EUROOPA KOMISJON

Brüssel,12.5.2023

SWD(2023) 142 final

KOMISJONI TALITUSTE TÖÖDOKUMENT

Eesti taaste- ja vastupidavuskava analüüs

Lisatud dokumendile:

Ettepanek: NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,

millega muudetakse nõukogu 3. novembri 2021. aasta rakendusotsust (EL) (ST 12532/21 INIT; ST 12532/21 ADD 1) Eesti taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta

{COM(2023) 265 final}

Sisukord    

1.    Kokkuvõte    

2.    Kava muutmise eesmärgid    

3.    Kava hindamise kokkuvõte    

3.1. Majanduslikule ja sotsiaalsele olukorrale vastav mitmekülgne ja piisavalt hästi tasakaalustatud lahendus    

3.2. Seos riigipõhiste soovituste ja Euroopa poolaastaga    

3.3. Kasvupotentsiaal, töökohtade loomine, majanduslik, institutsiooniline ja sotsiaalvaldkonna vastupidavus, Euroopa sotsiaalõiguste sammas, kriisi mõju leevendamine ning sotsiaalne territoriaalne ühtekuuluvus ja lähenemine    

3.4. Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“    

3.5. Rohepööre    

3.6. Digipööre    

3.7. Kava püsiv mõju    

3.8. Eesmärgid, sihid, seire ja rakendamine    

3.9. Kulud    

3.10. Kontroll ja audit    

3.11. Sidusus    

3.12. REPowerEU    

3.13. Piiriülene või mitut riiki hõlmav mõõde või mõju    

LISA. Kliimamuutuste ja digiteerimismeetmetega seotud kulutuste jälgimine    

1.Kokkuvõte 

2022. aastal tabasid Eesti majandust rängalt energiahindade tõus, Ukrainas toimuva sõja negatiivne mõju ja tarnehäired, kuid tööturg püsis stabiilsena. Sotsiaal-majanduslike probleemide tõttu, millega Eesti on alates 2022. aasta algusest kokku puutunud, esitas riik 9. märtsil 2023 muudetud riikliku taaste- ja vastupidavuskava (edaspidi „taastekava“), millele on lisatud REPowerEU peatükk. Eesti on teinud ettepaneku oma taastekava muutmiseks vastavalt kolmele õiguslikule alusele. Esiteks, vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 18 lõikele 2 on Eesti oma taastekava ajakohastanud, et võtta arvesse ajakohastatud maksimaalset rahalist toetust, mis tehti teatavaks 30. juunil 2022. Teiseks, vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 21 lõikele 1 on Eesti seisukohal, et taastekava ei ole objektiivsete asjaolude tõttu osaliselt enam täidetav ning esitas komisjonile põhjendatud taotluse teha ettepanek muuta nõukogu rakendusotsust. Kolmandaks on Eesti lisanud vastavalt määruse (EL) 2021/241 artiklile 21c oma riiklikku taastekavasse REPowerEU peatüki.

Muudatused, mille Eesti on esitanud vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 18 lõikele 2 ja artikli 21 lõikele 1, mõjutavad algse kava 22 meedet. Lisaks 22 meetme muutmisele on Eesti esitatud muudetud taastekavas parandatud ühes meetmes olnud kirjavead. Esialgsest taastekavast on välja jäetud neli investeeringut, täpsemalt läänesuunalise Tallinn-Rohuküla raudteeliini uue lõigu rajamine, Rail Balticu mitmeliigilise ühisterminali ehitamine Tallinnasse Ülemistele, Põhja-Eesti meditsiinilinnaku ehitamine ja mitmeotstarbeliste meditsiinikopterite võimekuse loomine. Samuti on Eesti taotlenud 13 meetme muutmist. Muudatused puudutavad meetmete eelarve suurendamist, tähtaegade pikendamist ja mõnel juhul tagasihoidlikumate eesmärkide seadmist. Samuti on Eesti lisanud kavasse viis uut meedet: uue haigla ja esmatasandi tervisekeskuse (TERVIKUM) ehitus, radarisüsteemi asendamine, et kõrvaldada meretuuleenergia kasutuselevõtu takistused, Rail Balticu viaduktide ehitus, investeeringud selliste ettevõtjate toetamiseks, mis lähevad fossiilsetelt energiaallikatelt üle taastuvatele energiaallikatele, ning multifunktsionaalse töölaeva kasutuselevõtt, et suurendada keskkonnauuringute korraldamise suutlikkust.

REPowerEU peatükk sisaldab meetmeid, et aidata lahendada praegu Eesti ees seisvaid peamisi energiaprobleeme. Kavandatud meetmed sisaldavad investeeringut, et suurendada elektri jaotusvõrgu võimsust ja võtta kasutusele uued taastuvenergia tootmisvõimalused (investeering 8.2); tuuleparkide rajamise lubade väljastamise, planeeringute koostamise ja keskkonnamõju hindamise ning kohalike omavalitsuste võimestamine reformi (reform 8.1) ja investeeringut kestliku biometaani tootmisse (investeering 8.3). Need kolm meedet aitavad saavutada REPowerEU eesmärki suurendada taastuvenergia osakaalu ja kiirendada selle kasutuselevõttu, ühe meetmega toetatakse kodumaise elektrivõrgu tugevdamist. Eeldatakse, et taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamise kaudu toetab kavandatud meetmete rakendamine kooskõlas riigipõhise soovitusega energeetika valdkonnas (4. riigipõhine soovitus aastal 2022) fossiilkütustest sõltuvuse vähendamist. Kõik REPowerEU peatükis sisalduvad uued meetmed on riikidevahelise mõõtmega, mida selle analüüsi järgmises osas lähemalt kirjeldatakse.

Esitatud muudatuste ja REPowerEU peatüki hinnangu põhjal antakse Eesti muudetud taastekavale hinne A kõikides kategooriates peale kulu- ja sidususkriteeriumi, kus kavale antakse hinne B (sama hinne anti ka algsele kavale).

2.Kava muutmise eesmärgid 

Eesti muudetud taaste- ja vastupidavuskavasse lisatakse vastavalt taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artiklile 21c REPowerEU peatükk ning kava annab jõulise vastuse geopoliitilistele ja energiaprobleemidele, millega Euroopa Liit on alates 2021. aasta lõpust ja 2022. aasta algusest kokku puutunud. Taaste- ja vastupidavusrahastu määruse muutmine toetab veelgi reforme ja investeeringuid, millega aidatakse järk-järgult loobuda Venemaa fossiilkütuste impordist ning tehakse kodumajapidamistele ja ettevõtetele kogu Euroopas kättesaadavaks puhas, taskukohane ja turvaline energia. Kava ja sellele hiljuti lisatud REPowerEU peatüki kohaselt kavandatud muudatusete eesmärk on täita 2022. aasta Euroopa poolaasta tsükli raames Eestile antud riigipõhiseid soovitusi.

Vastavalt taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 18 lõikele 2 on Eesti põhjendanud osa oma muudatustest maksimaalse rahalise toetuse vähendamisega. Eestile ette nähtud maksimaalset rahalist toetust ajakohastati 30. juunil 2022 ja seda vähendati 969,5 miljonilt eurolt 863,49 miljonile eurole (enne toetuskulude mahaarvamist). Selle ajakohastuse arvessevõtmiseks teeb Eesti ettepaneku jätta oma taastekavast välja järgmised kolm meedet: läänesuunalise Tallinn-Rohuküla raudteeliini uue lõigu rajamine, Rail Balticu mitmeliigilise ühisterminali ehitamine Tallinnasse ja mitmeotstarbeliste meditsiinikopterite võimekuse loomine. Need meetmed tuleks eraldise vähendamise tõttu taastekavast välja jätta.

Vastavalt taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 21 lõikele 1 on Eesti põhjendanud 19 meetme muutmist objektiivsete asjaoludega. 2022. aastal toimus Eestis võrreldes 2021. aastaga märkimisväärne üldine hinnatõus ja Eesti majandus on 24. veebruaril 2022 alanud Venemaa provotseerimata sõjalise agressiooni tõttu Ukraina vastu kannatanud rohkem kui teiste ELi liikmesriikide majandus. Eurostati hinnangul on energia, elektri ja gaasi hind 2022. aastal Eestis tõusnud teiste ELi liikmesriikidega võrreldes märkimisväärselt. Tarbijahinnaindeksi inflatsioon jõudis augustis 2022 haripunkti 25,2 %, keskmine inflatsioon 2022. aastal oli 19,4 %, mis on kõrgeim inflatsioonimäär viimase 25 aasta jooksul. 2022. aasta keskmine inflatsioonimäär oli ka kõrgeim euroala riikide hulgas. Eesti majandust mõjutasid mitmed tegurid, nagu tarneahelate häired, kõrged energiahinnad, investeeringuhindade tõusu kiirenemine, kõrgemad ehitushinnad ja ehitusmaterjalide tarnehäired. Ehitushindade tõus muutis mõne taastekavas ette nähtud algse projekti hanke korraldamise palju kulukamaks kui esialgu eeldati, ja põhjustas osa hankemenetluste korraldamisel suuri viivitusi. Eespool loetletud sotsiaal-majanduslike tegurite kumulatiivne mõju kujutab endast objektiivset asjaolu, mistõttu osa kavast ei ole võimalik täita ja seega on Eesti taotlus taastekava muuta põhjendatud.

Muudetud taastekava ja REPowerEU peatüki peamised elemendid on loetletud allpool komponentide kaupa.

Komponent 1 (ettevõtete digipööre), sihipärane muudatus

Investeeringud 1.2 „E-ehituse arendamine“ ja 1.3 „E-veoselehe teenuste arendamine“: Eesti seadis kahele investeeringule tagasihoidlikuma eesmärgi, et toetada e-ehituse ja e-veoselehtede teenuste arendamist. Muudatused on põhjendatud määruse (EL) 2021/241 artikli 21 lõike 1 alusel, sest inflatsioon on kõrgem ja IT-sektoris on palgad tõusnud.

Reform 1.4 „Oskuste reform ettevõtete digipöördeks“: reformi „Oskuste reform ettevõtete digipöördeks“ ühe eesmärgi saavutamine on aasta võrra edasi lükatud ja ühte toimimisega seotud üksikasja (koolitustegevuse registreerimise IT-platvorm) on muudetud. Muudatus on põhjendatud määruse (EL) 2021/241 artikli 21 lõike 1 alusel, sest Eesti haridusministeerium pidas esmatähtsaks vajadust integreerida Ukraina pagulased haridussüsteemi ja seetõttu tekkisid viivitused ministeeriumi muude meetmete elluviimisel, sealhulgas töös, mida tehti seoses edasilükkamiseks kavandatud eesmärgiga.

Komponent 2 (ettevõtete rohepööre), sihipärane muudatus

Investeering 2.2 „Roheoskused“: roheoskuste investeeringu vahe-eesmärk on ühe aasta võrra edasi lükatud, sest on tekkinud vajadus integreerida Ukraina pagulased Eesti haridussüsteemi ja see on tekitanud viivitusi asjaomase ministeeriumi muude meetmete elluviimisel, sealhulgas roheoskuste täiendus- ja ümberõppe mooduli väljatöötamisel. See muudatus on põhjendatud määruse (EL) nr 2021/241 artikli 21 lõike 1 alusel.

Investeering 2.5 „Ressursitõhusate rohetehnoloogiate kasutuselevõtt“: meede koosneb kaht liiki investeeringutest: ühtedega edendatakse ressursitõhusat keskkonnahoidlikku tehnoloogiat tööstusrajatiste jaoks ja teistega väärindatakse bioressursse. Selleks et saavutada kümne projekti kokkulepitud eesmärk, on Eesti määruse (EL) 2021/241 artikli 21 lõike 1 kohaselt teinud ettepaneku suurendada 5 miljoni euro võrra meetme hinnangulisi kulusid, mis on seotud bioressursside väärindamisega, sest ehituse ja seadmete kulud on tõusnud. Samuti on Eesti palunud suurendada 10 miljoni euro võrra ressursitõhusa keskkonnahoidliku tehnoloogiaga seotud hinnangulisi kulusid, et oleks võimalik rakendada 11 täiendavat projekti.

Investeering 2.7 „Tingimuste ja võimaluste loomine taastuvenergial põhinevate rohelise vesiniku tehnoloogiate kasutuselevõtuks“: määruse (EL) 2021/241 artikli 21 lõike 1 alusel on Eesti teinud ettepaneku lükata edasi ühe eesmärgi saavutamine, nimelt rohelise vesiniku tootmistehnoloogia kasutuselevõtt, 2025. aasta kolmandasse kvartalisse. Eesti oli oma taotlusvooru kavandamisel tuginenud mõistlikele eeldustele üldise grupierandi määruse muudatuse sisu kohta, mida siis ette valmistati ja mille komisjon 9. märtsil 2023 heaks kiitis. Kuna Eesti eeldused ei kajastu muudetud üldises grupierandi määruses, peab Eesti muutma taotlusvooru ülesehitust ja pikendama seetõttu taotluste esitamise tähtaega.

Investeering 2.8 „Energiavarustuskindluse investeeringutoetus“: mitme määruse (EL) 2021/241 artikli 21 lõike 1 kohase investeeringu väljajätmine võimaldab Eestil lisada kavasse uusi meetmeid. Eelkõige sisaldab muudetud kava uut meedet, millega toetatakse ettevõtete üleminekut fossiilenergialt alternatiivsetele energiaallikatele. Toetatavad energiaallikad on taastuvad energiaallikad, elektrifitseerimine, arvestist tarbija pool energia salvestamise rakendused ja ühendus tõhusate kaugküttesüsteemidega. Investeeringuga tagatakse ettevõtete energiavarustuskindlus ja toetatakse energiaallikate mitmekesistamist.

Komponent 3 (digiriik), sihipärane muudatus 

Investeering 3.8 „Väga suure läbilaskevõimega lairibavõrkude ehitamine“: selle meetme raames on tehtud ettepanek teha muudatus ja lükata 2025. aasta detsembrisse edasi ühe investeeringu eesmärk, nimelt väga suure läbilaskevõimega lairibavõrgu kasutuselevõtt uutes kohtades. Viivituse aluseks on määruse (EL) 2021/241 artikli 21 lõige 1, sest projektikonkursi ettevalmistusetapis ilmnesid ootamatud probleemid

Komponent 4 (energeetika), sihipärane muudatus

Investeering 4.3 „Väikeelamute rekonstrueerimise toetamine“: Eesti on meedet laiendanud ja suurendanud hinnangulisi kulusid 28,9 miljoni euro võrra ning lisanud uue eesmärgi rekonstrueerida 900 elamut.

Investeering 4.5 „Elektrivõrgu tugevdamise programm taastuvenergia tootmisvõimekuse suurendamiseks ning kliimamuutustega kohanemiseks“: määruse (EL) 2021/241 artikli 21 lõige 1 alusel on Eesti suurendanud hinnangulisi kulusid 6,2 miljoni euro võrra, sest ehituse ja seadmete kulud on kasvanud.

Investeering 4.6 „Tööstusaladel elektritootmisseadmete kasutuselevõtu hoogustamise programm“: ehituse ja seadmete kulude kasvu tõttu suurendati määruse (EL) 2021/241 artikli 21 lõike 1 alusel meetme hinnangulisi kogukulusid 2,1 miljoni euro võrra. Selle investeeringu eesmärk on soodustada ja hoogustada elektrivõrguga liitmise toetamise kaudu tööstusaladel taastuvenergia tootmist.

Investeering 4.7 „Energiasalvestuse pilootprogramm“: see meede on pilootprogramm, millega toetatakse energiasalvestusseadmeid. Kooskõlas määruse (EL) 2021/241 artikli 21 lõikega 1 ning ehituse ja seadmete kulude suurenemise tõttu suurendati hinnangulisi kulusid 1,6 miljoni euro võrra.

Investeering 4.8 „Avamere tuuleparkide arendamise edendamine“: mitme määruse (EL) 2021/241 artikli 21 lõike 1 kohase investeeringu väljajätmine võimaldab Eestil lisada kavasse uusi meetmeid. Eelkõige on Eesti lisanud uue meetme, millega nähakse ette asendada radarisüsteem, mis takistas avamere tuuleparkide kasutuselevõttu. Kui uus radarisüsteem on kasutusele võetud, kõrvaldab Eesti Riia lahes ning Hiiumaal, Saaremaal ja Vormsil paiknevate tuuleturbiinide kõrguse piirangud.

Komponent 5 (säästlik transport), oluline muudatus:

Investeering 5.2 „Läänesuunalise Tallinna-Rohuküla raudteeliini uue lõigu rajamine“: Eesti maksimaalse rahalise toetuse vähendamine tähendab, et saab rahastada vähem elektrifitseeritud raudtee kilomeetreid (55 km asemel 15 km). Kooskõlas määruse (EL) 2021/241 artikli 18 lõikega 2 palub Eesti selle investeeringu muudetud taastekavast välja jätta.

Investeering 5.2.a „Multifunktsionaalne töölaev“: mitme määruse (EL) 2021/241 artikli 21 lõike 1 kohase investeeringu väljajätmine võimaldab Eestil lisada kavasse uusi meetmeid. Eelkõige sisaldab muudetud kava uut meedet, mis võimaldab korralda merepatrulli- ja saastetõrjeoperatsioone ning millega suurendatakse keskkonnauuringute läbiviimise suutlikkust. Lisaks kasutatakse laeva meretranspordi toimimiseks vajalike veeteede ohutuse ja seisukorra tagamiseks. Selleks hangitakse vähese heitega töölaev, millel on teadustöö-, poide paigaldamise ja saastetõrjesuutlikkus.

Investeering 5.3 „Rail Balticu mitmeliigilise ühisterminali ehitamine“: Eesti maksimaalse rahalise toetuse vähendamise tõttu vastavalt taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 18 lõikele 2 ja objektiivsete asjaolude tõttu vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 21 lõikele 1 palus Eesti selle investeeringu ja vastavad eesmärgid välja jätta. Objektiivsed asjaolud on seotud mõjuga, mis on Venemaa sõjalisel agressioonil Ukraina vastu ehitustööde hindadele Eestis. Lisaks on üldiste viivituste tõttu riigihankeetapis muutunud ebarealistlikuks ajakava lõpetada Rail Balticu ehitus 2026. aastal.

Investeering 5.3.a „Rail Balticu viaduktide ehitamine“: mitme määruse (EL) 2021/241 artikli 21 lõike 1 kohase investeeringu väljajätmine võimaldab Eestil lisada kavasse uusi meetmeid. Eelkõige on Eesti lisanud uue investeeringu, mille eesmärk on suurendada Eestis säästliku transpordi osakaalu Rail Balticu projektile kaasaaitamise kaudu, sest see ühendab kolme Baltimaad ja parandab piirkondlikku ühenduvust. Investeeringuga ehitatakse Kangru ristmikule Tallinna lähedal viis viadukti.

Investeering 5.4 „Tallinna Vanasadama trammiliini rajamine“: investeeringu maksumus on osutunud sotsiaal-majandusliku olukorra muutumise, ehituskulude ootamatu märkimisväärse tõusu ja ehitustööde viivituste tõttu algselt prognoositust kallimaks. Jätkuv tervisekriis ja ülemaailmne materjalipuudus ning Ukrainas toimuva sõja tõttu tekkinud olulised tarneahela häired ja tööjõupuudus (sest paljud Ukraina töölised on lahkunud oma kodumaad kaitsma) on avaldanud märkimisväärset mõju ehitushindadele ja põhjustanud viivitusi. Määruse (EL) 2021/241 artikli 21 lõike 1 kohaselt on Eesti teinud ettepaneku lükata pooleteise aasta võrra (2024. aasta teisest kvartalist 2025. aasta neljandasse kvartalisse) edasi eesmärk võtta kasutusele uus trammiliin. Eesti on taotlenud ka muude meetmete väljajätmise tõttu vabanenud vahendite kasutamist, et suurendada investeeringu hinnangulist maksumust 10,5 miljoni euro võrra.

Komponent 6 (tervishoid ja sotsiaalkaitse), oluline muudatus

Investeering 6.2 „Põhja-Eesti meditsiinilinnaku loomine“: määruse (EL) 2021/241 artikli 21 lõike 1 alusel jäetakse Põhja-Eesti meditsiinilinnaku investeering välja. Eesti teeb ettepaneku jätta välja Põhja-Eesti meditsiinilinnaku investeering, sest Venemaa agressiooni tõttu Ukraina vastu tuleb haiglale lisada varjend (maa-alune korrus) ning see suurendaks ehituskulusid ja ehitustöid ei suudetaks lõpetada taaste- ja vastupidavusrahastu tähtaja kohaselt hiljemalt 2026. aasta jooksul.

Reform 6.1 A „Eesti tervishoiukorralduse terviklik muutmine“: kooskõlas määruse (EL) 2021/241 artikli 21 lõikega 1 on õdede hüvitamissüsteemi loomine edasi lükatud 2024. aasta teise kvartalisse. Eesti on selgitanud, et kõiki meetme elemente ei ole võimalik esialgse ajakava jooksul saavutada. Viivitus on tingitud vajadusest pidada esmatähtsaks seadusloomet ja anda suuniseid meditsiiniõdedele, kes toetasid Ukrainast pärit pagulasi, ning see puudutab üksnes õdede jaoks uue hüvitamissüsteemi loomist. See viivitus ei mõjuta arstide ja proviisorite hüvitamissüsteemi muudatusi.

Investeering 6.2.a „TERVIKUMi ehitamine Viljandisse“: mitme määruse (EL) 2021/241 artikli 21 lõike 1 kohase investeeringu väljajätmine võimaldab Eestil lisada kavasse uusi meetmeid. Eelkõige sisaldab Eesti muudetud taaste- ja vastupidavuskava uut investeeringut haigla ja esmatasandi tervisekeskuse (TERVIKUM) ehituseks Viljandis, et parandada Eestis tervishoiuteenuste kättesaadavust ning tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeteenuste integreeritud pakkumist. Investeering aitab kaasa kvaliteetsee integreeritud hoolduse pakkumisele Viljandimaa ja naabermaakondade elanikele.

Investeering 6.5 „Mitmeotstarbeliste meditsiinikopterite võimekuse loomine“: artikli 18 lõike 2 alusel on mitmeotstarbeliste meditsiinikopterite võimekuse loomise meede kavast välja jäetud.

Komponent 8 (REPowerEU peatükk) 

REPowerEU peatüki kohaselt ja määruse (EL) 2021/241 artikli 21c põhjal on Eesti teinud ettepaneku meetmete kohta, millega toetatakse kaht uut investeeringut ja üht laiendatud reformi.

Reform 8.1 „Taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu hõlbustamine“: reformil 4.4 põhineva reformi raames elluviidavad tegevused keskenduvad tuuleenergiaprojektidele Eestis: vähendatakse regulatiivseid takistusi tuuleenergiaprojektide arendajate jaoks ja luuakse kiiremaks arendamiseks vajalik raamistik. Lisaks tugevdatakse reformiga kohalike omavalitsuste suutlikkust tuuleenergia arendamiseks vajalikes haldusmenetlustes.

Investeering 8.2 „Programm taastuvenergia tootmise jaotusvõrku integreerimise võimekuse suurendamiseks“: meetmega suurendatakse jaotusvõrkude võimsust 160 MW võrra, millega tagatakse taastuvatest energiaallikatest elektri tootjatele parem juurdepääs võrgule ja võrgu vastupidavus kliimamuutusetele (tormikindlus). Elektrivõrgu vaba võimsus väheneb iga uue ühendusega. Selleks et tagada võimalus pakkuda uusi ühendusi, tuleb elektrivõrku pidevalt investeerida.

Investeering 8.3 „Suurendada kestliku biometaani tootmist ja kasutuselevõttu“: meede aitab kogu biogaasiahelas teha sektoriülest kaardistamist ja analüüsi, et selgitada välja võimalikud kitsaskohad ja võimalused suurendada nii tootmist kui ka kasutuselevõttu ning kavandada uusimate suundumuste põhjal ka kestliku biogaasi/biometaani kasutamise juhtimise stsenaariume ja meetmeid. Eesmärk on toetada projekte, millega kiiresti suurendatakse kestliku biometaani tootmissuutlikkust, et vähendada sõltuvust Venemaa fossiilkütuste impordist ja kiirendada energiasüsteemi ümberkujundamist.

REPowerEU peatüki kohaselt esitatud meetmed on üldjoontes sobivad, et lahendada peamised probleemid, mida on kirjeldatud kooskõlas määrusega (EL) 2023/435 koostatud kavas „REPowerEU“. REPowerEU peatüki meetmete rakendamine peaks aitama eelkõige kaasa määruse (EL) 2021/241 artikli 21c lõike 3 punktides b ja e sätestatud eesmärkide saavutamisele. Hiljuti tutvustatud meetmed on Eesti välja töötanud tehnilise toe instrumendi raames tehtud põhjaliku töö tulemusena, et aidata kindlaks teha sobivaimad reformid ja investeeringud vastavalt aruandele „REPowerEU toetus: muudetud ülevaade Eesti kohta“ 1 . Lisaks on Eesti valitus viinud läbi taastuvenergia arendamise kiirendamise auditi, 2 et teha kindlaks Eesti energeetikasektori jaoks sobivaimad meetmed. Lubade andmise menetluse reform on eriti põhjalik ja selle eesmärk on teha kindlaks tuuleenergia jaoks sobivad piirkonnad, lihtsustada lubade andmist ja suurendada lube andvate asutuste suutlikkust ning seega hõlbustada taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu. Kestliku biogaasi ja kestliku biometaani meetmega luuakse ajakohastatud ja terviklik tulevikunägemus selle kasutuselevõtust ning toetatakse projekte, mille eesmärk on suurendada kestliku biogaasi ja kestliku biometaani kasutuselevõttu.

Eelmine kirjeldus kava rakendamise ja järelevalve aspektide ning soolise võrdõiguslikkuse kohta, nagu on kajastatud komisjoni talituste töödokumendis SWD(2021) 285 final, 3 jääb kehtima.

Taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatavate meetmete suhtes kohaldatakse täielikult riigiabi- ja konkurentsieeskirju. Liikmesriikide ametiasutuste kaudu suunatud liidu vahendid, nagu taaste- ja vastupidavusrahastu vahendid, muutuvad riigi vahenditeks ja võivad kujutada endast riigiabi. Kui tegemist on riigiabiga, tuleb nendest meetmetest teatada ja komisjon peab need heaks kiitma, enne kui liikmesriik saab abi anda, välja arvatud juhul, kui need meetmed on hõlmatud olemasoleva abikavaga või vastavad grupierandi määruse kohaldatavatele tingimustele, eelkõige üldisele grupierandi määrusele, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks 4 . Kui tegemist on riigiabiga ja sellest tuleb teatada, on liikmesriik kohustatud kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikega 3 riigiabimeetmetest enne abi andmist komisjonile teatama. Sellega seoses ei saa Eesti poolt taaste- ja vastupidavuskavas läbi viidud riigiabi enesehindamist käsitada riigiabist teatamisena. Kui Eesti leiab, et taaste- ja vastupidavuskavas sisalduv erimeede hõlmab vähese tähtsusega abi või teatamiskohustusest vabastatud abi, on Eesti kohustus tagada kohaldatavate normide täielik järgimine.

Tabel uute ja muudetud komponentide ja nendega seotud hinnanguliste kulude kohta.

3.Kava hindamise kokkuvõte

3.1. Majanduslikule ja sotsiaalsele olukorrale vastav mitmekülgne ja piisavalt hästi tasakaalustatud lahendus

Eesti muudetud kava ja REPowerEU peatükk sisaldavad tasakaalustatud reforme ja investeeringuid, mis toetavad määruse (EL) 2021/241 artiklis 3 osutatud kuue sambaga liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust. Kava muutmine ja REPowerEU peatükk mõjutavad ainult hinnangut, mis antakse kava panusele rohepöördesse (1. sammas). Teiste sammaste puhul ei mõjuta taastekava kavandatud muudatuste olemus ja ulatus varasemat hinnangut, mis anti kavas pakutud majanduslikule ja sotsiaalsele olukorrale vastavale mitmekülgsele ja piisavalt hästi tasakaalustatud lahendusele, ning see aitab seega asjakohaselt kaasa kõigi kuue taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artiklis 3 osutatud samba rakendamisele, nagu on kajastatud töödokumendis SWD(2021) 285 final. Rohepööret käsitleva sambaga seoses kajastatakse Eesti muudetud taastekavas ja lisatud REPowerEU peatükis keskkonnaprobleeme eelkõige komponendi 2 (ettevõtete rohepööre), komponendi 4 (energiatõhusus), komponendi 5 (säästlik transport) ja komponendi 8 (REPowerEU peatükk) raames.

Rohepöördega seotud probleeme käsitletakse komponendi 2 raames tehtava uue investeeringu 2.8 alusel, millega toetatakse ettevõtete üleminekut fossiilenergialt alternatiivsetele energiaallikatele. Eesmärk on toetada ettevõtete üleminekut senistelt ja ebamõistlikult kulukatelt energiaallikatelt alternatiivsetele konkureerivatele energiaallikatele, millel on positiivne mõju kliimamuutuste leevendamisele ja energiajulgeolekule. Toetatavad energiaallikad on taastuvad energiaallikad, elektrifitseerimine ja ühendus tõhusate kaugküttesüsteemidega.

Meede tähendab olulist jõupingutust, et edendada komponendi 4 raames avamere tuuleparkide arendamist, mis aitab täiustada taastuvaid energiaallikaid ja seega suurendada taastuvenergia osakaalu Eesti energiaallikate jaotuses. Maismaa ja avamere tuuleparkidel on suur tootmispotentsiaal ja need on kõige kulutõhusam viis, et suurendada taastuvenergia tootmist ning elektritootmist üldiselt. Uute taastuvenergia tootmisrajatiste ehitamine aitab üle minna kliimaneutraalsele energiatootmisele ja vähendada sõltuvust fossiilkütustest.

Komponendi 5 raames hiljuti lisatud säästliku transpordi meede aitab arendada keskkonnasäästlikumaid transpordiliike ja toetab kliimasõbralike transpordiliikide osakaalu suurendamist, eelkõige tänu raudtee- ja meretranspordi toetamisele. Rail Balticu viie viadukti ehitamine aitab arendada uut elektrifitseeritud raudteeühendust ja uus vähese heitega töölaev toetab muu hulgas bioloogilise mitmekesisuse kaitset. Need investeeringud aitavad Eestil edendada üleminekut kliimasõbralikumatele transpordiliikidele ja aitavad kaasa transpordisektori heitkoguste pikaajalisele vähendamisele.

REPowerEU peatüki meetmed toetavad 2030. aasta kliimaeesmärkide ja 2050. aastaks seatud ELi kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamist, sest nendega soodustatakse taastuvenergia kasutuselevõttu. Täpsemalt on Eesti komponendi 8 raames kavandanud meetmed, mis hõlbustavad taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu ja millega valmistutakse CO2 heite vähendamiseks teatavates majandussektorites, suurendatakse taastuvenergia tootmise jaotusvõrku integreerimise võimekust ning kestliku biometaani tootmist ja kasutuselevõttu.

Rahastu kuue samba hõlmatus Eesti muudetud taastekava komponentidega

● = komponendi investeeringud ja reformid annavad sambasse märkimisväärse panuse; ○ = komponent toetab sammast osaliselt

***

Võttes arvesse kõiki Eesti kavandatud reforme ja investeeringuid, vastab muudetud taaste- ja vastupidavuskava endiselt majanduslikule ja sotsiaalsele olukorrale suures ulatuses mitmekülgselt ja piisavalt hästi tasakaalustatud viisil ning aitab seega asjakohaselt kaasa kõigi kuue taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artiklis 3 osutatud samba rakendamisele, võttes arvesse Eesti eriomaseid probleeme ja rahalise toetuse suurust. See õigustaks taaste- ja vastupidavusrahastu määruse V lisa hindamiskriteeriumi 2.1 alusel hinnet A.

3.2. Seos riigipõhiste soovituste ja Euroopa poolaastaga

Üldiselt on Eesti muudetud taastekavaga tagatud Eesti majanduslikule ja sotsiaalsele olukorrale mitmekülgne ja asjakohane lahendus. Kuigi muudetud kavas on mõned meetmed välja jäetud, on sellesse lisatud uusi reforme ja investeeringuid, mis aitavad lahendada olulise osa riigipõhistes soovitustes osutatud probleemidest.

Viimastes riigipõhistes soovitustes soovitati Eestil 2022.–2023. aastal võtta meetmeid neljas peamises poliitikavaldkonnas. Kõigepealt peaks Eesti 2023. aastal tagama, et riiklikult rahastatavate jooksvate kulude kasv oleks kooskõlas üldiselt neutraalse eelarvepoliitikaga, võttes arvesse jätkuvat ajutist ja suunatud toetust kodumajapidamistele ja ettevõtetele, mis on energiahindade tõusu suhtes kõige haavatavamad, ja Ukrainast põgenevatele inimestele. Sellega seoses pidi Eesti olema valmis kohandama jooksvaid kulutusi vastavalt muutuvale olukorrale ning suurendama avaliku sektori investeeringuid rohe- ja digipöördesse ning energiajulgeolekusse (1. riigipõhine soovitus (2022)). Teiseks soovitati Eestil jätkata oma taaste- ja vastupidavuskava rakendamist kooskõlas nõukogu 29. oktoobri 2021. aasta rakendusotsuses esitatud eesmärkide ja sihtidega (2. riigipõhine soovitus (2022)). Kolmandaks soovitati tugevdada sotsiaalkaitset, sealhulgas laiendada töötushüvitiste katvust, ning parandada pikaajalise hoolduse taskukohasust ja kvaliteeti (3. riigipõhine soovitus (2022)). Samuti soovitati Eestil vähendada üldist sõltuvust fossiilkütustest ja suurendada energiatõhusust ning suurendada stiimuleid kestliku ja vähem saastava transpordi edendamiseks (4. riigipõhine soovitus (2022)).

Eesti kavasse, kuhu on lisatud REPowerEU peatükk, lisatud uute meetmetega suurendatakse avaliku sektori investeeringuid rohepöördesse ning energiajulgeolekusse (1. riigipõhine soovitus (2022)). Komponendi 2 (ettevõtete rohepööre) raames on Eesti kavandanud meetmed, millega arendatakse roheoskusi ja võetakse kasutusele ressursitõhusad rohetehnoloogiad. Energiavarustuskindluse investeeringutoetuse meetmega tagatakse ettevõtete energiavarustuskindlus ja toetatakse energiaallikate mitmekesistamist.

Riiklikku taaste- ja vastupidavuskavasse lisatud uue meetmega aidatakse parandada tervishoiu- ja sotsiaalhooldusteenuste integreeritud pakkumist (3. riigipõhine soovitus (2022)). Investeering, mis on ette nähtud esmatasandi tervisekeskuse TERVIKUM ehituseks Viljandis, hõlmab uue haigla ja tervisekeskus ehitust, et teha tervishoiuteenused Viljandi piirkonnas elavatele inimestele kättesaadavamaks. Siiski on vaja täiendavaid jõupingutusi, et tugevdada sotsiaalkaitset, sealhulgas laiendada töötushüvitiste katvust, hõlmates eelkõige lühiajalist tööd tegevad ja ebatüüpilises töösuhtes olevad inimesed (3. riigipõhine soovitus (2022)).

REPowerEU peatüki alusel võetava mitme uue meetme eesmärk on vähendada üldist sõltuvust fossiilkütustest ja nende kasutamist ning kiirendada taastuvenergia kasutuselevõttu, sealhulgas lubade andmise menetluse edasise ühtlustamise kaudu, ja tugevdada kodumaist elektrivõrku (4. riigipõhine soovitus (2022)). Lubade andmise menetluse reformi eesmärk on teha kindlaks tuuleenergia jaoks sobivad piirkonnad, lihtsustada lubade andmist ja suurendada lube andvate asutuste suutlikkust ning seega edendada taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu. Investeering kestlikku biogaasi ja kestlikku biometaani edendab kestliku biometaani kasutuselevõttu ja kiirendab taastuvate energiaallikate kaasamist. Meede koosneb iseseisvast uuringust, mille käigus tehakse kindlaks vajalikud regulatiivsed, organisatsioonilised ja finantsmeetmed, ning kestliku biogaasi ja kestliku biometaani tootmise alustamisest ja kasutuselevõtust, millega aidatakse kiirendada taastuvate energiaallikate kaasamist. Lisaks edendatakse komponendi 4 raames uue meetmega avamere tuuleparkide arendamist, mis aitab Eestil suurendada taastuvenergia osakaalu energiaallikate jaotuses.

Mitme lisatud meetme eesmärk on teha täiendavaid jõupingutusi, millega suurendatakse transpordisüsteemi kestlikkust ja vähendatakse transpordisektori CO2 heidet, et vähendada vastavalt riigiaruandele heitkoguseid. Kuigi teatavate säästliku transpordi valdkonnas antud soovituste järgimine oli ette nähtud väljajäetud meetmetega Rail Balticu Ülemiste terminali ja Rohuküla raudtee elektrifitseerimise kohta, toetakse ka lisatud uute meetmetega eesmärki suurendada jõupingutusi, et parandada transpordisüsteemi kestlikkust (4. riigipõhine soovitus (2022)). Seega on nii hiljuti lisatud investeering multifunktsionaalse töölaeva hankimiseks kui ka investeering Rail Balticu viaduktide ehitamiseks seotud ülesandega rahuldada vajadus vähem saastava transpordi järele. Eesti muudetud kava ei sisalda siiski lahendust maanteesõidukipargi uuendamise probleemile. Samuti jäeti kavast välja raudtee elektrifitseerimise meede ja uued meetmed ei paku enam kõnealuse soovitusega seotud lahendusi.

Eesti taaste- ja vastupidavuskava muudatused aitavad samuti suurendada ambitsioone saavutada kõrgemad eesmärgid väikeelamute rekonstrueerimisel ja ressursitõhusate keskkonnahoidlike tehnoloogiate kasutuselevõtul kooskõlas 2022. aasta riigipõhiste soovitustega.

Üks riigipõhine soovitus ei kuulu Eesti taaste- ja vastupidavuskava kohaldamisalasse. See on soovitus tagada, et riiklikult rahastatavate jooksvate kulude kasv oleks kooskõlas üldiselt neutraalse eelarvepoliitikaga, võttes arvesse jätkuvat ajutist ja suunatud toetust kodumajapidamistele ja ettevõtetele, mis on energiahindade tõusu suhtes kõige haavatavamad, ja Ukrainast põgenevatele inimestele. Tuleb siiski mainida, et prognooside kohaselt jätkab Eesti 2023. aastal taaste- ja vastupidavusrahastust antava tagastamatu toetuse kasutamist, et rahastada täiendavaid investeeringuid majanduse taastamise toetuseks.

Eesti muudetud taastekavaga rakendatakse ka edaspidi riigipõhiseid soovitusi. Kava prioriteedid on kooskõlas asjaomaste riigipõhiste soovituste täitmisega. Selliste kavandatud reformide ja investeeringute tulemusena, mis on suunatud Eesti majanduse ja ühiskonna kõige pakilisemate probleemide lahendamisele, on kava prioriteedid suunatud olulistele teemadele ja peaksid aitama need probleemid tulemuslikult lahendada.

 ***

Võttes arvesse Eesti kavandatud reforme ja investeeringuid, aitab muudetud taastekava eeldatavasti tõhusalt lahendada kõiki probleeme või olulist osa probleemidest, millele on osutatud riigipõhistes soovitustes, või probleeme, millele on osutatud muudes asjakohastes dokumentides, mille komisjon on Euroopa poolaasta raames ametlikult vastu võtnud. Muudetud taastekavas pakutakse Eesti majanduslikule ja sotsiaalsele olukorrale asjakohane lahendus. See õigustaks taaste- ja vastupidavusrahastu määruse V lisa hindamiskriteeriumi 2.2 alusel hinnet A.

3.3. Kasvupotentsiaal, töökohtade loomine, majanduslik, institutsiooniline ja sotsiaalvaldkonna vastupidavus, Euroopa sotsiaalõiguste sammas, kriisi mõju leevendamine ning sotsiaalne territoriaalne ühtekuuluvus ja lähenemine

***

Eesti taaste- ja vastupidavuskavas kavandatud muudatuste olemus ja ulatus ei mõjuta varasemat hinnangut (hinne A) kava mõjule tugevdada majanduse kasvupotentsiaali, luua uusi töökohti, suurendada liikmesriigi majanduse, sotsiaalvaldkonna ja institutsioonilist vastupidavust, rakendada Euroopa sotsiaalõiguste samba meetmeid, sealhulgas laste- ja noortepoliitika edendamise abil, ning leevendada COVID-19 kriisi majandus- ja sotsiaalmõju ning suurendada sellega liidus majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ja lähenemist, nagu on kajastatud dokumendis SWD(2021) 285 final.

3.4. Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

Eesti muudetud taaste- ja vastupidavuskava, millele on lisatud REPowerEU peatükk, peaks ka edaspidi tagama, et ükski kavas sisalduv meede ei kahjusta taksonoomiamääruse artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärkide saavutamist.

Muudetud kavas hinnatakse põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimist metoodika alusel, mis on sätestatud komisjoni tehnilistes suunistes põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu määruse puhul (2021/C 58/01). Iga muudetud reformi ja investeeringut on hinnatud süstemaatiliselt ning kahes etapis. Hindamise käigus jõutakse järeldusele, et ühegi muudetud meetmega ei kaasne olulise kahju oht, või kui tehakse kindlaks, et oht on olemas, korraldatakse üksikasjalikum hindamine, mis näitab olulise kahju puudumist.

Uute meetmete puhul tagatakse hindamisega näiteks, et Viljandis asuvale uuele haiglale ja esmatasandi tervisekeskusele TERVIKUM paigaldatakse päikesepaneelid, millega vähendatakse kompleksi kütmisel tekkivat heidet, ja päikesepaneelidele lisandub kaugküte. Hindamise käigus pööratakse erilist tähelepanu ehitusjäätmete käitlemisele. Võimaluse korral jäätmed sorteeritakse ja neid korduskasutatakse.

Multifunktsionaalse töölaeva kvalifitseerimise tingimuste hulka kuuluvad muu hulgas järgmised tingimused: töölaev peab kasutama kütusena kas elektrit, kestlikku biometaani või rohelist vesinikku ning see kütus peab vastama taastuvenergia direktiivis sätestatud nõuetele.

Lääne-Eestis asuva radari asukohta muudetakse, et piirkonda saaks rajada suure tuulepargi. Kuna radar paigaldatakse maismaale, siis ei mõjuta see mere ökosüsteemi.

Ettevõtete energiavarustuskindluse toetusega soodustatakse nende üleminekut fossiilkütuste kasutamiselt taastuvatele energiaallikatele ja elektrifitseerimist. Fossiilkütused ei ole toetuskõlblikud, nende suhtes kohaldatakse põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ kohast välistamisnimekirja.

Rail Balticu viadukte ei ole kavas ehitada Natura 2000 võrgustiku alale ega kaitsealale, iga viadukti kohta koostatakse eraldi hinnang. Ehitustööde käigus võetakse ökosüsteemile avalduva mõju vähendamise meetmeid. Hindamise käigus pööratakse erilist tähelepanu ehitusjäätmete käitlemisele. Võimaluse korral jäätmed sorteeritakse ja neid korduskasutatakse.

REPowerEU peatüki meetme hulgas sisalduva reformiga, millega kiirendatakse energiasüsteemi CO2 heite vähendamist taastuvenergiaprojektide kiirema rakendamise kaudu, on kavas võtta kasutusele vähemalt 1 000 MW tuuleenergiat. Hindamine põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaselt keskendub tuuleenergia arendamise mõjule ja tagab, et investeeringute kliimakindluse arvessevõtmine kaasatakse sobilike piirkondade valimise protsessi. Hindamine sisaldab ka selliste leevendusmeetmete loetelu, millega leevendatakse mõju bioloogilisele mitmekesisusele. Taastuvenergia tootmise jaotusvõrku integreerimise võimekuse suurendamise programmi kohta täpsustatakse, et selle puhul ei nähta ette mõju bioloogilisele mitmekesisusele, sest meede on suunatud mikrotootjatele ja maakasutust olulisel määral ei mõjutata. Investeering, millega soodustatakse kestliku biometaani tootmist, on suunatud jäätmetele ja tootmisjääkidele, ning seega toetatakse sellega ringmajandust. Täpsustatakse, et sisendjäätmete kindlaksmääramisel tuleks järgida jäätmehierarhiat, et soodustada korduskasutust ja ringlussevõttu. Jäätmeid ja tootmisjääke tuleks koguda kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Biogaasi tootmisprotsessi käigus tekib kääritussaadus, mis sisaldab taimetoitaineid ning tuleks suunata tagasi pinnasesse, sest see on väärtuslik mullaparandusaine ja väetis. Biomassist toodetavat energiat võib toota ainult jäätmetest ja tootmisjääkidest, mitte aga energia- ega söödakultuuridest.

Vajaduse korral sätestatakse põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ hindamise nõuded meedet käsitlevas õigusaktis ja selle põhimõtte järgimine määratakse kindlaks meetme ühe eesmärgi või sihi raames. Nii tagatakse, et vastavate meetmete alusel saab väljamakseid teha alles siis, kui on tagatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimine. Näiteks mõne meetme puhul, mille jaoks on vaja projektikonkursse või osalemiskutseid, et valida välja konkreetsed projektid, nagu energiavarustuskindluse investeeringutoetus ettevõtetele, on põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“ järgitud, kui tagatakse, et lähteülesande ja muude dokumentidega takistatakse tegevust, mis võib keskkonnaeesmärke oluliselt kahjustada. See on integreeritud ka meetme eesmärkidesse.

***

Võttes arvesse kõigi kavandatud meetmete hindamist, ei kahjusta ükski Eesti muudetud taaste- ja vastupidavuskavas ega REPowerEU peatükis sisalduv reformide ja investeerimisprojektide elluviimise meede eeldatavasti oluliselt keskkonnaeesmärkide saavutamist määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses (põhimõte „ei kahjusta oluliselt“). See õigustaks taaste- ja vastupidavusrahastu määruse V lisa hindamiskriteeriumi 2.4 alusel hinnet A.

3.5. Rohepööre

Muudetud kava viiest uuest meetmest neli ja kõik kolm REPowerEU peatüki meedet peaksid oluliselt kaasa aitama rohepöördele, sealhulgas bioloogilisele mitmekesisusele, või sellest tulenevate probleemide lahendamisele ning liidu 2030. aasta kliimaeesmärkide ja 2050. aastaks kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisele.

Toetust antakse 70 ettevõttele, et minna 2026. aastaks üle fossiilsetelt energiaallikatelt taastuvatele energiaallikatele, ning elektrifitseerimiseks ja ühenduse loomiseks tõhusate kaugküttesüsteemidega. Meede aitab lahendada rohepöördest tuleneva energiavarustuskindluse majanduslikku probleemi. Eesti asendab radarisüsteemi, et leevendada Lääne-Eestis avamere tuuleparkide arendamise piiranguid. Eesti investeerib ka multifunktsionaalse töölaeva hankimisse, et korraldada saastetõrjeoperatsioone ja suurendada keskkonnauuringute läbiviimise suutlikkust ning hõlbustada meretranspordi toimimist. Rail Balticu viie viadukti ehitamine kiirendab olulise piiriülese säästliku transpordi projekti elluviimist piirkonnas. Lisaks uutele meetmetele suurendatakse mitme rohepöörde jaoks olulise meetme eelarvet, et saavutada kõrgemad eesmärgid, nagu toetada algse kava kohase 80 väikeelamu asemel 900 väikeelamu rekonstrueerimist ning 25 ressursitõhusa rohetehnoloogiaprojekti asemel 36 projekti.

REPowerEU peatüki raames on lisatud üks reform ja kaks investeeringut, millega hõlbustatakse taastuvate energiaallikate ja kestliku biometaani kasutuselevõttu. Eelkõige ühe reformi raames tehakse kindlaks tuuleenergia jaoks sobivad piirkonnad, lihtsustatakse taastuvenergiaprojektidele lubade andmise raamistikku ja suurendatakse lube andvate asutuste suutlikkust. Sellega seotud investeeringu eesmärk on suurendada jaotusvõrkude võimsust 160 MW võrra, et hõlbustada taastuvenergia tootmise jaotusvõrku integreerimise võimekust. Ühe investeeringu eesmärk on luua vajalikud regulatiivsed, organisatsioonilised ja finantstingimused, et suurendada kestliku biogaasi ja kestliku biometaani tootmist ja kasutamist ning suurendada kestliku biometaani tootmist ja kasutuselevõttu 4 miljoni Nm3 võrra. REPowerEU meetmetega rahuldatakse elutähtis vajadus kiirendada taastuvenergiarajatiste planeerimist ja paigaldamist, et tagada energiavarustuskindlus, vähendada energiakulusid ja kasutada kohalikke ressursse.

Kõikidel uutel ja muudetud meetmetel peaks olema pikaajaline mõju.

Kliimasiht

Alamkriteeriumis 5b ettenähtud hindamissuuniste alusel moodustavad muudetud taastekava (sealhulgas REPowerEU peatükk) meetmed, millega toetatakse kliimamuutustega seotud eesmärke, 59,4 % kava maksimaalsest rahalisest toetusest (st rohkem kui nõutav 37 %), võttes aluseks taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisas esitatud kliimamuutustega seotud kulutuste jälgimise metoodika. Selle eesmärgi saavutamisse annavad suurima panuse investeering avamere tuuleparkide arendamisse, Rail Balticu viaduktide ehitamine ja ulatuslikumad energiatõhusa rekonstrueerimise meetmed.

Lisaks sellele moodustavad REPowerEU peatüki kavandatud meetmed, millega toetatakse kliimamuutustega seotud eesmärke, 77,6 %peatüki hinnangulistest kogukuludest, võttes aluseks taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisas esitatud kliimamuutustega seotud kulutuste jälgimise metoodika. Tähtsaima panuse selle eesmärgi saavutamisse annab reform, millega hõlbustatakse taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu, ja investeerimisprogramm, millega suurendatakse taastuvenergia tootmise jaotusvõrku integreerimise võimekust.

***

Võttes arvesse kõigi kavandatud meetmete hindamist, eeldatakse, et muudetud taaste- ja vastupidavuskava, kuhu on lisatud REPowerEU peatükk, aitab suures ulatuses oluliselt kaasa rohepöördele või sellest tulenevate probleemide lahendamisele ning tagab, et kava maksimaalsest rahalisest toetusest vähemalt 37 % aitab kaasa kliimaeesmärgi saavutamisele. Vähemalt 37 % REPowerEU peatüki hinnangulistest kogukuludest aitab kaasa kliimaeesmärgi saavutamisele. See õigustaks taaste- ja vastupidavusrahastu määruse V lisa kriteeriumi 2.5 alusel hinnet A.

3.6. Digipööre

Muudetud taaste- ja vastupidavuskava sisaldab digipöördega seotud nelja meetme väikseid muudatusi ega sisalda uusi meetmeid, mis aitavad kaasa digipöördele. Muudatused, mis on seotud komponendi 1 digimeetmete kolme eesmärgi madalamate eesmärkidega, ei sisalda kuluprognoosi muudatusi ega mõjuta seetõttu digieesmärkide saavutamisele ettenähtud eraldise suurust (st rohkem kui nõutav 20 %). Sama puudutab teisi muudatusi, mis on seotud komponendi 3 ühe investeeringu tähtaja edasilükkamisega ja komponendi 1 ühe reformiga. Kõik ülejäänud eesmärgid ja sihid, mis aitavad kaasa digipöördele, jäävad muudetud taastekavas samaks. Seega on taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VII lisas esitatud metoodika alusel panus digieesmärkide saavutamisse 24,1 % muudetud kava maksimaalsest rahalisest toetusest (välja arvatud REPowerEU), mis on muudetud kava maksimaalse rahalise toetuse vähendamise tõttu 2,6 protsendipunkti kõrgem. Digipöördesse panustatakse endiselt kava kuuest komponendist neljaga, kusjuures digiprioriteetidega tegeletakse 13 meetme raames (kavas on kokku 49 meedet).

***

Eesti taaste- ja vastupidavuskavas kavandatud muudatuste olemus ja ulatus ei mõjuta varasemat hinnangut (hinne A) kava panusele digipöördesse või sellest tulenevate probleemide lahendamisesse ning tagab, et vähemalt 20 % kava kogueraldisest (välja arvatud REPowerEU peatüki meetmed) aitab kaasa digieesmärkide saavutamisele, nagu on kajastatud dokumendis SWD(2021) 285.

3.7. Kava püsiv mõju

Muudetud riiklik taaste- vastupidavuskava sisaldab uusi meetmeid, millel lisaks senistele meetmetele peaks olema püsiv positiivne mõju Eesti majandusele ja mis peaksid soodustama Eesti rohepööret. REPowerEU meetmed peaksid kestliku biometaani tootmise hõlbustamise ja taastuvenergia arendamise takistuste vähendamise kaudu aitama kaasa rohepöördele. Hiljuti lisatud meetmel, mis näeb ette Viljandisse uue haigla ja tervisekeskuse rajamise, peaks olema püsiv mõju kaasatusele ja ühtekuuluvusele, nagu oli algsest kavast välja jäetud meetmel ehitada Põhja-Eesti meditsiinilinnak. REPowerEU peatüki reform ja investeeringud aitavad taastuvenergia arendamise takistuste vähendamise ja taastuvenergia jaotamise parandamise kaudu tänu täiendava taastuvenergiatootmise jaotusvõrku integreerimise hõlbustamisele kaasa sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele. Uus investeering avamere tuuleparkide arendamisse toob energiapoliitikasse struktuursed muutused ja kõrvaldab takistused, mis praegu ei võimalda arendada merepiirkonnas olulist tuuleenergia tootmisvõimsust.

***

Eesti taaste- ja vastupidavuskavas kavandatud muudatuste olemus ja ulatus ei mõjuta varasemat hinnangut (hinne A), mis anti kava püsivale mõjule, nagu on kajastatud dokumendis SWD(2021) 285.

3.8. Eesmärgid, sihid, seire ja rakendamine

Eesti riiklikus taaste- ja vastupidavuskavas kavandatud muudatuste olemus ja ulatus ei mõjuta varasemat hinnangut, mis anti riikliku taaste- ja vastupidavuskava tulemuslikule seirele ja rakendamisele, nagu on kajastatud dokumendis SWD(2021) 285.

Eesti muudetud taaste- ja vastupidavuskava eesmärgid ja sihid võimaldavad kava rakendamise nõuetekohast seiret. Igal meetmel on keskmiselt üks eesmärk ja üks siht. Esimene näitaja on tavaliselt eesmärk, mille alusel jälgitakse rakendamise alustamist. Tavaliselt on selleks asjaomase pakkumiskutse avaldamine. Teine näitaja on vajaduse korral alati siht, mille alusel jälgitakse konkreetse eesmärgi, nagu teatava arvu projektide tulemuste saavutamist. Eesmärgid ja sihid sisaldavad meetmete põhielemente ja on seega kavandatud muudatuste rakendamise seisukohast olulised. Seire-eesmärgid ja -sihid näivad põhjalikud ja selged, et nende täitmist oleks võimalik jälgida ja kontrollida. Eesti muudetud kava üldine ambitsioonitase vastab algse kava ambitsioonitasemele. Lisaks on Eesti piisavalt kirjeldanud asjaomaseid kontrollimehhanisme, andmekogumissüsteeme ja kohustusi, mida võib pidada selgeks, kindlaks ja tulemuslikuks, et tagada eesmärkide ja sihtide tulemuslik saavutamine.

***

Muudetud taaste- ja vastupidavuskavas Eesti pakutud tegevuskord, sealhulgas kavandatud ajakava, eesmärgid ja sihid ning nendega seotud näitajad, on eeldatavasti piisavad, et tagada taaste- ja vastupidavuskava tulemuslik seire ja elluviimine. See õigustaks taaste- ja vastupidavusrahastu määruse V lisa hindamiskriteeriumi 2.8 alusel hinnet A.

3.9. Kulud

Eesti on esitanud kõigi selliste uute meetmete hinnangulised individuaalsed kulud, millega kaasnevad kulud taaste- ja vastupidavuskavas, millele on lisatud REPowerEU peatükk. Eesti on esitanud kõigi selliste meetmete eraldi põhjendused, mille muutmisega kaasnes kuluprognoosi või seotud eesmärgi, sealhulgas asjaomaste muudatuste proportsionaalsuse muutus.

Eesti esitatud teave on üldiselt üksikasjalik ja hästi põhjendatud. Eesti on esitanud üksikasjalikud hinnangud ja eeldused kulude kohta, kasutades selleks standardset näidistabelit, kuhu on kantud tähtsaim kokkuvõtlik teave ja tõendid kulude kohta. Samuti on Eesti esitanud eraldi dokumendid, muu hulgas kuluarvutuste aluseks oleva metoodika üksikasjalikuma kirjelduse. Samuti on Eesti edastanud spetsiaalsed dokumendid, kus kirjeldatakse muudetud meetmete kulude peamisi põhjuseid ja muudatusi ja nende proportsionaalsuse muutust.

Kuluprognooside ja nende juurde kuuluvate tõendavate dokumentide hindamine näitab, et suurem osa uute meetmete kulusid on õigustatud, mõistlikud ja põhjendatud ega sisalda kulusid, mis on kaetud ELilt juba saadud või saadava rahasummaga, ning on kooskõlas kavandatud meetmete oodatud sotsiaalse ja majandusliku mõjuga. Lisaks on muudetud meetmete kuluprognooside muudatused põhjendatud ja proportsionaalsed.

Mõistlikud kulud

Üldiselt selgitavad uute meetmete, sealhulgas REPowerEU peatüki meetmete kulude hindamisel Eesti poolt kasutatud eeldused mõistlikult meetmete peamisi kulukäitureid. Üldiselt on arvutuskäik selgelt esitatud ja võimaldab kindlaks teha kasutatud metoodika, kuigi mõne meetme kohta on esitatud vähem teavet või ei ole teave piisavalt selge. Siiski ei ole tõendeid, mis seaksid kulude kohta esitatud prognoosid kahtluse alla.

Eesti taaste- ja vastupidavuskavas, sealhulgas REPowerEU peatükis, sisalduvad uued meetmed on kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruses sätestatud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega. Kõik reformide ja investeeringute kulud on tekkinud pärast veebruari 2020 ja REPowerEU peatüki meetmete puhul pärast veebruari 2022. Kuluprognoosid ei sisalda käibemaksu. Osa uusi või REPowerEU peatüki meetmeid sisaldab ajutisi korduvaid kulusid, mis on vastuvõetavad, sest on esitatud nõuetekohased põhjendused, millest selgub, et need kulud on ajutised ja vastavad meetme eesmärgile.

Kuluprognoosid on kinnitanud valitsusasutuse siseüksus (Riigi Tugiteenuste Keskuse toetuste arendamise osakonna toetuste korraldamise talitus).

Muudetud meetmete kulude mõistlikkus ei ole pärast nende meetmete algset hindamist muutunud, sest kõigi meetmete kuluprognooside muutused on nõuetekohaselt põhjendatud ja proportsionaalsed. Juhul kui meetmeid muudeti vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 21 lõikele 1 kuludega seotud põhjusel, on edastatud piisav teave, mis õigustab objektiivseid asjaolusid ja kuluprognoosi või seotud eesmärgi muudatuste proportsionaalsust. Võttes arvesse uusi meetmeid, sealhulgas neid, mis sisalduvad REPowerEU peatükis, ja muudetud meetmeid, on kuluprognooside mõistlikkus seega kindlaks tehtud mõõdukas ulatuses.

Põhjendatud kulud

Uute meetmete, sealhulgas REPowerEU peatüki meetmete hinnanguline kogukulu on kooskõlas kavandatud reformide ja investeeringute laadi ja liigiga. Enamiku nende meetmete kohta on Eesti esitanud kuluprognooside põhjendamiseks lisadokumendid ja lingid veebiallikatele, sealhulgas selgitused selle kohta, kuidas varasemad projektid on seotud uute meetmete kuluprognoosidega. Üksikutel juhtudel ei suudetud siiski – osaliselt meetme uudsuse tõttu – täielikult tagada uues kavas kavandatud projektide võrreldavust eelmiste projektidega.

Muudetud meetmete kulude põhjendatus ei ole pärast nende meetmete algset hindamist muutunud, sest kõigi meetmete kuluprognooside muutused on nõuetekohaselt põhjendatud ja proportsionaalsed. On edastatud piisav teave, mis õigustab objektiivseid asjaolusid ja kuluprognoosi või seotud eesmärgi muudatuste proportsionaalsust.

Võttes arvesse kuluprognooside eelhindamise piiranguid, peetakse rahastamiseks kavandatud summasid asjakohaseks ja leitakse, et need kinnitavad kuluprognooside põhjendatust mõõdukas ulatuses.

Liidu vahenditest topeltrahastamise vältimine

Eesti on märkinud iga üksiku uue meetme kohta, sealhulgas REPowerEU peatüki meetmete kohta, et taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatavaid kulusid ei rahastata samal ajal muudest liidu rahalistest vahenditest. Süsteemi, mis võimaldab ära hoida, avastada ja kõrvaldada topeltrahastamist, ei ole kava muutmise käigus muudetud.

Vastavuses olevad ja kulutõhusad kulud

Eesti muudetud taaste ja vastupidavuskava kogukulud on kooskõlas kavandatud meetmete oodatud sotsiaalse ja majandusliku mõjuga. Kava peaks tulemuslikult lahendama olulise osa riigipõhistes soovitustes osutatud probleemidest. Kava peamised eesmärgid on edendada kaksiküleminekut, parandada Eesti majanduskasvu potentsiaali, töökohtade loomist ning majanduslikku, sotsiaalset ja institutsioonilist vastupidavust, vähendades seeläbi haavatavust šokkide suhtes. Kava aitab tugevdada sotsiaalset ühtekuuluvust ja sotsiaalkaitset ning rakendada Euroopa sotsiaalõiguste sammast. Kavaga edendatakse liidus majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ja lähenemist. Kava majanduslik ja sotsiaalne mõju ühes positiivse kuluhinnanguga osutab sellele, et kulud on kooskõlas kulutõhususe põhimõttega.

***

Põhjendused, mille Eesti on muudetud riikliku taaste- ja vastupidavuskava hinnangulise kogukulu kohta esitanud, on mõõdukas ulatuses mõistlikud ja põhjendatud, kooskõlas kulutõhususe põhimõttega ja vastavuses eeldatava majandusliku ja sotsiaalmõjuga. Eesti esitas piisavalt teavet ja piisavaid tõendeid selle kohta, et muudetud taaste- ja vastupidavuskava reformide ja investeeringute hinnanguline kulu, mis kaetakse rahastust, ei ole kaetud liidult juba saadud või saadava rahasummaga. See õigustaks taaste- ja vastupidavusrahastu määruse V lisa hindamiskriteeriumi 2.9 alusel hinnet B.

3.10. Kontroll ja audit

***

Eesti taaste- ja vastupidavuskavas kavandatud muudatuste olemus ja ulatus ei mõjuta varasemat hinnangut (hinne A), mis anti Eesti esitatud kontrolli- ja auditeerimiskorra piisavusele, nagu on kajastatud dokumendis SWD(2021) 285.

3.11. Sidusus

Taaste- ja vastupidavuskava muudatused on igas komponendis sidusad ja näitavad eri komponentide vahelisi temaatilisi seoseid ja koostoimet, seda eelkõige seoses rohepöördega ja lisatud uue REPowerEU peatükiga. 

REPowerEU peatüki meetmed on parandanud riikliku taaste- ja vastupidavuskava sidusust energia salvestamise, elektrivõrgu tugevdamise ja tööstuspiirkondades taastuvenergia edendamisega seotud algsete meetmete tugevdamise kaudu. REPowerEU peatüki meetmed koosnevad eelkõige investeeringutest, mille eesmärk on suurendada elektri tootmist taastuvatest energiaallikatest ja taastuvate energiaallikate kaasamist. Samuti ei vähenda taastekava muudatused ja ajakohastused esialgse taastekava sidusust. Meedet, millega toetatakse väikeelamute energiatõhusat rekonstrueerimist, on oluliselt laiendatud, suurendades nii meetme tähtsust selles komponendis. Uus investeering, millega toetatakse avamere tuuleparkide arendamist, on tihedalt seotud senise meetmega suurendada taastuvenergia osakaalu ning see peaks kõrvaldama Riia lahes ja kolmel Eesti saarel tuuleturbiinide ehitamise kõrgusepiirangud, võimaldades võtta kasutusele avamere tuuleenergia potentsiaali. Uus investeering tervishoiutaristusse tagab, et endiselt on tagatud algses taastekavas ettenähtud tervishoiuteenuste kättesaadavus.

Muudetud riiklik taaste- ja vastupidavuskava sisaldab meetmeid, mis üksteist täiendavad. See puudutab komponente, mis on seotud rohepöörde, säästliku transpordi ja uue REPowerEU peatükiga. Muudatustel ei ole vastuolulisi eesmärke ja need ei avalda üksteisele võimalikku negatiivset mõju.

Samal ajal ei ole kõrvaldatud teatavaid piiranguid, mis on seotud algse kava sidususega. Kuigi keskkonnaelemente on tugevdatud, ei ole taastekavasse lisatud konkreetseid meetmeid järkjärguliseks põlevkivist loobumiseks ning need on kavas sätestada alles energiasektori riiklikus arengukavas 2025. aasta lõpus; samuti ei ole lisatud ulatuslikumaid reforme, näiteks keskkonnahoidlikku maksustamist. Kava sotsiaalset mõõdet ei ole tugevdatud ja muudetud kava on investeeringute poolest tugevam kui reformide poolest.

***

Võttes arvesse Eesti muudetud riikliku taaste- ja vastupidavuskava kõigi komponentide kvalitatiivset hindamist, nende individuaalset kaalu (tähtsus, asjakohasus, rahaline eraldis) ja vastastikust mõju, sisaldab kava reformide ja avaliku sektori investeeringute elluviimise meetmeid, millega mõõdukas ulatuses tagatakse sidus tegevus. See õigustaks taaste- ja vastupidavusrahastu määruse V lisa hindamiskriteeriumi 2.11 alusel hinnet B.

3.12. REPowerEU

REPowerEU peatüki meetmed aitavad otseselt kaasa taastuvenergia tootmisele ja taastuvate energiaallikate kaasamisele. Selle tulemusena aitavad need vähendada sõltuvust fossiilkütustest ja suurendada energiajulgeolekut ning mitmekesistada liidu energiavarustust. 

REPowerEU peatükki sisaldava muudetud kava rakendamisel konsulteeritakse iga meetme jaoks vajalike rakendusaktide vastuvõtmisel sidusrühmadega ning sidusrühmi teavitatakse korrapäraselt kava rakendamise edenemisest Eesti sellekohasel iga-aastasel üritusel. Selleks et tagada osalejate isevastutus, on äärmiselt oluline kaasata muudetud taaste- ja vastupidavuskavas, sealhulgas REPowerEU peatükis, sisalduvate investeeringute ja reformide elluviimisse kõik asjaomased kohalikud omavalitsused ja sidusrühmad, sealhulgas sotsiaalpartnerid.

Reformi 8.1 (taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu hõlbustamine) raames võetavate meetmete eesmärk on hõlbustada taastuvenergiaprojektide elluviimist Eestis, keskendudes tuuleenergiale. Eelkõige vaadatakse reformi käigus läbi lubade andmise raamistik ja aidatakse kohalikke lube andvaid asutusi, et lubade andmise protsessi kiirendada. Reformi 8.1 raames võetavad meetmed aitavad seega saavutada REPowerEU eesmärki kiirendada taastuvenergia kasutuselevõttu. Reformil 8.1 on püsiv mõju, sest võib eeldada, et kõrvaldatud regulatiivseid takistusi ei kehtestata hiljem uuesti. Reform 8.1 on Eesti muude jõupingutustega kooskõlas. Eelkõige on koostoime komponendi 4 raames võetavate meetmetega ja täpsemalt reformiga 4.4.

Meetme 8.2 (programm taastuvenergia tootmise jaotusvõrku integreerimise võimekuse suurendamiseks) raames tehtav investeering aitab saavutada REPowerEU eesmärki kõrvaldada elektri jaotusvõrku ülekandmise takistused Eestis ning seega kiirendatakse meetmega taastuvenergia kaasamist. Meetmega 8.2 parandatakse energiataristut selliste investeeringute kaasrahastamise kaudu, millega suurendatakse elektri jaotusvõrgu võimekust. Meetmega toetatakse taastuvenergia tootjaid ja tarbijaid, kes peavad ühendama oma seadmed võrku. Investeeringutel võrgutaristusse on pikaajaline mõju, sest taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri osakaalu suurendamiseks tuleb võrgu võimsust lisada. Meetme 8.2 raames tehtavad investeeringud on Eesti muude jõupingutustega kooskõlas. Eelkõige on koostoime komponendi 4 raames võetavate meetmetega.

Meetme 8.3 (Kestliku biometaani tootmise ja kasutuselevõtu suurendamine) raames tehtav investeering aitab saavutada REPowerEU eesmärke suurendada kestliku biometaani tootmist ja kasutuselevõttu ning suurendab seega taastuvenergia osakaalu ja kiirendab selle kasutuselevõttu. Eesti meetmed koosnevad kahest allinvesteeringust. Esimene allinvesteering on seotud kogu biogaasiahela kaardistamise ja analüüsimisega, et teha kindlaks võimalikud kitsaskohad ja võimalused nii tootmise kui ka kasutuselevõtu suurendamiseks. Uuringus ei käsitleta biogaasi tootmist ja kasutamist eraldi, vaid võrreldakse selle kulutasuvust ja valmidust turuleviimiseks teiste mittefossiilsete alternatiividega. Eestil on kavas heaks kiita biogaasi ja biometaani tootmise ja kasutuselevõtu tegevuskava, mis sisaldab selliste seadusandlike muudatuste ja investeeringute loetelu, mida on vaja, et suurendada biogaasi ja biometaani tootmist ja kasutuselevõttu. Teine allinvesteering sisaldab selliste ettevõtete kaasrahastamist, mis on huvitatud investeerimisest kestliku biometaani tootmisesse ja turustamisse, sealhulgas põllumajandus- ja energeetikasektoris. Meetme raames toetatakse ka kohalikke omavalitsusi, kus tekib palju biojäätmeid, mida saaks kasutada kestliku biometaani tootmiseks, reoveepuhasteid ning (tööstus)ettevõtteid, millel on suurem energiavajadus, mida saaks katta kestliku biometaani kasutamisega. Meetmel on pikaajaline mõju kestliku biometaani tootmisele Eestis. Meetme 8.3 raames tehtavad investeeringud on Eesti muude jõupingutustega kooskõlas. Eelkõige on koostoime komponendi 4 raames võetavate meetmetega. Meede täiustab meetme 2.5 raames alameedet, mis käsitleb bioressursside väärindamist, ja võimaldab seega seada kõrgemad kestliku biometaani tootmise eesmärgid. Samuti täiendab see meede ühtekuuluvuspoliitika meetmeid, millega toetatakse kestliku biometaani tootmist ja transpordisektoris ka tarbimist.

***

Võttes arvesse kõigi REPowerEU peatükis kavandatud meetmete hindamist, peaks peatükk suures ulatuses aitama kaasa energiajulgeolekule, liidu energiavarustuse mitmekesistamisele, taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu ja energiatõhususe suurendamisele, energia salvestamise võimekuse suurendamisele ja fossiilkütustest sõltuvuse vajalikule vähendamisele enne 2030. aastat. See õigustaks taaste- ja vastupidavusrahastu määruse V lisa kriteeriumi 2.12 alusel hinnet A.

3.13. Piiriülene või mitut riiki hõlmav mõõde või mõju

Kõigil kolmel REPowerEU peatüki meetmel ja seetõttu 100 % nende hinnangulistest kuludest on riikidevaheline või mitut riiki hõlmav mõõde või mõju. Nagu eespool üksikasjalikult kirjeldatud, aitavad REPowerEU peatüki meetmed otseselt kaasa taastuvenergia tootmisele ja taastuvate energiaallikate kaasamisele. Selle tulemusena toetavad need fossiilkütustest sõltuvuse vähendamist ja energiavarustuskindlust kogu liidus tervikuna ning seetõttu võib väita, et neil on positiivne piiriülene mõju, nagu on sätestatud komisjoni suunistes REPowerEU kontekstis 5 .

***

Võttes arvesse kõigi REPowerEU peatükis kavandatud meetmete hindamist, peaks selle peatüki meetmetel olema suures ulatuses piiriülene või mitut riiki hõlmav mõõde või mõju. See õigustaks taaste- ja vastupidavusrahastu määruse V lisa kriteeriumi 2.13 alusel hinnet A.

LISA. Kliimamuutuste ja digiteerimismeetmetega seotud kulutuste jälgimine

(1)

Aruande koostamine on lõppjärgus.

(2)

Auditiaruanne: Taastuvenergia arendamise kiirendamine | Eesti Vabariigi Valitsus

(3)

Komisjoni talituste töödokument „Eesti taaste- ja vastupidavuskava analüüs - Lisatud dokumendile: Ettepanek võtta vastu nõukogu rakendusotsus Eesti taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta“.

(4)

Komisjoni 9. märtsi 2023. aasta teatise (millega kiidetakse heaks komisjoni määruse eelnõu, millega muudetakse määrust (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks, ning määrust (EL) 2022/2473, millega tunnistatakse teatavat liiki abi kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele ettevõtjatele Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks) lisa; kättesaadav aadressil: https://competition-policy.ec.europa.eu/system/files/2023-03/GBER_amendment_2023_EC_communication_annex_0.pdf

(5)

Komisjoni teatis „Suunised taaste- ja vastupidavuskavade kohta REPowerEU kontekstis“ 2023/C 80/01, lk 21–22.