This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52024PC0218
Proposal for a COUNCIL DECISION on the position to be taken on behalf of the European Union at the 16th meeting of the Committee of the Parties to the Council of Europe Convention on preventing and combating violence against women and domestic violence on the adoption of a recommendation and conclusions addressed to five State Parties on their implementation of that Convention, with regard to matters related to institutions and public administration of the Union
Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni osaliste komisjoni 16. koosolekul seoses viiele osalisriigile adresseeritud, konventsiooni rakendamist käsitleva soovituse ja järelduste vastuvõtmisega küsimustes, mis on seotud liidu institutsioonide ja avaliku haldusega
Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni osaliste komisjoni 16. koosolekul seoses viiele osalisriigile adresseeritud, konventsiooni rakendamist käsitleva soovituse ja järelduste vastuvõtmisega küsimustes, mis on seotud liidu institutsioonide ja avaliku haldusega
COM/2024/218 final
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,21.5.2024
COM(2024) 218 final
2024/0120(NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS
seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni osaliste komisjoni 16. koosolekul seoses viiele osalisriigile adresseeritud, konventsiooni rakendamist käsitleva soovituse ja järelduste vastuvõtmisega küsimustes, mis on seotud liidu institutsioonide ja avaliku haldusega
SELETUSKIRI
1.Kavandatav reguleerimisese
Ettepanekus käsitletakse otsust, millega määratakse kindlaks seisukoht, mis võetakse liidu nimel Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (edaspidi „Istanbuli konventsioon“ või „konventsioon“) osaliste komisjoni 16. koosolekul 31. mail 2024 seoses konventsiooni rakendamist käsitleva soovituse eelnõu ja nelja järelduste eelnõu vastuvõtmisega viie osalisriigi jaoks.
2.Ettepaneku taust
2.1.Istanbuli konventsioon
Istanbuli konventsiooni eesmärk on kehtestada terviklik ja ühtlustatud normistik naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamiseks ja tõkestamiseks Euroopas ja mujal. Konventsioon jõustus 1. augustil 2014.
EL kirjutas konventsioonile alla juunis 2017 ja viis ühinemismenetluse lõpule kahe heakskiitmiskirja hoiuleandmisega 28. juunil 2023. Konventsiooni jõustus ELi suhtes 1. oktoobril 2023. EL on konventsiooniga ühinenud küsimustes, mis kuuluvad tema ainupädevusse, nimelt neis, mis on seotud liidu institutsioonide ja avaliku haldusega, 1 ning neis, mis on seotud kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö, varjupaiga ja mittetagasisaatmise põhimõttega 2 . Konventsioonile on alla kirjutanud kõik ELi liikmesriigid, kuid ainult 22 riiki on selle ratifitseerinud 3 .
2.2.Konventsiooniosaliste komisjon
Konventsiooniosaliste komisjon 4 koosneb konventsiooniosaliste esindajatest. Konventsiooniosalised peavad püüdma nimetada oma esindajateks võimalikult kõrge tasandi eksperdid naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise valdkonnas 5 . Konventsiooniosaliste komisjonile usaldatud ülesanded on loetletud selle kodukorra artiklis 1 6 . 1. oktoobril 2023 sai EList Istanbuli konventsiooni osaline ja seega konventsiooniosaliste komisjoni liige (konventsiooni artikli 67 lõige 1).
2.3.Istanbuli konventsiooni järelevalvemehhanism
Istanbuli konventsiooniga on seatud sisse järelevalvemehhanism, mille eesmärk on tagada, et konventsiooniosalised viivad selle sätted tõhusalt ellu 7 . Eesmärk on hinnata, kuidas konventsiooni sätteid rakendatakse, ja anda konventsiooniosalistele suuniseid. See mehhanism koosneb kahest eraldiseisvast, kuid omavahel seotud organist: sõltumatu ekspertorgan ehk naistevastase vägivallaga ja perevägivallaga võitlemise eksperdirühm (edaspidi „GREVIO“) ja konventsiooniosaliste komisjon.
