Raportöör:

Maurizio MENSI

Kaasraportöör:

Jan PIE

Nõustajad	Alberto Dal Ferro (III rühma raportööri nõustaja) Vassilis Theodosopoulos (I rühma kaasraportööri nõustaja)
Konsulteerimistaotlus	Euroopa Komisjon, 27.3.2024
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	tööstuse muutuste nõuandekomisjon (CCMI)
Vastuvõtmine sektsioonis	15.5.2024
Vastuvõtmine täiskogus	30.5.2024
Täiskogu istungjärk nr	588
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	208/2/10

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee väljendab heameelt Euroopa kaitsevaldkonna tööstusstrateegia üle, mis on oluline samm Euroopa kaitsevalmiduse tugevdamiseks ja seega Euroopa suutlikkuse suurendamiseks oma kodanike, territooriumi, põhiväärtuste ja eluviisi kaitsmisel.

1.2.

Komitee on seisukohal, et Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi (EDTIB) valmisoleku ja reageerimisvõime tagamine on Euroopa kaitsevalmiduse oluline tugisammas, kuna EDTIB on kohalik usaldusväärne tarnija tipptasemel riistvara, tarkvara ja teenuste puhul, mida meie relvajõud vajavad oma ülesannete täitmiseks.

1.3.

Komitee väljendab heameelt ülemineku üle erakorralistelt meetmetelt pikemaajalisele struktuursele reageerimisele, mis on oluline, et toetada EDTIB kohandamist uue julgeolekukeskkonnaga. Eelkõige väljendab komitee heameelt selle üle, et strateegias keskendutakse tarvidusele suurendada Euroopa vajaduste rahuldamiseks hankeid Euroopast. Sellega seoses on Euroopa nõudluse suurendamine, konsolideerimine ja suunamine EDTIB-le sama oluline kui EDTIB suutlikkuse suurendamine sellise nõudluse rahuldamiseks.

1.4.

Komitee väljendab heameelt selle üle, et keskendutakse varustuskindlusele, mis on Euroopa kaitsevalmiduse jaoks põhimõttelise tähtsusega. Praegu õõnestab varustuskindlust liigne sõltuvus väljastpoolt Euroopat pärit tarnijatest ja sellise Euroopa tasandi juhtimismehhanismi puudumine, mida saaks rakendada kriisi ajal. Samuti märgib komitee, et kavandatav varustuskindluse kord sisaldab mitut huvitavat elementi, kuid selle rakendamisel võivad tekkida probleemid tarneahelate keerukuse ning kaardistamiseks ja seireks vajaliku teabe võimaliku tundlikkuse ja salastatuse tõttu.

1.5.

Lisaks rõhutab komitee, kui oluline on strateegia eesmärkide saavutamiseks kasutada ära partnerlussuhteid sõbralike riikidega, kes jagavad ELi väärtusi. Ukraina osalemine ELi kaitsetööstuse programmides ning tihedamate sidemete edendamine EDTIB ja Ukraina kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi vahel toob mõlemale olulist strateegilist kasu. Kasulik oleks ka parem koordineerimine NATOga vastastikust huvi pakkuvatel teemadel, tingimusel et täielikult austatakse kõigi ELi liikmesriikide julgeolekuhuve.

1.6.

Samal ajal väljendab komitee kahetsust, et strateegias ei käsitleta üldsuse arvamust. See on oluline puudus, kuna üldsuse arvamus on demokraatlike ühiskondade ja vabade turgude (nagu meie turg) peamine tegur ning seega liikumapanev jõud EDTIB kestlikkusega seotud probleemide lahendamisel, mõjutades nii poliitilisi kui ka turuotsuseid. Selle probleemiga tuleb kiiresti tegeleda, sealhulgas koordineeritud ja kogu ELi hõlmava üldsuse teavitamise kampaania kaudu, et võidelda pikaajaliste väärarusaamade vastu ja suurendada Euroopa üldsuse teadlikkust ja toetust, mis puutub vajadusse kaitsta Euroopa rahu, julgeolekut, jõukust ja väärtusi ning EDTIB olulisse panusesse selle eesmärgi saavutamisel.

