Dit document is overgenomen van EUR-Lex
Document 52024PC0316
Proposal for a COUNCIL REGULATION on strengthening the security of identity cards of Union citizens and of residence documents issued to Union citizens and their family members exercising their right of free movement
Ettepanek: NÕUKOGU MÄÄRUS liidu kodanike isikutunnistuste ning vaba liikumise õigust kasutavatele liidu kodanikele ja nende pereliikmetele väljaantavate elamislubade turvalisuse suurendamise kohta
Ettepanek: NÕUKOGU MÄÄRUS liidu kodanike isikutunnistuste ning vaba liikumise õigust kasutavatele liidu kodanikele ja nende pereliikmetele väljaantavate elamislubade turvalisuse suurendamise kohta
COM/2024/316 final
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,23.7.2024
COM(2024) 316 final
2024/0187(CNS)
Ettepanek:
NÕUKOGU MÄÄRUS
liidu kodanike isikutunnistuste ning vaba liikumise õigust kasutavatele liidu kodanikele ja nende pereliikmetele väljaantavate elamislubade turvalisuse suurendamise kohta
(EMPs kohaldatav tekst)
SELETUSKIRI
1.ETTEPANEKU TAUST
•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
17. aprillil 2018 võttis komisjon vastu ettepaneku määruse kohta, mis käsitleb liidu kodanike isikutunnistuste ning vaba liikumise õigust kasutavatele liidu kodanikele ja nende pereliikmetele väljaantavate elamislubade turvalisuse suurendamist 1 . Komisjon tegi ettepaneku, et Euroopa Parlament ja nõukogu võtaksid määruse puhul aluseks Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 21 lõike 2. Selle ettepaneku põhjal võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu 20. juunil 2019 vastu määruse (EL) 2019/1157, 2 mida on kohaldatud alates 2. augustist 2021.
Euroopa Kohus otsustas kohtuasjas Landeshauptstadt Wiesbaden, 3 et määrus (EL) 2019/1157 on kehtetu, kuna see on ekslikult võetud vastu ELi toimimise lepingu artikli 21 lõike 2 alusel, kohaldades seadusandlikku tavamenetlust. Kohtu sõnul kuulub määrus (EL) 2019/1157 nende õigusaktide hulka, mis kuuluvad ELi toimimise lepingu artikli 77 lõike 3 konkreetsesse kohaldamisalasse, millega nähakse ette seadusandlik erimenetlus ning eelkõige nõukogu ühehäälsus.
Määrust (EL) 2019/1157 kehtetuks tunnistades otsustas kohus, et „määruse [2019/1157] tagajärjed tuleb jätta kehtima seni kuni mõistliku aja jooksul, mis ei või ületada kahte aastat alates käesoleva kohtuotsuse kuulutamisele järgneva aasta 1. jaanuarist, jõustub seda asendav uus määrus, mis põhineb ELTL artikli 77 lõikel 3.“
Käesoleva ettepaneku eesmärk on algatada menetlus, et võtta sobiliku õigusliku aluse ehk ELi toimimise lepingu artikli 77 lõike 3 alusel vastu uus määrus liidu kodanike isikutunnistuste ning vaba liikumise õigust kasutavatele liidu kodanikele ja nende pereliikmetele väljaantavate elamislubade turvalisuse suurendamise kohta.
Käesoleva ettepanekuga esitatakse sisuliselt uuesti määruse (EL) 2019/1157 tekst, nagu Euroopa Parlament ja nõukogu on selle vastu võtnud. Eelkõige otsustas Euroopa Kohus, et harta artikliga 7 tagatud eraelu puutumatuse õiguse ja harta artikliga 8 tagatud isikuandmete kaitse õiguse piiramine, mis tuleneb kohustusest kanda kaks sõrmejälge isikutunnistuste andmekandjale, ei riku proportsionaalsuse põhimõtet 4 .
Sellest hoolimata on komisjon seisukohal, et on asjakohane kohandada teksti teatavates vähem olulistes aspektides. Neid kohandusi on selgitatud jaotises „Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus“.
•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Liit moodustab oma kodanikele vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva sisepiirideta ala, kus isikute vaba liikumine on tagatud koos välispiiride haldamise, varjupaiga ja sisserände ning kuritegevuse ja terrorismi ennetamise ja nende vastu võitlemisega seotud asjakohaste meetmete võtmisega. Paljud liidu turvameetmed – nagu Schengeni piirieeskirjadega 5 Schengeni infosüsteemis sisse seatud süstemaatiline kontroll – sõltuvad turvalistest reisidokumentidest ja elamislubadest.
Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 77 lõikega 1 ning nagu Euroopa Kohus on märkinud kohtuasjas Landeshauptstadt Wiesbaden 6 tehtud otsuses, peab liit töötama välja poliitika, mille eesmärk on tagada sisepiiride ületamisel igasuguse piirikontrolli puudumine mis tahes kodakondsusega isikute suhtes ja isikute kontrollimine, samuti tõhusa valve teostamine välispiiride ületamisel ning kehtestada järk-järgult välispiiride integreeritud piirivalvesüsteem. Passe, isikutunnistusi, elamislubasid või mis tahes muid osutatud kõnealuseid dokumente käsitlevad sätted on sellise liidu poliitika lahutamatu osa. Liidu kodanike puhul võimaldavad kavandatud määrusega hõlmatud dokumendid muu hulgas tõendada, et neil on õigus liikmesriigi territooriumil vabalt liikuda ja elada, nagu on osutatud ELi toimimise lepingu artikli 20 lõike 2 punktis a, ning seega seda õigust kasutada.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2004/38/EÜ 7 on sätestatud liidu kodanikele ja nende pereliikmetele liidus vaba liikumise ja (nii ajutise kui ka alalise) elukoha valiku õiguse kasutamise tingimused. Selle direktiiviga on ette nähtud, et kehtiva isikutunnistuse või passi olemasolu korral võivad liidu kodanikud ja nende pereliikmed siseneda teise liikmesriigi territooriumile ja seal elada ning taotleda asjakohast elamisluba. Direktiiviga 2004/38/EÜ ei ole siiski kindlaks määratud liikmesriiki sisenemiseks või sealt lahkumiseks kasutatavate isikutunnistuste vormi ega standardeid. Samamoodi ei ole sellega ette nähtud konkreetseid standardeid elamislubadele, mis antakse välja liidu kodanikele ja nende pereliikmetele, peale dokumentide nimetuse.
Säilitades määrusega (EL) 2019/1157 kehtestatud turvastandardid, mida kohaldatakse isikutunnistuste suhtes, mille liikmesriigid on andnud välja oma kodanikele, ja elamislubade suhtes, mille liikmesriigid on andnud välja liidu kodanikele ja nende pereliikmetele, kes kasutavad vaba liikumise õigust, on käesolev ettepanek täielikult kooskõlas eespool kirjeldatud olemasolevate poliitikameetmetega.
2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
•Õiguslik alus
Nagu Euroopa Kohus on märkinud kohtuasjas Landeshauptstadt Wiesbaden, 8 annab ELi toimimise lepingu artikli 77 lõige 3 liidule pädevuse võtta vastu sätteid passide, isikutunnistuste, elamislubade või muude selliste dokumentide kohta, et hõlbustada ELi toimimise lepingu artikli 20 lõike 2 punktiga a tagatud õiguse vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil kasutamist. Euroopa Kohus otsustas, et määruse (EL) 2019/1157 eesmärgist ning peamistest valdkondadest – isikutunnistuste ja elamislubade suhtes kohaldatavate turvastandardite tugevdamine ning eelkõige turvanõuete, millele need dokumendid peavad vastama, kehtestamine – tuleneb, et see kuulub nende õigusaktide hulka, mis kuuluvad ELi toimimise lepingu artikli 77 lõike 3 konkreetsesse kohaldamisalasse 9 . Sama kehtib käesoleva ettepaneku puhul, milles esitatakse uuesti määruse (EL) 2019/1157 tekst, v.a piiratud kohandused, mis ei mõjuta selle eesmärki ega peamisi valdkondi.
