(a)

käesolevate suuniste II osa 1. peatüki jaos 1.1 osutatud abi loodusõnnetustest ja erakorralistest sündmustest tingitud kahju korvamiseks, tingimusel et see abi on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 2 punkti b kohaselt siseturuga kokkusobiv;

(b)

käesolevate suuniste II osa 1. peatüki jaos 1.2, 1.3 või 1.4 osutatud abi loodusõnnetusega võrreldavatest ebasoodsatest ilmastikutingimustest, loomataudidest, invasiivsete võõrliikide levikust ja kaitsealustest loomadest tingitud kahju korvamiseks, kui kalandus- ja vesiviljelussektoris tegutseva ettevõtja rahaliste raskuste põhjuseks on kõnealused sündmused ja tingimusel, et see abi on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c kohaselt siseturuga kokkusobiv;

(c)

käesolevate suuniste II osa 1. peatüki jao 1.3 punkti (188) alapunktides (a)–(c) ja (e)–(h) osutatud abi vesiviljeluses esinevate loomataudide ennetamiseks, tõrjeks ja likvideerimiseks, kui eriolukorra ja rahvatervise kaitse vajaduse tõttu ei tuleks ettevõtja majanduslikku olukorda arvesse võtta, tingimusel et see abi on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c kohaselt siseturuga kokkusobiv; ning

(d)

abi, mis on seotud üldist laadi teavitustegevuse ja müügiedendusmeetmetega, tingimusel et need kuuluvad käesolevate suuniste I osa 2. peatüki jao 2.3 kohaldamisalasse.

(a)

abi, mis on sama laadi kui komisjoni määruse (EL) 2022/2473 (18) artiklis 49 sätestatud abi loodusõnnetuste tekitatud kahju korvamiseks, on siseturuga kokkusobiv, kui see vastab käesolevate suuniste II osa 1. peatüki jaos 1.1 esitatud eritingimustele;

(b)

abi, mis on sama laadi kui määruse (EL) 2022/2473 artiklis 51 sätestatud abi loodusõnnetusega võrreldavatest ebasoodsatest ilmastikutingimustest tingitud kahju korvamiseks, on siseturuga kokkusobiv, kui see vastab käesolevate suuniste II osa 1. peatüki jaos 1.2 esitatud eritingimustele;

(c)

abi, mis on sama laadi kui määruse (EL) 2022/2473 artiklis 42 sätestatud abi loomataudide ennetamise, tõrje ja likvideerimise kulude katmiseks, on ELi toimimise lepinguga kooskõlas, kui see vastab käesolevate suuniste II osa 1. peatüki jaos 1.3 esitatud eritingimustele;

(d)

abi, mis on sama laadi kui määruse (EL) 2022/2473 artiklis 53 sätestatud abi kaitsealuste loomade tekitatud kahju korvamiseks, on siseturuga kokkusobiv, kui see vastab käesolevate suuniste II osa 1. peatüki jaos 1.4 esitatud eritingimustele;

(e)

abi, mis on sama laadi kui määruse (EL) 2022/2473 artiklites 43, 48, 50 ja 52 sätestatud abi loomataudidest, loodusõnnetustest, loodusõnnetusega võrreldavatest ebasoodsatest ilmastikutingimustest ja kaitsealustest loomadest tingitud kahju ennetamiseks ja vähendamiseks, on siseturuga kokkusobiv, kui see vastab käesolevate suuniste II osa 1. peatüki jaos 1.5 esitatud eritingimustele; ning

(f)

abi, mis on sama laadi kui määruse (EL) 2022/2473 artiklis 20 sätestatud abi esimese kalalaeva soetamiseks, on ELi toimimise lepinguga kooskõlas, kui see vastab käesolevate suuniste II osa 3. peatüki jaos 3.1 esitatud eritingimustele.

(a)

abi, mis on kooskõlas mõnega nõukogu määruse (EL) 2015/1588 (20) artikli 1 alusel vastu võetud grupierandi määrustest, kui seda kohaldatakse kalandus- ja vesiviljelussektori suhtes, eelkõige:

(b)

vähese tähtsusega abi, mis on kooskõlas määrusega (EL) nr 717/2014.

