma soovi sulami lisamaksu rakendada.

105   Mis puudutab nimetatud faksi, siis kuigi Acerinox seab kahtluse alla selle tõlgendamise, ei vaidlusta ta ei selle olemasolu ega ka asjaolu, et see sisaldas talle omistatud sõnastust. Kui see faks oli koostatud peale kohtumist ning seal märgiti, et alates 1994. aasta jaanuarikuust oli Acerinox selgelt väljendanud oma kavatsust kohtumisel vastuvõetud sulami lisamaksu rakendada, siis oli komisjonil alust arvata, et tegemist on dokumendiga, mis tõendab selle ettevõtja osalemist rikkumises.

106   Asjaolu, et faksis mainitud kuupäev ei vasta Acerinoxi poolt sulami lisamaksu tegeliku rakendamise kuupäevadele, ei ole piisav, et jätta ettevõtja ilmset lisamaksu rakendamise kavatsust peegeldav dokument tõendusmaterjalina arvestamata.

107   Käesoleva kohtuotsuse punktis 104 toodud asjaolusid silmas pidades võis komisjon, ilma et ta oleks teinud hindamisvea, jõuda järeldusele, mille kohaselt Acerinox oli osalenud asjaomaseid liikmesriike, sealhulgas Hispaaniat puudutavas kartellikokkuleppes.

108   Eespool toodust tuleneb, et Esimese Astme Kohtus Acerinoxi poolt oma hagi toetuseks esitatud väide, mille kohaselt ei saa 1994. aasta jaanuari faksi vaadelda tõendina tema seotuse kohta nimetatud kartellikokkuleppega, ei ole põhjendatud ning tuleb seetõttu tagasi lükata.

109   Järelikult tuleb Acerinoxi hagi tagasi lükata selles osas, milles ta põhineb nimetatud alusel.

 Kohtukulud

110   Vastavalt kodukorra artikli 122 esimesele lõigule otsustab Euroopa Kohus kohtukulude jaotuse, kui apellatsioonkaebus on põhjendamatu või kui see on põhjendatud ja ta teeb ise kohtuasjas lõpliku otsuse. Vastavalt kodukorra artikli 69 lõike 2 esimesele lõigule, mida kodukorra artikli 118 alusel kohaldatakse apellatsioonkaebuste suhtes, on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna komisjon on Acerinoxilt kohtukulude hüvitamist nõudnud ning kuna suurem osa viimase poolt apellatsioonkaebuse raames esitatud väidetest on tagasi lükatud, nagu ka Esimese Astme Kohtusse esitatud hagi ainuke alus, mis peale vaidlustatud kohtuotsuse osalist tühistamist Euroopa Kohtus läbi vaadati, tuleb kohtukulud käesolevas astmes jätta Acerinoxi kanda. Kulid, mis on seotud Esimese Astme Kohtu menetlusega, mille tulemusena tehti vaidlustatud kohtuotsus, kantakse selle kohtuotsuse resolutiivosa punktis 3 määratud viisil.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (esimene koda) otsustab:

1.      Tühistada Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu 13. detsembri 2001. aasta otsus kohtuasjas T‑48/98: Acerinox v. komisjon osas, milles lükati tagasi Compañía española para la fabricación de aceros inoxidables SA (Acerinox) esitatud õiguslik alus puuduva põhjenduse kohta, mis käsitles selle ettevõtja väidetavat osalemist Hispaania turgu puudutavas kartellikokkuleppes.

2.      Ülejäänud osas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3.      Jätta Compañía española para la fabricación de aceros inoxidables SA (Acerinox) tühistamishagi rahuldamata osas, milles see põhines õiguslikul alusel, mille kohaselt tegi komisjon õigusliku vea, kui andis Avesta Sheffield AB poolt 14. jaanuaril 1994 oma filiaalidele saadetud faksile tõendusliku väärtuse.

4.      Käesolevas astmes mõista kohtukulud välja La Compañía española para la fabricación de aceros inoxidables SA-lt (Acerinox). Kulud, mis on seotud Esimese astme kohtu menetlusega, mille tulemusena tehti käesoleva kohtuotsuse resolutiivosa punktis 1 nimetatud otsus, kantakse selle kohtuotsuse resolutiivosa punktis 3 määratud viisil.

Allkirjad

---

* Kohtumenetluse keel: hollandi.