ELi toimimise lepingu artikli 77 lõikega 3 on ette nähtud seadusandlik erimenetlus. Kui nõukogu võtab vastu meetmeid ELi toimimise lepingu artikli 77 lõike 3 alusel, siis teeb ta otsuse ühehäälselt pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist.
•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
Liit on kohustunud tagama vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal isikute vaba liikumise. Turvalised isikutunnistused ja elamisload on hädavajalikud, et tagada usaldus, mis on vajalik vabaks liikumiseks sellel alal.
Kui liidu tasandil puuduvad ühised standardid, siis on tõenäoline, et kerkivad uuesti esile vaba liikumise takistused, mis tulenevad probleemidest teatavate dokumentide aktsepteerimisel, nagu täheldati enne määruse (EL) 2019/1157 vastuvõtmist 10 . Sama kehtiks varem kogetud turvalünkade puhul, mis olid seotud dokumentide ebapiisava turvalisusega. Liidu tasandi meetmete puudumine tooks liidu kodanikele, liikmesriikide ametiasutustele ja ettevõtjatele kaasa ka praktilisemaid probleeme, kui kodanikud elavad ja reisivad liidus. Selliste süsteemsete probleemide lahendamine, säilitades riiklike isikutunnistuste ja elamislubade kõrge turvalisuse taseme, nõuab selgelt jätkuvat tegevust liidu tasandil.
Ühegi sellise algatuse eesmärke, millega püütakse hoida ära varasemate probleemide uuesti esilekerkimine, ei ole võimalik saavutada liikmesriigi tasandil. Käesoleva ettepanekuga hõlmatud dokumentidel on olemuslik Euroopa mõõde, kuna nad on seotud vaba liikumise õiguse kasutamisega vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal. Liikmesriigid kinnitasid juba vajadust tegutseda liidu tasandil, kui nad võtsid vastu määruse (EL) 2019/1157.
Määrusega ei kohustataks liikmesriike välja andma dokumente, mida praegu välja ei anta.
•Proportsionaalsus
Liidu tasandi meede saab jätkuvalt luua märkimisväärset lisaväärtust eespool kirjeldatud probleemide lahendamisel. Liidu kodanikel on keeruline oma õigusi kasutada, kui nad ei saa kindlad olla, et nende dokumenti tunnustatakse mujal kui dokumendi välja andnud liikmesriigis
Jätkuvad julgeolekuprobleemid on märk sellest, et liidusisene isikute vaba liikumine ja jõuline välispiiride haldamine on omavahel tihedalt seotud. Võttes arvesse, et isikutunnistusi saab kasutada välispiiri ületamiseks, nõrgeneksid julgeolekut ja välispiiride haldamist parandavad meetmed, nagu kõikide välispiire ületavate isikute, sealhulgas liidu kodanike süstemaatiline kontrollimine andmebaasides, kui isikutunnistuste turvastandardid muutuksid leebemaks. Miinimumnõuded, mis puudutavad käesoleva ettepanekuga hõlmatud dokumentide kohta esitatavat teavet ja neid väljaantavate kõikide liikmesriikide ühtseid turvaelemente, hõlbustavad kokkuvõttes vaba liikumist ning suurendavad turvalisust liidus ja selle piiridel.
Isikutunnistuste kujunduse täielik ühtlustamine ei ole põhjendatud ja seetõttu on kavandatud proportsionaalne meede, millega tagatakse minimaalsed dokumentide standardid. See hõlmab sõrmejälgede kohutuslikku kasutamist, mis on usaldusväärne ja tulemuslik meetod, et teha ühemõtteliselt kindlaks inimese isik, ning proportsionaalne meede, võttes arvesse eesmärke hõlbustada vaba liikumise ja elamise õiguse kasutamist, võidelda võltsitud isikutunnistuste valmistamise ja identiteedivargusega ning tagada isikut tõendavate dokumentide kontrollimise süsteemide koostalitlusvõime 11 .
Kolmandate riikide kodanikest pereliikmetele välja antavate elamisloakaartide puhul soovitatakse kasutada jätkuvalt sama vormi, mille kasutamises on liidu tasandil juba kolmandate riikide kodanike elamislubade osas kokku lepitud.
•Vahendi valik
Määrus on ainus õigusakt, mis tagab liidu õiguse otsese ja ühtse kohaldamise kõikides liikmesriikides. Valdkonnas, kus erinevused on varem osutunud vaba liikumist ja julgeolekut kahjustavaks, tagab määrus soovitud ühtsuse säilitamise.
3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
•Mõjuhinnang
Käesoleva ettepaneku koostamisel mõjuhinnangut ei tehtud, kuna selles esitatakse sisuliselt uuesti määruse (EL) 2019/1157 tekst, mis omakorda põhines ettepanekul, 12 millele oli lisatud mõjuhinnang 13 . Seega ei tekita käesolev ettepanek eeldatavasti uut mõju. Lisaks sellele võetakse käesolevas ettepanekus arvesse kogemusi, mis on saadud 20. septembril 2023 vastu võetud rakendamisaruandest 14 . Kuna määruse (EL) 2019/1157 kohaldamisest ei ole möödunud isegi kolme aastat, siis hindamist ei tehtud.
•Põhiõigused
Käesoleval ettepanekul on positiivne mõju Euroopa Liidu põhiõiguste harta (harta) artikli 45 kohasele liidu kodanike liikumis- ja elukohavabaduses seisnevale põhiõigusele, kuna selles käsitletakse probleeme isikutunnistuste ja elamislubade tunnustamisel ja nende dokumentide ebapiisavat turvalisust.
Käesolev ettepanek hõlmab isikuandmete, sealhulgas biomeetriliste andmete ehk näokujutise ja kahe sõrmejälje töötlemist. Üksikisikute isikuandmete töötlemine, sealhulgas isikuandmete kogumine, isikuandmetega tutvumine ja isikuandmete kasutamine, mõjutab harta artikli 7 ja artikli 8 kohast õigust eraelu puutumatusele ja õigust isikuandmete kaitsele.
Eelkõige kujutab kohustus lisada kaks sõrmejälge isikutunnistuste ja elamisloakaartide andmekandjale ning kohustus koguda ja ajutiselt säilitada kõnealuseid biomeetrilisi andmeid dokumentide loomise eesmärgil nii eraelu puutumatuse austamise kui ka isikuandmete kaitse õiguse piirangut 15 .
Nende õiguste piirangud tuleb sätestada õigusaktiga ja nende puhul tuleb austada kõnealuste õiguste olemust. Lisaks sellele võib proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt kõnealuseid piiranguid seada üksnes juhul, kui need on vajalikud ning vastavad tegelikult liidu poolt tunnustatud üldist huvi pakkuvatele eesmärkidele või kui on vaja kaitsta teiste isikute õigusi 16 .
Piirangud ning nende piirangute kohaldamise tingimused ja ulatus määratakse kindlaks määruses. Euroopa Kohus otsustas, et piirang, mis tuleneb kohustusest lisada andmekandjale kaks sõrmejälge, ei kahjusta harta artiklitest 7 ja 8 tulenevate põhiõiguste olemust, kuna nende sõrmejälgede abil edasi antav teave ei võimalda iseenesest saada ülevaadet andmesubjektide era- ja perekonnaelust 17 .
Nagu Euroopa Kohus märkis, on määruse erieesmärgid, milleks on tõkestada dokumendipettust ning tagada isikut tõendavate dokumentide kontrollimise süsteemide koostalitlusvõime, liidu poolt tunnustatud üldist huvi pakkuvad eesmärgid. Lisaks sellele leidis Euroopa Kohus, et kahe tervikliku sõrmejälje lisamine on asjakohane nende üldist huvi pakkuvate eesmärkide saavutamiseks 18 . Sõrmejälgede lisamise vajalikkuse puhul oli Euroopa Kohus seisukohal, et harta artiklitega 7 ja 8 tagatud põhiõigustele seatud piirangud, mis tulenevad kohustusest lisada kaks täielikku sõrmejälge andmekandjale, näivad olevat kooskõlas sellega, mis on rangelt vajalik 19 .