(a)

„abi“ – meede, mis vastab kõikidele ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele;

(b)

„sihtotstarbeline üksikabi“ – abi, mida ei anta abikava alusel;

(c)

„abi osakaal“ – abi kogusumma, mis on väljendatud protsendina rahastamiskõlblikest kuludest enne maksude või muude tasude mahaarvamist;

(d)

„abikava“ – mis tahes dokument, mille alusel võidakse ilma edasiste rakendusmeetmeteta anda üksikabi kõnealuses dokumendis üldiselt ja abstraktselt määratletud ettevõtjatele, ning mis tahes dokument, mille alusel võidakse anda konkreetse projektiga mitteseotud abi ühele või mitmele ettevõtjale määramata ajaks ja/või määramata ulatuses;

(e)

„bioturvameetmed“ – korralduslikud ja füüsilised meetmed, mille eesmärk on vähendada riski seoses i) taudi sissetoomisega loomapopulatsiooni, selle arenguga loomapopulatsiooni sees ja levimisega sealt välja või ii) taudi sissetoomisega ettevõttesse, tsooni, bioturvarühmikusse, veovahendisse või muusse rajatisse, hoonesse või kohta, selle arenemisega seal ja levimisega sealt välja;

(f)

„tõrje- ja likvideerimismeetmed“ – meetmed, mis on seotud loomataudidega, mille puhangut pädev asutus on ametlikult tunnistanud, või invasiivsete võõrliikidega, mille esinemist pädev asutus on ametlikult kinnitanud;

(g)

„abi andmise kuupäev“ – kuupäev, mil abi saaval ettevõtjal tekib kohaldatava siseriikliku õiguse alusel seaduslik õigus abi saada;

(h)

„rüüstamine“ – võrku püütud või tiikides hoitava kala langemine kaitsealuste loomade, näiteks hüljeste, silesaarmaste ja merelindude saagiks;

(i)

„hindamiskava“ – dokument, milles käsitletakse üht või mitut abikava ja mis sisaldab vähemalt järgmisi elemente: hinnatavad eesmärgid, hindamisküsimused, tulemusnäitajad, kavandatud hindamismeetod, andmekogumisnõuded, hindamise kavandatud ajakava, sealhulgas vahearuannete ja lõpliku hindamisaruande esitamise kuupäev, hindamist tegeva sõltumatu asutuse kirjeldus või valikukriteeriumid ning hindamise üldsusele kättesaadavaks tegemise kord;

(j)

„kalapüügi- ja vesiviljelustooted“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 (24) I lisas loetletud tooted;

(k)

„kalandus- ja vesiviljelussektor“ – majandussektor, mis hõlmab kõiki kalapüügi- või vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja turustamise valdkondi;

(l)

„püügivõimsus“ – laeva kogumahutavus brutotonnides (GT) ja võimsus kilovattides (kW), nagu on määratletud määruse (EL) 2017/1130 (25) artiklites 4 ja 5;

(m)

„brutotoetusekvivalent“ – abi summa, kui see antaks abi saavale ettevõtjale toetuse vormis, enne maksude või muude tasude mahaarvamist;

(n)

„üksikabi“ – sihtotstarbeline üksikabi ja abikava raames üksikutele abi saavatele ettevõtjatele antav abi;

(o)

„sisevetekalandus“ – laevadega või muude, sealhulgas jääpüügiks mõeldud seadmetega püügitegevus sisevetel töönduslikul eesmärgil;

(p)

„invasiivsed võõrliigid“ – liidu jaoks probleemsed looduslikku tasakaalu ohustavad võõrliigid ja liikmesriigi jaoks probleemsed looduslikku tasakaalu ohustavad võõrliigid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1143/2014 (26) (edaspidi „määrus (EL) nr 1143/2014“) artikli 3 punkti 3 ja artikli 3 punkti 4 määratlusele;

(q)

„suurettevõtjad“ – iga ettevõtja, kes ei vasta komisjoni määruse (EL) 2022/2473 I lisas sätestatud kriteeriumidele;

(r)

„mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd)“ – ettevõtjad, kes vastavad määruse (EL) 2022/2473 I lisas sätestatud kriteeriumidele;

(s)

„tegevusabi“ – abi, mille eesmärk või tulemus on ettevõtja likviidsuse parandamine, tootmiskulude vähendamine või tulude suurendamine, eelkõige abi, mis arvutatakse üksnes toodetud või turustatud koguse, tootehindade, toodetud ühikute või tootmisvahendite alusel;

(t)

„äärepoolseimad piirkonnad“ – ELi toimimise lepingu artiklis 349 osutatud piirkonnad (27);

(u)

„ennetusmeetmed“ – meetmed, mis on seotud loomataudi või invasiivse võõrliigiga, mida ei ole veel esinenud;

(v)

„töötlemine ja turustamine“ – kõik toimingud, kaasa arvatud käitlemine, töötlemine, tootmine ja turustamine alates lossimisest või püügist kuni lõpptooteni;

(w)

„kaitsealune loom“ – liidu või siseriiklike õigusaktide kohaselt kaitse all olev loom, v.a kalad;

(x)

„tagasimakstav ettemakse“ – projekti jaoks antav laen, mis makstakse välja ühe või mitme osamaksena ja mille tagasimaksmise tingimused sõltuvad projekti tulemustest;

(y)

„riskisündmused“ – loodusõnnetused, loodusõnnetusega võrreldavad ebasoodsad ilmastikutingimused, loomataudid, invasiivsete võõrliikide levik ja kaitsealuste loomade käitumisest tekkinud kahju;

(z)

„väikesemahuline rannapüük“ – kalapüük, mida teostavad: a) mere- ja siseveekalalaevad, mille kogupikkus on alla 12 meetri ja millel ei kasutata nõukogu määruse (EÜ) nr 1967/2006 (28) artikli 2 punktis 1 määratletud veetavaid püüniseid; või b) jalgsi kalurid, sealhulgas karpide korjajad;

(aa)

„projekti või tegevusega seotud tööde alustamine“ – kas investeeringuga seotud tegevuse või ehitustööde alustamine või esimene õiguslikult siduv kohustus tellida seadmeid või kasutada teenuseid või muu kohustus, mis muudab projekti või tegevuse pöördumatuks, olenevalt sellest, kumb on varasem; tööde või tegevuse alustamiseks ei peeta maa ostmist ja ettevalmistustöid, näiteks lubade saamist või teostatavusuuringute tegemist;

(bb)

„raskustes olev ettevõtja“ – ettevõtja, kes vastab kriteeriumidele, mis on esitatud raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlevate komisjoni suuniste (29) jaos 2.2, või selle ettevõtja õigusjärglane.

(a)

Esimene tingimus: abi soodustab teatava majandustegevuse arengut:

(b)

Teine tingimus: abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega:

(a)

millega toetatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 (34) artiklis 42 või määruse (EÜ) nr 1224/2009 (35) artiklis 90 osutatud tõsiste rikkumistega seotud püügitegevust, mis kujutab endast ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki (36) või toetab seda;

(b)

millega toetatakse sellise kalalaeva käitamist, haldamist või omamist, mis on kantud määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 40 lõikes 3 osutatud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade liidu nimekirja või mis sõidab sellise riigi lipu all, mida käsitatakse kooskõlas kõnealuse määruse artikliga 33 koostööd mittetegeva kolmanda riigina;

(c)

millega rikutakse määruses (EL) nr 1379/2013 (37) sätestatud turu ühist korraldust käsitlevaid eeskirju (38) või

(d)

mis hõlmab püügivõimsuse suurendamist või uute laevade ehitamist, mis otseselt ja automaatselt viib selleni, et liikmesriik ei järgi määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 22 lõiget 7 ja kõnealuse määruse II lisas sätestatud püügivõimsuse ülempiire.

(a)

ühikuhinnad;

(b)

ühekordsed maksed;

(c)

kindlasummaline rahastamine.

(a)

ausa, õiglase ja kontrollitava arvutusmeetodi alusel, lähtudes järgmisest:

(b)

kooskõlas vastavate ühikuhindade, ühekordsete maksete ja kindlasummaliste maksete rakendamise eeskirjadega, mida kohaldatakse liidu poliitikavaldkondades sarnast liiki tegevuse suhtes.

(a)

abikava terviktekst ja rakendussätted või üksikabi õiguslik alus või link eeltoodule;

(b)

abi andva(te) asutus(t)e nimi (nimed);

(c)

individuaalsete abisaajate nimed, igale abisaajale antava abi liik ja summa, abi andmise kuupäev, ettevõtja liik (VKE/suurettevõtja), piirkond, kus abisaaja asub (NUTS II tasandil) ja põhiline majandussektor, milles ettevõtja tegutseb (NACE grupi tasandil). Sellest nõudest võib loobuda üksikabi puhul, mis ei ületa 10 000 eurot (42).

(a)

tootmisvõimsuse oluline suurenemine, mis toob kaasa liigse tootmisvõimsuse või suurendab juba tekkinud liigset tootmisvõimsust veelgi, eriti languses oleval turul; ning

(b)

olukord, kus abisaajal on märkimisväärne turujõud.

