EUROOPA KOMISJON

Brüssel,4.3.2024

COM(2024) 97 final

2024/0052(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu, Islandi, Liechtensteini Vürstiriigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (EMP finantsmehhanismi kohta ajavahemikuks mai 2021 – aprill 2028), Norra Kuningriigi ja Euroopa Liidu vahelise lepingu (Norra finantsmehhanismi kohta ajavahemikuks mai 2021 – aprill 2028), Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu lisaprotokolli ning Euroopa Majandusühenduse ja Islandi vahelise lepingu lisaprotokolli Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

SELETUSKIRI

Euroopa Majanduspiirkonna leping (edaspidi „EMP leping“) lubab Islandil, Liechtensteinil ja Norral (edaspidi „EMP EFTA riigid“) osaleda täiel määral ühtsel turul. Seoses sellega on kolm nimetatud riiki alates lepingu jõustumisest 1994. aastal aidanud kooskõlas lepingu artikliga 115 leevendada majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust Euroopa Majanduspiirkonnas. Norra on peale selle andnud oma panuse eraldiseisva Norra finantsmehhanismi kaudu. Viimatine finantsmehhanism aegus 30. aprillil 2021 1 .

Võttes arvesse jätkuvat vajadust leevendada majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust Euroopa Majanduspiirkonnas, volitas nõukogu 20. mail 2021 komisjoni alustama läbirääkimisi Islandi, Liechtensteini ja Norraga lepingu sõlmimiseks EMP EFTA riikide antava tulevase rahalise toetuse kohta majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse parandamiseks Euroopa Majanduspiirkonnas 2 . Ametlikud läbirääkimised avati 16. juunil 2022. Paralleelselt, kuid sõltumatult finantsmehhanismide läbirääkimistest, algatati Islandi ja Norraga sõlmitud vabakaubanduslepingute lisaprotokollide 3 läbivaatamisklauslite alusel ELi ja Islandi ning ELi ja Norra kalakaubandusprotokollide läbivaatamine.

Läbirääkimised viidi läbirääkijate tasandil lõpule 30. novembril 2023, parafeerides:

·lepingu Euroopa Liidu, Islandi, Liechtensteini Vürstiriigi ja Norra Kuningriigi vahel EMP finantsmehhanismi kohta ajavahemikuks mai 2021 – aprill 2028;

·lepingu Norra Kuningriigi ja Euroopa Liidu vahel Norra finantsmehhanismi kohta ajavahemikuks mai 2021 – aprill 2028;

·Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu lisaprotokolli ning

·Euroopa Majandusühenduse ja Islandi vahelise lepingu lisaprotokolli.

Lisatud ettepanek on seotud EMP finantsmehhanismi lepingu, Norra lepingu, Norra protokolli ja Islandi protokolli sõlmimisega.

EMP finantsmehhanismi leping ja Norra leping koos tagavad ajavahemikul mai 2021 – aprill 2028 EMP EFTA riikidelt 3,268 miljardi euro suuruse rahalise toetuse EMP majanduslikule ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele. See tulemus kajastab nõukogu antud läbirääkimissuuniseid, milles taotletakse a) EMP EFTA riikide antava rahalise toetuse suurendamist; b) ELi Ühtekuuluvusfondi jaotuskvoodi kasutamist; c) uute finantsmehhanismide kestuse ühildamist ELi ühtekuuluvuspoliitika vahendite (2021–2027) kestusega; d) keskkonnaeesmärkide lisamist toetatavate prioriteetide hulka ning e) tulevaste mehhanismide tõhusamaid rakendusprotsesse.

Samal ajal on läbi vaadatud ka kahepoolsed kalakaubandusprotokollid Islandi ja Norraga. Ajavahemikuks mai 2021 – aprill 2028 antakse uusi soodustusi. Soodustused põhinevad varasematel protokollidel ajavahemiku 2014–2021 kohta ja vastavad rahalise toetuse summale. Paindlikkus on ette nähtud seoses kasutamata kvootide ülekandmisega ajavahemiku lõpus. Norra uuendab ka Norras saaki lossivate ELi laevade suhtes kohaldatavat kalatransiidi korda.

Lepinguid ja protokolle tuleb kohaldada alates nende artiklites sätestatud kuupäevadest kuni nende ratifitseerimiseks või sõlmimiseks vajalike menetluste lõpuleviimise ja jõustumiseni ajutiselt.

Kehtivate rahvusvaheliste lepingute konkreetsete sätete muutmise üldise tava järgimiseks tehti ettepanek kasutada otsuste eelnõu õigusliku alusena Euroopa Liidu toimimise lepingu asjaomaseid artikleid, täpsemalt selle artikli 175 kolmandat lõiku lepingute puhul, mis käsitlevad rahalist toetust sotsiaalse ja majandusliku ühtekuuluvuse tugevdamiseks ning artiklit 207 muudetud kalakaubandusprotokollide puhul. Lisaks viidatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõike 6 punktile a kui kõnealuste lepingute sõlmimise õiguslikule alusele.

2024/0052 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu, Islandi, Liechtensteini Vürstiriigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (EMP finantsmehhanismi kohta ajavahemikuks mai 2021 – aprill 2028), Norra Kuningriigi ja Euroopa Liidu vahelise lepingu (Norra finantsmehhanismi kohta ajavahemikuks mai 2021 – aprill 2028), Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu lisaprotokolli ning Euroopa Majandusühenduse ja Islandi vahelise lepingu lisaprotokolli Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 175 kolmandat lõiku ja artiklit 207 koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut

ning arvestades järgmist:

(1)Püsib vajadus leevendada majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust Euroopa Majanduspiirkonnas ja seetõttu tuleks kehtestada uus EMP EFTA riikide antavat rahalist toetust käsitlev mehhanism ja uus Norra finantsmehhanism.

(2)20. mail 2021. aastal volitas nõukogu komisjoni algatama läbirääkimised Islandi, Liechtensteini Vürstiriigi ja Norra Kuningriigiga lepingu sõlmimiseks EMP EFTA riikide antava tulevase rahalise toetuse kohta Euroopa Majanduspiirkonna majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse toetamiseks.