Viimaks oli Euroopa Kohus seisukohal, et piirangud, mis tulenevad kahe sõrmejälje lisamisest, ei ole asjaomaste andmete laadi, töötlemise toimingute laadi ja korda ning ette nähtud kaitsemehhanisme arvestades sellise raskusega, mis on ebaproportsionaalne võrreldes määrusega taotletavate eri eesmärkide olulisusega. Seega tuleb asuda seisukohale, et selline meede põhineb ühelt poolt kõnealuste eesmärkide ning teiselt poolt asjaomaste põhiõiguste tasakaalustatud kaalumisel Sellest tulenevalt järeldas Euroopa Kohus kohtuasjas Landeshauptstadt Wiesbaden, et harta artiklitega 7 ja 8 tagatud õiguste teostamise piirangud ei riku proportsionaalsuse põhimõtet 20 .
4.MÕJU EELARVELE
Ettepanek ei mõjuta Euroopa Liidu eelarvet.
5.MUU TEAVE
•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord
Et tagada kavandatud meetmete tulemuslik rakendamine ja teha rakendamise tulemuste üle järelevalvet, jätkab komisjon tihedat koostööd liikmesriikide ametiasutuste ja ELi asutuste, nt Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga.
Komisjon võtab vastu järelevalveprogrammi, et teha määruse väljundite, tulemuste ja mõju järelevalvet kooskõlas määruse (EL) 2019/1157 kohaselt vastu võetud järelevalveprogrammiga 21 .
Komisjon hindab kujuneva õigusraamistiku tulemuslikkust, tõhusust, asjakohasust, sidusust ja liidu lisaväärtust kuus aastat pärast määruse kohaldamise alguskuupäeva. Seeläbi tagatakse, et hindamiseks on saadaval piisavalt andmeid.
•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus
Lisatud ettepanekus on sisuliselt esitatud uuesti määruse (EL) 2019/1157 tekst, nagu Euroopa Parlament ja nõukogu on selle vastu võtnud. Kuid komisjon on seisukohal, et kohandada tuleks määruse teksti järgmisi aspekte.
–Kohtuasjas Landeshauptstadt Wiesbaden tehtud otsuse arvesse võtmiseks on määruse õiguslik alus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 77 lõige 3.
–Määruse põhjendustest jäetakse välja viited mitu aastat tagasi vastu võetud poliitikadokumentidele.
–Põhjendustes esitatud sõnaselge viide Iirimaal välja antud passikaardile jäetakse välja, kuna Iirimaa ei osale määruse vastuvõtmises, välja arvatud juhul, kui ta annab teada, et ta soovib osaleda selle vastuvõtmises ja kohaldamises. Sel juhul on Iirimaa välja antud passikaart reisidokument kooskõlas Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni masinloetavaid reisidokumente käsitleva dokumendiga 9303, kuid seda ei kasutata Iirimaal isikusamasuse tuvastamiseks ja seega ei tohiks seda käsitada käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvana.
–Määruse põhjendustesse lisatakse viide asjaolule, et Euroopa Kohus on teinud otsuse, mille kohaselt on sõrmejälgede kohustuslik lisamine andmekandjale kooskõlas harta artiklitega 7 ja 8 tagatud eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse põhiõigustega.
–Põhjendust, mis käsitleb määruse nõuetele mittevastavate dokumentide järkjärgulist kasutusest kõrvaldamist, kohandatakse, et kajastada asjaolu, et määrusega (EL) 2019/1157 kehtestatud tähtajad peaksid jääma kehtima.
–Lisatakse põhjendused, et kajastada Iirimaa ja Taani vastavat kohaldamisest loobumist.
–Korraldatakse uus konsulteerimine Euroopa Andmekaitseinspektoriga.
–Kuna komisjon ei ole saanud määruse (EL) 2019/1157 artikli 5 lõike 3 punkti b kohaseid teateid, siis jäetakse viited kõnealustele teadetele välja.
–Määruse (EL) 2019/1157 artikli 8 lõike 2 kohaselt kaotasid teatavad elamisloakaardid, mis on välja antud liidu kodanike pereliikmetele, kes ei ole liikmesriigi kodanikud, kehtivuse oma kehtivusaja lõppedes või hiljemalt 3. augustiks 2023, olenevalt sellest, kumb on varasem. Kuna see kuupäev on juba möödas, siis märgitakse määruses lihtsalt, et need elamisloakaardid enam ei kehti.
–Määruse (EL) 2019/1157 artikli 11 lõike 6 kohaselt võivad isikutunnistuste ja elamislubade andmekandjal salvestatud biomeetrilisi andmeid, nimelt kasutaja näokujutist ja kahte sõrmejälge, kasutada ainult liikmesriigi pädevate asutuste ja liidu asutuste nõuetekohaselt volitatud töötajad. Kuna isikutunnistuste andmekandjal on e-allkiri, on kasutaja tuvastamine andmekandjale kantud andmete kontrollimise teel usaldusväärsem kui dokumendi visuaalne kontroll, eelkõige kaugtuvastamise olukordades. Liidu kodanikud võivad seega soovida kasutada andmeid oma isikutunnistuse andmekandjal, sh näokujutist, et tõendada oma isikut eraõiguslikele üksustele, näiteks pankadele või lennuettevõtjatele. Seega kohandatakse sätte sõnastust nii, et ainult liikmesriigi pädevate asutuste ja liidu asutuste nõuetekohaselt volitatud töötajatel on õigus saada juurdepääs ainult sõrmejälgedele. Igal juhul takistab krüptograafiline kaitse volitamata isikutel andmekandjal olevatele sõrmejälgedele juurde pääsemast.
–Selleks et vähendada liikmesriikide ametiasutuste aruandluskohustusi, jäetakse välja kohustus pidada loetelu pädevatest asutustest, kellel on juurdepääs andmekandjale salvestatud biomeetrilistele andmetele, ja anda sellest komisjonile igal aastal teada.
–Liikmesriikide ametiasutuste aruandluskohustuste vähendamiseks lihtsustatakse aruandlus- ja hindamisnorme. Määruse artikliga 13 nähakse ette, et selle asemel, et hinnata määrust iga kuue aasta tagant, teeb komisjon ühe hindamise, kui määruse jõustumisest on möödunud kuus aastat, keskendudes konkreetselt mitmele määruse kohaldamisalasse kuuluvale elemendile.
–Võttes arvesse, et liikmesriigid juba kohaldavad määrust (EL) 2019/1157, ei ole vaja määruse kohaldamise algusega viivitada. Määrust tuleks seega hakata kohaldama selle jõustumise ajal.
2024/0187 (CNS)
Ettepanek:
NÕUKOGU MÄÄRUS
liidu kodanike isikutunnistuste ning vaba liikumise õigust kasutavatele liidu kodanikele ja nende pereliikmetele väljaantavate elamislubade turvalisuse suurendamise kohta
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 77 lõiget 3,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust 22 ,
toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt
ning arvestades järgmist:
(1)Euroopa Liidu lepingus (ELi leping) on otsustatud hõlbustada isikute vaba liikumist, samal ajal tagades Euroopa rahvaste ohutuse ja julgeoleku, luues kooskõlas ELi lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) sätetega vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala.
(2)Liidu kodakondsus annab igale liidu kodanikule õiguse teatud piirangute raames ja tingimuste alusel vabalt liikuda. Seda õigust rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2004/38/EÜ 23 . Liikumis- ja elukohavabadus on ette nähtud ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta (harta) artikliga 45. Vaba liikumine tähendab õigust siseneda liikmesriikidesse ja sealt lahkuda kehtiva isikutunnistuse või passiga.
(3)Vastavalt direktiivile 2004/38/EÜ peavad liikmesriigid andma kooskõlas oma õigusaktidega oma kodanikele välja isikutunnistuse või passi ja seda uuendama. Lisaks on kõnealuses direktiivis sätestatud, et liikmesriigid võivad nõuda, et liidu kodanikud ja nende pereliikmed registreeriksid end asjaomases ametiasutuses. Liikmesriigid peavad andma liidu kodanikele kõnealuses artiklis sätestatud tingimustel välja registreerimistunnistuse. Samuti peavad liikmesriigid vastavalt kõnealusele direktiivile välja andma elamisloakaardi pereliikmetele, kes ei ole liikmesriigi kodanikud, ning taotluse korral alalise elukoha tõendi ja alalise elamisloakaardi.