(a)

abi, millega suurendatakse kalalaeva püügivõimsust;

(b)

abi selliste seadmete soetamiseks, mis suurendavad kalalaeva võimet leida kala;

(c)

abi kalalaevade ehitamiseks, soetamiseks või importimiseks;

(d)

abi kalalaevade üleviimiseks kolmandatesse riikidesse või seal ümberregistreerimiseks, sealhulgas kolmandate riikide partneritega ühisettevõtete loomise kaudu;

(e)

abi püügitegevuse ajutiseks või alaliseks lõpetamiseks;

(f)

abi uurimuslikuks kalapüügiks;

(g)

abi ettevõtte omandi üleandmiseks;

(h)

abi otseseks taasasustamiseks, välja arvatud juhul, kui tegemist on katselise taasasustamisega;

(i)

abi uute sadamate või oksjonihoonete ehitamiseks, välja arvatud uued lossimiskohad;

(j)

abi turusekkumismehhanismide jaoks, mille eesmärk on kõrvaldada turult pakkumise vähendamiseks ajutiselt või püsivalt kalapüügi- või vesiviljelustooteid, et vältida hinnalangust või saavutada hinnatõus, mis ei ole kooskõlas määruse (EL) nr 1379/2013 artiklitega 30 ja 31;

(k)

abi investeeringuteks kalalaevadesse, et täita abitaotluse esitamise ajal kehtivate liidu õigusaktide kohaseid nõudeid, sealhulgas liidu kohustustest tulenevaid nõudeid piirkondlike kalandusorganisatsioonide raames;

(l)

abi investeeringuteks kalalaevadesse, mis on abitaotluse esitamise aastale eelneva kahe kalendriaasta jooksul tegelenud kalapüügiga vähem kui 60 päeva; või

(m)

abi kalalaeva pea- või abimootori asendamiseks või moderniseerimiseks.

(a)

abimeede hõlmab kaitsemeetmeid tagamaks, et riigiabi taotleja järgib ÜKP eeskirju ning teeb seda jätkuvalt projekti kogu rakendamisperioodi vältel ja viie aasta jooksul pärast abi lõppmakse tegemist, või kui taotlus ei ole nõutav, siis nähakse see abi saava ettevõtja kohustus ette samaväärse dokumendiga; ning

(b)

abimeede näeb ette, et kui abitaotlus esitatakse määruse (EL) 2022/2473 artiklite 32–39 alusel ja abi saav ettevõtja ei ole alapunktis (a) osutatud perioodidel täitnud alapunktis (a) esitatud nõudeid või on pannud toime ühe või mitu direktiivi 2008/99/EÜ (57) artiklites 3 ja 4 nimetatud keskkonnaalast õigusrikkumist, nagu on kindlaks määranud pädev riiklik asutus, ei ole tema abitaotlus vastuvõetav ja ta peab abi tagasi maksma summas, mis on mittevastavuse või õigusrikkumisega proportsionaalne.

—

abi puhul, mis vastab käesolevate suuniste II osa 1. peatüki jaos 1.1 esitatud eritingimustele; ega

—

käesolevate suuniste II osa 1. peatüki jaos 1.3 osutatud abi puhul, millega kaetakse vesiviljeluses esinevate loomataudide ennetamise, tõrje ja likvideerimise kulud.

(a)

liikmesriigi pädev asutus on ametlikult tunnistanud kõnealuse olukorra loodusõnnetuseks või erakorraliseks sündmuseks ning

(b)

loodusõnnetuse või erakorralise sündmuse ja ettevõtja kantud kahju vahel on otsene põhjuslik seos.

(a)

materiaalne kahju sellisele varale nagu hooned, seadmed, masinad, varud ja tootmisvahendid ning

(b)

kalapüügi- või vesiviljelustoodangu või vastavate tootmisvahendite täieliku või osalise hävimise tõttu saamata jäänud tulu.

(a)

loodusõnnetuse või erakorralise sündmuse aastal või igal järgneval aastal, mida tootmisvahendite täielik või osaline hävimine mõjutab, toodetud kalapüügi- ja vesiviljelustoodete koguse ning samal aastal saadud keskmise müügihinna korrutis

lahutada

(b)

loodusõnnetusele või erakorralisele sündmusele eelnenud kolmeaastase perioodi kalapüügi- ja vesiviljelustoodete keskmise aastakoguse või loodusõnnetusele või erakorralisele sündmusele eelnenud viieaastase perioodi kolme aasta keskmise aastakoguse (mille arvutamisel on jäetud välja kõige suurem ja kõige väiksem näitaja) ja saadud keskmise müügihinna korrutisest.