GREVIO on sõltumatu ja erapooletu naistevastase vägivallaga ja perevägivallaga võitlemise eksperdirühm, kelle ülesanne kooskõlas konventsiooni artikli 66 lõikega 1 on jälgida Istanbuli konventsiooni rakendamist riikide kaupa. GREVIO koosneb 15 liikmest, kelle valib konventsiooniosaliste komisjon lepinguosaliste kodanike hulgast nelja-aastaseks ametiajaks, mida võib ühe korra pikendada.
Järelevalvemenetlust on kirjeldatud konventsiooni artiklis 68. Lühidalt öeldes peab iga konventsiooniosaline esitama aruande, mis põhineb GREVIO koostatud küsimustikul ning käsitleb seadusandlikke ja muid konventsiooni sätete rakendamiseks võetavaid meetmeid. Selle teabe ning kodanikuühiskonnalt, teiste rahvusvaheliste õigusaktide alusel loodud asutustelt, teistelt Euroopa Nõukogu organitelt ja riikidesse tehtud külastustest saadud teabe põhjal koostab GREVIO esialgse aruande meetmete kohta, mida asjaomane konventsiooniosaline on konventsiooni sätete rakendamiseks võtnud, ning esitab soovitusi ja ettepanekuid selle kohta, kuidas konventsiooniosaline võiks tuvastatud probleeme lahendada 8 . Pärast seda, kui konventsiooniosalisele on antud võimalus esitada aruande kohta märkusi, võtab GREVIO vastu lõpparuande 9 . Aruanne sisaldab järeldusi, milles tuuakse välja meetmed, mida konventsiooniosaline peab konventsiooni rakendamiseks võtma.
GREVIO aruannete ja järelduste põhjal võib konventsiooniosaliste komisjon kooskõlas konventsiooni artikli 68 lõikega 12 võtta vastu asjaomasele konventsiooniosalisele mõeldud soovitused konventsiooni rakendamise kohta ja määrata kuupäeva nende rakendamise kohta teabe esitamiseks. Kokkulepitud korra kohaselt võtab konventsiooniosaliste komisjon vastu soovitused, milles eristatakse meetmeid, mida asjaomane konventsiooniosaline peaks komisjoni arvates võtma niipea kui võimalik, koos nõudega selles valdkonnas võetud meetmetest kolme aasta jooksul aru anda, ja meetmeid, mis on küll olulised, kuid ei ole konventsiooniosaliste komisjoni hinnangul esmatähtsad 10 . Kolmeaastase perioodi lõpus peab konventsiooniosaline andma konventsiooniosaliste komisjonile aru nende meetmete rakendamisel tehtud edusammudest. Selle teabe ning valitsusvälistelt organisatsioonidelt, kodanikuühiskonnalt ja riiklikelt inimõiguste asutustelt saadud lisateabe põhjal võtab konventsiooniosaliste komisjon iga uurimisaluse konventsiooniosalise kohta vastu järeldused soovituste rakendamise kohta. Järeldused vormistab konventsiooniosaliste komisjoni sekretariaat 11 . Seni on konventsiooniosaliste komisjonil olnud tavaks võtta soovitusi ja järeldusi konsensuse alusel vastu koosolekutel, mis toimuvad nõudmise korral, 12 tavaliselt kaks korda aastas.
2.4.Konventsiooniosaliste komisjoni kavandatavad aktid
31. mail 2024 toimuval 16. koosolekul on ette nähtud, et konventsiooniosaliste komisjon võtab vastu järgmised eelnõud (edaspidi „kavandatavad aktid“ või „soovituse ja järelduste eelnõud“):
–soovitus Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni rakendamise kohta Liechtensteinis [IC-CP(2024)1-prov];
–konventsiooniosaliste komisjoni järeldused Andorrat käsitlevate soovituste rakendamise kohta [IC-CP(2024)2-prov];
–konventsiooniosaliste komisjoni järeldused Belgiat käsitlevate soovituste rakendamise kohta [IC-CP(2024)3-prov];
–konventsiooniosaliste komisjoni järeldused Maltat käsitlevate soovituste rakendamise kohta [IC-CP(2024)4-prov] ja
–konventsiooniosaliste komisjoni järeldused Hispaaniat käsitlevate soovituste rakendamise kohta [IC-CP(2024)5-prov].
