Määrusega, millega luuakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik (taksonoomiamäärus), on loodud ühtne ELi keskkonnakestlike majandustegevusalade klassifitseerimise süsteem ning kehtestatud läbipaistvuskohustused teatavatele mittefinants- ja finantsettevõtjatele seoses nende tegevustega (1).

Komisjon võttis 2021. aasta juunis vastu ELi taksonoomia kliimaalase delegeeritud õigusakti, (2) et rakendada taksonoomiamäärust seoses majandustegevusega, mis aitab oluliselt kaasa kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise eesmärkide saavutamisele (edaspidi „taksonoomiaga kooskõlas olev tegevus“). 2022. aasta märtsis muutis komisjon kliimaalast delegeeritud õigusakti, lisades kriteeriumid teatavate uute energiaalaste tegevuste jaoks (3).

Komisjon võttis 2021. aasta juulis vastu delegeeritud õigusakti, milles täpsustatakse ettevõtjate avalikustamiskohustusi taksonoomiamääruse artikli 8 alusel seoses nende tegevuse taksonoomias käsitlemise ja taksonoomiaga kooskõlas olemise kohta (edaspidi „avalikustamist käsitlev delegeeritud õigusakt“) (4).

Komisjon on juba avaldanud kolm suuniste kogumit avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti sisu kohta.

—	Komisjoni talituste dokument korduma kippuvate küsimuste kohta „Mis on ELi taksonoomia artikli 8 kohane delegeeritud õigusakt ja kuidas see praktikas toimib?“  (5)

—	Komisjoni talituste dokument „Korduma kippuvad küsimused“ selle kohta, kuidas finants- ja mittefinantsettevõtjad peaksid aru andma oma taksonoomias käsitletud majandustegevusest ja varadest kooskõlas avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusaktiga (6).

—	Komisjoni teatis avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti teatavate sätete tõlgendamise kohta seoses taksonoomias käsitletud majandustegevusest teatamisega (7).

Mittefinantsettevõtjad alustavad oma taksonoomia peamiste tulemusnäitajate esitamist alates 1. jaanuarist 2023. Käesoleva teatise eesmärk on anda mittefinantsettevõtjatele täiendavaid tõlgendamis- ja rakendamissuuniseid, vastates avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti kohase aruandluse kohta korduma kippuvatele küsimustele. Komisjon võib neid korduma kippuvaid küsimusi vajaduse korral ajakohastada.

Finantsettevõtjad alustavad oma vastava rohevarade suhtarvu (GAR) / roheinvesteeringute suhtarvu (GIR) esitamist alates 1. jaanuarist 2024. Hiljem võidakse vastu võtta veel üks teatis, et vastata korduma kippuvatele küsimustele, mis käsitlevad finantsettevõtjate aruandlust avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti alusel.

Avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusaktiga on ette nähtud, et finantsettevõtjad peavad kasutama oma vastaspoolte (nt mittefinantsettevõtjad) avaldatud peamisi tulemusnäitajaid oma rohevarade suhtarvu / roheinvesteeringute suhtarvu arvutamisel. Lisaks on jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määruses (SFDR) (8) ette nähtud, et finantsturu osalised peavad kasutama turustatavate finantstoodete keskkonnatoime hindamiseks investeerimisobjektiks olevate äriühingute avaldatud peamisi tulemusnäitajaid.

Käesolev teatis avaldatakse koos komisjoni teise teatisega, et vastata korduma kippuvatele küsimustele kliimaalases delegeeritud õigusaktis sätestatud taksonoomiaga kooskõlas olevate majandustegevuste tehniliste sõelumiskriteeriumide kohta (komisjoni teatis kliimaalase delegeeritud õigusakti kohta (9)).

Käesolevas teatises esitatud vastustes korduma kippuvatele küsimustele selgitatakse kohaldatavates õigusaktides juba sisalduvaid sätteid. Seeläbi ei laiendata mingil viisil sellistest õigusaktidest tulenevaid õigusi ja kohustusi ega kehtestata asjaomastele ettevõtjatele ja pädevatele asutustele mingeid lisanõudeid. Vastused korduma kippuvatele küsimustele on mõeldud üksnes selleks, et aidata mittefinantsettevõtjatel rakendada asjakohaseid õigusnorme. Liidu õigusaktide siduva tõlgendamise pädevus on ainult Euroopa Liidu Kohtul. Käesolevas teatises väljendatud seisukohad ei mõjuta seisukohti, mille Euroopa Komisjon võib võtta liidu ja liikmesriikide kohtutes.

Sisukord

Mõistete ja kohaldatavate õigusaktide loetelu

5

I JAGU –

ÜLDISED KÜSIMUSED

7

1.

Milline on täiendavas delegeeritud õigusaktis sätestatud taksonoomiaga seotud teabe avalikustamise kavandatud ajakava?

7

2.

Milline on kavandatud lähenemisviis taksonoomiaga seotud aruandlusele seoses keskkonnaeesmärkidega?

7

3.

Milline on CSRD mõju avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti kohaste aruandvate üksuste ulatusele?

8

4.

Millal ja kuidas peaksid välised hindajad taksonoomiaga seotud avalikustamist kontrollima? Kuidas see muutub seoses CSRD kohaldamisega?

9

5.

Kas EMP riikides asutatud ettevõtjad peavad esitama teavet, mis käsitleb nende majandustegevuse kooskõla taksonoomiaga?

9

6.

Kuidas saavad üksused tagada, et nende vabatahtlik aruandlus majandustegevuse taksonoomiaga kooskõlas olemise kohta ei ole vastuolus avalikustamist käsitlevas delegeeritud õigusaktis sätestatud kohustusliku avalikustamisega ega moonuta seda?

9

7.

Kuidas peaksid aruandvad ettevõtjad avalikustama võrdlusandmed avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti alusel?

10

8.

Kuidas peaksid aruandvad ettevõtjad käsitlema topeltarvestust majandustegevuse puhul, mis aitab kaasa mitme keskkonnaeesmärgi saavutamisele?

10

Panus kliimamuutuste leevendamisse ja kliimamuutustega kohanemisse

10

Kapitalikulude käsitlemine kliimamuutuste leevendamisele oluliselt kaasa aitavate tegevuste puhul, et täita põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriume mittekliimaalaste keskkonnaeesmärkide puhul

11

Sellise tegevuse käsitlemine, mis aitab oluliselt kaasa mitme keskkonnaeesmärgi saavutamisele (mitte üksnes kliimamuutuste leevendamisele ja kliimamuutustega kohanemisele)

12

9.

Milline peaks olema emaettevõtja peamiste tulemusnäitajate konsolideerimise tase seoses i) nende kolmandas riigis asuvate tütarettevõtjate ja ii) nende tegevuse/varaga kolmandas riigis või nende ELis asuvate tütarettevõtjatega? Kus tuleks peamised tulemunäitajad avalikustada?

12

10.

Milline on peamiste tulemusnäitajate konsolideerimise tase ELi-väliste riikide kontsernide puhul, kellel on ELis tütarettevõtja, kelle suhtes kohaldatakse NFRDd?

13

11.

Kas NFRD/CSRD kohaldamisalasse kuuluv tütarettevõtja võib olla vabastatud taksonoomiaga seotud teabe avalikustamisest, kui tema emaettevõtja avalikustab taksonoomiaga seotud teabe konsolideeritud tasandil (kui seda nõutakse või vabatahtlikult)?

13

12.

Kui aruandev ettevõtja peab esitama konsolideeritud peamised tulemusnäitajad, kas ta peaks siis esitama ka oma tütarettevõtjate peamised tulemusnäitajad?

14

13.

Kas on olemas käibe, kapitali- ja tegevuskulude miinimumkünnis, millest allpool ei pea ettevõtjad esitama teavet oma majandustegevuse taksonoomias käsitlemise või taksonoomiaga kooskõlas olemise kohta („olulisuse künnised“)?

14

14.

Kuidas tuleks taksonoomiaga seotud peamiste tulemusnäitajate esitamisel käsitleda ühisettevõtete käivet, kapitali- ja tegevuskulusid?

15

15.

Kuidas peaksid aruandvad ettevõtjad arvestama riskimaandamisinstrumente (sealhulgas elektri forvardmüük)?

15

16.

Kuidas peaksid mittefinantsettevõtjad korrigeerima peamisi tulemusnäitajaid, et võtta arvesse nende emiteeritud keskkonnasäästlikke võlakirju eesmärgiga vältida topeltarvestust? Kuidas tuleks käsitleda keskkonnasäästlikke võlakirju/võlaväärtpabereid ja nendega seotud topeltarvestusprobleeme?

15

17.

Kuidas peaks aruandev ettevõtja käsitlema müügigruppide ja lõpetatud tegevusvaldkondade käivet ja kapitalikulusid IFRS 5 kontekstis?

16

18.

Kuidas peaksid aruandvad ettevõtjad hindama majandustegevuse käsitlemist taksonoomias kliimamuutustega kohanemise seisukohast taksonoomiamääruse artikli 11 lõike 1 punkti a alusel?

16

19.

Milline on kliimaalase delegeeritud õigusakti II lisas loetletud tegevustest tuleneva käibe ja vastavate kapitali-/tegevuskulude taksonoomiaga kooskõlas olev osa?

17

II JAGU –

KÜSIMUSED KÄIBEGA SEOTUD PEAMISE TULEMUSNÄITAJA KOHTA

18

20.

Millal peaks ettevõtja olema kohustatud teatama avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti alusel majandustegevusest, mida ei ole teinud aruandev üksus ise, vaid alltöövõtja?

18

21.

Kuidas peaksid aruandvad ettevõtjad avalikustama taksonoomiaga kooskõlas oleva sellise majandustegevuse käibe, mille toodangut kasutatakse või tarbitakse ettevõtjasiseselt?

19

22.

Kuidas peaksid aruandvad ettevõtjad jaotama käibe majandustegevusele, mille raames pakutakse klientidele mitut teenust või toodet?

19

III JAGU –

KÜSIMUSED KAPITALIKULUDEGA SEOTUD PEAMISE TULEMUSNÄITAJA KOHTA

19

23.

Kuidas peaksid aruandvad ettevõtjad käsitlema oma kapitalikulude rahastamiseks saadud avaliku sektori rahastust ja toetusi?

19

24.

Millal algab mittefinantsettevõtjate puhul kapitalikulude kava viie- kuni kümneaastane ajavahemik aruandluse eesmärgil? Kas see ajavahemik kehtib nii taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevuse laiendamise kui ka taksonoomias käsitletud majandustegevuse taksonoomiaga kooskõlas olevaks majandustegevuseks muutmise kava suhtes?

20

25.

Millal algab I lisa punkti 1.1.2.2 esimese lõigu alapunktis c osutatud 18-kuuline periood üksikmeetmete lõpuleviimiseks?

20

26.

Kui põhjalik ja täpne peaks kapitalikulude kava olema, et seda saaks arvesse võtta kapitalikuludega seotud peamise tulemusnäitaja lugejas? Kas olemasoleva taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevuse laiendamist samas rajatises käsitatakse kapitalikuludena I lisa punkti 1.1.2.2 esimese lõigu alapunktide a või b alusel?

20

27.

Kuidas tuleks taksonoomiaga kooskõlas olevat kapitalikulude väärtust esitada I lisa punkti 1.1.2.2 esimese lõigu alapunktides a, b ja c?

20

28.

Milline on I lisa punktide 1.1.2.2 ja 1.1.3.2 esimese lõigu alapunktis c osutatud kapitalikulude ja tegevuskulude ulatus (taksonoomiaga kooskõlas oleva toodangu ostmine ja üksikmeetmed)?

21

29.

Kuidas tuleks avalikustada väärtusahelatesse integreeritud kapitalikulud ja tegevuskulud olukorras, kus aruandev ettevõtja tegeleb nii eelneva kui ka järgneva taksonoomias käsitletud majandustegevusega?

21

30.

Kuidas tuleks kapitalikulusid taksonoomiaga kooskõla seisukohast hinnata, kui kapitalikuludega rahastatavat vara võidakse kasutada mitmesuguste projektide jaoks?

21

31.

Kas taksonoomiaga kooskõlas olevates kapitalikuludes saab arvesse võtta ettemakseid?

22

IV JAGU –

KÜSIMUSED TEGEVUSKULUDEGA SEOTUD PEAMISE TULEMUSNÄITAJA KOHTA

22

32.

Kuidas tuleks teadus- ja arendustegevust arvesse võtta tegevuskuludega seotud peamise tulemusnäitaja lugejas, kui seda teadus- ja arendustegevust ei saa seostada konkreetse majandustegevusega?

22

33.

Kuidas tuleks I lisa punkti 1.1.3.2 esimese lõigu alapunktides a–c osutatud tegevuskulude kategooriaid mõista ja käsitleda tegevuskuludega seotud peamise tulemusnäitaja lugejas ja nimetajas?

22

34.

Millistele tegevuskuludega seotud peamise tulemusnäitaja nimetaja määratluse elementidele osutab I lisa punktis 1.1.3.1 tekst „hooldus- ja remondikulud ning kõik muud otsesed kulud, mis on seotud materiaalse põhivara igapäevase teenindamisega“?