(4)Direktiiviga 2004/38/EÜ on ette nähtud, et liikmesriigid võivad õiguste kuritarvitamise või pettuse korral vastu võtta vajalikud meetmed kõnealusest direktiivist tulenevate õiguste lõpetamiseks, kehtetuks tunnistamiseks või nendest keeldumiseks. On kindlaks tehtud, et kõnealuse direktiivi raames on kõige tavalisem pettus dokumentide võltsimine ja elamisõigusega seotud tingimuste täitmiseks vale materiaalse aluse esitamine.
(5)Enne liidu tasandil normide vastuvõtmist oli riiklike isikutunnistuste ning teises liikmesriigis elavate liidu kodanike ja nende pereliikmete elamislubade turvalisuse tase väga erinev. Selline olukord suurendab võltsimise ja dokumendipettuse ohtu ja tekitab kodanikele ka praktilisi probleeme, kui nad soovivad oma vaba liikumise õigust kasutada.
(6)Turvalised reisi- ja isikut tõendavad dokumendid on äärmiselt olulised alati, kui on vaja isik kahtlusteta tuvastada. Dokumendi turvalisuse kõrge tase on oluline, et vältida kuritarvitusi ja ohtu sisejulgeolekule, eelkõige seoses terrorismi ja piiriülese kuritegevusega. Riiklikud isikutunnistused, mis ei ole piisavalt turvalised, on varem olnud üks kõige sagedamini tuvastatud võltsitud dokument, mida on kasutatud liidus reisimiseks.
(7)Identiteedipettuste ärahoidmiseks peaksid liikmesriigid tagama, et nende õiguses oleksid sätestatud piisavad karistused isikut tõendavate dokumentide võltsimise ja järeletegemise ning selliste võltsitud dokumentide kasutamise puhuks.
(8)Autentsete ja turvaliste isikutunnistuste väljaandmiseks on vaja usaldusväärset registreerimisprotsessi ja turvalisi alusdokumente taotlusmenetluse tõendamiseks. Kuna võltsitud alusdokumentide kasutamine on sagenenud, peaksid komisjon, liikmesriigid ja asjaomased liidu ametid jätkama koostööd, et muuta alusdokumendid pettusekindlamaks
(9)Käesoleva määrusega ei nõuta liikmesriikidelt isikutunnistuste või elamislubade kasutuselevõttu, kui neid ei ole ette nähtud liikmesriigi õiguses, ka ei mõjuta käesolev määrus liikmesriikide pädevust anda riigisisese õiguse alusel välja muid elamislubasid, mis jäävad väljapoole liidu õiguse kohaldamisala, näiteks elamisloakaarte, mis antakse kõikidele liikmesriigi territooriumil elavatele isikutele, olenemata nende kodakondsusest. Lisaks sellele ei mõjuta käesolev määrus Euroopa Kohtu praktikast tulenevat põhimõtet, mille kohaselt võib vaba liikumise ja elamise õigust tõendada mis tahes tõendamisvahendiga.
(10)Käesolev määrus ei takista liikmesriikidel aktsepteerimast mittediskrimineerival viisil isikusamasuse tuvastamiseks muid dokumente kui reisidokumendid, näiteks juhilube.
(11)Käesoleva määruse kohaldamisalasse ei kuulu isikut tõendavad dokumendid, mis on antud välja kodanikele, kelle vaba liikumise õigust on vastavalt liidu või liikmesriigi õigusele piiratud, ja milles on selgelt märgitud, et neid ei saa kasutada reisidokumendina.
(12)Käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvana ei tuleks käsitada reisidokumente, mis vastavad Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) masinloetavaid reisidokumente käsitlevas dokumendis 9303 (ICAO dokument 9303) sätestatud nõuetele ja mida dokumendi välja andnud liikmesriigis ei kasutata isiku tuvastamiseks.
(13)Käesolev määrus ei mõjuta e-identimise funktsiooniga isikutunnistuste ega elamislubade kasutamist liikmesriikides muul otstarbel ega mõjuta norme, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 910/2014, 24 millega nähakse ette e-identimise liiduülene vastastikune tunnustamine juurdepääsul avalikele teenustele ja aidatakse teise liikmesriiki suunduvaid kodanikke, nõudes e-identimise vahendite vastastikust tunnustamist teatavatel tingimustel. Täiustatud isikutunnistused peaksid tagama lihtsama isikutuvastuse ja aitama parandada juurdepääsu teenustele.
(14)Isikutunnistuste ja elamislubade nõuetekohaseks kontrollimiseks on vaja, et liikmesriigid kasutaksid iga käesoleva määrusega hõlmatud dokumendiliigi puhul õiget nimetust. Käesoleva määrusega hõlmatud dokumentide kontrollimise hõlbustamiseks teistes liikmesriikides peaks dokumendi nimetus olema täiendavalt esitatud ka vähemalt ühes teises liidu ametlikus keeles. Kui liikmesriik juba kasutab isikutunnistuse kohta muud kinnistunud nimetust kui „isikutunnistus“, peaks ta saama selle nimetuse kasutamist oma ametlikus keeles või ametlikes keeltes jätkata. Uusi nimetusi ei tohiks edaspidi siiski kasutusele võtta.
(15)Turvaelemendid on vajalikud selleks, et kontrollida dokumendi ehtsust ja teha kindlaks isikusamasus. Minimaalsete turvastandardite kehtestamine ning biomeetriliste andmete lisamine isikutunnistustele ja selliste pereliikmete elamisloakaartidele, kes ei ole liikmesriigi kodanikud, on tähtis samm, et muuta nende dokumentide kasutamine liidus turvalisemaks. Selliste biomeetriliste tunnuste lisamine peaks andma liidu kodanikele võimaluse kasutada täiel määral oma vaba liikumise õigust.
(16)Näokujutise ja kahe sõrmejälje (biomeetrilised andmed) salvestamine isikutunnistustel ja elamisloakaartidel, nagu on juba ette nähtud liidu kodanike biomeetriliste passide ja kolmanda riigi kodaniku elamisloa puhul, on asjakohane kombinatsioon ühelt poolt usaldusväärse tuvastamise ja autentimise ning teiselt poolt väiksema pettuseohu saavutamiseks, et suurendada isikutunnistuste ja elamisloakaartide turvalisust. Nagu Euroopa Kohus kinnitas, on sõrmejälgede kohustuslik lisamine andmekandjale kooskõlas harta artiklitega 7 ja 8 tagatud eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse põhiõigustega.
(17)Üldjuhul peaksid liikmesriigid dokumendi ehtsuse ja kasutaja isikusamasuse kontrollimiseks esmajoones kontrollima näokujutist ning vajaduse korral peaksid liikmesriigid dokumendi ehtsuse ja selle kasutaja isikusamasuse kahtlusteta kinnitamiseks kontrollima ka sõrmejälgi.
(18)Liikmesriigid peaksid tagama, et kui biomeetriliste andmete kontroll ei kinnita dokumendi ehtsust või selle kasutaja isikusamasust, peavad kvalifitseeritud töötajad tegema kontrolli käsitsi.
(19)Käesolev määrus ei anna õiguslikku alust luua või hallata liikmesriikides riigi tasandil andmebaase biomeetriliste andmete säilitamiseks, kuna seda reguleerib liikmesriigi õigus, mis peab olema kooskõlas liidu andmekaitseõigusega, sealhulgas selles sätestatud vajalikkuse ja proportsionaalsuse nõuetega. Käesolev määrus ei anna ka õiguslikku alust liidu tasandi keskse andmebaasi loomiseks või haldamiseks.
(20)Biomeetrilisi tunnuseid tuleks dokumendi ehtsuse ja kasutaja isikusamasuse kontrollimiseks koguda ja säilitada isikutunnistuste ja elamislubade andmekandjal. Kuna isikutunnistuste andmekandjal on e-allkiri, on kasutaja tuvastamine andmekandja abil, mis sisaldab samu isikuandmeid, kui on trükitud dokumendile, usaldusväärsem kui dokumendi visuaalne kontroll. Liidu kodanikel tuleks seega lubada kasutada oma isikutunnistuse andmekandjale salvestatud andmeid, et tõendada oma isikut eraõiguslikele üksustele. Samas peaksid andmekandjale salvestatud sõrmejälgi kontrollima ainult kohaselt volitatud töötajad ja ainult juhul, kui dokumendi esitamine on õiguse alusel nõutav.