1.7.

Seda arvesse võttes leiab komitee, et strateegias esineb teatavaid puudusi, mis on ära toodud järgnevalt. Mis puutub strateegia eesmärkidesse, ei ole selle rakendamise peamine vahend (Euroopa kaitsetööstuse programm) tõenäoliselt töövalmis enne 2025. aasta lõppu. Seetõttu tuleb strateegiat täiendada muude lühiajaliste meetmetega, et tegeleda kiireloomuliste probleemidega.

1.8.

Komitee kutsub seepärast liikmesriike üles nõustuma komisjoni üleskutsega otsida lühiajalises perspektiivis võimalusi edendada olemasolevate vahendite abil suuremahulisi kaitsevaldkonna ühishankeid, EDTIB ulatuslikku laiendamist ning kaitsevaldkonna juhtprojektide käivitamist.

1.9.

Komitee on samuti seisukohal, et oskuste, tehnoloogia ja teadusuuringute kättesaadavuse tagamine kaitsetööstusele on äärmiselt oluline nii tööstuslikust kui ka strateegilisest perspektiivist. Selleks on väga olulised investeeringud koolitusse, teadusuuringutesse ja strateegiaarendusse. Lisaks peaks eespool nimetatud kampaania, mille eesmärk on suurendada Euroopa üldsuse teadlikkust EDTIB panusest Euroopa julgeolekusse, heaolusse ja väärtustesse, hõlmama komponenti, mis on pühendatud EDTIB muutmisele mitmekesisemaks ning tulevaste ja noorte spetsialistide seas atraktiivsemaks, samuti selliste takistuste kõrvaldamisele nagu tsiviilklauslid ülikoolide eeskirjades. Samuti võiks kaaluda algatusi, millega edendatakse töötajate liikuvust kaitsevaldkonnas, võttes eeskujuks näiteks sõjalise Erasmuse programmi.

1.10.

Komitee rõhutab, et strateegia edu sõltub esmajoones sellest, kas liikmesriigid võtavad sellest täielikult osa ja tunnustavad Euroopa lähenemisviisi lisaväärtust. Seetõttu kutsub komitee liikmesriike üles tagama, et selle rakendamine toimuks põhjendamatu viivituseta ja et seda toetataks piisavate rahaliste vahenditega. Sellega seoses toetab komitee täielikult ka komisjoni üleskutset Euroopa Investeerimispangale muuta oma laenupoliitikat ja toetada täielikult kaitsetööstust ning väljendab heameelt selgituste üle seoses kaitsetegevuse ELi keskkonnataksonoomiasse kandmata jätmisega. Oluline on luua tihedam side ja koostöö tööstuse, sõjanduse, teaduse ja teadusuuringute vahel.

2.   Arvamuse taust, sh asjaomane seadusandlik ettepanek

2.1.

5. märtsil 2024 tutvustasid Euroopa Komisjon ja kõrge esindaja esimest Euroopa kaitsetööstuse strateegiat ning ühtlasi Euroopa kaitsetööstuse programmi.

2.2.

Strateegia eesmärk on tugevdada EDTIB üldist valmisolekut ja konkurentsivõimet, mis on Euroopa kaitsevalmiduse oluline eeltingimus.

2.3.

Kaitsevalmidus on muutunud väga oluliseks uues julgeolekukeskkonnas, mida iseloomustab piirkondlike ja üleilmsete julgeolekuprobleemide järsk suurenemine ning intensiivse tavasõja naasmine Euroopasse pärast Venemaa ebaseaduslikku, jõhkrat, täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris.

2.4.

Seda arvesse võttes seisavad EL ja selle liikmesriigid silmitsi kahe peamise probleemiga. Väga kiiresti peavad nad olema võimelised aitama Ukrainal Venemaa agressioonile vastu seista. Laiemas plaanis peab EL aga aega kaotamata võimalikuks laiaulatuslikuks konfliktiks valmistuma. See on väga oluline, kuna Euroopa sõjalised eksperdid on korduvalt hoiatanud, et Venemaa, kes suunab üha enam ressursse oma sõjaaparaati, võib mõne aasta jooksul alustada ulatuslikku hübriid- või sõjalist rünnakut ELi liikme vastu. Hiljuti hoiatas üks Euroopa riigijuht selgesõnaliselt, et Euroopa on jõudnud „sõjaeelsesse ajastusse“.