22

Mõistete ja kohaldatavate õigusaktide loetelu

Õigusakt	Viide
Raamatupidamisdirektiiv	Direktiiv 2013/34/EL (10)
I lisa	Avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti I lisa
II lisa	Avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti II lisa
Kapitalikulud	Kapitalikulud
Kapitalikuludega seotud peamine tulemusnäitaja	Kapitalikuludega seotud peamine tulemusnäitaja, millele on osutatud I lisa punktis 1.1.2.
Täiendav delegeeritud õigusakt	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2022/1214 (11)
CSRD	Äriühingute kestlikkusaruandlust käsitlev direktiiv (12)
Kliimamuutustega kohanemine	Taksonoomiamääruse artikli 9 punktis b osutatud kliimamuutustega kohanemine
Kliimamuutuste leevendamine	Taksonoomiamääruse artikli 9 punktis a osutatud kliimamuutuste leevendamine
Kliimaalane delegeeritud õigusakt	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/2139 (13)
Avalikustamist käsitlev delegeeritud õigusakt	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/2178 (14)
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“	Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“
Toetav tegevus	Taksonoomiamääruse artiklis 16 osutatud majandustegevus
Komisjoni esimene teatis	Komisjoni teatis ELi taksonoomiamääruse artikli 8 kohase avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti teatavate sätete tõlgendamise kohta seoses taksonoomias käsitletud majandustegevusest ja varadest teatamisega (15)
Esimene komisjoni talituste dokument	Komisjoni talituste dokument „Korduma kippuvad küsimused: Mis on ELi taksonoomia artikli 8 kohane delegeeritud õigusakt ja kuidas see praktikas toimib?“ (16)
IAS	Rahvusvahelised raamatupidamisstandardid
IFRS	Rahvusvahelisi finantsaruandlusstandardid
Peamised tulemusnäitajad	I lisas osutatud mittefinantsettevõtjate peamised tulemusnäitajad
Mittekliimaalased keskkonnaeesmärgid	Taksonoomiamääruse artikli 9 punktides c, d, e ja f osutatud keskkonnaeesmärgid (vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse; üleminek ringmajandusele; saaste vältimine ja tõrje; elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine).
Muud kui finantsaruandlust käsitlev direktiiv (NFRD)	Direktiiv 2014/95/EL (17)
Tegevuskulud	Tegevuskulud
Tegevuskuludega seotud peamine tulemusnäitaja	Tegevuskuludega seotud peamine tulemusnäitaja, millele on osutatud I lisa punktis 1.1.3.
Aruandev ettevõtja	Mittefinantsettevõtja, kelle suhtes kohaldatakse vastavalt taksonoomiamääruse artikli 8 lõikele 1 aruandluskohustust
Teine komisjoni talituste dokument	Komisjoni talituste dokument „Korduma kippuvad küsimused: Kuidas peaksid finants- ja mittefinantsettevõtjad kooskõlas taksonoomiamääruse artikli 8 kohase avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusaktiga esitama teavet taksonoomias käsitletud majandustegevuse ja varade kohta?“ (18)
Oluline panus	Oluline panus artiklis 9 sätestatud ühe või mitme keskkonnaeesmärgi saavutamisse kooskõlas taksonoomiamääruse artiklitega 10–16
Jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määrus (SFDR)	Määrus (EL) 2019/2088 (19)
Taksonoomiaga kooskõlas olev majandustegevus	Avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti artikli 1 punktis 2 määratletud majandustegevus
Taksonoomias käsitletud majandustegevus	Avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti artikli 1 punktis 5 määratletud majandustegevus
Taksonoomias käsitlemata majandustegevus	Avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti artikli 1 punktis 6 määratletud majandustegevus
Taksonoomiamäärus	Määrus (EL) 2020/852 (20)
Tehnilised sõelumiskriteeriumid	Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Üleminekutegevus	Taksonoomiamääruse artikli 10 lõikes 2 osutatud majandustegevus
Käibega seotud peamine tulemusnäitaja	Käibega seotud peamine tulemusnäitaja, millele on osutatud I lisa punktis 1.1.1.

I JAGU

ÜLDISED KÜSIMUSED

1.   Milline on täiendavas delegeeritud õigusaktis (21) sätestatud taksonoomiaga seotud teabe avalikustamise kavandatud ajakava?

Täiendava delegeeritud õigusaktiga muudetakse:

—	kliimaalast delegeeritud õigusakti, lisades ELi taksonoomiasse konkreetse uue tuumaenergia ja fossiilkütustega seotud majandustegevuse, ning

—	avalikustamist käsitlevat delegeeritud õigusakti, sätestades kõnealuse delegeeritud õigusakti artikli 8 uutes lõigetes 6, 7 ja 8 selle tegevusega seotud konkreetsed avalikustamiskohustused.

Täiendava delegeeritud õigusakti artiklis 3 on sätestatud, et õigusaktis sisalduvaid muudatusi hakatakse kohaldama alates 1. jaanuarist 2023. See tähendab, et mittefinantsettevõtjad peaksid alates 1. jaanuarist 2023  (22) avalikustama tuumaenergia ja maagaasiga seotud tegevuste käsitlemise, mittekäsitlemise ja kooskõlas olemise vastavalt avalikustamist käsitleva muudetud delegeeritud õigusakti artikli 8 lõigetele 6, 7 ja 8. Vastavalt avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti artikli 8 lõikele 2 puudutab esimene aruandeperiood (majandus)aastat 2022.

2.   Milline on kavandatud lähenemisviis taksonoomiaga seotud aruandlusele seoses keskkonnaeesmärkidega?

Käesoleva teatise avaldamise ajaks ei ole komisjon kooskõlas taksonoomiamääruse artikli 12 lõikega 2, artikli 13 lõikega 2, artikli 14 lõikega 2 ega artikli 15 lõikega 2 vastu võtnud delegeeritud määrust, millega kehtestatakse majandustegevusele mittekliimaalaste keskkonnaeesmärkidega seotud tehnilised sõelumiskriteeriumid.

Vastavalt taksonoomiamääruse artikli 27 lõike 2 punktile b koostoimes artiklitega 4–8 tuleks aruandvate ettevõtjate poolset avalikustamist seoses mittekliimaalaste keskkonnaeesmärkidega põhimõtteliselt kohaldada alates 1. jaanuarist 2023. Aruandvad ettevõtjad ei saa seda avalikustamist taksonoomiaga kooskõla ja taksonoomias käsitlemise kohta kohaldada, sest puudub delegeeritud määrus, millega kehtestatakse kõnealused tehnilised sõelumiskriteeriumid. See on tingitud järgmisest:

—

taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevuse määratlemisel lähtutakse muu hulgas selliste kriteeriumide järgimisest, mille komisjon peaks kehtestama kooskõlas taksonoomiamääruse artikli 10 lõikega 3, artikli 11 lõikega 3, artikli 12 lõikega 2, artikli 13 lõikega 2, artikli 14 lõikega 2 või artikli 15 lõikega 2, nagu on osutatud taksonoomiamääruse artikli 3 punktis d, ning

—	taksonoomias käsitletud majandustegevus on määratletud majandustegevuse kirjeldusega, mis on esitatud eespool nimetatud artiklite kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides.

See tähendab, et enne taksonoomiamääruse artikli 12 lõike 2, artikli 13 lõike 2, artikli 14 lõike 2 või artikli 15 lõike 2 kohaselt vastu võetud delegeeritud määruse jõustumist võib avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti alusel kaaluda, hinnata ja avalikustada üksnes majandustegevuse taksonoomias käsitlemist ja taksonoomiaga kooskõla kliimaeesmärkide (kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine) seisukohast.

Seepärast ei eeldata, et mittefinantsettevõtjad esitavad 2023. aastal teabe tegevuse käsitlemise ja kooskõla kohta ülejäänud nelja keskkonnaeesmärgi puhul.

3.   Milline on CSRD mõju avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti kohaste aruandvate üksuste ulatusele?

Taksonoomiamääruse artikli 8 lõike 1 kohaselt peavad oma peamised tulemusnäitajad vastavalt taksonoomiamääruse artiklile 8 ja avalikustamist käsitlevale delegeeritud õigusaktile esitama üksnes need ettevõtjad, kellel on kohustus avaldada muud kui finantsteavet vastavalt raamatupidamisdirektiivi artiklile 19a või artikli 29 punktile a (NFRDga kehtestatud sätted) (23).

Raamatupidamisdirektiivi artiklit 19a ja artiklit 29a on muudetud CSRDga. Pärast CSRD jõustumist kohaldatakse taksonoomiamääruse artikli 8 ja avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti kohast aruandluskohustust järgmiste ettevõtjate suhtes (24):

(i)

1. jaanuaril 2024 või pärast seda algavate majandusaastate puhul (esmakordne avaldamine 2025. aastal): — raamatupidamisdirektiivi artikli 3 lõikes 4 määratletud suurettevõtjad (edaspidi „suurettevõtjad“), kes on kõnealuse direktiivi artikli 2 punktis 1 määratletud avaliku huvi üksused ja kelle töötajate arv bilansipäeval on majandusaasta jooksul keskmiselt olnud üle 500; — Avaliku huvi üksused, kes on raamatupidamisdirektiivi artikli 3 lõikes 7 määratletud suure kontserni (edaspidi „suur kontsern“) emaettevõtjad, kelle töötajate arv bilansipäeval on konsolideeritud alusel majandusaasta jooksul keskmiselt olnud üle 500.

(ii)	1. jaanuaril 2025 või pärast seda algavate majandusaastate puhul (esmakordne avaldamine 2026. aastal): — suurettevõtjad ja suure kontserni emaettevõtjad, välja arvatud eespool punktis i osutatud ettevõtjad.

(iii)

1. jaanuaril 2026 või pärast seda algavate majandusaastate puhul (esmakordne avaldamine 2027. aastal): — raamatupidamisdirektiivi artikli 3 lõigetes 2 ja 3 määratletud väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (välja arvatud kõnealuse direktiivi artikli 3 lõikes 1 määratletud mikroettevõtjad), kelle väärtpaberid on võetud kauplemisele ELi reguleeritud turgudel (edaspidi „börsil noteeritud VKEd, v.a mikroettevõtjad“); — määruse (EL) nr 575/2013 (25) artikli 4 lõike 1 punktis 145 määratletud väikesed ja mittekeerukad finantsinstitutsioonid, tingimusel et nad on suurettevõtjad või börsil noteeritud VKEd, v.a mikroettevõtjad; — direktiivi 2009/138/EÜ (26) artikli 13 punktis 2 määratletud kaptiivkindlustusandjad ja kõnealuse direktiivi artikli 13 punktis 5 määratletud kaptiivedasikindlustusandjad, tingimusel et nad on suurettevõtjad või börsil noteeritud VKEd, välja arvatud mikroettevõtjad.

Sama eespool kirjeldatud etapiviisilist lähenemisviisi kohaldatakse kolmandate riikide ettevõtjate suhtes, kelle väärtpaberid on noteeritud ELi reguleeritud turgudel, kuna CSRDga on muudetud ka direktiivi 2004/109/EÜ (läbipaistvusdirektiiv) (27).

4.   Millal ja kuidas peaksid välised hindajad taksonoomiaga seotud avalikustamist kontrollima? Kuidas see muutub seoses CSRD kohaldamisega?

Praegu kohaldatakse taksonoomiaga seotud avalikustamise suhtes raamatupidamisdirektiivi kontrollieeskirju, mis on sätestatud kõnealuse direktiivi artiklites 19a ja 29a (28). Vannutatud audiitor või audiitorühing peaks kooskõlas NFRDd ülevõtvate siseriiklike eeskirjadega kontrollima, kas on esitatud raamatupidamisdirektiivi artikli 19a lõikes 4 või artikli 29a lõikes 4 osutatud muud kui finantsteavet kajastav aruanne või eraldi aruanne, mis sisaldab taksonoomiateavet. Siseriiklike õigusaktidega võidakse ette näha, et seda teavet peab kontrollima sõltumatu kindlusteenuste osutaja.

Pärast seda, kui CSRDd hakatakse kohaldama 1. jaanuaril 2024 või pärast seda algavate majandusaastate suhtes, järgides 3. küsimuses osutatud etapiviisilist ajakava, kohaldatakse kestlikkusaruandlusega seotud kindluse andmise eeskirju samal määral avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti kohase avalikustamise suhtes.

CSRD (29) kohaselt peaks vannutatud audiitor või audiitorühing (või sõltumatu kindlustandvate teenuste osutaja, kui asjaomane liikmesriik seda lubab) esitama piiratud kindlustandva töövõtu põhjal arvamuse selle kohta, kas kestlikkusaruandlus vastab CSRD nõuetele, sealhulgas taksonoomiamääruse artiklis 8 sätestatud aruandlusnõuetele.

Lisaks nõutakse kliimaalases delegeeritud õigusaktis konkreetselt, et mõne tegevuse puhul peaks selle keerukuse tõttu kontrollima tehnilistele sõelumiskriteeriumidele vastavust sõltumatu kolmas isik. Näiteks mitme majandustegevuse puhul peaks kasvuhoonegaaside heite kvantifitseeritud vähenemist olelusringi jooksul kontrollima sõltumatu kolmas isik (30).