(21)Biomeetrilisi andmeid, mida säilitatakse isikutunnistuste või elamislubade isikustamiseks, tuleks hoida väga turvaliselt ja üksnes kuni dokumendi kätteandmise kuupäevani ning igal juhul mitte kauem kui 90 päeva alates selle dokumendi väljaandmise kuupäevast. Pärast seda tuleks need biomeetrilised andmed viivitamata kustutada või hävitada. See ei tohiks piirata nende andmete muud töötlemist kooskõlas liidu ja liikmesriikide andmekaitseõigusega.
(22)Käesoleva määruse kohaldamisel tuleks arvesse võtta ICAO dokumendis 9303 esitatud tehnilist kirjeldust, millega tagatakse üleilmne koostalitlusvõime, sealhulgas masinlugemiseks ja visuaalse kontrolli kasutamiseks.
(23)Liikmesriikidel peaks olema võimalus otsustada, kas märkida käesoleva määrusega hõlmatud dokumendis isiku sugu. Kui liikmesriik märgib niisuguses dokumendis isiku soo, tuleks kasutada ICAO dokumendi 9303 tehnilisi kirjeldusi „F“, „M“ või „X“ või vastavat ühetähelist lühendit kõnealuse liikmesriigi keeles või keeltes, nagu see on kohane.
(24)Selleks et tagada isikutunnistuste ja elamisloakaartide puhul nõukogu määruse (EÜ) nr 1030/2002 25 kohaselt vastu võetud tulevaste turvastandardite ja tehniliste kirjelduste nõuetekohane arvesse võtmine, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 26 . Selleks peaks komisjoni abistama nõukogu määruse (EÜ) nr 1683/95 27 artikli 6 alusel loodud komitee. Võltsimis- ja järeletegemisohu vältimiseks peaks vajaduse korral olema võimalik, et vastu võetud rakendusaktid jäävad salajaseks.
(25)Liikmesriigid peaksid tagama, et biomeetriliste tunnuste kogumiseks on kasutusel sobivad ja tõhusad menetlused, mis vastavad hartas, Euroopa Nõukogu inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis ning ÜRO lapse õiguste konventsioonis sätestatud õigustele ja põhimõtetele. Liikmesriigid peaksid tagama, et kogu kogumismenetluse vältel peetakse esmatähtsaks seda, mis on lapse huvides parim. Selleks peaksid kvalifitseeritud töötajad saama kohast koolitust biomeetriliste tunnuste kogumisel kasutatavate lapsesõbralike tavade kohta.
(26)Liikmesriigid peaksid tagama, et juhul kui biomeetriliste tunnuste kogumisel esineb raskusi, on paigas sobivad menetlused asjaomase isiku inimväärikuse tagamiseks. Seetõttu tuleks arvesse võtta sooküsimustega seotud konkreetseid kaalutlusi ning laste ja kaitsetute isikute erivajadusi.
(27)Isikutunnistuste turvalisust ja vormi käsitlevate miinimumnõuete kehtestamine peaks andma liikmesriikidele võimaluse olla kindlad nende dokumentide ehtsuses, kui liidu kodanikud kasutavad oma vaba liikumise õigust. Rangemate turvanõuete kehtestamine peaks andma avaliku sektori asutustele ja eraõiguslikele üksustele piisavad tagatised, et nad saaksid kindlad olla isikutunnistuste ehtsuses, kui liidu kodanikud kasutavad neid isikusamasuse tuvastamiseks.
(28)Ühine tunnusmärk – dokumendi välja andnud liikmesriigi kahetäheline riigikood, mis on negatiivina trükitud sinises ristkülikus ja mida ümbritseb 12 kollast tähte – lihtsustab dokumendi visuaalset kontrolli, eriti juhul, kui selle kasutaja kasutab vaba liikumise õigust.
(29)Ehkki võimalus näha ette täiendavad riiklikud turvaelemendid jääb alles, peaksid liikmesriigid tagama, et need elemendid ei vähenda ühiste turvaelementide tõhusust ega kahjusta isikutunnistuste piiriülest ühilduvust, näiteks isikutunnistuste lugemist seadmetega, mida kasutatakse muudes liikmesriikides kui liikmesriik, kus isikutunnistus on välja antud.
(30)Turvastandardite kehtestamine isikutunnistuste ja selliste pereliikmete elamisloakaartide puhul, kes ei ole liikmesriigi kodanikud, ei tohiks kaasa tuua liidu kodanike või kolmandate riikide kodanike makstavate riigilõivude ebaproportsionaalset suurenemist. Liikmesriigid peaksid seda põhimõtet hankemenetlustes arvesse võtma.
(31)Liikmesriigid peaksid võtma kõik vajalikud meetmed tagamaks, et biomeetriliste andmete abil saaks õigesti tuvastada isiku, kellele isikutunnistus on välja antud. Selleks võiksid liikmesriigid kaaluda biomeetriliste tunnuste, eriti näokujutiste kogumist, kasutades selleks kohapeal registreerimist isikutunnistusi välja andvates riiklikes asutustes.
(32)Liikmesriigid peaksid vahetama omavahel teavet, mis on vajalik turvalisel andmekandjal sisalduva teabe kättesaamiseks, autentimiseks ja kontrollimiseks. Turvalise andmekandja puhul kasutatavad vormingud peaksid olema koostalitlusvõimelised, sealhulgas automaatsete piiriületuspunktide puhul.
(33)Direktiivis 2004/38/EÜ käsitletakse olukorda, kus liidu kodanikule või liidu kodaniku pereliikmele, kes ei ole selle liikmesriigi kodanik, kellel ei ole vajalikke reisidokumente, tuleb anda kõik mõistlikud võimalused tõendada nende suhtes kehtivat vaba liikumise õigust muul viisil. Muude viiside hulka võivad kuuluda isiku tuvastamist võimaldavad ajutiselt kasutatavad dokumendid ja sellistele pereliikmetele välja antavad elamisloakaardid.
(34)Käesolevas määruses järgitakse kohustusi, mis on sätestatud hartas ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsioonis. Seepärast julgustatakse liikmesriike tegema koostööd komisjoniga, et lõimida lisaelemendid, mis muudavad isikutunnistused kättesaadavamaks ja nende kasutamise lihtsamaks puuetega inimestele, näiteks nägemispuudega isikutele. Isikutunnistuste väljaandmiseks isikutele, kes ei ole suutelised isikutunnistuste väljaandmise eest vastutavatesse asutustesse kohale minema, tuleb liikmesriikidel uurida selliste lahenduste kasutamist nagu mobiilsed registreerimisseadmed.
(35)Liidu kodanikele välja antavad elamisload peaksid sisaldama konkreetset teavet, tagamaks et neid käsitatakse elamislubadena kõikides liikmesriikides. See peaks aitama tunnustada vaba liikumise õiguse ja sellega kaasnevate õiguste kasutamist liikuvate liidu kodanike seas, kuid ühtlustamisel ei tohiks minna kaugemale sellest, mis on asjakohane praeguste dokumentide puuduste kõrvaldamiseks. Liikmesriigid võivad ise valida väljaantavate dokumentide vormi ja võiksid neid välja anda vormis, mis on kooskõlas ICAO dokumendis 9303 esitatud tehniliste kirjeldustega.
(36)Elamislubade puhul, mis antakse välja pereliikmetele, kes ei ole liikmesriigi kodanikud, on asjakohane kasutada sama vormi ja samu turvaelemente, kui on ette nähtud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1030/2002, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/1954 28 . Lisaks elamisõiguse tõendamisele vabastavad kõnealused dokumendid selle kasutaja, kelle suhtes kohaldatakse muidu viisanõuet, nõudest hankida viisa, kui ta on liidu territooriumil liidu kodanikuga kaasas või ühineb temaga liidu territooriumil.