(3)EMP finantsmehhanism (mai 2021 – aprill 2028) ja Norra finantsmehhanism (mai 2021 – aprill 2028) aitavad vähendada majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust Euroopa Majanduspiirkonnas ning tugevdada EMP EFTA riikide ja toetust saavate riikide vahelisi suhteid.

(4)Erisätted, mida kohaldatakse teatavate Islandilt ja Norrast pärinevate kalade ja kalandustoodete importimisel Euroopa Liitu, olid sätestatud nimetatud riikide ja Euroopa Majandusühenduse vaheliste vabakaubanduslepingute 30. aprillil 2021 aegunud lisaprotokollides, ja need on läbi vaadatud kooskõlas nimetatud protokollide artikliga 1.

(5)Euroopa Liidu, Islandi, Liechtensteini Vürstiriigi ja Norra Kuningriigi vahelisele lepingule EMP finantsmehhanismi kohta ajavahemikuks mai 2021 – aprill 2028, Norra Kuningriigi ja Euroopa Liidu vahelisele lepingule Norra finantsmehhanismi kohta ajavahemikuks mai 2021 – aprill 2028, Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu lisaprotokollile ning Euroopa Majandusühenduse ja Islandi vahelise lepingu lisaprotokollile kirjutati alla Brüsselis (kuupäev). Nimetatud lepingud ja protokollid tuleks Euroopa Liidu nimel heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Leping Euroopa Liidu, Islandi, Liechtensteini Vürstiriigi ja Norra Kuningriigi vahel EMP finantsmehhanismi kohta ajavahemikuks mai 2021 – aprill 2028, leping Norra Kuningriigi ja Euroopa Liidu vahel Norra finantsmehhanismi kohta ajavahemikuks mai 2021 – aprill 2028, Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu lisaprotokoll ning Euroopa Majandusühenduse ja Islandi vahelise lepingu lisaprotokoll kiidetakse käesolevaga Euroopa Liidu nimel heaks.

Lepingute ja protokollide tekstid on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja määrab isiku, kes on volitatud andma Euroopa Liidu nimel hoiule heakskiitmiskirjad, nagu nähakse ette Euroopa Liidu, Islandi, Liechtensteini Vürstiriigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (EMP finantsmehhanismi kohta ajavahemikuks mai 2021 – aprill 2028) artiklis 3, Norra Kuningriigi ja Euroopa Liidu vahelise lepingu (Norra finantsmehhanismi kohta ajavahemikuks mai 2021 – aprill 2028) artiklis 11, Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu lisaprotokolli artiklis 5 ning Euroopa Majandusühenduse ja Islandi vahelise lepingu lisaprotokolli artiklis 4, et väljendada Euroopa Liidu nõusolekut end lepingute ja protokollidega siduda.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub …. 4

Brüssel,

(1)    ELT L 141, 28.5.2016, lk 3 ja 11.

(2)    Nõukogu dokument 8365/21 ADD 1.

(3)    ELT L 141, 28.5.2016, lk 18 ja 22.

(4)    Nõukogu peasekretariaat avaldab lepingu jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,4.3.2024

COM(2024) 97 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu, Islandi, Liechtensteini Vürstiriigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (EMP finantsmehhanismi kohta ajavahemikuks mai 2021 – aprill 2028), Norra Kuningriigi ja Euroopa Liidu vahelise lepingu (Norra finantsmehhanismi kohta ajavahemikuks mai 2021 – aprill 2028), Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu lisaprotokolli ning Euroopa Majandusühenduse ja Islandi vahelise lepingu lisaprotokolli Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta

I LIIDE

EUROOPA LIIDU, ISLANDI, LIECHTENSTEINI VÜRSTIRIIGI
JA NORRA KUNINGRIIGI VAHELINE
LEPING
FINANTSMEHHANISMI KOHTA AJAVAHEMIKUKS MAI 2021 – APRILL 2028

EUROOPA LIIT,

ISLAND,

LIECHTENSTEINI VÜRSTIRIIK,

NORRA KUNINGRIIK,

ARVESTADES et Euroopa Majanduspiirkonna lepingu („EMP leping“) lepinguosalised leppisid kokku vajaduses vähendada piirkondade vahelist majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust, eesmärgiga edendada omavaheliste kaubandus- ja majandussuhete järjepidevat ja tasakaalustatud tugevdamist,

ARVESTADES et EFTA riigid on kõnealuse eesmärgi saavutamiseks loonud Euroopa Majanduspiirkonna kontekstis finantsmehhanismi,

ARVESTADES et EMP finantsmehhanismi aastateks 2004–2009 reguleerivad sätted on esitatud EMP lepingu protokollis 38a ja protokolli 38a addendum'is,

ARVESTADES et EMP finantsmehhanismi aastateks 2009–2014 reguleerivad sätted on esitatud EMP lepingu protokollis 38b ja protokolli 38b addendum'is,

ARVESTADES et EMP finantsmehhanismi aastateks 2014–2021 reguleerivad sätted on esitatud EMP lepingu protokollis 38c,

ARVESTADES et vajadus leevendada majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust Euroopa Majanduspiirkonnas ei ole kadunud ja et seetõttu tuleks kehtestada uus EMP EFTA riikide rahalist toetust käsitlev mehhanism ajavahemikuks mai 2021 – aprill 2028,

ON OTSUSTANUD SÕLMIDA JÄRGMISE LEPINGU:

ARTIKKEL 1

EMP lepingu artikli 117 tekst asendatakse järgmisega:

„Finantsmehhanisme reguleerivad sätted on esitatud protokollis nr 38, protokollis nr 38a, protokolli nr 38a addendum'is, protokollis nr 38b, protokolli nr 38b addendum'is, protokollis nr 38c ja protokollis nr 38d.“

ARTIKKEL 2

EMP lepingusse lisatakse protokolli nr 38c järele uus protokoll nr 38d. Protokolli nr 38d tekst on esitatud käesoleva lepingu lisas.

ARTIKKEL 3

Lepinguosalised ratifitseerivad või kiidavad käesoleva lepingu heaks oma menetluse kohaselt. Ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati.

Protokoll jõustub sellele kuupäevale järgneva teise kuu esimesel päeval, mil viimased ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad on hoiule antud.

Kuni lõigetes 1 ja 2 nimetatud menetluste lõpuleviimiseni kohaldatakse käesolevat lepingut ajutiselt alates viimase vastavasisulise teate saabumisele järgneva esimese kuu esimesest päevast.