5.   Kas EMP riikides asutatud ettevõtjad peavad esitama teavet, mis käsitleb nende majandustegevuse kooskõla taksonoomiaga?

Ühtsel turul on tagatud kaupade, teenuste, kapitali ja isikute vaba liikumine. Euroopa Majanduspiirkond (EMP) on vabakaubanduse ja inimeste vaba liikumise piirkond, kuhu kuuluvad ELi liikmesriigid, Norra, Island ja Liechtenstein. Põhimõtteliselt kohaldatakse kogu EMPs homogeense turu säilitamiseks samu eeskirju. Seepärast tuleks taksonoomiaaruandluse puhul kohaldada samu nõudeid, tingimusel et normid inkorporeeritakse EMP acquis’sse.

6.   Kuidas saavad üksused tagada, et nende vabatahtlik aruandlus majandustegevuse taksonoomiaga kooskõlas olemise kohta ei ole vastuolus avalikustamist käsitlevas delegeeritud õigusaktis sätestatud kohustusliku avalikustamisega ega moonuta seda?

Üksuste vabatahtlik aruandlus (31) taksonoomiaga kooskõlas olemise kohta on üldine väljend, mis võib hõlmata mitmesuguseid olukordi, sealhulgas, kuid mitte ainult:

—

taksonoomiaga kooskõla varajane aruandlus üksuste poolt, kelle suhtes veel ei kohaldata kohustuslikku taksonoomiaga kooskõla aruandlust, kuid kelle suhtes kohaldatakse taksonoomias käsitlemise aruandlust (nt taksonoomiaga kooskõla aruandlus enne avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti artiklis 10 sätestatud ajakava);

—	aruandlus üksuste poolt, kelle suhtes ei kohaldata taksonoomiamääruse artikli 8 kohast kohustuslikku taksonoomiaaruandluse nõuet, st aruandlus üksuse poolt, kelle suhtes ei kohaldata NFRD/CSRD alusel muu kui finantsteabe avaldamise kohustust.

Aruandvad üksused, kelle suhtes kohaldatakse taksonoomiamääruse artiklit 8, peaksid kõigil neil juhtudel selgitama vabatahtliku aruandluse koostamise alust, sealhulgas seda, et varajane aruandlus vastab muul viisil avalikustamist käsitlevas delegeeritud õigusaktis sätestatud nõuetele (32).

Aruandvatel üksustel, kelle suhtes taksonoomiamääruse artiklit 8 ei kohaldata, soovitatakse järgida sama lähenemisviisi nagu üksustel, kelle suhtes taksonoomiamääruse artiklit 8 kohaldatakse (nagu on sätestatud eespool).

Kui ettevõtja teeb lisaks kohustuslikule aruandlusele üldsusele kättesaadavaks ka selle vabatahtliku aruandluse, tuleks selgitada, mille poolest need erinevad. Nagu on märgitud komisjoni esimese teatise 7. küsimuse vastuses, ei tohiks vabatahtlikku aruandlust kohustuslikust aruandlusest rohkem esile tõsta ning see tuleks koostada alusel, mis ei ole vastuolus avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti kohase kohustusliku teabega ega moonuta seda (33).

Kui üksused osutavad kohustuslikus aruandluses teabele, mis pärineb vabatahtlikust taksonoomiaga kooskõla aruandlusest, peaksid nad võimaluse korral märkima ka vastava kvalitatiivse ja/või kvantitatiivse teabe seoses kohustusliku aruandlusega.

Vabatahtliku taksonoomiaaruandluse avaldamisel peaksid üksused võtma arvesse ka ESMA suuniseid alternatiivsete tulemusnäitajate kohta (34) ning nendega seotud küsimusi ja vastuseid (35).

7.   Kuidas peaksid aruandvad ettevõtjad avalikustama võrdlusandmed avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti alusel?

Avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti artikli 8 lõike 3 kohaselt peab aruandev ettevõtja aastal N avalikustama aastal N avaldatud peamised tulemusnäitajad ja aastal N-1 avaldatud peamised tulemusnäitajad. Lisaks täpsustatakse selle sätte teises lõigus, et aasta N-1, mille kohta mittefinantsettevõtjad avaldavad esimesed peamised tulemusnäitajad, on 2023. aasta.

Avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti artikli 10 lõike 4 kohaselt peavad aruandvad mittefinantsettevõtjad 2023. aastal avalikustama ainult esimesed peamised tulemusnäitajad, st 2022. aasta aruandeperioodiga seotud peamised tulemusnäitajad.

2024. aastal peavad aruandvad mittefinantsettevõtjad avalikustama 2023. aasta peamised tulemusnäitajad ja võrdlusandmetena 2023. aastal avaldatud peamised tulemusnäitajad 2022. aasta aruandeperioodi kohta.

2024. aastal peab aruandev finantsettevõtja avalikustama 2023. aasta aruandeperioodi peamised tulemusnäitajad ilma võrdlusandmeteta. 2025. aastal peavad aruandvad finants- ja mittefinantsettevõtjad avaldama 2024. aasta peamised tulemusnäitajad koos eelmise aasta võrreldavate peamiste tulemusnäitajatega, st 2024. aastal avaldatud peamised tulemusnäitajad 2023. aasta aruandeperioodi kohta jne.

8.   Kuidas peaksid aruandvad ettevõtjad käsitlema topeltarvestust majandustegevuse puhul, mis aitab kaasa mitme keskkonnaeesmärgi saavutamisele?

Panus kliimamuutuste leevendamisse ja kliimamuutustega kohanemisse

Enne kui tulevaste delegeeritud õigusaktidega kehtestatakse tehnilised sõelumiskriteeriumid seoses tegevuse olulise panusega mittekliimaalaste keskkonnaeesmärkide saavutamisse, võib hinnata ja avalikustada taksonoomiaga kooskõla üksnes kliimaalaste eesmärkide puhul (kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine).

Konkreetse tegevuse panust kliimamuutuste leevendamisse ja kliimamuutustega kohanemisse tuleks hinnata selle tegevuse olemuse alusel.

Kapitalikuludega seotud peamise tulemusnäitaja puhul ja nagu on märgitud avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti I lisa punkti 1.1.2.2 viimases lõigus, võiks kapitalikulude olemust ja ulatust tegevuse puhul, mis aitab oluliselt kaasa kliimamuutuste leevendamisele, mõnel juhul eristada kapitalikuludest, mis aitavad seda tegevust kliimamuutustega kohandada. Nii võiks see olla olukordades, kus kohanemislahendus on väljaspool kliimamuutuste leevendamisega kooskõlas olevat vara (st eraldi määratletav ja rakendatud meede/projekt), või kui lahendus on kindlaks määratud olemasoleva tegevuse/vara kohandamiskavas. Näiteks tuleks eristada kapitalikulusid mere lähedal asuva maismaa tuulepargi ehitamiseks, mida tuleks hinnata kliimamuutuste leevendamise seisukohast, kapitalikuludest, mida tehakse selle tuulepargi kaitsmiseks meretaseme tõusu või merekalda erosiooni eest ja mida tuleks hinnata kliimamuutustega kohanemise seisukohast.

Teisest küljest, kui kohanemislahendus on sellise uue vara lahutamatu osa, mis on ise kooskõlas kliimamuutuste leevendamisega, (36) võib olla keeruline eristada kliimamuutustega kohanemisega seotud kapitalikulusid kliimamuutuste leevendamisega seotud kapitalikuludest. Sellisel juhul võiksid kliimamuutuste leevendamisega seotud kapitalikulud hõlmata ka lahutamatu kohanemislahenduse kapitalikulusid. Näiteks uue avamere tuulepargi rajamise korral peab see olema vastupidav meretaseme tõusule (st et täita põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“ kliimamuutustega kohanemise puhul), et see oleks kliimamuutuste leevendamisega kooskõlas. Käitajal võib olla keeruline teada võrreldavaid kapitalikulusid sellise avamere tuulepargi puhul, mis ei ole kohandatud meretaseme tõusuga. Sellisel juhul tuleks kapitalikulud esitada ainult kliimamuutuste leevendamise eesmärgi all.

Käibega seotud peamise tulemusnäitaja puhul ei tohi vastavalt avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti I lisa punkti 1.1.1 teisele lõigule võtta kliimamuutustega kohandatud tegevusest saadud tulu arvesse ettevõtja käibega seotud peamise tulemusnäitaja lugejas, välja arvatud juhul, kui see tegevus:

—	on kliimamuutustega kohanemist toetav tegevus (37) või

—	on kooskõlas kliimamuutuste leevendamise või mõne mittekliimaalase keskkonnaeesmärgiga.

Seega võib kliimamuutustega kohandatud maismaa tuulepargi tekitatud käivet võtta ettevõtja käibega seotud peamises tulemusnäitajas arvesse üksnes juhul, kui see tuulepark on taksonoomiaga kooskõlas kliimamuutuste leevendamise seisukohast ja seda tuleks kajastada kliimamuutuste leevendamise eesmärgi all. Kohandamisalast käibega seotud peamist tulemusnäitajat ei esitata tegevuste puhul, mis on üksnes kohandatud.

Kohandatud tegevuste puhul, mis toetavad olulist panust kliimamuutustega kohanemisse, võib ettevõtja võtta seda vastavat käivet arvesse kliimamuutustega kohenemise eesmärgi all käibega seotud peamise tulemusnäitaja lugejas (6. veerg) E-märgisega (20. veerg). Kui selline tegevus aitab oluliselt kaasa ka kliimamuutuste leevendamisele (nt metsastamine), võib ettevõtja võtta vastavat käivet arvesse kliimamuutuste leevendamise eesmärgi all käibega seotud peamise tulemusnäitaja lugejas (5. veerg) (38). Näiteks võib mittefinantsettevõtja esitada käibe, mis tuleneb kliimamuutustega kohandatud puude (nt põuakindlad puud) istutamisest kohas, kus on põuaoht, kliimamuutuste leevendamise eesmärgi all (5. veerg), ning käibe põuakindlate seemnete ja istikute müügist kliimamuutustega kohenemise eesmärgi all (6. veerg). Ettevõtja peaks kohaldama sarnast lähenemisviisi tegevuskulude puhul ja esitama metsastamisega seotud tegevuskulud kliimamuutuste leevendamise eesmärgi all ning seemnete ja istikute müügiga seotud tegevuskulud kliimamuutustega kohanemise eesmärgi all.

Kapitalikulude käsitlemine kliimamuutuste leevendamisele oluliselt kaasa aitavate tegevuste puhul,  (39) et täita põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriume mittekliimaalaste keskkonnaeesmärkide puhul

Kliimamuutuste leevendamisele oluliselt kaasa aitavate tegevuste puhul võivad aruandvad ettevõtjad kanda kapitalikulusid, et täita põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriume mittekliimaalaste eesmärkide puhul. Näiteks autotootjal, kes käitab selliseid elektrisõidukeid tootvat tehast, (40) mis vastavad kliimamuutuste leevendamisse olulise panuse andmise kriteeriumidele, võib olla vaja kanda kapitalikulusid, et täita põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriume ringmajanduse või saaste vältimise eesmärkide saavutamiseks, et muuta nende sõidukite tootmine taksonoomiaga kooskõlas olevaks. Neid kapitalikulusid ei tuleks kajastada nende keskkonnaeesmärkide all (II lisas esitatud vormi 8. või 9. veerg), sest nende eesmärkide puhul vastab tegevus üksnes põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ toimetasemele ning nende eesmärkide puhul ei ole veel kehtestatud tehnilisi sõelumiskriteeriumeid olulise panuse jaoks (41). Selle asemel tuleks kapitalikulud esitada kliimamuutuste leevendamise eesmärgi all (II lisa vormi 5. veerg), sest need on tekkinud seoses sellega, et tegevus, mis annab olulise panuse kliimamuutuste leevendamisse, muudetakse taksonoomiaga kooskõlas olevaks tegevuseks, täites põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumid muude eesmärkide puhul.

Sellise tegevuse käsitlemine, mis aitab oluliselt kaasa mitme keskkonnaeesmärgi saavutamisele (mitte üksnes kliimamuutuste leevendamisele ja kliimamuutustega kohanemisele)

Pärast seda, kui tulevases delegeeritud õigusaktis kehtestatakse tehnilised sõelumiskriteeriumid keskkonnaeesmärkide saavutamisele kaasa aitava majandustegevuse jaoks, võib mõni majandustegevus anda olulise panuse mitme keskkonnaeesmärgi, mitte üksnes kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise eesmärgi saavutamisse.

Selliste tegevuste kohta teabe esitamist avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti, eelkõige I lisa punkti 1.2.2.2 alusel võib pärast asjaomaste tehniliste sõelumiskriteeriumide kehtestamist täpsustada.

9.   Milline peaks olema emaettevõtja peamiste tulemusnäitajate konsolideerimise tase seoses i) nende kolmandas riigis asuvate tütarettevõtjate ja ii) nende tegevuse/varaga kolmandas riigis või nende ELis asuvate tütarettevõtjatega? Kus tuleks peamised tulemusnäitajad avalikustada?

