Veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaati tehtava liidu muudatuse taotluse avaldamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 97 lõikele 4.

(2023/C 272/06)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 (1) artikli 98 kohaselt kahe kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

TOOTESPETSIFIKAATI TEHTAVA LIIDU MUUDATUSE TAOTLUS

„Мелник“

PDO-BG-A1472-AM01

Taotluse esitamise kuupäev: 24.3.2021.

1.   Taotleja ja õigustatud huvi

Veinide degusteerimise piirkondlik komitee „Pirin“ (RLVK)

„Pirin“ RLVK on registreeritud vastavalt veini ja alkohoolsete jookide õigusaktile ning selle liikmed on tootjad, kellel on õigustatud huvi muuta kaitstud päritolunimetuse „Мелник“ tootespetsifikaati.

2.   Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab

☐	Toote nimetus

☐	Viinamarjasaaduse kategooria

☒	Seos piirkonnaga

☐	Turustamispiirangud

3.   Muudatuse kirjeldus ja põhjendused

3.1.   Geograafilise piirkonna laiendamine

Kaitstud päritolunimetusega veinide „Мелник“ määratletud piirkond hõlmab praegu vaid Drangovo küla Blagoevgradi maakonna Petrichi vallas. Piirkonnas on üksnes väike arv viinamarjaistandusi; neid iseloomustab piiratud tootmine ja vähene turuosa. Praegune piiritlemine on piirkonna jaoks takistuseks vajaliku turuosa leidmisel ja kaitstud päritolunimetusega veinide „Мелник“ lisaväärtuse saavutamisel. Piirkond tuleb üle vaadata, et see oleks õigesti määratletud, võttes arvesse tõsiasja, et mullastiku ja kliima omadused on samasugused laiemal alal, kus on kättesaadavad sordid, millest toodetakse kindlate organoleptiliste omadustega veine. Neis tingimustes võib piirkond taastada oma turumaine ja saavutada veinide kvaliteedile vastava turuosa. Käesoleva taotluse koostamiseks korraldati piirkonnas laiaulatuslik ja sealhulgas ka ajalugu käsitlev uuring. Uuriti mullastiku omadusi, koostati kliimakaart ja lisati dokument, millel on näidatud piirkonna maatükid koos sortide nimekirja ja jaotusega. Laiendamine mõjutab seost piirkonnaga ilma seda kahjustamata, kuna see ei avalda mõju mullastiku eripärale ja kliimatingimustele ega inimteguritele kaitstud päritolunimetusega veini „Мелник“ tootmisel. Lisatakse Blagoevgradi maakonna järgmised paikkonnad:

—

Sandanski vallas Lehovo, Novo Hodzhovo, Piperitsa, Petrovo, Yanovo, Vranya, Katuntsi, Kalimantsi, Harsovo, Zlatolist, Zornitsa, Vinogradi, Hotovo, Lozenitsa, Levunovo, Novo Delchevo, Damyanitsa, Spatovo, Sklave, Leshnitsa, Polenitsa, Ploski, Debrene, Dzhigurovo, Laskarevo, Ladarevo, Lyubovka, Gorna Sushitsa, Rozhen, Kovachevo, Chereshnitsa, Gorno Spanchevo ja Belevehchevo küla ning Sandanski linn;

—	Petrichi vallas Kulata, Chuchuligovo, Dolno Spanchevo, Marino Pole, Topolnitsa, Drangovo, Kapatovo, Mitino, Marikostinovo, Kromidovo, Novo Konomladi, General Todorov, Rupite, Starchevo, Karnalovo, Mihnevo ja Belasitsa küla ning Petrichi linn;

—	Strumyani vallas Ilindentsi, Drakata, Mikrevo ja Kamenitsa küla;

—	Kresna vallas Kresna linn ja Dolna Gradeshnitsa küla.

See muudatus mõjutab tootespetsifikaadi punkti 3 „Kaitstud päritolunimetusega veini „Мелник“ tootmispiirkond“ ja koonddokumendi punkti 6 „Määratletud geograafiline piirkond“.