3.Liidu nimel võetav seisukoht
Kavandatavad aktid on suunatud viiele osalisriigile ja sisaldavad soovitusi meetmete kohta, mida tuleb Istanbuli konventsiooni rakendamiseks võtta, ning järeldusi selle kohta, kuidas osalisriigid on varasemaid soovitusi rakendanud. Need sisaldavad küsimusi, mis on seotud konventsiooni rakendamisega asjaomaste institutsioonide ja avaliku halduse asutuste poolt. Liit on konventsiooniga ühinenud niivõrd, kuivõrd seda kohaldatakse liidu institutsioonide ja avaliku halduse suhtes, ning tal on ainupädevus võtta konventsioonis sätestatud kohustusi seoses oma institutsioonide ja avaliku haldusega Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 336 kohaldamisalas. Seepärast on asjakohane määrata kindlaks liidu nimel konventsiooniosaliste komisjonis võetav seisukoht seoses liidu institutsioonide ja avaliku haldusega, sest kavandatavad aktid võivad otsustavalt mõjutada liidu õiguse sisu, kuna võivad mõjutada konventsiooni asjakohaste sätete tõlgendamist tulevikus.
Soovituse ja järelduste eelnõud liidu pädevusse kuuluvates küsimustes, mis on seotud liidu institutsioonide ja avaliku haldusega, on kooskõlas liidu poliitika ja eesmärkidega ega riku liidu õigust. Seetõttu tehakse ettepanek, et liit ei esita konventsiooniosaliste komisjoni 16. koosolekul soovituse eelnõu ja järelduste eelnõu vastuvõtmise suhtes vastuväiteid..
4.Õiguslik alus
4.1.Menetlusõiguslik alus
4.1.1.Põhimõtted
ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikega 9 on ette nähtud võtta vastu otsused, millega kehtestatakse „lepingus sätestatud organis liidu nimel võetavad seisukohad, kui asjaomasel organil tuleb vastu võtta õigusliku toimega akte, välja arvatud õigusaktid, millega täiendatakse või muudetakse lepingu institutsioonilist raamistikku.“
Mõiste „õigusliku toimega aktid“ hõlmab akte, millel on õiguslik toime asjaomase organi suhtes kehtiva rahvusvahelise õiguse normide alusel. Siia hulka kuuluvad ka sellised õiguslikud vahendid, mis ei ole rahvusvahelise õiguse kohaselt siduvad, kuid mis „võivad mõjutada otsustavalt liidu seadusandja vastu võetud õigusaktide sisu“ 13 .
4.1.2.Kohaldamine käesoleval juhul
Konventsiooniosaliste komisjon on Istanbuli konventsiooniga loodud organ. Kavandatavad aktid, mille konventsiooniosaliste komisjon peab vastu võtma, on õigusliku toimega aktid. Kavandatavad aktid võivad otsustavalt mõjutada liidu õiguse sisu, kuna võivad mõjutada Istanbuli konventsiooni asjakohaste sätete tõlgendamist tulevikus. Seega on esildatud otsuse menetlusõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 218 lõige 9.
4.2.Materiaalõiguslik alus
4.2.1.Põhimõtted
ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohase otsuse materiaalõiguslik alus sõltub eelkõige selle kavandatava akti eesmärgist ja sisust, mida liidu nimel võetav seisukoht puudutab. Kui kavandatava aktiga taotletakse kahte eesmärki või reguleeritakse kahte valdkonda ning üht neist võib pidada peamiseks või ülekaalukaks, samas kui teine on kõrvalise tähtsusega, peab ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohasel otsusel olema üksainus materiaalõiguslik alus, st peamise või ülekaaluka eesmärgi või valdkonna tõttu nõutav õiguslik alus.