ARTIKKEL 4

Käesolev leping, mille originaal on koostatud ühes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ning islandi ja norra keeles, kusjuures tekstid kõigis nendes keeltes on võrdselt autentsed, antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati, kes edastab tõestatud koopia igale lepinguosalisele.

Brüssel, …

Euroopa Liidu nimel

Islandi nimel

Liechtensteini Vürstiriigi nimel

Norra Kuningriigi nimel

LISA

   PROTOKOLL nr 38d

EMP finantsmehhanismi (2021–2028) kohta

Artikkel 1

(1)Eesmärgid

Island, Liechtenstein ja Norra („EFTA riigid“) panustavad sotsiaalse ja majandusliku ebavõrdsuse vähendamisse Euroopa Majanduspiirkonnas ja suhete tugevdamisse toetust saavate riikidega, toetades sel eesmärgil rahaliselt artiklis 3 nimetatud valdkondlikke prioriteete 1 .

(2)Ühised väärtused ja põhimõtted

EMP finantsmehhanismi (2021–2028) aluseks on ühised väärtused ja põhimõtted – inimväärikus, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste õiguste austamine.

Kõik EMP finantsmehhanismist rahastatavad programmid ja meetmed peavad olema nende väärtuste ja põhimõtetega kooskõlas ning ei tohi toetada selliseid tegevusi, mille puhul see kooskõla puudub. Nende rakendamisel järgitakse asjaomastes õigusaktides ja standardites sätestatud põhiõigusi ja -kohustusi.

Artikkel 2

Kohustused

Artiklis 1 sätestatud rahalise toetuse summa on 1 705 miljonit eurot. Lisaks tehakse 100 miljoni euro suurune täiendav rahaline toetus kättesaadavaks projektidele, mis on seotud Ukrainasse sissetungi tagajärjel tekkinud probleemidega. Need toetused tehakse kättesaadavaks iga-aastaste 257,86 miljoni euro suuruste osadena ajavahemikus 1. maist 2021 kuni 30. aprillini 2028, viimane kaasa arvatud.

Kogusumma koosneb riigipõhistest eraldistest, nagu on kirjeldatud artiklis 6, koos artiklis 7 täpsustatud fondidega.

Artikkel 3

(1)Valdkondlikud prioriteedid

Riigipõhised eraldised tehakse kättesaadavaks järgmiste üldiste valdkondlike prioriteetide edendamiseks:

(a)Euroopa rohepööre

(b)Demokraatia, õigusriik ja inimõigused

(c)Sotsiaalne kaasatus ja vastupidavus

Nimetatud valdkondlike prioriteetide raames on programmitöö suunad sätestatud käesoleva protokolli lisas. Nende programmitöö suundade sisu üle konsulteeritakse toetust saavate riikidega.

(2)Toetust saavate riikide vajadused

Programmitöö suunad valitakse, neid suunatakse ja kohandatakse vastavalt iga toetust saava riigi vajadustele, võttes arvesse riigi ja toetuse suurust. Selleks järgitav menetlus on sätestatud artikli 9 lõikes 5.

Artikkel 4

(1)Vastastikuse mõistmise memorandumid

Et tagada keskendumine esmatähtsatele valdkondadele ja tõhus rakendamine kooskõlas artiklis 1 osutatud üldeesmärkidega ja võttes arvesse ELi poliitikat ja riigipõhiseid soovitusi, samuti liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud partnerluslepinguid, peavad EFTA riigid iga toetust saava riigiga artikli 9 lõike 5 kohaselt läbirääkimisi vastastikuse mõistmise memorandumi üle.

(2)Konsultatsioonid Euroopa Komisjoniga

Konsultatsioonid Euroopa Komisjoniga toimuvad strateegilisel tasandil ja neid peetakse vastastikuse mõistmise memorandumite üle peetavate läbirääkimiste käigus, et edendada täiendavust ja koostoimet ELi ühtekuuluvuspoliitikaga.

Artikkel 5

(1)Kaasrahastamine

Riigipõhiste eraldiste raames rakendatavate programmide puhul, mille rakendamise eest vastutavad toetust saavad riigid, ei ületa EFTA toetus 85 % programmi maksumusest, kui EFTA riigid ei ole otsustanud teisiti.

(2)Riigiabi

Järgitakse riigiabi suhtes kohaldatavaid eeskirju.

(3)Vastutus

EFTA riikide vastutus seoses projektiga piirdub rahaliste vahendite andmisega vastavalt kooskõlastatud kavale. Seega ei võta EFTA riigid vastutust kolmandate isikute ees.

Artikkel 6

Riigipõhised eraldised

Riigipõhised eraldised tehakse kättesaadavaks järgmistele toetust saavatele riikidele: Bulgaaria, Eesti, Horvaatia, Kreeka, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik ja Ungari, järgmiselt:

Esitatud summad sisaldavad riigipõhiseid eraldisi, mis tehakse kättesaadavaks igale toetust saavale riigile kooskõlas artikli 9 lõikega 5, ning artiklis 7 osutatud kodanikuühiskonna fondi osa, millest saavad kasu kõik toetust saavad riigid.

Artikkel 7

EMP finantsmehhanismi raames tehakse kättesaadavaks kaks fondi. Need aitavad kaasa artiklis 1 määratletud EMP finantsmehhanismi (2021–2028) eesmärkide saavutamisele ja artiklis 3 osutatud valdkondlike prioriteetide saavutamisele. EFTA riigid võivad fondides osaleda partneritena.

Kodanikuühiskonna fond

10 % kogusummast eraldatakse kodanikuühiskonna fondile. Toetust saavate riikide jaotuskvoot on sätestatud artiklis 6.

5 % fondist eraldatakse riikidevahelistele algatustele.

Fond suutlikkuse suurendamiseks ning koostööks rahvusvaheliste organisatsioonide ja institutsioonidega

2 % kogusummast eraldatakse fondile suutlikkuse suurendamiseks ning koostööks rahvusvaheliste organisatsioonide ja institutsioonidega, muu hulgas Euroopa Nõukogu, OECD ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga (FRA). Fondi abil edendatakse toetust saavates riikides valdkondlikke prioriteete.