(37)Direktiivis 2004/38/EÜ on sätestatud, et dokumendid, mis antakse välja pereliikmetele, kes ei ole liikmesriigi kodanikud, peavad kandma nimetust „Liidu kodaniku pereliikme elamisluba“. Selleks et hõlbustada selliste pereliikmete isiku tuvastamist, peaks liidu kodaniku pereliikme elamisloakaardil olema standardne nimetus ja kood.
(38)Isikutunnistused ja liidu kodaniku pereliikmete elamisloakaardid, mis ei vasta käesoleva määruse nõuetele, tuleks kõrvaldada järk-järgult kasutuselt, võttes arvesse nii turvariski kui ka liikmesriikidele tekkivaid kulusid. Dokumentide jaoks, millel puuduvad olulised turvatunnused või mis ei ole masinloetavad, tuleks turvalisuse kaalutlusel siiski ette näha lühem periood.
(39)Käesoleva määruse kohaldamise raames töödeldavate isikuandmete suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679 29 . Töödeldavate isikuandmete ja eelkõige tundlike andmete, nagu biomeetriliste tunnuste suhtes kohaldatavaid kaitsemeetmeid, on vaja veel täpsustada. Andmesubjekte peaks teavitama sellest, et nende dokumendis on andmekandja, mis sisaldab nende biomeetrilisi andmeid, sealhulgas kontaktivabast juurdepääsust neile, samuti kõikidest juhtudest, kus nende isikutunnistusel ja elamisloal sisalduvaid andmeid kasutatakse. Andmesubjektidel peaks igal juhul olema juurdepääs oma isikutunnistuses ja elamisloas töödeldud isikuandmetele ning õigus lasta neid andmeid parandada uue dokumendi väljaandmise teel, kui need andmed on vigased või puudulikud. Andmekandja peaks olema üliturvaline ja tulemuslikult kaitsma sellesse salvestatud isikuandmeid loata juurdepääsu eest.
(40)Kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 peaksid biomeetriliste andmete nõuetekohase töötlemise eest alates andmete kogumisest kuni üliturvalisele andmekandjale kandmiseni vastutama liikmesriigid.
(41)Liikmesriigid peaksid olema eriti ettevaatlikud väliste teenuseosutajatega koostööd tehes. Selline koostöö ei tohiks välistada liidu või liikmesriigi õigusest tulenevat liikmesriigi vastutust isikuandmetega seotud kohustuste rikkumise eest.
(42)Käesolevas määruses on vaja kindlaks määrata isikutunnistuse ja elamisloa andmekandjale andmete kogumise ja salvestamise alus. Liikmesriigid peaksid kooskõlas liidu või liikmesriigi õigusega ning vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid järgides saama salvestada andmekandjale muid andmeid e-teenuste jaoks või muudel isikutunnistuse või elamisloaga seotud eesmärkidel. Selliste muude andmete töötlemine, sealhulgas nende kogumine, ja eesmärgid, milleks neid kasutatakse, peavad olema liikmesriigi või liidu õiguse alusel lubatud. Kõik riigisisesed andmed peavad olema käesolevas määruses osutatud biomeetrilistest andmetest füüsiliselt või loogiliselt eraldatud ja neid tuleks töödelda vastavalt määrusele (EL) 2016/679.
(43)Kooskõlas 13. aprillil 2016 sõlmitud paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppega 30 peaks komisjon kõige varem kuus aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva hindama käesolevat määrust, sh spetsiaalse järelevalvekorra kohaldamisel kogutud teabe põhjal, et teha kindlaks määruse tegelik mõju ja vajadus edasiste meetmete järele. Järelevalve eesmärgil peaksid liikmesriigid koguma statistikat nende poolt välja antud isikutunnistuste ja elamislubade arvu kohta.
(44)Kuna käesoleva määruse eesmärke suurendada julgeolekut ning hõlbustada liidu kodanike ja nende pereliikmete vaba liikumise õiguse kasutamist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.
(45)ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.
(46)ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 kohaselt, ilma et see piiraks nimetatud protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale Iirimaa käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.
(47)Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ning järgitakse põhimõtteid, mida on tunnustatud eelkõige hartas, sealhulgas õigust inimväärikusele, õigust isikupuutumatusele, ebainimliku või alandava kohtlemise keeldu, õigust võrdsusele seaduse ees ja diskrimineerimiskeeldu, lapse õigusi, eakate õigusi, õigust era- ja pereelu austamisele, õigust isikuandmete kaitsele, õigust vabalt liikuda ja õigust tõhusale õiguskaitsevahendile. Liikmesriigid peaksid käesolevat määrust rakendama kooskõlas hartaga.
(48)Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 31 artikli 42 lõikele 1 konsulteeriti Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse [XXXX] 32 ,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I peatükk
Reguleerimisese, kohaldamisala ja mõisted
Artikkel 1
Reguleerimisese
Käesoleva määrusega tugevdatakse turvastandardeid, mida kohaldatakse isikutunnistuste suhtes, mille liikmesriigid annavad välja oma kodanikele, ja elamislubade suhtes, mille liikmesriigid annavad välja vaba liikumise õigust kasutavatele liidu kodanikele ja nende pereliikmetele.
Artikkel 2
Kohaldamisala
Käesolevat määrust kohaldatakse
(a)isikutunnistuste suhtes, mille liikmesriigid annavad oma kodanikele välja vastavalt direktiivi 2004/38/EÜ artikli 4 lõikele 3;
(b)registreerimistunnistuste suhtes, mis antakse vastavalt direktiivi 2004/38/EÜ artiklile 8 välja liidu kodanikele, kes elavad vastuvõtvas liikmesriigis üle kolme kuu, ning alalise elukoha tõendite suhtes, mis antakse vastavalt direktiivi 2004/38/EÜ artiklile 19 taotluse korral välja liidu kodanikele;
(c)elamisloakaartide suhtes, mis antakse vastavalt direktiivi 2004/38/EÜ artiklile 10 välja liidu kodanike pereliikmetele, kes ei ole liikmesriigi kodanikud, ning alaliste elamisloakaartide suhtes, mis antakse vastavalt direktiivi 2004/38/EÜ artiklile 20 välja liidu kodanike pereliikmetele, kes ei ole liikmesriigi kodanikud.
Käesolevat määrust ei kohaldata nende isikut tõendavate dokumentide suhtes, mis on välja antud ajutiselt ja mille kehtivusaeg on lühem kui kuus kuud;
II peatükk
Riiklikud isikutunnistused
Artikkel 3
Turvastandardid / vormid / tehnilised kirjeldused
1.Liikmesriikides välja antavad isikutunnistused tuleb välja anda formaadis ID-1 ja nad peavad sisaldama masinloetavat ala. Selliste isikutunnistuste aluseks on ICAO dokumendis 9303 sätestatud tehnilised kirjeldused ja minimaalsed turvastandardid ning need peavad vastama määruse (EÜ) nr 1030/2002 lisa punktides c, d, f ja g sätestatud nõuetele, nagu on muudetud määrusega (EL) 2017/1954.
2.Isikutunnistustes sisalduvad andmeelemendid peavad vastama ICAO dokumendi 9303 viiendas osas sätestatud nõuetele.
Erandina esimesest lõigust võib dokumendi numbri sisestada I alale ja isiku soo märkimine on vabatahtlik.
3.Dokument kannab nimetust „Isikutunnistus“ või muud riigis kinnistunud nimetust dokumendi välja andnud liikmesriigi ametlikus keeles või ametlikes keeltes ning sellel on sõna „Isikutunnistus“ vähemalt ühes muus liidu ametlikus keeles.
4.Isikutunnistuse esiküljel on tunnistuse välja andnud liikmesriigi kahetäheline riigikood, mis on trükitud negatiivina sinises ristkülikus ja mida ümbritseb 12 kollast tähte.
5.Isikutunnistused hõlmavad üliturvalist andmekandjat, mis sisaldab isikutunnistuse kasutaja näokujutist ja kahte sõrmejälge koostalitlusvõimelises digivormingus. Liikmesriigid kohaldavad biomeetriliste tunnuste kogumiseks tehnilisi kirjeldusi, mis on kehtestatud komisjoni rakendusotsusega C(2018)7767, 33 mida on muudetud komisjoni rakendusotsusega C(2021)3726 34 .