Kooskõlas I lisa punkti 2 alapunktiga f esitatakse ettevõtja peamised tulemusnäitajad üksikettevõtja tasandil, kui kõnealune ettevõtja koostab ainult individuaalsed muud kui finantsteavet kajastavad aruanded, või kontserni tasandil, kus ettevõtja koostab konsolideeritud muud kui finantsteavet kajastavad aruanded.

Raamatupidamisdirektiivi artiklites 19a ja 29a on kindlaks määratud, kas aruandvad ettevõtjad peaksid koostama individuaalse või konsolideeritud muud kui finantsteavet kajastava aruande, mis sisaldab taksonoomiaalast teavet (42). Aruandev ettevõtja koostab individuaalse muud kui finantsteavet kajastava aruande, välja arvatud juhul, kui tema emaettevõtja koostab konsolideeritud tasandil muud kui finantsteavet kajastava aruande, mis hõlmab kõnealust ettevõtjat. Emaettevõtja koostab konsolideeritud muud kui finantsteavet kajastava aruande, välja arvatud juhul, kui tema enda emaettevõte lisab kõnealuse emaettevõtja ja selle tütarettevõtjad konsolideeritud muud kui finantsteavet kajastavasse aruandesse.

Seega peaksid emaettevõtjad konsolideeritud peamiste tulemusnäitajate esitamiseks konsolideerima:

—	kõik oma tütarettevõtjad, sealhulgas kolmandates riikides asuvad tütarettevõtjad, nagu on sätestatud raamatupidamisdirektiivi 6. peatükis;

—	kogu oma tegevuse (st käive, kapitalikulud, tegevuskulud) ja varad ning oma ELi ja ELi-väliste tütarettevõtjate/üksuste tegevuse ja varad, sealhulgas tegevus kolmandates riikides.

See tähendab, et konsolideeritud netokäivet, kapitali- ja tegevuskulusid vastavalt raamatupidamisdirektiivile tuleks kasutada kontserni tasandil avalikustavate peamiste tulemusnäitajate puhul, olenemata sellest, kas osa netokäibest, kapitalikuludest ja tegevuskuludest tuleneb tegevusest ELis või kolmandas riigis.

Sellist konsolideerimise lähenemisviisi ei muudeta CSRDs, mis võimaldab vabastada tütarettevõtja kestlikkusaruandluse koostamisest ja avaldamisest, kui kõnealune tütarettevõtja ja tema tütarettevõtjad sisalduvad emaettevõtja konsolideeritud kestlikkusaruandluses, mis on koostatud vastavalt ESRSile või standarditele, mida peetakse komisjoni rakendusakti kohaselt samaväärseks. CSRDga muudetud raamatupidamisdirektiivi artikli 19a punktiga 10 ja artikli 29a punktiga 9 on selle erandi kohaldamisalast aga sõnaselgelt välja jäetud suurettevõtjad, kelle väärtpaberid on võetud kauplemisele ELi reguleeritud turgudel.

Lisaks on CSRDga muudetud raamatupidamisdirektiivi artikli 19a lõikes 1 ja artikli 29a lõikes 1 ette nähtud, et ettevõtjad peavad avalikustama oma kestlikkusaruandluse vastavalt oma tegevusaruande või konsolideeritud tegevusaruande selgelt tuvastatavas eraldi jaos. Ettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse CSRDd, peavad avalikustama taksonoomiaga seotud peamised tulemusnäitajad tegevusaruande või konsolideeritud tegevusaruande samas eraldi jaos. CSRDga muudetud raamatupidamisdirektiivi uue artikli 29d kohaselt peavad ettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse CSRDd, koostama oma tegevusaruande masinloetavas vormingus, mis on kindlaks määratud komisjoni delegeeritud määruses 2019/815 Euroopa ühtse elektroonilise aruandlusvormingu kohta, (43) ning esitama oma tegevusaruandes kestlikkusaruandluse osa, sealhulgas taksonoomia peamised tulemusnäitajad, kooskõlas digitaksonoomiaga, mis võetakse vastu Euroopa ühtse elektroonilise aruandlusvormingu määruse muutmise teel.

10.   Milline on peamiste tulemusnäitajate konsolideerimise tase ELi-väliste riikide kontsernide puhul, kellel on ELis tütarettevõtja, kelle suhtes kohaldatakse NFRDd?

Praegu peaks aruandev ettevõtja, kes on ELi-välise emaettevõtja tütarettevõtja, esitama individuaalsed konsolideerimata peamised tulemusnäitajad oma individuaalses muud kui finantsteavet kajastavas aruandes vastavalt raamatupidamisdirektiivi artiklile 19. Kui selline tütarettevõtja on teiste tütarettevõtjate emaettevõtja, peaks ta esitama peamised tulemusnäitajad, mille puhul on konsolideeritud tema tütarettevõtjad, muud kui finantsteavet kajastavas konsolideeritud aruandes vastavalt raamatupidamisdirektiivi artiklile 29a. Raamatupidamisdirektiivi artikli 19a lõikes 3 ja artikli 29a lõikes 3 sätestatud erandeid kohaldatakse üksnes juhul, kui ELi-väline põhiemaettevõtja avaldab raamatupidamisdirektiivi artiklite 29 ja 19a või 29a kohaselt koostatud konsolideeritud tegevusaruande või eraldi aruande, mis hõlmab kõiki asjaomaseid tütarettevõtjaid.

Pärast CSRD jõustumist (44) peab sellise ELi-välise emaettevõtja tütarettevõtja, kelle suhtes kohaldatakse raamatupidamisdirektiivi artiklit 19a või 29a, avaldama oma kestlikkusaruandluse konsolideeritud tasandil, kui kõnealune tütarettevõtja on ühtlasi emaettevõtja. See tütarettevõtja vabastatakse kestlikkusaruandluse avaldamisest, kui tütarettevõtja ja tema tütarettevõtjad on lisatud kõnealuse ELi-välise emaettevõtja konsolideeritud kestlikkusaruandlusesse, mis on koostatud kooskõlas ELi kestlikkusaruandluse standarditega või standarditega, mida peetakse komisjoni rakendusakti kohaselt samaväärseks. Raamatupidamisdirektiivi artikli 19a punktiga 10 ja artikli 29a punktiga 9 on selle erandi kohaldamisalast aga sõnaselgelt välja jäetud suurettevõtjad, kelle väärtpaberid on võetud kauplemisele ELi reguleeritud turgudel.

Seitsmeaastase üleminekuperioodi jooksul alates raamatupidamisdirektiivi jõustumisest võib aruandev ettevõtja, kelle suhtes kohaldatakse raamatupidamisdirektiivi artiklit 19a või 29a ja kes on ELi-välise emaettevõtja tütarettevõtja, esitada konsolideeritud kestlikkusaruandes peamised tulemusnäitajad, millega konsolideeritakse kõik ELi-välise põhiemaettevõtja ELi tütarettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse selle direktiivi artiklit 19a või 29a. See aruandev ettevõtja peab olema üks kontserni kuuluvatest liidu tütarettevõtjatest, kelle käive liidus oli vähemalt ühel eelnenud viiest majandusaastast suurim (asjakohasel juhul konsolideeritud alusel). Pärast seda üleminekuperioodi ei saa ELi-välise emaettevõtja aruandvat ELis tegutsevat tütarettevõtjat (45) vabastada oma kestlikkusaruandluse avaldamisest (oma konsolideeritud alusel, kui selline tütarettevõtja on ka emaettevõtja), välja arvatud juhul, kui tema ELi-väline emaettevõtja avaldab konsolideeritud kestlikkusaruandluse selle ELi-välise emaettevõtja tasandil (st esitab peamised tulemusnäitajad kõnealuse ELi-välise emaettevõtja konsolideeritud tasandil), kusjuures see aruandlus peab olema koostatud kooskõlas ESRSi või samaväärsete standarditega.

11.   Kas NFRD/CSRD kohaldamisalasse kuuluv tütarettevõtja võib olla vabastatud taksonoomiaga seotud teabe avalikustamisest, kui tema emaettevõtja avalikustab taksonoomiaga seotud teabe konsolideeritud tasandil (kui seda nõutakse või vabatahtlikult)?

Praegu on ettevõtjad, kes on raamatupidamisdirektiivi artikli 19a lõike 3 ja artikli 29a lõike 3 kohaselt vabastatud muu kui finantsteabe avaldamisest, vabastatud ka taksonoomiaga seotud teabe avalikustamisest taksonoomiamääruse artikli 8 lõike 1 alusel, kui nende sätete tingimused on täidetud (st vabastatud ettevõtja taksonoomiaga seoses avalikustatav teave on lisatud teise (ema)ettevõtja muud kui finantsteavet kajastavasse konsolideeritud aruandesse või eraldi aruandesse).

Kui emaettevõtja ei pea koostama muud kui finantsteavet kajastavat konsolideeritud aruannet või eraldi aruannet, kuid koostab selle vabatahtlikult, ei saa tütarettevõtjat vabastada taksonoomiaga seotud teabe avalikustamisest avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti alusel, välja arvatud juhul, kui emaettevõtja avaldab konsolideeritud tegevusaruande, mis hõlmab kõnealust tütarettevõtjat ja mis on koostatud kooskõlas raamatupidamisdirektiivi artiklitega 29 ja 19a või 29a.

CSRDga lisatakse sarnased vabastused raamatupidamisdirektiivi artikli 19a lõikesse 9 ja artikli 29a lõikesse 8:

—

tütarettevõtja on vabastatud, kui kõnealune tütarettevõtja ja tema tütarettevõtjad on lisatud emaettevõtja konsolideeritud tegevusaruandesse, mis on koostatud vastavalt CSRDga muudetud raamatupidamisdirektiivi sätetele, ja kui täidetud on artikli 19a punktis 9 sätestatud täiendavad tingimused. Vabastus hõlmab ka juhtusid, kus tütarettevõtja on ELi-välise ettevõtja tütarettevõtja;

—

emaettevõtja on vabastatud, kui kõnealune emaettevõtja ja tema tütarettevõtjad on lisatud teise ettevõtja konsolideeritud tegevusaruandesse, mis on koostatud vastavalt CSRDga muudetud raamatupidamisdirektiivi sätetele, ja kui täidetud on artikli 29a punktis 8 sätestatud täiendavad nõuded. Vabastus hõlmab ka juhtusid, kus emaettevõtja on ELi-välise ettevõtja tütarettevõtja.

Suurettevõtjad, kelle väärtpaberid on võetud kauplemisele ELi reguleeritud turgudel, on vabastusest välja jäetud (CSRDga muudetud raamatupidamisdirektiivi artikli 19a lõige 10 ja artikli 29a lõige 9).

12.   Kui aruandev ettevõtja peab esitama konsolideeritud peamised tulemusnäitajad, kas ta peaks siis esitama ka oma tütarettevõtjate peamised tulemusnäitajad?

Raamatupidamisdirektiivi artikli 29a kohaselt peavad suurte kontsernide emaettevõtjad avaldama konsolideeritud kestlikkusaruandluse kontserni tasandil. Eesmärk on esitada teave, mida on vaja, et mõista kontserni mõju kestlikkusküsimustele, ning teave, mida on vaja, et mõista, kuidas kestlikkusküsimused mõjutavad kontserni arengut, tulemusi ja positsiooni.

CSRDga muudetud raamatupidamisdirektiivi artikli 29a lõikes 4 on sätestatud, et kui emaettevõtja tuvastab olulisi erinevusi grupi riskide või mõju ning ühe või mitme tütarettevõtja riskide või mõju vahel, peab emaettevõtja andma piisava ülevaate nende tütarettevõtjate riskidest ja mõjust. Emaettevõtjad peavad samuti märkima, millised konsolideeritud aruandlusse lisatud tütarettevõtjad on vabastatud aruandeaasta või konsolideeritud kestlikkusaruandlusest vastavalt artikli 19a lõikele 9 või artikli 29a lõikele 8. Sellistel juhtudel tuleks konsolideeritud kestlikkusaruandluses taustteabena esitada ka tütarettevõtja tasandi taksonoomia peamised tulemusnäitajad.

13.   Kas on olemas käibe, kapitali- ja tegevuskulude miinimumkünnis, millest allpool ei pea ettevõtjad esitama teavet oma majandustegevuse taksonoomias käsitlemise või taksonoomiaga kooskõlas olemise kohta („olulisuse künnised“)?

Taksonoomiamääruse artikli 8 lõike 2 kohaselt peavad ettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse NFRDd/CSRDd, esitama teabe käibe, kapitali- ja tegevuskulude selle osa kohta, mis on seotud taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevusega. Avalikustamist käsitlevas delegeeritud õigusaktis on täpsustatud esitatava teabe sisu ja esitusviisi. Aruandluskohustusest ei ole ette nähtud erandit.

Kui asjaomased ettevõtjad ei suuda andmete või tõendite puudumise tõttu kindlaks teha, kas taksonoomias käsitletud tegevused, mis ei ole nende äritegevuse jaoks olulised, vastavad tehnilistele sõelumiskriteeriumidele, peaksid nad ilma täiendava hindamiseta teatama, et need tegevused ei ole taksonoomiaga kooskõlas.