Artikkel 8

(1)Kooskõlastamine Norra finantsmehhanismiga

Käesolevas protokollis sätestatud rahaline toetus kooskõlastatakse Norra finantsmehhanismiga ettenähtud Norra kahepoolse toetusega. Eelkõige tagavad EFTA riigid, et mõlema finantsmehhanismi protseduurid ja rakendustingimused on põhimõtteliselt samasugused.

(2)Kooskõlastamine ELi ühtekuuluvuspoliitikaga

Mis tahes asjakohaseid muudatusi ELi ühtekuuluvuspoliitikas arvestatakse vastavalt vajadusele.

Artikkel 9

EMP finantsmehhanismi rakendamise suhtes kohaldatakse järgmist.

(1)Koostöö

Artiklis 1 osutatud EMP finantsmehhanismi eesmärke püütakse saavutada toetust saavate riikide ja EFTA riikide vahelise tiheda koostöö raames, austades väärtusi ja põhimõtteid ning järgides artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusi ja kohustusi.

(2)Rakendamise põhimõtted

Kõigis rakendusetappides kohaldatakse maksimaalselt läbipaistvuse, vastutuse ja kulutasuvuse, samuti hea valitsemistava, partnerluse ja mitmetasandilise valitsemise, kestliku arengu, soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid.

(3)Fondide valitsemine

Nagu on sätestatud artiklis 7, juhivad kaht kõnealust fondi EFTA riigid, kes vastutavad rakendamise, sealhulgas valitsemise ja kontrolli eest.

(4)Finantsmehhanismi komitee

EFTA riigid moodustavad EMP finantsmehhanismi üldiseks juhtimiseks komitee. Täiendavad sätted EMP finantsmehhanismi rakendamiseks, sealhulgas lihtsustamismeetmed rakendamise tõhususe ja tulemuslikkuse tagamiseks, kehtestavad EFTA riigid pärast konsulteerimist toetust saavate riikidega, keda võib abistada komisjon. EFTA riigid püüavad esitada nimetatud sätted enne vastastikuse mõistmise memorandumite allakirjutamist.

(5)Läbirääkimised vastastikuse mõistmise memorandumite üle

EFTA riigid peavad iga toetust saava riigiga läbirääkimisi vastastikuse mõistmise memorandumi üle, mis käsitleb asjaomast riigipõhist eraldist, välja arvatud artiklis 7 ja käesoleva artikli lõikes 3 osutatud fondid. Vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatakse programmid, vahendite jaotus programmitöö suundade vahel, juhtimis- ja kontrollistruktuurid ning kohaldatavad tingimused.

(6)Rakendamine

(a)Vastastikuse mõistmise memorandumite alusel esitavad toetust saavad riigid konkreetsete programmide ettepanekud EFTA riikidele, kes hindavad ettepanekuid ja kiidavad need heaks ning sõlmivad toetust saavate riikidega iga programmi kohta eraldi toetuslepingu koos asjaomaste tingimuste, riskihindamis- ja -maandamismeetmetega.

(b)Kokkulepitud programmide rakendamise eest vastutavad toetust saavad riigid, kes loovad sujuva rakendamise ja haldamise tagamiseks asjakohase haldus- ja kontrollisüsteemi.

(c)EFTA riigid võivad korraldada kontrolle vastavalt riiklikele eeskirjadele. Toetust saavad riigid peavad selleks osutama igakülgset abi ning esitama vajaduse korral teavet ja andmeid.

(d)Kohustuste täitmise tagamiseks võivad EFTA riigid pärast hindamist ja pärast toetust saava riigi ärakuulamist võtta asjakohaseid ja proportsionaalseid meetmeid, sealhulgas peatada maksed ja nõuda vahendid tagasi.

(e)Laiaulatusliku osaluse tagamiseks sõlmitakse võimaluse korral partnerlusi rahalise toetuse ettevalmistamiseks, rakendamiseks, järelevalveks ja hindamiseks. Partnerite hulka võivad kuuluda muu hulgas toetust saavate riikide ja EFTA riikide kohaliku, piirkondliku ja riikliku tasandi osalejad, samuti erasektori ja kodanikuühiskonna esindajad ning sotsiaalpartnerid.

(f)Vastavalt riigihangete suhtes kohaldatavatele eeskirjadele võib programmide raames toetust saavate riikide projekte rakendada muu hulgas toetust saavates riikides ja EFTA riikides asuvate üksuste vahelises koostöös.

(7)Halduskulud

EFTA riikide halduskulud kaetakse artiklis 2 osutatud kogusummast ning neid täpsustatakse käesoleva artikli lõikes 4 osutatud rakendussätetes. Artiklis 7 osutatud fondide halduskulud kaetakse fondidele eraldatud summast.

(8)Aruandlus

EFTA riigid esitavad aruandeid oma panuse kohta EMP finantsmehhanismi eesmärkide saavutamisse.

Artikkel 10

Läbivaatamine

Ilma et see piiraks EMP lepingu järgseid õigusi ja kohustusi, vaatavad lepinguosalised artiklis 2 kindlaks määratud perioodi lõpul EMP lepingu artikli 115 kohaselt läbi vajaduse võidelda Euroopa Majanduspiirkonna piires majandusliku ja sotsiaalse ebavõrdsusega.

PROTOKOLLI nr 38d LISA

Rohepööre

Keskkonnahoidlik ettevõtlus ja innovatsioon

Teadusuuringud ja innovatsioon

Haridus, koolitus ja noorte tööhõive

Kultuur

Kohalik areng, hea valitsemistava ja kaasamine

Romade kaasamine ja mõjuvõimu suurendamine

Rahvatervis

Suurõnnetuste ärahoidmine ja nendeks valmisolek

Õigussektor, sealhulgas koduvägivald ja sooline vägivald, õiguskaitse kättesaadavus, kinnipidamisasutused, raske ja organiseeritud kuritegevus

Varjupaik, ränne ja lõimimine

Institutsioonidevaheline koostöö ja suutlikkuse suurendamine

Toetust saavad riigid saavad kasu ka projektidest, mida rahastavad:

Kodanikuühiskonna fond

Fond suutlikkuse suurendamiseks ning koostööks rahvusvaheliste partnerorganisatsioonide ja institutsioonidega

Sooline võrdõiguslikkus ja digiüleminek integreeritakse kõikidesse asjaomastesse programmitöö suundadesse ja need on osa kõnealustest programmitöö suundadest.