(a)

loodusõnnetusega võrreldavate ebasoodsate ilmastikutingimuste tekitatud kahju peab moodustama rohkem kui 30 % keskmisest aastatoodangust, arvutatuna loodusõnnetusega võrreldavatele ebasoodsatele ilmastikutingimustele eelneva kolme kalendriaasta põhjal või eelneva viieaastase perioodi kolme aasta keskmise põhjal, mille arvutamisel on jäetud välja kõige suurem ja kõige väiksem näitaja;

(b)

loodusõnnetusega võrreldavate ebasoodsate ilmastikutingimuste ja ettevõtja kantud kahju vahel peab olema otsene põhjuslik seos;

(c)

loodusõnnetusega võrreldavate ebasoodsate ilmastikutingimuste tekitatud kahju korral, mida võiks katta määruse (EL) 2021/1139 alusel rahastatavatest ühisfondidest, peab liikmesriik põhjendama, miks ta kavatseb selliste ühisfondide kaudu rahalise hüvitise maksmise asemel pigem abi anda.

(a)

materiaalne kahju sellisele varale nagu hooned, laevad, seadmed, masinad, varud ja tootmisvahendid ning

(b)

kalapüügi- või vesiviljelustoodangu või vastavate tootmisvahendite täieliku või osalise hävimise tõttu saamata jäänud tulu.

(a)

loodusõnnetusega võrreldavate ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise aastal või igal järgneval aastal, mida tootmisvahendite täielik või osaline hävimine mõjutab, toodetud kalapüügi- ja vesiviljelustoodete koguse ning samal aastal saadud keskmise müügihinna korrutis

lahutada

(b)

loodusõnnetusega võrreldavate ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemisele eelnenud kolmeaastase perioodi kalapüügi- ja vesiviljelustoodangu keskmise aastakoguse või loodusõnnetusega võrreldavate ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemisele eelnenud viieaastase perioodi kolme aasta keskmise aastakoguse (mille arvutamisel on jäetud välja kõige suurem ja kõige väiksem näitaja) ja saadud keskmise müügihinna korrutisest.

(a)

seoses loomataudidega ja invasiivsete võõrliikidega, mille kohta on olemas liidu või siseriiklikud õigusnormid, mis on kehtestatud seaduse, määruse või haldusaktiga; ning

(b)

järgmise raames:

(a)

veeloomadel esinevad taudid, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 (59) artikli 5 lõikes 1 või mis on kantud Maailma Loomatervise Organisatsiooni veeloomade tervise koodeksi loomataudide loetellu (60);

(b)

veeloomade zoonoosid, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/690 (61) III lisa punktis 2;

(c)

esilekerkivad taudid, mis vastavad määruse (EL) 2016/429 artikli 6 lõikes 2 sätestatud tingimustele;

(d)

taudid, mis ei kuulu määruse (EL) 2016/429 artikli 9 lõik 1 punktis d osutatud loetellu kantud taudide hulka ning mis vastavad kõnealuse määruse artiklis 226 sätestatud kriteeriumidele.

(a)

tervisekontrollid, analüüsid, testid ja muud sõeluuringud;

(b)

bioturvameetmete parandamine;

(c)

vaktsiinide, ravimite, loomade raviks vajalike ainete ostmine, säilitamine, kasutamine või jaotamine;

(d)

invasiivsete võõrliikide tõrjeks kasutatavate kaitsevahendite või -varustuse ostmine, ladustamine, kasutuselevõtt ja jaotamine;

(e)

loomade hukkamine, praakimine ja hävitamine;

(f)

loomsete saaduste ja nendega seotud toodete hävitamine;

(g)

ettevõtte või seadmete puhastamine, desinfektsioon või desinsektsioon;

(h)

loomade, loomsete saaduste ja nendega seotud toodete hukkamise, praakimise või hävitamise tõttu kantud kahju.

(a)

hukatud või praagitud loomade või hävitatud saaduste või toodete turuväärtus,

(b)

karantiinikohustuste ja taastamisega seotud raskuste tõttu saamata jäänud tulu.

(a)

kantud kahju ja kaitsealuste loomade käitumise vahel on otsene põhjuslik seos;

(b)

rahastamiskõlblikud on kaitsealuste loomade käitumise otsesel tagajärjel tekkinud kahju kulud, mille kohta on hinnangu andnud riigiasutus, abi andva asutuse poolt tunnustatud sõltumatu ekspert või kindlustusandja; ning

(c)

kalandussektoris hõlmab abi üksnes saagi kahjustamist, olenemata kaitsealuste loomade võimalikust mõjust kogu looduslikule populatsioonile.

(a)

kaitsealuste loomade poolt kahjustatud või tapetud loomade turuväärtus;

(b)

materiaalne kahju järgmistele varadele: seadmed, masinad ja kinnisvara.

(a)

kinnisasja ehitamine, soetamine – sealhulgas liisimine – või parendamine ning

(b)

masinate ja seadmete ostmine või liisimine ülempiiriga kuni vara turuväärtuseni.

(a)

uus kalalaev vastab liidu ja siseriiklikele õigusnormidele kalalaevade hügieeni-, tervishoiu-, ohutus- ja töötingimuste kohta ning kalalaeva omaduste kohta ning

(b)

abi saav ettevõtja on abi taotlemise kuupäeval registreeritud uue laeva registreerimiskohaks olevas äärepoolseimas piirkonnas.

(a)

asjaomane liikmesriik on esitanud komisjonile riikliku aruande N aasta 31. maiks;

(b)

riiklikust aruandest ilmneb, et selles laevastiku osas, millesse uus laev kuulub, on püügivõimsus püügivõimalustega tasakaalus; ning

(c)

komisjon ei ole seadnud kahtluse alla N aasta riikliku aruande järeldust ja eelkõige selles sisalduvat hinnangut tasakaalu kohta.

(a)

füüsilisele isikule, kes on abitaotluse esitamise kuupäeval kuni 40aastane ja kes on töötanud kalurina vähemalt viis aastat või omandanud asjakohase kvalifikatsiooni;

(b)

juriidilistele isikutele, kes kuuluvad täielikult ühele või mitmele füüsilisele isikule, kellest igaüks vastab punktis a esitatud tingimustele;

(c)

esimese kalalaeva ühise soetamise korral mitmele füüsilisele isikule, kellest igaüks vastab punktis a esitatud tingimustele;

(d)

kalalaeva osalise omandiõiguse soetamise korral füüsilisele isikule, kes vastab punktis a esitatud tingimustele ja kellel vähemalt 33 % laeva või selle osakute omandi kaudu loetakse olevat kõnealuse laeva suhtes kontrolliõigus, või juriidilisele isikule, kes vastab punktis b esitatud tingimustele ja kellel vähemalt 33 % laeva või selle osakute omandi kaudu loetakse olevat kõnealuse laeva suhtes kontrolliõigus.

(a)

laev kuulub laevastikusegmenti, mille kohta näitab määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 22 lõikes 2 osutatud viimane püügivõimsuse aruanne, et püügivõimsus on tasakaalus selle segmendi jaoks määratud püügivõimalustega;

(b)

laev on varustatud kalapüügiks vajalike seadmetega;

(c)

laeva kogupikkus on kuni 24 meetrit;

(d)

laev on olnud liidu laevastikuregistris registreeritud vähemalt abitaotluse esitamise aastale eelneva kolme kalendriaasta jooksul väikesemahulise rannapüügi laeva puhul ja vähemalt viie kalendriaasta jooksul muud liiki laeva puhul ning

(e)

laev on olnud liidu laevastikuregistris registreeritud maksimaalselt abitaotluse esitamise aastale eelneva 30 kalendriaasta jooksul.

(a)

laev kuulub laevastikusegmenti, mille kohta näitab määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 22 lõikes 2 osutatud viimane püügivõimsuse aruanne, et püügivõimsus on tasakaalus selle segmendi jaoks määratud püügivõimalustega;

(b)

laev on olnud liidu laevastikuregistris registreeritud vähemalt abitaotluse esitamise aastale eelneva viie kalendriaasta jooksul;

(c)

väikesemahulise rannapüügiga tegelevate kalalaevade ja sisevetekalanduses kasutatavate laevade puhul ei ole uue või moderniseeritud mootori võimsus kilovattides suurem kui senise mootori võimsus;

(d)

muude kuni 24-meetrise kogupikkusega laevade puhul ei ole uue või moderniseeritud mootori võimsus kilovattides suurem kui senise mootori võimsus ja selle CO2 heide on senise mootoriga võrreldes vähemalt 20 % väiksem ning

(e)

pea- või abimootori asendamise või moderniseerimise tulemusel kõrvaldatud püügivõimsust ei tohi asendada.

(a)

kui asjaomaste mootorite tootja poolt tüübikinnituse või tootesertifikaadi raames kinnitatud asjaomasest teabest nähtub, et uus mootor tekitab 20 % vähem CO2 heidet kui asendatav mootor;

(b)

kui asjaomaste mootorite tootja poolt tüübikinnituse või tootesertifikaadi raames kinnitatud asjaomasest teabest nähtub, et uus mootor kasutab 20 % vähem kütust kui asendatav mootor.

(a)

uus mootor kasutab energiatõhusat tehnoloogiat ja asendatav mootor on uuest mootorist vähemalt seitse aastat vanem;

(b)

uus mootor kasutab teatavat tüüpi kütust või jõuseadet, mis loetakse tekitavat vähem CO2 heidet kui asendatav mootor;

(c)

asjaomane liikmesriik mõõdab, et asjaomase laeva tavalise püügikoormuse juures tekitab uus mootor 20 % vähem CO2 heidet või kasutab 20 % vähem kütust kui asendatav mootor.

(a)

kalalaev kuulub laevastikusegmenti, mille kohta näitab määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 22 lõikes 2 osutatud viimane püügivõimsuse aruanne, et segmendi püügivõimsus on tasakaalus selle segmendi jaoks määratud püügivõimalustega;

(b)

kalalaeva kogupikkus on kuni 24 meetrit;

(c)

kalalaev on olnud liidu laevastikuregistris registreeritud vähemalt abitaotluse esitamise aastale eelneva 10 kalendriaasta jooksul; ning

(d)

tegevuse tulemusena tekkinud uue püügivõimsuse arvamine kalalaevastiku koosseisu kompenseeritakse vähemalt sama koguse püügivõimsuse eelneva kõrvaldamise teel ilma avaliku sektori toetuseta kas siis samas laevastikusegmendis või sellises laevastikusegmendis, mille kohta näitab määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 22 lõikes 2 osutatud viimane püügivõimsuse aruanne, et püügivõimsus ei ole tasakaalus selle segmendi jaoks määratud püügivõimalustega.

(a)

kogumahutavuse suurendamine, mis on vajalik üksnes laevapere poolt kasutamiseks ette nähtud majutuskohtade, sealhulgas sanitaarruumide, üldkasutatavate ruumide, köökide ja kaitseteki konstruktsioonide hilisemaks paigaldamiseks või renoveerimiseks;

(b)

kogumahutavuse suurendamine, mis on vajalik tulekahju vältimise pardasüsteemide, ohutus- ja häiresüsteemide või müra vähendamise süsteemide hilisemaks täiustamiseks või paigaldamiseks;

(c)

kogumahutavuse suurendamine, mis on vajalik integreeritud sillasüsteemide hilisemaks paigaldamiseks, et parandada navigeerimist või mootori juhtimist;

(d)

kogumahutavuse suurendamine, mis on vajalik sellise mootori või jõuseadme hilisemaks paigaldamiseks või renoveerimiseks, mille energiatõhusus on varasema olukorraga võrreldes parem või CO2 heide on varasema olukorraga võrreldes väiksem ning mille võimsus ei ületa kalalaeva mootorivõimsust, mis on eelnevalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (67) artikli 40 lõike 1 alusel sertifitseeritud, ning mille maksimaalse väljundvõimsuse on tootja kõnealuse mootori või jõuseadme mudeli jaoks sertifitseerinud;

(e)

pirnvööri väljavahetamine või renoveerimine, tingimusel et see parandab kalalaeva üldist energiatõhusust.

(a)

püügitegevuse alaline lõpetamine peab võimaliku vahendina olema ette nähtud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 22 lõikes 4 osutatud tegevuskavas;

(b)

püügitegevuse alaliseks lõpetamiseks kalalaev lammutatakse või kõrvaldatakse ja seadistatakse ümber muuks tegevuseks kui töönduspüügiks;

(c)

kalalaev peab olema registreeritud aktiivse laevana ja tegelenud kalapüügiga vähemalt 90 päeva aastas abitaotluse esitamise päevale eelneva kahe kalendriaasta jooksul;

(d)

samaväärne püügivõimsus tuleb lõplikult eemaldada liidu kalalaevastiku registrist ja seda ei tohi asendada;

(e)

vastavad kalalaevatunnistused ja kalapüügiload tuleb alaliselt tühistada ning

(f)

abi saav ettevõtja ei või registreerida ühtegi kalalaeva viie aasta jooksul pärast abi saamist.

(a)

püügitegevuse alalise lõpetamisega seotud liidu kalalaevade omanikele ja

(b)

kaluritele, kes on püügitegevuse alalise lõpetamisega seotud liidu kalalaeva pardal abitaotluse esitamise aastale eelneva kahe kalendriaasta jooksul töötanud vähemalt 90 päeva aastas.

(a)

kalalaeva lammutamise korral:

(b)

kalalaeva kõrvaldamise korral ja töönduspüügi asemel muuks tegevuseks ümberseadistamise korral: investeerimiskulud, mis on seotud kalalaeva ümberehitamisega muuks majandustegevuseks; ning

(c)

punktis (282)(b) osutatud kaluritega seotud kulud, mis võivad sisaldada ka püügitegevuse alalise lõpetamise rakendamisest tulenevaid kohustuslikke sotsiaalkulusid, kui need ei ole äritegevuse lõpetamisega seoses hõlmatud muude siseriiklike õigusnormidega.

(a)

määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 7 lõike 1 punktides a, b, c, i ja j osutatud kaitsemeetmeteks või piirkondlike kalandusorganisatsioonide poolt vastu võetud samaväärseteks kaitsemeetmeteks, kui need on liidu suhtes kohaldatavad, tingimusel et teaduslike nõuannete põhjal on määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikes 2 ja artikli 2 lõike 5 punktis a sätestatud ÜKP eesmärkide saavutamiseks vaja vähendada püügikoormust;

(b)

komisjoni meetmed mere bioloogilisi ressursse ähvardava tõsise ohu korral, nagu on osutatud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 12;

(c)

liikmesriigi erakorralised meetmed, mida võetakse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 13 kohaselt;

(d)

säästva kalapüügi partnerluslepingu või selle protokolli kohaldamise katkemise korral vääramatu jõu tõttu ning

(e)

asjaomase liikmesriigi pädevate asutuste poolt ametlikult kinnitatud keskkonnajuhtumite või tervisekriiside korral.

(a)

selliste liidu kalalaevade omanikele või käitajatele, mis on registreeritud aktiivsete laevadena ja mis on abitaotluse esitamise aastale eelneva kahe kalendriaasta jooksul tegelenud kalapüügiga vähemalt 120 päeva;

(b)

kaluritele, kes on püügitegevuse ajutise peatamisega seotud liidu kalalaeva pardal abitaotluse esitamise aastale eelneva kahe kalendriaasta jooksul töötanud vähemalt 120 päeva;

(c)

jalgsi püügiga tegelevatele kaluritele, kes on abitaotluse esitamise aastale eelneva kahe kalendriaasta jooksul tegelenud püügitegevusega vähemalt 120 päeva.

(a)

püügitegevuse ajutise peatamise tõttu saamata jäänud tulu ning

(b)

muud kulud, mis on seotud kasutamata vara hoidmise, hooldamise ja säilitamisega püügitegevuse ajutise peatamise ajavahemikul.

(a)

püügitegevuse ajutise peatamise aastal toodetud kalapüügitoodete koguse ja samal aastal saadud keskmise müügihinna korrutis

lahutada

(b)

püügitegevuse ajutise peatamise aastale eelnenud kolmeaastase perioodi kalapüügitoodete keskmise aastakoguse või püügitegevuse ajutise peatamise aastale eelnenud viieaastase perioodi kolme aasta keskmise aastakoguse (mille arvutamisel on jäetud välja kõige suurem ja kõige väiksem näitaja) ja saadud keskmise müügihinna korrutisest.

(a)

püügitegevuse ajutise peatamise juhtumid, mis on loetletud käesoleva peatüki jaos 3.5;

(b)

kaitsemeetmed, mida rakendatakse säästva kalapüügi partnerluslepingute ning vahetuslepingute või ühise majandamise lepingute kohaselt;

(c)

kalapüügivõimaluste vähendamine või kaotamine ELi vetes ÜKP rakendamise raames;

(d)

kalapüügivõimaluste vähendamine või kaotamine väljaspool ELi asuvates vetes, näiteks säästva kalapüügi partnerluslepingu ja vahetuslepingute või ühise majandamise lepingute pikendamata jätmise, peatamise, lõpetamise või nende üle uute läbirääkimiste pidamise tõttu või selliste lepingute alusel või piirkondliku kalandusorganisatsiooni egiidi all kalapüügivõimaluste kehtestamise ja jaotamise meetmete tõttu.

(a)

väliste sündmuste esinemise aastal toodetud kalapüügitoodete koguse ja samal aastal saadud keskmise müügihinna korrutis

lahutada

(b)

väliste sündmuste esinemise aastale eelnenud kolmeaastase perioodi kalapüügitoodete keskmise aastakoguse või väliste sündmuste esinemise aastale eelnenud viieaastase perioodi kolme aasta keskmise aastakoguse (mille arvutamisel on jäetud välja kõige suurem ja kõige väiksem näitaja) ja saadud keskmise müügihinna korrutisest.

(a)

koos abikavaga, kui abikava riigiabi eelarve ületab 150 miljonit eurot mis tahes aastal või 750 miljonit eurot kava kogukestuse jooksul;

(b)

30 tööpäeva jooksul pärast olulist muudatust, mille tulemusena abikava eelarvet suurendatakse, nii et see ületab 150 miljonit eurot mis tahes aastal või 750 miljonit eurot kava kogukestuse jooksul;

(c)

30 tööpäeva jooksul pärast mis tahes aasta kohta 150 miljonit eurot ületavate abikava kulutuste kajastamist ametlikes raamatupidamisaruannetes.