Peale selle nähakse I lisa punktiga 1.1.3.2 ette teatav paindlikkus tegevuskulude peamise tulemusnäitaja aruandluses, kui tegevuskulusid ei peeta mittefinantsettevõtja ärimudeli seisukohast „ oluliseks “. Sellisel juhul aruandev ettevõtja:

—	on vabastatud tegevuskuludega seotud peamise tulemusnäitaja lugeja arvutamisest ja märgib selle lugeja väärtuseks nulli;

—	avalikustab tegevuskulude nimetaja koguväärtuse;

—	selgitab, miks tegevuskulud (st tegevuskulude kogusumma, mis vastab nimetajale, nagu on määratletud avalikustamist käsitlevas delegeeritud õigusaktis) ei ole tema ärimudeli seisukohast olulised.

Seepärast ei tohiks vabastust kasutada äriühingud, kellel ei ole või on vähe kõlblikke tegevuskulusid (lugeja), kuid on kokku märkimisväärselt tegevuskulusid (nimetaja).

Tegevuskuludega seotud peamise tulemusnäitaja arvutamisest vabastus ei tähenda siiski vabastust teabe avalikustamisest tervikuna, kuna aruandvad ettevõtjad peavad endiselt esitama selgituse selle kohta, miks tegevuskulud ei ole nende konkreetse ärimudeli seisukohast olulised.

14.   Kuidas tuleks taksonoomiaga seotud peamiste tulemusnäitajate esitamisel käsitleda ühisettevõtete käivet, kapitali- ja tegevuskulusid?

IFRS 11 kohaselt on ühisettevõte ühisettevõtmine, mille puhul on ettevõtmise üle ühist kontrolli omavatel osapooltel õigused ettevõtmise netovara suhtes. Kooskõlas IFRS 11-ga kajastatakse osalust ühisettevõttes investeeringuna ja seda arvestatakse kapitaliosaluse meetodil kooskõlas IAS 28-ga Investeeringud sidusettevõtetesse ja ühisettevõtetesse, välja arvatud juhul, kui üksus on vabastatud kõnealuses standardis kindlaks määratud kapitaliosaluse meetodi rakendamisest (IFRS 11, paragrahv 24).

Selleks et aruandvatel ettevõtjatel oleks hõlpsam anda oma taksonoomiaga kooskõlas olevatest investeeringutest täpset ülevaadet ja kooskõlas I lisa punktiga 1.2.3, võivad mittefinantsettevõtjad vabatahtlikult avalikustada täiendavad peamised tulemusnäitajad, mis põhinevad käibel, kapitali- ja tegevuskuludel ning mis hõlmavad investeeringuid ühisettevõttes kajastatud omakapitali vastavalt IFRS 11-le või IAS 28-le proportsionaalselt nende osalusega ühisettevõtte omakapitalis.

15.   Kuidas peaksid aruandvad ettevõtjad arvestama riskimaandamisinstrumente (sealhulgas elektri forvardmüük)?

Kajastatav käive peaks olema sama, mis IAS 1.82(a) kohaselt. IFRS 9 kohaselt kvalifitseeruva riskimaandamissuhte raames kasutatud riskimaandamisinstrumentide õiglase väärtuse muutused võivad mõjutada käibe summat, kui riskimaandamissubjekt on käive. See kohandus ei kuulu siiski IAS 1.82 punkti a alla, vaid see on riskimaandamisinstrumendist saadav kasum või kahjum ja seetõttu ei ole see käibega seotud peamise tulemusnäitaja osa.

16.   Kuidas peaksid mittefinantsettevõtjad korrigeerima peamisi tulemusnäitajaid, et võtta arvesse nende emiteeritud keskkonnasäästlikke võlakirju eesmärgiga vältida topeltarvestust? Kuidas tuleks käsitleda keskkonnasäästlikke võlakirju/võlaväärtpabereid ja nendega seotud topeltarvestusprobleeme?

Avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusaktiga on ette nähtud, et finantsettevõtjad peavad kasutama mittefinantsettevõtjate peamisi tulemusnäitajaid, kui nad võtavad nende mittefinantsettevõtjate suhtes olevaid riskipositsioone arvesse oma rohevarade suhtarvus / roheinvesteeringute suhtarvus, välja arvatud teatavate riskipositsioonide puhul, mille puhul tulu kasutamine on teadaolevalt taksonoomiaga kooskõlas, nt mittefinantsettevõtjate emiteeritud kestlikud võlakirjad. Kestlikke võlakirju võib rohevarade suhtarvu / roheinvesteeringute suhtarvu lugejas arvesse võtta võlakirjadest saadud tulust rahastatud taksonoomiaga kooskõlas olevate kulude summa ulatuses, st üle äriühingu tasandi peamise tulemusnäitaja protsendimäära ja potentsiaalselt kuni 100 % kestlike võlakirjade suhtes olevast riskipositsioonist.

Kui kestlikest võlakirjadest saadavat tulu kasutatakse taksonoomiaga kooskõlas olevate kapitalikulude rahastamiseks, on sellised kapitalikulud juba kajastatud finantsettevõtja rohevarade suhtarvus / roheinvesteeringute suhtarvus (46). Teisest küljest on kapitalikulud osa mittefinantsettevõtja kapitalikuludega seotud peamisest tulemusnäitajast ja neid võetaks finantsettevõtja rohevarade suhtarvus / roheinvesteeringute suhtarvus teist korda arvesse finantsettevõtja kapitalikuludega seotud peamise tulemusnäitaja arvutamisel investeerimisobjektiks olevate ettevõtjate kapitalikuludega seotud peamiste tulemusnäitajate alusel. Topeltarvestuse vältimiseks peaksid finantsettevõtjad kasutama kapitalikuludega seotud korrigeeritud peamist tulemusnäitajat, mille mittefinantsettevõtja peaks avalikustama koos oma korrigeerimata peamiste tulemusnäitajatega (47).

Need taksonoomiaga kooskõlas olevad kapitalikulud, mida rahastatakse kestlikust võlakirjast saadud tulust, kujutavad endast taksonoomiaga kooskõlas olevate selliste varade/seadmete loomist või täiendamist, mida saaks tootmisprotsessis kasutada taksonoomiaga kooskõlas oleva toodangu tootmiseks ja seega ka käibe tekitamiseks. See taksonoomiaga kooskõlas olev käive oleks osa mittefinantsettevõtja käibega seotud peamisest tulemusnäitajast. Seega kajastuks sama taksonoomiaga kooskõlas olev käive finantsettevõtja rohevarade suhtarvus / roheinvesteeringute suhtarvus ühest küljest tulenevalt kestliku võlakirja kaasamisest otse rohevarade suhtarvu / roheinvesteeringute suhtarvu ning teisest küljest võetaks seda rohevarade suhtarvus / roheinvesteeringute suhtarvus teist korda arvesse tulenevalt mittefinantsettevõtja suhtes olevate muude riskipositsioonide (korrutatud käibega seotud peamise tulemusnäitajaga) lisamisest. Topeltarvestuse vältimiseks peaksid finantsettevõtjad kasutama käibega seotud korrigeeritud peamist tulemusnäitajat, mille mittefinantsettevõtja peaks kuni kestliku võlakirja lunastustähtajani avalikustama koos oma korrigeerimata peamiste tulemusnäitajatega.

Kapitali- ja/või tegevuskuludega seotud peamise tulemusnäitaja avalikustamisel peaksid mittefinantsettevõtjad, kes emiteerisid kestlikke võlakirju, millest saadud tulust rahastati aruandeperioodil kõik kapitalikulud või osa nendest ja/või asjakohasel juhul kõik tegevuskulud või osa nendest, avalikustama ka kapitali- ja/või tegevuskuludega seotud korrigeeritud peamised tulemusnäitajad, et finantsettevõtjad väldiksid nende kapitalikulude ja/või tegevuskulude topeltarvestamist oma muudes mittefinantsettevõtja suhtes olevates riskipositsioonides (48). Kapitali- ja tegevuskuludega seotud korrigeeritud peamiste tulemusnäitajate puhul tuleks nende lugejast maha arvata aruandeperioodil tekkinud taksonoomiaga kooskõlas olevate kapitali- ja/või tegevuskulude osa, mis rahastatakse kestlike võlakirjade emiteerimisest saadud tulust.

Sarnaselt käibega seotud peamiste tulemusnäitajatega peaksid mittefinantsettevõtjad, kes emiteerivad kestlikke võlakirju, millest saadud tuluga rahastatakse taksonoomiaga kooskõlas olevat vara (või osa sellest ning sellega seotud kapitali- ja tegevuskulusid), mida kasutatakse taksonoomiaga kooskõlas oleva käibe tekitamiseks aruandeperioodil, avalikustama kuni kestlike võlakirjade lunastustähtajani ka käibega seotud korrigeeritud peamised tulemusnäitajad (49). Käibega seotud korrigeeritud peamise tulemusnäitaja puhul tuleks käibega seotud peamise tulemusnäitaja lugejast maha arvata taksonoomiaga kooskõlas oleva käibe osa, mis vastab selliste taksonoomiaga kooskõlas olevate varade osakaalule, mida rahastati kestlikest võlakirjadest saadud tulust.

17.   Kuidas peaks aruandev ettevõtja käsitlema müügigruppide ja lõpetatud tegevusvaldkondade käivet ja kapitalikulusid IFRS 5 kontekstis?

Tuleks kohaldada I lisa punktides 1.1.1 ja 1.1.2 osutatud arvestuslikku käsitlust. Kuigi lõpetatud tegevusvaldkondadest saadud tulu tuleb esitada jätkuvatest tegevusvaldkondadest eraldi (IFRS 5.33) ja seetõttu ei saa seda kajastada tulude real, nagu on nõutud IAS 1.82 punktis a, jääb müügiks hoitavaks liigitatud põhivaradest või müügigruppidest saadud tulu jätkuvate tegevusvaldkondade osaks ja seepärast lisatakse see tulude reale, nagu on nõutud IAS 1.82 punktis a.

Varad, mis on osa müügiks hoitavaks liigitatud põhivaradest või müügigruppidest või lõpetatud tegevusvaldkondadest, tuleb vastavalt IFRS 5-le ümber liigitada ja esitada koos eraldi bilansikirjena. Kuni IFRS 5 kohase liigituse kuupäevani või müügiks hoitavaks liigitatud põhivarade või müügigruppide puhul ka pärast seda kuupäeva võib teha majandusaasta jooksul bilanssi lisandusi, mis üldiselt vastavad kapitalikulude määratlusele. Müügiks hoitavaks liigitatud põhivarade või müügigruppide ja lõpetatud tegevusvaldkondade puhul tuleb kapitalikuludega seotud peamise tulemusnäitaja arvutamisel arvesse võtta kõiki kapitalikulude määratlusele vastavaid lisandusi.

Lisaks peaksid aruandvad üksused esitama I lisa punkti 1.2.3 kohaselt taustteabe, mis käsitleb müügiks hoitavaks liigitatud põhivarade või müügigruppide ja lõpetatud tegevusvaldkondade praegust ja tulevast mõju käibega seotud peamisele tulemusnäitajale ja kapitalikuludega seotud peamisele tulemusnäitajale.

18.   Kuidas peaksid aruandvad ettevõtjad hindama majandustegevuse käsitlemist taksonoomias kliimamuutustega kohanemise seisukohast taksonoomiamääruse artikli 11 lõike 1 punkti a alusel?

Tegevuse taksonoomias käsitlemist kliimamuutuste leevendamise või kliimamuutustega kohanemise toetamise seisukohast (vt käesoleva teatise 19. küsimus) võib hinnata üksnes tegevuse kirjelduse alusel, olenemata sellest, kas tegevus vastab tehnilistele sõelumiskriteeriumidele (kooskõlas komisjoni esimese teatise 3. ja 9. küsimusele antud vastustega).

Kohandatud tegevuse puhul (vt käesoleva teatise 8. ja 19. küsimus) ei ole tegevuse taksonoomias käsitlemise hindamisel kliimamuutustega kohanemise seisukohast vastavalt taksonoomiamääruse artikli 11 lõike 1 punktile a kliimaalase delegeeritud õigusakti II lisas esitatud majandustegevuse nimetus ega kirjeldus iseenesest otsustava tähtsusega olulise panuse andmiseks kliimamuutustega kohanemisesse. Aruandev ettevõtja peaks pigem kaaluma oma kohanemislahendusi, mis võiksid kohandada majandustegevust kliimamuutustega või muuta seda nende suhtes vastupidavamaks. Kooskõlas komisjoni esimese teatise 5. küsimuse vastusega peab ettevõtja tegevuse taksonoomias käsitlemise tõendamiseks hindama kliimariski ja haavatavust seoses kõige tähtsamate füüsiliste kliimariskidega, mis on tema majandustegevuse seisukohast olulised. Lisaks peab ettevõtja koostama kava, milles kirjeldatakse, kuidas ja millal võetakse kasutusele kohanemislahendused nende füüsiliste riskide maandamiseks. Näiteks kui tsemenditootja teeb kindlaks, et tema tootmiskohas on laviinioht, võib ta koostada kava, millega nähakse ette struktuursete kaitsemeetmete, nt laviinibarjääride või lumeraamide paigaldamine laviinide ärahoidmiseks. Sellise kliimariski ja haavatavuse hindamisel põhineva kava olemasolu muudab majandustegevuse kliimamuutustega kohenemise seisukohast taksonoomias käsitletavaks. Taksonoomias käsitlemise puhul ei nõuta, et majandustegevus peab vastama kõigile kliimamuutustega kohanemise tehnilistele sõelumiskriteeriumidele, st tagama, et kohanemislahendused on juba rakendatud.

19.   Milline on kliimaalase delegeeritud õigusakti II lisas loetletud tegevustest tuleneva käibe ja vastavate kapitali-/tegevuskulude taksonoomiaga kooskõlas olev osa?

Kliimaalase delegeeritud õigusakti II lisas eristatakse kolme liiki majandustegevust, mis vastavad kliimamuutustega kohanemise tingimustele.

1)   Kohandatud tegevus

See on majandustegevus, mis võib kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimeliseks muutmise / nendega kohanemise kaudu anda olulise panuse kliimamuutustega kohanemisse. Selleks tuleb kasutusele võtta kohanemislahendused, millega saab võidelda tegevust ohustavate kõige olulisemate füüsiliste kliimariskidega, nagu on kindlaks tehtud kliimariskide ja haavatavuse hindamisel. Need tegevused kvalifitseeruvad taksonoomiaga kooskõlas olevaks, kui need vastavad kliimamuutustega kohanemisse antava olulise panuse üldkriteeriumide punktidele 1–4. Näiteks kui tsemenditootja teeb kindlaks, et tema tootmiskohas on laviinioht, võib ta koostada kava, millega nähakse ette struktuursete kaitsemeetmete, nt laviinibarjääride või lumeraamide paigaldamine laviinide ärahoidmiseks. Nende tegevuste puhul saab taksonoomiaga kooskõlas olevaks lugeda ainult selliseid kapitali- ja tegevuskulusid, mis on seotud kohanemislahenduste kasutuselevõtuga. Selle tegevuse käivet võib pidada taksonoomiaga kooskõlas olevaks üksnes juhul, kui tegevus ise on taksonoomiaga kooskõlas (vt I lisa punkt 1.1.1) seoses kliimamuutuste leevendamisega, ja seda tuleks arvesse võtta üksnes kliimamuutuste leevendamise eesmärgi puhul või pärast taksonoomiamääruse artikli 12 lõike 2, artikli 13 lõike 2, artikli 14 lõike 2 või artikli 15 lõike 2 kohaselt vastu võetud delegeeritud määrus jõustumist mis tahes muu keskkonnaeesmärgi puhul (vt vastused komisjoni esimese teatise 5. ja 8. küsimustele). Vastasel juhul saab neid tegevusi kajastada üksnes kapitali- ja tegevuskuludega seotud peamiste tulemusnäitajate all.

2)   Toetav tegevus

See on tegevus, mis võib anda olulise panuse, pakkudes ise kohanemislahendusi, mis toetavad teist majandustegevust taksonoomiamääruse artiklis 9 osutatud kuuest keskkonnaeesmärgist ühele olulise panuse andmisel. Sellise tegevuse toetav olemus on sõnaselgelt kirjas nende kirjelduses (50). Lisaks ei vasta need kliimamuutustega kohanemisse antava olulise panuse üldkriteeriumidele. Need tegevused on piiratud järgmiste kliimaalase delegeeritud õigusakti II lisas loetletud tegevustega:

—	9.1. inseneritegevus ja sellega seotud tehniline nõustamine kliimamuutustega kohanemise valdkonnas;

—	9.2. turulähedane teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon;

—	10.1. kahjukindlustus: kliimaga seotud ohtude vastu kindlustamine;

—	10.2. edasikindlustus.

Nende tegevuste puhul võib käivet, kapitalikulusid ja tegevuskulusid, mis on seotud kliimaalase delegeeritud õigusakti II lisas sätestatud tehniliste sõelumiskriteeriumide täitmisega, lugeda taksonoomiaga kooskõlas olevaks.

3)   Kohandatud toetav tegevus

See on majandustegevus, mis on kombinatsioon eespool kirjeldatud 1. ja 2. liigist, sest see võib anda olulise panuse kliimamuutustega kohanemisse järgmiselt:

—	kohandudes ise (kohandatud tegevus) ja

—	toetades teisi tegevusi olulise panuse andmisel (toetav tegevus).

Need tegevused on tegevuse kirjelduses kindlaks määratud järgmise lausega: „Kui selle kategooria majandustegevus vastab punktis 5 esitatud olulise panuse kriteeriumile, on tegevus määruse (EL) 2020/852 artikli 11 lõike 1 punktis b osutatud toetav tegevus, tingimusel et see vastab käesolevas jaos sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele“. Seda liiki tegevused peavad vastama kliimaalase delegeeritud õigusakti II lisa kohastele kliimamuutustega kohanemisse antava olulise panuse üldkriteeriumidele ja täiendavatele toetamisalastele kriteeriumidele. Seega, kui tegevus vastab olulise panuse kriteeriumide punktidele 1–4, võib seda käsitada kohandatud tegevusena. Kui tegevus vastab lisaks nende kriteeriumide punktile 5, võib seda käsitada ka toetavana. Kõigepealt tuleb aga tegevust ennast kohandada, et seda saaks käsitada toetavana. Näiteks võib vajumisohus kooli puhul panna alla betoonaluse või teha pinnaseparandust, et muuta kool kliimamuutustele vastupidavaks, mistõttu kvalifitseerub see tegevus kohandatud tegevuseks. Lisaks võib kool pakkuda mõningaid kliimaalaseid kursusi, mis võivad motiveerida võtma individuaalseid kliimameetmeid.

Nende tegevuste puhul võib kapitali- ja tegevuskulusid, mis on seotud kohanemislahendustega, et muuta kool kliimamuutustele vastupidavamaks, pidada taksonoomiaga kooskõlas olevaks kliimamuutustega kohanemise seisukohast (51) (eespool esitatud näites betoonaluse või pinnaseparandusega seotud kapitalikulud). Lisaks võib kohanemislahenduse (nt kliimaalased kursused) pakkumise käibe ning sellega seotud kapitali- ja tegevuskulud lugeda taksonoomiaga kooskõlas olevaks kliimamuutustega kohanemise seisukohast.

II JAGU

KÜSIMUSED KÄIBEGA SEOTUD PEAMISE TULEMUSNÄITAJA KOHTA

20.   Millal peaks ettevõtja olema kohustatud teatama avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti alusel majandustegevusest, mida ei ole teinud aruandev üksus ise, vaid alltöövõtja?

Aruandvad üksused peavad esitama alltöövõtja tegevuse käibe kooskõlas avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti I lisa punktis 1.1.1 osutatud arvestusliku käsitlusega. Seepärast peaks aruandev üksus kindlaks määrama, kas ta kajastab sellest tegevusest saadud tulu oma tuluna kohaldatavas IFRS 15-s sätestatud põhimõtete kohaselt. Kui alltöövõtja saadud tulu kajastatakse aruandva üksuse tuluna, tuleb seda käibega seotud peamise tulemusnäitaja arvutamisel arvesse võtta.

Näide. Üksus on logistikasektori ettevõtja, kes osutab oma klientidele maanteeveoteenuseid (tegevus 6.6 „Kaubaveoteenused maanteel“, mida on kliimaalases delegeeritud õigusaktis kirjeldatud kui „sõidukite ostmine, rahastamine, liisimine, rentimine ja kasutamine...“). Selliste transporditeenuste osutamiseks omab ja kasutab üksus teatavaid sõidukeid ise või tellib osa sellest tegevusest alltöövõtu korras, sõlmides alltöövõtulepingu alltöövõtjatega või kolmandast isikust transporditeenuse osutajatega, et osutada transporditeenuseid oma klientidele, ilma et ta ise selleks määratud sõidukeid ostab, liisib või kasutab.

Käive tekib kogu transporditeenuste osutamisel, sõltumata sellest, kuidas teenuseid osutatakse ja kes seda teeb. Edasiantud tegevus on osa üldisest tegevusest 6.6 „Kaubaveoteenused maanteel“, isegi kui üksus ise ei osta, liisi ega kasuta sõidukeid. Selle tegevuse edasiantud osa puhul võetakse taksonoomiaga seotud avalikustamisel arvesse käibega seotud peamist tulemusnäitajat, mis tuletatakse finantsaruannetest kooskõlas IFRS 15.34 paragrahviga B3.

Kui üksus on kindlaks määratud kui käsundiandja finantsaruannete toimingukohustuste täitmisel, kajastab ta tulu brutosummas, mida tal on enda hinnangul õigus üleantud kindlaksmääratud kauba või teenuse eest saada. Kui käsundisaajana tegutsev üksus täidab toimingukohustuse, kajastab ta müügitulu summas, mis vastab mis tahes teenus- või vahendustasule, mida tal on enda hinnangul õigus saada selle eest, et ta korraldab kindlaksmääratud kaupade või teenuste pakkumise kolmanda osapoole poolt. Nagu on märgitud avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti 1. lisa punktis 1.1.1, peab käive hõlmama IAS 1.82 punkti a kohaselt kajastatud tulu.

21.   Kuidas peaksid aruandvad ettevõtjad avalikustama taksonoomiaga kooskõlas oleva sellise majandustegevuse käibe, mille toodangut kasutatakse või tarbitakse ettevõtjasiseselt?

Andmete avalikustamine I lisa punkti 1.2.3.1 alapunkti b alusel, mis käsitleb summasid, „mis on seotud taksonoomiaga kooskõlas oleva tegevusega, mis on seotud mittefinantsettevõtja enda sisetarbimisega“, on taustteabe element, mis võimaldab aruandvatel ettevõtjatel koos käibega seotud peamise tulemusnäitaja muutumise peamiste tegurite ja elementidega selgitada, kas ja kuidas taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevuse sisemüügi või -tarbimise väljundid on aruandeperioodil muutunud (52). See teave võimaldab aruandvatel ettevõtjatel avalikustada, kus ja kuidas taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevuse (nt taksonoomiaga kooskõlas olev taastuvenergia) toodangut võidi suunata sisetarbimiseks ja seega ei kajastu see käibega seotud peamises tulemusnäitajas, mis kajastab üksnes välismüüki.

22.   Kuidas peaksid aruandvad ettevõtjad jaotama käibe majandustegevusele, mille raames pakutakse klientidele mitut teenust või toodet?

Tuleb kohaldada I lisa punktis 1.1.1 osutatud arvestuslikku käsitlust. Eelkõige on IFRS 15-s sätestatud kriteeriumid tulu kajastamiseks aruandva üksuse toimingukohustuste alusel, sealhulgas juhud, mil mitu toimingukohustust moodustavad ühe kogumi, millele tulu on täielikult jaotatud. Käibega seotud peamise tulemusnäitaja aruandluses tuleks järgida neid kriteeriume, et määrata kindlaks, kuidas jaotada tulu eri majandustegevustele, kui sama kliendi või kliendirühma puhul on täidetud mitu toimingukohustust.

Näiteks sõlmib üksus lepingu tarbija jaoks taastuvenergia tootmise taristu ehitamiseks. Üksus vastutab projekti üldise juhtimise eest ja määrab kindlaks mitmesugused lubatud kaubad või teenused, sealhulgas inseneritöö, ehitusplatsi ettevalmistus, vundamendi rajamine, hanke korraldamine, ehitise ehitamine, seadmete paigaldus ja tehnoloogia kasutuselevõtt ning viimistlustööd. Selle projekti käibe jaotamisel eri majandustegevusaladele järgitakse IFRS 15 kohaselt finantsaruannetes tehtud analüüsi, st jaotamine sõltub sellest, kas kaubad ja teenused on raamatupidamisarvestuse seisukohast erinevad või mitte. Kui kaubad ja teenused on erinevad, jaotatakse käive vastavate aluseks olevate majandustegevusalade vahel.

III JAGU

KÜSIMUSED KAPITALIKULUDEGA SEOTUD PEAMISE TULEMUSNÄITAJA KOHTA

23.   Kuidas peaksid aruandvad ettevõtjad käsitlema oma kapitalikulude rahastamiseks saadud avaliku sektori rahastust ja toetusi?

Mittefinantsettevõtjate kapitalikulude rahastamise allikas (nt avalik või erasektor, ettevõtjaväline või -sisene või nende kombinatsioon) ei ole kapitalikulude taksonoomiaga kooskõlas olemise hindamisel oluline. Aruandvad ettevõtjad peaksid taksonoomiaga kooskõla hindamisel arvesse võtma kõiki oma kapitalikulusid, olenemata rahastamisallikast.

24.   Millal algab mittefinantsettevõtjate puhul kapitalikulude kava viie- kuni kümneaastane ajavahemik aruandluse eesmärgil? Kas see ajavahemik kehtib nii taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevuse laiendamise kui ka taksonoomias käsitletud majandustegevuse taksonoomiaga kooskõlas olevaks majandustegevuseks muutmise kava suhtes?