6.Andmekandja peab olema piisava salvestusmahu ja -võimega, et tagada andmete terviklikkus, autentsus ja konfidentsiaalsus. Salvestatud andmed peavad olema kontaktivabalt ligipääsetavad ja turvatud, nagu on ette nähtud rakendusotsuses C(2018)7767, mida on muudetud rakendusotsusega C(2021)3726. Liikmesriigid vahetavad andmekandja kinnitamiseks ning lõikes 5 osutatud biomeetriliste andmete saamiseks ja kontrollimiseks vajalikku teavet.
7.Alla 12-aastased lapsed võidakse sõrmejälgede andmise nõudest vabastada.
Alla kuueaastased lapsed vabastatakse sõrmejälgede andmise nõudest.
Isikud, kellelt on füüsiliselt võimatu sõrmejälgi võtta, vabastatakse sõrmejälgede andmise nõudest.
8.Kui see on vajalik ja eesmärgiga proportsionaalne, võivad liikmesriigid lisada riigisiseseks kasutamiseks riigisiseses õiguses nõutavaid andmeid ja märkusi. Isikutunnistuste minimaalsete turvastandardite tõhusus ja piiriülene ühilduvus ei tohi selle tulemusel väheneda.
9.Kui liikmesriigid lisavad isikutunnistusele alternatiivliidese või eraldi andmekandja, peab täiendav andmekandja vastama asjakohastele ISO standarditele ega tohi takistada lõikes 5 osutatud andmekandja kasutamist.
10.Kui liikmesriigid salvestavad isikutunnistustele andmeid e-teenuste, näiteks e-valitsuse ja e-äri jaoks, peavad riigisisesed andmed olema lõikes 5 osutatud biomeetrilistest andmetest füüsiliselt või loogiliselt eraldatud.
11.Kui liikmesriigid lisavad isikutunnistustele täiendavaid turvaelemente, ei tohi selle tõttu väheneda isikutunnistuste piiriülene ühilduvus ega minimaalsete turvastandardite tõhusus.
Artikkel 4
Kehtivusaeg
1.Isikutunnistuste minimaalne kehtivusaeg on viis aastat ja maksimaalne kehtivusaeg kümme aastat.
2.Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid ette näha järgmise kehtivusaja:
(a)vähem kui viis aastat alaealisele välja antud isikutunnistuse puhul;
(b)erandjuhtudel vähem kui viis aastat, kui isikutunnistus on isikule välja antud eri- või piiratud asjaoludel ning kui selle kehtivusaeg on piiratud vastavalt liidu ja liikmesriigi õigusele;
(c)rohkem kui kümme aastat, kui isikutunnistus on välja antud 70-aastasele või vanemale isikule.
3.Kui taotleja sõrmedelt on ajutiselt füüsiliselt võimatu sõrmejälgi võtta, annavad liikmesriigid välja ajutise isikutunnistuse, mille kehtivusaeg on 12 kuud või vähem.
Artikkel 5
Järkjärguline kasutuselt kõrvaldamine
1.Isikutunnistused, mis ei vasta artiklis 3 sätestatud nõuetele, kaotavad kehtivuse oma kehtivusaja lõppedes või 3. augustiks 2031, olenevalt sellest, kumb on varasem.
2.Erandina lõikest 1:
(a)isikutunnistused, mis ei vasta ICAO dokumendi 9303 teises osas sätestatud minimaalsetele turvastandarditele või millel puudub lõikes 3 määratletud funktsionaalne masinloetav ala, kaotavad kehtivuse oma kehtivusaja lõppedes või 3. augustiks 2026;
(b)2. augustil 2021 70-aastaste või vanemate isikute isikutunnistused, mis vastavad ICAO dokumendi 9303 teises osas sätestatud minimaalsetele turvastandarditele ja millel on lõikes 3 määratletud funktsionaalne masinloetav ala, kaotavad kehtivuse oma kehtivusaja lõppemisel.
3.Lõike 2 kohaldamisel tähendab funktsionaalne masinloetav ala ühte järgmistest:
(a)masinloetavat ala, mis vastab ICAO dokumendile 9303;
(b)muud masinloetavat ala, mille kohta dokumendi välja andnud liikmesriik edastab selles sisalduva teabe lugemise ja kuvamise reeglid.
III peatükk
Liidu kodanike elamisload
Artikkel 6
Esitatav miinimumteave
Kui liikmesriigid annavad liidu kodanikele välja elamisload, peavad need sisaldama vähemalt järgmist:
(a)dokumendi nimetus välja andva liikmesriigi ametlikus keeles või ametlikes keeltes ning vähemalt ühes teises liidu ametlikus keeles;
(b)selge viide, et dokument on välja antud liidu kodanikule kooskõlas direktiiviga 2004/38/EÜ;
(c)dokumendi number;
(d)kasutaja nimi (perekonnanimi ja eesnimi või eesnimed);
(e)kasutaja sünniaeg;
(f)teave, mis kantakse registreerimistunnistusele ja alalise elukoha tõendile, mis on välja antud vastavalt direktiivi 2004/38/EÜ artiklitele 8 ja 19;
(g)välja andev asutus;
(h)esiküljel välja andnud liikmesriigi kahetäheline kood negatiivina sinises ristkülikus ja mida ümbritseb 12 kollast tähte.
Kui liikmesriik otsustab võtta sõrmejäljed, kohaldatakse vastavalt artikli 3 lõiget 7.
IV peatükk
Elamisloakaardid pereliikmetele, kes ei ole liikmesriigi kodanikud
Artikkel 7
Ühtne vorm
1.Elamisloakaartide väljaandmisel liidu kodanike pereliikmetele, kes ei ole liikmesriigi kodanikud, kasutavad liikmesriigid vormi, mis on kehtestatud määrusega (EÜ) nr 1030/2002, mida on muudetud määrusega (EL) 2017/1954 ning mida rakendatakse rakendusotsusega C(2018)7767, mida on muudetud rakendusotsusega C(2021)3726.
2.Erandina lõikest 1 peab kaardil olema nimetus „Elamisloakaart“ või „Alaline elamisluba“. Liikmesriigid märgivad, et need dokumendid on välja antud liidu kodaniku pereliikmele kooskõlas direktiiviga 2004/38/EÜ. Selleks kasutavad liikmesriigid andmeväljas [10] määruse (EÜ) nr 1030/2002 lisas, mida on muudetud määrusega (EL) 2017/1954, osutatud standardset koodi „Euroopa Liidu kodaniku pereliige Art. 10 DIR 2004/38/EÜ“ või „Euroopa Liidu kodaniku pereliige Art. 20 DIR 2004/38/EÜ“.
3.Liikmesriigid võivad lisada kooskõlas riigisisese õigusega andmeid riigisiseseks kasutamiseks. Selliste andmete lisamisel ja säilitamisel järgivad liikmesriigid määrusega (EL) 2017/1954 muudetud määruse (EÜ) nr 1030/2002 artikli 4 teises lõigus sätestatud nõudeid.
Artikkel 8
Olemasolevate elamisloakaartide järkjärguline kasutuselt kõrvaldamine
1.Elamisloakaardid, mis on välja antud liidu kodanike pereliikmetele, kes ei ole liikmesriigi kodanikud, ja mis ei vasta artikli 7 nõuetele, kaotavad kehtivuse oma kehtivusaja lõppedes või 3. augustiks 2026, olenevalt sellest, kumb on varasem.
2.Erandina lõikest 1 on elamisloakaardid, mis on välja antud liidu kodanike pereliikmetele, kes ei ole liikmesriigi kodanikud, ja mis ei vasta ICAO dokumendi 9303 teises osas sätestatud minimaalsetele turvastandarditele või ei sisalda funktsionaalset masinloetavat ala, mis vastab ICAO dokumendi 9303 kolmandale osale, kehtetud.
V peatükk
Üldsätted
Artikkel 9
Kontaktpunkt
1.Iga liikmesriik määrab kindlaks vähemalt ühe keskasutuse, kes on käesoleva määruse rakendamisel kontaktpunktiks. Kui liikmesriik on määranud rohkem kui ühe keskasutuse, määrab ta kindlaks, milline neist asutustest hakkab käesoleva määruse rakendamisel kontaktpunktina toimima. Liikmesriik teatab selle asutuse nime komisjonile ja teistele liikmesriikidele. Kui liikmesriik muudab oma määratud asutust, teavitab ta sellest vastavalt komisjoni ja teisi liikmesriike.