(1)    Kui ei ole sätestatud teisiti, käsitatakse käesolevas protokollis viiteid artiklitele viidetena käesoleva protokolli artiklitele.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,4.3.2024

COM(2024) 97 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu, Islandi, Liechtensteini Vürstiriigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (EMP finantsmehhanismi kohta ajavahemikuks mai 2021 – aprill 2028), Norra Kuningriigi ja Euroopa Liidu vahelise lepingu (Norra finantsmehhanismi kohta ajavahemikuks mai 2021 – aprill 2028), Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu lisaprotokolli ning Euroopa Majandusühenduse ja Islandi vahelise lepingu lisaprotokolli Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta

II LIIDE

NORRA KUNINGRIIGI
JA EUROOPA LIIDU VAHELINE LEPING NORRA FINANTSMEHHANISMI KOHTA AJAVAHEMIKUKS MAI 2021 – APRILL 2028

Artikkel 1

(1)Eesmärgid

Norra Kuningriik panustab sotsiaalse ja majandusliku ebavõrdsuse vähendamisse Euroopa Majanduspiirkonnas ja suhete tugevdamisse toetust saavate riikidega eraldi Norra finantsmehhanismi kaudu artiklis 3 nimetatud valdkondlike prioriteetide raames 1 .

(2)Ühised väärtused ja põhimõtted

Norra finantsmehhanismi (2021–2028) aluseks on ühised väärtused ja põhimõtted – inimväärikus, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste õiguste austamine.

Kõik Norra finantsmehhanismist rahastatavad programmid ja meetmed peavad olema nende väärtuste ja põhimõtetega kooskõlas ning ei tohi toetada selliseid tegevusi, mille puhul see kooskõla puudub. Nende rakendamisel järgitakse asjaomastes õigusaktides ja standardites sätestatud põhiõigusi ja -kohustusi.

Artikkel 2

Kohustused

Artiklis 1 sätestatud rahalise toetuse summa on 1 380 miljonit eurot. Lisaks tehakse 83 miljoni euro suurune täiendav rahaline toetus kättesaadavaks projektidele, mis on seotud Ukrainasse sissetungi tagajärjel tekkinud probleemidega. Need toetused tehakse kättesaadavaks iga-aastaste 209 miljoni euro suuruste osadena ajavahemikus 1. maist 2021 kuni 30. aprillini 2028, viimane kaasa arvatud.

Kogusumma koosneb riigipõhistest eraldistest, nagu on kirjeldatud artiklis 6, koos artiklis 7 täpsustatud fondidega.

Artikkel 3

(1)Valdkondlikud prioriteedid

Riigipõhised eraldised tehakse kättesaadavaks järgmiste üldiste valdkondlike prioriteetide edendamiseks:

(a)Euroopa rohepööre

(b)Demokraatia, õigusriik ja inimõigused

(c)Sotsiaalne kaasatus ja vastupidavus

Nimetatud valdkondlike prioriteetide raames on programmitöö suunad sätestatud käesoleva lepingu lisas. Nende programmitöö suundade sisu üle konsulteeritakse toetust saavate riikidega.

(2)Toetust saavate riikide vajadused

Programmitöö suunad valitakse, neid suunatakse ja kohandatakse vastavalt iga toetust saava riigi vajadustele, võttes arvesse riigi ja toetuse suurust. Selleks järgitav menetlus on sätestatud artikli 9 lõikes 5.

Artikkel 4

(1)Vastastikuse mõistmise memorandumid

Et tagada keskendumine esmatähtsatele valdkondadele ja tõhus rakendamine kooskõlas artiklis 1 osutatud üldeesmärkidega ja võttes arvesse ELi poliitikat ja riigipõhiseid soovitusi, samuti liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud partnerluslepinguid, peavad Euroopa Komisjon ja Norra Kuningriik iga toetust saava riigiga artikli 9 lõike 5 kohaselt läbirääkimisi vastastikuse mõistmise memorandumi üle.

(2)Konsultatsioonid Euroopa Komisjoniga

Konsultatsioonid Euroopa Komisjoniga toimuvad strateegilisel tasandil ja neid peetakse vastastikuse mõistmise memorandumite üle peetavate läbirääkimiste käigus, et edendada täiendavust ja koostoimet ELi ühtekuuluvuspoliitikaga.

Artikkel 5

(1)Kaasrahastamine

Riigipõhiste eraldiste raames rakendatavate programmide puhul, mille rakendamise eest vastutavad toetust saavad riigid, ei ületa Norra Kuningriigi toetus 85 % programmi maksumusest, kui Norra Kuningriik ei ole otsustanud teisiti.

(2)Riigiabi

Järgitakse riigiabi suhtes kohaldatavaid eeskirju.

(3)Vastutus

Norra Kuningriigi vastutus seoses projektiga piirdub rahaliste vahendite andmisega vastavalt kooskõlastatud kavale. Seega ei võta Norra Kuningriik vastutust kolmandate isikute ees.

Artikkel 6

Riigipõhised eraldised

Riigipõhised eraldised tehakse kättesaadavaks järgmistele toetust saavatele riikidele: Bulgaaria, Eesti, Horvaatia, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik ja Ungari, järgmiselt:

Esitatud summad sisaldavad riigipõhiseid eraldisi, mis tehakse kättesaadavaks igale toetust saavale riigile kooskõlas artikli 9 lõikega 5, ning artiklis 7 osutatud kodanikuühiskonna fondi osa, millest saavad kasu kõik toetust saavad riigid.

Artikkel 7

Norra finantsmehhanismi raames tehakse kättesaadavaks kolm fondi. Need aitavad kaasa artiklis 1 määratletud Norra finantsmehhanismi (2021–2028) eesmärkide saavutamisele ja artiklis 3 osutatud valdkondlike prioriteetide saavutamisele. Norra üksused võivad fondides osaleda partneritena.

(1)Kodanikuühiskonna fond

10 % kogusummast eraldatakse kodanikuühiskonna fondile. Toetust saavate riikide jaotuskvoot on sätestatud artiklis 6.

5 % fondist eraldatakse riikidevahelistele algatustele.

(2)Fond suutlikkuse suurendamiseks ning koostööks rahvusvaheliste organisatsioonide ja institutsioonidega

2 % kogusummast eraldatakse fondile suutlikkuse suurendamiseks ning koostööks rahvusvaheliste organisatsioonide ja institutsioonidega, muu hulgas Euroopa Nõukogu, OECD ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga (FRA). Fondi abil edendatakse toetust saavates riikides valdkondlikke prioriteete.

(3)Sotsiaaldialoogi ja inimväärse töö fond

1 % kogusummast eraldatakse sotsiaaldialoogi ja inimväärse töö fondile.

Artikkel 8

(1)Kooskõlastamine EMP finantsmehhanismiga

Artiklis 1 ettenähtud rahaline toetus kooskõlastatakse EMP finantsmehhanismiga ettenähtud EFTA riikide toetusega. Eelkõige tagab Norra Kuningriik, et mõlema finantsmehhanismi protseduurid ja rakendustingimused on põhimõtteliselt samasugused.

(2)Kooskõlastamine ELi ühtekuuluvuspoliitikaga

Mis tahes asjakohaseid muudatusi ELi ühtekuuluvuspoliitikas arvestatakse vastavalt vajadusele.

Artikkel 9

Norra finantsmehhanismi rakendamise suhtes kohaldatakse järgmist.

(1)Koostöö

Artiklis 1 osutatud Norra finantsmehhanismi eesmärke püütakse saavutada toetust saavate riikide ja Norra Kuningriigi vahelise tiheda koostöö raames, austades väärtusi ja põhimõtteid ning järgides artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusi ja kohustusi.

(2)Rakendamise põhimõtted

Kõigis rakendusetappides kohaldatakse maksimaalselt läbipaistvuse, vastutuse ja kulutasuvuse, samuti hea valitsemistava, partnerluse ja mitmetasandilise valitsemise, kestliku arengu, soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid.

(3)Fondide valitsemine

Nagu on sätestatud artiklis 7, juhib kolme kõnealust fondi Norra Kuningriik, kes vastutab rakendamise, sealhulgas valitsemise ja kontrolli eest.

(4)Norra Kuningriigi juhtimisvastutus

Norra finantsmehhanismi üldise juhtimise eest vastutab Norra Kuningriik või tema määratud üksus. Täiendavad sätted Norra finantsmehhanismi rakendamiseks, sealhulgas lihtsustamismeetmed rakendamise tõhususe ja tulemuslikkuse tagamiseks, kehtestab Norra Kuningriik pärast konsulteerimist toetust saavate riikidega, keda võib abistada komisjon. Norra Kuningriik püüab esitada nimetatud sätted enne vastastikuse mõistmise memorandumite allkirjastamist.

(5)Läbirääkimised vastastikuse mõistmise memorandumite üle

Norra Kuningriik peab iga toetust saava riigiga läbirääkimisi vastastikuse mõistmise memorandumi üle, mis käsitleb asjaomast riigipõhist eraldist, välja arvatud artiklis 7 ja käesoleva artikli lõikes 3 osutatud fondid. Vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatakse programmid, vahendite jaotus programmitöö suundade vahel, juhtimis- ja kontrollistruktuurid ning kohaldatavad tingimused.

(6)Rakendamine

(a)Vastastikuse mõistmise memorandumite alusel esitavad toetust saavad riigid konkreetsete programmide ettepanekud Norra Kuningriigile, kes hindab ettepanekuid ja kiidab need heaks ning sõlmib toetust saavate riikidega iga programmi kohta eraldi toetuslepingu koos asjaomaste tingimuste, riskihindamis- ja -maandamismeetmetega.

(b)Kokkulepitud programmide rakendamise eest vastutavad toetust saavad riigid, kes loovad sujuva rakendamise ja haldamise tagamiseks asjakohase haldus- ja kontrollisüsteemi.

(c)Norra Kuningriik võib korraldada kontrolle vastavalt oma riiklikele eeskirjadele. Toetust saavad riigid peavad selleks osutama igakülgset abi ning esitama vajaduse korral teavet ja andmeid.

(d)Kohustuste täitmise tagamiseks võib Norra Kuningriik pärast hindamist ja pärast toetust saava riigi ärakuulamist võtta asjakohaseid ja proportsionaalseid meetmeid, sealhulgas peatada maksed ja nõuda vahendid tagasi.

(e)Laiaulatusliku osaluse tagamiseks sõlmitakse võimaluse korral partnerlusi rahalise toetuse ettevalmistamiseks, rakendamiseks, järelevalveks ja hindamiseks. Partnerite hulka võivad kuuluda muu hulgas toetust saavate riikide ja Norra Kuningriigi kohaliku, piirkondliku ja riikliku tasandi osalejad, samuti erasektori ja kodanikuühiskonna esindajad ning sotsiaalpartnerid.

(f)Vastavalt riigihangete suhtes kohaldatavatele eeskirjadele võib programmide raames toetust saavate riikide projekte rakendada muu hulgas toetust saavates riikides ja Norra Kuningriigis asuvate üksuste vahelises koostöös.

(7)Halduskulud

Norra Kuningriigi halduskulud kaetakse artiklis 2 osutatud kogusummast ning neid täpsustatakse käesoleva artikli lõikes 4 osutatud rakendussätetes. Artiklis 7 osutatud fondide halduskulud kaetakse fondidele eraldatud summast.

(8)Aruandlus

Norra Kuningriik esitab aruandeid oma panuse kohta Norra finantsmehhanismi eesmärkide saavutamisse.

Artikkel 10

(1)Lepinguosalised ratifitseerivad või kiidavad käesoleva lepingu heaks oma menetluse kohaselt. Ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati.

(2)Leping jõustub sellele kuupäevale järgneva teise kuu esimesel päeval, mil viimased ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad on hoiule antud.

(3)Kuni lõigetes 1 ja 2 nimetatud menetluste lõpuleviimiseni kohaldatakse käesolevat lepingut ajutiselt alates viimase vastavasisulise teate saabumisele järgneva esimese kuu esimesest päevast.

Artikkel 11

Käesolev leping, mille originaal on koostatud ühes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ning norra keeles, kusjuures tekstid kõigis nendes keeltes on võrdselt autentsed, antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati, kes edastab tõestatud koopia igale lepinguosalisele.

Brüssel, …

Euroopa Liidu nimel

Norra Kuningriigi nimel

LISA

Rohepööre

Keskkonnahoidlik ettevõtlus ja innovatsioon

Teadusuuringud ja innovatsioon

Haridus, koolitus ja noorte tööhõive

Kultuur

Kohalik areng, hea valitsemistava ja kaasamine

Romade kaasamine ja mõjuvõimu suurendamine

Rahvatervis

Suurõnnetuste ärahoidmine ja nendeks valmisolek

Õigussektor, sealhulgas koduvägivald ja sooline vägivald, õiguskaitse kättesaadavus, kinnipidamisasutused, raske ja organiseeritud kuritegevus

Varjupaik, ränne ja lõimimine

Institutsioonidevaheline koostöö ja suutlikkuse suurendamine

Toetust saavad riigid saavad kasu ka projektidest, mida rahastavad:

Kodanikuühiskonna fond

Fond suutlikkuse suurendamiseks ning koostööks rahvusvaheliste partnerorganisatsioonide ja institutsioonidega

Sotsiaaldialoogi ja inimväärse töö fond

Sooline võrdõiguslikkus ja digiüleminek integreeritakse kõikidesse asjaomastesse programmitöö suundadesse ja need on osa kõnealustest programmitöö suundadest.

(1)    Kui ei ole sätestatud teisiti, käsitatakse käesolevas lepingus viiteid artiklitele viidetena käesoleva lepingu artiklitele.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,4.3.2024

COM(2024) 97 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu, Islandi, Liechtensteini Vürstiriigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (EMP finantsmehhanismi kohta ajavahemikuks mai 2021 – aprill 2028), Norra Kuningriigi ja Euroopa Liidu vahelise lepingu (Norra finantsmehhanismi kohta ajavahemikuks mai 2021 – aprill 2028), Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu lisaprotokolli ning Euroopa Majandusühenduse ja Islandi vahelise lepingu lisaprotokolli Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta

III LIIDE

EUROOPA MAJANDUSÜHENDUSE JA ISLANDI VABARIIGI VAHELISE LEPINGU LISAPROTOKOLL

EUROOPA LIIT

ning

ISLAND,

VÕTTES ARVESSE 22. juulil 1972. aastal Euroopa Majandusühenduse ja Islandi Vabariigi vahel alla kirjutatud lepingut ning Islandi ja ühenduse vahel kehtivat kala ja kalatoodetega kauplemise korda,

VÕTTES ARVESSE Euroopa Majandusühenduse ja Islandi vahelise lepingu lisaprotokolli, milles käsitletakse ajavahemikul 2014–2021 teatavate kalade ja kalandustoodete liitu importimise suhtes kohaldatavaid erisätteid, eriti selle artiklit 1,

ON OTSUSTANUD SÕLMIDA KÄESOLEVA PROTOKOLLI:

ARTIKKEL 1

1.Käesolevas protokollis ja selle lisas on sätestatud erisätted, mida kohaldatakse teatavate Islandilt pärinevate kalade ja kalatoodete importimisel Euroopa Liitu. Iga-aastased tollimaksuvabad tariifikvoodid on sätestatud käesoleva protokolli lisas. Neid tariifikvoote hakatakse kohaldama päevast, mil käesolevat protokolli hakatakse ajutiselt kohaldama artikli 4 lõikes 3 sätestatud korra kohaselt ja neid kohaldatakse kuni 30. aprillini 2028.

2.Nimetatud perioodi lõpus hindavad lepinguosalised lõikes 1 osutatud erisätete säilitamise vajadust, ning vaatavad vajaduse korral kvoodid läbi, võttes arvesse kõiki asjakohaseid huve.

ARTIKKEL 2

1.Tariifikvoote hakatakse kohaldama päevast, mil käesolevat protokolli hakatakse ajutiselt kohaldama artikli 4 lõikes 3 sätestatud korra kohaselt.

2.Tariifikvootide mahud on sätestatud käesoleva protokolli lisas. Esimene tariifikvoot on kasutatav kuupäevast, mil käesolevat protokolli hakatakse ajutiselt kohaldama, kuni 30. aprillini 2024. Alates 1. maist 2024 määratakse igal aastal alates 1. maist 30. aprillini järgmised tariifikvoodid, kuni käesoleva protokolli artiklis 1 osutatud perioodi lõpuni.

3.Tariifikvootide mahud alates 1. maist 2021 kuni kuupäevani, mil käesolevat protokolli hakatakse ajutiselt kohaldama, eraldatakse proportsionaalselt ja antakse kasutusse käesoleva protokolli artiklis 1 osutatud ülejäänud perioodiks.

4.Kui artiklis 1 osutatud tariifikvoodid ei ole artiklis 1 osutatud ajavahemiku jooksul ammendatud ja kui ajutiselt ei kohaldata protokolli, millega kehtestatakse tollimaksuvabad tariifikvoodid samade toodete suhtes, võib Islandist importida kõnealuste tariifikvootide ülejäänud kumuleerunud kvoodimahu kuni kahe aasta jooksul pärast artiklis 1 osutatud perioodi lõppu, kuid mitte kauem, kui kohaldatakse ajutiselt järgmist protokolli, millega kehtestatakse samade toodete tollimaksuvabad tariifikvoodid.

Artikkel 3

Käesoleva protokolli lisas loetletud tariifikvootide suhtes kohaldatavad päritolureeglid on samad, mis sätestati Euroopa Majandusühenduse ja Islandi vahelise 22. juuli 1972. aasta lepingu protokollis nr 3.

ARTIKKEL 4

1.Lepinguosalised ratifitseerivad või kinnitavad käesoleva protokolli oma menetluse kohaselt. Ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati.

2.Protokoll jõustub sellele kuupäevale järgneva teise kuu esimesel päeval, mil viimased ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad on hoiule antud.

3.Kuni lõigetes 1 ja 2 nimetatud menetluste lõpuleviimiseni kohaldatakse käesolevat protokolli ajutiselt alates viimase vastavasisulise teate saabumisele järgneva kolmanda kuu esimesest päevast.

ARTIKKEL 5

Käesolev protokoll, mille originaal on koostatud ühes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ja islandi keeles, kusjuures tekstid kõigis nendes keeltes on võrdselt autentsed, antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati, kes edastab tõestatud koopia igale lepinguosalisele.