2.5.

Nende eesmärkide saavutamiseks peab EDTIB olema alati valmis ja suutma pakkuda Euroopa relvajõududele vajalikku kõrge kvaliteediga võimekust.

2.6.

Praegu ei ole see nii. Pärast kolme aastakümne pikkust alainvesteerimist relvastusse ning kaitsealasesse koolitusse ja oskustesse kogu Euroopas on EDTIB tootmissuutlikkus märkimisväärselt vähenenud. ELi liikmesriigid on kasutanud oma piiratud kaitseotstarbelisi hanke-eelarveid peamiselt Euroopa-väliste toodete hankimiseks ja teinud seda koordineerimata viisil.

2.7.

Alates 2022. aasta veebruarist on kaitseinvesteeringute kulutused kogu ELis järsult suurenenud, kuid üksi välisriikidest hankimise suundumus on süvenenud. Hiljutise uuringu kohaselt tehti 78 % ELi liikmesriikide kaitsealastest hangetest Venemaa agressioonisõja alguse ja 2023. aasta juuni vahelisel ajal kolmandate riikide tarnijatelt ning Euroopa Kaitseagentuuri viimaste andmete kohaselt moodustasid 2022. aastal ELi kaitseotstarbelise varustuse koostööpõhised hanked varustuse kogukuludes ainult 18 %. Sellel suundumusel on EDTIB-le äärmiselt kahjulik mõju, kuna see toob kaasa tulude, investeerimissuutlikkuse, mastaabisäästu, oskusteabe ja tootmisvõimsuse vähenemise.

2.8.

Nimetatud probleemi lahendamiseks on Euroopa kaitsetööstuse strateegias esitatud mitu meedet, mis jagunevad nelja samba vahel, nimelt: 1) liikmesriikide ühise planeerimise, EDTIBsse investeerimise ja EDTIB-lt hankimise hõlbustamine ja stimuleerimine (1); 2) EDTIB tootmis- ja innovatsioonisuutlikkuse toetamine ning ELi varustuskindluse raamistiku loomine; 3) kaitsetööstuse kaalutluste integreerimine kõigisse ELi poliitikavaldkondadesse ning 4) Ukraina, NATO ja teiste partneritega sõlmitud partnerlussuhete kasutamine nende eesmärkide toetamiseks.

2.9.

Strateegias tunnistatakse, et praeguse ELi mitmeaastase finantsraamistiku raames Euroopa kaitsetööstuse programmi jaoks kättesaadavad vahendid (1,5 miljardit eurot) on piisavad üksnes väikesemahulisteks jõupingutusteks ning neid tuleks lühiajalises perspektiivis täiendada muude oluliste vahendite ja rahastamisallikatega. Pärast 2027. aastat peetakse vältimatuks kaugeleulatuvat rahastamispaketti ELi järgmise mitmeaastase finantsraamistiku raames.

2.10.

Strateegias esitatakse mittesiduvad keskpika perioodi eesmärgid seoses ELi-sisese kaitsekaubanduse osakaaluga kogu ELi kaitseturul.

3.   Üldised märkused

3.1.

Komitee väljendab heameelt Euroopa kaitsevaldkonna tööstusstrateegia üle, mis on oluline samm Euroopa kaitsevalmiduse tugevdamiseks ja seega Euroopa suutlikkuse suurendamiseks oma kodanike, territooriumi, põhiväärtuste ja eluviisi kaitsmisel. See on kõigi ELi liikmesriikide äärmiselt oluline huvi.

3.2.

Komitee leiab ka, et EDTIB valmisoleku ja reageerimisvõime tagamine on Euroopa kaitsevalmiduse oluline tugisammas.

3.3.

Komitee väljendab heameelt ülemineku üle erakorralistelt meetmetelt pikemaajalisele struktuursele reageerimisele, mis on oluline, et toetada EDTIB kohandamist uue julgeolekukeskkonnaga.