2.Liikmesriigid tagavad, et kontaktpunktid on teadlikud liidu asjakohastest teabe- ja abiteenuste osutajatest, kes on koondatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/1724 35 sätestatud ühtse digivärava alla, ning on võimelised nende teenuseosutajatega koostööd tegema.
Artikkel 10
Biomeetriliste tunnuste kogumine
1.Biomeetrilisi tunnuseid koguvad üksnes kvalifitseeritud ja nõuetekohaselt volitatud töötajad, kelle on määranud isikutunnistuste või elamisloakaartide väljaandmise eest vastutavad asutused, eesmärgiga kanda need väga turvalisele andmekandjale, nagu isikutunnistuste kohta on sätestatud artikli 3 lõikes 5 ja elamisloakaartide kohta artikli 7 lõikes 1. Erandina esimesest lausest koguvad sõrmejälgi üksnes selliste asutuste kvalifitseeritud ja nõuetekohaselt volitatud töötajad, välja arvatud taotluste puhul, mis esitatakse liikmesriigi diplomaatilisele või konsulaarasutusele.
Et tagada biomeetriliste tunnuste ühtsus taotleja isikusamasusega, peab iga taotleja iga taotluse menetlemise käigus vähemalt korra isiklikult kohale ilmuma.
2.Liikmesriigid tagavad, et biomeetriliste tunnuste kogumiseks kehtivad sobivad ja tõhusad menetlused, mis vastavad hartas, inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis ning ÜRO lapse õiguste konventsioonis sätestatud õigustele ja põhimõtetele.
Liikmesriigid tagavad, et kui biomeetriliste tunnuste kogumisel tekib raskusi, on võimalik kasutada sobivaid menetlusi, mis tagavad isiku inimväärikuse.
3.Välja arvatud juhul, kui neid on vaja liidu ja liikmesriikide õiguse kohaselt töödelda, tuleb biomeetrilisi tunnuseid, mida kasutatakse isikutunnistuste või elamislubade isikustamiseks, säilitada väga turvaliselt ning üksnes kuni dokumendi kätteandmise kuupäevani ning igal juhul mitte kauem kui 90 päeva alates dokumendi väljaandmise kuupäevast. Pärast selle ajavahemiku möödumist kustutatakse või hävitatakse biomeetrilised tunnused viivitamata.
Artikkel 11
Isikuandmete kaitse ja vastutus
1.Ilma et see piiraks määruse (EL) 2016/679 kohaldamist, tagavad liikmesriigid käesoleva määruse otstarbel kogutud ja salvestatud andmete turvalisuse, terviklikkuse, ehtsuse ja konfidentsiaalsuse.
2.Käesoleva määruse kohaldamisel loetakse isikutunnistuste ja elamislubade väljaandmise eest vastutavad asutused määruse (EL) 2016/679 artikli 4 lõikes 7 osutatud vastutavaks töötlejaks ning nad vastutavad isikuandmete töötlemise eest.
3.Liikmesriigid tagavad, et järelevalveasutused saavad täielikult täita oma määruses (EL) 2016/679 osutatud ülesandeid, sealhulgas juurdepääs kõigile isikuandmetele ja kogu vajalikule teabele, samuti juurdepääs pädevate asutuste ruumidele ja andmetöötlusseadmetele.
4.Koostöö väliste teenusepakkujatega ei välista liidu või liikmesriigi õigusest tulenevat liikmesriigi vastutust isikuandmetega seotud kohustuste rikkumise eest.
5.Masinloetavas vormis teave kantakse isikutunnistusele või elamisloale üksnes kooskõlas käesoleva määrusega ja dokumenti välja andva liikmesriigi õigusega.
6.Isikutunnistuse või elamisloa andmekandjale salvestatud biomeetrilisi andmeid kasutatakse kooskõlas liidu ja liikmesriigi õigusega üksnes selleks, et kontrollida
(a)isikutunnistuse või elamisloa ehtsust;
(b)dokumendi kasutaja isikusamasust otseselt kättesaadavate võrreldavate tunnuste abil, kui isikutunnistuse või elamisloa esitamine on õiguse kohaselt nõutav.
Andmekandjale salvestatud kahele sõrmejäljele on juurdepääs ainult liikmesriigi pädevate asutuste ja liidu ametite nõuetekohaselt volitatud töötajatel.
Artikkel 12
Järelevalve
1.Hiljemalt [üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumist] koostab komisjon käesoleva määruse väljundite, tulemuste ja mõju, sealhulgas põhiõigustele avalduva mõju jälgimiseks üksikasjaliku kava.
2.Järelevalvekavas sätestatakse andmete ja muude vajalike tõendite kogumise vahendid ja sagedus. Selles määratakse kindlaks, milliseid meetmeid komisjon ja liikmesriigid peavad andmete ja muude tõendite kogumiseks ja analüüsimiseks võtma.
3.Liikmesriigid esitavad komisjonile järelevalveks vajalikud andmed ja muud tõendid.
Artikkel 13
Hindamine
1.Komisjon hindab käesolevat määrust kõige varem [kuus aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] ning esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele peamisi järeldusi sisaldava aruande. Aruandes käsitletakse eelkõige järgmist:
(a)käesoleva määruse mõju põhiõigustele;
(b)liidu kodanike liikuvus;
(c)biomeetrilise kontrollimise tulemuslikkus reisidokumentide turvalisuse tagamisel;
(d)isikutunnistuse võimalik täiendav visuaalne ühtlustamine.
2.Liikmesriigid ja asjaomased liidu asutused esitavad komisjonile teabe, mida on vaja kõnealuste aruannete koostamiseks.
Artikkel 14
Täiendav tehniline kirjeldus
1.Tagamaks vajaduse korral, et artikli 2 punktides a ja c osutatud isikutunnistused ja elamisload vastavad tulevastele minimaalsetele turvastandarditele, kehtestab komisjon rakendusaktidega täiendavad tehnilised kirjeldused, mis hõlmavad järgmist:
(a)täiendavad turvaelemendid ja -nõuded, sealhulgas tugevdatud võltsimisvastased standardid;
(b)tehnilised kirjeldused artikli 3 lõikes 5 osutatud biomeetriliste tunnuste andmekandja ja nende turvalisuse kohta, sealhulgas loata juurdepääsu ennetamine ja lihtsustatud valideerimine;
(c)näokujutise ja sõrmejälgede kvaliteedinõuded ja ühised tehnilised standardid.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
2.Artikli 15 lõikes 2 nimetatud korras võidakse otsustada, et artiklis 2 nimetatud kirjeldused peavad olema salajased ja ei kuulu avaldamisele. Sel juhul tehakse need kättesaadavaks üksnes liikmesriikide määratud asutustele, kes vastutavad trükkimise eest, ning liikmesriigi või komisjoni poolt nõuetekohaselt volitatud isikutele.
3.Iga liikmesriik määrab ühe asutuse, kes vastutab isikutunnistuste trükkimise eest, ja ühe asutuse, kes vastutab liidu kodanike pereliikmete elamisloakaartide trükkimise eest, ning edastab nende asutuste nimed komisjonile ja teistele liikmesriikidele. Liikmesriikidel on õigus neid määratud asutusi muuta ning nad teatavad sellest komisjonile ja teistele liikmesriikidele.
Liikmesriigid võivad otsustada määrata ka üheainsa asutuse, kes vastutab nii isikutunnistuste kui ka liidu kodanike pereliikmete elamisloakaartide trükkimise eest, ning edastavad selle asutuse nime komisjonile ja teistele liikmesriikidele.
Ka kaks või enam liikmesriiki võivad määrata nende ülesannete täitmiseks ühe asutuse, ning nad peavad sellest teavitama komisjoni ja teisi liikmesriike.
Artikkel 15
Komiteemenetlus
1.Komisjoni abistab komitee, mis on loodud määruse (EÜ) nr 1683/95 artikliga 6. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
2.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.
Artikkel 16
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja
