EUROOPA KOMISJON

Brüssel,27.3.2024

COM(2024) 144 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Euroopa teaduskraadi loomise tegevuskava

{SWD(2024) 74 final}

1.Sissejuhatus

Haridus on ELi tuleviku pant. See on eneseteostuse, tööalase konkurentsivõime, saavutuste ja vastutustundliku kodanikuaktiivsuse alus. Ülikoolid 1 on kvaliteetse hariduse andjatena eeskujuks meie euroopalikule eluviisile. Selle hulka kuulub akadeemiliste väärtuste, tipptaseme, demokraatlike tavade ja põhiõiguste edendamine ning võrdõiguslikkuse, mitmekesisuse ja kaasatuse suurendamine.

Euroopa konkurentsivõime ja heaolu sõltuvad praeguste ja järgmiste põlvkondade tulevikukindlatest oskustest kiirendada ja teostada rohe- ja digipööret, kompenseerida demograafilisi suundumusi ning tagada Euroopa avatud strateegiline autonoomia võtmevaldkondades. Haridus on keskse tähtsusega ka ELiga ühineda soovivate riikide majandus- ja sotsiaalarengu ning vastupanuvõime seisukohast. Peame olema valmis juhtima muutusi ja kujundama tulevikku.

Kuna meie aja peamised väljakutsed muutuvad üha globaalsemaks ja Euroopa peab tugevdama oma avatud strateegilist autonoomiat, ei ole riikidevaheline haridus enam võimalus, vaid vajadus. See on eeltingimus, et tulevased põlvkonnad saaksid pädevused ja oskused, mida Euroopa ühiskonnad vajavad edukaks toimimiseks üha tihedamalt seotud maailmas.

EL konkureerib maailma teiste haridusruumidega. Võimekus meelitada ligi parimaid talente sõltub osaliselt kõrgharidusasutuste pakutavatest teaduskraadidest. Seepärast püüavad paljud Euroopa ülikoolid koondada teadmisi ja kombineerida üksteist täiendavaid tugevaid külgi, mis ei ole üheski üksikus õppeasutuses eraldi kättesaadavad, et anda koolilõpetajatele ja elukestvalt õppijatele strateegilisi oskusi tulevikuks.

Alates Euroopa haridusruumi loomisest 2020. aastal on tehtud märkimisväärseid edusamme. Riikide koostöö on olnud reformide liikumapanev jõud, et hõlbustada ja toetada selliste uuenduslike mudelite tekkimist nagu peagi loodavad Euroopa 60 ülikoolide liitu, 2 kuhu kuuluvad umbes 500 kõrgharidusasutust kõikjalt Euroopast, alates pealinnadest kuni maapiirkondadeni. Ülikoolide liidud on kogu kõrgharidussektori teerajajad.

Ülikoolide piiriülene koostöö võib areneda mitmel eri viisil. Kõige ambitsioonikamad riikidevahelise ühisõppe vormid on õppekavad, mis viivad ühise teaduskraadini. Märkimisväärsed õigus- ja haldustakistused raskendavad aga jätkuvalt selliste kraadide andmist. See pidurdab vajalikke muutusi Euroopa kõrgharidussektoris. 2022. aastal vastu võetud Euroopa ülikoolistrateegias 3 on sätestatud ambitsioonikad meetmed Euroopa kõrgharidusruumi loomiseks, et arendada välja Euroopa teaduskraad. Käesoleva teatisega viiakse see kavatsus ellu, esitades selge tegevuskava, kuidas Euroopa teaduskraad saaks reaalsuseks.

Euroopa teaduskraad – uut tüüpi kvalifikatsioon, mis tuleb sätestada siseriiklikes õigusaktides – lihtsustaks eri riikide ülikoolide sujuvat koostööd ja selliste uuenduslike ühiste õppekavade väljatöötamist, mis viivad ühise teaduskraadini, austades täielikult ülikoolide autonoomiat ning liikmesriikide või piirkondade valitsuste pädevust. Euroopa teaduskraad aitaks kaasa ka ühise Euroopa identiteedi ja tugevama Euroopa kuuluvustunde loomisele. 

See põhineks ühiselt kokkulepitud Euroopa kriteeriumidel, mis kajastavad õpikogemuse asjakohasust, pühendumist ühistele väärtustele ja ülikoolidevahelise koostöö tipptaset. Euroopa teaduskraad edendaks ühist arusaamist ELi vajadustest akadeemiliste ja kutseoskuste osas vastavalt Euroopa ülikoolistrateegiale. See võiks olla ajendiks nende olemasolevate erinevuste läbivaatamiseks ja kõrvaldamiseks, mis praegu piiravad ülikoolide koostöövõimet Euroopas.

Euroopa teaduskraad hõlmaks ühiseid jõupingutusi, interdistsiplinaarseid lähenemisviise ja rahvusvahelisi perspektiive, mis kõik rõhutavad Euroopa valmisolekut toetada ja arendada kõrge kvalifikatsiooniga, kohanemisvõimelist ja üleilmselt konkurentsivõimelist Euroopa tööjõudu. Euroopa teaduskraadi andvatel ühistel haridusprogrammidel oleks potentsiaal meelitada ligi üliõpilasi kogu maailmast ja aidata leida meie majanduse jaoks vajalikke talente, mis on eriti oluline elutähtsa tehnoloogia valdkondades, mis on meie konkurentsivõime ja tehnoloogilise suveräänsuse jaoks üliolulised. Samal ajal edendaks Euroopa teaduskraadi pakkumine ka õpirännet ELis, tegeleks talendipuudusest tulenevas arengulõksus 4 olevate piirkondade vajadustega ning aitaks rahuldada tööturu nõudlust euroopalikult ja globaalselt mõtlevate kõrgkoolilõpetajate järele.

Käesolev teatis koos kahe esildatud nõukogu soovitusega, millest üks käsitleb Euroopa kõrghariduse kvaliteeditagamise ja tunnustamise süsteemi ning teine atraktiivseid ja kestlikke karjäärivõimalusi kõrghariduses, on suur samm Euroopa haridusruumi loomise suunas. 

Kuigi mõlemad nõukogu soovituse ettepanekud lähevad kaugemale Euroopa teaduskraadi väljatöötamise eesmärgist ning on asjakohased igat liiki kõrgharidusasutuste ja nende pakutava hariduse puhul, on need omavahel tihedalt seotud. Kvaliteeditagamise ja tunnustamise süsteem on ühiste haridusprogrammide vastu usalduse suurendamisel keskse tähtsusega. Kõrge kvalifikatsiooniga ja motiveeritud akadeemilised töötajad on meie ülikoolides kvaliteetse õppe- ja teadustöö tagamiseks hädavajalikud. Ühisõppekavasid ei peeta sageli akadeemilise personali põhitegevuse osaks ja seetõttu võivad need olla lisakoormuseks, mistõttu oleks vaja täiendavat tunnustamist ja stiimuleid.

2.Euroopa teaduskraad: oluline element Euroopa haridusruumi loomisel ning Euroopa konkurentsivõime ja atraktiivsuse suurendamisel

Euroopa teaduskraad oleks strateegiline vahend Euroopa haridusruumi loomiseks, mis oleks ühine ja kaasav ruum kvaliteetseks hariduseks ja kõigile mõeldud piiriüleseks õpirändeks ning mille haridus- ja koolitussüsteemid oleksid omavahel tihedalt seotud. See muudaks ELi kõrgharidussektori konkurentsivõimelisemaks ja atraktiivsemaks, tuginedes aastatepikkusele koostöökogemusele ELi programmide raames.

2.1.Tööalase konkurentsivõime ja oskuste asjakohasuse suurendamine

Tööandjad, sealhulgas hargmaised ettevõtted ja VKEd, otsivad inimesi, kellel on kombineeritud valdkonnaülesed oskused (kultuuriline intelligents, kriitiline mõtlemine, probleemide lahendamise oskused, loovus ja kohanemisvõime). Nende oskuste järele on OECD 2023. aasta oskuste ülevaate kohaselt eeldatavasti nõudlus, et saavutada ELi rohepöörde eesmärgid. Kõrgharidusasutuste suutlikkuse suurendamine, et anda rohkematele inimestele selliseid oskusi, aitaks seda nõudlust rahuldada.

Euroopa teaduskraad toetaks rohkemate ühisõppekavade loomist, mis kajastaksid teadmistepõhise majanduse nõudmisi. Ühiselt kokku lepitud Euroopa kriteeriumidega püütakse suurendada kõrgkooli lõpetanute tööalast konkurentsivõimet, andes neile tulevikukindlad pädevused ja oskused, mida tööandjad eriti otsivad.

Uuringutest ja küsitlustest saadud tõendid, mis on koondatud lisatud personali töödokumenti, näitavad, et riikidevaheliste ühisõppekavade lõpetanute sõnul on nende karjäärile ja kultuuridevahelistele kogemustele kõige suuremat mõju avaldanud paranenud tööalased oskused (näiteks keeleoskus, kriitiline mõtlemine, sektori- või valdkonnapõhised oskused, suhtlemis-, analüüsi- ja probleemide lahendamise oskused) ning suurenenud isiklik ja kultuuridevaheline pädevus, sealhulgas avatus uutele väljakutsetele, sallivus, enesekindlus ning suurem teadlikkus oma tugevatest ja nõrkadest külgedest.

Selline valdkonnaüleste ja sektoripõhiste oskuste ja pädevuste kombinatsioon suurendab üliõpilaste tööalast konkurentsivõimet Euroopa tasandil. Euroopa teaduskraad muudaks kõrgkooli lõpetanud tulevaste tööandjate jaoks atraktiivsemaks. See oleks sünonüümiks kvaliteetsetele programmidele, mis valmistavad ette euroopalikult ja globaalselt mõtlevaid kõrgelt kvalifitseeritud inimesi.

2.2.Bürokraatia vähendamine kõrgharidussüsteemide läbipaistvuse ja nähtavuse suurendamiseks

Paljud ülikoolid, kes soovivad süvendada riikidevahelist koostööd, seisavad silmitsi riiklike õigusaktide erinevustega. See nõuab ressursse ja segab tegelikku tööd. Lihtsustades ülikoolide tööd, saame kasutada väärtuslikke ressursse õpetamiseks ja teadusuuringuteks.

Eurobaromeetri 2018. aasta uuringus leidis 92 % ülikoolidest, et rahvusvaheliste strateegiliste kõrgkoolidevaheliste partnerluste õigus- ja haldustakistuste kõrvaldamine on peamine küsimus, mis edendaks riikide koostööd 5 .

Vaatamata 25 aastat kestnud koostööle valitsustevahelise Bologna protsessi raames ning mitmete vahendite väljatöötamisele, et parandada liikmesriikide kõrgharidussüsteemide läbipaistvust, hariduspakkumiste kvaliteedi tagamist ja teaduskraadide tunnustamist, on endiselt suuri probleeme. Edusamme Euroopa kõrgharidusruumis on takistanud rakendamise erinev tase riikide vahel ja riikides endis. EL peab liikuma senisest kaugemale ja kiiremini, et võimaldada ülikoolidel teha sujuvat ja tõhusat koostööd.

Hiljutises uuringus 6 vastas 92 % küsitletud riiklikest ja piirkondlikest ametiasutustest, et Euroopa teaduskraad võiks parandada olemasolevate Bologna vahendite rakendamist, 84 % ütles, et see parandaks Euroopa kõrghariduse mainet maailmas, ning 88 % oli seisukohal, et see aitaks hõlbustada riiklike ametiasutuste koostööd hariduspoliitika valdkonnas.

140 kõrgharidusasutusega läbi viidud Erasmus+ poliitika eksperimentaalprojektid 7 näitavad, et Euroopa teaduskraad võiks lihtsustada protsesse ja vähendada bürokraatiat ühiskraadi õppekavade loomisel, millel on selge ja ühine lähenemisviis, mis tagab, et igat liiki Euroopa ülikoolid saavad teha tõhusalt koostööd.

2.3.Strateegilise koostöö, üleilmse konkurentsivõime ja atraktiivsuse hoogustaja

Euroopa teaduskraad võimaldab ülikoolidel teha partneritega tihedamat koostööd kiiremini ja lihtsamalt, mis suurendab nende tulemuslikkust ja tipptaset üleilmse atraktiivsuse ja konkurentsivõime seisukohast.

U-Multiranki kõrghariduskoostöö indeks 8 näitab, et kõrgharidusasutused, kes teevad koostööd teiste asutuste, ettevõtete, tööstussektori, valitsuste ja piirkondade asutustega ning piiriüleselt, toimivad paremini kui need, kes keskenduvad koostööle vähem. Kuna üha rohkem ülikoole seab koostöö prioriteediks, oleks kõige lihtsam teha koostööd ELi piires. Praegu on mõned ülikoolid teatanud, et ühiskraadi õppekavade loomine ELi-väliste partneritega on lihtsam.

Tehnoloogia areng üha kiireneb, ületades traditsioonilisi teemade ja erialade vahelisi piire. Teemadeülene koostöö interdistsiplinaarse lähenemisviisi abil võib anda uusi teadmisi, pakkuda uusi lahendusi keerulise maailma probleemidele ja viia uute oskuste arendamiseni. Euroopa teaduskraadi üks põhijooni oleks saada rohkem kasu interdistsiplinaarsest koostööst, mis põhineb kaasaegse kõrghariduse kõige uuenduslikumal õppe- ja teadustöö lähenemisviisil. Sellel lähenemisviisil põhinev Euroopa teaduskraad tugevdaks Euroopa innovatsioonisuutlikkust ja pikas perspektiivis üleilmset konkurentsivõimet.

3.Euroopa teaduskraad: põhinäitajad ja lisaväärtus

3.1.Milline oleks Euroopa teaduskraad?

Euroopa teaduskraad:

-antaks ühiskraadina riigi, piirkonna või kõrgharidusasutuse tasandil nagu mis tahes muu kraad, järgides täielikult subsidiaarsuse, institutsioonilise autonoomia ja akadeemilise vabaduse põhimõtteid;

-antaks vabatahtlikkuse alusel kogu ELis koostööd tegevate ülikoolide poolt, tõendades riikidevaheliste õppekavade raames saavutatud õpitulemusi;

-põhineks ühistel kriteeriumidel, 9 mis on kokku lepitud Euroopa tasandil ja mida kohaldatakse ühiskraadi õppekavade suhtes. Euroopa kriteeriumid kajastaksid ühist arusaama ja konkreetset vajadust anda Euroopa tööjõule asjakohased pädevused ja oskused, et suurendada oma innovatsioonisuutlikkust, eelkõige rohe- ja digipöörde kontekstis. Kaasavuskriteeriumide kaudu edendataks kättesaadavust ja atraktiivsust igasuguse taustaga, sealhulgas vähemate võimalustega õpilaste jaoks;

-seda võimaldaksid asjaomased siseriiklikud kõrgharidusalased õigusaktid, mida toetavad riiklikud kvalifikatsiooniraamistikud 10 , et kõrgharidusasutused saaksid akrediteerida ja anda selliseid kraade koos teiste riiklike kraadidega bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe tasemel;

-antaks eelistatavalt digivormingus 11 ;

-neid tunnustataks automaatselt 12 kogu ELis.

3.2.Üks Euroopa teaduskraad, palju eeliseid

Teadusuuringute, 40 sidusrühmadega konsulteerimise vooru, tagasisidekorje ja käimasolevate Erasmus+ poliitika eksperimentaalprojektide esialgsete järelduste abil on kindlaks tehtud mitmeid eeliseid ja võimalusi, mis on seotud Euroopa teaduskraadi loomisega.

Tulemused näitavad ülikoolide märkimisväärset entusiasmi seoses suurema lihtsustamise ja parema strateegilise partnerlusega. Üliõpilased soovivad, et ühisõppekavad oleksid laialdasemalt kättesaadavad. Tööandjad väljendavad suurt huvi nähtava ja kergesti mõistetava vahendi vastu, mis varustab tulevasi töötajaid kõrgelt hinnatud töökohal vajamineva pädevusega.

Euroopa teaduskraadil oleks järgmised eelised.

4.Euroopa teaduskraadi teel olevad takistused, mis tuleb ületada

4.1.Rikkalikud empiirilised tõendid

Euroopa haridusruumis on sujuvamaks ja sügavamaks riikidevaheliseks koostööks veel liiga palju takistusi, mida käsitletakse järgmises osas. Tõendid selle kohta ilmnesid rohkem kui kolme aasta jooksul peetud konsultatsioonidest kõrghariduse sidusrühmadega, eelkõige tihedas riikidevahelises koostöös osalevate ülikoolidega, nagu Euroopa ülikoolide liidud või Erasmus Munduse ühised magistriõppekavad. Ülikoolid ootavad lahendusi, et ületada nende ees seisvad probleemid.

Paljud neist takistustest tehti juba kindlaks seoses nõukogu 2022. aasta soovitusega, mis käsitleb võimaluste loomist tulemuslikuks Euroopa kõrghariduskoostööks 14 . Vaja on uusi jõupingutusi, et saavutada edu nõukogu selle soovituse rakendamisel. Lisaks on kindlaks tehtud täiendavaid takistusi.

EL vajab seetõttu Euroopa teaduskraadi kui sihipärast ja toetavat raamistikku takistuste ületamiseks.

Programmiga „Erasmus+“ 15 on toetatud poliitika eksperimentaalprojekte, millesse on kaasatud rohkem kui 140 ülikooli ning kõrghariduse akrediteerimise, kvaliteeditagamise ja reguleerimise eest vastutavat 60 siseriiklikku ja piirkondlikku asutust kõigist liikmesriikidest, ettevõtted ja üliõpilaste esindajad. Koos kaardistasid nad enam kui 1000 ühisõppekava ning kasutasid neid rikkalikke teadmisi ja kogemusi, et uurida Euroopa teaduskraadi kui märgist ja kui kraadi.

Intervjuude, tuhandete üliõpilaste ja praktikute küsitlemiste, fookusgruppide, töötubade ja konsultatsioonide abil arutati projektide raames, millist lisaväärtust võiks Euroopa teaduskraad pakkuda. Samuti kaaluti kriteeriume, mis vastaksid kõige paremini selle kraadi olemusele, ja tehti kindlaks peamised probleemid, mis takistavad ühisõppekavade täieliku potentsiaali saavutamist. Need takistused võib rühmitada järgmiselt.

4.2.Erinevad ja keerulised õigusaktid ja määrused, mis on esile toodud Erasmus+ poliitika eksperimentaalprojektides

Riiklikud haridus- ja koolitussüsteemid ning vastavad siseriiklikud õigusaktid ja eeskirjad on suures osas välja arendatud sõltumatult, kaalumata riikidevahelise koostöö võimalusi. See toob kaasa erinevused, mis takistavad ülikoolidel riikidevaheliste ühisõppekavade ja ühiskraadide pakkumist või muudavad selle väga tülikaks.

Takistused on järgmised.

-Spetsiifilised riiklikud eeskirjad lõpueksamite vormi, hindamisskaala ja õppekoormuse kohta, mida kohaldatakse ühisõppekavade suhtes, takistavad ülikoolidel pakkuda tõeliselt riikidevahelisi ja integreeritud ühiskraadi õppekavasid ning seavad üliõpilastele kunstlikke lisanõudeid.

-Mitmekeelsuspiirangud ühiskraadi õppekavades. Kuna tänapäeval suureneb õpiränne, hõlbustaks ühisõppekavade riikidevaheliste koostöömudelite kasutamist see, kui võetaks arvesse ja käsitletaks vajadust kõrvaldada üliõpilaste, asutuste ja tööturu huvides takistused mitme keele kasutamiselt.

-Füüsilise kohaloleku minimaalse või maksimaalse kestuse kohta tehtud ettekirjutused. Need peegeldavad maailma enne Euroopa integratsiooni ja digipööret ning mõjutavad negatiivselt üliõpilaste õpirännet, piirates digitehnoloogia võimalikku kasu riikidevaheliste õppimisvõimaluste hõlbustamisel.

-Kombineeritud/veebipõhise õppe vähene tunnustamine takistab digivahendite potentsiaali täielikku ärakasutamist hariduses, võttes sealhulgas arvesse COVID-19 pandeemiast saadud õppetunde. Ülikoolid, nende töötajad ja üliõpilased peavad saama digipöördest täit kasu.

-Partnerülikoolide õppejõudude osalemise piirangud, mida kohaldatakse riikidevahelistes ühisõppekavade puhul, piiravad kunstlikult ülikoolide võimalust saada endale kogenud töötajaid ja seavad piiri tulemuslikkusele.

Need takistused tekitavad probleeme mis tahes riikidevahelisele partnerlusele. Paljud neist on vastuolus ideega luua Euroopa haridusruum, kus õppijad saavad vabalt liikuda ja neil on sujuv juurdepääs kvaliteetsele kaasavale kõrgharidusele.

Üliõpilastele kraadide ja diplomite väljaandmise suhtes kehtivad samuti piiravad eeskirjad, mis muudab selle väga keeruliseks. Nende hulka kuuluvad keelepiirangud, tunnustatud allkirjad, allkirjavormingud (digitaalsed või füüsilised), heakskiidetud logod ja erinõuded paberile (nt mõõtmed, paksus, kindlad trükikojad). Üliõpilasele ühiskraadi andmise protsess võib kesta aastaid, kui see on üldse võimalik.

Erasmus+ poliitika eksperimentaalprojektide esialgsed tulemused näitavad selgelt, et nende takistuste ületamisel võiks olla kasu Euroopa teaduskraadist.

4.3.Bologna protsessi vahendite ebaühtlane ja aeglane rakendamine

1999. aastal väljaspool ELi raamistikku algatatud valitsustevahelise Bologna protsessi eesmärk on muuta kõrgharidussüsteemid 49 riigis, sealhulgas 27 ELi liikmesriigis, ühtsemaks. Sellega loodi Euroopa kõrgharidusruum, et hõlbustada üliõpilaste ja töötajate liikuvust, muuta kõrgharidus kaasavamaks ja kättesaadavamaks ning globaalselt atraktiivsemaks ja konkurentsivõimelisemaks. Bologna protsess on väga oluline, et luua vajalik usaldus edukaks õpirändeks, piiriüleseks akadeemiliseks koostööks ning välismaal läbitud õppeperioodide ja omandatud kvalifikatsioonide vastastikuseks tunnustamiseks.

Kuigi Bologna protsessis rõhutatakse ühiskraadide tähtsust, on edusammud olnud aeglased, osaliselt suure geograafilise ulatuse ning süsteemide, traditsioonide ning poliitilise ja majandusliku konteksti mitmekesisuse tõttu. Seetõttu ei ole kõik liikmesriigid rakendanud vajalikke reforme, mille tulemuseks on 49 riigi ebatõhus koostöö.

Vaatamata ühisõppekavade kvaliteedikindluse Euroopa lähenemisviisi loomisele – see on üleeuroopaline vahend, mis võimaldab ühisõppekavade ühekordset hindamist – on seda vahendit viimase üheksa aasta jooksul kasutatud vaid väheste õppekavade puhul.

Mõned Bologna õigusaktid, eelkõige seoses kvaliteeditagamise ja tunnustamisega, ei ole veel andnud soovitud tulemusi. ELis kehtestatud mehhanismid otsuste tegemiseks ja riikidevahelise koostöö rakendamiseks võivad veelgi hõlbustada Euroopa haridusruumi väljakujundamist, kusjuures tõhusad lahendused võimaldavad ülikoolidel teha tulemuslikku koostööd usaldusväärsete ja kõrgelt hinnatud teaduskraadide abil.

4.4.Kõrghariduse kvaliteeditagamise ja tunnustamise süsteeme tuleks veelgi parandada

Teaduskraadi andmiseks tuleks kõiki õppekavasid, olgu need ühised või mitte, akrediteerida kindla kvaliteeditagamise protsessi kaudu. See on oluline, et tagada vajalik usaldus hariduse kvaliteedi vastu.

Paljud Euroopa kõrgharidusasutused on märkinud, et riikidevaheliste õppekavade kvaliteeditagamise protsessid on liiga pikad ja kulukad. Mida rohkem eri riikide ülikoole on ühisõppekavasse kaasatud, seda keerulisem on protsess. Akrediteeringu saamine võib vahel võtta aega kuni kaks aastat. Pikad menetlused ei võimalda ülikoolidel kohaneda muutuvate oludega ega reageerida kiiresti tekkivatele poliitilistele, majanduslikele või ühiskondlikele vajadustele.

Kvalifikatsioonide ja välismaal veedetud õppeperioodide tunnustamine ei ole veel kõikides riikides automaatne, eriti kui otsus tehakse kõrgharidusasutuse tasandil. See suurendab märkimisväärselt ülikoolilõpetanute koormust ning piirab nende võimalusi õppe- ja tööeesmärkidel vabalt liikuda.

Kuigi kvaliteeditagamine on oluline usalduse tagamiseks haridussüsteemi vastu, on paljud erinevused vananenud ja eesmärgipäratud, tekitades tarbetut bürokraatiat.

4.5.Töötajate motiveerimatus osaleda riikidevahelises koostöös ja ühiskraadides

Kvaliteetse ühiskraadi õppekava väljatöötamine nõuab akadeemilistelt töötajatelt aega ja jõupingutusi. Uute riikidevaheliste projektide algatamine nõuab spetsiaalsete oskustega töötajaid ning arvestades konkreetseid probleeme ja takistusi, on see tavaliselt täiskohaga töö. Kogemused riikidevaheliste õppekavadega näitavad, et esineb oht, et riikidevaheline koostöö tuleb sellega tegelevate inimeste arvelt, sest nende tööd ei tunnustata alati vääriliselt. Lisaks peavad töötajad pidevalt kutsealaselt arenema, et säilitada nende valdkondadevaheliste pedagoogiliste õppekavade kõrge kvaliteet.

Spetsiaalses uuringus 16 nõustus 66 % kõrgharidussektori vastajatest, et riikidevaheline koostöö on osa nende kõrgharidusasutuste strateegiast, kuid ainult 39 % nõustus, et akadeemilise personali karjäärivõimalused võimaldavad, toetavad ja soodustavad riikidevahelist koostööd. See on kooskõlas varasemates uuringutes kindlaks tehtud väljakutsetega, milleks muu hulgas on „lisatöö maht lisaks tavapärasele tegevusele“ (80 % vastanutest) ning „akadeemiliste töötajate pühendumuse suurendamine ja säilitamine“ (72 %).

5.Kuidas neid takistusi ületada – konkreetsed sammud Euroopa teaduskraadi loomise suunas

Euroopa teaduskraad oleks kiire viis nende takistuste ületamiseks, sest annaks ELi riiklikele kõrgharidussüsteemidele vahendid ühiskraadide väljatöötamiseks, hindamiseks ja andmiseks, tuginedes ühiselt kokku lepitud Euroopa kriteeriumidele, mis ületavad riigi või piirkonna piire. See pakuks terviklikku lahendust, et parandada sujuvat ja tihedamat riikidevahelist koostööd Euroopa haridusruumis ning aidata kõrvaldada strateegilist oskuste nappust ELis.

Kaks käesolevale teatisele lisatud ettepanekut nõukogu soovituste kohta tagavad ka selle, et Euroopa teaduskraad saab toetuda eesmärgipärastele kvaliteeditagamis- ja tunnustamissüsteemidele ning sellega kaasnevad akadeemilistele töötajatele atraktiivsed karjääriväljavaated. Igas etapis sõltub Euroopa teaduskraadi edukus liikmesriikide ja vajaduse korral piirkondade omavalitsuste valmisolekust ja kaasatusest.

5.1.Euroopa muutmine innovatsiooni ja konkurentsivõime talendibaasiks

5.1.1.Euroopa teaduskraadi ühiste kriteeriumide kindlaksmääramine

Kõrgharidusasutused saaksid Euroopa teaduskraadi andmisel tugineda olemasolevate pädevate siseriiklike struktuuride hinnangule selle kohta, kas ühisõppekava vastab selgelt kindlaks määratud ja ühiselt kokku lepitud Euroopa kriteeriumidele. Nende kriteeriumide sisu moodustaks Euroopa teaduskraadi aluse ja määraks selle ambitsioonikuse taseme, tuues välja, milles see seisneb ja miks see erineb mujal maailmas väljaantavatest kraadidest.

Kavandatavad Euroopa kriteeriumid on esitatud nõukogu soovituse ettepaneku (Euroopa kõrghariduse kvaliteeditagamise ja tunnustamise süsteemi kohta) II lisas.

Eesmärk on edendada rohkemate ühisõppekavade väljatöötamist kooskõlas Euroopa ülikoolide strateegias esitatud visiooniga, eelkõige selleks, et võimaldada õppijate kui loovate ja kriitiliste mõtlejate, probleemilahendajate ning aktiivsete ja vastutustundlike kodanike arengut, kes viivad ellu muutusi oma kogukonnas, et avaldada positiivset mõju ümbritsevale ühiskonnale.

Rangete standardite kehtestamisega toetavad Euroopa kriteeriumid riikidevahelist koostööd kõrgkoolide vahel, riikidevaheliste õpikogemuste pakkumist, üliõpilaskeskset õpetamist ja õppimist (sealhulgas interdistsiplinaarsuse, õpirände ja üliõpilaskesksete lähenemisviiside pakkumist), asjakohasust tööturu ja ühiskondlike vajaduste seisukohast (koostöö ettevõtete, avaliku sektori ja kodanikuühiskonnaga ning valdkonnaüleste, rohe- ja digioskuste pakkumine) ning ühiste väärtuste (mitmekeelsus, kaasavus, demokraatlikud väärtused) austamist. Kuna puudub kõigile sobiv lahendus, on Euroopa kriteeriumid piisavalt paindlikud, et Euroopa teaduskraad oleks kättesaadav igat liiki ülikoolidele, kõikidele valdkondadele ja erialadele ning kõigil tasanditel, austades akadeemiliste traditsioonide ja süsteemide mitmekesisust.

Kavandatud Euroopa kriteeriumid tuginevad ELis ja Bologna protsessis välja töötatud olemasolevate vahendite kasutamisele ning tagavad, et Euroopa teaduskraad vastaks kõrghariduskoostöö rangeimatele standarditele. Need pakuvad ülikoolidele koostööraamistikku, et vähendada strateegiliste oskuste nappust Euroopa tööturul. Kriteeriumid austavad subsidiaarsust, institutsioonilist autonoomiat ja akadeemilist vabadust.

Kuna Euroopas on mitmekesine kõrgharidusmaastik, erinevad ajaloolised taustad ja traditsioonid, nõuab ühise arusaama kujundamine Euroopa teaduskraadi olemusest ühist arutelu ja ühiseid jõupingutusi.

See aruteluprotsess algas vahetult pärast seda, kui 2022. aasta aprillis võeti vastu nõukogu järeldused Euroopa strateegia kohta, mis käsitleb kõrgharidusasutuste mõjuvõimu suurendamist Euroopa tuleviku nimel 17 . Kriteeriumide esialgne kavand on välja töötatud koos riikide ja piirkondade ametiasutuste, kõrgkoolide, akrediteerimis- ja kvaliteeditagamisasutuste, üliõpilasorganisatsioonide ning avaliku ja erasektori esindajatega.

Pärast kriteeriumide kindlaksmääramist testiti neid kuue Erasmus+ poliitika eksperimentaalprojekti raames. Testis osales rohkem kui 140 kõrgharidusasutust kõigist liikmesriikidest, 60 riiklikku ja piirkondlikku asutust, sealhulgas 17 ministeeriumi ja 20 riiklikku kvaliteeditagamisasutust, üliõpilasorganisatsioonid ning majandus- ja sotsiaalpartnerid. Testi tulemusena tehti ettepanek kriteeriumid läbi vaadata. Läbivaatamise tulemusena sündisid kavandatavad Euroopa kriteeriumid, mis on esitatud nõukogu soovituse ettepaneku (Euroopa kõrghariduse kvaliteeditagamise ja tunnustamise süsteemi kohta) II lisas.

Järgmise sammuna peaks ELi nõukogu seda ettepanekut edasi arutama.

Testitud kriteeriumid on aluseks põhjalikele aruteludele ja dialoogile liikmesriikide, kõrgharidussektori ning majandus- ja sotsiaalpartneritega, et võtta järgmisi meetmeid Euroopa teaduskraadi loomiseks ja anda täiendavaid suuniseid nende meetmete rakendamiseks.

5.1.2.Liikmesriigid valivad Euroopa teaduskraadiga ühinemiseks oma lähtetaseme

Arvestades liikmesriikide paratamatult erinevaid lähtepositsioone, seisukohti ja traditsioone, ei saa Euroopa teaduskraadi välja töötada üleöö. Seda ei ole võimalik saavutada ka kõigile sobiva ühtse lähenemisviisi abil.

Käesolevas teatises sätestatakse järkjärguline lähenemisviis ja eesmärkide tase liikmesriikidele, kes otsustavad Euroopa teaduskraadiga ühineda. See lähenemisviis võtab arvesse liikmesriikide ja nende kõrgharidusasutuste mitmekesisust, võimaldades neil liikuda Euroopa teaduskraadi suunas oma tempos. Liikmesriigid võiksid liikuda järk-järgult edasi ühiselt kindlaks määratud eesmärgi suunas, millel on kaks taset: Euroopa teaduskraad ja ettevalmistav Euroopa märgis, mis näitab, et Euroopa kriteeriumid on täidetud.

Iga kõrgkoolide konsortsium saaks soovi korral leida õige lähtepunkti ja võtta aja jooksul kasutusele üha integreerituma protsessi.

Euroopa teaduskraadi puhul võiks kasutada kahte erinevat ühinemiskohta.

5.1.3.Eesmärgipärased kvaliteeditagamise süsteemid

Kvaliteeditagamise süsteemid on vajalikud aruandekohustuse täitmiseks ja ülikoolide tulemuste parandamiseks. Need loovad aluse usalduseks üliõpilastele pakutava kõrghariduse kvaliteedi vastu. Euroopa teaduskraad sõltuks vastastikusest usaldusest ja usaldusväärsetest kvaliteedi tagamise süsteemidest rohkem kui muud kraadid. Seepärast on eesmärgipäraste kvaliteeditagamise süsteemide loomine Euroopa teaduskraadi eeltingimus, mis oleks samal ajal kasulik kõigile õppekavadele, sealhulgas mikrokvalifikatsioonitunnistusi andvatele õppekavadele, ning võimaldab kvalifikatsioonide täiendavat automaatset tunnustamist. Selleks peaksid liikmesriigid:

·looma tugevamad, tõhusamad ja lihtsamad kvaliteeditagamise protsessid igat liiki õppekavade jaoks;

·looma uue Euroopa raamistiku mitmel kõrgkoolil põhinevaks lähenemisviisiks kvaliteeditagamisele, mis võimaldab kestlikel kõrgkoolide liitudel ise akrediteerida oma ühiskraadi õppekavasid ja ühiseid mikrokvalifikatsioonitunnistusi, tuginedes Erasmus+ QA fit 18 ja IMINQA projektide 19 tulemustele; ning

·kasutama sobivaid kvaliteeditagamise protsesse, et toetada kõrgharidusasutusi kvalifikatsioonide ja välismaal veedetud õppeperioodide automaatsel tunnustamisel.

5.1.4.Atraktiivsem akadeemiline karjäär kõrghariduses

Üleilmses teadmistepõhises majanduses kujundab Euroopa tulevikku tema haridussüsteemide tulemuslikkus ja konkurentsivõime globaalses võidujooksus talentide pärast. Euroopa teaduskraadi ambitsioonika visiooni elluviimine sõltub tasemel õppejõududest, kes annavad ülikoolilõpetajatele õiged oskused. Me ei suuda luua silmapaistvaid riikidevahelisi õppekavasid, kui me ei stimuleeri suurepäraseid inimesi selles töös osalema. Seepärast on akadeemilise karjääri atraktiivsemaks muutmine kõrghariduses peamine Euroopa teaduskraadi võimaldav tegur. Selleks peaksid liikmesriigid:

·edendama, tunnustama ja väärtustama akadeemiliste töötajate tööd, mis on seotud riikidevahelise koostööga, näiteks ühiskraadi õppekavade väljatöötamine;

·edendama, tunnustama ja väärtustama erinevaid akadeemilisi rolle ja ülesandeid, sealhulgas innovaatilist ja tõhusat õpetamist; ning

·edendama konkurentsivõimelisi, ohutuid, õiglasi ja mittediskrimineerivaid töötingimusi töötajate ligimeelitamiseks ja hoidmiseks.

5.2.Komisjon tegutseb vahendaja ja toetajana

Tuginedes laiale empiirilisele tõendusbaasile, on käesoleva teatise eesmärk esitada visioon võimalikest edasistest sammudest, kuidas muuta Euroopa teaduskraad reaalsuseks. Samuti püütakse sellega toetada avatud dialoogi liikmesriikide, kõrghariduse sidusrühmade ning majandus- ja sotsiaalpartneritega edasiste sammude üle. Komisjon vahendab ja toetab liikmesriike järgmiste meetmetega.

5.2.1.Vahendada dialoogi Erasmus+ poliitilikaeksperimentide tulemuste ja soovituste üle, mis käsitlevad kõrgharidusasutuste liitude Euroopa teaduskraadi märgist ja õiguslikku staatust

Komisjon avaldab 2024. aasta sügisel aruande Erasmus+ poliitika eksperimentaalprojektide lõpptulemuste kohta.

Seejärel kavatseb komisjon 2025. aastal luua Euroopa teaduskraadi poliitikalabori. Käivitatakse hulgaliselt põhjalikke arutelusid ja sihipäraseid koosolekuid, kus osalevad eksperdid liikmesriikidest, kõrgharidusasutustest, kvaliteeditagamis-/akrediteerimisasutustest, üliõpilaste esindajad ning majandus- ja sotsiaalpartnerid, et kiirendada meetmete võtmist ja vajalikke riiklikke reforme ning töötada välja rakendussuunised ja tegevuskavad. Eesmärk on edendada vastastikust õppimist ja anda suuniseid Euroopa teaduskraadi kasutuselevõtuks.

5.2.2.Euroopa rahastamisstiimulid

Programmist „Erasmus+“ pakutakse jätkuvalt toetust Euroopa ülikoolide liitudele, Erasmus Munduse ühistele magistriõppekavadele, Marie Skłodowska-Curie ühistele doktoriõppekavadele ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) märgisega programmidele, mis toimivad Euroopa teaduskraadi rakendamise teerajajatena. Lisaks toetab Erasmus+ sihttoetuse kaudu Euroopa teaduskraadide väljatöötamist ja kasutuselevõttu, tuginedes Erasmus Munduse õppekavade väljatöötamise meetmete edukale näitele.

Komisjon kavatseb 2025. aastal käivitada Erasmus+ raames tulevikku suunatud koostööprojektide meetme raames Euroopa teaduskraadi väljatöötamise projektid. Selle raames pakutakse liikmesriikidele ning nende akrediteerimis- ja kvaliteeditagamisasutustele, ülikoolidele, üliõpilastele ja majandus- ja sotsiaalpartneritele rahalisi stiimuleid Euroopa teaduskraadi kasutuselevõtuks.

Tehnilise toe instrument 21 võib pakkuda tehnilist oskusteavet vajalike reformide kavandamiseks ja rakendamiseks koos suuniste ja toetusega, et parandada õigus- ja haldusraamistikke, edendada koostööd ülikoolide, uurimisasutuste ja ettevõtete vahel ning parandada kvaliteeditagamise mehhanisme ja karjääri atraktiivsust kõrghariduses.

5.2.3. Toetada ja kiirendada nõukogu soovituse (mis käsitleb võimaluste loomist tulemuslikuks Euroopa kõrghariduskoostööks) rakendamist

2022. aasta aprillis vastu võetud nõukogu soovituse (mis käsitleb võimaluste loomist tulemuslikuks Euroopa kõrghariduskoostööks) täielik rakendamine hõlbustaks märkimisväärselt Euroopa teaduskraadi loomist. Selle soovituse rakendamise aruanne, mis avaldatakse 2024. aasta keskpaigaks ja mille kokkuvõte on esitatud lisatud komisjoni talituste töödokumendis, näitab Euroopa kõrgharidusmaastiku mitmekesisust meetmete osas, mis võimaldavad riikidel teha tihedamalt koostööd, kuid edusammud selles valdkonnas on ebaühtlased. Kuigi mõned liikmesriigid näivad rakendavat soovituse erinevaid põhimõtteid ja on juba alustanud reforme, on teised riigid teatanud aeglasemast edasiliikumisest.

Aruande tulemuste põhjal teeb komisjon ettepaneku korraldada alates 2024. aasta sügisest liikmesriikide vahel vastastikuse õppe üritusi, et süvendada arutelu haldustakistuste kõrvaldamise üle ja niiviisi kiirendada edusamme soovituse rakendamisel.

5.2.4.Toetada nõukogu tulevase soovituse (kvaliteeditagamise ja tunnustamise kohta) rakendamist

Euroopa teaduskraadi reaalsuseks muutmine nõuab vabatahtlikku lähenemisviisi, mis pakub kõigile kõrgharidussüsteemidele võimaluse seda teekonda alustada, olenemata nende lähtepunktist. Samuti nõuab see üliõpilaste ja kõrgharidusasutuste juhtide aktiivset kaasamist, et luua ülikoolidele soodne keskkond Euroopa teaduskraadide loomiseks, tagades, et need on üliõpilaskesksed, strateegiapõhised ja kooskõlas Euroopa haridusruumi parimate tavadega. Oma ettepanekus nõukogu soovituseks Euroopa kõrghariduse kvaliteeditagamise ja tunnustamise süsteemi kohta teeb komisjon ettepaneku järgmiseks:

·Euroopa teaduskraadi poliitikalabori loomine: lisaks suuniste ja konkreetsete tegevuskavade esitamisele Euroopa teaduskraadi kasutuselevõtuks (vt punkt 5.2.1) töötaks komisjon välja ka suunised kõrgharidusasutuste liitude kvaliteeditagamise raamistiku rakendamiseks;

·Euroopa teaduskraadi foorumi loomine iga-aastase üritusena, mille korraldab komisjon koos nõukogu eesistujariigiga, et kõik sidusrühmad kohtuksid ja annaksid ülevaate üldistest edusammudest, mida on tehtud Euroopa teaduskraadi poliitikalabori kaudu. Foorumisse kuuluksid liikmesriikide kõrgetasemelised esindajad, kõige esinduslikumad sidusrühmade organisatsioonid kvaliteeditagamise valdkonnas (nt ENQA, EQAR), riiklike akadeemilise tunnustamise infokeskuste võrgustik (NARIC), riiklikud kvalifikatsiooniraamistikud, haridusvaldkonna sotsiaalpartnerid ning majandus- ja sotsiaalpartnerite esindajad;

·välise kvaliteeditagamise tulemuste andmebaasi (DEQAR) 22 edasiarendamine, et muuta see kasutajasõbralikumaks ja siduda see otseselt kvalifikatsioonide automaatse tunnustamisega;

·Haridusasutuse lõpetanute käekäigu jälgimise süsteemi 23 rakendamise jätkuv toetamine, et parandada kõrghariduse kvaliteeti ja asjakohasust, andes tagasisidet kõrgkoolilõpetanute tulemuste kohta ning parandades võrdlust ja analüüsi riikide ja kõrgharidusasutuste vahel.

5.2.5.Toetada atraktiivseid ja kestlikke karjäärivõimalusi kõrghariduses käsitleva nõukogu soovituse rakendamist

Tõhus ja innovaatiline riikide koostöö kõrghariduse valdkonnas nõuab pühendumist kvalifitseeritud akadeemiliselt töötajatelt, kes saavad osaleda põhjalikes pikaajalistes partnerlustes kolleegidega teistest kõrgkoolidest. Oma ettepanekus nõukogu soovituseks atraktiivsete ja kestlike karjäärivõimaluste kohta kõrghariduses teeb komisjon ettepaneku järgmiseks:

·koostada suunised kõrghariduse karjäärivõimaluste ja personalipoliitika heade tavade kohta ning akadeemiliste töötajate pädevusraamistik, tuginedes olemasolevatele asjakohastele liidu tasandi pädevusraamistikele, nagu teadlaste Euroopa pädevusraamistik;

·toetada spetsiaalse sotsiaaldialoogi korraldamist;

·jälgida soovituse põhielemente Euroopa kõrgharidussektori vaatluskeskuse 24 kaudu;

·edendada koostoimet nõukogu soovitusega andekate teadlaste, novaatorite ja ettevõtjate Euroopasse meelitamise ja nende Euroopas hoidmise Euroopa raamistiku kohta, mis on välja töötatud Euroopa teadusruumi raames ja mida kohaldatakse teadlaskarjääri suhtes kõigis sektorites, sealhulgas akadeemilistes ringkondades;

·hõlbustada vastastikust õpet liikmesriikide, kõrgharidusasutuste, Erasmus Munduse praktikute ja Euroopa ülikoolide liitude vahel, et asjakohaselt tunnustada riikidevahelises koostöös ja õpetamises osalevaid akadeemilisi töötajaid; kestlikud karjääriväljavaated ning talentide haldamise meetmed töötajatele, kes osalevad kestlike liitude, näiteks Euroopa ülikoolide liitude koordineerimises ja arendamises.

5.2.6.Koostoime muude seotud meetmetega

Komisjon soovib tagada koostoime muude asjakohaste meetmete ja poliitikavaldkondadega, et toetada Euroopa teaduskraadi sujuvat ja edukat kasutuselevõttu. Selleks kavatsetakse teha järgmist:

·jätkata Bologna protsessi vahendite ja riiklike akadeemilise tunnustamise infokeskuste võrgustiku (NARIC) rakendamise toetamist programmi „Erasmus+“ raames rahastatavate kiirendustöörühmade kaudu, et tagada kiiremad edusammud kvalifikatsioonide automaatsel tunnustamisel;

·jätkuvalt edendada võimalusi kasutada Euroopa nullnetotööstuse akadeemiate loodud õppekavasid, sisu ja materjale ühiskraadide jaoks, mis on suunatud rohepöörde ja nullnetotehnoloogia tööstusharude oskuste nappuse leevendamisele;

·uurida koostoimet ja seoseid direktiivi (millega kehtestatakse ELi raamistik kvalifikatsioonide tunnustamiseks reguleeritud kutsealadele juurdepääsuks) 25 ja Euroopa teaduskraadi vahel ning

·tagada kooskõla ja -toime Euroopa teaduskraadi ning Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku, 26 mitmekeelse Europassi platvormi, 27 Euroopa digitaalsete kvalifikatsioonitunnistuste 28 ning oskuste ja ametite Euroopa klassifikaatori (ESCO) 29 valdkonnas tehtava edasise töö vahel.

5.2.7.Anda tihedas koostöös liikmesriikide ja sidusrühmadega ülevaade edusammudest

Tuginedes tehtud edusammudele ja hinnangule selle kohta, kas kaks Euroopa teaduskraadi ühinemispunkti on sobivad, kavatseb komisjon alustada edasist tulevikku suunatud tööd, sealhulgas:

·vaadata koos Euroopa teaduskraadi poliitikalabori ja Euroopa teaduskraadi foorumiga läbi liikmesriikides Euroopa teaduskraadi kasutuselevõtul tehtud edusammud;

·teha koostööd liikmesriikidega, et astuda täiendavaid samme kõrgharidusasutuste liitudele õigusliku staatuse loomiseks 30 .

5.2.8.Reformide seire ja toetamine

Komisjon on pühendunud sellele, et tagada liikmesriikide jätkuv toetamine tõhusate reformide tegemisel Euroopa teaduskraadi kasutuselevõtuks, ning julgustab neid astuma samme, et maksimeerida ELi eelarve kasutamist ning kasutada täiel määral ära asjakohaste ja olemasolevate ELi rahastamisvahendite toetust. Lisaks tuletab komisjon liikmesriikidele meelde, et hariduse ja koolituse valdkonna ülevaade ning Euroopa poolaasta protsess on riiklike reformide toetamisel ja kiirendamisel väga asjakohased ja olulised.

Mis puudutab tulevast toetust pärast 2027. aastat, siis tuletab komisjon meelde, et ettepanekut järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta ja sellega seotud läbirääkimiste tulemusi ei saa praegu veel ette ennustada.

6.Kokkuvõte

Käesoleva teatisega Euroopa teaduskraadi loomise tegevuskava kohta kutsub komisjon liikmesriike, pädevaid piirkondade omavalitsusi ja nende kõrghariduskogukondi üles ühendama jõud üliõpilaste, tööandjate, ülikoolide ja Euroopa Liidu kui terviku hüvanguks.

Euroopa teaduskraad on kavandatud vabatahtliku ja paindliku lahendusena, et ületada olemasolevad takistused, mis pärsivad Euroopa haridusruumi täieliku potentsiaali saavutamist. Astmeline lähenemisviis võimaldab kõigil haridussüsteemidel, austades täielikult nende mitmekesisust, valida ühinemiskoha Euroopa kraadi kasutuselevõtuks. Liikmesriikidel on juhtroll ja nad liiguvad edasi omas tempos ning komisjon toetab dialoogi ja vastastikust õppimist, pakub stiimuleid ja uurib koostoimet teiste algatustega.

Nii nagu programmil „Erasmus+“ on olnud ülekanduv mõju rohkemate vahetusvõimaluste ja paindlikuma õpikeskkonna loomisel, aitaks Euroopa teaduskraad muuta ühisõppekavad kõigis kõrgharidusasutustes laiemalt kättesaadavaks, järgides seejuures täielikult subsidiaarsuse põhimõtet.

Astudes järjekordse sammu Euroopa teaduskraadi loomise suunas ja kasutades ära selle ainulaadset Euroopa mõõdet, tunnustame Euroopa kõrgharidusasutuste riikidevahelisi koostööpüüdlusi pakkuda õpilastele enneolematuid võimalusi isiklikuks arenguks, akadeemilisteks saavutusteks ja Euroopa kodakondsuseks, andes neile parema eelduse olla edukas tänapäeva globaalses majanduses.

Euroopa teaduskraad valmistab üliõpilasi ette orienteeruma ja saavutama edu maailmas, kus väljakutsetel ja võimalustel ei ole riigipiire. Peame oma õpilasi valmistama ette mitte ainult maailmamajanduses osalemiseks, vaid ka selle juhtimiseks. Seda tehes ei suurenda me üksnes liidu konkurentsivõimet, vaid aitame kaasa ka jõukama ja paremini ühendatud maailma saavutamisele.

(1)

Mõistet „ülikool“ kasutatakse viitena kogu sektorile laiemalt ja selle all mõeldakse kolmanda taseme hariduse valdkonda üldiselt, st kõiki kõrgharidusasutuste liike, kaasa arvatud akadeemilised ülikoolid, ülikoolide kolledžid, rakenduskõrgkoolid, kutsekõrgharidusasutused ja kunstikõrgkoolid.

(2)

  Euroopa ülikoolide algatus .

(3)

  Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Euroopa ülikoolistrateegia kohta, 18. jaanuar 2022 (COM(2022) 16 final) .

(4)

  Inforegio - Harnessing talent in Europe’s regions (europa.eu)  

(5)

  Eurobaromeetri uuring 2018 .

(6)

  European Commission, Directorate-General for Education, Youth, Sport and Culture, Burneikaitė, G., Pocius, D., Potapova, E. et al., The road towards a possible joint European degree – Identifying opportunities and investigating the impact and feasibility of different approaches – Final report, Publications Office of the European Union, 2023 .

(7)

  Ühine Euroopa teaduskraadi märgis ja Euroopa ülikoolide liitude õiguslik seisund: välja on valitud 10 Erasmus+ projekti .

(8)

  U-Multirank. Kasutatavad näitajad on strateegilised partnerlused, rahvusvahelised ühiskraadid, praktikad, rahvusvahelised ühispublikatsioonid, ühispublikatsioonid tööstuspartneritega, piirkondlikud ühispublikatsioonid ja ühispatendid ettevõtetega.

(9)

Kriteeriumid töötati välja koos liikmesriikide ja kõrghariduse sidusrühmadega 2022. aastal. Neid testiti Erasmus+ kuue katseprojekti raames ajavahemikul 2023. aasta aprillist kuni 2024. aasta märtsini. Katseprojektide käigus tehti ettepanek kriteeriume muuta, mille tulemuseks on kvaliteeditagamise ja tunnustamise süsteemi käsitleva nõukogu soovituse ettepaneku 2. lisas esitatud loetelu.

(10)

  Riiklik kvalifikatsiooniraamistik on vahend, mille alusel liigitatakse kvalifikatsioonid omandatud teadmiste tasemetele seatud kriteeriumide alusel ning millega integreeritakse ja koordineeritakse riiklikke kvalifikatsiooni allsüsteeme ning parandatakse kvalifikatsiooni läbipaistvust, kättesaadavust, arengut ja kvaliteeti tööturu ning kodanikuühiskonna tarvis.

(11)

Digivorming peaks olema turvaline ja ühilduma Euroopa õppemudeliga kui mitmekeelse andmemudeliga õppevaldkonnas.

(12)

  Nõukogu 26. novembri 2018. aasta soovitus kõrg- ja keskhariduskvalifikatsioonide ning välismaal läbitud õppeperioodide õpiväljundite automaatse vastastikuse tunnustamise edendamise kohta (ELT C 444, 10.12.2018, lk 1) .

(13)

  European Commission, Directorate-General for Education, Youth, Sport and Culture, Burneikaitė, G., Pocius, D., Potapova, E. et al., The road towards a possible joint European degree – Identifying opportunities and investigating the impact and feasibility of different approaches – Final report, Publications Office of the European Union, 2023 .

(14)

  Nõukogu 5. aprilli 2022. aasta soovitus, mis käsitleb võimaluste loomist tulemuslikuks Euroopa kõrghariduskoostööks (ELT C 160, 13.4.2022, lk 1 ).

(15)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrus (EL) 2021/817, millega luuakse liidu haridus- ja koolitus-, noorte- ning spordiprogramm „Erasmus+“ ( ELT L 189, 28.5.2021, lk 1).

(16)

Vt tulemused ettepanekule lisatud komisjoni talituste töödokumendis SWD(2024) 74.

(17)

  Nõukogu järeldused Euroopa strateegia kohta, mis käsitleb kõrgharidusasutuste mõjuvõimu suurendamist Euroopa tuleviku nimel (ELT C 167, 21.4.2022, lk 9).

(18)

  Tulevikukindel kvaliteeditagamine (QA-FIT) .

(19)

  Rakendamine ja innovatsioon kvaliteeditagamisel vastastikuse õppimise kaudu (IMINQA) .

(20)

  Nõukogu 18. detsembri 2023. aasta soovitus andekate teadlaste, innovaatorite ja ettevõtjate Euroopasse meelitamise ja nende Euroopas hoidmise Euroopa raamistiku kohta (ELT C, C/2023/1640, 29.12.2023) .

(21)

  Tehnilise toe instrument .

(22)

DEQAR on kvaliteeditagamise asutuste välise kvaliteeditagamise tulemuste andmebaas, mis on kantud kõrghariduse kvaliteedi tagamise Euroopa registrisse (EQAR). Kõik EQARis registreeritud asutused võivad oma aruanded andmebaasis avaldada. Andmebaasis DEQAR osalemine on vabatahtlik ( https://www.eqar.eu/qa-results/search/ ).

(23)

  Nõukogu 20. novembri 2017. aasta soovitus haridusasutuse lõpetanute käekäigu jälgimise kohta (ELT C 423, 9.12.2017, lk 1).

(24)

  2024. aasta tööprogramm liidu haridus- ja koolitus-, noorte- ning spordiprogrammi „Erasmus+“ kohta,

C(2023)6157, 18. september 2023.

(25)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta ( ELT L 255, 30.9.2005, lk 22 ).

(26)

  Nõukogu 22. mai 2017. aasta soovitus, milles käsitletakse elukestva õppe Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku (ELT C 189, 15.6.2017, lk 15 ).

(27)

  Europass .

(28)

  Euroopa digitaalsed kvalifikatsioonitunnistused .

(29)

  Oskuste ja ametite Euroopa klassifikaator .

(30)

   Nagu on märgitud komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Euroopa ülikoolistrateegia kohta, 18. jaanuar 2022, COM(2022) 16 final.