I lisa punktis 1.1.2.2 osutatud kapitalikulude kava viie- kuni kümneaastane ajavahemik peaks algama alates selle heakskiitmisest juhtorgani poolt või muu asutuse poolt, kes kiidab selle heaks delegeerimise teel. Ajavahemikku kohaldatakse nii ettevõtja taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevuse laiendamise kava kui ka taksonoomias käsitletud majandustegevuse ajakohastamise või alustamise kava suhtes, et muuta see tegevus taksonoomiaga kooskõlas olevaks.

25.   Millal algab I lisa punkti 1.1.2.2 esimese lõigu alapunktis c osutatud 18-kuuline periood üksikmeetmete lõpuleviimiseks?

I lisa punkti 1.1.2.2 esimese lõigu alapunktis c osutatud üksikmeetmete alguskuupäev peaks olema kooskõlas ajahetkega, mil raamatupidamiseeskirjade kohaselt (näiteks IAS 16(7) materiaalse vara kohta ja IAS 38(21) immateriaalse vara kohta) kajastatakse seonduvaid kapitalikulusid finantsaruandes, mitte ajahetkega, mil sõlmitakse leping taksonoomiaga kooskõlas oleva toodangu, teenuse või meetme üleandmiseks.

26.   Kui põhjalik ja täpne peaks kapitalikulude kava olema, et seda saaks arvesse võtta kapitalikuludega seotud peamise tulemusnäitaja lugejas? Kas olemasoleva taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevuse laiendamist samas rajatises käsitatakse kapitalikuludena I lisa punkti 1.1.2.2 esimese lõigu alapunktide a või b alusel?

I lisa punktis 1.1.2.2 osutatud kapitalikulude kavas tuleks kindlaks määrata kõik kavandatud meetmed, mida on vaja, et tagada majandustegevuse vastavus tehnilistele sõelumiskriteeriumidele, ning see peaks sisaldama nende meetmete kirjeldust, nende meetmetega seotud kulusid ja nende ajastust, sealhulgas olulisi vahe-eesmärke, et investorid saaksid investeerimiskava rakendamist tulemuslikult jälgida (53). Arvesse ei tuleks võtta kulusid, mis ei ole seotud selle tagamisega, et tegevus vastab kriteeriumidele, nt tegevuse teostamiseks kasutatava rajatise dekoratiivsed aspektid, millel puudub keskkonnatoime. Tegevuskulud, mida on vaja taksonoomiaga kooskõlas olevate varade tõhusa toimimise ja igapäevase teenindamise tagamiseks, tuleks asjakohasel juhul lisada tegevuskulude kavasse kooskõlas I lisa punkti 1.1.3.2 esimese lõigu alapunktidega a ja b.

Selleks et teha kindlaks, kas taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevuse laiendamist käsitataks kapitalikuludena I lisa punkti 1.1.2.2 esimese lõigu alapunktide a või b alusel, tuleks arvesse võtta, millal laiendus võrreldes sellega seotud kapitalikulude tekkimise hetkega lõpule viiakse ja toimivaks muutub. Kui laiendus hakkab toimima samal finantsperioodil, mil tekkisid kõik sellega seotud kapitalikulud, võib seda arvesse võtta punkti 1.1.2.2 esimese lõigu alapunkti a alusel (st laienduse puhul ei ole vaja kasutada kapitalikulude kava). Teisest küljest, kui laiendamine toimub mitme finantsperioodi jooksul, tekivad kapitalikulud finantsperioodidel enne laiendamise lõppu. Selleks et pidada kapitalikulusid taksonoomiaga kooskõlas olevaks finantsperioodil, mil need tekkisid, kui laiendamine ei ole veel lõpule viidud, peaks ettevõtja kasutama punkti 1.1.2.2 esimese lõigu alapunkti b alusel kapitalikulude kava. Kapitalikulude kava eesmärk on anda kindlust, et laiendatud tegevus on selle lõpule viimisel taksonoomiaga kooskõlas ja võimaldada selle alusel pidada kapitalikulusid juba taksonoomiaga kooskõlas olevaks, kuigi need tekkisid laienduse lõpuleviimisele eelneval perioodil. Mõlemal juhul peab laiendatud tegevus vastama pärast selle lõpule viimist asjaomastele tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.

27.   Kuidas tuleks taksonoomiaga kooskõlas olevat kapitalikulude väärtust esitada I lisa punkti 1.1.2.2 esimese lõigu alapunktides a, b ja c?

Kooskõlas punktiga 1.2.3.2. I lisa punkti „Taustteave kapitalikuludega seotud peamise tulemusnäitaja kohta“ puhul tuleks I lisa punkti 1.1.2.2 esimese lõigu alapunktides a, b ja c esitatud eri kapitalikulude kirjed, mis on seotud taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevusega, esitada tegevustasandil. See tähendab, et eri kapitalikulude kirjete asjakohased väärtused tuleb esitada tegevuse kohta koondkujul. Kui ettevõtjal on mitu taksonoomias käsitletud / taksonoomiaga kooskõlas olevat majandustegevust, tuleb esitluses selgitada, millise tegevusega kapitalikulude kirje on seotud. Kui on võimalik eristada I lisa punkti 1.1.2.2 esimese lõigu alapunktide a, b ja c kohaseid taksonoomiaga kooskõlas olevate kapitalikulude individuaalseid väärtusi, võivad aruandvad ettevõtjad esitada need II lisas esitatud vormis ühe asjaomase tegevuse all. Asjaomase tegevuse puhul taksonoomiaga kooskõlas olevate asjaomaste kapitalikulude koguväärtus peab olema punkti 1.1.2.2 esimese lõigu alapunktides a, b ja c osutatud kirjete summa asjaomaste taksonoomiaga kooskõlas olevate tegevuste lõikes. I lisa punktis 1.2 nõutavas kirjelduses ja taustteabes tuleks asjakohaselt selgitada ka eri kirjete väärtusi.

28.   Milline on I lisa punktide 1.1.2.2 ja 1.1.3.2 esimese lõigu alapunktis c osutatud kapitalikulude ja tegevuskulude ulatus (taksonoomiaga kooskõlas oleva toodangu ostmine ja üksikmeetmed)?

Tuleb vaadata selgitust, mis on antud vastuses komisjoni esimese teatise 11. küsimusele, mis käsitleb vastavalt punktide 1.1.2.2 ja 1.1.3.2 esimese lõigu alapunktis c osutatud kapitalikulude ja tegevuskulude kohaldamisalasse kuuluvaid tegevusi/meetmeid (54). Kõnealuse teatise selle küsimuse puhul tuleks vastuses sisalduvaid viiteid taksonoomias käsitlemise kohta käsitada viidetena taksonoomiaga kooskõlas olemisele.

Kuna taksonoomiamääruse artikli 10 lõike 3, artikli 11 lõike 3, artikli 12 lõike 2, artikli 13 lõike 2, artikli 14 lõike 2 ja artikli 15 lõike 2 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides loetletud majandustegevused lisatakse aja jooksul ELi taksonoomiasse, võib asjaomaste tegevuste/meetmete kohaldamisala laieneda.

29.   Kuidas tuleks avalikustada väärtusahelatesse integreeritud kapitalikulud ja tegevuskulud olukorras, kus aruandev ettevõtja tegeleb nii eelneva kui ka järgneva taksonoomias käsitletud majandustegevusega?

Olukorras, kus eelnev vahetegevus on kliimaalases delegeeritud õigusaktis määratletud eraldiseisva tegevusena, tuleks selle tegevusega seotud kapitali- või tegevuskulusid hinnata sõltumatult sellest tegevusest tuleneva väljundi kasutamisest muu järgneva tegevuse jaoks, mis on samuti määratletud kliimaalases delegeeritud õigusaktis. Näiteks kui ettevõtja toodab tsementi (kliimaalase delegeeritud õigusakti I lisa punktis 3.7 loetletud tegevus) ja kasutab seda tsementi hoone ehitamiseks, on tsemendi puhul tehniliste sõelumiskriteeriumide täitmisega seotud kapitalikulud taksonoomiaga kooskõlas, olenemata sellest, kas hoone ehitamine on taksonoomiaga kooskõlas. Vaadake ka käesoleva teatise 21. küsimust selle kohta, kuidas ettevõtjad peaksid avalikustama taksonoomiaga kooskõlas oleva sellise majandustegevuse käibe, mille toodangut kasutatakse või tarbitakse ettevõtjasiseselt.

30.   Kuidas tuleks kapitalikulusid taksonoomiaga kooskõla seisukohast hinnata, kui kapitalikuludega rahastatavat vara võidakse kasutada mitmesuguste projektide jaoks?

Rohepesu vältimiseks ja täpse aruandluse tagamiseks tuleb esitada üksnes see osa kapitalikuludest, mis aitab tegelikult kaasa taksonoomiaga kooskõlas olevale majandustegevusele. Aruandvad üksused peaksid kasutama mittefinantsnäitajat, mis tagab kapitalikulude täpse jaotamise taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevuse alla. Näiteks kui kapitalikuludega rahastatav vara toodab 100 taksonoomiaga kooskõlas olevat toodanguühikut ja 100 toodanguühikut, mis ei ole taksonoomiaga kooskõlas, võib aruandev ettevõtja kajastada 50 % nendest kapitalikuludest taksonoomiaga kooskõlas olevana. Metoodika, mida kasutatakse kapitalikulude jaotamiseks taksonoomiaga kooskõlas olevate tegevuste alla, peaks põhinema kontrollitavatel tõenditel.

Aruandev ettevõtja peaks I lisa punkti 1.2.3 alusel esitama ka taustteavet järgmise kohta:

—	kapitalikulude jaotamine mitme projekti alla ning

—	metoodika kapitalikulude jaotamiseks taksonoomiaga kooskõlas olevate tegevuste alla.

31.   Kas taksonoomiaga kooskõlas olevates kapitalikuludes saab arvesse võtta ettemakseid?

Kapitalikuludega seotud peamises tulemusnäitajas arvesse võtmiseks kaalutavad kulud on loetletud I lisa punktis 1.1.2. Nende kulude arvessevõtmisel järgitakse asjaomaste raamatupidamisstandardite kohaste kajastamisnõuete ajastust, kuna selliseid ettemakseid ei tohiks käsitada selliste kulude tekkimisena, mis on taksonoomias käsitletud või taksonoomiaga kooskõlas, kuni kapitalikuludega seotud elemendid on kajastatud vastavalt asjakohastele raamatupidamisstandarditele.

IV JAGU

KÜSIMUSED TEGEVUSKULUDEGA SEOTUD PEAMISE TULEMUSNÄITAJA KOHTA

32.   Kuidas tuleks teadus- ja arendustegevust arvesse võtta tegevuskuludega seotud peamise tulemusnäitaja lugejas, kui seda teadus- ja arendustegevust ei saa seostada konkreetse majandustegevusega?

I lisa punkti 1.1.3.2 esimese lõigu alapunktis a on ette nähtud, et teadus- ja arendustegevusega seotud tegevuskulud peavad olema „seotud taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevusega“ , et neid saaks arvesse võtta tegevuskuludega seotud peamise tulemusnäitaja lugejas. Kui teadus- ja arendustegevust ei saa seostada taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevusega, ei tohi seda arvesse võtta tegevuskuludega seotud peamise tulemusnäitaja lugejas. Kui teadus- ja arendustegevust kasutatakse nii taksonoomiaga kooskõlas olevas kui ka taksonoomiaga mitte kooskõlas olevas tegevuses, tuleks teadus- ja arendustegevuse kulusid võtta arvesse tegevuskuludega seotud peamise tulemusnäitaja lugejas proportsionaalselt nende panusega taksonoomiaga kooskõlas olevasse tegevusse (vt vastus käesoleva teatise 26. küsimusele).

33.   Kuidas tuleks I lisa punkti 1.1.3.2 esimese lõigu alapunktides a–c osutatud tegevuskulude kategooriaid mõista ja käsitleda tegevuskuludega seotud peamise tulemusnäitaja lugejas ja nimetajas?

I lisa punkti 1.1.3.2 esimese lõigu alapunktides a–c osutatud tegevuskulude kategooriaid, mis on osa tegevuskuludega seotud peamise tulemusnäitaja lugejast, tuleks arvesse võtta ka tegevuskuludega seotud peamise tulemusnäitaja nimetajas.

34.   Millistele tegevuskuludega seotud peamise tulemusnäitaja nimetaja määratluse elementidele osutab I lisa punktis 1.1.3.1 tekst „hooldus- ja remondikulud ning kõik muud otsesed kulud, mis on seotud materiaalse põhivara igapäevase teenindamisega“?

Hooldus- ja remondikulud ning kõik muud otsesed kulud tegevuskuludega seotud peamise tulemusnäitaja nimetajas on seotud eelkõige materiaalse varaga. Hooldus- ja remondikulud või muud otsesed kulud võivad olla olulised aga ka immateriaalse vara (nt kasutamisõiguse esemeks olev vara, tarkvara) puhul. Seega peaksid kõik need kulud olema tegevuskuludega seotud peamise tulemusnäitaja nimetaja osa.