Brüssel, … 2024

Euroopa Liidu nimel

Islandi Vabariigi nimel

Lisa

PROTOKOLLI ARTIKLIS 1 OSUTATUD ERISÄTTED

Lisaks olemasolevatele püsivatele tollimaksuvabadele tariifikvootidele avab Euroopa Liit järgmised tollimaksuvabad aastakvoodid Islandilt pärinevatele toodetele:

(1)    Kogused lisatakse vastavalt käesoleva protokolli artikli 2 lõikele 3.

(2)    Tariifikvoote ei võimaldata kaupadele, mis on deklareeritud vabasse ringlusse lubamiseks perioodil 15. veebruarist 15. juunini.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,4.3.2024

COM(2024) 97 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu, Islandi, Liechtensteini Vürstiriigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (EMP finantsmehhanismi kohta ajavahemikuks mai 2021 – aprill 2028), Norra Kuningriigi ja Euroopa Liidu vahelise lepingu (Norra finantsmehhanismi kohta ajavahemikuks mai 2021 – aprill 2028), Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu lisaprotokolli ning Euroopa Majandusühenduse ja Islandi vahelise lepingu lisaprotokolli Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta

IV LIIDE

EUROOPA MAJANDUSÜHENDUSE JA NORRA KUNINGRIIGI VAHELISE LEPINGU LISAPROTOKOLL

EUROOPA LIIT

ning

NORRA KUNINGRIIK,

VÕTTES ARVESSE 14. mail 1973. aastal Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vahel alla kirjutatud lepingut, edaspidi „leping“, ning Norra ja ühenduse vahel kehtivat kala ja kalandustoodetega kauplemise korda,

VÕTTES ARVESSE Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu lisaprotokolli, milles käsitletakse ajavahemikul 2014–2021 teatavate kalade ja kalandustoodete liitu importimise suhtes kohaldatavaid erisätteid, eriti selle artiklit 1,

ON OTSUSTANUD SÕLMIDA KÄESOLEVA PROTOKOLLI:

ARTIKKEL 1

1.Käesolevas protokollis ja selle lisas on sätestatud erisätted, mida kohaldatakse teatavate Norrast pärinevate kalade ja kalatoodete importimisel Euroopa Liitu.

2.Iga-aastased tollimaksuvabad tariifikvoodid on sätestatud käesoleva protokolli lisas. Need kvoodid hõlmavad ajavahemikku 1. maist 2021 kuni 30. aprillini 2028. Kõnealuse ajavahemiku möödudes vaadatakse kvoodid läbi, võttes arvesse kõiki asjakohaseid huve.

ARTIKKEL 2

1.Tariifikvoote hakatakse kohaldama päevast, mil käesolevat protokolli hakatakse ajutiselt kohaldama artikli 5 lõikes 3 sätestatud korra kohaselt.

2.Esimene tariifikvoot on kasutatav kuupäevast, mil käesolevat protokolli hakatakse ajutiselt kohaldama, kuni 30. aprillini 2024. Alates 1. maist 2024 määratakse igal aastal alates 1. maist 30. aprillini järgmised tariifikvoodid, kuni käesoleva protokolli artiklis 1 osutatud perioodi lõpuni.

3.Tariifikvootide mahud alates 1. maist 2021 kuni kuupäevani, mil käesolevat protokolli hakatakse ajutiselt kohaldama, eraldatakse proportsionaalselt ja antakse kasutusse käesoleva protokolli artiklis 1 osutatud ülejäänud perioodiks.

4.Kui artiklis 1 osutatud tariifikvoodid ei ole artiklis 1 osutatud ajavahemiku jooksul ammendatud ja kui ajutiselt ei kohaldata protokolli, millega kehtestatakse tollimaksuvabad tariifikvoodid samade toodete suhtes, võib Norrast importida kõnealuste tariifikvootide ülejäänud kumuleerunud kvoodimahu kuni kahe aasta jooksul pärast artiklis 1 osutatud perioodi lõppu, kuid mitte kauem, kui kohaldatakse ajutiselt järgmist protokolli, millega kehtestatakse samade toodete tollimaksuvabad tariifikvoodid.

Artikkel 3

1.Norra astub vajalikke samme, et tagada korra kehtivuse jätkumine, mille kohaselt võimaldatakse Euroopa Liidu liikmesriigi lipu all sõitvatelt laevadelt Norras mahalaaditud kalade ja kalatoodete vaba transiiti.

2.Seda korda kohaldatakse kuni kahe aasta jooksul pärast artiklis 1 osutatud ajavahemiku lõppemist, kuid mitte kauem, kui kestab järgmise protokolli ajutine kohaldamine.

Artikkel 4

Käesoleva protokolli lisas loetletud tariifikvootide suhtes kohaldatavad päritolureeglid on samad, mis sätestati Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vahel 14. mail 1973. aastal alla kirjutatud lepingu protokollis nr 3.

ARTIKKEL 5

1.Lepinguosalised ratifitseerivad või kinnitavad käesoleva protokolli oma menetluse kohaselt. Ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati.

2.Protokoll jõustub sellele kuupäevale järgneva teise kuu esimesel päeval, mil viimased ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad on hoiule antud.

3.Kuni käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 nimetatud menetluste lõpuleviimiseni kohaldatakse käesolevat protokolli ajutiselt alates viimase vastavasisulise teate saabumisele järgneva kolmanda kuu esimesest päevast.

ARTIKKEL 6

Käesolev protokoll, mille originaal on koostatud ühes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ja norra keeles, kusjuures tekstid kõigis nendes keeltes on võrdselt autentsed, antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati, kes edastab tõestatud koopia igale lepinguosalisele.

Brüssel, … 2024

Euroopa Liidu nimel

Norra Kuningriigi nimel

Lisa

PROTOKOLLI ARTIKLIS 1 OSUTATUD ERISÄTTED

Lisaks olemasolevatele püsivatele tollimaksuvabadele tariifikvootidele avab Euroopa Liit järgmised tollimaksuvabad aastakvoodid Norrast pärinevatele toodetele:

(1)    Kogused lisatakse vastavalt käesoleva protokolli artikli 2 lõikele 3.

(2)    Tariifikvoote ei võimaldata kaupadele, mis on deklareeritud vabasse ringlusse lubamiseks perioodil 15. veebruarist 15. juunini.