3.4.

Komitee on seisukohal, et arvestades ELi pädevust kaitsevaldkonnas, hõlmab strateegia kõiki kõnealuse küsimuse peamisi mõõtmeid – sealhulgas nõudluse konsolideerimist, tööstuse toetamist (ka teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamist), varustuskindlust, kaitsevalmiduse integreerimist ELi poliitikavaldkondadesse ja partnerlusi – ning pakub tugevat raamistikku ja vahendeid Euroopa koostöö edasiseks stimuleerimiseks.

3.5.

Komitee väljendab erilist heameelt selle üle, et strateegias keskendutakse tarvidusele edendada Euroopa vajaduste rahuldamiseks hankeid Euroopast. Sellega seoses on Euroopa nõudluse suurendamine, konsolideerimine ja suunamine EDTIB-le sama oluline kui EDTIB suutlikkuse suurendamine sellise nõudluse rahuldamiseks.

3.6.

Strateegias esitatud keskpika perioodi eesmärgid on edusammude kajastamiseks olulised näitajad, mis on vajalikud edasiste jõupingutuste hindamiseks ja võimalikuks kalibreerimiseks. Komitee avaldab siiski kahetsust, et eesmärgid ei ole siduvad, ning peab neid liiga väikesteks ja nende ajakava liiga pikaks, võttes arvesse kaalul olevaid julgeolekuriske. Tööstuse hinnangul on uue julgeolekukeskkonna jaoks sobiva EDTIB loomiseks vaja investeerida 80 % Euroopa kaitseotstarbelistest hanke-eelarvetest Euroopasse. Komitee märgib, et see peakski olema eesmärk ning et EL peaks püüdma selle saavutada nii kiiresti kui võimalik ja hiljemalt 2040. aastaks.

3.7.

Komitee kutsub liikmesriike ning Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamenti üles tegema kõik endast oleneva tagamaks, et need eesmärgid ei jää pelgalt püüdlusteks, vaid et need saavutatakse täielikult. See aitab vältida ka killustatusest ja dubleerimisest tulenevat raiskamist ning tagada nappide ressursside tõhusama jaotamise.

3.8.

Kaitsetööstuse kaalutluste integreerimine kõigisse ELi poliitikavaldkondadesse on peamine eeldus selle võimaldamiseks. Komisjoni selge sõnum, mis käsitleb EDTIB olulist panust vastupanuvõimesse ja julgeolekusse ning vajadust kajastada seda panust tööstuse juurdepääsul rahastamisele, on siinkohal eriti asjakohane. Komitee toetab täielikult ka komisjoni üleskutset Euroopa Investeerimispangale muuta oma laenupoliitikat ja toetada täielikult kaitsetööstust, ning väljendab heameelt selgituste üle seoses kaitsetegevuse ELi keskkonnataksonoomiasse kandmata jätmisega.

3.9.

Komitee väljendab heameelt ka selle üle, et strateegias pööratakse tähelepanu varustuskindlusele, kriitilise tähtsusega toorainetele, kiipidele ja oskustele. See on kaitsevalmiduse jaoks otsustava tähtsusega. Euroopas õõnestab varustuskindlust praegu liigne sõltuvus väljastpoolt Euroopat pärit tarnijatest ja sellise ELi tasandi juhtimismehhanismi puudumine, mida saaks rakendada kriisi ajal. Kavandatav varustuskindluse kord hõlmab mitut huvitavat elementi, nagu eri liiki kriiside ja astmeliste meetmete eristamine ning põhikomponentide strateegiliste varude loomise võimalik toetamine. Muud sätted, näiteks juba sõlmitud raamlepingute avamine kriiside ajal, võivad samuti oluliselt parandada varustuskindlust. Kuid sellise korra rakendamine ei pruugi olla lihtne. Kaitsevaldkonna tarneahelate keerukus muudaks põhjaliku kaardistamise ja seire ressursimahukaks ja keeruliseks, eriti väljaspool liitu asuvate elementide puhul. Teine probleem võib olla nõutava teabe võimalik tundlikkus ja salastatus. Peamiselt avalikult kättesaadava teabe ja vabatahtlike teabenõuete kasutamine võib seda probleemi leevendada, kuid samaaegselt piirata ka teabe täpsust, õigsust, asjakohasust ja täielikkust.