Kui kavandatava aktiga taotletakse mitut eesmärki või reguleeritakse mitut valdkonda, mis on üksteisega lahutamatult seotud ning millest ükski ei ole võrreldes teistega kõrvalise tähtsusega, tuleb erandina nimetada ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohase otsuse materiaalõigusliku alusena mitu vastavat õiguslikku alust.
4.2.2.Kohaldamine käesoleval juhul
Mis puudutab materiaalõiguslikku alust, siis on EL ühinenud Istanbuli konventsiooniga küsimustes, mis kuuluvad tema ainupädevusse, nimelt küsimustes, mis on seotud liidu institutsioonide ja avaliku haldusega, 14 ning küsimustes, mis on seotud kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö, varjupaiga ja mittetagasisaatmise põhimõttega 15 . ELi ühinemist Istanbuli konventsiooniga kajastatakse kahes eraldi nõukogu otsuses, et võtta arvesse Taani ja Iirimaa eriseisukohta seoses ELi toimimise lepingu V jaotisega. Sellest tulenevalt tuleb ka otsus, millega määratakse kindlaks liidu nimel konventsiooniosaliste komisjonis võetav seisukoht, esitada kahe otsusena, kui asjaomased soovitused või järeldused puudutavad mõlemat küsimust.
Käesoleva otsuse õiguslik alus on seotud liidu institutsioonide ja avaliku haldusega. Seepärast on selle otsuse materiaalõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikkel 336.
4.3.Kokkuvõte
Esildatud otsuse õiguslik alus peaks olema ELi toimimise lepingu artikkel 336 koostoimes ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikega 9.
Ettepanek:
2024/0120 (NLE)
NÕUKOGU OTSUS
seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni osaliste komisjoni 16. koosolekul seoses viiele osalisriigile adresseeritud, konventsiooni rakendamist käsitleva soovituse ja järelduste vastuvõtmisega küsimustes, mis on seotud liidu institutsioonide ja avaliku haldusega
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 336 koostoimes artikli 218 lõikega 9,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1)Liit sõlmis Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (edaspidi „konventsioon“) liidu institutsioonide ja avaliku halduse küsimustes nõukogu otsusega (EL) 2023/1075 16 ja kriminaalasjades tehtavat õigusalast koostööd, varjupaika ja mittetagasisaatmist käsitlevates küsimustes nõukogu otsusega (EL) 2023/1076 17 ning konventsioon jõustus liidu suhtes 1. oktoobril 2023.
(2)Konventsiooni artikli 66 lõike 1 kohaselt on tehtud naistevastase vägivallaga ja perevägivallaga võitlemise eksperdirühmale (edaspidi „GREVIO“) ülesandeks jälgida, kuidas konventsiooniosalised seda rakendavad. Konventsiooni artikli 68 lõike 11 kohaselt võtab GREVIO vastu aruanded ja järeldused meetmete kohta, mida konkreetne osaline on võtnud konventsiooni sätete rakendamiseks.
(3)Konventsiooniosaliste komisjon võib kooskõlas konventsiooni artikli 68 lõikega 12 võtta vastu asjaomasele konventsiooniosalisele suunatud soovitusi. Soovitused põhinevad GREVIO aruannetel ja neis eristatakse meetmeid, mida asjaomane konventsiooniosaline peaks konventsiooniosaliste komisjoni arvates võtma niipea kui võimalik, koos nõudega selles valdkonnas võetud meetmetest kolme aasta jooksul aru anda, ja meetmeid, mis on küll olulised, kuid ei ole konventsiooniosaliste komisjoni hinnangul esmatähtsad. Kolmeaastase perioodi lõpus peab konventsiooniosaline andma konventsiooniosaliste komisjonile aru konventsiooni kümnes konkreetses valdkonnas võetud meetmetest. Selle teabe ning valitsusvälistelt organisatsioonidelt, kodanikuühiskonnalt ja riiklikelt inimõiguste asutustelt saadud lisateabe põhjal peab konventsiooniosaliste komisjon võtma vastu oma sekretariaadi vormistatud järeldused soovituste rakendamise kohta.