3.2.   Uute veiniviinamarjasortide lisamine

Viimase 20 aasta jooksul on viinamarjaistanduste territoriaalne jaotus kavandatavas Melniku piirkonnas läbi teinud olulisi muutusi. Muutunud on ka sordiline struktuur. Täheldatav on sügav ja püsiv huvi kohalike viinamarjasortide ja Bulgaaria jaoks uute viinamarjasortide kasvatamise ja neist veini valmistamise vastu. On kindlaks tehtud, et sordid sobivad suurepäraselt piirkonna tingimustega, ja neist valmistatud veinide vastu kasvab turuhuvi. See muudatus võimaldab laiendada pakutavate veinide valikut vastavalt tarbijate nõudlusele. Taotletakse järgmiste sortide lisamist:

—	valgete veinide jaoks: „Misket Sandanski“, „Keratsuda“, „Tamyanka“, „Muscat Ottonel“, „Chardonnay“, „Sauvignon Blanc“, „Viognier“ ja „Pinot Gris“;

—	punaste ja roosade veinide jaoks: „Shiroka Melnishka Loza“, „Ranna Melnishka Loza (Melnik 55)“, „Melnik 82“, „Melnik 1300“, „Rubin“, „Ruen“, „Melnishki Rubin“, „Cabernet Sauvignon“, „Syrah“, „Mourvèdre“, „Cabernet Franc“, „Pinot Noir“ ja „Grenache“.

See muudatus mõjutab tootespetsifikaadi punkti 5 „Kaitstud päritolunimetusega veini „Мелник“ tootmiseks ette nähtud veiniviinamarjasordid“ ja koonddokumendi punkti 7 „Peamised veiniviinamarjasordid“.

3.3.   Valge veini tootmise lisamine

Seoses laienenud sordistruktuuri ja turunõudlusega on heaks kiidetud valge veini tootmine. Valged veinid on omanäolised ja kvaliteetsed, sest valged sordid on alal hästi kohanenud. Valged veinid täiendavad piirkonna eripära ja nende eristuvus tuleneb mullastiku ja kliima omadustest ning inimteguritest. See muudatus mõjutab tootespetsifikaadi punkti 2 „Toodetud vein, omadused“ ja punkti 6 „Seos geograafilise piirkonnaga“ ning koonddokumendi punkti 4 „Veini(de) kirjeldus“, punkti 5 „Veinivalmistustavad“ ja punkti 8 „Seos(t)e kirjeldus“.

3.4.   Kohaldatavate viljelustavade muutmine

Uute viinamarjaistanduste rajamise ja olemasolevate istanduste ümberkorraldamise tulemusel ning selleks et võtta arvesse konkreetset kliimat ja parandada veinitootmise jõudlust, tohib kasutada järgmisi lõikamismeetodeid: Guyot’ lõikus ja lehtrikujuline (goblet) lõikus. Viinamarjaistanduste struktuuri muutmisest tulenevalt on lubatud tihedus maksimaalselt 500 viinapuud dekaari (1 000 m2) kohta või 5 000 viinapuud hektari kohta. See muudatus mõjutab tootespetsifikaadi punkti 6 „Seos geograafilise piirkonnaga“ ja koonddokumendi punkti 5 „Veinivalmistustavad“.

3.5.   100 kg viinamarjade maksimaalne saagis (100 kg viinamarjadest valmistatud vein)

Kuna valge veini toodang on kinnitatud, on valgete veinide puhul lisatud maksimaalne saagis 60 l (vein, mis saadakse 100 kg viinamarjadest veini valmistamisel). Muudatus puudutab tootespetsifikaadi punkti 6 ja koonddokumendi punkti 5 „Veinivalmistustavad“.

KOONDDOKUMENT

1.   Toote nimetus

Мелник

2.   Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1. kategooria. Vein

4.   Veini(de) kirjeldus

Valge vein

Valgeid veine toodetakse sortidest „Misket Sandanski“, „Keratsuda“, „Tamyanka“, „Muscat Ottonel“, „Chardonnay“, „Sauvignon Blanc“, „Viognier“ ja „Pinot Gris“, kas ühe sordi või mitme sordi viinamarjadest (kuvee). Veinid on täidlased, nende värvus ulatub selgest õlgkollasest elava kuldkollaseni, veinidel on rikkalik lõhnabukett valgete lillede nootidest õrna tsitruse ning küdooniakeedise, kirsi ja virsiku puuviljaliste aroomideni. Maksimaalse üldalkoholisisalduse suhtes kehtivad määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa sätted.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	10,5
Minimaalne üldhappesus	4,0 g/l, väljendatult viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	13,3
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	200

Punane vein

Punaseid veine toodetakse sortidest „Shiroka Melnishka Loza“, „Ranna Melnishka Loza (Melnik 55)“, „Melnik 82“, „Melnik 1300“, „Rubin“, „Ruen“, „Melnishki Rubin“, „Merlot“, „Cabernet Sauvignon“, „Syrah“, „Mourvèdre“, „Cabernet Franc“, „Pinot Noir“ ja „Grenache“, kas ühe sordi või mitme sordi viinamarjadest (kuvee). Veinid on värvuselt rubiinpunased kuni tumepunased, intensiivsete aroomide ja mitmesuguste lõhnadega metsamarjadest eksootiliste vürtsideni, nagu nelk, kaneel ja kuivatatud ürdid. Nad on tanniinised ja ekstraktirikkad, täidlased ja pikaajalise laagerdumise märkimisväärse potentsiaaliga. Maksimaalse üldalkoholisisalduse suhtes kehtivad määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa sätted.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	11,5
Minimaalne üldhappesus	4,0 g/l, väljendatult viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	15
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	150

Roosa vein

Roosasid veine toodetakse sortidest „Shiroka Melnishka Loza“, „Ranna Melnishka Loza (Melnik 55)“, „Melnik 82“, „Melnik 1300“, „Rubin“, „Ruen“, „Melnishki Rubin“, „Merlot“, „Cabernet Sauvignon“, „Syrah“, „Mourvèdre“, „Cabernet Franc“, „Pinot Noir“ ja „Grenache“, kas ühe sordi või mitme sordi viinamarjadest (kuvee). Neil on rikkalik värvipalett õrnkahvatutest kuni vaarikatoonideni. Küpsete maasikate ja mahlaste vaarikate aroomid on segunenud mineraalsete tsitrusenootidega, neile on iseloomulik õrn värskus, tugev maasikamaitse ja puuviljane pikk järelmaitse. Maksimaalse üldalkoholisisalduse suhtes kehtivad määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa sätted.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	10,5
Minimaalne üldhappesus	4,0 g/l, väljendatult viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	13,3
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	200

5.   Veinivalmistustavad

a.   Veinivalmistamise eritavad

Saagis (100 kg viinamarjadest valmistatud vein)

Veinivalmistamise asjakohane piirang

Veini toodetakse punaste, valgete ja roosade veinide traditsioonilist tootmismeetodit kasutades. Lubatud on laagerdumine tammevaatides.

100 kg viinamarjade maksimaalne saagis (100 kg viinamarjadest valmistatud vein)

—	65 l punast veini (65 %);

—	60 l valget veini (60 %);

—	60 l roosat veini (60 %).

Kasvatusnõuded

Viljelustavad

Viinamarjade kasvatamise nõuded:

—	viinapuude kujundamine: vihmavarjukujuline vorm, Moseri kujundusvorm, keskmise toestustraadiga kahepoolne nöörpuu vorm; Guyot’ lõikus või lehtrikujuline (goblet) lõikus;

—	lõikamine: kombineeritud ja madal lõikusviis, ühe viinapuu kohta jäetakse alles 54 punga.

—	istutuskaugused: ridade vahe on 2,0–3,4 m ja viinapuude vahe reas 1,0–1,5 m, maksimaalselt 500 viinapuud dekaari kohta või 5 000 viinapuud hektari kohta.

b.   Maksimaalne saagis

9 000 kg viinamarju hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

Kaitstud päritolunimetusega veini „Мелник“ (tagatud ja kontrollitud päritolunimetus ehk GKNP) tootmise määratletud piirkond asub järgmiste paikkondade piires:

—

Sandanski vallas Lehovo, Novo Hodzhovo, Piperitsa, Petrovo, Yanovo, Vranya, Katuntsi, Kalimantsi, Harsovo, Zlatolist, Zornitsa, Vinogradi, Hotovo, Lozenitsa, Levunovo, Novo Delchevo, Damyanitsa, Spatovo, Sklave, Leshnitsa, Polenitsa, Ploski, Debrene, Dzhigurovo, Laskarevo, Ladarevo, Lyubovka, Gorna Sushitsa, Rozhen, Kovachevo, Chereshnitsa, Gorno Spanchevo ja Belevehchevo küla ja Sandanski linn;

—	Petrichi vallas Kulata, Chuchuligovo, Dolno Spanchevo, Marino Pole, Topolnitsa, Drangovo, Kapatovo, Mitino, Marikostinovo, Kromidovo, Novo Konomladi, General Todorov, Rupite, Starchevo, Karnalovo, Mihnevo ja Belasitsa küla ning Petrichi linn;

—	Strumyani vallas Ilindentsi, Drakata, Mikrevo ja Kamenitsa küla;

—	Kresna vallas Kresna linn ja Dolna Gradeshnitsa küla.

7.   Veiniviinamarjasordid

Viognier

Grenache

Cabernet Sauvignon

Cabernet Franc

Keratsuda

Melnik 82

Melnik Yubileen 1300

Melnishki Rubin

Merlot

Misket Sandanski – Muscat Sandanski

Mourvèdre

Muscat Ottonel,

Pinot Gris

Pinot Noir

Ranna Melnishka Loza – Melnik 55

Rubin

Ruen

Syrah – Shiraz

Sauvignon Blanc

Tamyanka - Temenuga

Chardonnay

Shiroka Melnishka Loza - Melnik

8.   Seos(t)e kirjeldus

Määratletud geograafilise piirkonna viinamarjaistandused asuvad Edela-Bulgaarias Struma orus piki Melniku jõge, Kresna Gorge lõunaosas ja Osogovo-Belasitsa mägede jalamil. Piirkonnas on vahemereline üleminekukliima ja Egeuse mere soojust, mida toob sisse Struma jõgi, on tunda kogu aasta vältel. Talv on lühike, pehme ja lumeta, suvi kuum ning sügis pikk ja soe. Keskmine aastaringne temperatuur on 12,5–14 oC. Ajavahemik, mille kestel madalamates piirkondades püsib temperatuur üle 5 oC, kestab 280–290 päeva, mil temperatuuride kogusumma on kuni 4 800 oC. Ajavahemik temperatuuriga üle 10 oC kestab 225–230 päeva, temperatuuri kogusumma on 4 300–4 400 oC. Keskmine aastane sademete hulk on 470–670 mm. Kõige kuumemal kuul on päeva keskmine temperatuur 24,9 oC. Mullatüübid on järgmised: keskmiselt kuni tugevasti liivsavised mullad, rendsiina (paepealsed mullad) ja vähearenenud paepealsed mullad, kolluviaalsed ja alluviaalsed (lammised) niidumullad ja pruunid metsamullad.

Tüüpiline kliima, mida mõjutab Struma jõe kaudu tunnetatav Egeuse mere lähedus, lähedal asuvad Osogovo-Belasitsa mäed, soodsad mullastikutingimused ja ka inimese sekkumisest tulenevad piirangud – nende kõigi tulemuseks on piirkonnale omased veinid. Inimteguri rolli kajastavad sortide valik, viinapuude viljelustavad, viinamarjade saagikuse ja veinisaagise piiramine ning veinivalmistusmeetodid.

Piirkonnas toodetavad veinid on peenemaitselised ja nende organoleptilisi omadusi mõjutavad piirkonna eriline kliima ja mulla koostis. Tänu mullastiku- ja kliimatingimustele paistavad toodetavad veinid silma ekstraktirikkuse, suurepärase struktuuri ja hea aromaatse sisu poolest. Veinidele on omane eristuv struktuur ja organoleptilised omadused tänu asjakohasele sordivalikule; sordid on kohanenud piirkonna tüüpiliste muldadega, milleks on pruunid metsamullad, mis on kujunenud iidsetel kvaternaariajastu ladestustel, kolluviaalmullad, mis on moodustunud purdmaterjalil, rendsiinad lubjakivil, vähearenenud mullad lubjakivimaterjalidel ja alluviaalmullad jõesetetel. Piirkonna mullastik ja aluspind on väga sügavad, neil on keskmine kuni raske liivsavine koostis ning hea veesäilitusvõime ja veeläbilaskevõime. See võimaldab viinapuude juurtel tungida sügavale pinnasesse ja varustada taime tarvilike toitainetega – need tegurid mõjutavad otseselt veinide ekstraktirikkust. Piirkonna kõrged keskmised temperatuurid tähendavad, et viinamarjad küpsevad väga hästi, mis tagab nende töötlemisel kõrge kvaliteedi. Kui temperatuur ületab 10 oC enam kui 220 päeval aastas ja aasta kohta on ligikaudu 209 külmakraadideta päeva, on isegi kõige hiljem küpsevate sortide jaoks olemas täiuslikuks küpsemiseks vajalik temperatuur. Need jooned määravad ära piirkonnas toodetavate veinide tüüpilised organoleptilised omadused.

9.   Kohaldatavad lisanõuded (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Õigusraamistik:

siseriiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand.

Tingimuse kirjeldus:

viinamarjade veiniks valmistamine ja töötlemine leiavad aset määratletud piirkonnas ja selle vahetus läheduses. Kaitstud päritolunimetusega veinide „Мелник“ tootmispiirkonna määratlemisel hõlmab selle vahetus läheduses asuv ala Blagoevgradi halduspiirkonda.

Link tootespetsifikaadile

https://eavw.com/updocs/2323031679562021_PDO_Melnik_Specification-NEW.pdf

---

(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.