3.10.

Lisaks rõhutab komitee, kui oluline on strateegia eesmärkide saavutamiseks kasutada ära partnerlussuhteid sõbralike riikidega, kes jagavad ELi väärtusi. Ukraina osalemine ELi kaitsetööstuse programmides ning tihedamate sidemete edendamine EDTIB ja Ukraina kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi vahel loob olulist strateegilist kasu nii sõja ajal kui ka pärast seda ning pidades silmas Ukraina võimalikku ühinemist liiduga. Kasulik oleks ka parem koordineerimine NATOga vastastikust huvi pakkuvatel teemadel, tingimusel et täielikult austatakse kõigi ELi liikmesriikide julgeolekuhuve.

3.11.

Samal ajal väljendab komitee kahetsust, et strateegias ei käsitleta eraldi üldsuse arvamust. See on oluline puudus, kuna üldsuse arvamus on demokraatlike ühiskondade ja vabade turgude (nagu meie turg) peamine tegur ning seega liikumapanev jõud EDTIB kestlikkusega seotud probleemide lahendamisel, mõjutades nii poliitilisi kui ka turuotsuseid. Eelkõige on märkimisväärne hulk eurooplasi ikka veel seisukohal, et kaitsetööstus on jätkusuutmatu, et selle rahastamine toimub sotsiaalkulutuste arvelt ja seega ei vääri see toetust. Selline seisukoht jätab tähelepanuta nii kaitsepoliitika olulise panuse avalikku hüvesse – julgeolekusse – kui ka tsiviil- ja kaitsetehnoloogiate ja innovatsiooni vastastikku kasuliku täiendavuse. Neid väärarusaamu võib süvendada välisriigist lähtuv infoga manipuleerimine ning sekkumine meie ühiskondadesse ja poliitilistesse protsessidesse, mis on osa pahatahtlike osalejate, eelkõige Venemaa hübriidkampaaniatest. Kaitsetööstuse negatiivne kuvand raskendab oluliselt EDTIB juurdepääsu rahastamisele ning samuti kindlustusele, energiale, rajatistele ja oskustele. Selle probleemiga tuleb kiiresti tegeleda, sealhulgas koordineeritud ja kogu ELi hõlmava üldsuse teavitamise kampaania kaudu, et võidelda pikaajaliste väärarusaamade vastu ja suurendada Euroopa üldsuse teadlikkust ja toetust, mis puutub vajadusse kaitsta Euroopa rahu, julgeolekut, jõukust ja väärtusi ning EDTIB olulisse panusesse selle eesmärgi saavutamisel. Poliitiliste liidrite ülesanne on tuletada kodanikele meie vabas ja demokraatlikus ühiskonnas meelde, et rahu ja vabadus ei ole tasuta ning neid tuleb kaitsta. Samal ajal tuleks kasutusele võtta strateegilises kompassis kavandatud ELi hübriidmeetmete kogum, et kaitsta EDTIBd hübriidohtude eest.

3.12.

Üldiselt kiidab komitee heaks strateegia, milles tunnistatakse, et Venemaa agressioon kujutab endast Euroopale erakordset probleemi. Samal ajal seisab Euroopa silmitsi ka muude oluliste riskidega, nagu jätkuvad ja võimalikud tulevased konfliktid Euroopa naabruses ja kaugemal, samuti oma peamise liitlase võimalik eemaldumine. Strateegia on valminud ajal, mil need katsumused on muutunud teravaks ja pikalt arutatud vajadus, et Euroopa võtaks suurema vastutuse oma julgeoleku eest, on muutunud kiireloomuliseks. Strateegia tõeliseks mõõdupuuks on seega selle suutlikkus neid probleeme lahendada.

3.13.