(4)Konventsiooniosaliste komisjon võtab oma 16. koosolekul 31. mail 2024 eeldatavasti vastu järgmise soovituse eelnõu ja neli järelduste eelnõu, mis käsitlevad konventsiooni rakendamist viies osalisriigis (edaspidi „soovituse ja järelduste eelnõud“):
–soovitus Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni rakendamise kohta Liechtensteinis [IC-CP(2024)1-prov];
–konventsiooniosaliste komisjoni järeldused Andorrat käsitlevate soovituste rakendamise kohta [IC-CP(2024)2-prov];
–konventsiooniosaliste komisjoni järeldused Belgiat käsitlevate soovituste rakendamise kohta [IC-CP(2024)3-prov];
–konventsiooniosaliste komisjoni järeldused Maltat käsitlevate soovituste rakendamise kohta [IC-CP(2024)4-prov] ja
–konventsiooniosaliste komisjoni järeldused Hispaaniat käsitlevate soovituste rakendamise kohta [IC-CP(2024)5-prov].
(5)Liidul on ainupädevus võtta konventsioonis sätestatud kohustusi seoses oma institutsioonide ja avaliku haldusega Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 336 kohaldamisalas. Euroopa Kohus kinnitas oma 6. oktoobri 2021. aasta arvamuse 1/19 (Istanbuli konventsioon; EU:C:2021:832) punktis 305, et oluline osa konventsioonist tulenevatest kohustustest, mis on seotud ennetus- ja kaitsemeetmete võtmisega, kehtiksid liidule sisuliselt liidule seoses tema avalike teenistujatega ning avalikkuse esindajatega, kes külastavad liidu institutsioonide, organite ja asutuste tegevuskohti ja hooneid. Lisaks leidis Euroopa Kohus sama arvamuse punktis 307, et liit ei tohiks piirduda miinimumnõuete või kõrvalmeetmete kehtestamisega, vaid peaks ise tagama, et need kohustused on täielikult täidetud.
(6)Soovituse ja järelduste eelnõud käsitlevad konventsiooni nende sätete rakendamist, mida kohaldatakse ka liidu suhtes seoses liidu institutsioonide ja avaliku haldusega. Seepärast on asjakohane määrata kindlaks liidu nimel konventsiooniosaliste komisjonis võetav seisukoht küsimustes, mis on seotud liidu institutsioonide ja avaliku haldusega, sest kavandatavad aktid võivad otsustavalt mõjutada liidu õiguse sisu, kuna võivad mõjutada konventsiooni asjakohaste sätete tõlgendamist tulevikus.
(7)Liechtensteini puhul sisaldab konventsiooni rakendamist käsitlev soovituse eelnõu ettepanekut töötada välja terviklik strateegia või tegevuskava kõigi konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvate vägivallavormide ennetamiseks ja tõkestamiseks (konventsiooni artikkel 7), tagada sooteadlik eelarvestamine ja sihtotstarbelised rahalised vahendid, et määrata kindlaks summad, mille kõik asjaomased institutsioonid kulutavad naistevastase vägivalla ja perevägivallaga tegelemisele (konventsiooni artikkel 8), eraldada koordineerivatele organitele inim- ja finantsressursse (konventsiooni artikkel 10), korraldada elanikkonna küsitlusi kõigi konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvate vägivallavormide kohta ning edendada naisohvrite olukorra uurimist (konventsiooni artikkel 11), tagada spetsiaalne tasuta üleriigiline abitelefoniliin (konventsiooni artikkel 24) ning kasutada ohvrite kaitse tagamiseks politsei tõkendeid (konventsiooni artikkel 52). Kuna soovitused nendes küsimustes on kooskõlas liidu poliitika ja eesmärkidega ega tekita probleeme seoses liidu õigusega, peaks ELi seisukoht olema mitte esitada vastuväiteid Liechtensteinile mõeldud soovituse vastuvõtmisele.