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).

(2)  Komisjoni 4. juuni 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2021/2139, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2020/852, kehtestades tehnilised sõelumiskriteeriumid, millega määratakse kindlaks, millistel tingimustel võib majandustegevust pidada kliimamuutuste leevendamisele või nendega kohanemisele oluliselt kaasa aitavaks, ja mille alusel otsustatakse, ega see majandustegevus ei kahjusta oluliselt muid keskkonnaeesmärke (ELT L 442, 9.12.2021, lk 1).

(3)  Komisjoni 9. märtsi 2022. aasta delegeeritud määrus (EL) 2022/1214, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2021/2139 seoses teatavate energiasektorite majandustegevusega ja delegeeritud määrust (EL) 2021/2178 seoses sellise majandustegevusega seotud teatava avalikustamisega (ELT L 188, 15.7.2022, lk 1).

(4)  Komisjoni 6. juuli 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2021/2178, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2020/852, täpsustades selliste ettevõtjate keskkonnasäästliku majandustegevuse kohta avalikustatava teabe sisu ja esitusviisi, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2013/34/EL artiklit 19a või 29a, ja täpsustades kõnealuse avalikustamiskohustuse täitmise metoodikat (ELT L 443, 10.12.2021, lk 9).

(5)  https://finance.ec.europa.eu/system/files/2021-07/sustainable-finance-taxonomy-article-8-faq_en.pdf.

(6)  https://ec.europa.eu/info/sites/default/files/business_economy_euro/banking_and_finance/documents/sustainable-finance-taxonomy-article-8-report-eligible-activities-assets-faq_en.pdf

(7)  Komisjoni teatis ELi taksonoomiamääruse artikli 8 kohase avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti teatavate sätete tõlgendamise kohta seoses taksonoomias käsitletud majandustegevusest ja varadest teatamisega 2022/C 385/01 (ELT C 385, 6.10.2022, lk 1).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (ELT L 317, 9.12.2019, lk 1).

(9)  ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2023/267/oj

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).

(11)  Komisjoni 9. märtsi 2022. aasta delegeeritud määrus (EL) 2022/1214, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2021/2139 seoses teatavate energiasektorite majandustegevusega ja delegeeritud määrust (EL) 2021/2178 seoses sellise majandustegevusega seotud teatava avalikustamisega (ELT L 188, 15.7.2022, lk 1).

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2464, millega muudetakse määrust (EL) nr 537/2014, direktiivi 2004/109/EÜ, direktiivi 2006/43/EÜ ja direktiivi 2013/34/EL seoses äriühingute kestlikkusaruandlusega (ELT L 322, 16.12.2022, lk 15).

(13)  Komisjoni 4. juuni 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2021/2139, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2020/852, kehtestades tehnilised sõelumiskriteeriumid, millega määratakse kindlaks, millistel tingimustel võib majandustegevust pidada kliimamuutuste leevendamisele või nendega kohanemisele oluliselt kaasa aitavaks, ja mille alusel otsustatakse, ega see majandustegevus ei kahjusta oluliselt muid keskkonnaeesmärke (ELT L 442, 9.12.2021, lk 1).

(14)  Komisjoni 6. juuli 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2021/2178, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2020/852, täpsustades selliste ettevõtjate keskkonnasäästliku majandustegevuse kohta avalikustatava teabe sisu ja esitusviisi, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2013/34/EL artiklit 19a või 29a, ja täpsustades kõnealuse avalikustamiskohustuse täitmise metoodikat (ELT L 443, 10.12.2021, lk 9).

(15)  Komisjoni teatis ELi taksonoomiamääruse artikli 8 kohase avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti teatavate sätete tõlgendamise kohta seoses taksonoomias käsitletud majandustegevusest ja varadest teatamisega 2022/C 385/01 (ELT C 385, 6.10.2022, lk 1).

(16)  https://finance.ec.europa.eu/system/files/2021-07/sustainable-finance-taxonomy-article-8-faq_en.pdf.

(17)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta direktiiv 2014/95/EL, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses mitmekesisust käsitleva teabe ja muu kui finantsteabe avalikustamisega teatavate suurettevõtjate ja kontsernide poolt (ELT L 330, 15.11.2014, lk 1).

(18)  Komisjoni talituste dokument, mis avaldati internetis 2021. aasta detsembris (ajakohastatud 2022. aasta jaanuaris).

(19)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (ELT L 317, 9.12.2019, lk 1).

(20)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).

(21)  Komisjoni 9. märtsi 2022. aasta delegeeritud määrus (EL) 2022/1214, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2021/2139 seoses teatavate energiasektorite majandustegevusega ja delegeeritud määrust (EL) 2021/2178 seoses sellise majandustegevusega seotud teatava avalikustamisega (ELT L 188, 15.7.2022, lk 1).

(22)  Kooskõlas avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti artiklis 10 sätestatud ajakavaga avalikustavad finantsettevõtjad kuni 31. detsembrini 2023 ka tuumaenergia ja maagaasiga seotud tegevuste puhul üksnes artikli 10 lõikes 3 nõutud elemendid, mis on seotud tuumaenergia ja maagaasiga seotud tegevuste taksonoomias käsitlemise ja mittekäsitlemisega üksnes avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti XII lisa vormides 1, 4 ja 5, mis on seotud taksonoomias käsitlemise aruandlusega, nagu on osutatud avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti artikli 8 lõikes 8. Finantsettevõtjad avalikustavad alates 1. jaanuarist 2024 ka tuumaenergia ja maagaasiga seotud tegevuste taksonoomiaga kooskõla suhtarvud avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti XII lisa vormides 2 ja 3, nagu on osutatud avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti artikli 8 lõikes 8. Finantsettevõtjad võtavad tuumaenergia ja maagaasiga seotud tegevusi arvesse oma peamistes tulemusnäitajates, kasutades oma vastaspoolte uusimaid kättesaadavaid andmeid ja peamisi tulemusnäitajaid kooskõlas avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti artikli 8 lõike 4 teise lõiguga.

(23)  Üksikasjalikuma teabe saamiseks vt komisjoni esimese teatise 1. küsimuse vastus.

(24)  Vt artikkel 5 CSRD ülevõtmise kohta.

(25)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013, mis käsitleb krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

(26)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (uuesti sõnastatud) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).

(27)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/109/EÜ läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, ning millega muudetakse direktiivi 2001/34/EÜ (ELT L 390, 31.12.2004, lk 38).

(28)  Taksonoomiamääruse artikli 8 lõikes 1 on täpsustatud, et „iga ettevõtja, kellel on

direktiivi 2013/34/EL artikli 19a või 29a kohaselt kohustus avaldada muud kui finantsteavet, esitab oma muud kui finantsteavet kajastavas aruandes või muud kui finantsteavet kajastavas konsolideeritud aruandes teabe selle kohta, kuidas ja millises ulatuses on ettevõtja tegevus seotud majandustegevusega, mis […] liigitatakse keskkonnasäästlikuks.“

(29)  Vt vastus käesoleva teatise 3. küsimusele, milles kirjeldatakse üksikasjalikult aruandlusstandardite etapiviisilist kohaldamist vastavalt CSRD-le.

(30)  Vt näiteks kliimaalase delegeeritud õigusakti põhjendus 11 ning I lisa punktid 3.6, 3.10, 3.13, 4,5, 4.6, 4.7, 4.18, 4.19, 4.22 ja 4.23, milles käsitletakse tootmise ja energiaga seotud tegevust.

(31)  Lisateavet vabatahtliku aruandluse kohta leiate komisjoni esimese teatise 7. küsimuse vastusest.

(32)  Üksikasjalikum teave on esitatud komisjoni talituste dokumendis „Korduma kippuvad küsimused: Kuidas peaksid finants- ja mittefinantsettevõtjad kooskõlas taksonoomiamääruse artikli 8 kohase avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusaktiga esitama teavet taksonoomias käsitletud majandustegevuse ja varade kohta?“, eelkõige joonealuses märkuses 35, mis on osa vastusest 31. küsimusele.

(33)  Täiendavad suunised vabatahtliku aruandluse ja hinnangute kasutamise kohta taksonoomias käsitletud tegevusest teatamise esimes(t)el aruandeaasta(te)l

on esitatud kestliku rahanduse platvormi liites: https://finance.ec.europa.eu/system/files/2021-12/sustainable-finance-taxonomy-eligibility-reporting-voluntary-information_en.pdf

(34)  ESMA/2015/1415en – ESMA Guidelines on Alternative Performance Measures (APMs).

(35)  ESMA32-51-370 – Questions and answers on ESMA Guidelines on Alternative Performance Measures (APMs) – 1. aprill 2022 (palun arvestage, et seda dokumenti võidakse ajakohastada ja seepärast tuleks alati vaadata selle viimast versiooni, mis on kättesaadav ESMA veebisaidil https://www.esma.europa.eu/).

(36)  Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste sõelumiskriteeriumidega kliimamuutustega kohanemise puhul on nõutud, et uute ja olemasolevate tegevuste puhul, mille käigus kasutatakse äsja ehitatud materiaalset vara, rakendab ettevõtja kohanemislahendusi, mis vähendavad kõige olulisemaid kindlaks tehtud füüsilisi kliimariske, mis on selle tegevuse seisukohast olulised projekteerimise ja ehitamise ajal, ning on neid rakendanud enne tegevuse alustamist.

(37)  Tegevuse, mis toetab olulist panust kliimamuutustega kohanemisse, nagu teatavat liiki inseneritöö, kindlustus ja haridus, võib esitada kliimamuutustega kohanemise, mitte kliimamuutuste leevendamise käibega seotud peamise tulemusnäitaja all, sest sellise tegevuse puhul puuduvad sõelumiskriteeriumid kliimamuutuste leevendamise jaoks.

(38)  Kui eelmises lauses osutatud tegevus ei ole toetav, tuleks kliimamuutuste leevendamise eesmärgi alla kuuluv käibega seotud peamine tulemusnäitaja esitada eraldi real ilma E-märgiseta. Igal juhul peaks ettevõtja vältima topeltarvestust vastavalt I lisa punktile 1.2.2.2. 4. veerus esitatav peamine tulemusnäitaja peaks olema sama, mis 18. veerus esitatav näitaja.

(39)  Sellise tegevuse käivet tuleks võtta käibega seotud peamise tulemusnäitaja lugejas arvesse alles pärast seda, kui tegevus muutub taksonoomiaga kooskõlas olevaks.

(40)  Vt kliimaalase delegeeritud õigusakti I lisa punkt 3.3 „Transpordis kasutatava vähese CO2-heitega tehnoloogia tootmine“.

(41)  Kui nende eesmärkide jaoks on kehtestatud tehnilised sõelumiskriteerimid, võib olla vaja teha täiendavaid kapitalikulusid, et tegevus aitaks oluliselt kaasa nende eesmärkide saavutamisele.

(42)  Üksikasjalikuma teabe saamiseks vt komisjoni esimese teatise 1. küsimus.

(43)  Komisjoni 17. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/815, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks ühtne elektrooniline aruandlusvorming (ELT L 143, 29.5.2019, lk 1).

(44)  Viidatakse käesoleva teatise 3. küsimuse vastuses esitatud etapiviisilise kohaldamise kirjeldusele.

(45)  Vastavalt CSRDga muudetud raamatupidamisdirektiivi artikli 40a lõike 1 kolmandale lõigule.

(46)  Finantsettevõtja avalikustab rohevarade suhtarvu / roheinvesteeringute suhtarvu, mis põhineb investeerimisobjektiks olevate ettevõtjate käibega seotud peamistel tulemusnäitajatel, ja rohevarade suhtarvu / roheinvesteeringute suhtarvu, mis põhineb nende ettevõtjate kapitalikuludega seotud peamistel tulemusnäitajatel kooskõlas III lisa punktiga 1.2, V lisa punkti 1.2.1 alapunkti a neljanda lõiguga, VII lisa punkti 2.4 esimese lõiguga, IX lisa punkti 1 neljanda lõiguga.

(47)  Avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti artikli 7 lõike 4 viimane lõik.

(48)  Vt I lisa punkti 1.2.3.2 viimane lõik.

(49)  Vt I lisa punkti 1.2.3.1 viimane lõik.

(50)  Tegevuse kirjeldusele lisatakse järgmine lause: „Selle kategooria majandustegevus on toetav tegevus, millele on osutatud määruse (EL) 2020/852 artikli 11 lõike 1 punktis b, kui see vastab käesolevas jaos sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.“

(51)  I lisa punkti 1.1.2.2 viimane lõik ja punkti 1.1.3.2 neljas lõik.

(52)  Taksonoomiaga kooskõlas oleva tegevuse sisemüügi/-tarbimise kulud võivad kvalifitseeruda tegevuskuludeks I lisa punkti 1.1.3.2 alapunkti c alusel.

(53)  On soovitatav, et ettevõtjad integreeriksid oma kapitalikulude kavad CSRDs osutatud üleminekukavadesse.

(54)  Komisjoni esimese teatise 11. küsimusele antud vastuse kolmandas lõigus on viide punktile 1.1.3.2 mõeldud viitena I lisa punktile 1.1.2.2.