Seda arvesse võttes leiab komitee, et strateegias esineb teatavaid puudusi, mis on loetletud järgnevalt. Mis puutub strateegia eesmärkidesse, ei ole selle rakendamise peamine vahend (Euroopa kaitsetööstuse programm) tõenäoliselt töövalmis enne 2025. aasta lõppu. See ajakava ei suuda rahuldada Ukraina pakilisi vajadusi ega liikmesriikide lühiajalisi suutlikkuse puudujääke, mis nõuavad kiiret tegutsemist. Seetõttu tuleb strateegiat täiendada muude lühiajaliste meetmetega, et reageerida kiireloomulistele probleemidele.

3.14.

Komitee rõhutab samuti, et kuigi komisjon ja kõrge esindaja teatavad strateegia kaudu paradigma muutusest ELi lähenemisviisis kaitsetööstusele, ei taga strateegia ise sõjavalmis kaitsetööstuse baasi, mida Euroopa vajab. Lõppude lõpuks on ikkagi liikmesriigid need, kellel on vajalikud ressursid ja otsustusõigus kaitsevaldkonna hangete suundumuste ümberpööramiseks, koostöö tegemiseks võimekusprogrammide valdkonnas ning üldsuse arusaama kujundamiseks kaitsest kui julgeoleku tagajast. Komisjon võib kutsuda liikmesriike üles tegutsema selles suunas ja pakkuda selleks stiimuleid, kuid praegu kättesaadavad stiimulid on piiratud ning rahastamise puhul sõltuvad need kokkuvõttes ka liikmesriikide valmisolekust.

3.15.

Komitee rõhutab, et aastakümneid on retoorika ja liikmesriikide meetmete vahel olnud tohutu lõhe paljudes kaitsealastes küsimustes, alates sõjaliste nõuete ühtlustamisest ja koostööprojektidest kuni liikmesriikide otsuseni jätta kaitse püsivalt välja paljude riiklike pensionifondide investeerimispoliitikast, kui tuua vaid mõned näited. Tuleb märkida, et kaitset on liikmesriikides sageli peetud teisejärguliseks küsimuseks, mitte elutähtsaks prioriteediks. Lisaks on kaitse-eelarvet, eriti selle investeeringute osa, finantsraskuste ajal sageli kasutatud eelarve reguleerimise vahendina.

3.16.

Komitee nõustub ka komisjoni hinnanguga, et seni kättesaadavad vahendid strateegia rakendamiseks on ebapiisavad. Euroopa kaitsetööstuse programmi kavandatud 1,5 miljardi euro suurune eelarve moodustab liiga väikese osa Euroopa vajadustest ja kaitsekulutustest, et avaldada turule struktuurset mõju, samas kui külmutatud Venemaa varade juhusliku kasumi võimalik kasutamine Euroopa kaitsetööstuse programmi rahastamiseks ei ole kaugeltki kindel.

3.17.

Seepärast kutsub komitee liikmesriike üles nõustuma komisjoni üleskutsega uurida lühiajalises perspektiivis võimalusi edendada olemasolevate vahendite abil suuremahulisi kaitsevaldkonna ühishankeid, laiendada ulatuslikult EDTIBd ning käivitada kaitsevaldkonna juhtprojekte. Tõsiasi, et muudetud stabiilsuse ja kasvu pakti ettepanekus käsitletakse kaitseinvesteeringuid asjakohase tegurina, võib osutuda selliste projektide rahastamise seisukohast eriti oluliseks.

3.18.

Komitee nõustub komisjoni hinnanguga, et strateegia eesmärkide saavutamiseks on järgmise mitmeaastase finantsraamistiku raames vaja tõeliselt ambitsioonikat rahastamispaketti. EDTIB kohandamiseks uue strateegilise konkurentsi ajastuga võib vaja olla, et ELi eelarves oleks ajavahemikuks 2028–2035 ette nähtud 100 miljardi euro suurune eelarverida kaitsekulutusteks. Seda rahastamispaketti oleks vaja teadus- ja arendusprojektide piisavaks rahastamiseks tugevdatud Euroopa Kaitsefondi raames, samuti selleks, et julgustada ja toetada liikmesriike võimete, eriti kriitilise tähtsusega võimaldite ühisel hankimisel ja säilitamisel, ning toetada tööstuse valmisoleku, tootmisvõimsuse ja tarneahela vastupanuvõime suurendamist Euroopa kaitsetööstuse programmi täiemahulise jätkuprogrammi raames.

3.19.

Komitee on samuti seisukohal, et kaitsetööstusele oskuste kättesaadavuse tagamine on äärmiselt oluline nii tööstuslikust kui ka strateegilisest perspektiivist. Selleks peaks eespool nimetatud kampaania, mille eesmärk on suurendada Euroopa üldsuse teadlikkust EDTIB panusest Euroopa julgeolekusse, heaolusse ja väärtustesse ning toetust sellele, hõlmama komponenti, mis on pühendatud EDTIB muutmisele mitmekesisemaks ning tulevaste ja noorte spetsialistide seas atraktiivsemaks, samuti selliste takistuste kõrvaldamisele nagu tsiviilklauslid ülikoolide eeskirjades. Samuti võiks kaaluda algatusi, millega edendatakse töötajate liikuvust kaitsevaldkonnas, võttes eeskujuks näiteks sõjalise Erasmuse programmi.

3.20.

Kokkuvõttes leiab komitee, et Euroopa kaitsetööstuse strateegia on oluline tõdemus Euroopa ees seisvatest katsumustest ja vajadusest teha kiiresti ulatuslikke jõupingutusi EDTIB valmisoleku ja konkurentsivõime tugevdamiseks. Samas paljastavad selle eesmärgi saavutamiseks kavandatud meetmed ELi pädevuse ja ressursside piiratuse kaitsevaldkonnas.

3.21.

Seepärast rõhutab komitee, et strateegia edu sõltub esmajoones sellest, kas liikmesriigid võtavad sellest täielikult osa ja tunnustavad Euroopa lähenemisviisi lisaväärtust.

3.22.

Samuti on komitee seisukohal, et ainult riigipead ja valitsusjuhid saavad võtta juhtrolli ja anda liikmesriigi konkreetse toetuse, mida on Euroopa kaitsealase (tööstuse) valmisoleku parandamiseks hädasti vaja.

3.23.

Seetõttu nõuab komitee Euroopa Ülemkogu tasandil paralleelseid jõupingutusi, mis ulatuvad Euroopa kaitsetööstuse strateegiast kaugemale ning tagavad Euroopa kaitsesektorile ja EDTIB-le liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi täieliku toetuse, mida on vaja Euroopa tehnoloogilise suveräänsuse ja strateegilise autonoomia suurendamiseks praeguses keerulises julgeolekukeskkonnas.

3.24.

Komitee toonitab ka, et Euroopa kaitsetööstus on üks peamisi tööstusharusid, mis on otsustava tähtsusega Euroopa strateegilise autonoomia tuleviku jaoks, mitte ainult kaitse enda kriitilise tähtsuse tõttu, vaid ka seetõttu, et kaitsevaldkonnas tegutsevad ettevõtjad on ka Euroopa strateegiliselt olulise kosmosesektori peamised osalejad ning arendavad usaldusväärseid, tipptasemel küberturvalisuse lahendusi, et kaitsta Euroopa kriitilise tähtsusega digitaalseid taristuid.

3.25.

Võttes arvesse üha ohtlikumat geopoliitilist keskkonda ja Euroopa ühisele julgeolekule avalduvaid tõsiseid tagajärgi, mis võivad tuleneda strateegia ja muude asjakohaste meetmete kooskõlastamata ja ebatõhusast rakendamisest, kutsub komitee liikmesriike üles uurima kõiki võimalusi, kuidas kasutada täiel määral ära olemasolevaid aluslepingu sätteid, millega nähakse ette liidu ühise kaitsepoliitika järkjärguline kujundamine, mis võiks viia ühiskaitseni.

---

(1)  Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. oktoobri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2418, millega luuakse instrument Euroopa kaitsetööstuse tugevdamiseks ühishangete kaudu (EDIRPA) (ELT L, 2023/2418, 26.10.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2418/oj), ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühishangete õigusakti abil Euroopa kaitsetööstust tugevdava vahendi loomise kohta“ (COM(2022) 349 final) (ELT C 486, 21.12.2022, lk 168).