(8)Andorra puhul sisaldab konventsiooni rakendamist käsitlev järelduste eelnõu ettepanekut tagada asjaomastele sidusrühmadele piisavad inim- ja rahalised ressursid (konventsiooni artiklid 8 ja 25), tagada kooskõlastatud ja valdkondadevaheline lähenemisviis naistevastase vägivalla ennetamisele ja tõkestamisele (konventsiooni artikkel 7), soodustada kõigi konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvate vägivallavormide ilmnemise korrapärast uurimist (konventsiooni artikkel 11) ning tagada, et ohvritel oleks kooskõlas konventsiooniga võimalik taotleda hädaolukorras rakendatavaid tõkendeid (konventsiooni artikkel 52). Kuna järeldused nendes küsimustes on kooskõlas liidu poliitika ja eesmärkidega ega tekita probleeme seoses liidu õigusega, peaks ELi seisukoht olema mitte esitada vastuväiteid Andorrale suunatud järelduste vastuvõtmisele.
(9)Belgia puhul hõlmab konventsiooni rakendamist käsitlev järelduste eelnõu ettepanekut koguda naistevastase vägivalla kohta andmeid (konventsiooni artikkel 11) ja tagada spetsialiseeritud tugiteenistuste rahastamine viisil, mis tagab nende teenuste jätkumise (konventsiooni artiklid 8 ja 25). Kuna järeldused nendes küsimustes on kooskõlas liidu poliitika ja eesmärkidega ega tekita probleeme seoses liidu õigusega, peaks ELi seisukoht olema mitte esitada vastuväiteid Belgiale suunatud järelduste vastuvõtmisele.
(10)Malta puhul sisaldab konventsiooni rakendamist käsitlev järelduste eelnõu ettepanekut tugevdada koostööd valitsusväliste osalejatega, sealhulgas nendega, kes osutavad spetsialiseeritud tugiteenuseid, ning tagada nende tulemuslik osalus asjakohase poliitika kujundamises (konventsiooni artikkel 7), tagada igakülgne andmekogumine kõigi konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvate vägivallavormide kohta (konventsiooni artikkel 11) ning tagada, et Malta õigusaktid oleksid hädaolukorras rakendatavate tõkendite ja lähenemiskeeldude osas konventsiooniga kooskõlas (konventsiooni artiklid 52 ja 53). Kuna järeldused nendes küsimustes on kooskõlas liidu poliitika ja eesmärkidega ega tekita probleeme seoses liidu õigusega, peaks ELi seisukoht olema mitte esitada vastuväiteid Maltale suunatud järelduste vastuvõtmisele.
(11)Hispaania puhul sisaldab konventsiooni rakendamist käsitlev järelduste eelnõu ettepanekut ühtlustada naisohvrite toetamise ja kaitse taset kogu riigis ning hinnata asjakohaste meetmete rakendamist (konventsiooni artiklid 10 ja 25). Kuna järeldused nendes küsimustes on kooskõlas liidu poliitika ja eesmärkidega ega tekita probleeme seoses liidu õigusega, peaks ELi seisukoht olema mitte esitada vastuväiteid Hispaaniale suunatud järelduste vastuvõtmisele,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Liidu nimel konventsiooni artikli 67 alusel loodud konventsiooniosaliste komitee 16. koosolekul võetav seisukoht on mitte esitada vastuväiteid järgmiste õigusaktide vastuvõtmisele:
(1)soovitus Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni rakendamise kohta Liechtensteinis [IC-CP(2024)1-prov];
(2)konventsiooniosaliste komisjoni järeldused Andorrat käsitlevate soovituste rakendamise kohta [IC-CP(2024)2-prov];
(3)konventsiooniosaliste komisjoni järeldused Belgiat käsitlevate soovituste rakendamise kohta [IC-CP(2024)3-prov];
(4)konventsiooniosaliste komisjoni järeldused Maltat käsitlevate soovituste rakendamise kohta [IC-CP(2024)4-prov] ja
(5)konventsiooniosaliste komisjoni järeldused Hispaaniat käsitlevate soovituste rakendamise kohta [IC-CP(2024)5-prov].
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud komisjonile.
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja
