52023PC0685

Selle allmeetme eesmärk on võtta vastu tegevuskava tervishoiuasutuste vahelise koostöö parandamiseks ja hädaolukorra infrastruktuuri ajakohastamiseks. See hõlmab tervishoiuasutustele esitatavaid nõudeid, et tagada nende valmisolek ja süsteemi tõhus reageerimine hädaolukordadele. Olemasolevate inimressursside tõhusama koostöö eeltingimused luuakse. Hinnatakse tervishoiuasutuste valmisolekut hädaolukorraks.

Allmeede viiakse lõpule 31. märtsiks 2023.

A.1.3.2. 2. allmeede: Nakkushaiguste klastri eksperdikeskuste ajakohastamine

Selle allmeetme eesmärk on ajakohastada ja laiendada nakkushaiguste klastri tippkeskusi viies haiglas, mis asuvad suuremates linnades, sealhulgas Vilniuses, Kaunases, Klaipedas, Siauliais ja Panevezyses, mis kohanevad häda- ja kriisiolukordadega. Investeeringud hõlmavad hoonete renoveerimist, kohandamist, ruumide rekonstrueerimist ja renoveerimist ning meditsiini- ja laboriseadmete hankimist, et tagada nakkushaiguste puhul taskukohased, kvaliteetsed ja ohutud diagnostika- ja raviteenused. Üldiselt aitavad haiglataristusse tehtavad investeeringud korraldada ümber kiirabiteenused, et tagada elanikkonnale vajaliku ja õigeaegse arstiabi andmine. Samuti tagatakse sellega suutlikkus nakkushaigusi ravida, suurendamata ravikohtade koguarvu riiklikul tasandil.

Allmeede viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

A.1.3.3. 3. allmeede: Piirkondlike haiglate erakorralise meditsiini osakondade ja elustamisüksuste ajakohastamine

Selle allmeetme eesmärk on ajakohastada seitsme Vilniuse, Kaunase, Alytuse, Marijampole, Utena, Telsiai ja Taurage’i haigla erakorralise meditsiini, elustamise ja intensiivravi üksusi. Investeeringud hõlmavad erakorralise meditsiini üksuste rekonstrueerimist ja ajakohastamist.

Allmeede viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

A.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Nr	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus ning selge määratlus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
1	A.1.1. Teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine ning innovatsiooni edendamine A.1.1.1. Kiirabiteenuste korraldamist, haldamist ja osutamist reguleeriv õigusraamistik	Eesmärk	Muudetud tervishoiuasutuste seaduse, Leedu Vabariigi tervishoiusüsteemi seaduse ja sellega seotud õigusaktide jõustumine	Õigusakt on jõustunud	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Kiirabiteenuste korraldamist, haldamist ja osutamist reguleeritakse tervishoiuasutuste seadusega ja Leedu Vabariigi tervishoiusüsteemi seadusega. Kiirabiteenuste osutamise ja maksekorra nõuded, mis reguleerivad kiirabiteenuste korraldamist, haldamist ja osutamist, sisalduvad tervishoiuministri käskkirjades.
2	A.1.1. Teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine ning innovatsiooni edendamine A.1.1.2. Digitaalse tervishoiusüsteemi arendamine, et hõlbustada terviseandmete teisest kasutamist	Eesmärk	Terviseandmete teisest kasutamist reguleeriva õigusakti jõustumine	Õigusakt on jõustunud	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	3. kv	2022	Õigusaktides terviseandmete teisese kasutamise kohta ja rakendussätetes, mis käsitlevad lubade väljastamist andmete teiseseks kasutamiseks, terviseandmete ettevalmistamist teiseseks kasutamiseks, terviseandmete vastutavate töötlejate poolt terviseandmete valitsuse poolt selleks volitatud asutusele edastamise kulude hüvitamist, i) luuakse tingimused terviseandmete tõhusaks ja turvaliseks teiseseks kasutamiseks avalikes huvides (teadusuuringud, tootearendus ja innovatsioon, haridus ja koolitus, tervisevaldkonna teadmushaldus, tervisepoliitika kujundamine, statistika), ii) tagatakse digitaalsete terviseandmete tõhus ja turvaline kasutamine ning iii) reguleeritakse isikuandmete kõrgetasemelist kasutamist, tagades samal ajal nende kõrge kvaliteedi, ning tagades samal ajal andmete kogumise ja reguleerimise.
3	A.1.1. Teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine ning innovatsiooni edendamine A.1.1.3. Üldarstiabi arendamise tegevuskava 2016–2025	Eesmärk	Üldarstiabi arendamist käsitleva ajakohastatud tegevuskava (2016–2025) vastuvõtmine	Üldarstiabi arendamise tegevuskava vastuvõtmine tervishoiuministeeriumis	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Tervishoiuministeerium töötab välja üldarstiabi arendamise tegevuskava aastateks 2016–2025 ja kiidab selle heaks. Tegevuskavas määratakse kindlaks perearsti ülesanded, mis ei ole otseselt seotud tervishoiuteenuste osutamisega ning jagatakse vastutus perearstide ja teiste meditsiinitöötajate (õed, ämmaemandad, õendusabilised, elustiilispetsialistid, sotsiaaltöötajad või füsioterapeudid) vahel.
4	A.1.1. Teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine ning innovatsiooni edendamine A.1.1.4. Riigi rahastatavate põhiliste tervishoiuteenuste osutamise mudeli kehtestamine	Eesmärk	Jõustub riigi rahastatavate tervishoiuteenuste osutamise põhimudel, millega luuakse võrdsed tingimused vajalike ja kvaliteetsete teenuste saamiseks ühiskonna sihtrühmadele, eriti haavatavatele ja sotsiaalselt tõrjutud rühmadele.	Õigusakt on jõustunud	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	1. kv	2023	Põhiliste avalike tervishoiuteenuste osutamise mudeliga kehtestatakse avalike tervishoiuteenuste põhiloetelu, mis hõlmab tervise edendamist ja haiguste ennetamist, kvaliteedikriteeriume, teenuste jälgimise mehhanismi ning tervishoiuteenuseid sihtrühmadele, eelkõige haavatavatele ja sotsiaalselt tõrjutud rühmadele. Mudeli eesmärk on pakkuda vajalikke ja kvaliteetseid teenuseid kõigis omavalitsustes võrdselt.
5	A.1.1. Teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine ning innovatsiooni edendamine A.1.1.5. Tervishoiutöötajate töötingimuste ja kutsekvalifikatsiooni parandamine	Eesmärk	Tervishoiutöötajate töötingimuste ja kutsekvalifikatsiooni parandamist käsitleva õigusakti jõustumine	Õigusakt on jõustunud	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2023	Tervishoiutöötajate töötingimusi ja kutsekvalifikatsiooni parandavad õigusaktid sisaldavad sätteid palkade reguleerimise, töökoormuse, arstide psüühilis-emotsionaalse seisundi parandamise meetmete ning tervishoiutöötajate täiendusõppe mehhanismi kohta.
6	A.1.1. Teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine ning innovatsiooni edendamine A.1.1.6. Piirkondliku koostöö mudelil põhineva personaalmeditsiini asutuste võrgustiku loomine	Eesmärk	Selliste õigusaktide jõustumine , mis käsitlevad personaalmeditsiini asutuste võrgustiku loomist ja reguleerimist, mis põhinevad tippkeskuste ja piirkondliku koostöö mudelil	Õigusakt on jõustunud	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	3. kv	2023	Personaalmeditsiini asutuste võrgustikku reguleerivate õigusaktidega, mis põhinevad tippkeskuste mudelil ja piirkondlikul koostööl, kehtestatakse personaalmeditsiini asutuste võrgustiku loomise põhimõtted ja kriteeriumid ning personaalmeditsiini asutuste ja tippkeskuste vahelise koostöö mehhanism.
7	A.1.1. Teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine ning innovatsiooni edendamine A.1.1.7. Uudsete ravimeetodite keskuse loomine	Eesmärk	Uudsete ravimeetodite keskuse loomine	Uudsete ravimeetodite keskuse loomine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2025	Uudsete ravimeetodite keskuse loomine võimaldab valmistada ette uudseid ravimeid ja tagab uuenduslike rakuteraapiateenuste osutamise elanikkonnale kogu riigis. Lõpetatakse uudsete ravimeetodite keskuste taristu projekteerimine ja ehitustööd, ostetakse meditsiini-/laboriseadmed, IT-seadmed ja mööbel ning paigaldatakse need, rakendatakse metoodilisi suuniseid, korraldatakse kutsealase arengu koolitus ja saadakse vajalikud tegevusload.
8	A.1.1. Teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine ning innovatsiooni edendamine A.1.1.8. Genoomi võrdlusandmete representatiivse kogu loomine tervishoiuprojekti „Genome Europe“ raames	Siht	Kogu inimgenoomi järjestuskatsete arv	Ei kohaldata	Arv	0	750	2. kv	2025	ELi piiriülese projekti „1+ miljon geomes“ rakendamisel osalemiseks tehtud järjendamistestide arv peab olema vähemalt 750. Projektis osalevad Leedu asutused varustatakse labori- ja arvutiseadmetega, mis on vajalikud riiklike genoomiliste võrdlusandmete väljatöötamiseks ja algatatud genoomimeditsiini riikliku taristu rakendamiseks. Eesmärk on seotud genoomiuuringute õigusraamistiku vastuvõtmisega ja selle teabe vahetamisega ELi riikidega.
9	A.1.1. Teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine ning innovatsiooni edendamine A.1.1.8. Genoomi võrdlusandmete representatiivse kogu loomine tervishoiuprojekti „Genome Europe“ raames	Siht	Kogu inimgenoomi järjestuskatsete arv	Ei kohaldata	Arv	750	1570	1. kv	2026	ELi piiriülese projekti „1+ miljon geomes“ rakendamisel osalemiseks tehtud järjendamistestide arv peab olema vähemalt 1570. Projektis osalevad Leedu asutused varustatakse labori- ja arvutiseadmetega, mis on vajalikud riiklike genoomiliste võrdlusandmete väljatöötamiseks ja algatatud genoomimeditsiini riikliku taristu rakendamiseks. Eesmärk on seotud genoomiuuringute õigusraamistiku vastuvõtmisega ja selle teabe vahetamisega ELi riikidega.
10	A.1.1. Teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine ning innovatsiooni edendamine A.1.1.9. Tervishoiutöötajate pädevusplatvormi loomine	Eesmärk	Tervishoiutöötajate pädevusplatvormi loomine	Tervishoiutöötajate pädevuse platvormi loomine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2024	Luuakse tervishoiutöötajate pädevusplatvorm, mis sisaldab tervishoiutöötajate, näiteks arstide, meditsiiniõdede, rahvatervise spetsialistide ja farmaatsiaspetsialistide oskuste arendamise (ümberõppe ja oskuste täiendamise) kindlaksmääramise, jälgimise, planeerimise ja juhtimise üksikasju. Platvorm säilitab andmeid tervishoiutöötajate lubade kohta ning on seotud tervishoiuteenuste ja farmaatsiatoodete litsentsimisregistriga. Platvorm võimaldab jälgida ja kavandada spetsialistide kutsealast arengut ning jälgida riiklike tervishoiuteenuste osutajate ja riiklike tervishoiuteenuste spetsialistide täiendus- ja ümberõpet.
11	A.1.1. Teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine ning innovatsiooni edendamine A.1.1.10. Tervishoiuteenuste kvaliteedi hindamise mudeli väljatöötamine	Siht	Leedu riikliku tervishoiusüsteemi kuvapaneeli kaasatud tervishoiuasutuste osakaal, mis põhineb tulemusnäitajate kogumil		% (protsent)	0	100	2. kv	2025	Tervishoiusüsteemi kuvamiskomisjoni kuuluvate tervishoiuasutuste osa, mis põhineb tulemuslikkuse näitajate kogumil, jälgivad tervishoiuministeerium ja tervishoiuministeeriumi haldusalasse kuuluv riiklik tervishoiu akrediteerimisasutus. Luuakse IT-vahend riiklikul, munitsipaal- ja tervishoiuteenuste osutamisel osutatavate tervishoiuteenuste kvaliteedi jälgimiseks. IT-seirevahend võimaldab hinnata tervishoiuasutuste tulemuslikkust, võrrelda näitajate väärtusi sihtväärtustega riigi, munitsipaal- ja tervishoiuasutuste tasandil ning võrrelda kõigi tervishoiuasutuste tegevust vastavalt valitud näitajatele. IT-vahend võimaldab teha planeerimisotsuseid jälgitava teabe põhjal, mille eesmärk on parandada tervishoiuasutuste tulemuslikkust.
12	A.1.1. Teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine ning innovatsiooni edendamine A.1.1.11. Tervishoiusektori digiteerimine	Siht	Tervishoiuga seotud elektroonilisi teenuseid saava riigi elanikkonna osakaal	Ei kohaldata	% (protsent)	30	60	4. kv	2025	Elektrooniliselt asjaomaseid tervishoiuteenuseid saavate Leedu elanike osakaal. Teenused hõlmavad ambulatoorseid külastusi, elektroonilisi retsepte, lapse sünnitunnistuse väljastamist, meditsiinilise surmatunnistuse väljastamist, sõidukijuhtide arstlikku läbivaatust, konsulteerimistaotlusi, uuringuid, ravi, diagnostilisi teste ja vaktsineerimisandmeid. Sihi saavutamine on vahetult seotud sellise infosüsteemi loomisega, mis integreeritakse riikliku ettevõtlusregistrite keskuse loodud elektrooniliste tervishoiuteenuste ja koostöö infrastruktuuri infosüsteemiga (ESPBI IS). Olemasolev LNKC infosüsteem integreeritakse ESPBI IS-iga ja see võimaldab LNKC ISi-l vahetada veebiteenuse dokumente teiste ELi riikide riiklike kontaktpunktidega.
13	A.1.1. Teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine ning innovatsiooni edendamine A.1.1.11. Tervishoiusektori digiteerimine	Siht	E-tervise tooteid kasutavate ambulatoorsete ja statsionaarsete tervishoiuasutuste osakaal	Ei kohaldata	% (protsent)	50	70	4. kv	2025	E-tervise tooteid kasutavate statsionaarsete ja ambulatoorsete tervishoiuasutuste osakaal suureneb 50 %-lt 70 %-le. Institutsioonid kohandavad kooskõlas tervishoiuministri korraldusega nr V-657 „Elektrooniliste tervishoiuteenuste ja koostöö infrastruktuuri infosüsteemi kasutamise korra kirjelduse heakskiitmise kohta“ oma siseprotsesse ja infosüsteeme ning haldavad andmeid elektrooniliste tervishoiuteenuste ja koostöö infrastruktuuri infosüsteemis (ESBPI IS).
13 a	A.1.1. Teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine ning innovatsiooni edendamine A.1.1.11. Tervishoiusektori digiteerimine	Eesmärk	Digitaalse tervishoiusüsteemi arendamise tegevuskava	Tegevuskava on heaks kiidetud ja projektid ellu viidud	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2026	Digitaalse tervishoiusüsteemi arendamise tegevuskava kiidetakse heaks ministri määrusega ja projektid, mis on seotud järgmisega: erakorralise meditsiini üksuste hõivatus; hädaabifunktsioonide digitaliseerimine; telemeditsiini arendamine; nakkushaiguste seire; riikliku digitaalse tervishoiu ökosüsteemi arendamine; meditsiiniliste kujutiste e-tervise andmed; ravimiturge käsitlevate andmete jälgimine ja ajakohastamine; personaalsete tervishoiuteenuste kvaliteedi järelevalve; ning rakendatakse ennetusprogramme.
14	A.1.1. Teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine ning innovatsiooni edendamine A.1.1.9. Tervishoiutöötajate pädevusplatvormi loomine	Siht	Nende tervishoiutöötajate osakaal, kelle tegevusluba on salvestatud ja digitaalselt jälgitud		% (protsent)	0	50	1. kv	2026	Riigi tervishoiutöötajate osakaal, kelle litsents salvestatakse ja seda jälgitakse digitaalselt IT-süsteemis. Riiklik tervishoiu akrediteerimisasutus jälgib tervishoiuspetsialistide loatingimuste täitmist.
15	A.1.2. Pikaajalise hoolduse teenuste reform A.1.2.1. Pikaajalise hoolduse mudeli vastuvõtmine	Eesmärk	Pikaajalise hoolduse mudeli rakendamist reguleerivate õigusaktide jõustumine	Õigusakt on jõustunud	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	1. kv	2024	Pikaajalise hoolduse mudeli järkjärgulist rakendamist reguleerivad õigusaktid hõlmavad pikaajalise hoolduse teenuste kontseptsiooni, teenuste osutamise nõudeid, pikaajalise hoolduse teenuste haldamist, teenuste haldamise ülesannete selget määramist konkreetsetele asutustele, põhinõuete kehtestamist asjaomastele üksustele pikaajalise hoolduse teenuste osutamiseks ning põhimõtete ja mehhanismide kehtestamist pikaajalise hoolduse teenuste rahastamiseks.
16	A.1.2. Pikaajalise hoolduse teenuste reform A.1.2.2. Pikaajalise hoolduse teenuste osutamiseks vajaliku personali suurendamine ja taristu suutlikkuse tugevdamine	Siht	Ambulatoorset pikaajalist hooldust saavate patsientide osakaal (%)	Ei kohaldata	% (protsent)	5	30	2. kv	2025	Kodus ja/või päevakeskustes asjaomaseid teenuseid saavate Leedu pikaajalise hoolduse patsientide osakaal suureneb 30 %-ni. Eesmärgi saavutamine on otseselt seotud üheksakümne spetsialistide meeskonna moodustamisega, kes pakuvad ambulatoorseid teenuseid elanike kodudes, kümne spetsiaalse päevakeskuse rajamisega linnades, et pakkuda integreeritumaid pikaajalise hoolduse teenuseid, ja koolitust vähemalt 1 000 pikaajalise hoolduse spetsialistile. Näitaja üle teeb järelevalvet tervishoiuministeerium.
17	A.1.2. Pikaajalise hoolduse teenuste reform A.1.2.2. Pikaajalise hoolduse teenuste osutamiseks vajaliku personali suurendamine ja taristu suutlikkuse tugevdamine	Siht	Ambulatoorset pikaajalist hooldust saavate patsientide osakaal (%)	Ei kohaldata	% (protsent)	30	60	1. kv	2026	Kodus ja/või päevakeskustes asjaomaseid teenuseid saavate Leedu pikaajalise hoolduse patsientide osakaal suureneb 60 %-ni. Eesmärgi saavutamine on otseselt seotud üheksakümne spetsialistide meeskonna moodustamisega, kes pakuvad ambulatoorseid teenuseid elanike kodudes, kümne spetsiaalse päevakeskuse rajamisega linnades, et pakkuda integreeritumaid pikaajalise hoolduse teenuseid, ja koolitust vähemalt 1 000 pikaajalise hoolduse spetsialistile. Näitaja üle teeb järelevalvet tervishoiuministeerium.
18	A.1.3. Tervishoiusüsteemi vastupidavuse süsteemne parandamine tööks hädaolukordades A.1.3.1. Tegevuskava, millega parandatakse tervishoiuasutuste koostööd ja ajakohastatakse taristut, et tulla paremini toime hädaolukordadega	Eesmärk	Jõustub tegevuskava, millega parandatakse tervishoiuasutuste koostööd ja ajakohastatakse taristut, et tulla paremini toime hädaolukordadega	Tervishoiuasutuste vahelise koostöö ja hädaolukordade infrastruktuuri ajakohastamise tegevuskava vastuvõtmine tervishoiuministeeriumi poolt	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	1. kv	2023	Tegevuskava, mille eesmärk on parandada tervishoiuasutuste vahelist koostööd ja kohandada taristut hädaolukordadega, sisaldab nõudeid tervishoiuasutuste hädaolukorraks valmisoleku kohta ja tagab inimressursside tõhusa kasutamise.
19	A.1.3. Tervishoiusüsteemi vastupidavuse süsteemne parandamine tööks hädaolukordades A.1.3.2. Nakkushaiguste klastri eksperdikeskuste ajakohastamine	Siht	Selliste ajakohastatud tervishoiuasutuste arv, mille juurde kuuluvad nakkushaiguste klastri eksperdikeskused		Arv	0	5	4. kv	2025	Investeeringuid kasutatakse 5 nakkushaiguste kogumiskeskuse taristu ajakohastamiseks, mis on vajalik ohtlike nakkuste diagnoosimise ja ravi tõhususe, kvaliteedi ja ohutuse tagamiseks. Tuleb tagada, et ravivoodite koguarv riiklikul tasandil ei suurene. Siht loetakse saavutatuks pärast järgmiste meetmete võtmist: i) ajakohaste nõuete kehtestamine nakkushaiguste osakondadele ja nakatunute vastuvõtmise eest vastutavate osakondadele; ii) tervishoiuasutuste, sealhulgas nakkushaiguste klastri eksperdikeskuste ajakohastamiseks mõeldud investeerimisprojektide rakendamine.
20	A.1.3. Tervishoiusüsteemi vastupidavuse süsteemne parandamine tööks hädaolukordades A.1.3.3. Piirkondlike haiglate erakorralise meditsiini osakondade ja elustamisüksuste ajakohastamine	Siht	Ajakohastatud esmaabi-, elustamis- ja intensiivraviüksustega tervishoiuasutuste arv		Arv	0	7	4. kv	2025	Investeeringut kasutatakse seitsme piirkondliku haigla hädaabiosakondade ja elustamisüksuste (intensiivne hooldus) ajakohastamiseks, et tagada asutuste valmisolek pakkuda hädaolukorras kvaliteetseid ja ohutuid teenuseid. Siht loetakse saavutatuks pärast järgmiste meetmete võtmist: i) ajakohastatud nõuete kehtestamine erakorralise meditsiini osakondade tegevusele; ii) ajakohastatud nõuete kehtestamine elustamis- ja intensiivraviüksustele; iii) tervishoiuasutuste esmaabi-, elustamis- ja intensiivraviüksuste ajakohastamiseks mõeldud investeerimisprojektide rakendamine.

B. KOMPONENT 2. Leedu rohepööre

See Leedu taaste- ja vastupidavuskava komponent aitab lahendada rohepöördega seotud probleeme, eelkõige tegeleda vajadusega vähendada kasvuhoonegaaside heidet, sealhulgas transpordisektoris, suurendada hoonete ja transpordi energiatõhusust, samuti ressursitõhusust, ning aidata looduspõhiste lahenduste abil kaasa kasvuhoonegaaside heite neeldumisele.

Komponendiga nähakse ette ettevalmistustööd avamere tuuleelektrijaamade ja sellega seotud taristu arendamiseks, üksikute hoidlate ehitamiseks ja taastuvenergiakogukondade rajamiseks ning muu avalikuks kasutamiseks mõeldud elektrisalvestustaristu rajamiseks esimesel perioodil. Liikuvuse osas hõlmavad põhimeetmed avalikus sektoris ja ettevõtetes kasutatavate saastavate maanteesõidukite asendamist keskkonnasõbralike sõidukitega, ühistransporditeenuste kvaliteedi ja atraktiivsuse parandamist, ajakohastades saastevabade või vähese heitega sõidukitega ühissõidukeid, laadimis- ja tankimistaristu loomist kõigi alternatiivkütuseid kasutavate keskkonnasõbralike sõidukite liikide jaoks ning alternatiivkütuste sektorite (biometaan, teise põlvkonna vedelad biokütused, vesinik) arendamist. Energiatõhususe osas on see kavas saavutada hoonete renoveerimispakettide ja -standardite, omavalitsuste arengukavade, säästva linnaarengu metoodika ja piirkondlike renoveerimisprojektide abil, edendades ehitustoodete ja -teenuste pakkumist, mis kiirendavad hoonete renoveerimist, ning rahastades renoveerimist. Selleks et taastada degradeerunud märgalade kasvuhoonegaaside sidumise ja ladustamise võime, kavandatakse nende märgalade taastamise reformi, mille tulemusena taastatakse 6000 ha sellistest aladest pärast kava rakendamist. Lõpuks edendatakse ressursitõhusust, võttes vastu ringmajanduse tegevuskava, milles määratakse kindlaks Leedu ressursitõhusamaks muutmise suund 2035. aastaks.

Komponendis sisalduvad meetmed, millega toetatakse riigipõhist soovitust keskenduda investeerimisega seotud majanduspoliitikale energia- ja ressursitõhususe, säästva transpordi ja energiaühenduste valdkonnas (CSR3 2019).

Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamist käsitlevate tehniliste suunistega (2021/C58/01). Samuti eeldatakse, et kui toetust antakse ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga (HKS) hõlmatud käitistele, peavad HKSi tegevused saavutama kasvuhoonegaaside heite, mis on väiksem kui asjaomased HKSi võrdlusalused 1 .

B.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

B.1.1. Reform 1: Säästvama elektri tootmine riigis

Reformi eesmärk on edendada taastuvatest energiaallikatest elektri tootmist, edastamist ja tarbimist, parandada institutsioonilisi ja õiguslikke mehhanisme ning pakkuda ettevõtetele ja kodanikele investeerimisstiimuleid. Reformi eesmärk on eelkõige: i) suurendada 2030. aastaks elektri tootmist taastuvatest energiaallikatest vähemalt 7 TWh-ni, mis tagab, et taastuvatest energiaallikatest toodetakse 50 % kogu tarbitavast elektrist riigis; ii) suurendada kohalikku elektritootmisvõimsust; iii) hõlbustada taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmiseks vajaliku võimsuse arendamist, toetades majanduslikult kõige tõhusamat tehnoloogiat; iv) integreerida taastuvaid energiaallikaid kasutavad elektritootjad järk-järgult turule; v) tagada elektritarbijatele minimaalne finantskoormus; vi) tagada, et imporditud elektri tootjaid ei diskrimineeritaks, ja võimaldada teistel liikmesriikidel kasutada toetusmehhanismi, mis on kehtestatud taastuvatest energiaallikatest toodetud energia seaduse eelnõuga; vii ) tagada tegevuse lõpetanud elektrijaamade demonteerimine; viii) tagada, et elektrit ei toodeta negatiivse hinnaga; ix) luua sobivad tingimused tootvatele tarbijatele ja taastuvenergiakogukondadele.

Reformiga kaasneb 3 allmeedet: 1) ettevalmistustööd avamere tuuleparkide ja nendega seotud taristu arendamiseks (1. allmeede); 2) maismaa taastuvenergiajaamade (päikese- ja tuuleenergia) ja individuaalsete hoidlate ehitamise toetamine (2. allmeede); 3) muu elektrisalvestustaristu paigaldamine (3. allmeede).

B.1.1.1 1. allmeede: Avamere tuuleparkide ja nendega seotud taristu arendamise ettevalmistustööd

Selle allmeetme eesmärk on teha ettevalmistustöid avamere tuuleparkide arendamiseks. See allmeede hõlmab järgmist: i) tuule kiiruse ja muude parameetrite mõõtmine; ii) avamere tuuleparkide arendamiseks ja maismaavõrkudega ühendamiseks ette nähtud piirkonna merepõhja uuringud; iii) nõustamisteenused avamere tuuleparkidele ja nende ühendamisele maismaavõrkudega; iv) taristu rakendamise uuringud ning avamere tuuleparkide ühendamine maismaavõrgu marsruudi ja alajaama asukohaga; v) avamere tuuleenergia maismaavõrku ühendamise ruumilist planeerimist käsitlevate dokumentide koostamine, vastuvõtmine ja rakendamine, ning vi) maismaavõrguga ühendamise tehniliste kirjelduste ettevalmistamine.

Allmeede viiakse lõpule 30. juuniks 2025.

B.1.1.2 2. allmeede: Toetus üksikute hoidlate ehitamiseks

Selle allmeetme eesmärk on toetada taastuvenergia hoidlaid. Allmeede hõlmab toetust, mida antakse juriidilistele isikutele, põllumajandustootjatele ja taastuvenergiakogukondadele taastuvate energiaallikate salvestamise soetamiseks ja paigaldamiseks, seades esikohale omatarbimise, põllumajandusettevõtte või majanduslikud vajadused. Investeeringu tulemusena luuakse täiendavad individuaalsed elektrisalvestusseadmed vähemalt 15,2 MWh ulatuses.

Allmeede viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

B.1.1.3 3. allmeede: Muu elektrisalvestustaristu paigaldamine

Selle allmeetme eesmärk on tagada Leedu elektrisüsteemi turvalisus, stabiilsus ja valmisolek eraldatud tööde käitamiseks enne selle ühendamist Mandri-Euroopa elektrivõrkudega. Allmeede hõlmab toetust nelja energiasalvestusseadme paigaldamiseks, millest igaühe võimsus on 50 MW ja mis tekitavad sünteetilist inertsi sageduse muutusele reageerimisel, võrkude ülekoormuse juhtimist, mis on vajalik, et integreerida 100 % taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiast.

Allmeede viiakse lõpule 31. detsembriks 2022.

B.1.2. Reform 2: Liikumine keskkonda saastamata

Selle reformi eesmärk on vähendada märkimisväärselt kasvuhoonegaaside heidet, kaotades järk-järgult kõige saastavamad maanteesõidukid (era-, avaliku sektori, kommerts-, ühistranspordi- ja kaubaveosõidukid) linnades ja piirkondades ning suurendades taastuvate energiaallikate osakaalu transpordisektoris.

Reformi rakendamist alustati siis, kui Seim võttis vastu alternatiivkütuste seaduse. Seda jätkatakse ka õigusraamistiku vastuvõtmise ja jõustumisega, millega kehtestatakse kord energiatõhususe ja keskkonnakaitse nõuete kindlaksmääramiseks maanteesõidukite ostmisel ja kohustuslikel juhtudel. See raamistik jõustub 31. detsembril 2021.

Luuakse säästva liikuvuse fond, mis teatavatel kindlaksmääratud juhtudel toetab keskkonnasõbralike sõidukite ostmist ja kasutamist ning nende sõidukite alternatiivkütuste taristu paigaldamist, ajakohastamist ja arendamist. Fondi kasutatakse ka sisepõlemismootoriga sõidukite, välja arvatud heiteta ja vähese heitega sõidukite kasutamise piirangute toetamiseks. Toetust antakse sihipäraselt ja järjepidevalt, vähemalt aastani 2030. Fond alustab tegevust 31. märtsil 2022.

Lisaks saastavate sõidukite asendamisele asendatakse reformiga ka sõidukiomanike poolt kasutusajal makstud teekasutusmaks 2 e-teemaksuga. Vahemaapõhine teemaksusüsteem peaks innustama sõidukiomanikke/käitajaid kasutama keskkonnasõbralikumaid sõidukeid ning ratsionaliseerima oma reisimarsruutide kavandamist ja optimeerimist, kuna teemaksu suuruse määrab sõidetud tee pikkus. Õigusakt, millega kehtestatakse e-teemaks, jõustub 31. detsembriks 2025.

Ühistranspordi puhul vaadatakse lisaks saastavate ühistranspordisõidukite asendamisele läbi ja optimeeritakse linnadevahelise transpordisüsteemi reform olemasolevat pikamaatranspordivõrku, ühtlustades bussiteed raudteeliinidega ja kohaliku transpordisüsteemiga, tagades piirkondlike sõlmlennujaamade vahelise ühenduvuse. Seda reformi jõustavad seadusandlikud muudatused võetakse vastu 31. detsembriks 2024.

Reformiga kaasnevad neli osameedet: 1) toetus keskkonnasõbralike sõidukite ostmiseks avalikus sektoris ja ettevõtetes (1. allmeede); 2) toetus keskkonnasõbralike ühistranspordisõidukite ostmiseks (2. allmeede); 3) sõidukite laadimis-/tankimistaristu paigaldamine (3. allmeede) ning 4) taastuvatest energiaallikatest pärit kütuste (biometaan, teise põlvkonna vedelad biokütused transpordisektoris ja saastevaba vesinik) arendamise toetamine (4. allmeede).

B.1.2.1. 1. allmeede: Toetus keskkonnasõbralike sõidukite ostmiseks avalikus sektoris ja ettevõtetes

Selle allmeetme eesmärk on vähendada saastavate sõidukite arvu, et edendada säästvat liikuvust ja seeläbi vähendada õhusaastet linnakeskkonnas. Selle allmeetme raames antakse toetust sõiduautode, minibusside, busside, veoautode ja raskete kaubaveokite ostmiseks järgmistes kategooriates ja kogustes:

-Kergsõidukid (M1- ja N1-klass) – heiteta (näiteks elektri- ja vesinikusõidukid), eelistatakse sõidukeid linnasõitjate ja logistikateenuste puhul, kokku 12 250 ühikut;

-Raskeveokid (klassid N2 ja N3) – heitevabad ja vähese heitega sõidukid, nagu on määratletud määruses 2019/1242 (elektrienergia, vesinik, biogaas, mis on toodetud II direktiivi nõuetele vastavatest toorainetest), kokku 500 ühikut, millest 200 elektrit ja vesinikku ning 300 biometaani;

-Madala põrandaga ja kõrge põrandaga minibussid ja bussid (klassid M2 ja M3) – heitevaba (nt elektri- ja vesinik) kokku 450 ühikut;

-Kõrgepõhjalised bussid (M3-klass) – biometaanil töötavad bussid, mis on toodetud teise taastuvenergia direktiivi nõuetele vastavast toorainest, kokku 50.

Biometaanil töötavate sõidukite puhul eeldatakse, et kõnealune meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse meetme kirjeldust ning taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud leevendavaid meetmeid kooskõlas põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamist käsitlevate tehniliste suunistega (2021/C58/01). Eelkõige peavad raskeveokid ja suure põrandaga bussid olema heitevabad või vähese heitega või töötama üksnes biometaanil, mis peab vastama direktiivis 2018/2001 (teine taastuvenergia direktiiv) sätestatud kriteeriumidele. Biokütuse ja biometaani ning gaasi ja biokütuse tootjad peavad esitama tõendid (säästvuse tõend), mille on välja andnud sõltumatud hindajad, nagu on sätestatud direktiivis 2018/2001.

Lisaks tagatakse, et Leedu kava alusel toetust saavad sõidukid kasutavad üksnes teise taastuvenergia direktiivi nõuetele vastavaid biokütuseid, vedelaid biokütuseid ja biomasskütuseid. Samuti suureneb järk-järgult taastuvatest energiaallikatest toodetud kütuste osakaal riiklikus kütusevalikus, kuna kütusetarnijad on kohustatud segama biokütuseid, mis vastavalt alternatiivkütuste seadusele peab 2030. aastaks jõudma 16,8 %ni. Luuakse taastuvkütuste arvestusühikute süsteem, et registreerida transpordisektorile tarnitud biometaani ja muude taastuvkütuste kogused ning tootjatele oma taastuvkütuste tarnekohustuste täitmiseks antud sertifikaadid, tagades seega toodetud biometaani ja muude taastuvkütuste tarbimise. Süsteem võetakse kasutusele 31. detsembriks 2021. Kõik need elemendid koos tagavad toodetud biokütuste ja biogaasi tarbimise transpordisektoris ning asendavad samaväärse osa fossiilkütustest.

Selle alameetme raames antakse toetust ka elektribusside tootmise (monteerimise) ja moderniseerimise toetamiseks Leedus. Selle toetuse tulemusena tuleb toota või moderniseerida vähemalt 35 elektribussiühikut.

Selleks et tagada meetme vastavus põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamist käsitlevatele tehnilistele suunistele (2021/C58/01), nähakse Leedu ja volitatud üksuse või rahastamisvahendi eest vastutava finantsvahendaja vahelises õiguslikus lepingus ning sellele järgnevas rahastamisvahendi investeerimispoliitikas ette järgmine:

I.nõue kohaldada InvestEU fondi jätkusuutlikkuse hindamist käsitlevate komisjoni tehnilisi suuniseid ning

II.järgmiste rahastamiskõlblike tegevuste ja varade väljajätmine toetuskõlbliku tegevuse ja vara alt: i) fossiilkütustega seotud tegevus ja varad, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 3 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus ja varad, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest 4 madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 5 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 6 seotud tegevus ja varad; ning iv) tegevus ja varad, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda; ning

III.nõue, et volitatud üksus või finantsvahendaja kontrolliks projektide vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele kõigi tehingute puhul, sealhulgas nende puhul, mis on vabastatud jätkusuutlikkuse hindamisest.

Allmeede viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

B.1.2.2. 2. allmeede: Toetus heiteta ühistranspordisõidukite ostmiseks

Investeeringu eesmärk on muuta ühistransport keskkonnasõbralikumaks, asendades saastavad sõidukid keskkonnasõbralikumate sõidukitega ning vähendades seeläbi heitkoguseid ja suurendades ühistranspordi atraktiivsust. Selle allmeetme raames tehakse järgmist: 1) vaadatakse läbi ja optimeeritakse olemasolev pikamaavõrgustik, et viia bussiliinid kooskõlla raudteeliinide ja kohaliku transpordisüsteemiga, tagades piirkondlike sõlmlennujaamade vahelise ühenduvuse (mis tuleb lõpule viia 31. detsembriks 2024); ning 2) toetus, mida antakse omavalitsustele ning ühistransporditeenuseid osutavatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele (mõlemad seoses omavalitsustega, kes ei ole rahastamisperioodil 2014–2020 välja töötanud ega rakendanud säästva linnalise liikumiskeskkonna kavasid), et osta 260 uut elektri- ja vesinikkütusega bussi (klassid M2 ja M3).

Allmeede viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

B.1.2.3. 3. allmeede: Sõidukite laadimise / alternatiivse kütuse tankimise taristu paigaldamine

Selle allmeetme eesmärk on luua optimaalne üldkasutatava ja erasektori laadimis- ja alternatiivkütuste tankimistaristu võrgustik, et luua ettevõtjatele ja kodanikele soodsad tingimused keskkonnasõbralike sõidukite kasutamiseks. Selle allmeetme raames tehakse järgmist: 1) elektrisõidukite üldkasutatavate laadimis-/täitepunktide infosüsteem (31. märtsiks 2022); ning 2) antakse toetust ettevõtjatele ja füüsilistele isikutele ning omavalitsustele, kes ei ole rahastamisperioodil 2014–2020 säästva linnalise liikumiskeskkonna kavasid välja töötanud ega rakendanud, et paigaldada ja käivitada:

-Üldkasutatavad elektrisõidukite laadimispunktid füüsilistele/juriidilistele isikutele (linnades ja riigimaanteede lähedal) – kokku 5 240 üldkasutatavat üksust;

-Elektriliste raskeveokite ja busside üldkasutatav väga suure võimsusega laadimistaristu – kokku 300 ühikut;

-Üldkasutatavad surubiogaasijaamad (biometaani jaoks kohandatud) – kokku 30 ühikut;

-Üldkasutatavad vesinikutanklad – kokku 4 ühikut;

-Eralaadimispunktid – kokku 53 200 ühikut.

Allmeede viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

B.1.2.4. 4. allmeede: Taastuvatest energiaallikatest pärit kütuste (biometaan, teise põlvkonna vedelad biokütused transpordisektoris ja saastevaba vesinik) sektori arendamise toetamine

Selle investeeringu eesmärk on luua taastuvkütustega varustatus ja edendada nende kasutamist transpordisektoris. Selle allmeetme raames tehakse järgmist: 1) antakse toetust, et rajada ja käitada biometaani tootmise rajatisi, mille koguvõimsus on 27,1 MW (30. juuniks 2026); 2) antakse toetust teise põlvkonna biokütuste sektori suutlikkuse arendamiseks eesmärgiga saavutada teise põlvkonna vedelate biokütuste tootmise võimsus 12,4 ktoe (30. juuniks 2026) ning 3) toetus saastevaba vesiniku tootmiseks taastuvatest energiaallikatest, mille tulemusena toodetakse 30. juuniks 2026 kokku 1 680 000 m³ saastevaba vesinikku.

Biometaani ja teise põlvkonna biokütuse arendamise puhul eeldatakse, et kõnealune allmeede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse meetme kirjeldust ning taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud leevendavaid meetmeid kooskõlas põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamist käsitlevate tehniliste suunistega (2021/C58/01). Eelkõige on see investeering kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 (teine taastuvenergia direktiiv) sätetega ning tanklatesse tarnitavaid biokütuseid ja biometaani toodetakse üksnes jäätmeteks või jääkideks liigitatud söödavarudest (direktiivi 2018/2001 IX lisas loetletud toorained) ning neid ei valmistata toidu- ja söödakultuuridest.

Allmeede viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

B.1.3. Reform 3: Hoonete renoveerimise kiirendamine ja säästev linnakeskkond

Reformi eesmärk on kiirendada hoonete renoveerimist, kasutades ära hoonete digitaliseeritud seeriaviisilise renoveerimise eeliseid, laiendades terviklikku lähenemisviisi elukeskkonnale, kohandades sealhulgas hooneid puuetega inimeste vajadustele, ning edendades ehitussektori ja -toodete kliima- ja keskkonnasõbralikku ümberkujundamist. Reformiga kaasneb neli allmeedet: 1) hoonete renoveerimispakettide ja -standardite ajakohastamine ja praktiline katsetamine ning säästvate linnade arendamise metoodika väljatöötamine (1. allmeede); 2) hoonete renoveerimise koordineerimise ja tehnilise abi hõlbustamise vahendite väljatöötamine (2. allmeede); 3) selliste ehitustoodete ja -teenuste pakkumise edendamine, mis kiirendavad hoonete renoveerimist (3. allmeede), ning 4) hoonete kiirema renoveerimise toetamine kooskõlas hoonete ajakohastatud renoveerimisstandarditega (4. allmeede).

B.1.3.1. 1. allmeede: Hoonete renoveerimispakettide ja -standardite ajakohastamine ning metoodika loomine säästvate linnade arendamiseks

Selle allmeetme eesmärk on teha vajalikud regulatiivsed muudatused, et kiirendada hoonete renoveerimist ja aidata kaasa piirkondade keskkonnahoidlikumaks muutmisele.

Selle allmeetme raames tehakse mitmeid regulatiivseid muudatusi. Regulatiivsed muudatused võetakse vastu ja jõustuvad järgmiselt:

a)Leedu Vabariigi resolutsioon, millega kiidetakse heaks hoonete renoveerimise pikaajalise strateegia rakenduskava, milles nähakse ette seadusandlik kava, et kiirendada alade ümberehitamist ja olemasolevate hoonete ümberehitamist, võttes arvesse algatust Bauhaus, ning vormistada ehitusteabe modelleerimise (BIM) meetodite kasutamine, piirkondade renoveerimisalgatuste ja investeerimisprojektide kava;

b)Ehitustehnilise normi „Ehitiste energiatõhususe projekteerimine ja sertifitseerimine“ muutmine, millega seadustatakse renoveeritud hoone energiatõhususe klass vähemalt B-klassi;

c)Ehitustehnilise normi „Puitkonstruktsioonide projekteerimine“ muutmine;

d)Säästva linnaarengu suunised.

Need seadusandlikud aktid jõustuvad 31. detsembriks 2023.

B.1.3.2. 2. allmeede: Hoonete renoveerimise koordineerimise ja tehnilise abi hõlbustamise vahendid

Selle allmeetme eesmärk on luua vahendid hoonete renoveerimise koordineerimise ja tehnilise abi hõlbustamiseks. Allmeede koosneb hoonete renoveerimise pädevuskeskuse loomisest (31. detsembriks 2022) ja kolmest järgmisest digivahendist:

1) digitaalsed metodoloogilised vahendid (investeerimisprojektide ettevalmistamiseks, projekteerimise standardsed tehnilised kirjeldused ja tellitud tööd) keskkonnasõbralike ja uuenduslike energiatõhususe meetmete kavandamiseks renoveeritud hoonetes;

2) kahe infosüsteemi kasutuselevõtt ja teenuste osutamine hoonete andmete haldamiseks ja hoonete renoveerimise projektide haldamiseks.

Allmeede viiakse lõpule 30. septembriks 2025.

B.1.3.3. 3. allmeede: Selliste ehitustoodete ja -teenuste pakkumise edendamine, mis kiirendavad hoonete renoveerimist

Selle allmeetme eesmärk on luua kohalik turg standardiseeritud moodulkonstruktsioonide tootmiseks orgaanilistest materjalidest ning toetada ettevõtteid, et suurendada nende puidutehniliste materjalide ja ehitusdetailide tootmisvõimsust, mida kasutatakse hoonete keskkonnahoidlikuks renoveerimiseks. Selle allmeetme raames antakse toetust ehitussektorile, puidutööstusele ja töötlevale tööstusele. Selle toetuse tulemusena võetakse kasutusele mahepõllumajandusliku materjali tootmise moodulstruktuuride tootmisliinid, mille võimsus on 750 000 m² aastas.

Allmeede viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

B.1.3.4. 4. allmeede: Toetus hoonete kiiremaks renoveerimiseks kooskõlas hoonete ajakohastatud renoveerimisstandarditega

Selle allmeetme eesmärk on toetada 518 kortermaja renoveerimist, mille pindala on vähemalt 880 000 m², eesmärgiga vähendada primaarenergia tarbimist keskmiselt vähemalt 30 %, nagu on määratletud komisjoni soovituses (EL) 2019/786 hoonete renoveerimise kohta, ja energiatõhususe klassi B. Toetus antakse järgmises vormis:

i) Keskmiselt vähemalt 30 % renoveerimistööde kuludest hüvitatakse taaste- ja vastupidavusrahastust 320 hoone puhul. Muud selle meetme raames renoveeritud hooned võivad saada seda liiki hüvitist liidu moderniseerimisfondist, mitte taaste- ja vastupidavusrahastust.

ii) nende renoveerimistööde rahastamiseks võetud laenudelt makstud intressi osa hüvitamine, mis ületab 3 % intressimäära.

iii) renoveerimisprojektide tehnilise abi kulude 100 % hüvitamine

Lisaks võib osa hoonete renoveerimiseks pakutavast laenurahastusest toetada Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Ühtekuuluvusfondist.

Allmeede viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

B.1.4. Investeering 4: Kasvuhoonegaaside heite sidumise suurendamine

Investeeringu eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heidet endistest kuivendatud ja rikutud turbaaladest asjaomaste alade uuesti niisutamise teel, luues soodsad tingimused nende elupaikade bioloogilisele mitmekesisusele ja suurendades kasvuhoonegaaside sidumist, tegeledes samal ajal ka teatavate piiratud majandustegevustega.

Selle investeeringu raames töötatakse välja ja rakendatakse meetmed veetaseme taastamiseks, heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste taastamiseks ning vajaduse korral seiresüsteemi kehtestamiseks. Selleks et avaldada taastatud elupaigale kõige vähem negatiivset mõju, on vaja reguleerida veerežiimi, seepärast tuleb vajaduse korral kavandada ja paigaldada spetsiaalsed hüdrotehnilised struktuurid, näiteks reguleeritavad lävendid, et võimaldada põllumajandustootjatel ise reguleerida veetaset majandataval alal, säilitades aastase keskmise veetaseme vastavalt turbapinnasele, st mitte sügavamal kui 10–20 cm. Kui investeering on tehtud, peaksid taotlejad täitma oma taassoostatud turbaalade hooldamise kohustused, saades selle jaoks uuel programmitöö perioodil kompenseerivaid makseid Leedu põllumajanduse ja maaelu arengu strateegilises kavas 2023–2027 ette nähtud meetme raames. Asjaomastel aladel võib lubada majandustegevust, mis ei kahjusta taastatud märgala kaitset. Majandustegevus valitakse iga juhtumi puhul eraldi, võttes arvesse piirkonna eripära ja sellega seotud keskkonnapiiranguid.

Selle investeeringu raames tehakse järgmist: 1) regulatiivsed muudatused kahjustatud turbaalade kindlaksmääramise riikliku raamistiku rakendamiseks ja hiljem taastatud turbaalade haldamiseks (30. septembriks 2022) ning 2) toetus 6000 ha turbaala taastamiseks.

Investeering tehakse 30. juuniks 2026.

B.1.5. Reform 5: Ringmajanduse suunas

Reformi eesmärk on töötada välja täiemahuline ringmajanduse mudel, kaasates kõik sidusrühmad, tagades ringmajanduse põhimõtted ja jäätmetekke vältimise tööstussektoris, laiendades teisese toorme tootmist ja kasutamist, suurendades materjali- ja ressursitõhusust, edendades kestlikku disaini ja rohelist innovatsiooni, tagades toodete jätkusuutlikkuse, vastupidavuse, parandamise ja uuendamise. Reformi tulemusena võetakse vastu ja jõustub tegevuskava Leedu üleminekuks ringmajandusele 2035. aastaks. Tegevuskavas keskendutakse jäätmetekke vältimisele, ringlussevõtule, teisese toorme tootekujundusele ja kasutamisele, digipöördele, keskkonnahoidliku innovatsiooni edendamisele, samuti paremale õigusraamistikule ja fiskaalmeetmetele, mis edendavad lühiajalisi lahendusi ja tulemuste asemel pikaajalist kasu, et suunata ressursid tagasi ringmajandusele. Eesmärk on tagada süsteemne institutsiooniline lähenemine ringmajandusele ja tihe koostöö asjaomaste institutsioonide vahel.

Reform viiakse lõpule 31. märtsiks 2023.

B.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Nr	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus ning selge määratlus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
21	B.1.1 Säästvama elektri tootmine riigis	Eesmärk	Selliste õigusaktide jõustumine, millega parandatakse institutsioonilisi ja õiguslikke mehhanisme, et edendada elektrienergia tootmist taastuvatest energiaallikatest, selle ülekandmist ja tarbimist	Seaduse jõustumisele viitav säte				4. kv	2021	Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia seaduse, elektriseaduse ja energiaseaduse (avamerel ja maismaal) muudatuste jõustumine. Nende õigusaktidega nähakse ette, et avalik-õiguslik asutus Leedu Energiaamet konsulteerib elektrisektori tegevusega seotud küsimustega ja annab neile metoodilist abi, mis hõlbustaks taotlejate jaoks menetluste läbiviimist ja tagaks teabe õigeaegse esitamise. Need õigusaktid peavad samuti: – reguleerima enampakkumise võitjate tingimusi elektri müümiseks kahepoolsete lepingute alusel, kuna see annaks investoritele rohkem selgust, kuidas turul tegutseda; – seadma pikaajalised taastuvenergia eesmärgid kõigile sektoritele, st seadma pikaajalised riiklikud eesmärgid seadusandlikul tasandil ja looma investoritele kindluse taastuvate energiaallikate arendamise suhtes; – kehtestama uut liiki load – luba elektrijaama või elektritootmisrajatise moderniseerimiseks (taastamiseks), nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta.
22	B.1.1 Säästvama elektri tootmine riigis – B.1.1.1 Ettevalmistavad sammud avamere tuuleenergia taristu arendamiseks	Eesmärk	Avamere tuuleparkide arendamise ja taristu paigaldamise ettevalmistustööde tegemine ja nende lõpuleviimine	Ettevalmistustööde lõpuleviimine asjaomaste asutuste poolt				2. kv	2025	Tehakse järgmised uuringud ja pakutakse konsultatsiooniteenuseid: 1) uuring taristu rakendamise kohta: tehnilised lahendused, tehnoloogiad, taristu paigaldamise väärtus, kulude-tulude analüüs; 2) avamere tuuleparkide ühendus maismaatee ja alajaamade asukohaga; 3) tuule kiiruse ja muude parameetrite mõõtmise uuring; 4) avamere tuulepargi arendamiseks määratud territooriumi merepõhja uuring; 5) merepõhja uuringud avamere tuulepargi ja maismaa ühendamiseks; 6) konsultatsiooniteenused avamere tuuleparkidele ja nende ühendamisele maismaavõrguga; 7) koostatakse territoriaalse planeerimise dokumendid avamere tuuleparkide ühendamiseks maismaavõrguga; 8) rakendatakse territoriaalse planeerimise dokumente avamere tuuleparkide ühendamiseks maismaavõrguga; 9) avamere tuulepargi maismaavõrguga ühendamise tehniline kirjeldus on koostatud. Uuringute, mõõtmiste ja uuringute tulemusi kasutatakse avamere tuulepargi projekteerimisel ja nende maismaavõrguga ühendamisel.
25	B.1.1 Säästvama elektri tootmine riigis – B.1.1.2 Maismaa taastuvenergiajaamade (päikese- ja tuuleenergia) ja individuaalsete hoidlate ehitamise toetamine	Siht	Taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia uue (individuaalse) salvestusvõimsuse loomine (MWh)		MWh	0	7,6	1. kv	2025	Elektrijaamaga on ühendatud ja käiku on lastud 7,6 MWh (individuaalseid) energiasalvesteid.
26	B.1.1 Säästvama elektri tootmine riigis – B.1.1.2 Maismaa taastuvenergiajaamade (päikese- ja tuuleenergia) ja individuaalsete hoidlate ehitamise toetamine	Siht	Taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia uue (individuaalse) salvestusvõimsuse loomine (MWh)		MWh	7,6	15,2	2. kv	2026	Elektrijaamaga on ühendatud ja käiku on lastud 15,2 MWh (individuaalseid) energiasalvesteid.
27	B.1.1 Säästvama elektri tootmine riigis – B.1.1.3 Muu elektrisalvestustaristu paigaldamine	Siht	Uute elektrisalvestusrajatiste ülesseatud võimsus (MW)		MW	0	200	4. kv	2022	Tegevust alustasid neli energiasalvestusseadet, kumbki võimsusega 50 MW.
28	B.1.2 Liikumine keskkonda saastamata	Eesmärk	Sellise õigusliku raamistiku jõustumine, millega kehtestatakse menetlus energiatõhususe ja keskkonnakaitse nõuete kindlaksmääramiseks maanteesõidukite ostmisel ja kohustuslikel juhtudel	Õigusakt on jõustunud				4. kv	2021	Selliste õigusaktide jõustumine, millega määratakse kindlaks energiatõhususe ja keskkonnakaitse nõuded ning juhtumid, mil need on kohustuslikud M1-, N1-, N2-, N3-, M2- ja M3-kategooria maanteesõidukite puhul ning mida kasutatakse nende sõidukite kogu kasutusiga hõlmava energia- ja keskkonnamõju arvutamiseks.
29	B.1.2 Liikumine keskkonda saastamata	Eesmärk	Luuakse ja toimib säästva liikuvuse fond, millest rahastatakse alternatiivkütuste ja sõidukitaristu arendamist.	Lepingu/tellimuse jõustumisele viitav säte				1. kv	2022	Luuakse jätkusuutlik liikuvusfond ja see toimib. Fond luuakse selleks, et rahastada keskkonnasõbralike sõidukite ostmist ja kasutamist, sõidukite alternatiivkütuste taristu paigaldamist, ajakohastamist ja/või arendamist sihipärasel ja järjepideval viisil kuni vähemalt 2030. aastani. Fondi kasutatakse ka sisepõlemismootoriga sõidukite, välja arvatud heiteta ja vähese heitega sõidukite kasutamise piirangute kehtestamise toetamiseks.
30	B.1.2 Liikumine keskkonda saastamata	Eesmärk	Selliste õigusaktide jõustumine, millega kehtestatakse elektrooniline teemaksusüsteem, mis rajaneb põhimõtetel „kasutaja maksab“ ja „saastaja maksab“	Õigusakt on jõustunud				4. kv	2025	Selliste õigusaktide jõustumine, millega kehtestatakse elektrooniline teemaksu kogumise süsteem, mis põhineb põhimõtetel „kasutaja maksab“ ja „saastaja maksab“. Sõidukite valdajate poolt teetaristu kasutamise aja eest makstav teekasutusmaks muudetakse tee läbisõidu eest makstavaks teemaksuks (e-teemaks).
31	B.1.2. Liikumine keskkonda saastamata – B.1.2.1. Toetus keskkonnasõbralike sõidukite ostmiseks avalikus sektoris ja ettevõtetes	Siht	Leedus ostetud ja registreeritud keskkonnasõbralike transpordivahendite arv		Arv	0	6 625	2. kv	2025	Leedus pärast projektikonkursse antud riigiabi saavate ostetud ja registreeritud täiendavate keskkonnasõbralike transpordivahendite arv: a) vähemalt 6 125 heiteta (elektri- ja vesiniku) kergsõidukeid (M1- ja N1-klass); b) vähemalt 100 heiteta (elektrilist või vesinikuga sõitvat) raskeveokit (N2-klass); c) vähemalt 150 vähese heitega sõidukit, nagu on määratletud määruses 2019/1242 (biometaan, mis on toodetud teise taastuvenergia direktiivi nõuetele vastavast toorainest), raskeveokid (N2- ja N3-klass); d) vähemalt 225 heitevaba (elektri- ja vesiniku) madala põrandaga ja kõrge põrandaga minibussi ja buss (klassid M2 ja M3); e) vähemalt 25 kõrgepõhjalist bussi, milles kasutatakse teise taastuvenergia direktiivi nõuetele vastavast toorainest toodetud biometaani. Selleks et täita põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamist käsitlevaid tehnilisi suuniseid (2021/C58/01), peavad biometaanil töötavad sõidukid töötama üksnes biometaanil, mis vastab direktiivis 2018/2001 (teine taastuvenergia direktiiv) sätestatud kriteeriumidele.
32	B.1.2. Liikumine keskkonda saastamata – B.1.2.1. Toetus keskkonnasõbralike sõidukite ostmiseks avalikus sektoris ja ettevõtetes	Siht	Leedus ostetud ja registreeritud keskkonnasõbralike transpordivahendite arv		Arv	6 625	13 250	2. kv	2026	Leedus pärast projektikonkursse antud riigiabi saavate ostetud ja registreeritud keskkonnasõbralike transpordivahendite arv: a) vähemalt 12 250 heitevaba (elektri- ja vesiniku) kergsõidukit (M1- ja N1-klass); b) vähemalt 200 heiteta (elektrilist või vesinikuga sõitvat) raskeveokit (N2-klass); c) vähemalt 300 vähese heitega sõidukit, nagu on määratletud määruses 2019/1242 (biometaan, mis on toodetud teise taastuvenergia direktiivi nõuetele vastavast toorainest), raskeveokid (N2- ja N3-klass); d) vähemalt 450 heitevaba (elektri- ja vesiniku) madala põrandaga ja kõrge põrandaga minibussi ja buss (klassid M2 ja M3); e) vähemalt 50 kõrgepõhjalist bussi, milles kasutatakse teise taastuvenergia direktiivi nõuetele vastavast toorainest toodetud biometaani. Selleks et täita põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamist käsitlevaid tehnilisi suuniseid (2021/C58/01), peavad biometaanil töötavad sõidukid töötama üksnes biometaanil, mis vastab direktiivis 2018/2001 (teine taastuvenergia direktiiv) sätestatud kriteeriumidele.
33	B.1.2. Liikumine keskkonda saastamata – B.1.2.1. Toetus keskkonnasõbralike sõidukite ostmiseks avalikus sektoris ja ettevõtetes	Siht	Leedus toodetud (kokkupandud) ja moderniseeritud elektribusside arv		Arv	0	35	2. kv	2026	Leedus on moderniseeritud vähemalt 25 elektribussi, mis võimaldavad neid liigitada heitevabadeks bussideks Leedus toodetakse (koostatakse) vähemalt 10 elektribussi. Valikukriteeriumidega tagatakse käesoleva meetme raames toetatavate tehingute vastavus põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamist käsitlevatele tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades jätkusuutlikkuse hindamist, välistavat loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.
34	B.1.2 Liikumine keskkonda saastamata – B.1.2.2. Toetus heiteta ühistranspordisõidukite ostmiseks	Eesmärk	Linnadevahelise liikumiskeskkonna süsteemi reformi jõustumine	Reform jõustub				4. kv	2024	Jõustub linnadevahelise raamistiku reform, millega vaadatakse läbi ja optimeeritakse olemasolev pikamaa-võrk, viiakse bussiliinid vastavusse raudteeliinidega ja kohaliku transpordisüsteemiga, mis tagab piirkondlike sõlmlennujaamade vahelise ühenduvuse.
35	B.1.2 Liikumine keskkonda saastamata – B.1.2.2. Toetus heiteta ühistranspordisõidukite ostmiseks	Siht	Elektri- ja vesinikkütusega ühistranspordisõidukite (busside) tarnimine		Arv	0	115	2. kv	2025	115 (klassi M2 ja M3) madala põrandaga elektri- ja vesinikubussi tarnimine ühistranspordiettevõtjatele linna- ja linnalähipiirkondades.
36	B.1.2 Liikumine keskkonda saastamata – B.1.2.2. Toetus heiteta ühistranspordisõidukite ostmiseks	Siht	Elektri- ja vesinikkütusega ühistranspordisõidukite (busside) tarnimine		Arv	115	260	2. kv	2026	260 (klassid M2 ja M3) – madala põrandaga elektri- ja vesinikkütusega busside tarnimine ühistranspordiettevõtjatele linna- ja linnalähipiirkondades.
37	B.1.2 Liikumine keskkonda saastamata – B.1.2.3. Sõidukite laadimise / alternatiivse kütuse tankimise taristu paigaldamine	Eesmärk	Elektrisõidukite üldkasutatavate laadimispunktide infosüsteemi kasutuselevõtmine	Elektrisõidukite üldkasutatavate laadimispunktide infosüsteemi kasutuselevõtmine				1. kv	2022	Sellise infosüsteemi käivitamine, mis: 1. Esitama ja registreerima elektrisõidukite ja nende käitajate jaoks üldkasutatavate laadimispunktide kordumatud identifitseerimiskoodid. 2. Esitada Leedus töötavatele üldkasutatavatele elektrisõidukite laadimisjaamadele reaalajas staatilisi/dünaamilisi andmeid.
38	B.1.2 Liikumine keskkonda saastamata – B.1.2.3. Sõidukite laadimise / alternatiivse kütuse tankimise taristu paigaldamine	Siht	Kaubaveo ja busside üldkasutatavate laadimispunktide ja väga suure võimsusega laadimisjaamade teenuse kasutuselevõtmine		Arv	0	2 770	2. kv	2025	Üldkasutatavad elektrisõidukite laadimispunktid ja väga suure võimsusega kauba-/busside laadimisjaamad, sealhulgas: a) vähemalt 2 620 sõiduautode laadimispunkti; b) vähemalt 150 väga suure võimsusega laadimisjaama kaubaveokite/busside jaoks. Elektrisõidukite laadimispunktide tüübid võimsuse ja kättesaadavuse osas on sätestatud alternatiivkütuste seaduses (artikli 2 punktid 12, 16, 17, 18, 26, 27, 32).
39	B.1.2 Liikumine keskkonda saastamata – B.1.2.3. Sõidukite laadimise / alternatiivse kütuse tankimise taristu paigaldamine	Siht	Üldkasutatavate ja üldkasutatavate laadimispunktide ning väga suure võimsusega kauba- ja bussilaadimisjaamade teenuse kasutuselevõtmine		Arv	2 770	5 450	2. kv	2026	Üldkasutatavad elektrisõidukite laadimispunktid ja väga suure võimsusega kauba-/busside laadimisjaamad, sealhulgas: a) vähemalt 5 240 sõiduautode laadimispunkti; b) vähemalt 300 väga suure võimsusega laadimisjaama kaubaveokite/busside jaoks. Elektrisõidukite laadimispunktide tüübid võimsuse ja kättesaadavuse osas on sätestatud alternatiivkütuste seaduses (artikli 2 punktid 12, 16, 17, 18, 26, 27, 32).
40	B.1.2 Liikumine keskkonda saastamata – B.1.2.3. Sõidukite laadimise / alternatiivse kütuse tankimise taristu paigaldamine	Siht	Eralaadimispunktide teenuse kasutuselevõtmine		Arv	0	26 600	1. kv	2025	Kogu rakendusperioodi jooksul paigaldatakse ja võetakse kasutusele vähemalt 26 600 eraelektrisõiduki laadimispunkti.
41	B.1.2 Liikumine keskkonda saastamata – B.1.2.3. Sõidukite laadimise / alternatiivse kütuse tankimise taristu paigaldamine	Siht	Eralaadimispunktide teenuse kasutuselevõtmine		Arv	26 600	53 200	1. kv	2026	Kogu rakendusperioodi jooksul paigaldatakse ja võetakse kasutusele vähemalt 53 200 eraelektrisõiduki laadimispunkti.
42	B.1.2 Liikumine keskkonda saastamata – B.1.2.3. Sõidukite laadimise / alternatiivse kütuse tankimise taristu paigaldamine	Siht	Üldkasutatavate surubiogaasi- ja vesinikutanklate kasutuselevõtt		Arv	0	34	2. kv	2026	34 üldkasutatava surubiogaasi- ja vesinikujaama kasutuselevõtmine ja teenuste osutamine: a) vähemalt 30 ühikut kokkusurutud biogaasi jaoks; b) vähemalt neli seadet vesiniku puhul.
43	B.1.2 Liikumine keskkonda saastamata – B.1.2.3. Sõidukite laadimise / alternatiivse kütuse tankimise taristu paigaldamine	Eesmärk	Elektrilaadimise infrastruktuurivõrgu integreerimise tegevuskava vastuvõtmine	Elektrilaadimise infrastruktuuri tegevuskava vastuvõtmine				4. kv	2021	Tegevuskava vastuvõtmine, milles määratakse kindlaks arendamise prioriteetsed suunad ja kehtestatakse nõuded elektrisõidukite laadimispunktide paigaldamiseks, et tagada elektrisõidukite laadimistaristu võimalikult tõhus arendamine.
44	B.1.2 Liikumine keskkonda saastamata – B.1.2.4. Taastuvatest energiaallikatest pärit kütuste (biometaan, teise põlvkonna vedelad biokütused transpordisektoris ja saastevaba vesinik) sektori arendamise toetamine	Eesmärk	Taastuvkütuse arvestusüksuste IT-süsteemi kasutuselevõtmine	Taastuvatest energiaallikatest toodetud kütuste arvestusühikute IT -süsteem toimib				4. kv	2021	Biometaani tarbimise taseme tagamiseks transpordisektoris luuakse asjakohane IT-platvorm, et registreerida transpordisektorile tarnitud biometaani ja muude taastuvkütuste kogused ning sertifikaadid, mis on antud tootjatele, kelle jaoks saadud gaasi kasutatakse kütusekohustuste täitmiseks.
45	B.1.2 Liikumine keskkonda saastamata – B.1.2.4. Taastuvatest energiaallikatest pärit kütuste (biometaan, teise põlvkonna vedelad biokütused transpordisektoris ja saastevaba vesinik) sektori arendamise toetamine	Siht	Uute biometaani tootmise rajatiste installeeritud koguvõimsus, MW		MW	0	27,1	4. kv	2025	Vähemalt 27,1 MW biometaani tootmise rajatiste uue võimsuse kasutuselevõtt. Installeeritud võimsust käsitatakse toimivana biometaani tootmisvõimsuse ühendamisel maagaasivõrku ja gaasi ülekandesüsteemi halduri esitatud teabe alusel. Selleks et järgida põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamist käsitlevaid tehnilisi suuniseid (2021/C58/01), toodetakse biometaani taastuvenergia direktiivi IX lisas loetletud söödavarudest.
46	B.1.2 Liikumine keskkonda saastamata – B.1.2.4. Taastuvatest energiaallikatest pärit kütuste (biometaan, teise põlvkonna vedelad biokütused transpordisektoris ja saastevaba vesinik) sektori arendamise toetamine	Siht	Vedelate teise põlvkonna biokütuste iga-aastane lisatoodang		Naftaekvivalenttonnid (ktoe)	0	12,4	2. kv	2026	Installeeritud tootmisvõimsusega toodetakse täiendavalt 12,4 ktoe vedelaid teise põlvkonna biokütuseid. Aastatoodangu mahtu hinnatakse üks aasta pärast tootmise algust.
47	B.1.2 Liikumine keskkonda saastamata – B.1.2.4. Taastuvatest energiaallikatest pärit kütuste (biometaan, teise põlvkonna vedelad biokütused transpordisektoris ja saastevaba vesinik) sektori arendamise toetamine	Siht	Toodetud saastevaba vesiniku üldkogus		m³	0	1 680 000	2. kv	2026	Pärast uue täiendava võimsuse arendamist vesiniku tootmiseks taastuvatest energiaallikatest on 30. juuniks 2026 toodetud kokku 1 680 000 m³ saastevaba vesinikku.
48	B.1.3 Hoonete renoveerimise kiirendamine ja säästev linnakeskkond – B.1.3.1. Hoonete renoveerimispakettide ja -standardite ajakohastamine ning metoodika loomine säästvate linnade arendamiseks	Eesmärk	Jõustuvad järgmised õigusaktid: a) pikaajalise hoonete renoveerimise strateegia rakenduskava; b) ehitustehnilise normi „Hoonete energiatõhususe projekteerimine ja sertifitseerimine“ muudatus, heaks kiidetud keskkonnaministri 11. novembri 2016. aasta käskkirjaga nr D1-754; c) Keskkonnaministri käskkirjaga heaks kiidetud säästva linnaarengu suunised d) ehitustehnilise normi CTR 2.05.07:2005 „Puitkonstruktsioonide projekt“ muudatus, heaks kiidetud keskkonnaministri 10. veebruari 2005. aasta käskkirjaga nr D1-79.	Õigusakt on jõustunud				4. kv	2023	Vastu on võetud ja jõustunud järgmised õigusaktid: 1. hoonete renoveerimise pikaajalise strateegia rakenduskava, milles on sätestatud: 1.1 seadusandlik kava elamurajoonide ümberkujundamise kiirendamiseks, võttes arvesse Bauhausi algatust, ehitusteabe modelleerimise (BIM) meetodite kasutamise ametlikuks muutmiseks ning olemasolevate hoonete ümberehitamise, rekonstrueerimise või renoveerimise võimalike mudelite hindamiseks; 1.2. soovitused kvartali renoveerimisprojektide ettevalmistamiseks; 2. muudetud ehitustehniline norm „Hoonete energiatõhususe projekteerimine ja sertifitseerimine“, mis kiideti heaks keskkonnaministri 11. novembri 2016. aasta käskkirjaga nr D1-754, millega seadustatakse renoveeritud hoone energiatõhususe klass alates 1.1.2023 vähemalt B; 3. säästva linnaarengu suunised, milles sätestatakse säästva linna näitajad ja nende arvutamise metoodika; 4. ehitustehnilise normi CTR 2.05.07:2005 „Puitkonstruktsioonide projekt“, mis kiideti heaks keskkonnaministri 10. veebruari 2005. aasta käskkirjaga nr D1-79, millega laiendatakse puidust ehitustoodete kasutamist mitmeotstarbelistes ehitistes.
50	B.1.3 Hoonete renoveerimise kiirendamine ja säästev linnakeskkond – B.1.3.2. Hoonete renoveerimise koordineerimise ja tehnilise abi hõlbustamise vahendid	Eesmärk	Luuakse ja lükatakse käima hoonete renoveerimise pädevuskeskus	Õigusakt on jõustunud				4. kv	2022	1. Keskkonnaprojektide juhtimise ameti põhikiri, millega kehtestatakse kortermajade renoveerimise (ajakohastamise) programmi haldamise ja eri allikatest rahastamise haldamise ülesanded, mida praegu täidab elamumajanduse energiatõhususe amet ja mida on muudetud keskkonnaministri käskkirjaga, mis on vastu võetud ja jõustunud. 2. Toimib ühe akna süsteemiga renoveerimise pädevuskeskus (EPMA üksus) (täidetud on 50 % pädevuskeskuse vabadest töökohtadest).
51	B.1.3 Hoonete renoveerimise kiirendamine ja säästev linnakeskkond – B.1.3.2. Hoonete renoveerimise koordineerimise ja tehnilise abi hõlbustamise vahendid	Siht	Kolme infosüsteemi kasutuselevõtt ja teenuste osutamine hoonete renoveerimise kavandamiseks, renoveerimisprojektide haldamiseks ja Leedu hoonete andmepank		Arv	0	3	3. kv	2025	Täielikult toimivad järgmised 3 infosüsteemi: 1. digitaalne metoodiline vahend renoveeritud hoonete keskkonnahoidlike ja uuenduslike energiatõhususe meetmete kavandamiseks; 2. hoonete renoveerimise projektide haldamise infosüsteem; 3. Leedu hoonete andmepank.
52	B.1.3 Hoonete renoveerimise kiirendamine ja säästev linnakeskkond – B.1.3.3. Selliste ehitustoodete ja -teenuste pakkumise edendamine, mis kiirendavad hoonete renoveerimist	Siht	Orgaanilistest materjalidest modulaarsete struktuuride tootmisvõimsus		m² aastas	0	750 000	4. kv	2025	Orgaanilistest materjalidest modulaarsete struktuuride automatiseeritud uued tootmisliinid, mille võimsus on 750 000 m² aastas.
53	B.1.3 Hoonete renoveerimise kiirendamine ja säästev linnakeskkond – B.1.3.4. Toetus hoonete kiiremaks renoveerimiseks kooskõlas hoonete ajakohastatud renoveerimisstandarditega	Siht	Renoveeritud kortermajade pindala		m2	0	300 000	2. kv	2025	Renoveeritud kortermajade valdkond, mis saab kasu vähemalt ühest taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatavast toetusvormist (ehituskulude hüvitamine, intressitoetus ja/või tehniline abi). Hoonete kiirendatud renoveerimisega vähendatakse keskmiselt vähemalt 30 % primaarenergia tarbimist, nagu on määratletud komisjoni soovituses (EL) 2019/786 hoonete renoveerimise kohta, saavutatakse energiatõhususe klass B, renoveeritud kortermajade koguarv on 173 ja nende pindala on 300 000 m².
54	B.1.3 Hoonete renoveerimise kiirendamine ja säästev linnakeskkond – B.1.3.4. Toetus hoonete kiiremaks renoveerimiseks kooskõlas hoonete ajakohastatud renoveerimisstandarditega	Siht	Renoveeritud kortermajade pindala		m2	300 000	880 000	2. kv	2026	Renoveeritud kortermajade valdkond, mis saab kasu vähemalt ühest taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatavast toetusest (ehituskulude hüvitamine, intressitoetus ja/või tehniline abi). See hõlmab 320 renoveeritud hoonet, mille kulud hüvitatakse keskmiselt vähemalt 30 % ulatuses taaste- ja vastupidavusrahastust. Hoonete kiirendatud renoveerimine vähendab keskmiselt vähemalt 30 % primaarenergia tarbimist, nagu on määratletud komisjoni soovituses (EL) 2019/786 hoonete renoveerimise kohta, vastab energiatõhususe klass B, renoveeritud kortermajade koguarv on 518 ja nende pindala on 880 000 m².
55	B.1.4 Kasvuhoonegaaside heite sidumise suurendamine	Siht	Taassoostatud turbaala		ha	0	2 000	4. kv	2024	Taassoostatakse vähemalt 2 000 ha turbaala.
56	B.1.4 Kasvuhoonegaaside heite sidumise suurendamine	Siht	Taassoostatud turbaala		ha	2 000	6 000	2. kv	2026	Taassoostatakse vähemalt 6 000 ha turbaala.
57	B.1.4 Kasvuhoonegaaside heite sidumise suurendamine	Eesmärk	Jõustuvad õigusaktid, millega reguleeritakse märgalade (turbaalade) taastamist ning nende edasist kaitset ja säästvat kasutamist	Õigusakt on jõustunud				3. kv	2022	Jõustuvad õigusaktid, millega reguleeritakse märgalade (turbaalade) taastamist ning nende edasist kaitset ja säästvat kasutamist.
58	B.1.5 Ringmajanduse suunas	Eesmärk	Jõustub ringmajandusele ülemineku tegevuskava	Õigusakt on jõustunud				1. kv	2023	Jõustada valitsuse resolutsioon, millega kiidetakse heaks Leedu tegevuskava üleminekuks ringmajandusele aastaks 2035, mis on koostatud huvitatud institutsioonide ja sotsiaal-majanduslike partnerite osalusel eesmärgiga kaasata kõik asjaomased ametiasutused ning koordineerida ringmajanduse rakendamist ja arendamist riigis.

B.3. Laenutoetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

B.3.1. Reform 1 „Keskkonnahoidlike finantstoodete arendamine“

Reformi eesmärk on jõustada rahandusministri käskkiri, millega kiidetakse heaks Leedu rohelise rahanduse tegevuskava aastateks 2023–2026, mille eesmärk on kaasata avaliku ja erasektori rahalisi vahendeid, et saavutada kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise eesmärgid ning suurendada Leedu atraktiivsust keskkonnahoidlike finantstoodete investorite jaoks.

Tegevuskava sisaldab järgmist:

·keskkonnahoidliku rahanduse pädevus- ja teadmuskeskuse loomine;

·avaliku sektori keskkonnahoidliku rahastamise arendamise edendamine;

·luua eeltingimused erasektori investeeringute ligimeelitamiseks, et saavutada keskkonnahoidlikud eesmärgid;

·kestlikkusega seotud andmetele juurdepääsu tagamine;

·pädevuste arendamine keskkonnahoidliku rahanduse ja riikliku hariduse valdkonnas.

Reformi raames antakse toetust keskkonnahoidliku rahanduse pädevus- ja teadmuskeskuse loomiseks ja kasutuselevõtmiseks, et aidata kaasa kestliku märgistamise ökosüsteemi arendamisele Leedus rahvusvaheliste tavade alusel, tagada asjakohase kestlikkusega seotud teabe levitamine, koordineerida avaliku ja erasektori ning akadeemiliste ringkondade vahelist koostööd ning edendada Leedut kestliku rahanduse valdkonnas.

Meetme rakendamine lõpetatakse 31. detsembriks 2023.

B.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Nr	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus ning selge määratlus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
58 a	B.3.1 Roheliste finantstoodete väljatöötamine	Eesmärk	Keskkonnahoidliku rahanduse tegevuskava heakskiitmine	Rahandusministri määruse jõustumine				2. kv	2023	Jõustub rahandusministri käskkiri, millega kiidetakse heaks Leedu rohelise rahanduse tegevuskava, mille eesmärk on kaasata avaliku ja erasektori rahalisi vahendeid, et saavutada kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise eesmärgid ning suurendada Leedu atraktiivsust keskkonnahoidlike finantstoodete investorite jaoks. Tegevuskava sisaldab järgmist: ·keskkonnahoidliku rahanduse pädevus- ja teadmuskeskuse loomine; ·avaliku sektori keskkonnahoidliku rahastamise arendamise edendamine; ·luua eeltingimused erasektori investeeringute ligimeelitamiseks, et saavutada keskkonnahoidlikud eesmärgid; ·kestlikkusega seotud andmetele juurdepääsu tagamine; ·pädevuste arendamine keskkonnahoidliku rahanduse ja riikliku hariduse valdkonnas.
58b	B.3.1 Roheliste finantstoodete väljatöötamine	Eesmärk	Rohelise rahanduse pädevus- ja teadmuskeskuse loomine ja käivitamine	Kasutusele on võetud keskkonnahoidliku rahanduse pädevus- ja teadmuskeskus				4. kv	2023	INVEGA struktuuris luuakse rohelise rahanduse pädevus- ja teadmuskeskus, mis alustab tegevust, et aidata kaasa kestliku märgistamise ökosüsteemi arendamisele Leedus rahvusvaheliste tavade alusel, tagada asjakohase kestlikkusega seotud teabe levitamine, koordineerida avaliku ja erasektori ning akadeemiliste ringkondade vahelist koostööd ning edendada Leedut kestliku rahanduse valdkonnas.

C. KOMPONENT 3. Digipööre majanduskasvu soodustamiseks

See Leedu taaste- ja vastupidavuskava komponent keskendub mitmele digipöörde aspektile – digiühenduvusele, sealhulgas linna- ja maapiirkondade vahelisele digilõhele, avaliku ja erasektori digiteerimisele ning digioskustele. Komponent hõlmab meetmeid 5G kasutuselevõtu hõlbustamiseks, kiudoptilise taristu edasiarendamiseks maa- ja äärepoolseimates piirkondades ning ühenduvusega seotud innovatsiooni edendamiseks. Lisaks on oluliste reformide ja investeeringute eesmärk digiteerida avalik sektor. Digioskuste edendamine on kavandatud laste, töötajate ja eakate kodanike jaoks, samuti meetmed IT-töötajate nappuse vähendamiseks tööturul. Peale selle nähakse komponendiga ette investeeringut, mille eesmärk on edendada täiustatud digitehnoloogia kasutuselevõttu erasektoris, eelkõige seoses teadusasutuste ja ettevõtjate koostööga uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtuks ja kultuurisektori digiteerimisega. Kokkuvõttes hõlmab komponent viit meedet (kolm reformi ja kaks investeeringut).

Selles komponendis käsitletakse riigipõhist soovitust edendada investeeringuid digipöördesse, eelkõige suure läbilaskevõimega lairibaühenduse katvusse ja kasutuselevõttu (riigipõhine soovitus nr 3 (2020)). Lisaks peaks see komponent aitama suurendada tootlikkust, sealhulgas muutes avaliku sektori investeeringud tõhusamaks (riigipõhine soovitus nr 3 (2019)), kuna see sisaldab meetmeid avaliku sektori digiteerimiseks, millel on püsiv positiivne mõju avaliku halduse toimimisele ja tootlikkusele. Komponendi meetmed käsitlevad osaliselt ka väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate tehnoloogilise innovatsiooniga seotud probleeme (riigipõhine soovitus nr 3 (2020)). Kokkuvõttes aitab digipöördeks kavandatud investeeringute ja reformide maht ja ulatus kaudselt leevendada kriisi mõju tööhõivele (riigipõhine soovitus nr 2 (2020)) ja edendada investeeringuid innovatsiooni (riigipõhine soovitus nr 3 (2019)).

C.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

C.1.1. Reform 1: Avaliku sektori infotehnoloogia juhtimise ümberkujundamine

Reformi eesmärk on täielikult konsolideerida riigi teaberessursse, et avaliku sektori asutuste IT-taristut, -teenuseid ja -protsesse hallataks tsentraalselt, tõhusalt ja turvaliselt. Reform hõlmab investeeringuid järgmistesse valdkondadesse:

a.Olemasoleva info- ja kommunikatsioonitehnoloogia pilvetaristu laiendamine sellises ulatuses, nagu seda nõuavad kõik avaliku sektori eelarveasutused;

b.Aegunud või turvanõuetele mittevastava IKT-taristu ning nõuetele mittevastavates andmekeskustes asuva IKT-taristu üleminek keskselt hallatavale hübriidpilvandmetöötluse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristule;

c.Vananenud ja mitteturvaliste riiklike eelarveasutuste kohalike andmeedastusvõrkude tehnilise ja süsteemse tarkvara integreeritud ajakohastamine ja uuendamine, turvalise tsentraliseeritud halduslahenduse kasutuselevõtt (4 000 arvutipõhist tööjaama);

d.Vananenud ja turvanõuetele mittevastavate arvutipõhiste tööjaamade riistvara ja süsteemitarkvara integreeritud ajakohastamine ja uuendamine, turvalise tsentraliseeritud halduslahenduse (4 000 arvutipõhist tööjaama) kasutuselevõtmine.

Kogu reform on suunatud üksnes riigiasutustele, kes suudavad pärast reformi täielikult ära kasutada riigi pilvandmetöötlustaristu teenuseid.

Reform viiakse lõpule 30. septembriks 2026.

C.1.1a Investeering 1a „Avalikkuse infotehnoloogia juhtimise ümberkujundamine – riikliku küberturvalisuse arendamine“

Investeeringu eesmärk on tugevdada riigi küberturvalisuse alast suutlikkust. Meede sisaldab järgmisi elemente:

a.Riikliku küberturvalisuse arendamise programmi vastuvõtmine, mis on nelja-aastane planeerimisdokument, mis koostatakse kooskõlas Leedu Vabariigi strateegilise juhtimise seaduse ja teiseste õigusaktidega. Programm on aluseks punktides b-d loetletud tegevustele, kirjeldades küberturvalisuse probleeme, millega tuleb tegeleda, ning määrates kindlaks meetmete rakendamiseks vajalikud rahalised vahendid ja ressursid.

b.Küberturvalisuse järelevalvesüsteemi loomine, mis hõlmab teabevahetussüsteemide loomist kasutajate (küberturvalisuse subjektid) ja kaitseministeeriumi alla kuuluva riikliku küberturvalisuse keskuse vahel ning turbehalduskeskuste loomist.

c.Küberkuritegevuse uurimise suutlikkuse suurendamine, mis hõlmab investeeringuid suurandmete töötlemise ja analüüsimise lahendustesse, küberkuritegevuse uurimise katselaborit.

d.Küberturvalisuse üksuste töötajate küberturvalisuse alane koolitus.

Meede viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

C.1.2. Reform 2: Andmehalduse ja avatud andmete tõhususe tagamine

Reformi eesmärk on tagada usaldusväärsete avaliku sektori andmete kättesaadavus, võimalus neid jagada, andmete taaskasutamise võimalused ning luua eeltingimused andmepõhisele avalikule poliitikale ja digitaalsele innovatsioonile erasektoris.

Reform nõuab avaliku sektori otseinvesteeringuid, et töötada välja riigi andmearhitektuuri ja selle juhtimisvahendite mudel, et suurendada riigi andmejärves (NDL) avalikult kättesaadavat andmehulka, luues seeläbi eeltingimused andmete taaskasutamiseks kõikides riigi infosüsteemides ja registrites ning tehes need andmed üldsusele, ettevõtjatele ja teadusringkondadele kättesaadavaks.

Teaberessursside integreerimine riiklikesse andmejärvedesse hõlmab järgmisi etappe:

a.Luua andmejagamisühenduse kaudu liides andmepakkujaga;

b.Kirjeldada semantilist struktuuri, valmistada ette metaandmeid;

c.Töödelda saadud andmekogumeid (muundamine, puhastamine, anonüümimine/krüpteerimine, ühendamine, agregeerimine ja muud tööd, võttes arvesse andmete eripära ja kasutajate vajadusi andmete avamiseks);

d.Luua esindusliku riikliku andmeedastuse rakendusliidese (API) kaudu liides riikliku andmejärve (NDL) ja avatud andmete portaali andmekogu (data.gov.lt) vahel;

e.Luua RESTi rakendusliidese kaudu link riikliku andmejärve ja avatud andmete portaali (data.gov.lt) vahel.

f.Töötada välja avatud andmekogumite ja nende metaandmete automaatse ajakohastamise mehhanism.

Riigi andmearhitektuuri ülesehitus nõuab järgmist:

a.Riigi teaberessursside andmestruktuuri (SIR) analüüsimine, SIRi andmete metaandmete mudeli väljatöötamine ja inventuur ning metaandmete loomiseks ja haldamiseks vajalike metodoloogiliste, õiguslike ja korralduslike meetmete väljatöötamine;

b.Automatiseeritud metaandmete haldamise vahendi paigaldamine, algoritmi väljatöötamine metaandmete automaatseks täitmiseks, metaandmete andmebaasi struktuuri ja haldustarkvara väljatöötamine ning metaandmete automatiseeritud sisendtarkvara väljatöötamine;

c.Rakendada SIRiga liideseid metaandmete automaatseks kogumiseks ja ajakohastamiseks kõigist SIRidest, esitada andmebaasis kõrgeimad hierarhilised metaandmed, luua rakendusliidesed andmevahetuseks riigi teabeallikate platvormil ja täielikud metaandmed, et lisada olemasolevad ja kavandatavad API teostused.

Reform on otseselt seotud Euroopa algatustega andmete avamiseks ja taaskasutamiseks. Kavandatud investeeringud võimaldavad andmete avamise sujuvat tehnoloogilist rakendamist, kasutades avaliku sektori andmeid mitmel eesmärgil. Reformi eesmärk on tegeleda probleemidega, mis tulenevad avaliku sektori andmete detsentraliseerimisest ja killustatusest. See infrastruktuur hõlmab ka väärtuslike terviseandmete taaskasutamist. Reformi sihtrühm on haldusasutused, teadusasutused, ettevõtjad ja üldsus.

Reform viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

C.1.3. Reform 3: Kliendikesksed teenused

Reformi eesmärk on avalike ja haldusteenuste digiteerimine riiklike ja kohalike omavalitsuste protsesside täieliku ümberkujundamise, täieliku digiteerimise, süsteemi integreerimise, andmete taaskasutamise, pakutava teenuse kõrgeima kvaliteedi ja avaliku halduse kasutajakesksuse kaudu. Reform toimub kahes suunas:

a.Parandada otsustusprotsessi uute avalike teenuste arendamiseks ja ajakohastamiseks ning suurendada avalike teenuste kaasavust ja teenuste kättesaadavust puuetega inimestele.

b.Integreeritud investeeringud avaliku halduse protsesside digiteerimisse, puuduvate elektrooniliste avalike teenuste vastuvõtmisse ja institutsioonidevahelise andmevahetuse automatiseerimisse ning puuetega inimeste juurdepääsu vahenditele avalikele teenustele. Investeeringu eesmärk on digiteerida avaliku halduse protsessid, luua puuduvad elektroonilised avalikud teenused ja ühtlustada kõigi Leedus osutatavate avalike teenuste küpsus, nii et institutsioonidevaheline andmevahetus oleks automatiseeritud ja teave oleks kättesaadav kõigile, diskrimineerimata puuetega inimesi.

Lisaks põhineb reformi rakendamine järgmistel põhimõtetel: ühekordsuse põhimõte, teenuste kaasavus ja kättesaadavus, avatus ja läbipaistvus, vaikimisi piiriülene, vaikimisi koostalitlusvõime, usaldusväärsus ja turvalisus. Osa investeeringust (2 000 000 eurot) suunatakse digioskuste horisontaalsesse arendamisse.

Reform viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

C.1.4. Investeering 1: Innovatiivsete tehnoloogiliste lahenduste eeltingimused ettevõtluses ja igapäevaelus

Investeeringu eesmärk on luua teaduse ja ettevõtluse jaoks vajalikud tingimused, et tõhusalt arendada ja kasutusele võtta arenenud ja innovaatilisi vahendeid ja tehisintellektilahendusi, mis suudavad algselt leedu keeles suhelda, lugeda, analüüsida, mõista ja tõlkida ning luua ja tagada üldine juurdepääs digiteeritud ja digitaalsetele ressurssidele, mis võimaldavad teadusel, ettevõtlusel ja ühiskonnal arendada uuenduslikke tehnoloogiaid, teenuseid ja tooteid, mis põhinevad kultuurilisel sisul.

C.1.4.1. 1. allmeede: Leedu keele tehnoloogiliste ressursside arendamine

Allmeetme eesmärk on töötada välja leedu keele ressursid, mis on vajalikud leedu keele tehisintellekti lahenduste väljatöötamiseks, mis tehakse üldsusele tasuta kättesaadavaks. See hõlmab keeleressursside arendamist, mis võimaldavad teadus- ja äriorganisatsioonidel parandada leedukeelseid tehisintellektisüsteeme ja -teenuseid.

Allmeede viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

C.1.4.2. 2. allmeede: Kultuurivaramu digiteerimine ja juurdepääs sellele varamule

Allmeede hõlmab korralduslikke ja tehnilisi meetmeid digitaalse kultuuri ja inforessursside avaldamise, elektrooniliste teenuste ja toodete puuetega inimestele kohandamise ning kultuuri- ja kultuuripärandi sisu avamiseks ja taaskasutamiseks vajalike tehnoloogiliste ja IT-lahenduste väljatöötamise valdkonnas. Allmeetme eesmärk on rahastada tsentraliseeritud projekti, millega luuakse ühtne platvorm vähemalt 12 kultuuriväärtuste omaniku digiteeritud kultuuriressurssidele juurdepääsuks ja nende levitamiseks, mida võib rakendada keskne projektiarendaja. Digiteeritud kultuurivarad tehakse kättesaadavaks ja neid levitatakse ühtsel IT-platvormil. Lisaks peavad 20 % riikliku veebiplatvormi ELVIS kaudu kättesaadavatest digitaalsetest (elektroonilistest) vahenditest sobima puuetega inimestele.

Allmeede viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

C.1.4.3. 3. allmeede: Digiõppe sisu väljatöötamine ja ressursside pakkumine

Allmeetme eesmärk on töötada välja tehnoloogilised lahendused, mida on vaja digitaalseks õpetamiseks, õppematerjalideks ja IT-taristuks haridusasutustes, et võimaldada personaalset kaugõpet. Selle eesmärk on pakkuda koolidele digitaalseid õppematerjale, mis toimivad riikliku kaugkoolina ning põhinevad olemasolevate ja uute digitaalsete õppevahendite vahelisel seosel, avaliku ja erasektori kirjastajate välja töötatud digitaalsel sisul, testimis- ja tulemuslikkuse hindamise süsteemidel, raamatukogudel, praegu ajakohasel hariduslikul sisul. Kaugõppe tõhususe tagamiseks töötatakse välja, katsetatakse ja rakendatakse kaug- ja kombineeritud hariduse prototüüpe.

Allmeede viiakse lõpule 30. juuniks 2024.

C.1.4.4. 4. allmeede: Ettevõtete loomise ja digitaalse innovatsiooni rahastamise vahendid

Allmeetme eesmärk on pakkuda rahalisi stiimuleid ettevõtete loomiseks ja digitaalseks innovatsiooniks.

Äriteenuskeskusi toetatakse robootika automatiseerimisprotsesside ja tehisintellekti lahenduste kasutuselevõtmisel, rahastades kulusid, mis on seotud i) projekti esialgse analüüsiga protsesside automatiseerimise otstarbekuse ja neid protsesse võimaldavate lahenduste kohta; ii) ESA ja tehisintellekti lahenduse väljatöötamisega seotud koolituskulud; iii) projekti raames litsentside (robotid, tarkvaralitsentsid) omandamine; iv) projekti tegevustele kulutatud aja eest makstava tasu kulud; v) automatiseeritud lahenduste paigaldamise ja kasutamisega seotud seadmete ja rendi kulud (nt serveri rent).

Toetatakse idufirmasid ja võrsefirmasid, et töötada välja tehisintellekti, plokiahela tehnoloogiate ja robootika protsesside automatiseerimise tooteid ja lahendusi, rahastades kulusid, mis on seotud i) toodete ja teenuste arendamisega algetapis enne investeerimiskapitali kaasamist; ii) turuvajaduste analüüsiga; iii) lahenduse tehnoloogilise kontseptsiooni väljatöötamisega; iv) minimaalse elujõulise toote väljatöötamisega ning v) toote turustatavuse etapi saavutamisega.

Allmeede viiakse lõpule 30. septembriks 2025.

C.1.4.5. 5. allmeede: IKT tippkeskus

IKT tippkeskuse loomise eesmärk on arendada ja luua sidemeid ettevõtete, akadeemiliste ringkondade ja riigiasutuste vahel, edendada teadus- ja sidetehnoloogiat, arendada tehnoloogiat, tooteid ja teenuseid paljudes valdkondades, valmistada neid ette turuks (turuleviimine) ning soodustada ideede, teadmiste ja investeeringute vahetamist. Selline keskus keskenduks sellele, et parandada juurdepääsu ettevõtlusega seotud taristule ja teenustele, sealhulgas kõrgkoolide poolt ärilistel eesmärkidel loodud võrsefirmadele.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

C.1.5. Investeering 2: Samm edasi 5G suunas

Investeeringu eesmärk on tagada väga läbilaskvate elektroonilise side võrkude tõhus katvus ja levik, mis vastavad digitaalselt aktiivsete ettevõtjate vajadustele ja on kohandatud väga suure läbilaskevõimega võrkude, sealhulgas 5G-võrkude arendamiseks tasakaalustatud viisil. Meetme eesmärk on hõlbustada 5G kasutuselevõttu kogu riigis, eelkõige rahvusvahelistes maatranspordikoridorides (Via Baltica, Rail Baltica) ning muudel riikliku tähtsusega põhimaanteedel ja raudteeliinidel, lennujaamades ja meresadamates. Meede hõlmab rahastamist taaste- ja vastupidavusrahastust, mida kavatsetakse täiendada rahastamisega Euroopa ühendamise rahastust, muudest ELi struktuurifondidest, riiklikest fondidest ja erainvesteeringute võimendamisest. Samal ajal on investeeringu eesmärk arendada kiudoptilist taristut maa- ja äärepoolsetes piirkondades, pakkudes 5 000 sotsiaal-majanduslikule keskusele juurdepääsu gigabiti kiirele lairibaühendusele. Investeeringud hõlmavad ka elemente, mis innustavad ettevõtjaid ja avaliku sektori asutusi tegema uuendusi ja kohanema kiire digitaalse ühenduvusega, rakendades vähemalt seitset praktilist liikuvusalase innovatsiooni rakendust.

C.1.5.1. 1. allmeede: 5G tegevuskava

Leedu 5G tegevuskava näeb ette 5G tasakaalustatud, kulutõhusa ja tõhusa arendamise, mille eesmärk on saavutada müüdavad 5G teenused 95 %-l linnapiirkondade territooriumist, rahvusvahelistes maismaatranspordikoridorides (Via Baltica, Rail Baltica), riikliku tähtsusega magistraalteedel ja raudteeliinidel, lennujaamades ja meresadamates. Nende eesmärkide saavutamiseks sisaldab 5G tegevuskava meetmeid, mille eesmärk on hõlbustada regulatiivseid ja investeerimistingimusi 5G arendamiseks. Tuleb märkida, et need meetmed on üldjoontes kooskõlas ELi ühenduvuspaketis sisalduvate meetmetega.

Allmeede viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

C.1.5.2. 2. allmeede: Väga suure läbilaskevõimega võrkude edasine arendamine

Allmeetme eesmärk on arendada gigabititaristut äärealadel ja maapiirkondades, kus praegu eraettevõtja taristut ei ole ja sellist taristut lähitulevikus ei kavandata. Väljaarendatud taristu peaks hõlbustama ühendusi gigabitikiirusega kokku 5 000 sotsiaal-majandusliku teguriga. 2021. aasta keskel käivitati uuring, et teha kindlaks piirkonnad, kus puudub või lähitulevikus ei kavandata infrastruktuuri, mis suudaks pakkuda piisavat teenusekvaliteeti raadioplaneerimise ja eraoperaatoritega konsulteerimise kaudu. Sotsiaal-majanduslikud keskused ühendatakse tornide ehitamise ja kiu kasutuselevõtu teel. Iga juhtumi puhul hinnatakse optimaalseid tehnoloogilisi lahendusi.

Allmeede viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

C.1.5.3. 3. allmeede: Innovatsioon liikuvuse valdkonnas

Innovatsiooni liikuvuse valdkonnas edendatakse konkurentsipõhise menetluse kaudu, tehes rahalised vahendid kättesaadavaks paljudele erinevatele üksustele või konsortsiumidele projektide vormis, mille eesmärk on töötada välja digilahendused, et suurendada eri sektorite digiteerimist selliste transpordi- ja kommunikatsioonialaste uuenduste praktilise rakendamise kaudu nagu i) autonoomne transport, ii) mehitamata õhusõidukid – droonid, iii) asjade internet, iv) virtuaalreaalsus v) robotiseerimine või automatiseerimine 5G alusel ning kõrgetasemeliste tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtt, nagu vi) transpordisektori andmehaldus ja säästev andmehaldus; vii) lahendused ühtse piletimüügisüsteemi ja transpordivõimaluste digiteerimiseks.

Lahendustega võetakse kasutusele ja kohandatakse avaliku sektori asutusi vastavalt 5G-liikuvusega seotud uuendustele (autonoomne transport, droonid jne).

Allmeede viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

C.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Nr	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus ning selge määratlus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
59	C.1.1 Avaliku sektori infotehnoloogia juhtimise ümberkujundamine	Eesmärk	Kõik riigieelarveasutuste hallatavad süsteemid on viidi üle uuele valitsemissektori hübriidpilvetaristule	Riiklike eelarveasutuste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristu keeruka uuendamise ja ümberkorraldamise lõpuleviimine ning turvalise tsentraliseeritud halduse rakendamine				3. kv	2026	Kõik süsteemid, mida haldavad riigieelarve institutsioonid (need riigieelarveasutused on kindlaks määratud resolutsioonis nr 498), mis on vananenud või turvanõuetele mittevastavas IKT-taristus, ning süsteemid, mille IKT-taristu asub nõuetele mittevastavates andmekeskustes, on üle läinud uuele valitsuse hübriidpilvetaristule kahes valdkonnas: 1. Olemasoleva info- ja kommunikatsioonitehnoloogia pilvetaristu laiendamine sellises ulatuses, nagu seda nõuavad kõik avaliku sektori eelarveasutused, ning riiklike eelarveasutuste aegunud ja turvanõuetele mittevastava info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristu üleviimine keskselt hallatavasse pilvandme- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristusse; 2. Vananenud ja turvanõuetele mittevastavate kohalike andmeedastusvõrkude, riistvara ja arvutitööjaamade süsteemitarkvara integreeritud ajakohastamine ja uuendamine riigieelarveasutuste poolt, turvalise tsentraliseeritud halduslahenduse kasutuselevõtmine. Erand: Sellesse süsteemide loetelusse ei kuulu riigieelarvelistele asutustele kuuluvad süsteemid, mida haldab riiklik ettevõtlusregistrite keskus, mida hallatakse riigi ettevõtlusregistrite keskuse eelarvest ja mida käitatakse selle IKT-taristus ning mida säilitatakse nõuetele vastavates andmekeskustes.
60 a	C.1.1a Avaliku infotehnoloogia juhtimise ümberkujundamine – riikliku küberturvalisuse arendamine	Eesmärk	Küberturvalisuse arendamise programmi vastuvõtmine.	Vastu võetud küberturvalisuse arendamise programm				3. kv	2023	Riikliku küberturvalisuse arendamise programmi võtab vastu Leedu Vabariigi valitsus.
60b	C.1.1a Avaliku infotehnoloogia juhtimise ümberkujundamine – riikliku küberturvalisuse arendamine	Eesmärk	Riikliku küberturvalisuse seiresüsteemi loomine.	Loodud riiklik küberturvalisuse seiresüsteem				2. kv	2026	Luuakse küberturvalisuse seiresüsteem. See peab hõlmama: 1) riist- ja tarkvara paigaldamine; 2) teabevahetuse loomine kasutajate (küberturvalisuse teemad) ja riikliku küberturvalisuse keskuse vahel; ning 3) turvalisuse juhtimise keskuste loomine.
60c	C.1.1a Avaliku infotehnoloogia juhtimise ümberkujundamine – riikliku küberturvalisuse arendamine	Eesmärk	Suurem suutlikkus küberkuritegevust uurida	Kuritegude uurimise küberturvalisuse alast suutlikkust tugevdati tarkvara ja riistvara paigaldamisega.				2. kv	2026	Küberkuritegevuse uurimise tugevdamiseks paigaldatakse riist- ja tarkvara. Luuakse digitaalne kohtuekspertiisi labor, et viia läbi kõrgetasemelisi kohtuekspertiisi toiminguid, mille käigus uuritakse edasijõudnud püsivate ohtudega seotud tegevusi.
61	C.1.1 Avaliku infotehnoloogia juhtimise ümberkujundamine – riikliku küberturvalisuse arendamine	Siht	Küberturvalisuse alase koolituse lõpuleviimine		Arv	0	300	2. kv	2026	Avaliku sektori küberturvalisuse üksuste 300 töötajat on läbinud küberjulgeolekualase koolituse.
62	C.1.1 Avaliku sektori infotehnoloogia juhtimise ümberkujundamine	Siht	Riigi infotehnoloogiateenuste osakond osutab IT-teenuseid Leedu Vabariigi valitsuse resolutsiooniga nr 498 kindlaks määratud eelarveasutustele konsolideeritud alusel.		Protsent	9 %	75 %	1. kv	2025	75 % Leedu Vabariigi valitsuse resolutsiooniga nr 498 kindlaks määratud asutustest saavad kasu konsolideeritud IT-teenustest.
63	C.1.1 Avaliku sektori infotehnoloogia juhtimise ümberkujundamine	Siht	Riigi infotehnoloogiateenuste osakond osutab IT-teenuseid kõigile Leedu Vabariigi valitsuse resolutsioonis nr 498 kindlaks määratud eelarveasutustele konsolideeritud alusel.		Protsent	75 %	100 %	3. kv	2026	100 % Leedu Vabariigi valitsuse resolutsiooniga nr 498 kindlaks määratud asutustest saavad kasu konsolideeritud IT-teenustest.
64	C.1.2 Andmehalduse ja avatud andmete tõhususe tagamine	Eesmärk	Tõhusat andmetöötlust käsitlevate õigusaktide jõustumine.	Õigusakt on jõustunud				3. kv	2022	Tõhusat andmehaldust käsitlevate õigusaktide jõustumine. See hõlmab ametliku statistika seaduse või riigi- ja omavalitsusasutuste teabe saamise õiguse seaduse muudatusi, millega laiendatakse Statistika-Leedu funktsioone riigi andmejärve haldamisele (riiklik andmeplatvorm).
65	C.1.2 Andmehalduse ja avatud andmete tõhususe tagamine	Siht	Andmehaldusmudeli kasutuselevõtmine		Arv	0	1	4. kv	2024	Andmehaldusmudeli kasutuselevõtmine Andmete esitamiseks luuakse tsentraliseeritud rakendusliides (API) ja andmearhitektuuri mudelis sisalduvates riigi andmetes kasutatakse andmevahetuseks tsentraliseeritud rakendusliidest (API).
66	C.1.2 Andmehalduse ja avatud andmete tõhususe tagamine	Siht	Teaberessursside integreerimine andmejärve		Arv	53	376	2. kv	2026	Riiklikusse andmejärve integreeritakse kokku 376 teaberessurssi. Reformi rakendamine tagab tõhusa andmehalduse, millega välditakse otsuste dubleerimist. Sel viisil kasutatakse ratsionaalselt rahalisi vahendeid, parandatakse andmete kvaliteeti, hallatakse tõhusalt isikuandmete haavatavuse ohtu, sisestatakse andmeid ja tagatakse andmete taaskasutamine.
67	C.1.2 Andmehalduse ja avatud andmete tõhususe tagamine	Siht	Andmevahetusvahendi kasutuselevõtmine		Arv	0	1	1. kv	2024	Asjakohaste raamatupidamisnõuetega kooskõlas oleva andmevahetusvahendi kasutuselevõtmine. Andmevahetusvahendi loomine võimaldab saata, vastu võtta ja töödelda suurel hulgal elektroonilisi arveid, mis säästavad riigi majanduses materjali- ja tööjõukulusid ning maksavad riigile kiiresti raha. Andmevahetusvahend avaldatakse ja see on tasuta kättesaadav.
68	C.1.3 Kliendikesksed teenused	Eesmärk	Puuetega inimeste teavitamist käsitleva muudetud määruse jõustumine	Õigusakt on jõustunud				1. kv	2024	Puuetega inimeste teavitamist käsitleva muudetud õigusakti jõustumine
69	C.1.3 Kliendikesksed teenused	Eesmärk	Innovatiivsete lahenduste ja vahendite pakkumiskutse avaldamine, et tagada puuetega inimestele paremad suhtlusvõimalused	Hanketeate avaldamine				2. kv	2023	Innovatiivsete lahenduste ja vahendite pakkumiskutse avaldamine, et tagada puuetega inimestele paremad suhtlusvõimalused Tehnilised kirjeldused ja riigihanked töötatakse välja koostöös sihtrühmadega. Kvalifikatsiooninõuetes pööratakse erilist tähelepanu tarnijate kogemustele, oskustele ja oskustele sarnaste IT-lahenduste rakendamisel. IT-süsteemid peavad vastama kõigile EÜ internetiühenduse direktiivi nõuetele (2024. aasta 1. kv).
70	C.1.3 Kliendikesksed teenused	Eesmärk	Avatud andmete ja digipöörde pädevuskeskuse käivitamine	Avatud andmete ja digipöörde pädevuskeskus toimib				4. kv	2021	Leedu Vabariigi resolutsiooniga käivitatakse avatud andmete ja digipöörde pädevuskeskus. Pädevuskeskuse organisatsiooniline struktuur koosneb kahest osast: üks jälgib ja hindab digitaalseid lahendusi ning teine keskendub andmetele ja arhitektuurile. Digilahenduste järelevalve- ja hindamisrühm analüüsib ja jälgib vajaduse korral olemasolevaid lahendusi, hinnates funktsionaalsust ja lahendamist vajavaid probleeme. Komisjon hindab uusi algatusi olemasolevate lahenduste dubleerimise ja tehnoloogiliste lahenduste soovitatavuse seisukohast. Andme- ja arhitektuurirühm määrab kindlaks infosüsteemide ja andmete üldise ülesehituse ning hiljuti väljatöötatud lahenduste suhtes kohaldatavad standardid ja tehnilised nõuded. Iga uus lahendus peaks saama digialgatuste rühma esialgse hinnangu ning kui see protsess ja üksikasjalikud nõuded on ette valmistatud, hinnatakse seda arhitektuurilise ühilduvuse seisukohast.
71	C.1.3 Kliendikesksed teenused	Siht	Puuetega inimestele pakutavate digitaalsete avalike teenuste kasutuselevõtt		Arv		2	1. kv	2025	Kahe lahenduse kasutuselevõtmine, et hõlbustada puuetega inimeste juurdepääsu digitaalsetele avalikele teenustele: üks IT-lahendus kurtidele paremate suhtlusvõimaluste tagamiseks ja teine IT-lahendus pimedatele teabele juurdepääsu tagamiseks. Teenuseid osutavad asjakohase kvalifikatsiooniga tarnijad riigihangete kaudu.
72	C.1.3 Kliendikesksed teenused	Siht	Puuetega inimesed kasutavad rahuldaval määral avalikke teenuseid		%	0	60 %	1. kv	2026	Vähemalt 1 000 vastajat osaleb küsitluses, mille eesmärk on hinnata, kas puudega inimeste juurdepääsu avalikele teenustele käsitleva reformiga on saavutatud eesmärk avaldada kättesaadav teave veebisaitidel ja sidelahendustes, mis vastavad kasutajate ootustele. 60 % vastanutest ütleb, et nad on väljatöötatud lahendustega rahul ja/või peavad neid kasulikuks.
73	C.1.3 Kliendikesksed teenused	Siht	Lõpuleviidud projektid teenuste digiteerimiseks ja osutatavate teenuste küpsusastme tõstmiseks		Arv	0	15	2. kv	2026	Vähemalt 15 projekti lõpuleviimine, et digiteerida teenuseid ja ajakohastada avaliku halduse osutatavate teenuste küpsust. Projektid valitakse heakskiidetud valikumudeli alusel ning neis tuuakse välja parimad ja kõige tõhusamad viisid nende rakendamiseks. Projekte rakendavad kesktasandi institutsioonid ja omavalitsused uute teenuste arendamiseks või uute tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtuks (digiteenuste arendamise ja protsesside digiteerimise projektide eesmärk on muuta digiteenused lihtsaks, mugavaks, ennetavaks ja koostalitlusvõimeliseks ning arendamise käigus peab olema võimalik kasutada tehisintellektil, masinõppel, andmeanalüüsil või muudel arenenud põhimõtetel põhinevaid lahendusi).
74	C.1.4 Innovatiivsete tehnoloogiliste lahenduste eeltingimused ettevõtluses ja igapäevaelus – C.1.4.1. Leedu keele tehnoloogiliste ressursside arendamine	Eesmärk	Leedu keele ressursside pakkumine tehisintellekti ja innovatiivse tehnoloogia arendamiseks	Avalikult kättesaadavad leedukeelsed ressursid tehisintellektilahenduste väljatöötamiseks				2. kv	2026	Leedu keele ressursid tehisintellektilahenduste väljatöötamiseks tehakse avalikult ja tasuta kättesaadavaks.
75	C.1.4 Innovatiivsete tehnoloogiliste lahenduste eeltingimused ettevõtluses ja igapäevaelus – C.1.4.1. Leedu keele tehnoloogiliste ressursside arendamine	Siht	Lõpuleviidud projektid, mille raames on loodud Leedu keele ressursid, mis on vajalikud tehisintellekti lahenduste väljatöötamiseks		Arv	0	5	2. kv	2026	Viie projektirühma lõpuleviimine, et luua tehisintellektilahenduste väljatöötamiseks vajalikud leedukeelsed ressursid.
76	C.1.4 Innovatiivsete tehnoloogiliste lahenduste eeltingimused ettevõtluses ja igapäevaelus – C.1.4.2. Kultuurivaramu digiteerimine ja juurdepääs sellele varamule	Siht	Digitaalsete ja digiteeritud kultuurivarade omanikega sõlmitud lepingud ressursside avamiseks ja kasutajatele kättesaadavaks tegemiseks		Arv	0	12	4. kv	2022	Digitaalsete kultuuriressursside omanikega on sõlmitud vähemalt 12 lepingut ressursside avamiseks ja kasutajatele kättesaadavaks tegemiseks.
77	C.1.4 Innovatiivsete tehnoloogiliste lahenduste eeltingimused ettevõtluses ja igapäevaelus – C.1.4.2. Kultuurivaramu digiteerimine ja juurdepääs sellele varamule	Siht	Täidetud lepingud digitaalsete kultuurivarade avamiseks ja kasutajatele kättesaadavaks tegemiseks		Arv	0	12	2. kv	2026	Välja töötatud korralduslikud ja tehnilised lahendused, et avada ja teha kasutajatele kättesaadavaks vähemalt 12 digitaalset kultuurivara.
78	C.1.4 Innovatiivsete tehnoloogiliste lahenduste eeltingimused ettevõtluses ja igapäevaelus – C.1.4.2. Kultuurivaramu digiteerimine ja juurdepääs sellele varamule	Siht	Puuetega inimestele kättesaadavaks tehtud digitaalsed (elektroonilised) ressursid		%	15 %	20 %	4. kv	2025	20 % riikliku veebiplatvormi ELVIS kaudu kättesaadavatest digitaalsetest (elektroonilistest) vahenditest on puuetega inimestele sobivad. Väljaannete liik sisaldab kohandatud e-raamatuid inimestele, kes ei saa trükitud teksti lugeda. Väljaannetes kasutatakse kaasava avaldamise põhimõtteid ja need on kavandatud kõigile, sealhulgas erinevate vaeguste/füüsiliste vajadustega inimestele. Need väljaanded tehakse kättesaadavaks kohandatud vormingus riikliku veebiplatvormi ELVIS (www.elvis.labiblioteka.lt) kaudu.
79	C.1.4 Innovatiivsete tehnoloogiliste lahenduste eeltingimused ettevõtluses ja igapäevaelus – C.1.4.3. Digiõppe sisu väljatöötamine ja ressursside pakkumine	Siht	Digiõppevahendite kasutuselevõtmine		Arv	0	1704	2. kv	2024	Selliste digitaalsete õppevahendite kasutuselevõtt, mis hõlmavad tehnoloogilisi ja digitaalseid õppevahendeid hariduse ja õpingute jaoks (digitaalsed ressursid üldhariduse jaoks, prototüübid kaug- ja kombineeritud hariduse jaoks, kaug- ja hübriidhariduseks kohandatud klassiruumid ja publik, õppekavade/moodulite/distsiplinaarse sisu digitaliseerimine).
80	C.1.4 Innovatiivsete tehnoloogiliste lahenduste eeltingimused ettevõtluses ja igapäevaelus – C.1.4.4. Ettevõtete loomise ja digitaalse innovatsiooni rahastamise vahendid	Eesmärk	Pakkumiskutse avaldamine ja rahastamistingimuste heakskiitmine uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste arendamiseks ja kasutuselevõtuks ettevõtluses	Pakkumiskutse avaldamine				3. kv	2022	Pakkumiskutse avaldamine ja rahastamistingimuste heakskiitmine majandus- ja innovatsiooniministeeriumi poolt või teadus-, innovatsiooni- ja tehnoloogiaameti direktori käskkiri.
81	C.1.4 Innovatiivsete tehnoloogiliste lahenduste eeltingimused ettevõtluses ja igapäevaelus – C.1.4.4. Ettevõtete loomise ja digitaalse innovatsiooni rahastamise vahendid	Siht	Ettevõtete loomist ja digitaalset innovatsiooni soodustavate rahaliste stiimulite kohta sõlmitud lepingute jõustumine		Arv	0	184	3. kv	2024	Ettevõtete loomist ja digitaalset innovatsiooni soodustavate rahaliste stiimulite kohta sõlmitud lepingute jõustumine: 1) 14 lepingut finantsstiimulite andmiseks äriteenuste keskustele robootikaprotsesside automatiseerimise ja tehisintellekti lahenduste kasutuselevõtuks. 2) 170 idufirmade ja tütarettevõtete rahaliste stiimulite lepingut, et töötada välja tehisintellekti, plokiahela tehnoloogiate ja robootika protsesside automatiseerimise tooteid ja lahendusi.
82	C.1.4 Innovatiivsete tehnoloogiliste lahenduste eeltingimused ettevõtluses ja igapäevaelus – C.1.4.5. IKT tippkeskus	Siht	Tippkeskuse töölehakkamine		Arv	0	1	4. kv	2025	Spetsiaalse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia tippkeskuse töölerakendamine.
83	C.1.5 Samm edasi 5G suunas – C.1.5.1. 5G tegevuskava	Eesmärk	Raadiosageduste eraldamine 5G-võrkude kasutuselevõtuks	Määratud raadiosagedused				1. kv	2022	Sagedusalades 3400–3800 MHz ja 694–790 MHz tehtud enampakkumised ja antud load raadiosageduste (kanalid) kasutamiseks.
84	C.1.5 Samm edasi 5G suunas – C.1.5.1. 5G tegevuskava	Eesmärk	Elektroonilise side infrastruktuuri kiiremat paigaldamist võimaldavate asjakohaste õigusaktide muudatuste jõustumine	Õigusakt on jõustunud				2. kv	2022	Selliste muudatuste jõustumine, mis käsitlevad ehitusalaseid tehnilisi eeskirju ja elektroonilise side infrastruktuuri paigaldamist, et edendada üldkasutatavate mobiilsideteenuste kättesaadavust üldkasutatavate hoonete kõikides ruumides ning hõlbustada üldkasutatavate sidevõrkude kasutuselevõttu riiklikes ja munitsipaalteedel, väljakutel, sildadel, viaduktides ja tunnelites.
85	C.1.5 Samm edasi 5G suunas – C.1.5.1. 5G tegevuskava	Siht	5G-teenuste kasutuselevõtt linnapiirkondades ning riikliku tähtsusega põhimaanteedel ja raudteeliinidel, lennujaamades ja meresadamates		%	0	95	4. kv	2025	2025. aasta lõpuks on 5G-teenused müügil 95 % ulatuses linnapiirkondade territooriumist, rahvusvahelistest maismaatranspordikoridoridest (Via Baltica, Rail Baltica), riikliku tähtsusega magistraalteedest ja raudteeliinidest, lennujaamadest ja meresadamatest.
88	C.1.5 Samm edasi 5G suunas – C.1.5.2. Väga suure läbilaskevõimega võrkude edasine arendamine	Siht	Gigabitikiirusega ühendatakse era- ja avaliku sektori ettevõtted, valitsusvälised organisatsioonid ja valitsusasutused ning kohalikud omavalitsusasutused (sotsiaal-majanduslikult olulised üksused).		Arv	0	5 000	2. kv	2026	Luua ühendus gigabiti kiirusega 5 000 sotsiaal-majanduslikku tegurit – üksused, mis võivad oma ülesande, olemuse või asukoha tõttu otseselt või kaudselt tuua olulist sotsiaal-majanduslikku kasu kodanikele, ettevõtjatele ja kohalikele kogukondadele, kes asuvad neid ümbritseval territooriumil või oma mõjupiirkonnas, sealhulgas avaliku sektori asutused, avalik-õiguslikud või eraõiguslikud üksused, kellele on usaldatud üldhuviteenuste või üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamine, nagu on sätestatud aluslepingu artikli 106 lõikes 2, ning digimahukad ettevõtted.
89	C.1.5 Samm edasi 5G suunas – C.1.5.3. Innovatsioon liikuvuse valdkonnas	Eesmärk	Pädeva asutuse määramine transpordi innovatsioonimeetmete haldamiseks					2. kv	2022	Sellise pädeva asutuse määramine, kes koostab rahastatava tegevusprogrammi ning liikuvusega seotud innovatsiooniga seotud konkurentsipõhise menetluse tingimused ja valikukriteeriumid.
90	C.1.5 Samm edasi 5G suunas – C.1.5.3. Innovatsioon liikuvuse valdkonnas	Siht	Liikuvusalase innovatsiooni digilahenduste kasutuselevõtmine		Arv	0	7	2. kv	2026	Vähemalt seitsme digilahenduse kasutuselevõtt, et suurendada digiteerimist eri sektorites selliste transpordi- ja sidealaste uuenduste praktilise rakendamise kaudu nagu i) autonoomne transport, ii) mehitamata õhusõidukid – droonid, iii) asjade internet, iv) virtuaalreaalsus v) robotiseerimine või automatiseerimine 5G alusel ning täiustatud tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtmine, nagu vi) transpordiarved ja liikuvusandmete säästev haldamine; vii) lahendused ühtse piletimüügisüsteemi ja transpordivõimaluste digiteerimiseks. Lahendustega võetakse kasutusele ja kohandatakse avaliku sektori asutusi vastavalt 5G-liikuvusega seotud uuendustele (autonoomne transport, droonid jne).

D. KOMPONENT 4. Kvaliteetne ja kättesaadav haridus kogu elutsükli jooksul

Selle Leedu taaste- ja vastupidavuskava haridusvaldkonna komponendi eesmärk on parandada hariduse ja koolituse kõigi tasemete, sealhulgas täiskasvanuhariduse kvaliteeti ja tõhusust ning edendada oskuste arendamist. Reformide ja investeeringute eesmärk on: 1) ajakohastada üldharidust, 2) parandada täiskasvanute pädevusi ja nende kvalifikatsiooni tunnustamist, 3) luua kutsenõustamise süsteem ning 4) parandada kutseharidust ja -koolitust, sealhulgas töölõppimise kaudu. Reformid keskenduvad väikelaste ja koolihariduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamisele, õpetajate ja koolijuhtide pädevuste tugevdamisele, õppesisu ajakohastamisele ja kutsenõustamissüsteemi loomisele. Investeeringute eesmärk on parandada ja konsolideerida koolide taristut, parandada teaduse, tehnoloogia, inseneriteaduse, kunsti ja matemaatika valdkonna (STEAM) hariduse ökosüsteemi, luua elukestva õppe ühtne kontaktpunkt, toetada õpipoisiõpet ja rahastada individuaalseid õppekontosid, toetada karjäärinõustamise spetsialiste, õpipoisiõpet ning osalemist kutseharidus- ja -koolitusprogrammides ning liikuvusprogrammides.

Komponendis sisalduvad meetmed toetavad riigipõhiseid soovitusi kvaliteedi ja tõhususe parandamise kohta kõikidel haridus- ja koolitustasanditel, sealhulgas täiskasvanuhariduses ja oskuste edendamises (riigipõhine soovitus nr 2 (2019), riigipõhine soovitus nr 2 (2020)).

D.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

D.1.1 Reform 1: Ajakohane üldharidus – võistlevate pädevuste alusraamistik

Reformi eesmärk on parandada üldharidust, et vähendada õpilaste õpitulemuste lõhet. Reformidega kaasneb seitse allmeedet: 1. hariduse kvaliteedi parandamine, 2. koolivõrgu ümberkorraldamine, 3. aastatuhande kooli programm, 4. Pedagoogilise personali pädevuse tugevdamine, 5. STEAM-ökosüsteemi arendamine 6. Digiõppe ümberkujundamine 7. alushariduse ja lapsehoiu parandamine.

D.1.1.1 1. allmeede: Hariduse kvaliteedi parandamine

Allmeetme eesmärk on parandada hariduse kvaliteeti. Eelhariduse, alghariduse, teise taseme alumise astme hariduse ja keskhariduse raamprogrammide sisu ajakohastatakse 30. septembriks 2022, et võtta arvesse uusimaid teaduslikke teadmisi ja arenguid. Koolihariduse kvaliteedi jälgimise miinimumnäitajad võetakse vastu ning kooliharidusprogramme ellu viivate koolide välishindamise korraldamise ja läbiviimise korda muudetakse 30. juuniks 2022, et saavutada paremad tulemused, suurem kaasatus ja tõhusus ning vähendada õpilaste õpitulemuste erinevusi. Kehtestatakse üldhariduskoolide tegevuse välishindamise korraldamise ja läbiviimise kord.

Allmeede viiakse lõpule 30. septembriks 2022.

D.1.1.2. 2. allmeede: Koolivõrgu ümberkorraldamine

Allmeetme eesmärk on muuta selliseid eeskirju, mille alusel luuakse formaalhariduse programme rakendavate koolide võrgustik ja kehtestatakse omavalitsustele uued nõuded seoses kooli suuruse, klasside ühendamise reeglite, täiendavate ümberkorraldusmenetluste ja rahastamisnõuetega. Kriteeriumid hõlmavad palgaastmete 5–8 ühendamise võimaluse kaotamist ja nõuet korraldada ümber 60 või vähema õpilasega riiklikud koolid. Uute eeskirjade tulemusel väheneb ühiste klasside, väikeste gümnaasiumide ja väikeste koolide arv (alla 200 õpilase).

Allmeede viiakse lõpule 31. detsembriks 2021.

D.1.1.3: 3. allmeede: Aastatuhande kooli programm

Selle allmeetme eesmärk on korraldada ümber ja parandada koolide infrastruktuuri ning tagada Leedu lastele võrdsed haridusvõimalused sõltumata nende elukohast ja nende sotsiaal-majanduslikust taustast. Aastatuhande koolide arenguprogramm võetakse vastu 31. detsembriks 2021 ning selles sätestatakse tingimused ja nõuded omavalitsustele, kes taotlevad toetust koolitegevuseks, õpetajate koolitamiseks ja taristu arendamiseks. Sellega toetatakse omavalitsusi haridusressursside konsolideerimisel ja olemasolevate koolide tugevdamisel, et luua koolides kaasav hariduskeskkond ning võtta kasutusele võrgustikel põhinev hariduskorraldus ja -juhtimine. Programmi rakendatakse kohaliku omavalitsuse tasandil. Omavalitsusüksused taotlevad programmis osalemist selgete kriteeriumide alusel. Mitmel omavalitsusel on samuti võimalik ühiselt edendada koolivõrgustike loomist väljaspool ühe omavalitsusüksuse territooriumi, ühendades need suuremate üksuste ja koolilinnadega. Kohalikud omavalitsused kiidavad koolide ümberkorraldamise kavad heaks iga aasta 30. aprilliks. Programmi eesmärk on ka suurendada õpetajate motivatsiooni ja kutseala atraktiivsust, toetades õpetajaid nende pädevuse parandamisel ja parema kvalifikatsiooni omandamisel. Vähemalt 80 % Leedu omavalitsustest rakendab aastatuhande kooli programmi, toetades 150 kooli.

Allmeede viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

D.1.1.4: 4. allmeede: Pedagoogilise personali pädevuse tugevdamine

Allmeetme eesmärk on toetada pedagoogilist personali nende pädevuste tugevdamisel, ühendades kvalifikatsiooni ja pideva kutsealase arengu süsteemid. Selleks et tagada pedagoogilise personali riiklike kvalifikatsiooni arendamise programmide kvaliteet, töötatakse 31. detsembriks 2022 välja nõuded riiklike kvalifikatsiooni arendamise programmide kavandamiseks ja rakendamiseks. Suurendatakse pedagoogilise personali koolitus- ja koolitussüsteemide paindlikkust võimalusega saada ainepunkte kõrgema kvalifikatsiooni, sealhulgas magistrikraadi omandamiseks, mitteametlikult omandatud pädevuste tunnustamise ja aineõppe mooduli õppimise teel. Samuti jälgitakse riiklike kutsealase arengu programmide rakendamist.

Allmeede viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.

D.1.1.5: 5. allmeede: Teaduse, tehnoloogia, inseneriteaduse, kunsti ja matemaatika (STEAM) valdkonna ökosüsteemi arendamine

Allmeetme eesmärk on investeerida STEAM-keskuste seadmete uuendamisesse, et tagada teaduse, tehnoloogia, inseneriteaduse, kunsti ja matemaatika (STEAM) valdkonna tegevuse järjepidevus, võttes arvesse tehnoloogia kiiret arengut. Selleks et muuta STEAM-valdkonna tegevus maapiirkondades õpilastele kättesaadavamaks, luuakse STEAM-keskustes mobiilsed laborid.

Allmeede viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

D.1.1.6: 6. allmeede: Digiõppe ümberkujundamine

Allmeetme eesmärk on edendada digipõhiste haridusuuenduste kasutuselevõttu koolides ja tugevdada kõigi õpetajate digipädevust. Luuakse eksperdirühm ja haridustehnoloogia üldprojekt, et toetada digitaalse innovatsiooni arengut hariduses ja luua platvorm innovatsiooni katsetamiseks haridusasutustes. Haridustehnoloogia platvorm seob idufirmad ja novaatorid koolide ja nende koolitusvajadustega ning võimaldab katsetada uuenduslikke lahendusi. Samuti parandatakse digipädevust kõigil haridustasanditel alates koolieelsetest õpetajatest kuni kõrgkoolide õpetajateni ning edendatakse digisisu ja tehnoloogiliste vahendite kasutamist haridusprotsessis, et parandada haridustulemusi.

Allmeede viiakse lõpule 30. juuniks 2024.

D.1.1.7: 7. allmeede: Alushariduse ja lapsehoiu parandamine

Allmeetme eesmärk on parandada alushariduse ja lapsehoiu kättesaadavust ja kvaliteeti, vaadates läbi alushariduse ja koolieelsete õppekavade kriteeriumid, et tagada sisu ajakohasus, vastates uusimatele teaduslikele teadmistele eelkooliealiste laste omaduste kohta, nende võimete ja eelistuste või vajaduste kindlakstegemisele ning individuaalsel laste arengul põhineva hariduse pakkumisele. Lisaks tehakse 30. juuniks 2022 uuring, mille alusel kaardistatakse vajadused alushariduse ja lapsehoiu taristu järele, et tagada kõigile lastele võrdne juurdepääs haridusele ja hooldusele kogu territooriumil.

Allmeede viiakse lõpule 30. septembriks 2023.

D.1.2. Reform 2: Täiskasvanute võimalus arendada oma oskusi ja nende kvalifikatsiooni tunnustamine

Meetme eesmärk on luua elukestva õppe raamistiku toimimise ja juhtimise ühtne mudel. Kogu teave peab olema kättesaadav ühes IT-süsteemis. Süsteem sisaldab üksnes programme, mis vastavad kohaldatavatele kvaliteedistandarditele, ning mehhanismi suure lisandväärtusega pädevuste omandamise programmide kindlaksmääramiseks. Ta tagab, et kõrgharidusprogramme pakutakse ka elukestva õppe raamistikus, mis võimaldab ka kõrge kvalifikatsiooniga inimestel osaleda pädevuste arendamise programmides. Elukestva õppe süsteemi juhtimine toimub riikliku personalijärelevalve komisjoni kaudu. Riikliku personaliseire süsteemi alusel võetakse vastu otsused prioriteetsete inimrühmade kohta, kellel on juurdepääs koolituse rahastamisele, ning prioriteetsete programmide/telgede kohta, millega tuleb tegeleda. Õigusakt jõustub 30. septembriks 2022

Elukestva õppe ühtse kontaktpunkti mudel tugevdab täiskasvanute oskuste arendamise killustatud raamistikku, mis hõlmab kõigi osalejate selgeid rolle ja kohustusi ning operatiivseid rahastamismehhanisme. Arvestades, et praegu ei ole riigis ühtset elektroonilist süsteemi, kust inimesed võiksid leida teavet õppimis- / oskuste arendamise võimaluste kohta, on eesmärk luua ühtne elektrooniline teabekeskus. Elektroonilise süsteemi arendamine põhineb individuaalse õppekonto põhimõttel ning võimaldab mitte ainult leida teavet õppimisvõimaluste kohta, vaid ka registreeruda otse programmides ning pakkuda selget kommunikatsioonivahendit riigi poolt pädevuste arendamiseks kavandatud meetmete kohta. See ühtne elektrooniline süsteem integreeritakse ka muude elektrooniliste süsteemidega, näiteks tööhõiveplatvormiga. Ühtse kontaktpunkti elukestva õppe süsteem on täielikult toimiv 31. märtsiks 2023.

Oskuste arendamisel keskendutakse töötajate sihtrühmale (18–65aastased), pidades esmatähtsaks madala kvalifikatsiooniga töötajaid, ning toetus/haldus põhineb individuaalsete õppekontode põhimõttel, mis hõlmab nii koolitusele juurdepääsu võimaldavat IT-teenust kui ka täiskasvanuhariduse rahastamist. Eeldatavalt toetatakse vähemalt 21 600 inimest, et parandada muu hulgas nende digioskusi.

Allmeede viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

D.1.3. Reform 3: Kutsenõustamise süsteem pakkumise ja nõudluse tasakaalustamiseks tööturul

Meetme eesmärk on luua karjääri edendamise ja nõustamise süsteem, mis algab varases astmes (alates 1. astmest). Kutsenõustamise ja planeerimise süsteem aitab õpilastel kindlaks teha huvipakkuvad valdkonnad ja teha otsuseid oma karjäärivõimaluste kohta juba varases eas. Lapsed omandavad haridusasutustes oskusi ja õpivad tundma ühelt haridustasemelt teisele üleminekuga kaasnevaid eeliseid. Muudetud õigusraamistiku kohaselt vastutavad hariduskarjääri ja karjääri kavandamise eest koolid ja omavalitsused. Kutsenõustamisteenuseid pakuvad koolides kutsenõustamise eriala töötajad. Süsteemi üks põhielemente on kvaliteetse teabe andmine edasiste õppimis- või karjäärivõimaluste kohta. See teave põhineb riikliku personaliseiresüsteemi andmetel. Kutsenõustamine muutub ka elukestva õppe süsteemi lahutamatuks osaks, võimaldades kvalifikatsiooni ja/või töökogemusega inimestel saada kutsenõustamist, mida pakutakse mitte ainult elukestva õppe teabesüsteemi, vaid ka piirkondlike kutsekeskuste võrgustiku kaudu. Õigusaktid jõustuvad 31. märtsiks 2022. Vähemalt 380 kutsenõustamise spetsialisti pakuvad koolides kutsenõustamisteenuseid.

Allmeede viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.

D.1.4. Reform 4: Rohe- ja digipöörde jaoks vajalike oskuste omandamine kutseõppe raames

Reformiga kaasnevad viis osameedet: 1. kutseõppe edendamise riikliku platvormi loomine, 2. oskuste hindamine, 3. õpipoisiõpe ja töölõppimine, 4. liikuvusprogramm, 5. Rohkem võimalusi kooliõpilastele elukutse omandamiseks

D.1.4.1: 1. allmeede: Kutseõppe edendamise riiklik platvorm

Allmeetme eesmärk on luua kutseõppe edendamise riiklik platvorm, milles osalevad sotsiaalpartnerid, kes esindavad ettevõtluse, tööstuse, hariduskogukonna ja riigiasutuste huve. Platvorm otsustab kutseõppe juhtimise eesmärkide, olemasoleva koolitusvõrgustiku tugevdamise praktilise rakendamise, uute kutsestandardite ajakohastamise, kutseõppe ja mitteformaalse täiskasvanuhariduse programmide ning koolitajate koolituse, motivatsiooni ja oskuste täiendamise üle. Prioriteediks seatakse selliste koolitajate ja meistrite digitaalse ja tehnilise pädevuse parandamine, kes osalevad õpipoiste riiklikus liikuvuses ja kutseõppes. Oskuste täiendamise toetust võivad saada ka koolitajad, kellel on asjakohane töökogemus õpetatavas valdkonnas, ning pedagoogilise kvalifikatsioonita praktikandid väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes. Koolitajate sertifitseerimist ajakohastatakse.

Platvormi loomine tuleb lõpule viia 31. märtsiks 2022. Koolitajate pädevuse parandamine tuleb lõpule viia 30. juuniks 2026.

D.1.4.2: 2. allmeede: Oskuste hindamine

Alameetme eesmärk on parandada omandatud formaalsete ja mitteformaalsete pädevuste tunnustamist. Sel eesmärgil jõustuvad kutseõppeseaduse ja rakendusaktide muudatused ning nendega määratakse 18 pädevushindamise keskust, millest saavad lõpuks haridusvaldkonna metoodilised keskused, kes koondavad teadmisi võrgustike kaudu sama valdkonna valdkondlike koolituskeskustega.

Allmeede viiakse lõpule 31. detsembriks 2022.

D.1.4.3: 3. allmeede: Õpipoisiõpe ja töölõppimine

Allmeetme eesmärk on töötada välja ja rakendada kava, mis täiendab riiklikku toetust õpipoisiõppele ja töölõppimisele, hõlbustades praktiliste oskuste omandamist ettevõtetes õpilaste poolt. Erilist tähelepanu pööratakse ka kutseõppe edendamisele õpipoisiõppe vormis väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes, mille eesmärk on jõuda kuni 70 %-ni kõigist toetatavatest õpipoistest, ning vähemalt 40 % õpipoisiõppe vormis programmidest keskendub digioskuste arendamisele.

Allmeede viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

D.1.4.4: 4. allmeede: Liikuvusprogramm

Allmeetme eesmärk on tugevdada ja laiendada riiklikku liikuvusprogrammi, et tagada kõigile kutsehariduse ja -koolituse õpilastele juurdepääs praktilisele koolitusele valdkondlikes praktilistes koolituskeskustes. Selle meetme rakendamine toob kaasa kutsekooli lõpetanute arvu suurenemise, kes on asunud vastava kvalifikatsiooniga tööle.

Allmeede viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

D.1.4.5. 5. allmeede: Rohkem võimalusi kooliõpilastele elukutse omandamiseks

Alameetme eesmärk on tagada, et üldharidusprogrammide kooliõpilased osaleksid esmase kutsehariduse ja -koolituse raames pakutavates moodulites. See aitab suurendada kutsehariduse ja -õppe atraktiivsust ja kvaliteeti ning pakkuda üldhariduse õpilastele tööturuoskusi. Samuti on selle eesmärk alandada kutseõppe alusprogrammides osalemise vanust. Praegu saab neis programmides osaleda alates 11. kooliaastast. Meetme kaudu on õpilastel võimalus osaleda 9. kooliaastal esmases kutseõppes – see on kooskõlas uue kutseõppe seadusega.

Allmeede viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

D.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Nr	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus ning selge määratlus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
91	D.1.1. Ajakohane üldharidus – võistlevate pädevuste alusraamistik D.1.1.1: Hariduse kvaliteedi parandamine	Eesmärk	Kooliharidusprogramme rakendavate haridusasutuste tegevuse kvaliteedi välishindamise metoodikat käsitleva õigusakti jõustumine	Õigusakt on jõustunud				2. kv	2022	Metoodikat käsitlevate õigusaktide jõustumine: -pakkuda koolide tulemuslikkuse näitajaid haridusprotsesside korraldamise, õpilaste toetamise, juhtimise ja juhtimise, koolikeskkonna kohta; -kehtestada enesehindamise ja koolivälise hindamise menetlused; -volitada riiklikku haridusametit korraldama lastehoiukeskuste ja koolide välishindamist; -kehtestada koolidele kohustus parandada kooli tegevust välishindamisel esitatud andmete põhjal.
92	D.1.1. Ajakohane üldharidus – võistlevate pädevuste alusraamistik D.1.1.1: Hariduse kvaliteedi parandamine	Eesmärk	Muudetud eel-, alg-, põhi- ja keskharidusprogrammide (õppekava) jõustumine	Õigusakt on jõustunud				3. kv	2022	Eel-, alg-, põhi- ja keskhariduse õppekavade (õppekava) jõustumine, mis on riigi tasandi sisu reguleerivad dokumendid. Selleks et võtta arvesse uusimaid teaduslikke teadmisi ja arenguid, vaadatakse läbi haridusprogrammid (õppekava). Jõustada õppekava läbivaatamist käsitlevad õigusaktid, mis hõlmavad järgmist: eel-, alg-, põhi- ja keskhariduse eesmärgid; sisu Õpiväljundite saavutamise tase.
93	D.1.1. Ajakohane üldharidus – võistlevate pädevuste alusraamistik D.1.1.2. Koolivõrgu ümberkorraldamine	Eesmärk	Ametlike haridusprogrammidega tegelevate koolide võrgustiku loomise eeskirja muudatuste jõustumine	Õigusakt on jõustunud				4. kv	2021	Jõustub formaalhariduse programme rakendavate koolide võrgustiku loomise eeskirja muudatus, millega kehtestatakse omavalitsustele uued nõuded seoses kooli suuruse, klasside ühendamise eeskirjade ja täiendavate ümberkorraldusmenetluste ning rahastamisnõuetega: eeskirjas sätestatust väiksemaid klasse ei rahastata. Kriteeriumid hõlmavad palgaastmete 5–8 ühendamise võimaluse kaotamist ja nõuet korraldada ümber 60 või vähema õpilasega riiklikud koolid. Uute eeskirjade tulemusel väheneb ühiste klasside, väikeste gümnaasiumide ja väikeste koolide arv (alla 200 õpilase).
94	D.1.1. Ajakohane üldharidus – võistlevate pädevuste alusraamistik D.1.1.2. Koolivõrgu ümberkorraldamine	Eesmärk	Kohalike omavalitsuste koostatud ja heaks kiidetud üldhariduskoolide võrgustiku ümberkujundamise kavad vastavalt hiljuti heaks kiidetud eeskirjadele, mis käsitlevad formaalharidusprogramme rakendavate koolide võrgustiku arendamist	Omavalitsuste otsus, millega kiidetakse heaks omavalitsuste kavad				2. kv	2022	Viieks aastaks koostatud omavalitsuste üleminekukavad hõlmavad koolivõrgu ümberkujundamist, eelkõige selle strateegilist eesmärki, eesmärke, prioriteete, peamisi tulemuslikkuse näitajaid, mis on seotud sotsiaalse tõrjutuse vähendamisega, hariduse kvaliteediga ja/või õpilaste haridusalaste saavutuste parandamisega, rahaliste vahendite tõhusama kasutamisega, koolivõrgustiku ümberkujundamise hindamisega ning koolide loomise, ümberkorraldamise ja likvideerimise mehhanismiga. Viie aasta kavad koostab linnavalitsus ja need kiidab heaks vallavolikogu. Munitsipaalnõukogude otsuste üle teeb järelevalvet valitsuse esindaja. Kavade rakendamist jälgib haridus- ja teadusministeeriumi hariduse kvaliteedi ja regionaalpoliitika osakond. Otsused koolide ümberkorraldamise kohta tehakse iga aasta 30. aprilliks. Vähemalt 80 % omavalitsustest koostab ja võtab vastu ümberkujundamiskavad. Vähemalt 80 % omavalitsustest koostab ja võtab vastu kavad oma koolide võrgustiku ümberkujundamiseks kuni 2025. aastani (kaasa arvatud) kooskõlas asjakohaste eeskirjadega.
95	D.1.1. Ajakohane üldharidus – võistlevate pädevuste alusraamistik D.1.1.3: Aastatuhande kooli programm	Eesmärk	Aastatuhande kooli arenguprogrammi käsitlevate õigusaktide jõustumine	Õigusakt on jõustunud				4. kv	2021	Aastatuhande kooli arenguprogrammi käsitlevate õigusaktide jõustumine. Need õigusaktid hõlmavad järgmist: 1) omavalitsuste ja koolide hariduse kvaliteedi järelevalve näitajate loetelu (selle kiidab heaks haridus-, teadus- ja spordiminister); 2) koolivõrgu arendamise eeskirjade muudatused (heaks kiidetud Leedu Vabariigi valitsuse resolutsiooniga); 3) aastatuhande kooli arenguprogramm (heaks kiidetud haridus-, teadus- ja spordiministri määrusega); 4) konkursikutsete nõuded omavalitsustele (eesmärgid, näitajad, toetuspaketid omavalitsustele ja koolidele); 5) järelevalvemehhanism. Munitsipaaltaotlejad peavad vastama vajalikele valikukriteeriumidele: 1. võivad endast kujutada: 1.1. omavalitsusüksust, kus alg-, põhi- ja keskharidust omandab vähemalt 1 000 õpilast; 1.2. kahte või enamat külgnevat (territoriaalselt külgnevat) omavalitsust, mis vastavad 1. kriteeriumile; 1.3. kahte või enamat külgnevat (territoriaalselt külgnevat) omavalitsust, millest üks ei vasta punkti 1.1. alakriteeriumile. 2. Eeltingimused: 2.1. välja on töötatud visioon edumeelsete aastatuhande koolide võrgustiku arendamiseks: määratakse kindlaks kavandatud investeeringud ja uuendused, mis saavutavad aastatuhande koolide kvaliteedistandardi, tugevdavad hea kooli tunnuste väljendamist, rakendavad kohustusi vastavalt edunäitajatele; 2.2. üldhariduskoolide võrgustiku ümberkorraldamise üldkava aastateks 2021–2025, mille on heaks kiitnud vallavolikogu ja mis vastab ametlikke haridusprogramme rakendavate koolide võrgustiku arendamise eeskirjade sätetele (nt ei ühendata klasse 5–8; klassides 1–4 võib ühendada ainult klassid 1 ja 2 või 3 ja 4 ehk kaks kõrvuti asetsevat klassi); 2.3. loetelu koolidest, mis moodustavad omavalitsuses aastatuhande koolide võrgustiku ja vastavad punkti 3 kriteeriumidele, mille on heaks kiitnud linnavolikogu. 3. Koolide kriteeriumid (ei kehti koolide kohta, mida kavatsetakse luua): 3.1. kool ei korralda õpilastele katseid nende vastuvõtmise ajal; 3.2 õpilaste arv jooksva õppeaasta 1. septembril. Õpilasi on vähemalt 200. Programmi rakendamise üle teeb järelevalvet haridus-, teadus- ja spordiministeerium (on moodustatud järelevalverühm).
96	D.1.1 Kaasaegne üldharidus – põhipädevuste taust D.1.1.3: Aastatuhande kooli programm	Siht	Tegevuse kvaliteedi parandamiseks toetust saavate koolide arv		Arv	0	75	2. kv	2025	75 kooli on toetanud tegevuse kvaliteedi parandamist toetuspakettide (nn korvid) kaudu, mis edendavad koolide võrgustike loomist ning ühendavad neid suuremate üksuste ja koolilinnadega. Projektide rakendamise ajal on investeeringute eesmärk arendada ja parandada koolitaristut õpetajate ja koolijuhtide pädevuste parandamiseks koolituse kaudu. Investeerimispaketid jaotatakse vastavalt koolide suurusele (6 erinevat suurust).
97	D.1.1. Ajakohane üldharidus – võistlevate pädevuste alusraamistik D.1.1.3: Aastatuhande kooli programm	Siht	Tegevuse kvaliteedi parandamiseks toetust saavate koolide arv		Arv	75	150	2. kv	2026	150 kooli on toetanud tegevuse kvaliteedi parandamist toetuspakettide (nn korvid) kaudu, mis edendavad koolide võrgustike loomist ning ühendavad neid suuremate üksuste ja koolilinnadega. Projektide rakendamise ajal on investeeringute eesmärk koolitaristu arendamine ja täiustamine õpetajate ja koolijuhtide pädevuse parandamiseks koolituse kaudu. Investeerimispaketid jaotatakse vastavalt koolide suurusele (6 eri suurust).
98	D.1.1. Ajakohane üldharidus – võistlevate pädevuste alusraamistik D.1.1.4: Pedagoogilise personali pädevuse tugevdamine	Siht	Nende pedagoogiliste töötajate arv, kes on läbinud kvalifikatsiooni arendamise programmid		Arv	0	8 020	2. kv	2026	Pärast riikliku kvalifikatsiooni arendamise programmi vastuvõtmist peab 8 020 pedagoogilist töötajat olema läbinud kvalifikatsiooni arendamise programmi, millest: – 900 peab olema omandanud magistrikraadi; 7 120 lõpetas koolituskursuse.
99	D.1.1. Ajakohane üldharidus – võistlevate pädevuste alusraamistik D.1.1.4: Pedagoogilise personali pädevuse tugevdamine	Eesmärk	Pedagoogiliste töötajate riiklike kvalifikatsiooni arendamise programmide ettevalmistamise ja rakendamise nõudeid käsitleva õigusakti jõustumine.	Õigusakt on jõustunud				4. kv	2022	Pedagoogiliste töötajate riiklike kvalifikatsiooni arendamise programmide ettevalmistamise ja rakendamise kvalitatiivseid nõudeid käsitlevate õigusaktide jõustumine, mis tuleb välja töötada ja valideerida. Neis sätestatakse pedagoogiliste töötajate riiklike kvalifikatsiooni arendamise programmide sisu, teemad, rakendusvormid ja nõuded pakkujatele.
100	D.1.1. Ajakohane üldharidus – võistlevate pädevuste alusraamistik D.1.1.5: Teaduse, tehnoloogia, inseneriteaduse, kunsti ja matemaatika (STEAM) valdkonna ökosüsteemi arendamine	Siht	Ajakohastatud STEAM-keskuste arv		Arv	0	10	2. kv	2026	Teaduse, tehnoloogia, inseneriteaduse, kunsti ja matemaatika valdkonna ökosüsteemi arendamise kontseptsiooni alusel ajakohastatakse 10 STEAM-keskuse laboriseadmeid.
101	D.1.1. Ajakohane üldharidus – võistlevate pädevuste alusraamistik D.1.1.5: Teaduse, tehnoloogia, inseneriteaduse, kunsti ja matemaatika (STEAM) valdkonna ökosüsteemi arendamine	Siht	Mobiilsete laborite arv		Arv	0	40	2. kv	2026	10 STEAM-keskust peab olema varustatud vähemalt 40 mobiilse laboriga. Need liikuvad laborid aitavad kaasa STEAM-keskuste piirkondliku toimimise tugevdamisele ja tuuakse õpilastele lähemale.
102	D.1.1. Ajakohane üldharidus – võistlevate pädevuste alusraamistik D.1.1.6: Digiõppe ümberkujundamine	Siht	Nende õpetajate arv, kes on lõpetanud parema digipädevuse kursuse		Arv	0	2200	4. kv	2024	Vähemalt 2 200 pedagoogilist töötajat (alg-, põhi- ja keskkoolis) peab läbima kursuse, millel käsitletakse IT-pädevust ja digipõhist haridusinnovatsiooni koolides.
103	D.1.1. Ajakohane üldharidus – võistlevate pädevuste alusraamistik D.1.1.6: Digiõppe ümberkujundamine	Siht	Digipädevuse parandamise kursuse läbinud kõrgkooliõpetajate arv		Arv	0	800	2. kv	2024	Vähemalt 800 ülikoolitöötajat peavad olema läbinud IT-pädevuse kursuse.
104	D.1.1. Ajakohane üldharidus – võistlevate pädevuste alusraamistik D.1.1.6: Digiõppe ümberkujundamine	Siht	IT-õpetajana kvalifitseeritud õpetajate arv, kes omandasid IT magistrikraadi		Arv	0	500	2. kv	2024	Vähemalt 500 pedagoogilist on omandanud täiendava IT-õpetaja kvalifikatsiooni ja IT magistrikraadi.
105	D.1.1. Ajakohane üldharidus – võistlevate pädevuste alusraamistik D.1.1.7: Alushariduse ja lapsehoiu parandamine	Eesmärk	Uuring, milles käsitletakse väikelaste hariduse infrastruktuuri arendamise teostatavust omavalitsustes	Väikelaste hariduse infrastruktuuri arendamise teostatavust omavalitsustes käsitleva uuringu avaldamine				2. kv	2022	Avaldatakse uuring, milles käsitletakse väikelaste hariduse infrastruktuuri arendamise teostatavust omavalitsustes. Uuring hõlmab nii olemasoleva struktuuri ajakohastamist kui ka uue infrastruktuuri (nt transport) arendamist, pakkudes alushariduse tingimusi kõikidele lastele alates sünnist kuni kohustusliku koolieani. Uuring on aluseks valitsuse kõrgetasemelistele otsustele, mis käsitlevad taristu ajakohastamist ja uue taristu loomist omavalitsustes.
106	D.1.1. Ajakohane üldharidus – võistlevate pädevuste alusraamistik D.1.1.7: Alushariduse ja lapsehoiu parandamine	Eesmärk	Koolieelse õppe kava kriteeriumeid (suuniseid) käsitleva õigusakti jõustumine	Õigusakt on jõustunud				3. kv	2023	Koolieelse õppe kava koostamine on detsentraliseeritud ja see tuleb välja töötada vastavalt haridus-, teadus- ja spordiministri poolt heaks kiidetud koolieelse õppe kava kriteeriumidele (suunistele). Koolieelse õppe kava ajakohastatud kriteeriumide (suuniste) jõustumisega määratakse kindlaks oskused, mille lapsed peavad omandama enne kohustuslikku kooliiga; vastama uusimatele teaduslikele teadmistele asjakohases vanuses laste hariduse kohta; julgustada lapsi lugema (töötada välja raamatute lugemise kultuur).
107	D.1.2. Täiskasvanute võimalus arendada oma oskusi ja nende kvalifikatsiooni tunnustamine	Eesmärk	Täiskasvanuhariduse seaduse jõustumine, millega luuakse koordineeritud elukestva õppe süsteem ja sätestatakse selle toimimise põhimõtted	Õigusaktis sisalduv säte, mis viitab õigusakti jõustumisele				3. kv	2022	Jõustub õigusaktidesse integreeritava elukestva õppe mudelit käsitlev õigusakt ja jõustuvad täiskasvanuhariduse seaduse muudatused, millega määratakse kindlaks elukestva õppe mudeli toimimine. Elukestva õppe süsteemi juhtimis- ja järelevalveelemendid, sealhulgas: – inimressursside järelevalve komisjon ja selle funktsioonid, – alaline tehnilise tasandi töörühm ministeeriumide tegevuse üldiseks koordineerimiseks, – elukestva õppe IT-süsteemi põhimõtted (põhineb individuaalsete õppekontode mudelil), – rahastamiselemendid, – sihtrühmade ja programmide kindlaksmääramise põhimõtted, – suure lisandväärtusega pädevuste kindlakstegemise mehhanism, – kvaliteedi tagamine ja – pädevuste tunnustamise süsteemi elemendid.
108	D.1.2. Täiskasvanute võimalus arendada oma oskusi ja nende kvalifikatsiooni tunnustamine	Eesmärk	Elukestva õppe ühtse kontaktpunkti teabesüsteemi kasutuselevõtmine	Isikliku õppekonto põhimõttel toimiva elukestva õppe ühtse kontaktpunkti teabesüsteemi kasutusele võtmine				1. kv	2023	Täielikult toimiva elukestva õppe IT-süsteemi kasutuselevõtmine, mis esindab kõiki elukestva õppe raamistiku rakendamisega seotud õppepakkumisi, sealhulgas suure lisaväärtusega programme. Kava rakendamise etapis kindlaks määratud prioriteetsuskriteeriumidele vastavatel inimestel peab olema võimalik saada õppepakkumine ja end registreerida elukestva õppe IT-süsteemi kaudu. Individuaalsel õppekontol põhinev lähenemisviis hõlmab nii IT-teenust koolitusele juurdepääsuks kui ka täiskasvanuhariduse rahastamist. Süsteem tagab juurdepääsu karjäärinõustamisele, kogub teavet koolituse käigus omandatud pädevuste kohta ning samuti juurdepääsu pädevuste/kvalifikatsioonide tunnustamise protsessidele.
109	D.1.2. Täiskasvanute võimalus arendada oma oskusi ja nende kvalifikatsiooni tunnustamine	Siht	18–65aastased isikud peavad läbima tagatud kvaliteediga koolituse, millest vähemalt 40 % on pühendatud digioskustele, kasutades ühtset elukestva õppe raamistikku.		Arv	0	21 600	2. kv	2026	21 600 isikut vanuses 18–65 aastat peab olema läbinud elukestva õppe raames tagatud kvaliteetse koolituse (millest vähemalt 40 % on pühendatud digioskustele).
110	D.1.3. Kutsenõustamise süsteem pakkumise ja nõudluse tasakaalustamiseks tööturul	Eesmärk	Kutsenõustamise süsteemi reguleerivat korda käsitleva valitsuse resolutsiooni jõustumine	Õigusakt on jõustunud				1. kv	2022	Jõustub valitsuse otsus kutsenõustamise menetluste kohta, milles sätestatakse: -karjäärinõustamise ja elukestva planeerimise süsteemi raamistik, juhtimine ja kvaliteedi tagamine alates algkoolist ja täiskasvanutele teenuste osutamisest, mis on integreeritud elukestva õppe süsteemi, ning -kutsetöötajate ülesanded ja põhilised pädevusnõuded koolides, õpilastele ja täiskasvanutele pakutavate teenuste rahastamismudel, kaasatud asutuste ulatus ja sotsiaalpartnerite kaasamine; -riikliku personaliseiresüsteemi teabe kasutamise põhistandard ja kutsenõustamise süsteemi järelevalve põhimõtted.
111	D.1.3. Kutsenõustamise süsteem pakkumise ja nõudluse tasakaalustamiseks tööturul	Siht	Koolides teenuseid osutavate kutsenõustajate arv		Arv	80	380	4. kv	2024	Kutsenõustamisteenuseid pakub koolides vähemalt 380 kutsenõustamise spetsialisti.
112	D.1.4. Rohe- ja digipöörde jaoks vajalike oskuste omandamine kutseõppe raames D.1.4.1 Kutseõppe edendamise riiklik platvorm	Eesmärk	Kutseõpet edendava riikliku platvormi loomist käsitlevate õigusaktide jõustumine	Õigusakt on jõustunud				2. kv	2022	Jõustub õigusakt, millega luuakse kutseõppe progressi platvorm, mis tagab igas piirkonnas pikaajalise ja jätkusuutliku kutseõppe mudeli, platvormi rollid ja kohustused, osalejate rollid ning asjaomaste sotsiaalpartnerite kaasamise tööturul nõutavatesse pädevustesse. Platvorm hõlmab sotsiaalpartnereid, kes esindavad äri-, tööstus-, haridus- ja avaliku sektori asutuste huve. Platvormi vormis võetakse vastu otsused, mis käsitlevad kutseõppe juhtimise objektiivseid põhimõtteid, olemasoleva kutseõppevõrgustiku tugevdamise praktilist rakendamist, uute kutsestandardite ajakohastamist, kutseõpet ja mitteformaalse täiskasvanuhariduse programme, samuti koolitajate koolitust ja kutsealast arengut.
113	D.1.4. Rohe- ja digipöörde jaoks vajalike oskuste omandamine kutseõppe raames D.1.4.1 Kutseõppe edendamise riiklik platvorm	Siht	Uued/ajakohastatud kutseõppeprogrammid, mis on registreeritud eesmärgiga teha need kättesaadavaks koolituspakkujatele		Arv	0	95	2. kv	2026	Kokku 95 uut või ajakohastatud kutseõppeprogrammi, mis on koostatud, heaks kiidetud ja registreeritud pärast sotsiaalpartneritega konsulteerimist. Need programmid kavandatakse nii, et need vastaksid tööturu vajadustele, toetades eelkõige digi- ja rohepööret.
114	D.1.4. Rohe- ja digipöörde jaoks vajalike oskuste omandamine kutseõppe raames D.1.4.1 Kutseõppe edendamise riiklik platvorm	Siht	Õpipoiste ja praktikantide koolitamisega tegelevad koolitajad ja/või meistrid		Arv	0	1000	2. kv	2026	Kokku 1 000 õpipoiste ja praktikantide õpetamisega tegelevat koolitajat ja meistrit on parandanud oma ametialast pädevust, olles lõpetanud pädevuste arendamise kursusi. Pädevuste parandamisel keskendutakse digitaalsetele ja tehnilistele pädevustele.
115	D.1.4. Rohe- ja digipöörde jaoks vajalike oskuste omandamine kutseõppe raames D.1.4.2: Oskuste hindamine	Eesmärk	Kutseõppe tippkeskusi käsitleva kutseõppe seaduse muudatuse jõustumine	Õigusakti jõustumine				4. kv	2022	Jõustub kutseõppeseaduse muudatused, millega antakse haridus-, teadus- ja spordiministrile õigus määrata kutseõppe pakkujad, et viia läbi Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku 4. tasemel ametlikult, mitteformaalselt või informaalselt omandatud pädevuste hindamine ja tunnustamine. Rakendusaktides sätestatakse selliste pädevushindamiskeskuste akrediteerimisnõuded ja akrediteerimismenetlus ning sellistes keskustes kohaldatav pädevuse hindamise ühtne metoodika.
116	D.1.4. Rohe- ja digipöörde jaoks vajalike oskuste omandamine kutseõppe raames D.1.4.3: Õpipoisiõpe ja töölõppimine	Eesmärk	Selliste õigusaktide jõustumine, millega luuakse õpipoisiõppe ja töölõppimise toetuskava	Õigusakt on jõustunud				2. kv	2022	Haridus-, teadus- ja spordiministri määruste eelnõude koostamine, kooskõlastamine ja heakskiitmine , milles sätestatakse praktikatoetuskava rakendamise kord. Õigusaktides sätestatakse eelkõige kriteeriumid, sihtrühmad, sihtvaldkonnad, pakutava toetuse vormid, praktika ja töölõppimise rahastamiskõlblikud kulud.
117	D.1.4. Rohe- ja digipöörde jaoks vajalike oskuste omandamine kutseõppe raames D.1.4.3: Õpipoisiõpe ja töölõppimine	Siht	Lõpetatud õpipoisiõpe		Arv	0	3 866	2. kv	2026	3 866 esmast ja jätkuvat kutseõpet saavat õpilast omandasid ettevõttes õpipoisi kutsekvalifikatsiooni või osa sellest, neist 70 % väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes ning vähemalt 40 % digioskuste arendamisele suunatud õpipoisiõppe programmidest.
118	D.1.4. Rohe- ja digipöörde jaoks vajalike oskuste omandamine kutseõppe raames D.1.4.4: Liikuvusprogramm	Siht	Õpilased, kes on osalenud riiklikus liikuvuskavas valdkondlikes praktilise koolituse keskustes ja kes on saanud tunnistuse oma praktiliste ja digitaalsete oskuste parandamise kohta (vähemalt 40 % osalejatest parandab oma digioskusi).		Arv	0	12 394	2. kv	2026	12 394 esmast ja jätkuvat kutseõpet saavat õpilast, kes on saanud valdkondlikus praktilise koolituse keskuses tunnistuse oma praktiliste oskuste parandamise kohta vastavalt tööturu vajadustele, eelkõige rohe- ja digipööret toetavatele vajadustele. Vähemalt 40 % osalejatest parandab oma digioskusi.
119	D.1.4. Rohe- ja digipöörde jaoks vajalike oskuste omandamine kutseõppe raames D.1.4.5. Rohkem võimalusi kooliõpilastele elukutse omandamiseks	Siht	Põhi- ja keskkoolis õppivad õpilased on läbinud kutsehariduse ja -koolituse algmoodulid		Arv	0	4 900	2. kv	2026	4 900 põhi- ja keskkooli õpilast on läbinud esmase kutseõppe moodulid, millest vähemalt 40 % on olnud suunatud oskuste arendamisele, et toetada rohe- ja digipööret.
120	D.1.4. Rohe- ja digipöörde jaoks vajalike oskuste omandamine kutseõppe raames D.1.4.5. Rohkem võimalusi kooliõpilastele elukutse omandamiseks	Siht	Toetust saanud eksperimentaalsetes kutseõppeprogrammides osalenud põhikooli õpilased		Arv	0	4 000	2. kv	2026	Toetust sai 4 000 eksperimentaalsetes kutseõppeprogrammides osalevat põhikooli õpilast. Eksperimentaalsed kutseõppeprogrammid võimaldavad 9. klassi õpilastel osaleda Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku 4. taseme programmides, erinevalt tavapärastest kutseõppeprogrammidest, milles saavad osaleda alles 11. klassi õpilased.

E. KOMPONENT 5. Kõrgharidus, ühtne raamistik teadusuuringute ja innovatsiooni stimuleerimiseks ning suure lisandväärtusega ettevõtlus

Selle Leedu taaste- ja vastupidavuskava komponendi raames käsitletakse kõrgharidussüsteemi ning teadusuuringute ja innovatsiooni toetusraamistiku peamisi probleeme. Peamised kõrgharidusega seotud probleemid on sellised asutused, mis ei kajasta demograafilisi arenguid ega tööturu vajadusi ning millel puuduvad vahendid ja kriitiline mass kvaliteetse hariduse ning teadus- ja arendustegevuse pakkumiseks. Praegune kõrghariduse rahastamise süsteem stimuleerib kõrgharidusasutusi keskenduma suuremale arvule üliõpilastele, selle asemel et tagada õpingute kvaliteet ja vastavus tööturu vajadustele. Lisaks puudub akadeemiline karjäär, mis piirab hariduse, teadusuuringute ja innovatsiooni inimressursse. Peamised innovatsiooniga seotud probleemid on vähesed erasektori investeeringud teadus- ja arendustegevusse, teadus- ja arendustegevusse tehtavate investeeringute killustatus, arengupotentsiaal ja innovatsioonisüsteemi juhtimine ning nõrk teadus- ja ettevõtluskoostöö.

Komponendi eesmärk on reformida kõrghariduse rahastamise süsteemi ja üliõpilaste vastuvõtmise süsteemi, mis looks kõrgharidusasutustele stiimuli suurendada õpingute kvaliteeti ja vastavust tööturu vajadustele, edendada kvaliteetset teadus- ja arendustegevust, koostööd ja konsolideerimist kõnealuses sektoris. Reform peaks tugevdama kolledžite ja ülikoolide kvaliteedistandardeid. Komponent hõlmab ka innovatsiooni toetamise juhtimise reformi ja selle raamistikku, mille alusel konsolideeritakse praegu killustatud innovatsiooni toetamise funktsioonid üheainsa innovatsiooniasutuse raames. Reform hõlmab ka olemasoleva innovatsiooni ning teaduse ja ettevõtluse koostöö toetussüsteemi läbivaatamist, et muuta see sidusamaks. Kava rakendamise ajal antakse valdkondlikku toetust teadus- ja innovatsioonipoliitika reformide kavandamiseks, rakendamiseks ja hindamiseks programmi „Horisont“ poliitika toetusvahendi kaudu.

Selles komponendis käsitletakse riigipõhiseid soovitusi keskenduda investeeringutega seotud majanduspoliitikas innovatsioonile, töötada välja sidus poliitikaraamistik, et toetada teadus- ja ettevõtluskoostööd ning konsolideerida teadusuuringute ja innovatsiooni rakendusasutusi (riigipõhine soovitus nr 3 (2019)), edendada tehnoloogilist innovatsiooni väikestes ja keskmise suurusega ettevõtjates (riigipõhine soovitus nr 3 (2020)) ning parandada kvaliteeti ja tõhusust kõigil haridus- ja koolitustasanditel, sealhulgas täiskasvanuhariduses (riigipõhine soovitus nr 2 (2019)).

E.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

E.1.1. Reform 1: Kvaliteetne kõrgharidus ja tugevad kõrgharidusasutused

Reformi eesmärk on parandada Leedu kõrgharidus- ja teadussüsteemi kvaliteeti, tõhusust ja rahvusvahelist konkurentsivõimet. Reformiga kaasneb 4 allmeedet: 1) kõrghariduse rahastamise ja üliõpilaste vastuvõtusüsteemide parandamine (1. allmeede); 2) kõrgharidusvõrgustiku tõhustamine ülikoolide ja kolledžite ülesannete täpsustamise kaudu (2. allmeede); 3) kõrgharidusasutuste rahvusvahelise konkurentsivõime tugevdamine (3. allmeede); 4) süstemaatiline teadus- ja arendustegevuse edendamine kõrgharidusasutustes ja teadusuuringute analüüs (4. allmeede).

E.1.1.1. 1. allmeede: Kõrghariduse rahastamise ja üliõpilaste vastuvõtusüsteemide parandamine

Allmeetme eesmärk on vaadata läbi üliõpilaste riiki lubamise süsteem, tagamaks, et kõik üliõpilased, kes õpivad nii riiklikult kui ka mitterahastatavatel kõrgharidusõpingutel, vastavad võrdselt kõrgetele kriteeriumidele. Alameetme eesmärk on ka parandada kõrghariduse rahastamise süsteemi ja viia see kooskõlla riigi strateegiliste eesmärkidega. Seetõttu muudetakse teadus- ja õppeseadust, et ühtlustada üliõpilaste riiki lubamise miinimumnõuded ülespoole. Seadust muudetakse ka selleks, et kehtestada uus kõrghariduse rahastamise süsteem, mis põhineb kõrgharidusasutuste ja riigi vahelistel kvalitatiivsetel näitajatel ja kokkulepetel. Lepingud sõlmitakse strateegiliste arengumeetmete rakendamiseks: asutuste arendamiseks, asutuste ühinemiseks, tegevuse kvaliteedi parandamiseks, infrastruktuuri investeerimiseks ja muude kindlaksmääratud eesmärkide saavutamiseks. Õiguslikud muudatused jõustuvad 31. märtsiks 2023.

E.1.1.2. 2. allmeede: Kõrgharidusvõrgustiku tõhususe parandamine ülikoolide ja kolledžite ülesannete täpsustamise kaudu

Selle allmeetme eesmärk on määratleda ülikoolide ja kolledžite ülesanded, kehtestades igat liiki asutuste jaoks kvalitatiivsed nõuded. Teaduse ja uuringute seadust ja muid õigusakte muudetakse, et kehtestada eesmärgid ja kriteeriumid kolledžite ja ülikoolide toimimiseks. Õiguslikud muudatused jõustuvad 31. märtsiks 2023. Selleks et toetada kõrgharidusasutuste võrgustiku kohandamist uute nõuetega, rakendatakse 31. detsembriks 2025 viis kolledžite reorganiseerimise projekti, eelistades mitut kõrgharidusasutust hõlmavaid projekte.

E.1.1.3. 3. allmeede: Kõrgharidusasutuste rahvusvahelise konkurentsivõime tugevdamine

Selle allmeetme eesmärk on toetada kõrgharidusasutuste rahvusvahelise konkurentsivõime tugevdamist. Selle saavutamiseks viiakse ellu viis rahvusvahelistumise projekti, mis hõlmavad välisüliõpilaste, õppejõudude ja teadlaste ligimeelitamist ning ühiste ja topeltkraadi programmide väljatöötamist ja rakendamist; kõrgharidusasutused viivad 31. märtsiks 2024 ellu virtuaalteenuste osutamise ja muu tegevuse arendamise, millega edendatakse Leedu ülikoolide integreerimist Euroopa ülikoolide võrgustikku. Lisaks saavad 250 välisriigi üliõpilast, kes tulevad Leetu õppima, 31. detsembriks 2024 stipendiume nende lõimumiseks Leedus.

E.1.1.4. 4. allmeede: Süstemaatiline teadus- ja arendustegevuse edendamine kõrgharidusasutustes ja teadusuuringute analüüs

Selle allmeetme eesmärk on luua teaduspoliitika rakendusasutuse loomisega sidus teaduspoliitika rakendamise mehhanism. Teadus- ja uuringute seadust muudetakse ja asjaomane taristu luuakse 30. juuniks 2022, et luua haridus-, teadus- ja spordiministeeriumi teaduspoliitika rakendusasutus või Leedu Vabariigi valitsus, mis luuakse pärast teadus-, innovatsiooni- ja tehnoloogiaameti (MITA), Leedu Teadusnõukogu (LMT) ja muude asjaomaste organite ümberkorraldamist. Uus asutus edendab Leedu taotlejate osalemist Euroopa ja rahvusvahelistes teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni programmides, arendab avaliku sektori teaduslikku tipptaset ning analüüsib teadus- ja uurimisprotsesse.

E.1.2. Reform 2: Innovatsioonipoliitika tõhus rakendamine, suurem nõudlus innovatsiooni järele, väljaarendatud idufirmade ökosüsteem ja keskkonnahoidliku innovatsiooni arendamine

Reformi eesmärk on suurendada innovatsioonipoliitika tõhusust Leedus, vaadates läbi institutsioonilise ülesehituse, teadus- ja arendustegevuse toetamise õigusraamistiku ja suurendades nõudlust innovatsiooni järele. Reformiga kaasneb 4 allmeedet: 1) innovatsioonipoliitika tõhus rakendamine üheainsa innovatsiooni edendava asutuse loomise ja olemasolevate asutuste võrgustiku optimeerimise kaudu (1. allmeede); 2) innovatsiooni nõudluse suurendamine Leedus, kasutades ära riigihangete potentsiaali (2. allmeede); 3) idufirmade ökosüsteemi arendamise edendamine (3. allmeede); 4) keskkonnahoidliku innovatsiooni arengu edendamine (4. allmeede).

E.1.2.1. 1. allmeede: Innovatsioonipoliitika tõhus rakendamine üheainsa innovatsiooni edendava asutuse loomise ja olemasolevate asutuste võrgustiku optimeerimise kaudu

Allmeetme eesmärk on luua ühtne innovatsiooniamet, koondades innovatsiooni edendamise funktsioonid, mis on praegu hajutatud mitme institutsiooni vahel. Allmeetme eesmärk on ka luua sidus teadus- ja ettevõtluskoostöö raamistik. Innovatsiooniagentuur asutatakse valitsuse resolutsiooni jõustumisel. Enterprise Lithuania (Versli Lietuva) on innovatsiooniagentuuri alus ning teadus-, innovatsiooni- ja tehnoloogiaameti (MITA) ja Leedu ettevõtluse toetamise ameti (LVPA) innovatsiooniga seotud ülesanded ja tegevus antakse üle innovatsiooniametile. INVEGA koordineerib innovatsiooni rahastamisega seotud tegevust innovatsiooniametiga. Innovatsiooniagentuur integreerib täielikult Leedu innovatsioonikeskuse (LIC) või LIC reorganiseeritakse, võttes tagasi avalik-õiguslike asutuste omandiõigused. Uus amet toetab sidusat innovatsiooni toetusraamistikku. Uus amet luuakse 31. märtsiks 2022. Samal ajal vaadatakse läbi õigusaktid, eelkõige tehnoloogia- ja innovatsiooniseadus, et kõrvaldada innovatsioonipoliitika raamistiku olemasolevad lüngad ja kattuvused ning selgitada institutsioonilisi kohustusi. Muudetud õigusaktid jõustuvad 31. detsembriks 2021. Samuti tehakse teadus- ja arendustegevuse sidususe uuring, mille alusel vaadatakse 31. detsembriks 2022 läbi muud õigusaktid, et luua teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetusmeetmete ühtne kogum.

E.1.2.2. 2. allmeede: Innovatsiooninõudluse suurendamine Leedus, kasutades ära riigihangete potentsiaali

Allmeetme eesmärk on luua innovaatiliste riigihangete stimuleerimise kaudu nõudlus innovatsiooni järele. 55 uuendusliku hanke kulude osaliseks hüvitamiseks luuakse rahastamisvahend.

Allmeede viiakse lõpule 31. märtsiks 2026.

E.1.2.3. 3. allmeede: Idufirmade ökosüsteemi arendamise edendamine

Allmeetme eesmärk on toetada Leedu idufirmade ökosüsteemi, pakkudes idufirmadele kiirendamisteenuseid. Leedu innovatsiooni edendamise fondi laiendatakse, et kiirendada ja investeerida riskikapitali 32 idufirmasse kapitalipiirkonnas. Lisaks luuakse mitu idufirmade kiirendajat, et toetada 140 idufirmat, sealhulgas 60 idufirmat, keda toetatakse spetsiaalse kiirendusprogrammiga, 60 idufirmat, keda toetatakse rahvusvahelise kiirendusprogrammiga, ning 20 idufirmat, kes on inkubeeritud äsja loodud Euroopa Kosmoseagentuuri inkubaatoris ja kosmosekeskuses.

Allmeede viiakse lõpule 31. märtsiks 2026.

E.1.2.4. 4. allmeede: Keskkonnahoidliku innovatsiooni arengu edendamine

Allmeetme eesmärk on toetada uuenduslike keskkonnasäästlike toodete ja teenuste arendamist ning ringmajanduse ja rohepöörde edendamist tööstuses. Keskkonnasäästlike toodete ja tehnoloogiate arendamise stimuleerimiseks luuakse rahastamisvahend ja spetsiaalne teadmussiirde platvorm (Industry 4.0 Lab). 31. märtsiks 2026 rakendatakse rahastamisvahendi ja kolme projekti raames 97 projekti (Industry 4.0 Lab platvormi raames).

Tagamaks, et meede vastab põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamist käsitlevatele tehnilistele suunistele (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvate rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide alt välja järgmine tegevus: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 7 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest 8 madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 9 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 10 seotud tegevus; ning iv) tegevus, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. Peale selle peab konkursitingimustes olema sätestatud, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Lisaks – et tagada rahastamisvahendite puhul meetme vastavus põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamist käsitlevatele tehnilistele suunistele (2021/C58/01), nähakse Leedu ja volitatud üksuse või rahastamisvahendi eest vastutava finantsvahendaja vahelises õiguslikus lepingus ning sellele järgnevas rahastamisvahendi investeerimispoliitikas ette järgmine:

I.nõue kohaldada InvestEU fondi jätkusuutlikkuse hindamist käsitlevate komisjoni tehnilisi suuniseid ning

II.järgmiste rahastamiskõlblike tegevuste ja varade väljajätmine toetuskõlbliku tegevuse ja vara alt: i) fossiilkütustega seotud tegevus ja varad, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 11 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus ja varad, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest 12 madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 13 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 14 seotud tegevus ja varad; ning iv) tegevus ja varad, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda; ning

E.1.3. Reform 3: Teadus- ja innovatsioonialased ühismissioonid aruka spetsialiseerumise valdkonnas

Reformi eesmärk on keskendada teadus- ja ärikoostöö läbivaadatud aruka spetsialiseerumise valdkondadesse, toetades ühiste teadus- ja innovatsioonimissioonide elluviimist. Reformiga kaasneb 3 allmeedet: 1) aruka spetsialiseerumise prioriteetide kindlaksmääramine (1. allmeede); 2) ülesandepõhiste teadus- ja innovatsiooniprogrammide rakendamise toetamine aruka spetsialiseerumise valdkonnas (2. allmeede); 3) teadusringkondade ja ettevõtete õhutamine osalema ELi teadusuuringute ja innovatsiooni programmis „Euroopa horisont“ ja muudes rahvusvahelistes rahastamisprogrammides (3. allmeede).

E.1.3.1. 1. allmeede: Aruka spetsialiseerumise prioriteetide kindlaksmääramine

Selle allmeetme eesmärk on vaadata läbi aruka spetsialiseerumise prioriteedid ja vähendada nende arvu. Muudetud aruka spetsialiseerumise kontseptsiooni ajavahemikuks kuni 31. detsembrini 2027, millega piiratakse prioriteetseid valdkondi kolmele, kiidab valitsus heaks 31. detsembriks 2021.

E.1.3.2. 2. allmeede: Ülesandepõhiste teadus- ja innovatsiooniprogrammide rakendamise toetamine aruka spetsialiseerumise valdkonnas

Selle allmeetme eesmärk on toetada teadus- ja ettevõtluskoostööd läbivaadatud aruka spetsialiseerumise valdkondades. Luuakse kolm missioonipõhist teadus- ja innovatsiooniprogrammi, mille tulemuseks on kahe tippkeskuse loomine 31. detsembriks 2025 ja 21 teadus- ja arendustegevuse projekti rakendamine kolme programmi raames 30. juuniks 2026. Kaks tippkeskust hõlmavad füüsilist taristut ja teenuste osutamist innovatsiooni toetamiseks aruka spetsialiseerumise valdkondades.

E.1.3.3. 3. allmeede: Teadusringkondade ja ettevõtete õhutamine osalema ELi teadusuuringute ja innovatsiooni programmis „Euroopa horisont“ ja muudes rahvusvahelistes rahastamisprogrammides

Selle allmeetme eesmärk on toetada Leedu teaduse ja ettevõtluse osalemist rahvusvahelistes teadus- ja arendustegevuse programmides. Leedu töötab välja ühtsed vahendid, et motiveerida teadust ja ettevõtlust ette valmistama, kohaldama ja osalema rahvusvahelistes teadus- ja innovatsiooniprogrammides. Selle tulemusena toetatakse rahaliselt või teenuste vormis vähemalt 477 projekti, millest vähemalt: 90 teostatavusuuringut võimalikele toetusesaajatele programmi „Euroopa horisont“ meetmetes osalemiseks; 32 kõrgharidusasutuse projekti Euroopa teadusruumi kava raames; 24 projekti rahvusvaheliste ELi koordineeritud algatuste raames; 24 VKEde ja kõrgkoolide projekti, 27 rühmakonsultatsiooni; 240 nõustamisteenust; 40 liikmeskonda rahvusvahelistes võrgustikes. Investeerimise hõlbustamiseks luuakse ja säilitatakse ajavahemikul 30. septembrist 2023 kuni 30. juunini 2026 vähemalt 15 tähtajalise teadustöötaja ja 15 riikliku kontaktpunkti ametikohta. Riiklikud kontaktpunktid hõlbustavad potentsiaalsete toetusesaajate osalemist rahvusvahelistes teadus- ja arendustegevuse programmides, samas kui teadusametnikud edendavad teaduspõhist otsuste tegemist avalikus sektoris ning tugevdavad koostööd teaduse ja avaliku sektori vahel.

Allmeede viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

E.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Nr	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus ning selge määratlus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
121	E.1.1. Kvaliteetne kõrgharidus ja tugevad kõrgharidusasutused – E.1.1.1. Kõrghariduse rahastamise ja üliõpilaste vastuvõtusüsteemide parandamine	Eesmärk	Selliste õigusaktide jõustumine, millega luuakse kõrgharidusasutustega sõlmitavate lepingute süsteem	Õigusaktide jõustumine				1. kv	2023	Jõustub kõrgharidusseadus, millega kehtestatakse kõrgharidusasutustega lepingute sõlmimise mudel, millega nähakse ette täiendavad rahalised vahendid kõrgharidusasutuste ühendamiseks, samuti muud strateegilised eesmärgid (asutuste laiendamine, õpingute kvaliteedi parandamine, investeeringud infrastruktuuri ja muud tegevuslikud muudatused, mis nõuavad avaliku sektori investeeringuid). Võimalikud ühinemised peavad olema kooskõlas sõltumatu asutuse või ekspertide koostatud kavaga. Lepingute sõlmimine vormistatakse teadus- ja uurimistegevuse seaduses, millele järgneb kõrgkoolidega lepingute sõlmimist käsitlevate seadusest tulenevate lepingute ettevalmistamine.
122	E.1.1. Kvaliteetne kõrgharidus ja tugevad kõrgharidusasutused – E.1.1.1. Kõrghariduse rahastamise ja üliõpilaste vastuvõtusüsteemide parandamine – E.1.1.2. Kõrgharidusvõrgustiku tõhususe parandamine ülikoolide ja kolledžite ülesannete täpsustamise kaudu	Eesmärk	Muudetud teadusuuringute ja uuringute seaduse jõustumine, muutes kõrghariduse rahastamise ja kõrghariduses osalemise süsteemi	Õigusakti jõustumine				1. kv	2023	Muudetud teadusuuringute ja uuringute seaduse jõustumine, mis: – näeb ette riiklikult rahastatavatele ja rahastamata õppekohtadele juurdepääsu miinimumnõuete ülespoole ühtlustamise; – kehtestab kõrgharidusega seotud tegevuste jaoks uus rahastamisstruktuuri (põhirahastamine, strateegiliste eesmärkide rahastamine, kvalitatiivsete näitajate täiendav rahastamine); – määrab kindlaks ülikoolide ja kolledžite ülesanded (millised kvaliteedinõuded peavad vastama mõlemat liiki institutsioonidele ja mis eristab kolledžeid ülikoolidest); – stimuleerib kõrgkoolide koostööd; – suurendab teadus- ja arendustegevuse rahastamise komponenti kõrghariduse rahastamise struktuuris. Üliõpilaste riiki lubamise miinimumnõuded ühtlustatakse ülespoole ja need ei nõrgene muudatuse tagajärjel. Kolledžitele ja ülikoolidele kehtestatakse uued kriteeriumid objektiivselt, sõltumatult ja piisavalt kõrgel tasemel. Suurendatakse välishindamiste rolli. Õiguslike muudatustega edendatakse koostööd ja ressursside koondamist kõrgharidussektoris.
123	E.1.1. Kvaliteetne kõrgharidus ja tugevad kõrgharidusasutused – E.1.1.2. Kõrgharidusvõrgustiku tõhususe parandamine ülikoolide ja kolledžite ülesannete täpsustamise kaudu	Siht	Kolledžite ümberkorraldamise projektide lõpetamine (uuendatud ülesanded)		Arv	0	5	4. kv	2025	Viie projekti lõpuleviimine, mis hõlmavad kolleegiumide ümberkorraldamist: olemasolevate õppekavade konsolideerimine, peamiste halduslike ja akadeemiliste tugifunktsioonide ja -protsesside integreerimine ja optimeerimine , kasutatava infrastruktuuri optimeerimine. Toetusesaajad valitakse projektikonkursi menetluse teel. Prioriteediks seatakse mitme kõrgharidusasutuse ühisprojektid, millega tagatakse, et õppeprogrammide ja infrastruktuuri optimeerimine suurendab tõhusust.
124	E.1.1. Kvaliteetne kõrgharidus ja tugevad kõrgharidusasutused – E.1.1.3. Kõrgharidusasutuste rahvusvahelise konkurentsivõime tugevdamine	Siht	Kõrgharidusasutuste lõpetatud rahvusvahelistumise projektide arv		Arv	0	5	1. kv	2024	Kõrgkoolid viivad lõpule viis projekti, mille eesmärk on pakkuda üliõpilastele rohkem rahvusvahelist tegevust, meelitada ligi rohkem üliõpilasi ning meelitada ligi ka välisüliõpilasi ja õppejõude/teadlasi; arendada ühis- ja topeltkraadiprogrammide väljatöötamist ja rakendamist; arendada virtuaalsete teenuste osutamist; parandada uuringute kvaliteeti ja laiendada pakkumist. Toetusesaajad valitakse projektikonkursi menetluse teel.
125	E.1.1. Kvaliteetne kõrgharidus ja tugevad kõrgharidusasutused – E.1.1.3. Kõrgharidusasutuste rahvusvahelise konkurentsivõime tugevdamine	Siht	Välisüliõpilaste integreerimise toetust saanud isikute arv		Arv	0	250	4. kv	2024	250 välisüliõpilast said integratsiooniks stipendiumi. Stipendiume pakutakse esimese ja teise tsükli üliõpilastele ning integreeritud üliõpilastele, kes tulevad Leedusse õppima.
126	E.1.1. Kvaliteetne kõrgharidus ja tugevad kõrgharidusasutused – E.1.1.4. Süstemaatiline teadus- ja arendustegevuse edendamine kõrgharidusasutustes ja teadusuuringute analüüs	Eesmärk	Teaduspoliitika rakendusasutuse loomist käsitleva õigusakti jõustumine	Õigusakt on jõustunud				2. kv	2022	Jõustub õigusakt teaduspoliitika rakendusasutuse vastutuse, ülesannete ja tegevuse kohta (haridus-, teadus- ja spordiministeeriumi või Leedu Vabariigi valitsuse alluvuses), mis sisaldab sätteid agentuuri ja alguskuupäeva kohta. Luuakse kogu teaduspoliitika rakendusasutuse toimimiseks vajalik infrastruktuur. Teaduspoliitika rakendusasutus peaks edendama Leedu taotlejate aktiivsemat osalemist Euroopa ja rahvusvahelistes teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni programmides, et arendada teaduspädevusi avalikus sektoris ning arendada teadusuuringute ja õppeprotsesside pikaajalist analüüsi.
127	E.1.2. Innovatsioonipoliitika tõhus rakendamine, suurem nõudlus innovatsiooni järele, väljaarendatud idufirmade ökosüsteem ja keskkonnahoidliku innovatsiooni arendamine – E.1.2.1. Innovatsioonipoliitika tõhus rakendamine üheainsa innovatsiooni edendava asutuse loomise ja olemasolevate asutuste võrgustiku optimeerimise kaudu	Eesmärk	Jõustub valitsuse resolutsioon, millega asutatakse innovatsiooniagentuur ja antakse sellele üle teiste ametite innovatsiooni edendamise ülesanded	Õigusakt on jõustunud				1. kv	2022	Innovatsiooniagentuur asutatakse valitsuse resolutsiooni jõustumisel. Versli Lietuva on innovatsiooniagentuuri alus ning MITA ja LVPA innovatsiooniga seotud ülesanded ja tegevus antakse üle innovatsiooniametile. INVEGA koordineerib innovatsiooni rahastamisega seotud tegevust innovatsiooniametiga. Innovatsiooniagentuur integreerib täielikult Leedu innovatsioonikeskuse (LIC) või LIC reorganiseeritakse, võttes tagasi avalik-õiguslike asutuste omandiõigused. Kogu agentuuri infrastruktuur luuakse 31. märtsiks 2022.
128	E.1.2 Innovatsioonipoliitika tõhus rakendamine, suurem nõudlus innovatsiooni järele, väljaarendatud idufirmade ökosüsteem ja keskkonnahoidliku innovatsiooni arendamine – E.1.2.1. Innovatsioonipoliitika tõhus rakendamine üheainsa innovatsiooni edendava asutuse loomise ja olemasolevate asutuste võrgustiku optimeerimise kaudu	Eesmärk	Innovatiivset tegevust käsitlevate läbivaadatud õigusaktide jõustumine	Õigusakti jõustumine				4. kv	2021	Innovatsioonitegevust käsitlevate läbivaadatud ja muudetud õigusaktide, sealhulgas tehnoloogia- ja innovatsiooniseaduse jõustumine ning 3. oktoobri 2018. aasta resolutsiooni nr 982 (volituste andmise kohta Leedu Vabariigi tehnoloogia- ja innovatsiooniseaduse rakendamiseks) muutmine. Õigusaktid kiidavad heaks seim, Leedu valitsus ning majandus- ja innovatsiooniminister, sõltuvalt õigusakti liigist. See jõustub õigusregistri (E-TAR) avaldamisel. Läbivaadatud õigusaktidega vähendatakse teadusuuringute ja innovatsiooni poliitikaraamistiku lünki ja kattuvusi, ühtlustatakse toetusmeetmete kombinatsioon ja täpsustatakse institutsioonilisi kohustusi. Läbivaadatud tehnoloogia- ja innovatsiooniseaduses määratakse kindlaks innovatsioonipoliitika kujundamise ja rakendamise eest vastutavad asutused ning innovatsiooniga seotud tegevuste edendamise põhimõtted.
129	E.1.2. Innovatsioonipoliitika tõhus rakendamine, suurem nõudlus innovatsiooni järele, väljaarendatud idufirmade ökosüsteem ja keskkonnahoidliku innovatsiooni arendamine – E.1.2.1. Innovatsioonipoliitika tõhus rakendamine üheainsa innovatsiooni edendava asutuse loomise ja olemasolevate asutuste võrgustiku optimeerimise kaudu	Eesmärk	Ettevõtete teadus- ja arendustegevusse investeerimise stiimulite uuendatud raamistiku jõustumine	Õigusakt on jõustunud				4. kv	2022	Teadus- ja arendustegevuse meetmete toetamise muudetud eeskirjade jõustumine (ligikaudu 20 õigusakti, näiteks ministri määrused). Olemasolev teadus- ja arendustegevuse stimuleerimise süsteem on läbi vaadatud, rakendades ettevõtete teadus- ja arendustegevuse stiimuleid käsitleva uuringu soovitusi. Eeskiri jõustub pärast selle avaldamist õigusregistris (E-TAR). Läbivaadatud eeskirjades: Vähendada teadus- ja arendustegevuse eri valdkondade vahelisi lünki ja kattuvusi; arengutoetused ühtlustavad toetusmeetmete kombinatsiooni, luues selged loogilised seosed erinevate rahastamisvahendite, rahastamisvahendite ja mitmesuguste innovatsiooni toetavate teenuste vahel.
130	E.1.2. Innovatsioonipoliitika tõhus rakendamine, suurem nõudlus innovatsiooni järele, väljaarendatud idufirmade ökosüsteem ja keskkonnahoidliku innovatsiooni arendamine – E.1.2.2. Innovatsiooni nõudluse suurendamine Leedus, kasutades ära riigihangete potentsiaali – E.1.2.4. Keskkonnahoidliku innovatsiooni arengu edendamine	Siht	Rakendatud uuenduslike projektide arv		Arv	0	155	1. kv	2026	Rakendatud uuenduslike projektide arv: 155, millest: 55 on innovatiivsed riigihankeprojektid, 97 on keskkonnasäästliku toote- või tehnoloogiaarenduse / kasutuselevõtu projektid, 3 Tööstuslabori 4.0 arendusprojekti ringmajanduse ja rohepöörde toetamiseks tööstuses, mida toetatakse kokku kuni 3 500 000 EUR suuruse toetusega. Tööstuslabori 4.0 arendusprojekte võib rahastada ka programmist „Digitaalne Euroopa“. Valikukriteeriumidega tagatakse käesoleva meetme raames toetatavate tehingute vastavus põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamist käsitlevatele tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades jätkusuutlikkuse hindamist, välistavat loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.
131	E.1.2. Innovatsioonipoliitika tõhus rakendamine, suurem nõudlus innovatsiooni järele, väljaarendatud idufirmade ökosüsteem ja keskkonnahoidliku innovatsiooni arendamine – E.1.2.3. Idufirmade ökosüsteemi arendamise edendamine	Siht	Investeeringuid saanud idufirmade arv		Arv	0	172	1. kv	2026	Toetust saanud idufirmade arv, millest: 32 idufirmat on toetatud innovatsiooni edendamise fondist; 60 idufirmat, keda toetab spetsiaalne kiirendamisprogramm; 60 idufirmat, keda toetatakse teenuste või investeeringutega rahvusvahelisest kiirendusprogrammist; 20 idufirmat on saanud investeeringu Euroopa Kosmoseagentuuri inkubaatorilt. Valikukriteeriumidega tagatakse käesoleva meetme raames toetatavate tehingute vastavus põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamist käsitlevatele tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades jätkusuutlikkuse hindamist, välistavat loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.
132	E.1.3. Teadus- ja innovatsioonialased ühismissioonid aruka spetsialiseerumise valdkonnas – E.1.3.1. Aruka spetsialiseerumise prioriteetide kindlaksmääramine	Eesmärk	Läbivaadatud aruka spetsialiseerumise kontseptsiooni jõustumine	Õigusakt on jõustunud				4. kv	2021	Uue aruka spetsialiseerumise kontseptsiooni heakskiitmine Leedu valitsuse resolutsiooniga kuni 31. detsembrini 2027. Kontseptsioonis määratakse kindlaks aruka spetsialiseerumise kolm prioriteeti ja nende prioriteetide teemavaldkonnad ning rakendamise koordineerimise ja järelevalve mudel.
133	E.1.3. Teadus- ja innovatsioonialased ühismissioonid aruka spetsialiseerumise valdkonnas – E.1.3.2. Ülesandepõhiste teadus- ja innovatsiooniprogrammide rakendamise toetamine aruka spetsialiseerumise valdkonnas	Siht	Tegutsevate tippkeskuste arv		Arv	0	2	4. kv	2025	Kahe pädevuskeskuse käivitamine, mis koosnevad järgmistest osadest: a) füüsiline infrastruktuur (nt prototüüpimis- ja katseliinid jne); b) asjakohaste teenuste osutamine (nt sertifitseerimine ja intellektuaalomandi haldamine).
134	E.1.3. Teadus- ja innovatsioonialased ühismissioonid aruka spetsialiseerumise valdkonnas – E.1.3.2. Ülesandepõhiste teadus- ja innovatsiooniprogrammide rakendamise toetamine aruka spetsialiseerumise valdkonnas	Siht	Teadus- ja arendustegevuse projektid, mis on lõpule viidud kolme missioonipõhise teadus- ja innovatsiooniprogrammi kaudu		Arv	0	21	2. kv	2026	21 lõpuleviidud teadus- ja arendustegevuse projekti, mis on suunatud kolmele aruka spetsialiseerumise strateegiale. Projektid valmistatakse ette vastavalt teadus- ja innovatsiooniprogrammide missioonipõhistele suunistele. Projektid valitakse välja pakkumismenetluse käigus koos tingimustega, sealhulgas rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamist käsitlevatele tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades välistavat loetelu ning arvestades asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.
135	E.1.3. Teadus- ja innovatsioonialased ühismissioonid aruka spetsialiseerumise valdkonnas – E.1.3.3. Teadusringkondade ja ettevõtete õhutamine osalema ELi teadusuuringute ja innovatsiooni programmis „Euroopa horisont“ ja muudes rahvusvahelistes rahastamisprogrammides	Siht	Rahastatud projektid ja nõustamisteenused programmi „Euroopa horisont“ võimalikele osalejatele, kes töötavad kõrgharidusasutustes ja VKEdes		Arv	0	200	1. kv	2025	Vähemalt 200 kõrgharidusasutuste ja VKEde projekti ja nõustamisteenust toetatakse: a) vähemalt 40 – toetada teostatavusuuringute ettevalmistamist, et võimalikud toetusesaajad saaksid osaleda programmi „Euroopa horisont“ meetmetes; b) vähemalt 160 nõustamis-/eksperditeenust, et toetada rahvusvahelistes teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni programmides osalemise pädevust.
136	E.1.3. Teadus- ja innovatsioonialased ühismissioonid aruka spetsialiseerumise valdkonnas – E.1.3.3. Teadusringkondade ja ettevõtete õhutamine osalema ELi teadusuuringute ja innovatsiooni programmis „Euroopa horisont“ ja muudes rahvusvahelistes rahastamisprogrammides	Siht	Rahastatud projektid ja nõustamisteenused programmi „Euroopa horisont“ võimalikele osalejatele, kes töötavad kõrgharidus- ja teadusasutustes või VKEdes		Arv	200	477	2. kv	2026	Toetatakse vähemalt 477 kõrgharidus- ja teadusasutuste ning VKEde projekti ja nõustamisteenust: a) vähemalt 90 – toetada teostatavusuuringute ettevalmistamist, et võimalikud toetusesaajad saaksid osaleda programmi „Euroopa horisont“ meetmetes; b) vähemalt 32 – toetada suutlikkust rakendada Euroopa teadusruumi ja programmi „Euroopa horisont“ projekte; c) vähemalt 24 piiriüleste ELi koordineerimisalgatuste puhul; d) vähemalt 24 kõrgharidus- ja teadusasutuste ning VKEde projekti, mida hinnati programmi „Euroopa horisont“ raames positiivselt, kuid mida ei rahastatud (sealhulgas projektid, mis said kvaliteedimärgise); e) vähemalt 27 rühmakonsultatsiooni, et toetada rahvusvahelistes teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni programmides osalemise pädevust; f) vähemalt 240 nõustamis-/eksperditeenust, et toetada rahvusvahelistes teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni programmides osalemise pädevust; g) vähemalt 40 liikmele rahvusvahelistes võrgustikes. Projektid põhinevad programmi „Euroopa horisont“ kiirendamiskaval, mille on välja töötanud haridus-, teadus- ja spordiministeerium, majandus- ja innovatsiooniministeerium, Leedu teadusnõukogu, MITA ja STRATA ning mille kiidab heaks haridus-, teadus- ja spordiminister. Projektid valitakse välja projektikonkursi menetluse teel.
137	E.1.3. Teadus- ja innovatsioonialased ühismissioonid aruka spetsialiseerumise valdkonnas – E.1.3.3. Teadusringkondade ja ettevõtete õhutamine osalema ELi teadusuuringute ja innovatsiooni programmis „Euroopa horisont“ ja muudes rahvusvahelistes rahastamisprogrammides	Siht	Loodud teadurite ametikohad ja riiklikud kontaktpunktid		Arv	0	30	2. kv	2026	30 ajutist ametikohta kuni 30. juunini 2026, millest: 15 on programmi „Euroopa horisont“ riiklike kontaktpunktide ametikohad, mille töötajad tegutsevad Leedu taotlejate peamiste kontaktisikutena, et teavitada neid programmist „Euroopa horisont“: näiteks käimasolevatest projektikonkurssidest, ettepanekute esitamisest ja partnerite leidmisest. 15 on teadus- ja innovatsiooniametnike ametikohad Leedu valitsuses (valdkondlikud ministeeriumid ja valitsusamet). Nende peamised ülesanded on järgmised: anda nõu ja kujundada avalikus sektoris teaduspõhise otsustusprotsessi kultuur ning tugevdada koostööd teaduse ja avaliku sektori vahel. Teadustöötajate ametikohtade loomise näidis koostatakse koostöös STRATAga.

E.3. Laenutoetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

E.3.1. Investeering 1 „Laenamine ettevõtetele keskkonnasäästlike ja kõrge lisandväärtusega tehnoloogiate arendamiseks tööstuse arenguks“

Selle meetme eesmärk on parandada ettevõtete juurdepääsu rahastamisele keskkonnasäästlike ja kõrge lisandväärtusega tehnoloogiate arendamiseks ning Leedu kaitse- ja julgeolekutööstuse konkurentsivõimet.

Leedu Vabariigi majandus- ja innovatsiooniministeerium võtab ministri määrusega vastu kaitse- ja julgeolekutööstuse arendamise suunised aastateks 2023–2027, et parandada Leedu kaitse- ja julgeolekutööstuse konkurentsivõimet.

Lisaks koosneb see meede avaliku sektori investeeringust rahastusse, et stimuleerida erainvesteeringuid ja parandada juurdepääsu keskkonnahoidlike ja kõrge lisandväärtusega tehnoloogiate rahastamisele ning Leedu kaitse- ja julgeolekutööstuse konkurentsivõimet. Rahastu tegutseb, andes allutatud, sündikaat- ja otselaene otse erasektorile. Taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute põhjal on rahastu eesmärk esialgu eraldada vähemalt 850 000 000 eurot.

Rahastut haldab rakenduspartnerina INVEGA. INVEGA pakub laenurahastamist (kaasrahastab äriprojekte koos eraõiguslike finantsasutustega (peamiselt allutatud laenude kujul) või, kui turu-uuring on näidanud selle vajalikkust, rahastab äriprojekte otse) selleks, et:

·projektid, mis aitavad saavutada vähemalt ühte järgmistest eesmärkidest: ringmajanduse, CO2 heite vähendamise, energiatõhususe, keskkonnasõbraliku, vähese raiskamise, arenenud, uuendusliku ja digitehnoloogia ning suure lisandväärtusega toodete tootmisvõimsuse arendamine või

·kaitse- ja julgeolekutööstuse projektid.

Rahastusse investeeringu tegemiseks kirjutavad Leedu ja INVEGA alla rahastamislepingule (või olemasoleva fondifondi lepingu muudatusele), mis sisaldab järgmist sisu:

1.Rahastu otsustusprotsessi kirjeldus: Rahastu lõpliku investeerimisotsuse teeb krediidikomitee, INVEGA juhatus või muu samaväärne juhtorgan ning see kiidetakse heaks valitsusest sõltumatute liikmete häälteenamusega.

2.Seotud investeerimisstrateegia põhinõuded, mis hõlmavad järgmist:

a.Finantstoodete ja rahastamiskõlblike lõplike toetusesaajate kirjeldus. Strateegilisteks investeeringuteks (st kaitsetehnoloogiasse ja -toodetesse, mis on kindlaks määratud Euroopa Kaitsefondi iga-aastases tööprogrammis; kosmoseinvesteeringud tuumakelladesse, strateegilistesse kanderakettidesse; kosmosetooted; ning investeeringuid, mis keskenduvad üksnes küberturvalisuse vahendite ja lahenduste väljatöötamisele ja kasutuselevõtule, sealhulgas juhul, kui need on osa digivõrkude ja andmetaristu kasutuselevõtust või ajakohastamisest), ei tohi lõplikud toetusesaajad olla kolmanda riigi või kolmanda riigi üksuste kontrolli all ning nende tegevjuhtkond asub liidus, välja arvatud alla 10 000 000 EUR suuruste investeeringute puhul. Kui lõplik toetusesaaja osaleb 5G-ühenduvuse valdkonnas tehtavas strateegilises investeeringus, kohaldatakse 5G küberturvalisuse meetmepaketi kohaseid meetmeid ja riskimaandamiskavasid ka tema tarnijate suhtes. Varustajate hulka kuuluvad eelkõige telekommunikatsiooniseadmete müüjad ja tootjad ning muud kolmandatest isikutest tarnijad, nagu pilvetaristu pakkujad, hallatud teenuste osutajad, süsteemide integreerijad, turvalisuse ja hooldusega seotud töövõtjad ning ülekandeseadmete tootjad. Kui lõplik abisaaja osaleb strateegilises investeeringus kaitsevaldkonnas, kohaldatakse seda piirangut ka tema tarnijate ja alltöövõtjate suhtes. Eespool sätestatud piiranguid, mis käsitlevad kolmanda riigi või kolmanda riigi üksuse kontrolli puudumist, ei kohaldata konkreetse rahastamis- ja investeerimistoimingu suhtes, kui lõplik abisaaja suudab tõendada, et ta on juriidiline isik, kellele tema asukohaliikmesriik on heaks kiitnud tagatise kooskõlas rahastamiskõlblikke üksusi käsitlevate põhimõtetega, mis on sätestatud Euroopa Kaitsefondi (EAF) määruse asjakohastes sätetes, või komisjoni erandiga, mis on tehtud kooskõlas kosmosemääruse asjakohastes sätetes sätestatud rahastamiskõlblikke üksusi käsitlevate põhimõtetega. Rakenduspartner peab teavitama valitsust kõikidest piirangute suhtes tehtud eranditest.

b.Nõue, et kõik toetatavad investeeringud on rahaliselt elujõulised.

c.Nõue järgida olulise kahju ärahoidmise põhimõtet, nagu on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01). Eelkõige jäetakse investeerimisstrateegias rahastamiskõlblikkuse alt välja järgmised tegevused ja varad: i) fossiilkütustega seotud tegevused ja varad, sealhulgas järgnev kasutamine 15 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) alla kuuluvad tegevused ja varad, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused 16 ; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 17 ja mehhaaniliste bioloogiliste töötlemistehastega seotud tegevused ja varad 18 . Lisaks nõutakse investeerimisstrateegias rahastu lõplike abisaajate vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

d.Nõue, et rahastu lõplikud abisaajad ei saa samade kulude katmiseks toetust muudest liidu vahenditest.

3.Rahastamislepinguga (või olemasoleva fondifondi lepingu muudatusega) hõlmatud summa, rakenduspartneri tasude struktuur ja nõue reinvesteerida kõik tagasimaksed vastavalt rahastu investeerimisstrateegiale, välja arvatud juhul, kui neid kasutatakse taaste- ja vastupidavusrahastu laenude tagasimaksmiseks.

4.Seire-, auditi- ja kontrollinõuded, sealhulgas:

a.Rakenduspartneri järelevalvesüsteemi peamiste põhimõtete kirjeldus, et anda aru kaasatud investeeringutest.

b.Rakenduspartneri selliste menetluste peamiste põhimõtete kirjeldus, mille eesmärk on tagada pettuse, korruptsiooni ja huvide konfliktide ennetamine, avastamine ja kõrvaldamine rakenduspartneri tegevuses.

c.Kohustus kontrollida iga toimingu rahastamiskõlblikkust kooskõlas rakenduslepingus sätestatud nõuetega enne toimingu rahastamise kohustuse võtmist.

d.Kohustus teha riskipõhiseid järelkontrolle vastavalt INVEGA sisekontrollikavale. Nende kontrollidega kontrollitakse i) INVEGA kontrollisüsteemide tõhusust, sealhulgas pettuste, korruptsiooni ja huvide konflikti avastamist; ii) põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ ja riigiabi eeskirjade järgimine; ning iii) järgitakse nõuet, et rahastu lõplikud abisaajad ei ole saanud toetust muudest liidu vahenditest samade kulude katmiseks. Audititega kontrollitakse ka tehingute seaduslikkust ja kohaldatava rahastamislepingu (või olemasoleva fondifondi lepingu muudatuse) tingimuste täitmist.

Meetme rakendamine lõpetatakse 31. augustiks 2026.

E.4. Laenutoetuse järelevalve ja rakendamise eesmärgid, sihid, näitajad ja ajakava

Nr	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus ning selge määratlus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
137 a	E.3.1. Laenud ettevõtetele keskkonnasäästlike ja kõrge lisandväärtusega tehnoloogiate arendamiseks tööstuse arendamiseks	Eesmärk	Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna tööstusliku arendamise suunised aastateks 2023–2027	Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna tööstusliku arendamise suuniste jõustumine aastateks 2023–2027				2. kv	2023	Leedu Vabariigi majandus- ja innovatsiooniministeeriumi korraldusel võeti vastu ja jõustub kaitse- ja julgeolekutööstuse arendamise suunised aastateks 2023–2027, et parandada Leedu kaitse- ja julgeolekutööstuse konkurentsivõimet.
137b	E.3.1. Laenud ettevõtetele keskkonnasäästlike ja kõrge lisandväärtusega tehnoloogiate arendamiseks tööstuse arendamiseks	Eesmärk	Rahastamisleping (või olemasoleva fondifondi lepingu muudatus)	Rahastamislepingu (või olemasoleva fondifondi lepingu muudatuse) jõustumine				4. kv	2024	Rahastamislepingu (või olemasoleva fondifondi lepingu muudatuse) jõustumine
137c	E.3.1. Laenud ettevõtetele keskkonnasäästlike ja kõrge lisandväärtusega tehnoloogiate arendamiseks tööstuse arendamiseks	Eesmärk	INVEGA avaldab konkursikutse	Konkursikutse avaldamine				1. kv	2025	INVEGA avaldab ettevõtetele konkursikutse laenutaotluste esitamiseks kooskõlas meetme kirjelduses täpsustatud nõuetega.
137d	E.3.1. Laenud ettevõtetele keskkonnasäästlike ja kõrge lisandväärtusega tehnoloogiate arendamiseks tööstuse arendamiseks	Siht	Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud lepingud		%	0 %	20 %	3. kv	2025	INVEGA peab olema sõlminud lõplike toetusesaajatega õiguslikud rahastamislepingud summas, mis on vajalik vähemalt 20 % taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute kasutamiseks rahastusse (võttes arvesse haldustasusid).
137e	E.3.1. Laenud ettevõtetele keskkonnasäästlike ja kõrge lisandväärtusega tehnoloogiate arendamiseks tööstuse arendamiseks	Siht	Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud lepingud		%	20 %	100 %	2. kv	2026	INVEGA peab olema sõlminud lõplike toetusesaajatega õiguslikud rahastamislepingud summas, mis on vajalik vähemalt 100 % taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute kasutamiseks rahastusse (võttes arvesse haldustasusid).
137f	E.3.1. Laenud ettevõtetele keskkonnasäästlike ja kõrge lisandväärtusega tehnoloogiate arendamiseks tööstuse arendamiseks	Eesmärk	Taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute lõpuleviimine	Tunnistus või muu samaväärne tõend üleandmise kohta				2. kv	2026	Leedu kannab rahastu jaoks üle 850 000 000 eurot INVEGA-le.

F. KOMPONENT 6. Tõhus avalik sektor ja eeltingimused taastumiseks pärast pandeemiat

See Leedu taaste- ja vastupidavuskava komponent aitab lahendada maksusüsteemi, maksukuulekuse, eelarveraamistiku, avaliku sektori personalijuhtimise ja ettevõtete maksejõuetuse haldamisega seotud probleeme. Komponendi eesmärk on parandada maksukuulekust ja tasakaalustada maksusüsteemi; parandada avaliku sektori personalijuhtimist; parandada keskpika perioodi eelarve planeerimist ja kulude haldamist; suurendada omavalitsuste rahalist sõltumatust ning suurendada rahastamisvahendite mitmekesisust, et suurendada avaliku sektori investeeringuid.

Komponent sisaldab meetmeid, mille eesmärk on laiendada maksubaasi majanduskasvu vähem kahjustavatele allikatele, ning õiguslikke ja tehnilisi meetmeid maksukuulekuse parandamiseks ning maksu- ja toetussüsteemi ülesehituse parandamiseks, et aidata vähendada sissetulekute ebavõrdsust ja vaesust. See hõlmab ka mitut eelarveraamistikuga seotud reformimeedet: keskpika perioodi eelarve planeerimise ja kulude läbivaatamise kehtestamine, eelarve muutmise menetluste täpsustamine, avaliku ja erasektori partnerluste kasutamise edendamine avaliku sektori investeeringute protsessis, kohalike omavalitsuste tulustruktuuri läbivaatamine, nelja riikliku arenguasutuse koondamine üheks avaliku sektori asutuseks ning nelja digitaalse vahendi väljatöötamine, mis peaksid aitama ettevõtetel maksejõuetusriske hallata. Lisaks hõlmab see avaliku sektori personalijuhtimise ja personaliarenduse reformi.

See komponent aitab täita riigipõhist soovitust parandada maksukuulekust ja laiendada maksubaasi majanduskasvu vähem kahjustavatele allikatele (riigipõhine soovitus nr 1 (2019)). Lisaks aitab see komponent tänu täiendavale maksutulule ja võimalikule kokkuhoiule tänu kulude läbivaatamisele kaasa ka maksu- ja toetussüsteemi tugevdamist käsitlevate soovituste täitmisele (riigipõhine soovitus nr 1 (2019) ja riigipõhine soovitus nr 2 (2020)). Mitmed eelarveraamistikuga seotud meetmed aitavad muuta avaliku sektori investeeringuid tõhusamaks (riigipõhine soovitus nr 3 (2019)).

F.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

F.1.1. Reform 1: Tõhus avalik sektor

Reformi eesmärk on reformida avalikku teenistust, parandades haldusprotsesse, personalijuhtimist ja tugevdades avaliku sektori kliendikesksust. Selle reformi rakendamiseks on vaja vastu võtta asjakohased õigusaktid, sealhulgas muuta avaliku teenistuse seadust.

Reform koosneb kahest allmeetmest: 1) avaliku sektori personalijuhtimise süsteemi ajakohastamine (allmeede 1); 2) tsentraliseeritud koolitussüsteemi loomine pädevuste arendamiseks avalikus sektoris (2. allmeede).

F.1.1.1 1. allmeede: Avaliku sektori personalijuhtimise süsteemi ajakohastamine

Selle allmeetme eesmärk on ajakohastada avaliku sektori personalijuhtimise süsteemi. Eeldatakse, et see muudab personalijuhtimise protsessid tõhusamaks, võimaldades tsentraliseeritud talendi- ja karjäärijuhtimist.

Allmeede viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

F.1.1.2 2. allmeede: Tsentraliseeritud koolitussüsteemi loomine pädevuste arendamiseks avalikus sektoris

Selle allmeetme eesmärk on luua tsentraliseeritud koolitussüsteemis avaliku sektori töötajate pädevuste arendamiseks mõeldud koolitusmoodulid, mis keskenduvad digitaalsetele, finantsanalüüsi- ja juhtimisoskustele.

Läbitakse vähemalt 16 000 digi-, finantsanalüüsi- või juhtimisoskuste alast koolitust.

Allmeede viiakse lõpule 31. märtsiks 2026.

F.1.2. Reform 2: Õiglasem ja majanduskasvu soodustavam maksusüsteem

Reformi eesmärk on luua tingimused maksusüsteemi tasakaalustamiseks, tagades sotsiaalselt õiglasema ja majanduskasvu soodustava maksustruktuuri ning julgustades tarbijaid muutma oma käitumist maksustamise kaudu, et kohaneda ühiskonna muutuvate vajadustega. Reform koosneb kolmest allmeetmest: 1) selliste maksuvabastuste ja erimaksukordade kaotamine, mis ei ole tõhusad, ei kajasta enam riiklikke prioriteete või ei ole kooskõlas rohelise kokkuleppega (1. allmeede); 2) maksubaasi edasine laiendamine allikatele, mis ei takista majanduskasvu (2. allmeede); 3) hinnang maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete tõhususele vaesuse ennetamisel ja sissetulekute ebavõrdsuse vähendamisel (3. allmeede).

F.1.2.1. 1. allmeede: Selliste maksuvabastuste ja erimaksukordade kaotamine, mis ei ole tõhusad, ei kajasta enam riiklikke prioriteete või ei ole kooskõlas rohelise kokkuleppega

Meetme eesmärk on teha kindlaks maksuvabastused ja erimaksukorrad, mis ei ole tõhusad, ei kajasta enam riiklikke prioriteete või ei ole kooskõlas rohelise kokkuleppega, ning muuta vastavaid maksuseadusi. Rahandusministeerium teeb kulude-tulude analüüsi ja kavandab õigusaktide vajalikud muudatused, mille peab vastu võtma parlament. Muudatused jõustuvad 31. märtsiks 2023.

Allmeede viiakse lõpule 31. märtsiks 2023.

F.1.2.2. 2. allmeede: Maksubaasi edasine laiendamine allikatele, mis ei takista majanduskasvu

Selle meetme eesmärk on laiendada maksubaasi allikatele, mis ei takista majanduskasvu. Rahandusministeerium valmistab ette uuringu maksubaasi laiendamise võimaluste kohta ja koostab vajalikud muudatused parlamendis vastuvõetavatesse õigusaktidesse. Analüüsis keskendutakse kinnisvaramaksule, energiatoodete aktsiisile ja muudele keskkonnasõbralikele maksudele. Muudatused jõustuvad 31. märtsiks 2023.

Allmeede viiakse lõpule 31. märtsiks 2023.

F.1.2.3. 3. allmeede: Hinnang maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete tõhususele vaesuse ennetamisel ja sissetulekute ebavõrdsuse vähendamisel

Selle meetme eesmärk on kohandada üksikisiku tulumaksu ja sotsiaalkindlustusmakseid, et paremini vältida vaesust ja vähendada sissetulekute ebavõrdsust. Rahandusministeerium koostab uuringu üksikisiku tulumaksu ja sotsiaalkindlustusmaksete võimaliku kohandamise kohta ning valmistab ette vajalikud muudatused õigusaktis, mille parlament peab vastu võtma. Parlament võtab muudatused vastu 31. detsembriks 2022, et need jõustuksid mitte varem kui 2024. aastal.

Allmeede viiakse lõpule 31. detsembriks 2022.

F.1.3. Reform 3: Riigi eelarve pikaajaline jätkusuutlikkus ja läbipaistvus

Reformi eesmärk on suurendada riigi- ja munitsipaaleelarvete pikaajalist jätkusuutlikkust, keskpika perioodi eelarvestamise läbipaistvust ja riiklike teenuste rahastamist. Samuti keskendutakse kulude läbivaatamisele ja viisidele, kuidas suurendada omavalitsuste rahalist sõltumatust. Reform koosneb viiest allmeetmest: 1) eelarveraamistiku parandamine (1. allmeede); 2) kulude läbivaatamine (2. allmeede); 3) munitsipaaltulude struktuuri parandamine (3. allmeede); 4) avaliku ja erasektori partnerluse edendamine (4. allmeede); 5) riiklike tugiasutuste konsolideerimine (5. allmeede).

F.1.3.1. 1. allmeede: Eelarveraamistiku parandamine

Selle allmeetme eesmärk on valmistada ette ja võtta vastu keskpika perioodi eelarvestamise ja põhikulude arvutamise metoodika. Samuti on selle eesmärk võtta vastu eelarve struktuuri käsitleva seaduse muudatused, et selgitada eelarve muutmise eeskirju. Lisaks võetakse kasutusele strateegilise juhtimise infosüsteemi eelarvestamise vahend, et automatiseerida keskpika perioodi eelarvestamine. Valitsus koostab ja kinnitab keskpika perioodi eelarve ajavahemikuks 1. jaanuarist 2025 kuni 31. detsembrini 2027.

Allmeede viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.

F.1.3.2. 2. allmeede: Kulude läbivaatamine

Selle allmeetme eesmärk on töötada välja kulude läbivaatamise kontseptsioon ja viia läbi esimene põhjalik kulude läbivaatamine. Kulude põhjaliku läbivaatamise tulemused avalikustatakse ja neid võetakse arvesse esimese keskpika perioodi eelarve koostamisel ajavahemikuks 1. jaanuarist 2025 kuni 31. detsembrini 2027.

Allmeede viiakse lõpule 31. märtsiks 2024.

F.1.3.3. 3. allmeede: Munitsipaaltulude struktuuri parandamine

Selle allmeetme eesmärk on teha kindlaks viisid, kuidas parandada omavalitsuste tulude struktuuri, eelkõige suurendades tulude osakaalu, mille kohalikud omavalitsused on otseselt kindlaks määranud. Selle reformi elluviimiseks tuleb muuta munitsipaaleelarve tulude kindlaksmääramise metoodikat käsitlevat seadust ning luua analüüsivahendid, mis võimaldavad võrrelda munitsipaaleelarve näitajaid ja hinnata munitsipaalsuutlikkust tulude kogumiseks.

Allmeede viiakse lõpule 30. juuniks 2023.

F.1.3.4. 4. allmeede: Avaliku ja erasektori partnerluse tugevdamine

Selle allmeetme eesmärk on koostada ja võtta vastu õigusaktide pakett, millega:

·võimaldab rakendada avaliku ja erasektori partnerlusi strateegiliselt kõige olulisemates valdkondades, nagu energiatõhusus, taastuvad energiaallikad, säästev transport ja suurima investeerimisvajadusega valdkonnad, nagu õigus ja avalik kord ning avalik julgeolek;

·aitab kaasata erainvestoreid avaliku sektori projektidesse, esitades pikaajalised jätkusuutlikud investeerimiskavad ning töötades välja tasakaalustatud ja vastastikku kasulikud riskijaotusmehhanismid;

·võimaldada munitsipaalinvesteerimisprojektide rühmitamist, mis muudaks need investoritele atraktiivsemaks;

·võimaldada omavalitsustel osaleda riigi korraldatavates avaliku ja erasektori partnerlusprogrammides, mis peaks halduskulusid vähendama.

Allmeede viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.

F.1.3.5. 5. allmeede: Riiklike arenguasutuste konsolideerimine

Selle allmeetme eesmärk on koondada neli riiklikku arenguasutust üheks avalik-õiguslikuks asutuseks. Asutuse eesmärk on koondada teadmised ja pädevus ühte tugevasse riiklikku arenguasutusse INVEGAsse, et ühtlustada ja optimeerida riiklike arenguasutuste tegevustavasid ja fondijuhtimist, luua eeltingimused institutsionaalsete investorite ligimeelitamiseks, tugevdada avaliku ja erasektori partnerlust ning suurendada jätkusuutlikult rahastamisvahendite pakkumist rahaliselt elujõuliste projektide rahastamiseks.

Allmeede viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.

F.1.4. Reform 4: Maksukuulekuse parandamine

Reformi eesmärk on parandada maksukuulekust suure riskiga sektorites ja suurendada tehingute läbipaistvust. Reform koosneb viiest allmeetmest: 1) kasutatud sõidukitega kauplemise suurem läbipaistvus (1. allmeede); 2) internetipõhise majandustegevuse õiglane maksustamine (2. allmeede); 3) sularaha kasutamise piiramine (3. allmeede); 4) finantskirjaoskusega tulevased maksumaksjad (4. allmeede); 5) ehitussektori suurem läbipaistvus (5. allmeede).

F.1.4.1. 1. allmeede: Kasutatud sõidukitega kauplemise suurem läbipaistvus

Selle allmeetme eesmärk on parandada kasutatud sõidukite müügi kontrolli, kogudes andmeid nende tegelike omanike ja müüjate kohta. Liiklusohutuse seaduse ja selle rakendusaktide muudatustega on kehtestatud sõidukiomanike arvepidamise süsteem, et teha kindlaks sõiduki tegelikud edasimüüjad ja omanikud ning tagada nende maksukohustuste täitmine. Maksuametile on tagatud juurdepääs sõidukiomanike registreerimissüsteemi andmetele.

Allmeede viiakse lõpule 30. juuniks 2021.

F.1.4.2. 2. allmeede: Internetipõhise majandustegevuse õiglane maksustamine

Selle allmeetme eesmärk on muuta siseriiklikke õigusakte, et kohustada veebiplatvormide tegevust koguma andmeid veebiplatvormidel tehtud tehingute kohta ja esitama need maksuhalduritele teabe aluseks olevale kalendriaastale järgneva aasta 31. jaanuariks. Maksuamet saab esimesed andmed 31. märtsiks 2024.

Allmeede viiakse lõpule 31. märtsiks 2024.

F.1.4.3. 3. allmeede: Sularaha kasutamise piiramine

Selle allmeetme eesmärk on muuta siseriiklikke õigusakte, et piirata sularaha kasutamist teatavates majandussektorites ja/või teatavat liiki tehingute puhul, eesmärgiga vähendada varimajanduse suurust. Õigusaktide muutmise ettepanekud tehakse rahandusministeeriumi analüüsi põhjal.

Allmeede viiakse lõpule 31. detsembriks 2022.

F.1.4.4. 4. allmeede: Finantskirjaoskusega tulevased maksumaksjad

Selle allmeetme eesmärk on töötada õpilastele ja üliõpilastele välja õppematerjalid, et parandada nende arusaamist maksudest ja maksukuulekusest. Lisaks sellele töötatakse koolides välja sularahata maksete taristu ning õpilastele antakse e-õpilase kaart, millel on maksefunktsioon. Lisaks korraldatakse maksunduse ja maksuameti tegevuse alane teavituskampaania.

Allmeede viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

F.1.4.5. 5. allmeede: Ehitussektori suurem läbipaistvus

Selle allmeetme eesmärk on töötada välja digitaalne vahend (ehitaja ID-süsteem), mis võimaldab ehitussektoris töötavate isikute kohustuslikku registreerimist ja selliste isikute tuvastamist spetsiaalse ehitusettevõtja identifitseerimiskoodiga. Riiklikud ametiasutused teevad 31.detsembriks 2025 1 400 kavandatud kontrolli ja 30 % mitterutiinsetest kontrollidest, et kontrollida, kas töötajad on registreeritud ehitaja ID-süsteemis ja kas neil on spetsiaalsed ehitaja identifitseerimiskoodid. See meede aitab paremini tuvastada ebaseadusliku töö juhtumeid.

See allmeede viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

F.1.5. Reform 5: Ettevõtetele kättesaadavad vahendid maksejõuetusriski juhtimiseks

Selle reformi eesmärk on aidata ettevõtetel tugevdada maksejõuetusriskidega silmitsi seistes enesekontrollimehhanisme ja kaasata riigiasutused selliste ettevõtete nõustamisse. Selle reformi elluviimiseks on vaja luua neli digitaalset vahendit, millega toetada ettevõtjaid, kellel on maksejõuetuse risk:

1)maksejõuetuse portaal;

2)digitaalne vahend (viisard), mis aitab koostada ettevõtte ümberkorralduskava;

3)digitaalne vahend (viisard), mis aitab varade hindamisel kohaldada rahvusvahelisi hindamisstandardeid, pakkudes ühes kohas parimaid tavasid, näiteid ja selgitusi;

4)vahend varade ja tehingute hindamise võrdlemiseks.

See reform viiakse ellu 31. detsembriks 2025.

F.1.6. Reform 6: Arukas maksuhaldus, et vähendada kiiremini käibemaksu alalaekumist

Reformi eesmärk on ajakohastada maksuameti ja Leedu tolli andmeanalüüsi- ja otsustusprotsesse, kasutades täiustatud analüüsimeetodeid ja tehisintellektil põhinevaid meetodeid, ning suurendada nende töötajate pädevust. Reform koosneb kuuest allmeetmest: 1) uute andmeanalüüsivahendite kasutuselevõtmine maksuametis (1. allmeede); 2) maksuameti ja muude institutsioonide andmete kvaliteedi parandamine (2. allmeede); 3) maksuameti äriprotsesside robotiseerimine (3. allmeede); 4) maksumärkide digiteerimine (4. allmeede); 5) uued andmeanalüüsi vahendid ja tolli IT-süsteemide ajakohastamine (5. allmeede); 6) maksuameti ja Leedu tolli töötajate pädevuse parandamine (6. allmeede).

F.1.6.1. 1. allmeede: Uute andmeanalüüsivahendite kasutuselevõtmine maksuametis

Selle allmeetme eesmärk on võtta kasutusele uued vahendid, mis hõlmavad struktureerimata lisaandmeid ja arvutavad välja maksumaksjate riskiprofiilid. Sellise analüüsi tulemused tehakse maksumaksjatele kättesaadavaks, et nad saaksid kohandada oma käitumist seoses maksukuulekusega.

See allmeede viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

F.1.6.2. 2. allmeede: Maksuameti ja muude institutsioonide andmete kvaliteedi parandamine

Selle allmeetme eesmärk on luua maksuameti integreeritud metaandmete andmebaas ja esitada asjakohane metoodika (soovitused) avalik-õiguslikele finantsasutustele (maksuamet, sotsiaalkindlustusamet, rahandusministeerium ja tolliamet). Metaandmete andmebaasiga toimuvat andmevahetust reguleeritakse maksuameti vastuvõetud õigusakti jõustumisega. Metaandmebaasi andmete kvaliteet tagatakse varjatud andmekvaliteedi kontrollimise algoritmide ja protseduuridega.

See allmeede viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

F.1.6.3. 3. allmeede: Maksuameti äriprotsesside robotiseerimine

Selle allmeetme eesmärk on omandada litsentse robootilise protsessi automatiseerimise tarkvarale ja kasutada neid maksuameti kahe äriprotsessi automatiseerimiseks:

1)haldusõiguse rikkumist käsitlevate otsuste ja protokollide tegemine;

2)vanade maksuvõlgade ja trahvide läbivaatamine.

See allmeede viiakse lõpule 31. märtsiks 2022.

F.1.6.4. 4. allmeede: Maksumärkide digiteerimine

Selle allmeetme eesmärk on katseprojekti abil uurida võimalusi asendada paberkandjal maksumärgid, mida praegu kasutatakse turu kaitsmiseks ebaseaduslike alkohoolsete jookide eest, digitaalsete lahendustega selliste toodete märgistamiseks. Katseprojekti tulemuste põhjal otsustab maksuamet, kas töötada välja alkohoolsete jookide elektroonilist märgistamist võimaldav erimoodul.

See allmeede viiakse lõpule 31. märtsiks 2024.

F.1.6.5. 5. allmeede: Uued andmeanalüüsi vahendid ja tolli IT-süsteemide ajakohastamine

Selle allmeetme eesmärk on võtta kasutusele uued andmeanalüüsi vahendid, mis hõlmavad ka uutest andmeallikatest pärit uusi andmeid. See parandab tolli fiskaalriskide juhtimist järgmistes valdkondades:

•tollideklaratsiooni hindamine;

•tagatiste haldamine;

•tariifsete meetmete kohaldamine ja valideerimine;

•tolliväärtuse määramise protsessis kasutatavate teabeallikate kindlakstegemine.

Lisaks ajakohastatakse Leedu tolli IT-süsteeme, luues liidese:

•tollikontrolli, sõidukite ja kaupade transiidi ning liikluskorraldussüsteemide jaoks kaupade esitamise süsteemi vahel;

•vähemalt viie partneri IT-süsteemidega, kes haldavad transpordivahendite juurdepääsu kaupade tollile esitamise kohtadele ja/või kontrollivad sõidukite või kaubasaadetiste liikumist (näiteks maksuamet, transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumi piiriületamise infrastruktuuri direktoraat, ettevõtja AB Lietuvos geležinkeliai ja Klaipėda riiklik meresadam).

See allmeede viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

F.1.6.6. 6. allmeede: Maksuameti ja Leedu tolli töötajate pädevuse parandamine

Selle allmeetme eesmärk on töötada välja digitaalne koolitusvahend, mis koosneb juhtimis- ja haldussüsteemist ning kaheksast tolliametnike ja klientide koolitusmoodulist. Lisaks on selle eesmärk luua riikliku maksuinspektsiooni töötajatele koolitusvahend andmeanalüüsi, maksumaksjate kontrolli, maksukuulekuse tagamise ja võõrkeelte õppimise pädevuse parandamise valdkonnas. Koolitusel osaleb 800 maksuameti töötajat ning 250 Leedu tollitöötajat ja klienti.

See allmeede viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

F.1.7. Reform 7: E-dokumentide ökosüsteemi arendamine

Reformi eesmärk on võimaldada ettevõtjatel vahetada riigiasutustega elektroonilist teavet ja andmeid automaatselt. Reformi käigus keskendutakse kassaaparaatide, ostukviitungite ja saatelehtede andmetele. Maksuameti seaduse ja muude õigusaktide muudatustega kehtestatakse kohustuslikud nõuded eespool nimetatud dokumentide digiteerimiseks ja nende edastamiseks ametiasutustele. Muudetud õigusakt jõustub 31. detsembriks 2025. Reformil on ka kaks allmeedet: 1) lahenduse loomine e-kviitungite võimaldamiseks (1. allmeede); 2) lahenduse loomine rahvusvaheliste e-saadetiste võimaldamiseks (2. allmeede).

F.1.7.1. 1. allmeede: E-kviitungite väljastamist võimaldava lahenduse väljatöötamine

Selle allmeetme eesmärk on luua e-kviitungi prototüüp ja võtta see kasutusele maksuameti IT-süsteemides. Riiklik maksuinspektsioon teeb selle kättesaadavaks ka ettevõtjatele.

See allmeede viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.

F.1.7.2. 2. allmeede: Lahenduse loomine rahvusvaheliste e-saadetiste võimaldamiseks

Selle allmeetme eesmärk on kohandada maksuameti hallatavat arukat maksuhaldussüsteemi, et toetada elektroonilisi saatedokumente ja nende vahetamist teiste riikidega.

See allmeede viiakse lõpule 30. septembriks 2025.

F.1.8. Reform 8: Trahvide maksmise ühtne liides

Reformi eesmärk on parandada trahvide haldamist. Selle reformi elluviimiseks tuleb vastu võtta juriidiliste dokumentide pakett, mis sisaldab maksukorralduse seaduse muudatusi, et võimaldada maksuametil hallata enamikku riigi määratud trahvidest ja majandussanktsioonidest. Reformi rakendamine nõuab maksuameti infosüsteemide kohandamist.

See reform viiakse ellu 30. juuniks 2026.

F.1.9. Reform 9: Auditite ja kontrollide andmekogu süsteem

Auditite ja kontrollide andmekogude süsteemi tehtava investeeringu eesmärk on tagada, et taaste- ja vastupidavuskava nõuded seoses andmete kogumise ja seirega on esimese maksetaotluse esitamise ajaks täidetud. Eelkõige puudutab see andmete kogumist ning eesmärkide ja sihtide saavutamise jälgimist, samuti andmete kogumist, säilitamist ja neile juurdepääsu tagamist vastavalt taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 22 lõike 2 punkti d alapunktidele i-iii. Andmekogu süsteemi vastavad funktsioonid kinnitatakse auditiaruandega. Auditiaruanne hõlmab ELi vahendite haldamise ajutist korda ja niivõrd kui see on juba olemas, uut ühtset teabesüsteemi (IS2021), ning 2021.–2027. aasta rahastamisperioodi taaste- ja vastupidavuskava.

Reform viiakse ellu 30. juuniks 2022.

F.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Nr	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus ning selge määratlus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
138	F.1.1. Tõhus avalik sektor – F.1.1.1 Avaliku sektori personalijuhtimissüsteemi ajakohastamine	Eesmärk	Avaliku sektori personalijuhtimise süsteemi ajakohastamine	Ajakohastatud personalijuhtimise süsteemi kasutuselevõtmine				2. kv	2026	Võetakse kasutusele ajakohastatud personalijuhtimise süsteem, mis hõlmab hiljuti loodud avaliku sektori töötajate registrit ja ajakohastatud IT-lahendusi, mille eesmärk on muuta personalijuhtimise protsessid tõhusamaks, võimaldades tsentraliseeritud talendi- ja karjäärijuhtimist.
139	F.1.1. Tõhus avalik sektor – F.1.1.2 tsentraalse koolitussüsteemi loomine pädevuste arendamiseks avalikus sektoris	Eesmärk	Strateegilised suunised ja koolitusmoodul	Vastu võetud suunised ja koolitusmoodulite väljatöötamine				3. kv	2024	Leedu valitsus võtab vastu avaliku sektori töötajate pikaajalise koolituse ja pädevuse arendamise strateegilised suunised ning strateegiliste suuniste rakenduskava. Avaliku sektori töötajate pädevuse suurendamise koolitusmoodulid töötab välja avaliku sektori juhtimisamet. Töötatakse välja järgmised koolitusmoodulid: 1) digioskused; 2) finants-analüütiline pädevus; 3) juhtimisoskused.
141	F.1.1. Tõhus avalik sektor – F.1.1.2 tsentraalse koolitussüsteemi loomine pädevuste arendamiseks avalikus sektoris	Siht	Digi-, finants-, analüütilisi või juhtimisoskusi käsitlevate koolituste arv		Arv	0	16 000	1. kv	2026	Digioskuste koolituse läbib vähemalt 4 000 avaliku sektori töötajat. Finantsanalüüsi oskuste koolitust peab läbima vähemalt 4 000 avaliku sektori töötajat. Juhtimisoskuste koolituse läbib 8 000 avaliku sektori töötajat.
142	F.1.2. Õiglasem ja majanduskasvu soodustavam maksusüsteem – F.1.2.1. Selliste maksuvabastuste ja erimaksukordade kaotamine, mis ei ole tõhusad, ei kajasta enam riiklikke prioriteete või ei ole kooskõlas rohelise kokkuleppega	Eesmärk	Parlamendile esitatud ettepanekud, mis põhinevad põhjalikul analüüsil maksuvabastuste ja erimaksukordade tühistamise kohta	Maksualaste õigusaktide muudatusettepanekute projektide registreerimine õigusaktide süsteemis				2. kv	2022	Tuginedes olemasolevate maksuvabastuste ja maksustamise erikordade kulude-tulude analüüsi avaldamisele, mis ei ole tõhusad ja (või) ei kajasta enam riigi prioriteete, koostatakse ja esitatakse parlamendile asjaomaste maksuseaduste muudatusettepanekud.
143	F.1.2. Õiglasem ja majanduskasvu soodustavam maksusüsteem – F.1.2.1. Selliste maksuvabastuste ja erimaksukordade kaotamine, mis ei ole tõhusad, ei kajasta enam riiklikke prioriteete või ei ole kooskõlas rohelise kokkuleppega	Eesmärk	Maksuvabastuste ja erimaksukordade kaotamist käsitlevate maksualaste õigusaktide muudatuste jõustumine	Sätted maksualaste õigusaktide muudatuste jõustumise kohta				1. kv	2023	Selliste seaduste muudatuste jõustumine, millega kaotatakse maksuvabastused ja erimaksukorrad, mis ei ole enam tõhusad ja (või) ei kajasta enam riiklikke prioriteete.
144	F.1.2. Õiglasem ja majanduskasvu soodustavam maksusüsteem – F.1.2.2. 2. allmeede: Maksubaasi edasine laiendamine allikatele, mis ei takista majanduskasvu	Eesmärk	Ettepanekute esitamine keskkonnamaksude ja muude majanduskasvu vähem kahjustavate allikate maksustamise laiendamiseks parlamendile esitatud põhjaliku analüüsi alusel	Maksualaste õigusaktide muudatusettepanekute projektide registreerimine õigusaktide süsteemis				2. kv	2022	Tuginedes uuringule, milles analüüsitakse võimalusi laiendada keskkonnamakse ja muude majanduskasvu vähem kahjustavate allikate maksustamist, koostatakse asjaomaste maksuseaduste muudatusettepanekud ja esitatakse need parlamendile.
145	F.1.2. Õiglasem ja majanduskasvu soodustavam maksusüsteem – F.1.2.2. 2. allmeede: Maksubaasi edasine laiendamine allikatele, mis ei takista majanduskasvu	Eesmärk	Aktsiisi, keskkonna- ja omandimakse käsitlevate õigusaktide muudatuste jõustumine	Muutmisseaduste sätted, mis näitavad muudatuste jõustumist				1. kv	2023	Aktsiise, keskkonnamakse ja omandimaksu käsitlevate seaduste muudatuste jõustumine, et suurendada selliste maksude osatähtsust, mis ei pärsi majanduskasvu maksustruktuuris.
146	F.1.2. Õiglasem ja majanduskasvu soodustavam maksusüsteem – F.1.2.3. Hinnang maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete tõhususele vaesuse ennetamisel ja sissetulekute ebavõrdsuse vähendamisel	Eesmärk	Uuringu „Isiku tulumaksu ja sotsiaalkindlustusmaksete tõhusus vaesuse ja sissetulekute ebavõrdsuse vähendamisel“ tulemuste esitamine	Rahandusministeeriumi veebisaidil avaldatud uuring				2. kv	2022	Sellise uuringu tulemuste avaldamine, milles analüüsitakse üksikisiku tulumaksu ja sotsiaalkindlustusmaksete tõhusust vaesuse ja sissetulekute ebavõrdsuse vähendamisel.
147	F.1.2. Õiglasem ja majanduskasvu soodustavam maksusüsteem – F.1.2.3. Hinnang maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete tõhususele vaesuse ennetamisel ja sissetulekute ebavõrdsuse vähendamisel	Eesmärk	Üksikisiku tulumaksu ja sotsiaalkindlustusmakseid käsitlevate õigusaktide muudatuste jõustumine, pidades silmas et need jõustuvad kõige varem 2024. aastal	Õigusaktide sätted, mis näitavad üksikisiku tulumaksu ja sotsiaalkindlustusmakseid käsitlevate õigusaktide muudatuste jõustumist, et need jõustuksid hiljemalt 2024. aastal				4. kv	2022	Üksikisiku tulumaksu ja sotsiaalkindlustusmakseid käsitlevate õigusaktide muudatuste jõustumine, tuginedes sellise uuringu tulemustele, milles analüüsitakse üksikisiku tulumaksu ja sotsiaalkindlustusmaksete tõhusust vaesuse ja sissetulekute ebavõrdsuse vähendamisel, eesmärgiga jõustada muudatused kõige varem 2024. aastal.
148	F.1.3. Riigi eelarve pikaajaline jätkusuutlikkus ja läbipaistvus – F.1.3.1. Eelarveraamistiku parandamine	Eesmärk	Keskpika perioodi eelarvestamise metoodika, põhikulude arvutamise metoodika ja riigieelarve läbivaatamisega seotud eelarvestruktuuri seaduse muudatuste jõustumine.	Sätted, mis viitavad kahe metoodika ja eelarve struktuuri käsitleva seaduse jõustumisele				2. kv	2024	Jõustuma peavad: – eelarvestruktuuri seaduse muudatused, milles selgitatakse aastaeelarvete läbivaatamise eeskirju; – metoodika, millega kehtestatakse keskpika perioodi eelarvemenetlus, mille peamised põhimõtted on sätestatud eelarvestruktuuri seaduses ja heaks kiidetud valitsuse resolutsiooniga; – metoodika, millega määratakse kindlaks rahandusministri määrusega heaks kiidetud kulude baasarvutuse kord.
148 a	F.1.3. Riigi eelarve pikaajaline jätkusuutlikkus ja läbipaistvus – F.1.3.1. Eelarveraamistiku parandamine	Eesmärk	Strateegilise juhtimise infosüsteemi keskpika perioodi eelarvestamise automatiseerimise vahendi kasutuselevõtmine	Strateegilise juhtimise infosüsteemi keskpika perioodi eelarvestamise automatiseerimise vahendi kasutuselevõtmine.				4. kv	2024	Strateegilise juhtimise infosüsteemi keskpika perioodi eelarvestamise vahend on toimiv ja kättesaadav keskvalitsuse institutsioonide eelarveassigneeringute haldajatele. See peab võimaldama keskpika perioodi eelarvestamise automatiseerimist (sealhulgas tegevuskulude arvutamist).
149	F.1.3. Riigi eelarve pikaajaline jätkusuutlikkus ja läbipaistvus – F.1.3.1. Eelarveraamistiku parandamine	Eesmärk	Sellise valitsuse resolutsiooni jõustumine, millega kiidetakse heaks esimene üksikasjalik keskpika perioodi eelarveprojekt ajavahemikuks 1. jaanuarist 2025 kuni 31. detsembrini 2027	Valitsuse resolutsioon, millega kiidetakse heaks esimene üksikasjalik keskpika perioodi eelarveprojekt ajavahemikuks 1. jaanuarist 2025 kuni 31. detsembrini 2027				3. kv	2024	Valitsus kinnitab esimese üksikasjaliku kolmeaastase eelarveprojekti ajavahemikuks 1. jaanuarist 2025 kuni 31. detsembrini 2027. Keskpika perioodi eelarve peab olema kooskõlas heakskiidetud keskpika perioodi eelarvestamise metoodikaga.
150	F.1.3. Riigi eelarve pikaajaline jätkusuutlikkus ja läbipaistvus – F.1.3.2. Kulude läbivaatamine	Eesmärk	Eelarvekulude põhjaliku läbivaatamise lõpuleviimine	Kulude põhjaliku läbivaatamise tulemused				1. kv	2024	Valitsus kiidab heaks kulude põhjaliku läbivaatamise kontseptsiooni ja rakendab seda tegeliku põhjaliku läbivaatamise käigus, sealhulgas 2023. aasta eelarve täitmise andmete läbivaatamisel. Kulude põhjaliku läbivaatamise tulemused avalikustatakse ja neid võetakse arvesse esimese keskpika perioodi eelarve koostamisel ajavahemikuks 1. jaanuarist 2025 kuni 31. detsembrini 2027.
151	F.1.3. Riigi eelarve pikaajaline jätkusuutlikkus ja läbipaistvus – F.1.3.3. Munitsipaaltulude struktuuri parandamine	Eesmärk	Munitsipaaleelarve tulude kindlaksmääramise metoodika seaduse muudatuse jõustumine ning munitsipaaleelarve näitajate süstemaatilise võrdluse tulemuste avaldamine ja munitsipaalsuutlikkuse hindamine tulude kogumiseks	Muutmisseaduse säte, mis viitab munitsipaaleelarve tulude kindlaksmääramise metoodika seaduse muudatuse jõustumisele ja järelduste avaldamisele				2. kv	2023	Munitsipaaleelarve tulude kindlaksmääramise metoodikat käsitleva seaduse muudatuse jõustumine, mis parandab munitsipaaleelarve tulude struktuuri. Rahandusministeerium kasutab vahendeid, mis võimaldavad: – võrrelda kohalike omavalitsuste tulu-, kulu- ja tulemusnäitajaid; – hinnata munitsipaaltulude suurendamise suutlikkust. Nende analüüside tulemused avaldatakse.
152	F.1.3. Riigi eelarve pikaajaline jätkusuutlikkus ja läbipaistvus – F.1.3.4. Avaliku ja erasektori partnerluse tugevdamine	Eesmärk	Avaliku ja erasektori partnerluse ettevalmistamise ja rakendamise eeskirjade muudatuste jõustumine	Avaliku ja erasektori partnerluste ettevalmistamist ja rakendamist käsitlevate muudetud eeskirjade säte, milles on märgitud muudatuste jõustumine				2. kv	2022	Avaliku ja erasektori partnerluse ettevalmistamise ja rakendamise muudetud eeskirjad: võimaldada munitsipaalinvesteerimisprojektide rühmitamist, mis muudaks need investoritele atraktiivsemaks; võimaldada omavalitsustel osaleda riigi korraldatavates avaliku ja erasektori partnerlusprogrammides, mis peaks halduskulusid vähendama.
153	F.1.3. Riigi eelarve pikaajaline jätkusuutlikkus ja läbipaistvus – F.1.3.4. Avaliku ja erasektori partnerluse tugevdamine	Eesmärk	Seadusandliku paketi jõustumine, millega luuakse tõhustatud raamistik strateegiliste ja pikaajaliste avaliku ja erasektori partnerluste kasutamiseks	Sätted, mis osutavad järgmiste õigusaktide muudatuste jõustumisele: 1)investeerimisseadus, 2)kontsessioonide seadus, 3)riigi- ja munitsipaalvara ning selle haldamise seadus, 4)avaliku ja erasektori partnerluste ettevalmistamise ja rakendamise eeskirjad.				4. kv	2023	Õigusaktide pakett, mis koosneb investeerimisseaduse, kontsessioonide seaduse, riigi- ja munitsipaalvara ning selle haldamise seaduse ning avaliku ja erasektori partnerluste ettevalmistamise ja rakendamise eeskirjade muudatustest, põhineb avaliku sektori ja erasektori partnerluste rakendamise võimalusi käsitleva teostatavusuuringu tulemustel ning selles võetakse arvesse maksupiiranguid. Õigusaktide paketi jõustumine: – võimaldab rakendada avaliku ja erasektori partnerlusi strateegiliselt kõige olulisemates valdkondades, nagu energiatõhusus, taastuvad energiaallikad, säästev transport ja suurima investeerimisvajadusega valdkonnad, nagu õigus ja avalik kord ning avalik julgeolek; – aitab kaasata erainvestoreid avaliku sektori projektidesse, esitades pikaajalised jätkusuutlikud investeerimiskavad ning töötades välja tasakaalustatud ja vastastikku kasulikud riskijaotusmehhanismid.
154	F.1.3. Riigi eelarve pikaajaline jätkusuutlikkus ja läbipaistvus – F.1.3.5. Riiklike arenguasutuste konsolideerimine	Eesmärk	Jõustub valitsuse resolutsioon, millega kaotatakse kolme asutuse riikliku arenguasutuse staatus ja jäetakse see ühele asutusele	Valitsuse resolutsioon, millega kaotatakse kolme asutuse riiklike arenguasutuste staatus ja jäetakse see ühele asutusele				4. kv	2023	Jõustub valitsuse resolutsioon, millega kaotatakse kolme asutuse (riiklik investeeringute haldamise amet, avaliku sektori investeeringute arendamise amet ja põllumajanduskrediidi tagatisfond) riiklike arenguasutuste staatus ja jäetakse see ühele asutusele (INVEGA). Ainsa riikliku arenguasutuse staatusega asutuse eesmärk on koondada teadmised ja pädevus ühte tugevasse riiklikku edendavasse asutusse, ühtlustada ja optimeerida riiklike edendavate asutuste tegevustavasid ja fondijuhtimist, luua eeltingimused institutsionaalsete investorite ligimeelitamiseks, tugevdada avaliku ja erasektori partnerlust ning suurendada jätkusuutlikult rahastamisvahendite pakkumist rahaliselt elujõuliste projektide rahastamiseks.
155	F.1.4. Maksukuulekuse parandamine – F.1.4.1. Kasutatud sõidukitega kauplemise suurem läbipaistvus	Eesmärk	Maksuamet ja toll hangivad sõidukiomanike kohta andmeid sõidukiomanike registreerimissüsteemist	Maksuametil ja tollil on juurdepääs sõidukiomanike andmetele sõidukiomanike registreerimissüsteemist.				2. kv	2021	Liiklusohutuse seaduse ja selle rakendusaktide muudatustega on kehtestatud sõidukiomanike arvepidamise süsteem, et teha kindlaks sõiduki tegelikud (edasimüüjad) ja omanikud ning tagada nende maksukohustuste täitmine. Tagatud on juurdepääs sõidukiomanike raamatupidamissüsteemi andmetele.
156	F.1.4. Maksukuulekuse parandamine – F.1.4.2. Internetipõhise majandustegevuse õiglane maksustamine	Eesmärk	Jõustub õiguslik nõue, mille kohaselt peavad veebiplatvormide operaatorid koguma ja esitama maksuhaldurile andmeid veebiplatvormidel tehtud tehingute kohta	Seaduse säte, mis viitab platvormioperaatorite seadusest tulenevale kohustusele anda maksuametile teavet				1. kv	2023	Maksukorralduse seaduse uued õigusnormid võetakse vastu ja jõustuvad. Veebiplatvormide tegevus on kohustatud koguma andmeid veebiplatvormidel tehtud tehingute kohta ja esitama need maksuhaldurile teabe aluseks olevale kalendriaastale järgneva aasta 31. jaanuariks.
157	F.1.4. Maksukuulekuse parandamine – F.1.4.2. Internetipõhise majandustegevuse õiglane maksustamine	Eesmärk	Maksuamet saab üksikasjalikke andmeid veebiplatvormidel tehtud tehingute kohta	Maksuamet saab üksikasjalikke andmeid veebiplatvormidel tehtud tehingute kohta				1. kv	2024	Maksuamet hangib üksikasjalikud andmed maksumaksjate poolt veebiplatvormidel 2023. aastal tehtud tehingute kohta.
158	F.1.4. Maksukuulekuse parandamine – F.1.4.3. Sularaha kasutamise piiramine	Eesmärk	Selliste õigusaktide jõustumine, millega piiratakse sularahamakseid riskantsetes majandussektorites ja/või üksikute tehinguliikide puhul	Seaduse säte, mis viitab selliste õigusnormide jõustumisele, millega kehtestatakse piirangud sularahamaksetele riskantsetes majandussektorites ja/või üksikutele makseliikidele				4. kv	2022	Rahandusministeeriumi analüüsi põhjal jõustuvad õigusaktid, millega kehtestatakse piirangud sularahamaksetele riskantsetes majandussektorites ja/või üksikute tehinguliikide puhul. Need muudatused vähendavad ettevõtjate ja füüsiliste isikute võimalusi varjata oma sissetulekut.
159	F.1.4. Maksukuulekuse parandamine – F.1.4.4. Finantskirjaoskusega tulevased maksumaksjad	Siht	Nende esimese kuni kaheteistkümnenda klassi õpilaste arv, kes said maksefunktsiooniga e-õpilase kaardi.		Arv	12 900	90 000	3. kv	2024	90 000 õpilast said e-õpilase kaardi, millel oli maksefunktsioon.
160	F.1.4. Maksukuulekuse parandamine – F.1.4.4. Finantskirjaoskusega tulevased maksumaksjad	Siht	Äsja loodud või ajakohastatud mittesularahaliste maksete taristuga koolide (alg-, põhi- ja keskkoolid ning gümnaasiumid) arv		Arv	40	240	3. kv	2024	240 kooli sööklas on loodud või ajakohastatud infrastruktuur mittesularahaliste maksete tegemiseks.
161	F.1.4. Maksukuulekuse parandamine – F.1.4.4. Finantskirjaoskusega tulevased maksumaksjad	Eesmärk	Haridus-, teadus- ja spordiministeeriumile õppevahendite ja metoodiliste materjalide edastamine formaalseks ja/või mitteformaalseks harimiseks, et arendada laste ja noorte maksualaseid teadmisi, ning maksusüsteemi ja maksuameti pakutavaid teenuseid tutvustava teabekampaania korraldamine.	Haridus-, teadus- ja spordiministeeriumile üle antud õppevahendid ja metoodilised materjalid formaalsesse ja/või mitteformaalsesse haridusse integreerimiseks. Toimunud on teadlikkuse suurendamise kampaania.				2. kv	2026	1. Maksusüsteemi metoodiline materjal koostatakse ja edastatakse haridus-, teadus- ja spordiministeeriumile integreerimiseks formaalsesse ja mitteformaalsesse üldharidusse. 2. Riiklike uudisteportaalide ja piirkondlike meediaväljaannete kaudu töötatakse välja ja viiakse ellu kampaania, mille eesmärk on suurendada teadlikkust maksusüsteemist ja finantskirjaoskuse tähtsusest, ning projektid, mille eesmärk on suurendada teadlikkust maksudest, maksuameti teenustest, seadusemuudatustest ja maksukontrollist.
162	F.1.4. Maksukuulekuse parandamine – F.1.4.5. Ehitussektori suurem läbipaistvus	Eesmärk	Digivahendite kasutuselevõtt ehitussektoris töötavate isikute reaalajas registreerimiseks ja ehitusplatsil ebaseaduslikult töötavate isikute tuvastamiseks	Digivahendid on paigas ja toimivad				4. kv	2024	Täielikult toimiv digivahend (ehitaja isikut tõendava teabe allsüsteem), mis võimaldab ehitussektoris töötavate isikute kohustuslikku registreerimist ja konkreetsete isikute tuvastamist spetsiaalse ehitusettevõtja identifitseerimiskoodiga.
163	F.1.4. Maksukuulekuse parandamine – F.1.4.5. Ehitussektori suurem läbipaistvus	Siht	Ehitusplatsil elektrooniliselt tuvastatavate töötajate osakaal töötajate koguarvust		% (protsent)	0	80	4. kv	2025	Vähemalt 80 % ehitustööplatsil töötavatest inimestest saab elektrooniliselt kindlaks teha reaalajas. Ehitussektoris tehakse 31. detsembriks 2025 1 400 kavandatud kontrolli ja 30 % mitterutiinsetest kontrollidest.
164	F.1.5. Ettevõtjatele kättesaadavad vahendid maksejõuetusriski juhtimiseks	Eesmärk	Nelja digivahendi kasutuselevõtt, mis on välja töötatud ettevõtete maksejõuetuse riski juhtimiseks ja selle hõlbustamiseks	Nelja kasutajatele kättesaadava digivahendi kasutuselevõtt				4. kv	2025	Luuakse neli digivahendit, mis tehakse kasutajatele kättesaadavaks: 1) maksejõuetuse portaal; 2) ümberkorralduskava koostamise viisard; 3) viisard, mis aitab kohaldada hindamisprotsessis rahvusvahelisi hindamisstandardeid, esitades ühes kindlas kohas parimaid tavasid, näiteid ja selgitusi; 4) vara ja tehingute hindamise võrdlusvahend. Vara ja tehingute hindamise võrdlusvahendi loomise ettevalmistavad sammud hõlmavad kohustusliku kinnisvara ja äriväärtuse seaduse (MPBV) muudatuste vastuvõtmist, millega nähakse ette hindaja kutseala kohandatud õigusraamistik ja digiüleminek koos kohustusega registreerida aruanded riiklikus registris. Väljatöötatud vahendid peavad olema kättesaadavad kõigile kasutajatele, välja arvatud mõned konkreetsel juhul isikuandmetega seotud funktsioonid/osa teabest.
165	F.1.6. Arukas maksuhaldus, et vähendada kiiremini käibemaksu alalaekumist – F.1.6.1. Uute andmeanalüüsivahendite kasutuselevõtmine maksuametis	Eesmärk	Maksuameti analüütiliste probleemide lahenduste kasutusele võtmine, et vähendada käibemaksu alalaekumist, kasutades täiustatud analüüsitehnikaid ja suurendades maksumaksjate teadlikkust	Riskiprofiili andmete esitamine ja vastavad sanktsioonid maksumaksjatele				2. kv	2026	Riskiastme hindamise süsteemi kasutuselevõtmine, mis: – avaldab maksumaksjatele riskiprofiili andmed ja kohaldab ennetusmeetmeid; – tuvastab lahknevusi ja määrab maksumaksjatele karistusi.
166	F.1.6. Arukas maksuhaldus, et vähendada kiiremini käibemaksu alalaekumist – F.1.6.1. Uute andmeanalüüsivahendite kasutuselevõtmine maksuametis	Siht	Maksumaksja riskiprofiilis sisalduvad riskikriteeriumid		Arv	0	25	2. kv	2026	Loodud on maksumaksjate riskiprofiil, mis koosneb viiest riskimõõtmest (registreerimine, deklareerimine, maksmine, tegevus ja käitumine) ning neist igaühes on rakendatud vähemalt viis riskikriteeriumit. Kokku rakendatakse maksumaksja riskiprofiilis täielikult 25 riski- ja käitumiskriteeriumi.
167	F.1.6. Arukas maksuhaldus, et vähendada kiiremini käibemaksu alalaekumist – F.1.6.2. Maksuameti ja muude institutsioonide andmete kvaliteedi parandamine	Eesmärk	Maksuameti integreeritud metaandmete andmebaasi kasutuselevõtmine ja meetodite/soovituste esitamine teistele riiklikele finantsasutustele	Maksuameti ühtse integreeritud metaandmete andmebaasi kasutuselevõtmine				2. kv	2026	Maksuameti integreeritud metaandmete andmebaasi kasutuselevõtmine ja metoodika/soovituste edastamine avalik-õiguslikele finantsasutustele (maksuamet, sotsiaalkindlustusamet, rahandusministeerium ja tolliamet). Metaandmete andmebaasiga toimuvat andmevahetust reguleeritakse maksuameti vastuvõetud õigusakti jõustumisega. Metaandmebaasi andmete kvaliteet tagatakse varjatud andmekvaliteedi kontrollimise algoritmide ja protseduuridega.
168	F.1.6. Arukas maksuhaldus, et vähendada kiiremini käibemaksu alalaekumist – F.1.6.3. Maksuameti äriprotsesside robotiseerimine	Eesmärk	Maksuameti kahe äriprotsessi automatiseerimise lõpuleviimine	Robootilise protsessi automatiseerimise tarkvara käivitamine				1. kv	2022	Omandatud robootilise protsessi automatiseerimistarkvara litsentse kasutatakse maksuameti kahe äriprotsessi automatiseerimiseks: – otsuste ja protokollide tegemine haldusõiguse rikkumise kohta; – vanade maksuvõlgade ja trahvide läbivaatamine.
169	F.1.6. Arukas maksuhaldus, et vähendada kiiremini käibemaksu alalaekumist – F.1.6.4. Maksumärkide digiteerimine	Eesmärk	Alkohoolsete jookide füüsiliste maksumärkide digilahendustega asendamise katseprojekti lõpuleviimine	Katseprojekti tulemuste aruande esitamine				1. kv	2024	Katseprojekti lõpuleviimine võimaldab: 1) hinnata võimalusi asendada paberkandjal maksumärgid, mida praegu kasutatakse turu kaitsmiseks ebaseaduslike alkohoolsete jookide eest, digitaalsete lahendustega selliste toodete märgistamiseks; 2) hinnata võimalusi vähendada ettevõtjate jaoks alkohoolsete jookide märgistamisega seotud halduskoormust ja kulusid. Katseprojekti tulemuste põhjal otsustab maksuamet, kas töötada välja alkohoolsete jookide elektroonilist märgistamist võimaldav erimoodul.
170	F.1.6. Arukas maksuhaldus, et vähendada kiiremini käibemaksu alalaekumist – F.1.6.5. Uued andmeanalüüsi vahendid ja tolli IT-süsteemide ajakohastamine	Eesmärk	Viie uue andmeanalüüsi meetodi kasutuselevõtmine olemasolevatest ja viiest uuest andmeallikast pärit andmete töötlemiseks	Uute andmeanalüüsimeetodite kasutuselevõtmine, mis hõlmavad ka uutest allikatest pärinevaid andmeid				4. kv	2025	Võetakse kasutusele viis uut andmeanalüüsimeetodit, mis hõlmavad ka viiest uuest andmeallikast pärit teavet, mis parandab tolli fiskaalriskide juhtimist järgmistes valdkondades: -Tollideklaratsiooni hindamine; -Tagatiste haldamine -Tariifsete meetmete kohaldamine ja valideerimine; -Tolliväärtuse määramise protsessis kasutatavate teabeallikate kindlakstegemine.
171	F.1.6. Arukas maksuhaldus, et vähendada kiiremini käibemaksu alalaekumist – F.1.6.5. Uued andmeanalüüsi vahendid ja tolli IT-süsteemide ajakohastamine	Siht	Loodud on liidesed andmeid, sõidukeid ja kaupu ning liikluskorraldussüsteeme haldavate väliste asutuste infosüsteemidega		Arv	0	6	4. kv	2025	Ühe liidese kasutuselevõtmine kaupade tollikontrolliks esitamise süsteemi, sõiduki- ja kaubakontrollisüsteemi ning liikluskorralduse süsteemi vahel. Liideste kasutuselevõtmine ühtse sõiduki- ja kaubakontrollisüsteemi, kaupade tollikontrolliks esitamise süsteemi ja vähemalt viie partneri süsteemide vahel, kes haldavad transpordivahendite juurdepääsu kaupade tollile esitamise kohtadele ja/või kontrollivad sõidukite või kaubasaadetiste liikumist (näiteks maksuamet, transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumi piiriületamise infrastruktuuri direktoraat, ettevõtja AB Lietuvos geležinkeliai, Klaipėda riiklik meresadam) või tollikontrolli punkte.
172	F.1.6. Arukas maksuhaldus, et vähendada kiiremini käibemaksu alalaekumist – F.1.6.6. Maksuameti ja Leedu tolli töötajate pädevuse parandamine	Eesmärk	Maksuameti ja tolli töötajate ning tolli klientide maksu- ja tollihalduse pädevuse tulemuslikuks haldamiseks vajalike vahendite kasutuselevõtt	Koolitusvahendite kasutuselevõtmine maksuametis ja tolliametis				4. kv	2024	Töölerakendamine: – digitaalne tollikoolituse vahend, mis koosneb koolituse juhtimise ja haldamise süsteemist ning kaheksast koolitusmoodulist tolliametnikele ja klientidele, sealhulgas virtuaalreaalsuse koolitusel põhinevatest moodulitest; – riikliku maksuinspektsiooni töötajatele mõeldud koolitusvahend andmeanalüüsi, maksumaksjate kontrolli, maksukuulekuse tagamise ja võõrkeelte õppimise pädevuse parandamise valdkonnas.
173	F.1.6. Arukas maksuhaldus, et vähendada kiiremini käibemaksu alalaekumist – F.1.6.6. Maksuameti ja Leedu tolli töötajate pädevuse parandamine	Siht	Leedu tolli ja maksuameti koolitatud töötajad		Arv	0	1050	4. kv	2025	Koolitusel osaleb 800 maksuameti töötajat ning 250 Leedu tollitöötajat ja klienti.
174	F.1.7. E-dokumentide ökosüsteemi arendamine	Eesmärk	Elektrooniliste arveldusdokumentide ja nende maksuandmete (sularaharegistrite logid, e-kviitungid, rahvusvahelised elektroonilised saatekirjad) töötlemist käsitlevate õigusaktide jõustumine	Sätted, mis osutavad jõustumisele: 1. maksukorralduse seadus; 2. Maksuameti juhataja korraldused i) kassaaparaatide ja kakspunkt-arvutivõrgu terminalide kasutamise eeskirjade vastuvõtmise kohta ning ii) kassaaparaatide, müügiautomaatide ja taksomeetrite printerite tehnilisi nõudeid käsitlevate eeskirjade vastuvõtmise kohta; 3. maksuameti juhataja määrus, millega võetakse vastu eeskirjad, mis käsitlevad maksuametile andmete esitamist veokirjade ja muude kaubaveodokumentide kohta.				4. kv	2025	Muudetud maksukorralduse seadusega kehtestatakse ettevõtjatele kohustus esitada maksuhaldurile digitaalseid andmeid maksevahendite kaudu. Muudetud i) kassaaparaatide ja kakspunkt-arvutivõrgu terminalide kasutamise eeskirjades ning ii) kassaaparaatide, müügiautomaatide ja taksomeetrite printerite tehnilisi nõudeid käsitlevates eeskirjades sätestatakse e-kviitungitele kohaldatavad kohustuslikud tehnilised nõuded. Muudetud eeskirjad, mis käsitlevad andmete esitamist maksuametile veokirjade ja muude kaubaveodokumentide kohta, kohustavad esitama maksuametile või muudele ärijärelevalveasutustele elektroonilise kaubaveoteabe (eFTI).
175	F.1.7. E-dokumentide ökosüsteemi arendamine – F.1.7.1. 1. allmeede. E-kviitungite väljastamist võimaldava lahenduse väljatöötamine	Eesmärk	Tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtt, et võimaldada e-kviitungite praktilist kasutamist äriprotsessides	Uue e-teenuse kasutuselevõtt				4. kv	2024	Rakenduse kasutuselevõtmine (uus e-teenus), mis on välja töötatud e-kviitungi koostamiseks ja selle edastamiseks ettevõtjatelt tarbijatele. Maksuamet teeb selle taotluse ettevõtjatele kättesaadavaks.
176	F.1.7. E-dokumentide ökosüsteemi arendamine – F.1.7.2. 2. allmeede. Lahenduse loomine rahvusvaheliste e-saadetiste võimaldamiseks	Eesmärk	Tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtt, et võimaldada rahvusvaheliste e-saadetiste praktilist kasutamist äriprotsessides	Uue e-teenuse kasutuselevõtt				3. kv	2025	Maksuameti hallatava aruka maksuhaldussüsteemi (eFTI) i.VAZ (elektrooniliste saadetiste allsüsteem) allsüsteemi funktsioonide (uue e-teenuse) kasutuselevõtt elektroonilise kaubaveoteabe vahetamiseks ettevõtete ja järelevalveasutuste vahel. i.VAZi funktsioonid on vajalikud selleks, et i.VAZist saaks eFTI teabe juurdepääsupunkt, mis toimib eFTI platvormide ja ärijärelevalveasutuste vahendajana.
177	F.1.8. Trahvide maksmise ühtne liides	Eesmärk	Õigusaktide muudatuste vastuvõtmine, mis võimaldavad riigi maksuametil hallata enamikku trahve ja majandussanktsioone	Muutmisseaduste sätted, mis viitavad selliste õigusaktide vastuvõtmisele, millega antakse riigi maksuametile üle enamiku riigi määratud trahvide ja majandussanktsioonide haldamine				2. kv	2023	Võetakse vastu vajalikud õigusaktid (maksukorralduse seadus ning riigi kehtestatud trahve ja muid majandussanktsioone käsitlevad muud seadused), mis võimaldavad maksuametil hallata enamikku trahvidest ja majandussanktsioonidest.
178	F.1.8. Trahvide maksmise ühtne liides	Siht	37 ametiasutuse määratud trahve ja majandussanktsioone haldab üks maksuhaldur – maksuamet		Arv	0	37	2. kv	2026	Maksuameti ning trahve ja majandussanktsioone kehtestavate asutuste vahel luuakse infosüsteemide koostalitlusvõime, mis võimaldab vahetada andmeid, mis on vajalikud eespool nimetatud summade registreerimiseks ja sissenõudmiseks. Selle tulemusena saadavad 37 asutust elektroonilised andmed trahvide ja majandussanktsioonide kohta maksuametile. See funktsioon vähendab käsitsi tehtavate tööde ja paberdokumentide hulka.
179	F.1.9. Auditite ja kontrollide andmekogu süsteem	Eesmärk	Auditite ja kontrollide andmekogu süsteem taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise järelevalveks vajalik teave	auditiaruanne, mis kinnitab andmekogu süsteemi funktsioone.				2. kv	2022	Taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise järelevalveks peab olema sisse seatud ja toimiv andmekogu süsteem. Süsteem peab sisaldama vähemalt järgmisi funktsioone: a) andmete kogumine ning eesmärkide ja sihtide saavutamise järelevalve; b) taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 22 lõike 2 punkti d alapunktides i-iii nõutud andmete kogumine ja säilitamine ning neile juurdepääsu tagamine.

F.3. Laenutoetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

F.3.1. Reform 1: „Tsentraliseeritud riigihangete parandamine“

Reformi eesmärk on muuta Leedu riigihankesüsteem tõhusamaks ja suurendada riigihangetes osalemist, koondades riigihanked keskse hankeorganisatsiooni (CPO LT) kaudu.

Reformi esimene meede on laiendada selliste toodete katalooge, mida saab osta keskse hankija kaudu, et lihtsustada riigihankemenetlusi ja vähendada riigihankemenetluste algatamise halduskulusid.

Reformi teine meede on võtta vastu tervishoiuasutuste ja -asutuste riigihangete tsentraliseerimise kava, et suurendada riigihangete professionaalsust, edendada riigihankenõuete standardimist ja tagada mastaabisääst.

Meede viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

F.3.2. Investeering 1. „Riikliku tugiasutuse kapitaliseerimine ja finantsvastupidavus“

See meede koosneb avaliku sektori investeeringust, mille eesmärk on suurendada riikliku tugiasutuse INVEGA kapitaliseerimist kapitalisüsti abil, et parandada Leedus juurdepääsu rahastamisele. Investeeringuga antakse INVEGA-le täiendav omakapital summas 150 000 000 eurot.

INVEGA võtab vastu uue investeerimispoliitika, mis hõlmab täiendava omakapitali kasutamist kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu eesmärkide ja rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega. Investeerimispoliitika hõlmab järgmist:

·Nõue, et INVEGA investeeringud on kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse eesmärkidega, mida kohaldatakse vähemalt INVEGA uute investeeringute osa suhtes, mida uus kapital esindab INVEGA kogukapitalis.

·Nõue, mida kohaldatakse vähemalt INVEGA uute investeeringute osa suhtes, mida uus kapital esindab INVEGA kogukapitalis, tuleb järgida põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“, nagu on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01), mille puhul investeerimispoliitika:

ojätta välja järgmine tegevuste loetelu: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 19 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest 20 madalam; ja iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 21 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 22 seotud tegevus;

oäriühingutele antava üldise toetuse puhul jätta välja äriühingud, mis on olulisel määral keskendunud 23 järgmistele sektoritele: i) fossiilkütustel põhinev energiatootmine ja sellega seotud tegevus 24 ; ii) energiamahukad ja/või suure CO2 heitega tööstusharud 25 ; iii) saastavate sõidukite tootmine, rentimine või müük 26 ; iv) jäätmete kogumine, töötlemine ja kõrvaldamine 27 ; v) tuumkütuse töötlemine, tuumaenergia tootmine;

onõuda toetatavate investeeringute vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

·Nõue, et INVEGA lõplikud investeerimisotsused teeb krediidikomitee, INVEGA juhatus või muu samaväärne juhtorgan ning need kiidetakse heaks valitsusest sõltumatute liikmete häälteenamusega.

Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. augustiks 2026.

F.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Nr	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus ning selge määratlus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
180 a	F.3.1. Tsentraliseeritud riigihangete parandamine	Eesmärk	Millega võetakse vastu tervishoiuasutuste ja -asutuste riigihangete tsentraliseerimise kava	Tervishoiuministri koostatud ja vastu võetud tervishoiuasutuste ja -asutuste riigihangete tsentraliseerimise kava				2. kv	2023	Tervishoiuminister koostab ja võtab vastu tervishoiuasutuste ja -asutuste riigihangete tsentraliseerimise kava. Tervishoiuasutuste ja -asutuste riigihangete tsentraliseerimine hõlmab tervishoiuministeeriumi ja ostuorganisatsioonide alla kuuluvaid ostuorganisatsioone, mille enamusaktsionärid on tervishoiuministeerium koos kohaliku omavalitsuse nõukogudega, Vilniuse ülikooliga, Klaipėda ülikooliga või Leedu tervishoiuülikooliga.
180b	F.3.1. Tsentraliseeritud riigihangete parandamine	Siht	Keskse ostjaorganisatsiooni (CPO LT) kataloogi laiendamine		Arv	83	105	4. kv	2025	Keskse ostjaorganisatsiooni (CPO LT) elektroonilist kataloogi laiendatakse võrreldes 2022. aasta lõpuga vähemalt 22 uue mooduli võrra, mis hõlmavad tooteid, mida saab osta CPO LT kaudu.
180c	F.3.2. Riikliku tugiasutuse kapitaliseerimine ja finantsvastupidavus	Siht	Kapitalisiire Leedu valitsuselt INVEGA-le		eurodes	0	150 000 000	2. kv	2024	Leedu kannab oma kapitaliseerimiseks üle 150 000 000 eurot INVEGA-le.
180d	F.3.2. Riikliku tugiasutuse kapitaliseerimine ja finantsvastupidavus	Eesmärk	INVEGA investeerimispoliitika	Investeerimispoliitika vastuvõtmine				1. kv	2025	INVEGA jaoks uue investeerimispoliitika vastuvõtmine, mis hõlmab täiendava omakapitali kasutamist kooskõlas meetme kirjelduse sätetega.

G. KOMPONENT 7. Rohkem võimalusi kõigile, et aktiivselt suurendada elanike heaolu

Selle komponendi üldeesmärk on aidata kaasa Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisele ja tegeleda mõne pikaajalise probleemiga, mis on seotud sotsiaalse tõrjutuse, vaesuse ja sissetulekute ebavõrdsuse ning aktiivsete tööturumeetmete vähese katvusega. Komponendiga hõlmatud reformide ja investeeringute eesmärk on suurendada tööhõivet ja tagada inimeste jätkusuutlik integreerimine tööturule, samuti parandada sotsiaalse turvavõrgu piisavust teatavate hüvitiste sihipärase suurendamise kaudu, parandada pensionide indekseerimise mehhanismi, suurendada töötuskindlustuskatet ja muuta akrediteeritud sotsiaalhoolekande pakkumist.

Komponent koosneb kahest peamisest meetmest – tagatud miinimumsissetuleku kaitse ja kliendikeskne tööhõivetoetus.

See komponent peaks aitama saavutada märkimisväärset edu nende riigipõhiste soovituste täitmisel, mis käsitlevad kriisi mõju leevendamist tööhõivele, aktiivsete tööturupoliitika meetmete rahastamise ja ulatuse suurendamist ning oskuste edendamist (riigipõhine soovitus nr 2 (2020)). See kehtib ka soovituse kohta parandada kvaliteeti ja tõhusust kõikidel haridus- ja koolitustasanditel, sealhulgas täiskasvanuhariduses (riigipõhine soovitus nr 2 (2019)). Komponent aitab samuti kaasa sellise riigipõhise soovituse täitmisele, millega käsitletakse sissetulekute ebavõrdsust, vaesust ja sotsiaalset tõrjutust, sealhulgas parandades maksu- ja toetussüsteemi ülesehitust (riigipõhine soovitus nr 1, (2019)) ning tagades sotsiaalse turvavõrgu katvuse ja piisavuse ning parandades maksu- ja toetussüsteemi tõhusust, et kaitsta end vaesuse eest (riigipõhine soovitus nr 2 (2020)).

G.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

G.1.1. Reform 1: Garanteeritud miinimumsissetuleku kaitse

Reformide eesmärk on parandada kõige haavatavamate rühmade sotsiaalset heaolu ja leevendada vaesust. See koosneb 3 allmeetmest: 1) miinimumsissetuleku kava ja sellega seotud õigusaktide muudatuste uuring (1. allmeede), 2) täiendavad meetmed sotsiaalhüvitiste piisavuse ja jätkusuutlikkuse suurendamiseks (2. allmeede) ning 3) sotsiaalhoolekande akrediteerimine (3. allmeede).

G.1.1.1. 1. allmeede: Miinimumsissetuleku kava ja sellega seotud õigusaktide muudatuste uuring

Allmeetme eesmärk on analüüsida põhjalikult miinimumsissetuleku kava, sealhulgas hinnata kavandatud reformide mõju. Allmeetme tulemuseks on asjakohased muudatused õigusaktides vastavalt uuringu soovitustele, mis hõlmavad vähemalt rahalisi sotsiaalabi-, haigus- ning rasedus- ja sünnituspuhkuse hüvitisi.

Allmeede viiakse lõpule 31. märtsiks 2024.

G.1.1.2. 2. allmeede: Täiendavad meetmed sotsiaalhüvitiste piisavuse ja kestlikkuse suurendamiseks

Selle allmeetme eesmärk on rakendada teatavaid muudatusi, et suurendada sotsiaalhüvitiste piisavust ja jätkusuutlikkust uuringust sõltumatult. Need puudutavad muudatusi õigusaktides, millega suurendatakse töötuskindlustusskeemi katvust, kehtestatakse lisahüvitised üksikutele eakatele ja puuetega inimestele ning parandatakse pensionide indekseerimise mehhanismi, et leevendada eakate vaesust.

Allmeede viiakse lõpule 31. märtsiks 2023.

G.1.1.3. 3. allmeede: Sotsiaalhoolekande akrediteerimine

Selle allmeetme eesmärk on parandada sotsiaalhoolekandeteenuste kvaliteeti. Selleks luuakse akrediteerimissüsteem ja osutatakse alates 1. jaanuarist 2022 üksnes akrediteeritud sotsiaalhoolekandeteenuseid.

Allmeede viiakse lõpule 31. märtsiks 2022.

G.1.2. Investeering 2: Kliendikeskne tööhõive toetamine

Selle meetme eesmärk on parandada avaliku tööturuasutuse tegevusprotsesse ja pakutavat toetust ning stimuleerida sihipäraste toetuste abil ettevõtlust ja ümberõpet suure lisaväärtusega valdkondades. Investeering hõlmab kahte allmeedet: 1) tööturuasutuste tööprotsesside optimeerimine ja parandamine, et tagada süsteemne kliendikeskne lähenemine (1. allmeede), ning 2) tööhõive toetamise meetmete ulatuse ja mitmekesisuse suurendamine, digi- ja rohepöörde eesmärkide saavutamisele kaasaaitamine ning ringmajanduse edendamine (2. allmeede).

G.1.2.1. 1. allmeede: Tööturuasutuste tööprotsesside optimeerimine ja parandamine, et tagada süsteemne kliendikeskne lähenemine

Esimese allmeetme eesmärk on parandada tööturuasutuse tööprotsesse digiteerimise ja kliendikesksuse suurendamise kaudu. See hõlmab tööhõivetalituse peamiste protsesside töömeetodite läbivaatamist ja automatiseerimist, mis võimaldab struktuurilisi/pikaajalisi muudatusi selle halduses ja poliitikas. Selleks luuakse uus mitmeotstarbeline IT-vahend (tööplatvorm), mis on koostalitlusvõimeline elukestva õppe süsteemiga, kutsenõustamissüsteemiga ja muude riikide infosüsteemidega, mis võimaldavad pakkuda digitaalselt vähemalt 90 % teenustest. Uus vahend peaks vabastama vajalikud vahendid personaalsemate teenuste osutamiseks tööotsijatele ja tööandjatele, et aidata parandada juurdepääsu kõnealustele teenustele ning tööandjate ja töötajate paremat kokkuviimist, mis võib lühendada töötute tööturule naasmise aega.

Allmeede viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

G.1.2.2. 2. allmeede: Tööhõive toetamise meetmete ulatuse ja mitmekesisuse suurendamine, digi- ja rohepöörde eesmärkide saavutamisele kaasaaitamine ning ringmajanduse edendamine

Selle allmeetme eesmärk on suurendada tööhõivet toetavate meetmete ulatust ja mitmekesisust, keskendudes suure lisaväärtusega töökohtadele ning digi- ja rohepöördele. See hõlmab kahte katseprojekti koolituse ja tööhõive toetamiseks. Esimene neist on pühendatud ettevõtlusele ning sellega toetatakse töökohtade loomist kaksikülemineku ja ringmajanduse valdkonnas, samuti toetatakse sellega riiklike tööturuasutuste töötajate oskuste täiendamist kaksikülemineku, ringmajanduse ja üldise ärijuhtimise valdkonnas. Teise projekti eesmärk on toetada töötajaid ja töötuid, kes soovivad omandada suure lisandväärtusega töökohtade jaoks vajalikku kvalifikatsiooni ja/või vajalikke oskusi. Osa neist haridus- ja koolitusprogrammidest keskendub konkreetselt digioskustele. Meedet rakendatakse koostoimes hariduskomponendi raames kavandatud meetmetega, mis on seotud haridus- ja koolitusprogrammide arendamise ja individuaalsete õpikontode loomisega. See pakub rohkem võimalusi töötajatele ja hõlmab ka kõrghariduse mooduleid.

Allmeede viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

G.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Nr	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus ning selge määratlus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
180	G.1.1. Garanteeritud miinimumsissetuleku kaitse – G.1.1.1. Miinimumsissetuleku kava ja sellega seotud õigusaktide muudatuste uuring	Eesmärk	Miinimumsissetuleku tagamise skeemi piisavust käsitleva uuringu lõpuleviimine	Lõpparuanne välja antud				4. kv	2022	Uuring hõlmab soovitusi miinimumsissetuleku kava reformimiseks ning kavandatud reformide mõju eelhindamist.
181	G.1.1. Garanteeritud miinimumsissetuleku kaitse – G.1.1.1. Miinimumsissetuleku kava ja sellega seotud õigusaktide muudatuste uuring	Eesmärk	Miinimumsissetuleku kaitset reguleerivate asjaomaste õigusaktide muudatuste jõustumine	Jõustumisele osutava õigusakti säte (sularahalise sotsiaalabi seadus, sotsiaaltoetuste võrdlusnäitajate kindlaksmääramise seadus ja karistuste põhisumma seadus ning ravikindlustuse ja emaduse sotsiaalkindlustuse seadus)				1. kv	2024	Asjaomaste õigusaktide muudatuste jõustumine vastavalt miinimumsissetuleku tagamise skeemi piisavuse uuringu soovitustele (vähemalt rahalise sotsiaalabi seadus, sotsiaaltoetuste võrdlusnäitajate kindlaksmääramise seadus ja karistuste põhisumma seadus ning haigus- ja raseduskindlustuse seadus).
182	G.1.1. Garanteeritud miinimumsissetuleku kaitse – G.1.1.2. Täiendavad meetmed sotsiaalhüvitiste piisavuse ja kestlikkuse suurendamiseks	Eesmärk	Selliste õigusaktide jõustumine, millega kehtestatakse täiendav hüvitis puudega ja eakatele üksikutele inimestele	Õigusakt on jõustunud				3. kv	2021	Jõustuvad õigusaktid, millega tagatakse, et üksikuid (abikaasata) puudega ja eakaid isikuid antakse ja makstakse igakuist lisahüvitist (üksikisiku hüvitis).
183	G.1.1. Garanteeritud miinimumsissetuleku kaitse – G.1.1.2. Täiendavad meetmed sotsiaalhüvitiste piisavuse ja kestlikkuse suurendamiseks	Eesmärk	Töötuskindlustust käsitleva sotsiaalkindlustusseaduse muudatuse jõustumine, millega suurendatakse töötuskindlustussüsteemi katvust	Muudetud sotsiaalkindlustusseaduse jõustumisele viitav säte				1. kv	2023	Töötus- ja sotsiaalkindlustuse seaduse muudatuse jõustumisega: – vähendatakse minimaalsete nõutavate sotsiaalkindlustusmaksete kestust praeguselt 12 kuult viimase 30 kuu jooksul üheksa kuuni viimase 30 kuu jooksul; – lisatakse ülejäänud füüsilisest isikust ettevõtjate rühmad töötuskindlustussüsteemi ning – kehtestatakse piisavad töötuskindlustusmaksete määrad (pärast töötushüvitiste ja sissetulekute kogumise vajaduse ümberarvutamist).
184	G.1.1. Garanteeritud miinimumsissetuleku kaitse – G.1.1.2. Täiendavad meetmed sotsiaalhüvitiste piisavuse ja kestlikkuse suurendamiseks	Eesmärk	Pensionide indekseerimise mehhanismi muudatusi käsitlevate õigusaktide jõustumine	Õigusakt on jõustunud				4. kv	2022	Jõustub õigusakt, millega: vaadatakse läbi pensionide indekseerimise mehhanism, et tagada pensionide kiirem kasv eesmärgiga vähendada eakate vaesusriski määra.
185	G.1.1. Garanteeritud miinimumsissetuleku kaitse – G.1.1.3. Sotsiaalhoolekande akrediteerimine	Eesmärk	Akrediteeritud sotsiaalhoolekandeteenuste osutamise nõudeid käsitlevate õigusaktide jõustumine	Õigusakt on jõustunud				1. kv	2022	Jõustub õigusakt, millega: – kehtestatakse akrediteeritud sotsiaalhoolekandeteenuste (10 teenust) osutamiseks ühtsed nõuded (ruumidele (kui teenuse osutamiseks on vaja ruume) ja töötajate kvalifikatsioonile); – reguleerida, et alates 1. jaanuarist 2022 võib osutada ainult akrediteeritud sotsiaalhoolekandeteenuseid.
186	G.1.2. Kliendikeskne tööhõive toetamine – G.1.2.1. Tööturuasutuste tööprotsesside optimeerimine ja parandamine, et tagada süsteemne kliendikeskne lähenemine	Eesmärk	Tööturuasutuse tööprotsesse reguleerivate õigusaktide jõustumine	Õigusakt on jõustunud				2. kv	2022	Selliste õigusaktide jõustumine, mis hõlmavad muudatusi tööturuasutuse tööprotsessides, et võimaldada nende üleminekut digitehnoloogiale.
187	G.1.2. Kliendikeskne tööhõive toetamine – G.1.2.1. Tööturuasutuste tööprotsesside optimeerimine ja parandamine, et tagada süsteemne kliendikeskne lähenemine	Siht	Tööturuasutuste digipöörde lõpuleviimine		%	30	90	4. kv	2025	90 % tööturuasutustest on kättesaadavad tööturuasutuse platvormi kaudu, mis on tööturuasutuse peamine klienditeenindussüsteem, mis on seotud elukestva õppe süsteemi, kutsenõustamissüsteemi ja muude riikide teabesüsteemidega.
188	G.1.2. Kliendikeskne tööhõive toetamine – G.1.2.2. Tööhõive toetamise meetmete ulatuse ja mitmekesisuse suurendamine, digi- ja rohepöörde eesmärkide saavutamisele kaasaaitamine ning ringmajanduse edendamine	Eesmärk	Selliste õigusaktide jõustumine, millega reguleeritakse tööhõive toetussüsteemi katsemeetmete rakendamiseks (Ettevõtluse edendamine ja kõrge lisandväärtusega kvalifikatsioone ja oskusi andva õppe toetamine, keskendudes digi- ja rohepöördele)	Õigusakt on jõustunud				2. kv	2022	Selliste õigusaktide jõustumine, milles täpsustatakse: – uute meetmete kohaldamise tähtaeg; – sihtrühmad; – valikukriteeriumid ja -nõuded, et täita digi- ja rohepöörde ning ringmajanduse eesmärke; – nõuded uute loodud töökohtade jätkusuutlikkusele.
189	G.1.2. Kliendikeskne tööhõive toetamine – G.1.2.2. Tööhõive toetamise meetmete ulatuse ja mitmekesisuse suurendamine, digi- ja rohepöörde eesmärkide saavutamisele kaasaaitamine ning ringmajanduse edendamine	Siht	Ettevõtluse edendamise katseprojekti lõpuleviimine		Toetust saanud osalejate arv	0	1325	2. kv	2026	Ettevõtluse edendamise katseprojekti lõpuleviimine, mis võimaldab toetada 1325 osalejat (673 osalejat töökohtadel, mis toetavad digipööret, ja 652 osalejat töökohtadel, mis toetavad rohepööret ja ringmajandust). Ettevõtluse edendamise meetme sihtrühm on isikud, kes muudavad oma majandustegevust ja keda mõjutavad muutused ettevõtete tegevuses või tegevuse lõpetamine pandeemia põhjustatud kriisiolukorra tõttu.
190	G.1.2. Kliendikeskne tööhõive toetamine – G.1.2.2. Tööhõive toetamise meetmete ulatuse ja mitmekesisuse suurendamine, digi- ja rohepöörde eesmärkide saavutamisele kaasaaitamine ning ringmajanduse edendamine	Siht	Kvalifikatsiooni ja/või oskuste omandamiseks pakutaval koolitusel osalemise toetamise katseprojekti lõpuleviimine		Toetust saanud osalejate arv	0	14 985	2. kv	2025	Kvalifikatsiooni ja/või oskuste omandamist toetava katseprojekti lõpuleviimine, mis võimaldab koolitada 14 985 osalejat (neist 7 643 digioskuste omandamise programmide ja 7 342 muude suure lisaväärtusega kvalifikatsioonide ja pädevuste omandamise programmide raames). Katseprojekt hõlmab erinevate vahendite, sealhulgas kutsehariduse ja -koolituse programmide või moodulite, mitteformaalse täiskasvanuhariduse programmide ja kõrghariduse moodulite kaudu pakutavat täiskasvanuharidust. Meetme sihtrühmaks on tööotsijad, kes püüavad omandada suure lisandväärtusega kvalifikatsioone ja oskusi.
191	G.1.2. Kliendikeskne tööhõive toetamine – G.1.2.2. Tööhõive toetamise meetmete ulatuse ja mitmekesisuse suurendamine, digi- ja rohepöörde eesmärkide saavutamisele kaasaaitamine ning ringmajanduse edendamine	Siht	Kvalifikatsiooni ja/või oskuste omandamiseks pakutaval koolitusel osalemise toetamise katseprojekti lõpuleviimine		Toetust saanud osalejate arv	14 985	19 350	2. kv	2026	Kvalifikatsiooni ja/või oskuste omandamist toetava katseprojekti lõpuleviimine, mis võimaldab koolitada 19 350 osalejat (neist 10 000 digioskuste omandamise programmide ja 9 350 muude suure lisaväärtusega kvalifikatsioonide ja pädevuste omandamise programmide raames). Katseprojekt hõlmab erinevate vahendite, sealhulgas kutsehariduse ja -koolituse programmide või moodulite, mitteformaalse täiskasvanuhariduse programmide ja kõrghariduse moodulite kaudu pakutavat täiskasvanuharidust. Meetme sihtrühmaks on tööotsijad, kes püüavad omandada suure lisandväärtusega kvalifikatsioone ja oskusi.

G.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

G.3.1. Reform: Sotsiaal- ja tööhõiveteenuste kvaliteedi parandamine

Reformi eesmärk on vähendada sotsiaal-, tööhõive- ja muude seonduvate teenuste kavandamise ja osutamise killustatust ning suurendada sotsiaaltöötajate pädevust. Reform koosneb kahest allmeetmest: 1) tööhõive-, sotsiaal- ja muude teenuste integreerimise parandamine; 2) sotsiaaltöötajate pädevuste tugevdamine.

G.3.1.1. 1. allmeede: Tööhõive-, sotsiaal- ja muude teenuste parem integreerimine

Selle allmeetme eesmärk on pakkuda integreeritud tööhõive-, sotsiaal- ja muid teenuseid töötutena registreeritud isikutele ja isikutele, kes on registreeritud tööturul osalemiseks valmis ja kellel on raskusi tööle asumisega. Muudetakse õigusakte, millega nähakse ette, et tööturuasutus pakub individuaalseid teenuseid ja konsultatsioone töötutele ja isikutele, kes on registreeritud kui isikud, kes on tööturul osalemiseks valmis ja kellel on raskusi tööle asumisega. Õigusaktidega nähakse ette, et omavalitsused rakendavad koostöös tööhõiveametiga tööhõive edendamise programme, kohaldades eespool nimetatud sihtrühma suhtes juhtumihalduse lähenemisviisi. Vähemalt 80 % omavalitsusüksustest kiidab sellised programmid heaks.

Allmeede viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

G.3.1.2. 2. allmeede: Sotsiaaltöötajate pädevuste tugevdamine

Selle allmeetme eesmärk on tugevdada sotsiaaltöötajate pädevusi. Sotsiaalteenuste osutajate kutseoskuste parandamise keskus valitakse avalike projektikonkursside kaudu ning see korraldab ja korraldab tasuta korrapäraseid koolitusi, pakub metodoloogilist abi ja tagab sotsiaaltöötajatele nende kutsetegevuses toetuse.

Allmeede viiakse lõpule 31. detsembriks 2022.

G.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Nr	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus ning selge määratlus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
192	G.3.1. Sotsiaal- ja tööhõiveteenuste kvaliteedi parandamine – G.3.1.1. Tööhõive-, sotsiaal- ja muude teenuste suurem integreerimine	Eesmärk	Muudatused õigusaktides, mis käsitlevad tööturuasutuse ja kohalike omavalitsuste individuaalseid teenuseid töötutele ja isikutele, kes on registreeritud tööturuks valmistumiseks ja kellel on raskusi tööle asumisega	Sätted õigusaktide muudatuste jõustumise kohta				3. kv	2022	Jõustub muudetud õigusakt, millega nähakse ette, et tööturuasutus pakub individuaalseid teenuseid ja konsultatsioone, kohaldades juhtumite haldamisel põhinevat lähenemisviisi töötutele ja isikutele, kes on registreeritud kui isikud, kes on tööturul osalemiseks valmis, kuid kellel on raskusi tööle asumisega. Õigusaktidega nähakse ette, et omavalitsused rakendavad koostöös tööhõiveametiga tööhõive edendamise programme, kohaldades eespool nimetatud sihtrühma suhtes juhtumihalduse lähenemisviisi.
193	G.3.1. Sotsiaal- ja tööhõiveteenuste kvaliteedi parandamine – tööhõive-, sotsiaal- ja muude teenuste integreerimise suurendamine	Siht	Tööhõive edendamise programmide heakskiitmine kohalike omavalitsuste poolt		Protsent	0	80	4. kv	2025	Vähemalt 80 % omavalitsusüksustest kiidab heaks tööhõive edendamise programmid.
194	G.3.1. Sotsiaal- ja tööhõiveteenuste kvaliteedi parandamine – G.3.1.2. Sotsiaaltöötajate pädevuste tugevdamine	Eesmärk	Sotsiaalteenuste valdkonnas töötajate ametialase pädevuse parandamise keskuse loomine	Loodud keskus töötajate ametialase pädevuse parandamiseks sotsiaalteenuste valdkonnas				4. kv	2022	Sotsiaalteenuste osutajate kutseoskuste parandamise keskus valitakse avalike projektikonkursside menetluse teel. Keskus korraldab ja korraldab korrapäraseid tasuta koolitusi, pakub metodoloogilist abi ning tagab uutele sotsiaalteenuste osutajatele nende kutsetegevuses toetuse.

H. KOMPONENT 8: REPowerEU

See Leedu taaste- ja vastupidavuskava komponent aitab lahendada rohepöördega seotud probleeme, eelkõige vajadust vähendada kasvuhoonegaaside heidet, sealhulgas transpordisektoris, suurendada hoonete ja transpordi energiatõhusust ning edendada taastuvatest energiaallikatest elektritootmise võimsuse suurendamist.

Komponendiga nähakse ette tehniline ja rahaline toetus kortermajade renoveerimise kiirendamiseks, et parandada nende energiatõhusust. Liikuvuse valdkonnas hõlmab meede toetust selliste oluliste komponentide ostmiseks ja tarnimiseks, mis on vajalikud raskekaupade heitevabaks veoks Leedu siseveeteedel, vähendades seega kaupade autovedu Leedu automaanteeteedel. Mis puudutab taastuvatest energiaallikatest energia tootmist, siis kavandatakse seadusandlikke muudatusi, mis lähevad kaugemale II taastuvenergia direktiivi ülevõtmisest, et lihtsustada haldusnõudeid uue taastuvenergia tootmisvõimsuse kasutuselevõtuks, ning Leedu energiasüsteemi modelleerimisuuringu eesmärk on teha kindlaks viisid, kuidas saavutada 100 % taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kogutarbimisest. Lisaks on kavandatud finantslahendused taastuvenergia tootmisvõimsuse arendamiseks. Need meetmed peavad hõlmama mitut riiki hõlmavat mõõdet, suurendades kohalikku taastuvenergia tootmist ja vähendades sõltuvust fossiilkütustest.

Komponendi toetuses sisalduvad meetmed, mis käsitlevad riigipõhist soovitust (2022. aasta riigipõhine soovitus nr 4), et vähendada üldist sõltuvust fossiilkütustest, kiirendades taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu, suurendades energiatõhusust ja CO2 heite vähendamist tööstuses, transpordis ja hoonetes, ning tagada piisav energiaühenduste võimsus. Lisaks toetatakse komponendiga hõlmatud meetmeid, millega täidetakse riigipõhist soovitust (2023. aasta riigipõhine soovitus nr 4), et veelgi vähendada sõltuvust fossiilkütustest ja imporditud energiast, kiirendades taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu, eelkõige tagades piisava võrguvõimsuse ja juurdepääsu, tagades tööstusliku tootmise ümberkujundamise ja CO2 heite vähendamise, suurendades ühistranspordi ja säästva transpordi kasutuselevõttu ning muutes hooned energiatõhusamaks, et vähendada ka energiaostuvõimetust; tagada piisav elektriühenduste võimsus, et suurendada varustuskindlust, jätkata õigeaegset sünkroniseerimist ELi elektrivõrguga ning tõhustada poliitikameetmeid rohepöördeks vajalike oskuste pakkumiseks ja omandamiseks.

H.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

H.1.1. Investeering 1: „Hoonete renoveerimise kiirendamine“

Reformi eesmärk on kiirendada hoonete renoveerimisprotsessi kahe allmeetme abil: 1) hoonete renoveerimispakettide ja standardite ajakohastamine ja testimine praktikas (1. allmeede); 2) hoonete renoveerimise toetus (2. allmeede).

H.1.1.1. 1. allmeede: Hoonete renoveerimispakettide ja standardite ajakohastamine ja testimine praktikas

See osameede on allmeetme B.1.3.1 jätk. (Hoonete renoveerimispakettide ja -standardite ajakohastamine ja praktiline katsetamine ning säästvate linnade arendamise metoodika väljatöötamine). Selle allmeetme tulemuseks on mitu keskkonnahoidliku renoveerimise katseprojekti, mille eesmärk on renoveerida vähemalt 16 500 m² katsehooneid, mille eesmärk on vähendada primaarenergia tarbimist keskmiselt vähemalt 30 %, nagu on määratletud komisjoni soovituses (EL) 2019/786 hoonete renoveerimise kohta.

Allmeede viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

H.1.1.2. 2. allmeede: Hoonete renoveerimise toetus (laiendatud)

See meede on osameetme B.1.3.4 laiendamine. (Toetus hoonete kiiremaks renoveerimiseks kooskõlas hoonete ajakohastatud renoveerimisstandarditega). Selle meetme eesmärk on toetada i) keskmiselt vähemalt 30 % renoveerimistööde kuludest, ii) hüvitist laenult makstud intressi osa eest, mis ületab 3 % määra, ja iii) 100 % tehnilise abi kulude hüvitamisega hoonete omanikele ja renoveerimisprojektide haldajatele, kes on renoveerinud hooned, mis vastavad energiatõhususe klassile A või B. Selle toetuse tulemusena renoveeritakse 180 kortermajast vähemalt 306 000 m², et saavutada primaarenergia tarbimise vähendamine keskmiselt vähemalt 30 %, nagu on määratletud komisjoni soovituses (EL) 2019/786 hoonete renoveerimise kohta, kasutades energiatõhususe suurendamise põhimõtteid või muid meetmeid kui energiatõhususe klassi A või muude meetmete abil.

Allmeede viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

H.1.2. Investeering 2 „Puhta siseveesõiduki ostmise toetus“

Selle meetme eesmärk on vähendada kaupade maanteetranspordi kasutamist, soodustades alternatiivset ja puhtamat kaubavedu ja muud liiki kaubavedu üle vee. Meetmega toetatakse elektrilaeva, mitteiseliikuva praami ja elektrikraana ostmist. Laev peab olema varustatud elektrilise jõuseadmega, mis tõukab mitteiseliikuvat praami. Kaunas Marvele sadamas lasti laadimiseks kasutatakse elektrikraana.

Meede viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

H.1.3. Reform 1 „Taastuvatest energiaallikatest tootmisvõimsuse suurendamine“

Reformi eesmärk on edendada taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia tootmist, ülekandmist ja tarbimist, parandada institutsioonilisi ja õiguslikke mehhanisme ning pakkuda taastuvenergia arendajatele investeerimisstiimuleid.

Reformiga kaasnevad kaks allmeedet: 1) Taastuvenergia arendajate investeerimiskeskkonna parandamine (1. allmeede); 2) Toetus maismaa taastuvenergiajaamade ehitamiseks (päikese- ja tuuleenergia) (2. allmeede).

H.1.3.1. 1. allmeede: Taastuvenergia arendajate investeerimiskeskkonna parandamine

Selle allmeetme eesmärk on lihtsustada haldusnõudeid uue taastuvenergia tootmisvõimsuse kasutuselevõtuks. Reform koosneb seadusandlike muudatuste paketist, mis sisaldab elemente, mis lähevad kaugemale taastuvenergia direktiivi ülevõtmisest. Eelkõige tehakse reformipaketis järgmist:

-Hübriidelektrijaamade määratlemine ja reguleerimine: Reform võimaldab ühendada hübriidsed taastuvenergiajaamad (nt päikese- ja tuuleenergia) või energiasalvestusrajatised elektrivõrgu ühes punktis, ilma et oleks järgitud loamenetlust, mis põhineb lihtsalt installeeritud võimsuse lisamisel. Hübriidelektrijaama elektrivõrku ühendamist hinnatakse ülesseatud võimsuse asemel lubatud tootmisvõimsuse alusel.

-Hübriidelektrijaamade puhul nõutakse ühtset arendusluba ja ühtset tootmisluba.

-Loobuda tootvate tarbijate arendus- ja tootmiskvootidest uute taastuvenergial töötavate elektrijaamade puhul, mille võimsus on kuni 100 kW.

-Piirata uute taastuvenergiat kasutavate elektrijaamade loamenetluste kestust ühe aastaga: Kolme peamise loa andmine taastuvenergiajaamade arendamiseks (elektritootmisvõimsuse arendamise luba, ehitusluba ja elektrienergia tootmise luba) ei tohi uute taastuvenergiajaamade puhul kesta kauem kui üks aasta.

Alameede hõlmab ka Leedu energiasüsteemi modelleerimisuuringut. Uuringus töötatakse välja ettepanekud Leedu taastuvelektri tootmisvõimsuse edasiarendamiseks vajalike meetmete kohta ning tehakse ettepanekud saavutada 100 % riigi kogu tarbitavast taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiast, keskendudes tehnilistele ja rahalistele takistustele, milleks on 100 %. Uuringus hinnatakse ka taastuvate energiaallikate mõju kasvuhoonegaaside heite vähendamisele, õhukvaliteedile (sealhulgas energiatootmisest tulenev saaste) ja tervisele.

Allmeede viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

H.1.3.2. 2. allmeede: Toetus maismaa taastuvenergiajaamade ehitamiseks (päikese- ja tuuleenergia)

See osameede on allmeetme B.1.1.2 jätk. (Toetus üksikute hoidlate ehitamiseks). Selle meetme eesmärk on toetada taastuvenergia tootmist ja ühendada taastuvenergiakogukonnad. Meede hõlmab toetust, mida antakse kas juriidilistele isikutele, põllumajandustootjatele, taastuvenergiakogukondadele või kodanike energiakogukondadele maismaa päikese- ja tuuleenergiajaamade soetamiseks ja paigaldamiseks, seades esikohale omatarbimise, põllumajandusettevõtte või majanduslikud vajadused. Toetuse saajatel peab olema võimalus müüa elektrit tagasi elektrivõrku. Investeeringu tulemusena luuakse vähemalt 225 MW elektritootmisvõimsust taastuvatest energiaallikatest.

Allmeede viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

H.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Nr	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus ning selge määratlus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
195	H.1.1 Hoonete renoveerimise kiirendamine – H.1.1.1. Hoonete renoveerimispakettide ja standardite ajakohastamine ja testimine praktikas	Siht	Renoveeritud näidishoonete pindala, mille eesmärk on vähendada primaarenergia tarbimist keskmiselt vähemalt 30 %, nagu on kindlaks määratud komisjoni soovituses (EL) 2019/786 hoonete renoveerimise kohta		m2	0	16 500	2. kv	2026	Keskkonnasõbraliku renoveerimise näidisprojektide lõpuleviimine (6 hoonet kogupindalaga 16 500 m²): – 3 üldkasutatavat hoonet, mis asuvad mitmes kohas (nt kool, lasteaed, haldushoone) ja – 3 kortermaja. Renoveerimine vähendab keskmiselt vähemalt 30 % primaarenergia tarbimisest, nagu on kindlaks määratud komisjoni soovituses (EL) 2019/786 hoonete renoveerimise kohta, kasutades uusi tööstuslikult paigaldatud soojusisolatsioonisüsteeme orgaanilistest toorainetest ning ehitusteabe modelleerimise tehnoloogiaid, mis ühendavad kõiki ehitusprotsesse (projekteerimine, ehitus, tootmine, logistika, valmiskonstruktsioonide paigaldamine kohapeale, hooldus ja kvaliteedikontroll), hoone olelusringi virtuaalset modelleerimist seoses lähima ümbritseva keskkonnaga (nt kvartal).
196	H.1.1 Hoonete renoveerimise kiirendamine H.1.1.2. Hoonete kiirema renoveerimise toetamine (laiendatud)	Siht	Renoveeritud kortermajade pindala		m2	0	306 000	2. kv	2026	Renoveerimine vähemalt 306 000 m² ulatuses 180 kortermajas, mis vähendab primaarenergia tarbimist keskmiselt vähemalt 30 %, nagu on määratletud komisjoni soovituses (EL) 2019/786 hoonete renoveerimise kohta.
197	H.1.2. Edendada heiteta siseveetranspordi sõidukite ostmist	Eesmärk	Mitteiseliikuva praami ostmine ja tarnimine	Ostetud ja tarnitud mitteiseliikuv praam				4. kv	2024	Mitteiseliikuva praami ostmine ja tarnimine
198	H.1.2. Edendada heiteta siseveetranspordi sõidukite ostmist	Eesmärk	100 % elektrikraana ostmine ja tarnimine	Ostetud ja Kaunas Marvele sadamasse tarnitud elektrikraanad				4. kv	2024	Elektrikraana ostmine ja tarnimine Kaunas Marvele sadamasse.
199	H.1.2. Edendada heiteta siseveetranspordi sõidukite ostmist	Eesmärk	Elektrilaeva ostmine ja tarnimine	Ostetud ja tarnitud elektrilaev				4. kv	2025	Eesmärgis 197 osutatud mitteliikuva praami lükkamiseks elektrilise jõuseadmega varustatud heitevaba laeva ostmine ja tarnimine.
200	H.1.3. Taastuvenergia tootmisvõimsuse suurendamine H.1.3.1. Taastuvenergia arendajate investeerimiskeskkonna parandamine ja Leedu energiasüsteemi modelleerimisuuringu ettevalmistamine	Eesmärk	Leedu energiasüsteemi modelleerimisuuring	Uuringu lõpuleviimine asjaomaste asutuste poolt				2. kv	2026	Leedu energiasektori analüüsi sisaldava uuringu lõpuleviimine. Uuringus töötatakse välja ettepanekud Leedu taastuvelektri tootmisvõimsuse edasiarendamiseks vajalike meetmete kohta ning tehakse ettepanekud saavutada 100 % riigi kogu tarbitavast taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiast, keskendudes tehnilistele ja rahalistele takistustele, milleks on 100 %. Uuringus hinnatakse ka taastuvate energiaallikate mõju kasvuhoonegaaside heite vähendamisele, õhukvaliteedile (sealhulgas energiatootmisest tulenev saaste) ja tervisele.
201	H.1.3. Taastuvenergia tootmisvõimsuse suurendamine H.1.3.1. Taastuvenergia arendajate investeerimiskeskkonna parandamine ja Leedu energiasüsteemi modelleerimisuuringu ettevalmistamine	Eesmärk	Taastuvenergia arendajate investeerimiskeskkonna parandamist käsitlevate õigusaktide jõustumine	Õigusakt on jõustunud				3. kv	2022	Taastuvenergiajaamade arendamise haldusnõuete lihtsustamist käsitlevate õigusaktide jõustumine. Muudetud õigusaktid: – Hübriidelektrijaamade määratlemine ja reguleerimine: Reform võimaldab ühendada hübriidsed taastuvenergiajaamad (nt päikese- ja tuuleenergia) või energiasalvestusrajatised elektrivõrgu ühes punktis, ilma et oleks järgitud loamenetlust, mis põhineb lihtsalt installeeritud võimsuse lisamisel. Hübriidelektrijaama elektrivõrku ühendamist hinnatakse ülesseatud võimsuse asemel lubatud tootmisvõimsuse alusel. – Hübriidelektrijaamade puhul nõutakse ühtset arendusluba ja ühtset tootmisluba. – Loobub arendus- ja tootmiskvootidest tootvate tarbijate ja kuni 100 kW uute taastuvenergial töötavate elektrijaamade puhul. – Piirata loamenetluse kestust ühe aastaga uute taastuvenergial töötavate elektrijaamade puhul: Kolme peamise loa andmine taastuvenergiajaamade arendamiseks (elektritootmisvõimsuse arendamise luba, ehitusluba ja elektrienergia tootmise luba) ei tohi uute taastuvenergiajaamade puhul kesta kauem kui üks aasta.
202	H.1.3. Taastuvenergia tootmisvõimsuse suurendamine H.1.3.2. Toetus maismaa taastuvenergiajaamade ehitamiseks (päikese- ja tuuleenergia)	Siht	Uue taastuvenergiaallikatest elektrienergia tootmise võimsuse (MW) loomine		MW	0	120	1. kv	2025	Kasutusele on võetud 120 MW päikese- või tuuleenergia tootmisvõimsust.
203	H.1.3. Taastuvenergia tootmisvõimsuse suurendamine H.1.3.2. Toetus maismaa taastuvenergiajaamade ehitamiseks (päikese- ja tuuleenergia)	Siht	Uue taastuvenergiaallikatest elektrienergia tootmise võimsuse (MW) loomine		MW	120	225	2. kv	2026	Kasutusele on võetud vähemalt 225 MW päikese- või tuuleenergia tootmisvõimsust.

H.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

H.3.1. Investeering 1: Toetus taastuvenergiajaamadele (päikese- ja tuulejaamad maismaal)

See meede koosneb avaliku sektori investeeringust energiatõhususe fondi (edaspidi „rahastu“), et stimuleerida erainvesteeringuid ja parandada juurdepääsu rahastamisele Leedu taastuvenergia sektoris. Rahastu annab laene otse erasektorile ja sarnase tegevusega tegelevatele avaliku sektori asutustele. Taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute põhjal on rahastu eesmärk esialgu eraldada vähemalt 549 130 737 eurot.

Rahastut haldab rakenduspartnerina INVEGA. Rahastu hõlmab järgmist tooterida:

·Otselaenud eraõiguslikele üksustele (sealhulgas samal konkursil konkureerivad avaliku sektori asutused), et rahastada nende investeeringuid taastuvenergiajaamadesse (tuule- ja päikeseenergia).

Rahastusse investeeringu tegemiseks kirjutavad Leedu ja INVEGA alla rahastamislepingule (või olemasoleva fondifondi lepingu muudatusele), mis sisaldab järgmist sisu:

2.Seotud investeerimisstrateegia põhinõuded, mis hõlmavad järgmist:

a.Finantstoote ja rahastamiskõlblike lõplike abisaajate kirjeldus.

b.Nõue, et kõik toetatavad investeeringud on rahaliselt elujõulised.

c.Nõue järgida olulise kahju ärahoidmise põhimõtet, nagu on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01).

d.Nõue, et rahastu lõplikud abisaajad ei saa samade kulude katmiseks toetust muudest liidu vahenditest.

4.Seire-, auditi- ja kontrollinõuded, sealhulgas:

a.Rakenduspartneri järelevalvesüsteemi peamiste põhimõtete kirjeldus, et anda aru kaasatud investeeringutest.

c.Kohustus kontrollida iga toimingu rahastamiskõlblikkust kooskõlas rahastamislepingus (või olemasoleva fondifondi lepingu muudatuses) sätestatud nõuetega enne toimingu rahastamise kohustuse võtmist.

d.Kohustus teha riskipõhiseid järelkontrolle kooskõlas INVEGA sisekontrollikavaga. Nende kontrollidega kontrollitakse i) INVEGA kontrollisüsteemide tõhusust, sealhulgas pettuste, korruptsiooni ja huvide konflikti avastamist; ii) põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ ja riigiabi eeskirjade järgimine; ning iii) järgitakse nõuet, et rahastu lõplikud abisaajad ei ole saanud toetust muudest liidu vahenditest samade kulude katmiseks. Audititega kontrollitakse ka tehingute seaduslikkust ja kohaldatava rahastamislepingu (või olemasoleva fondifondi lepingu muudatuse) tingimuste täitmist.

5.Rahastamisvahendi kliimainvesteeringute aruandlusnõuded 28 .

Meetme rakendamine lõpetatakse 31. augustiks 2026.

H.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Nr	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus ning selge määratlus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
204	H.3.1. Investeeringutoetus taastuvenergiajaamadele (päikese- ja tuuleenergia)	Eesmärk	Rahastamisleping (või olemasoleva fondifondi lepingu muudatus)	Rahastamislepingu (või olemasoleva fondifondi lepingu muudatuse) jõustumine				4. kv	2023	Rahastamislepingu (või olemasoleva fondifondi lepingu muudatuse) jõustumine.
205	H.3.1. Investeeringutoetus taastuvenergiajaamadele (päikese- ja tuuleenergia)	Eesmärk	Riikliku tugiasutuse kandideerimiskutse avaldamine	Konkursikutse avaldamine				3. kv	2024	INVEGA kuulutab välja projektikonkursi, et eraõiguslikud üksused (sealhulgas samas konkursikutses konkureerivad avaliku sektori asutused) esitaksid laenutaotlusi kooskõlas meetme kirjelduses täpsustatud nõuetega.
206	H.3.1. Investeeringutoetus taastuvenergiajaamadele (päikese- ja tuuleenergia)	Siht	Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud lepingud		%	0 %	20 %	2. kv	2025	INVEGA peab olema sõlminud lõplike toetusesaajatega õiguslikud rahastamislepingud summas, mis on vajalik vähemalt 20 % taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute kasutamiseks rahastusse (võttes arvesse haldustasusid).
207	H.3.1. Investeeringutoetus taastuvenergiajaamadele (päikese- ja tuuleenergia)	Siht	Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud lepingud		%	20 %	100 %	2. kv	2026	INVEGA on sõlminud lõplike toetusesaajatega õiguslikud rahastamislepingud summas, mis on vajalik taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute 100 % kasutamiseks rahastusse (võttes arvesse haldustasusid).
208	H.3.1. Investeeringutoetus taastuvenergiajaamadele (päikese- ja tuuleenergia)	Eesmärk	Taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute ümberpaigutamise lõpuleviimine rahastusse	Tunnistus või muu samaväärne tõend üleandmise kohta				2. kv	2026	Leedu kannab rahastu jaoks üle 549 130 737 eurot INVEGA-le.

2.Taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu

Leedu taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu on 3 849 237 823 eurot.

2. JAGU: RAHALINE TOETUS

1.Rahaline toetus

Artikli 2 lõikes 2 osutatud osamaksed korraldatakse järgmiselt.

1.1.Esimene osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (Reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi
21	B.1.1 Säästvama elektri tootmine riigis	Eesmärk	Selliste õigusaktide jõustumine, millega parandatakse institutsioonilisi ja õiguslikke mehhanisme, et edendada elektrienergia tootmist taastuvatest energiaallikatest, selle ülekandmist ja tarbimist
28	B.1.2 Liikumine keskkonda saastamata	Eesmärk	Sellise õigusliku raamistiku jõustumine, millega kehtestatakse menetlus energiatõhususe ja keskkonnakaitse nõuete kindlaksmääramiseks maanteesõidukite ostmisel ja kohustuslikel juhtudel
29	B.1.2 Liikumine keskkonda saastamata	Eesmärk	Luuakse ja toimib säästva liikuvuse fond, millest rahastatakse alternatiivkütuste ja sõidukitaristu arendamist.
37	B.1.2 Liikumine keskkonda saastamata – B.1.2.3. Sõidukite laadimise / alternatiivse kütuse tankimise taristu paigaldamine	Eesmärk	Elektrisõidukite üldkasutatavate ja poolavalike laadimispunktide teabesüsteemi kasutuselevõtmine
43	B.1.2 Liikumine keskkonda saastamata – B.1.2.3. Sõidukite laadimise / alternatiivse kütuse tankimise taristu paigaldamine	Eesmärk	Elektrilaadimise infrastruktuurivõrgu integreerimise tegevuskava vastuvõtmine
44	B.1.2 Liikumine keskkonda saastamata – B.1.2.4. Toetus taastuvatest energiaallikatest pärit kütuste (biometaan, teise põlvkonna vedelad biokütused transpordisektoris ja saastevaba vesinik) kohaliku tootmise suurendamiseks	Eesmärk	Taastuvkütuse arvestusüksuste IT-süsteemi kasutuselevõtmine
70	C.1.3 Kliendikesksed teenused	Eesmärk	Avatud andmete ja digipöörde pädevuskeskuse käivitamine
83	C.1.5 Samm edasi 5G suunas – C.1.5.1. 5G tegevuskava	Eesmärk	Raadiosageduste eraldamine 5G-võrkude kasutuselevõtuks
84	C.1.5 Samm edasi 5G suunas – C.1.5.1. 5G tegevuskava	Eesmärk	Elektroonilise side infrastruktuuri kiiremat paigaldamist võimaldavate asjakohaste õigusaktide muudatuste jõustumine
89	C.1.5 Samm edasi 5G suunas – C.1.5.3. Innovatsioon liikuvuse valdkonnas	Eesmärk	Pädeva asutuse määramine transpordi innovatsioonimeetmete haldamiseks
91	D.1.1. Ajakohane üldharidus – võistlevate pädevuste alusraamistik D.1.1.1: Hariduse kvaliteedi parandamine	Eesmärk	Kooliharidusprogramme rakendavate haridusasutuste tegevuse kvaliteedi välishindamise metoodikat käsitleva õigusakti jõustumine
93	D.1.1. Ajakohane üldharidus – võistlevate pädevuste alusraamistik D.1.1.2. Koolivõrgu ümberkorraldamine	Eesmärk	Ametlike haridusprogrammidega tegelevate koolide võrgustiku loomise eeskirja muudatuste jõustumine
94	D.1.1. Ajakohane üldharidus – võistlevate pädevuste alusraamistik D.1.1.2. Koolivõrgu ümberkorraldamine	Eesmärk	Kohalike omavalitsuste koostatud ja heaks kiidetud üldhariduskoolide võrgustiku ümberkujundamise kavad vastavalt hiljuti heaks kiidetud eeskirjadele, mis käsitlevad formaalharidusprogramme rakendavate koolide võrgustiku arendamist
95	D.1.1. Ajakohane üldharidus – võistlevate pädevuste alusraamistik D.1.1.3: Aastatuhande kooli programm	Eesmärk	Aastatuhande kooli arenguprogrammi käsitlevate õigusaktide jõustumine
105	D.1.1. Ajakohane üldharidus – võistlevate pädevuste alusraamistik D.1.1.7: Alushariduse ja lapsehoiu parandamine	Eesmärk	Uuring, milles käsitletakse väikelaste hariduse infrastruktuuri arendamise teostatavust omavalitsustes
110	D.1.3. Kutsenõustamise süsteem pakkumise ja nõudluse tasakaalustamiseks tööturul	Eesmärk	Kutsenõustamise süsteemi reguleerivat korda käsitleva valitsuse resolutsiooni jõustumine
112	D.1.4. Rohe- ja digipöörde jaoks vajalike oskuste omandamine kutseõppe raames D.1.4.1 Kutseõppe edendamise riiklik platvorm	Eesmärk	Kutseõpet edendava riikliku platvormi loomist käsitlevate õigusaktide jõustumine
116	D.1.4. Rohe- ja digipöörde jaoks vajalike oskuste omandamine kutseõppe raames D.1.4.3: Õpipoisiõpe ja töölõppimine	Eesmärk	Selliste õigusaktide jõustumine, millega luuakse õpipoisiõppe ja töölõppimise toetuskava
126	E.1.1. Kvaliteetne kõrgharidus ja tugevad kõrgharidusasutused – E.1.1.4. Süstemaatiline teadus- ja arendustegevuse edendamine kõrgharidusasutustes ja teadusuuringute analüüs	Eesmärk	Teaduspoliitika rakendusasutuse loomist käsitleva õigusakti jõustumine
127	E.1.2. Innovatsioonipoliitika tõhus rakendamine, suurem nõudlus innovatsiooni järele, väljaarendatud idufirmade ökosüsteem ja keskkonnahoidliku innovatsiooni arendamine – E.1.2.1. Innovatsioonipoliitika tõhus rakendamine üheainsa innovatsiooni edendava asutuse loomise ja olemasolevate asutuste võrgustiku optimeerimise kaudu	Eesmärk	Jõustub valitsuse resolutsioon, millega asutatakse innovatsiooniagentuur ja antakse sellele üle teiste ametite innovatsiooni edendamise ülesanded
128	E.1.2 Innovatsioonipoliitika tõhus rakendamine, suurem nõudlus innovatsiooni järele, väljaarendatud idufirmade ökosüsteem ja keskkonnahoidliku innovatsiooni arendamine – E.1.2.1. Innovatsioonipoliitika tõhus rakendamine üheainsa innovatsiooni edendava asutuse loomise ja olemasolevate asutuste võrgustiku optimeerimise kaudu	Eesmärk	Innovatiivset tegevust käsitlevate läbivaadatud õigusaktide jõustumine
132	E.1.3. Teadus- ja innovatsioonialased ühismissioonid aruka spetsialiseerumise valdkonnas – E.1.3.1. Aruka spetsialiseerumise prioriteetide kindlaksmääramine	Eesmärk	Läbivaadatud aruka spetsialiseerumise kontseptsiooni jõustumine
142	F.1.2. Õiglasem ja majanduskasvu soodustavam maksusüsteem – F.1.2.1. Selliste maksuvabastuste ja erimaksukordade kaotamine, mis ei ole tõhusad, ei kajasta enam riiklikke prioriteete või ei ole kooskõlas rohelise kokkuleppega	Eesmärk	Parlamendile esitatud ettepanekud, mis põhinevad põhjalikul analüüsil maksuvabastuste ja erimaksukordade tühistamise kohta
144	F.1.2. Õiglasem ja majanduskasvu soodustavam maksusüsteem – F.1.2.2. 2. allmeede: Maksubaasi edasine laiendamine allikatele, mis ei takista majanduskasvu	Eesmärk	Ettepanekute esitamine keskkonnamaksude ja muude majanduskasvu vähem kahjustavate allikate maksustamise laiendamiseks parlamendile esitatud põhjaliku analüüsi alusel
146	F.1.2. Õiglasem ja majanduskasvu soodustavam maksusüsteem – F.1.2.3. Hinnang maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete tõhususele vaesuse ennetamisel ja sissetulekute ebavõrdsuse vähendamisel	Eesmärk	Uuringu „Isiku tulumaksu ja sotsiaalkindlustusmaksete tõhusus vaesuse ja sissetulekute ebavõrdsuse vähendamisel“ tulemuste esitamine
152	F.1.3. Riigi eelarve pikaajaline jätkusuutlikkus ja läbipaistvus – F.1.3.4. Avaliku ja erasektori partnerluse tugevdamine	Eesmärk	Avaliku ja erasektori partnerluse ettevalmistamise ja rakendamise eeskirjade muudatuste jõustumine
155	F.1.4. Maksukuulekuse parandamine – F.1.4.1. Kasutatud sõidukitega kauplemise suurem läbipaistvus	Eesmärk	Maksuamet ja toll hangivad sõidukiomanike kohta andmeid sõidukiomanike registreerimissüsteemist
168	F.1.6. Arukas maksuhaldus, et vähendada kiiremini käibemaksu alalaekumist – F.1.6.3. Maksuameti äriprotsesside robotiseerimine	Eesmärk	Maksuameti kahe äriprotsessi automatiseerimise lõpuleviimine
179	F.1.9. Auditite ja kontrollide andmekogu süsteem	Eesmärk	Auditite ja kontrollide andmekogu süsteem taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise järelevalveks vajalik teave
182	G.1.1. Garanteeritud miinimumsissetuleku kaitse – G.1.1.2. Täiendavad meetmed sotsiaalhüvitiste piisavuse ja kestlikkuse suurendamiseks	Eesmärk	Selliste õigusaktide jõustumine, millega kehtestatakse täiendav hüvitis puudega ja eakatele üksikutele inimestele
185	G.1.1. Garanteeritud miinimumsissetuleku kaitse – G.1.1.3. Sotsiaalhoolekande akrediteerimine	Eesmärk	Akrediteeritud sotsiaalhoolekandeteenuste osutamise nõudeid käsitlevate õigusaktide jõustumine
186	G.1.2. Kliendikeskne tööhõive toetamine – G.1.2.1. Tööturuasutuste tööprotsesside optimeerimine ja parandamine, et tagada süsteemne kliendikeskne lähenemine	Eesmärk	Tööturuasutuse tööprotsesse reguleerivate õigusaktide jõustumine
188	G.1.2. Kliendikeskne tööhõive toetamine – G.1.2.2. Tööhõive toetamise meetmete ulatuse ja mitmekesisuse suurendamine, digi- ja rohepöörde eesmärkide saavutamisele kaasaaitamine ning ringmajanduse edendamine	Eesmärk	Selliste õigusaktide jõustumine, millega reguleeritakse tööhõive toetussüsteemi katsemeetmete rakendamiseks (Ettevõtluse edendamine ja kõrge lisandväärtusega kvalifikatsioone ja oskusi andva õppe toetamine, keskendudes digi- ja rohepöördele)
		Osamakse summa	649 543 707 EUROT

1.2.Teine osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (Reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi
2	A.1.1. Teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine ning innovatsiooni edendamine A.1.1.2. Digitaalse tervishoiusüsteemi arendamine, et hõlbustada terviseandmete teisest kasutamist	Eesmärk	Terviseandmete teisest kasutamist reguleeriva õigusakti jõustumine
57	B.1.4 Kasvuhoonegaaside heite sidumise suurendamine	Eesmärk	Jõustuvad õigusaktid, millega reguleeritakse märgalade (turbaalade) taastamist ning nende edasist kaitset ja säästvat kasutamist
64	C.1.2 Andmehalduse ja avatud andmete tõhususe tagamine	Eesmärk	Tõhusat andmetöötlust käsitlevate õigusaktide jõustumine.
80	C.1.4 Innovatiivsete tehnoloogiliste lahenduste eeltingimused ettevõtluses ja igapäevaelus – C.1.4.4. Ettevõtete loomise ja digitaalse innovatsiooni rahastamise vahendid	Eesmärk	Pakkumiskutse avaldamine ja rahastamistingimuste heakskiitmine uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste arendamiseks ja kasutuselevõtuks ettevõtluses
92	D.1.1. Ajakohane üldharidus – võistlevate pädevuste alusraamistik D.1.1.1: Hariduse kvaliteedi parandamine	Eesmärk	Muudetud eel-, alg-, põhi- ja keskharidusprogrammide (õppekava) jõustumine
107	D.1.2. Täiskasvanute võimalus arendada oma oskusi ja nende kvalifikatsiooni tunnustamine	Eesmärk	Täiskasvanuhariduse seaduse jõustumine, millega luuakse koordineeritud elukestva õppe süsteem ja sätestatakse selle toimimise põhimõtted
201	H.1.3. Taastuvenergia tootmisvõimsuse suurendamine H.1.3.1. Taastuvenergia arendajate investeerimiskeskkonna parandamine ja Leedu energiasüsteemi modelleerimisuuringu ettevalmistamine	Eesmärk	Taastuvenergia arendajate investeerimiskeskkonna parandamist käsitlevate õigusaktide jõustumine
1	A.1.1. Teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine ning innovatsiooni edendamine A.1.1.1. Kiirabiteenuste korraldamist, haldamist ja osutamist reguleeriv õigusraamistik	Eesmärk	Muudetud tervishoiuasutuste seaduse, Leedu Vabariigi tervishoiusüsteemi seaduse ja sellega seotud õigusaktide jõustumine
3	A.1.1. Teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine ning innovatsiooni edendamine A.1.1.3. Üldarstiabi arendamise tegevuskava 2016–2025	Eesmärk	Üldarstiabi arendamist käsitleva ajakohastatud tegevuskava (2016–2025) vastuvõtmine
27	B.1.1 Säästvama elektri tootmine riigis – B.1.1.3 Muu elektrisalvestustaristu paigaldamine	Siht	Uute elektrisalvestusrajatiste ülesseatud võimsus (MW)
50	B.1.3 Hoonete renoveerimise kiirendamine ja säästev linnakeskkond – B.1.3.2. Hoonete renoveerimise koordineerimise ja tehnilise abi hõlbustamise vahendid	Eesmärk	Luuakse ja lükatakse käima hoonete renoveerimise pädevuskeskus
76	C.1.4 Innovatiivsete tehnoloogiliste lahenduste eeltingimused ettevõtluses ja igapäevaelus – C.1.4.2. Kultuurivaramu digiteerimine ja juurdepääs sellele varamule	Siht	Digitaalsete ja digiteeritud kultuurivarade omanikega sõlmitud lepingud ressursside avamiseks ja kasutajatele kättesaadavaks tegemiseks
99	D.1.1. Ajakohane üldharidus – võistlevate pädevuste alusraamistik D.1.1.4: Pedagoogilise personali pädevuse tugevdamine	Eesmärk	Jõustub õigusakt, millega kehtestatakse pedagoogilise personali riiklike kvalifikatsiooni arendamise programmide ettevalmistamise ja rakendamise nõuded.
115	D.1.4. Rohe- ja digipöörde jaoks vajalike oskuste omandamine kutseõppe raames D.1.4.2: Oskuste hindamine	Eesmärk	Kutseõppe tippkeskusi käsitleva kutseõppe seaduse muudatuse jõustumine
129	E.1.2. Innovatsioonipoliitika tõhus rakendamine, suurem nõudlus innovatsiooni järele, väljaarendatud idufirmade ökosüsteem ja keskkonnahoidliku innovatsiooni arendamine – E.1.2.1. Innovatsioonipoliitika tõhus rakendamine üheainsa innovatsiooni edendava asutuse loomise ja olemasolevate asutuste võrgustiku optimeerimise kaudu	Eesmärk	Ettevõtete teadus- ja arendustegevusse investeerimise stiimulite uuendatud raamistiku jõustumine
147	F.1.2. Õiglasem ja majanduskasvu soodustavam maksusüsteem – F.1.2.3. Hinnang maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete tõhususele vaesuse ennetamisel ja sissetulekute ebavõrdsuse vähendamisel	Eesmärk	Üksikisiku tulumaksu ja sotsiaalkindlustusmakseid käsitlevate õigusaktide muudatuste jõustumine, pidades silmas et need jõustuvad kõige varem 2024. aastal
158	F.1.4. Maksukuulekuse parandamine – F.1.4.3. Sularaha kasutamise piiramine	Eesmärk	Selliste õigusaktide jõustumine, millega piiratakse sularahamakseid riskantsetes majandussektorites ja/või üksikute tehinguliikide puhul
180	G.1.1. Garanteeritud miinimumsissetuleku kaitse – G.1.1.1. Miinimumsissetuleku kava ja sellega seotud õigusaktide muudatuste uuring	Eesmärk	Miinimumsissetuleku tagamise skeemi piisavust käsitleva uuringu lõpuleviimine
184	G.1.1. Garanteeritud miinimumsissetuleku kaitse – G.1.1.2. Täiendavad meetmed sotsiaalhüvitiste piisavuse ja kestlikkuse suurendamiseks	Eesmärk	Pensionide indekseerimise mehhanismi muudatusi käsitlevate õigusaktide jõustumine
		Osamakse summa	221 820 028 EUROT

1.3.Kolmas osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (Reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi
4	A.1.1. Teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine ning innovatsiooni edendamine A.1.1.4. Riigi rahastatavate põhiliste tervishoiuteenuste osutamise mudeli kehtestamine	Eesmärk	Jõustub riigi rahastatavate tervishoiuteenuste osutamise põhimudel, millega luuakse võrdsed tingimused vajalike ja kvaliteetsete teenuste saamiseks ühiskonna sihtrühmadele, eriti haavatavatele ja sotsiaalselt tõrjutud rühmadele.
18	A.1.3. Tervishoiusüsteemi vastupidavuse süsteemne parandamine tööks hädaolukordades A.1.3.1. Tegevuskava, millega parandatakse tervishoiuasutuste koostööd ja ajakohastatakse taristut, et tulla paremini toime hädaolukordadega	Eesmärk	Jõustub tegevuskava, millega parandatakse tervishoiuasutuste koostööd ja ajakohastatakse taristut, et tulla paremini toime hädaolukordadega
58	B.1.5 Ringmajanduse suunas	Eesmärk	Jõustub ringmajandusele ülemineku tegevuskava
108	D 1.2. Täiskasvanute võimalus arendada oma oskusi ja nende kvalifikatsiooni tunnustamine	Eesmärk	Elukestva õppe ühtse kontaktpunkti teabesüsteemi kasutuselevõtmine
121	E.1.1. Kvaliteetne kõrgharidus ja tugevad kõrgharidusasutused – E.1.1.1. Kõrghariduse rahastamise ja üliõpilaste vastuvõtusüsteemide parandamine	Eesmärk	Selliste õigusaktide jõustumine, millega luuakse kõrgharidusasutustega sõlmitavate lepingute süsteem
122	E.1.1. Kvaliteetne kõrgharidus ja tugevad kõrgharidusasutused – E.1.1.1. Kõrghariduse rahastamise ja üliõpilaste vastuvõtusüsteemide parandamine – E.1.1.2. Kõrgharidusvõrgustiku tõhususe parandamine ülikoolide ja kolledžite ülesannete täpsustamise kaudu	Eesmärk	Muudetud teadusuuringute ja uuringute seaduse jõustumine, muutes kõrghariduse rahastamise ja kõrghariduses osalemise süsteemi
143	F.1.2. Õiglasem ja majanduskasvu soodustavam maksusüsteem – F.1.2.1. Selliste maksuvabastuste ja erimaksukordade kaotamine, mis ei ole tõhusad, ei kajasta enam riiklikke prioriteete või ei ole kooskõlas rohelise kokkuleppega	Eesmärk	Maksuvabastuste ja erimaksukordade kaotamist käsitlevate maksualaste õigusaktide muudatuste jõustumine
145	F.1.2. Õiglasem ja majanduskasvu soodustavam maksusüsteem – F.1.2.2. 2. allmeede: Maksubaasi edasine laiendamine allikatele, mis ei takista majanduskasvu	Eesmärk	Aktsiisi, keskkonna- ja omandimakse käsitlevate õigusaktide muudatuste jõustumine
156	F.1.4. Maksukuulekuse parandamine – F.1.4.2. Internetipõhise majandustegevuse õiglane maksustamine	Eesmärk	Jõustub õiguslik nõue, mille kohaselt peavad veebiplatvormide operaatorid koguma ja esitama maksuhaldurile andmeid veebiplatvormidel tehtud tehingute kohta
183	G.1.1. Garanteeritud miinimumsissetuleku kaitse – G.1.1.2. Täiendavad meetmed sotsiaalhüvitiste piisavuse ja kestlikkuse suurendamiseks	Eesmärk	Töötuskindlustust käsitleva sotsiaalkindlustusseaduse muudatuse jõustumine, millega suurendatakse töötuskindlustussüsteemi katvust
5	A.1.1. Teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine ning innovatsiooni edendamine A.1.1.5. Tervishoiutöötajate töötingimuste ja kutsekvalifikatsiooni parandamine	Eesmärk	Tervishoiutöötajate töötingimuste ja kutsekvalifikatsiooni parandamist käsitleva õigusakti jõustumine
69	C.1.3 Kliendikesksed teenused	Eesmärk	Innovatiivsete lahenduste ja vahendite pakkumiskutse avaldamine, et tagada puuetega inimestele paremad suhtlusvõimalused
151	F.1.3. Riigi eelarve pikaajaline jätkusuutlikkus ja läbipaistvus – F.1.3.3. Munitsipaaltulude struktuuri parandamine	Eesmärk	Munitsipaaleelarve tulude kindlaksmääramise metoodika seaduse muudatuse jõustumine ning munitsipaaleelarve näitajate süstemaatilise võrdluse tulemuste avaldamine ja munitsipaalsuutlikkuse hindamine tulude kogumiseks
177	F.1.8. Trahvide maksmise ühtne liides	Eesmärk	Õigusaktide muudatuste vastuvõtmine, mis võimaldavad riigi maksuametil hallata enamikku trahve ja majandussanktsioone
6	A.1.1. Teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine ning innovatsiooni edendamine A.1.1.6. Piirkondliku koostöö mudelil põhineva personaalmeditsiini asutuste võrgustiku loomine	Eesmärk	Selliste õigusaktide jõustumine , mis käsitlevad personaalmeditsiini asutuste võrgustiku loomist ja reguleerimist, mis põhinevad tippkeskuste ja piirkondliku koostöö mudelil
48	B.1.3 Hoonete renoveerimise kiirendamine ja säästev linnakeskkond – B.1.3.1. Hoonete renoveerimispakettide ja -standardite ajakohastamine ja praktiline katsetamine ning säästvate linnade arendamise metoodika väljatöötamine	Eesmärk	Jõustuvad järgmised õigusaktid: a) pikaajalise hoonete renoveerimise strateegia rakenduskava; b) ehitustehnilise normi „Hoonete energiatõhususe projekteerimine ja sertifitseerimine“ muudatus, heaks kiidetud keskkonnaministri 11. novembri 2016. aasta käskkirjaga nr D1-754; c) Keskkonnaministri käskkirjaga heaks kiidetud säästva linnaarengu suunised d) ehitustehnilise normi CTR 2.05.07:2005 „Puitkonstruktsioonide projekt“ muudatus, heaks kiidetud keskkonnaministri 10. veebruari 2005. aasta käskkirjaga nr D1-79.
60 a	C.1.1a Avaliku infotehnoloogia juhtimise ümberkujundamine – riikliku küberturvalisuse arendamine	Eesmärk	Küberturvalisuse arendamise programmi vastuvõtmine.
106	D.1.1. Ajakohane üldharidus – võistlevate pädevuste alusraamistik D.1.1.7: Alushariduse ja lapsehoiu parandamine	Eesmärk	Koolieelse õppe kava kriteeriumeid (suuniseid) käsitleva õigusakti jõustumine
153	F.1.3. Riigi eelarve pikaajaline jätkusuutlikkus ja läbipaistvus – F.1.3.4. Avaliku ja erasektori partnerluse tugevdamine	Eesmärk	Seadusandliku paketi jõustumine, millega luuakse tõhustatud raamistik strateegiliste ja pikaajaliste avaliku ja erasektori partnerluste kasutamiseks
154	F.1.3. Riigi eelarve pikaajaline jätkusuutlikkus ja läbipaistvus – F.1.3.5. Riiklike arenguasutuste konsolideerimine	Eesmärk	Jõustub valitsuse resolutsioon, millega kaotatakse kolme asutuse riikliku arenguasutuse staatus ja jäetakse see ühele asutusele
		Osamakse summa	452 534 313 EUROT

1.4.Neljas osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (Reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi
15	A.1.2. Pikaajalise hoolduse teenuste reform A.1.2.1. Pikaajalise hoolduse mudeli vastuvõtmine	Eesmärk	Pikaajalise hoolduse mudeli rakendamist reguleerivate õigusaktide jõustumine
67	C.1.2 Andmehalduse ja avatud andmete tõhususe tagamine	Siht	Andmevahetusvahendi kasutuselevõtmine
68	C.1.3 Kliendikesksed teenused	Eesmärk	Puuetega inimeste teavitamist käsitleva muudetud määruse jõustumine
124	E.1.1. Kvaliteetne kõrgharidus ja tugevad kõrgharidusasutused – E.1.1.3. Kõrgharidusasutuste rahvusvahelise konkurentsivõime tugevdamine	Siht	Kõrgharidusasutuste lõpetatud rahvusvahelistumise projektide arv
150	F.1.3. Riigi eelarve pikaajaline jätkusuutlikkus ja läbipaistvus – F.1.3.2. Kulude läbivaatamine	Eesmärk	Eelarvekulude põhjaliku läbivaatamise lõpuleviimine
157	F.1.4. Maksukuulekuse parandamine – F.1.4.2. Internetipõhise majandustegevuse õiglane maksustamine	Eesmärk	Maksuamet saab üksikasjalikke andmeid veebiplatvormidel tehtud tehingute kohta
169	F.1.6. Arukas maksuhaldus, et vähendada kiiremini käibemaksu alalaekumist – F.1.6.4. Maksumärkide digiteerimine	Eesmärk	Alkohoolsete jookide füüsiliste maksumärkide digilahendustega asendamise katseprojekti lõpuleviimine
181	G.1.1. Garanteeritud miinimumsissetuleku kaitse – G.1.1.1. Miinimumsissetuleku kava ja sellega seotud õigusaktide muudatuste uuring	Eesmärk	Miinimumsissetuleku kaitset reguleerivate asjaomaste õigusaktide muudatuste jõustumine
79	C.1.4 Innovatiivsete tehnoloogiliste lahenduste eeltingimused ettevõtluses ja igapäevaelus – C.1.4.3. Digiõppe sisu väljatöötamine ja ressursside pakkumine	Siht	Digiõppevahendite kasutuselevõtmine
103	D.1.1. Ajakohane üldharidus – võistlevate pädevuste alusraamistik D.1.1.6: Digiõppe ümberkujundamine	Siht	Digipädevuse parandamise kursuse läbinud kõrgkooliõpetajate arv
104	D.1.1. Ajakohane üldharidus – võistlevate pädevuste alusraamistik D.1.1.6: Digiõppe ümberkujundamine	Siht	IT-õpetajana kvalifitseeritud õpetajate arv, kes omandasid IT magistrikraadi
148	F.1.3. Riigi eelarve pikaajaline jätkusuutlikkus ja läbipaistvus – F.1.3.1. Eelarveraamistiku parandamine	Eesmärk	Keskpika perioodi eelarvestamise metoodika, põhikulude arvutamise metoodika ja riigieelarve läbivaatamisega seotud eelarvestruktuuri seaduse muudatuste jõustumine.
81	C.1.4 Innovatiivsete tehnoloogiliste lahenduste eeltingimused ettevõtluses ja igapäevaelus – C.1.4.4. Ettevõtete loomise ja digitaalse innovatsiooni rahastamise vahendid	Siht	Ettevõtete loomist ja digitaalset innovatsiooni soodustavate rahaliste stiimulite kohta sõlmitud lepingute jõustumine
139	F.1.1. Tõhus avalik sektor – F.1.1.2 tsentraalse koolitussüsteemi loomine pädevuste arendamiseks avalikus sektoris	Eesmärk	Strateegilised suunised ja koolitusmoodul
149	F.1.3. Riigi eelarve pikaajaline jätkusuutlikkus ja läbipaistvus – F.1.3.1. Eelarveraamistiku parandamine	Eesmärk	Sellise valitsuse resolutsiooni jõustumine, millega kiidetakse heaks esimene üksikasjalik keskpika perioodi eelarveprojekt ajavahemikuks 1. jaanuarist 2025 kuni 31. detsembrini 2027
159	F.1.4. Maksukuulekuse parandamine – F.1.4.4. Finantskirjaoskusega tulevased maksumaksjad	Siht	Nende esimese kuni kaheteistkümnenda klassi õpilaste arv, kes said maksefunktsiooniga e-õpilase kaardi.
160	F.1.4. Maksukuulekuse parandamine – F.1.4.4. Finantskirjaoskusega tulevased maksumaksjad	Siht	Äsja loodud või ajakohastatud mittesularahaliste maksete taristuga koolide (alg-, põhi- ja keskkoolid ning gümnaasiumid) arv
		Osamakse summa	199 638 025 EUROT

1.5.Viies osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (Reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi
10	A.1.1. Teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine ning innovatsiooni edendamine A.1.1.9. Tervishoiutöötajate pädevusplatvormi loomine	Eesmärk	Tervishoiutöötajate pädevusplatvormi loomine
34	B.1.2 Liikumine keskkonda saastamata – B.1.2.2. Toetus heiteta ühistranspordisõidukite ostmiseks	Eesmärk	Linnadevahelise liikumiskeskkonna süsteemi reformi jõustumine
55	B.1.4 Kasvuhoonegaaside heite sidumise suurendamine	Siht	Taassoostatud turbaala
65	C.1.2 Andmehalduse ja avatud andmete tõhususe tagamine	Siht	Andmehaldusmudeli kasutuselevõtmine
102	D.1.1. Ajakohane üldharidus – võistlevate pädevuste alusraamistik D.1.1.6: Digiõppe ümberkujundamine	Siht	Nende õpetajate arv, kes on lõpetanud parema digipädevuse kursuse
111	D.1.3. Kutsenõustamise süsteem pakkumise ja nõudluse tasakaalustamiseks tööturul	Siht	Koolides teenuseid osutavate kutsenõustajate arv
125	E.1.1. Kvaliteetne kõrgharidus ja tugevad kõrgharidusasutused – E.1.1.3. Kõrgharidusasutuste rahvusvahelise konkurentsivõime tugevdamine	Siht	Välisüliõpilaste integreerimise toetust saanud isikute arv
148 a	F.1.3. Riigi eelarve pikaajaline jätkusuutlikkus ja läbipaistvus – F.1.3.1. Eelarveraamistiku parandamine	Eesmärk	Strateegilise juhtimise infosüsteemi keskpika perioodi eelarvestamise automatiseerimise vahendi kasutuselevõtmine
162	F.1.4. Maksukuulekuse parandamine – F.1.4.5. Ehitussektori suurem läbipaistvus	Eesmärk	Digivahendite kasutuselevõtt ehitussektoris töötavate isikute reaalajas registreerimiseks ja ehitusplatsil ebaseaduslikult töötavate isikute tuvastamiseks
172	F.1.6. Arukas maksuhaldus, et vähendada kiiremini käibemaksu alalaekumist – F.1.6.6. Maksuameti ja Leedu tolli töötajate pädevuse parandamine	Eesmärk	Maksuameti ja tolli töötajate ning tolli klientide maksu- ja tollihalduse pädevuse tulemuslikuks haldamiseks vajalike vahendite kasutuselevõtt
175	F.1.7. E-dokumentide ökosüsteemi arendamine – F.1.7.1. 1. allmeede. E-kviitungite väljastamist võimaldava lahenduse väljatöötamine	Eesmärk	Tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtt, et võimaldada e-kviitungite praktilist kasutamist äriprotsessides
197	H.1.2. Edendada heiteta siseveetranspordi sõidukite ostmist	Eesmärk	Mitteiseliikuva praami ostmine ja tarnimine
198	H.1.2. Edendada heiteta siseveetranspordi sõidukite ostmist	Eesmärk	100 % elektrikraana ostmine ja tarnimine
25	B.1.1 Säästvama elektri tootmine riigis – B.1.1.2 Maismaa taastuvenergiajaamade (päikese- ja tuuleenergia) ja individuaalsete hoidlate ehitamise toetamine	Siht	Taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia uue (individuaalse) salvestusvõimsuse loomine (MWh)
40	B.1.2 Liikumine keskkonda saastamata – B.1.2.3. Sõidukite laadimise / alternatiivse kütuse tankimise taristu paigaldamine	Siht	Eralaadimispunktide teenuse kasutuselevõtmine
62	C.1.1 Avaliku sektori infotehnoloogia juhtimise ümberkujundamine	Siht	Riigi infotehnoloogiateenuste osakond osutab IT-teenuseid Leedu Vabariigi valitsuse resolutsiooniga nr 498 kindlaks määratud eelarveasutustele konsolideeritud alusel.
71	C.1.3 Kliendikesksed teenused	Siht	Puuetega inimestele pakutavate digitaalsete avalike teenuste kasutuselevõtt
135	E.1.3. Teadus- ja innovatsioonialased ühismissioonid aruka spetsialiseerumise valdkonnas – E.1.3.3. Teadusringkondade ja ettevõtete õhutamine osalema ELi teadusuuringute ja innovatsiooni programmis „Euroopa horisont“ ja muudes rahvusvahelistes rahastamisprogrammides	Siht	Rahastatud projektid ja nõustamisteenused programmi „Euroopa horisont“ võimalikele osalejatele, kes töötavad kõrgharidusasutustes ja VKEdes
202	H.1.3. Taastuvenergia tootmisvõimsuse suurendamine H.1.3.2. Toetus maismaa taastuvenergiajaamade ehitamiseks (päikese- ja tuuleenergia)	Siht	Uue taastuvenergiaallikatest elektrienergia tootmise võimsuse (MW) loomine
		Osamakse summa	199 638 025 EUROT

1.6.Kuues osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (Reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi
8	A.1.1. Teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine ning innovatsiooni edendamine A.1.1.8. Genoomi võrdlusandmete representatiivse kogu loomine tervishoiuprojekti „Genome Europe“ raames	Siht	Kogu inimgenoomi järjestuskatsete arv
11	A.1.1. Teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine ning innovatsiooni edendamine A.1.1.10. Tervishoiuteenuste kvaliteedi hindamise mudeli väljatöötamine	Siht	Leedu riikliku tervishoiusüsteemi kuvapaneeli kaasatud tervishoiuasutuste osakaal, mis põhineb tulemusnäitajate kogumil
16	A.1.2. Pikaajalise hoolduse teenuste reform A.1.2.2. Pikaajalise hoolduse teenuste osutamiseks vajaliku personali suurendamine ja taristu suutlikkuse tugevdamine	Siht	Ambulatoorset pikaajalist hooldust saavate patsientide osakaal (%)
22	B.1.1 Säästvama elektri tootmine riigis – B.1.1.1 Ettevalmistavad sammud avamere tuuleenergia taristu arendamiseks	Eesmärk	Avamere tuuleparkide arendamise ja taristu paigaldamise ettevalmistustööde tegemine ja nende lõpuleviimine
31	B.1.2. Liikumine keskkonda saastamata – B.1.2.1. Toetus keskkonnasõbralike sõidukite ostmiseks avalikus sektoris ja ettevõtetes	Siht	Leedus ostetud ja registreeritud keskkonnasõbralike transpordivahendite arv
35	B.1.2 Liikumine keskkonda saastamata – B.1.2.2. Toetus heiteta ühistranspordisõidukite ostmiseks	Siht	Elektri- ja vesinikkütusega ühistranspordisõidukite (busside) tarnimine
38	B.1.2 Liikumine keskkonda saastamata – B.1.2.3. Sõidukite laadimise / alternatiivse kütuse tankimise taristu paigaldamine	Siht	Kaubaveo ja busside üldkasutatavate laadimispunktide ja väga suure võimsusega laadimisjaamade teenuse kasutuselevõtmine
53	B.1.3 Hoonete renoveerimise kiirendamine ja säästev linnakeskkond – B.1.3.4. Toetus hoonete kiiremaks renoveerimiseks kooskõlas hoonete ajakohastatud renoveerimisstandarditega	Siht	Renoveeritud kortermajade pindala
96	Ajakohane üldharidus – võistlevate pädevuste alusraamistik D.1.1.3: Aastatuhande kooli programm	Siht	Tegevuse kvaliteedi parandamiseks toetust saavate koolide arv
190	G.1.2. Kliendikeskne tööhõive toetamine – G.1.2.2. Tööhõive toetamise meetmete ulatuse ja mitmekesisuse suurendamine, digi- ja rohepöörde eesmärkide saavutamisele kaasaaitamine ning ringmajanduse edendamine	Siht	Kvalifikatsiooni ja/või oskuste omandamiseks pakutaval koolitusel osalemise toetamise katseprojekti lõpuleviimine
51	B.1.3 Hoonete renoveerimise kiirendamine ja säästev linnakeskkond – B.1.3.2. Hoonete renoveerimise koordineerimise ja tehnilise abi hõlbustamise vahendid	Siht	Kolme infosüsteemi kasutuselevõtt ja teenuste osutamine hoonete renoveerimise kavandamiseks, renoveerimisprojektide haldamiseks ja Leedu hoonete andmepank
176	F.1.7. E-dokumentide ökosüsteemi arendamine – F.1.7.2. 2. allmeede. Lahenduse loomine rahvusvaheliste e-saadetiste võimaldamiseks	Eesmärk	Tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtt, et võimaldada rahvusvaheliste e-saadetiste praktilist kasutamist äriprotsessides
		Osamakse summa	89 349 768 EUROT

1.7.Seitsmes osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (Reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi
7	A.1.1. Teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine ning innovatsiooni edendamine A.1.1.7. Uudsete ravimeetodite keskuse loomine	Eesmärk	Uudsete ravimeetodite keskuse loomine
12	A.1.1. Teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine ning innovatsiooni edendamine A.1.1.11. Tervishoiusektori digiteerimine	Siht	Tervishoiuga seotud elektroonilisi teenuseid saava riigi elanikkonna osakaal
13	A.1.1. Teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine ning innovatsiooni edendamine A.1.1.11. Tervishoiusektori digiteerimine	Siht	E-tervise tooteid kasutavate ambulatoorsete ja statsionaarsete tervishoiuasutuste osakaal
19	A.1.3. Tervishoiusüsteemi vastupidavuse süsteemne parandamine tööks hädaolukordades A.1.3.2. Nakkushaiguste klastri eksperdikeskuste ajakohastamine	Siht	Selliste ajakohastatud tervishoiuasutuste arv, mille juurde kuuluvad nakkushaiguste klastri eksperdikeskused
20	A.1.3. Tervishoiusüsteemi vastupidavuse süsteemne parandamine tööks hädaolukordades A.1.3.3. Piirkondlike haiglate erakorralise meditsiini osakondade ja elustamisüksuste ajakohastamine	Siht	Ajakohastatud esmaabi-, elustamis- ja intensiivraviüksustega tervishoiuasutuste arv
30	B.1.2 Liikumine keskkonda saastamata	Eesmärk	Selliste õigusaktide jõustumine, millega kehtestatakse elektrooniline teemaksusüsteem, mis rajaneb põhimõtetel „kasutaja maksab“ ja „saastaja maksab“
45	B.1.2 Liikumine keskkonda saastamata – B.1.2.4. Taastuvatest energiaallikatest pärit kütuste (biometaan, teise põlvkonna vedelad biokütused transpordisektoris ja saastevaba vesinik) sektori arendamise toetamine	Siht	Uute biometaani tootmise rajatiste installeeritud koguvõimsus, MW
52	B.1.3 Hoonete renoveerimise kiirendamine ja säästev linnakeskkond – B.1.3.3. Selliste ehitustoodete ja -teenuste pakkumise edendamine, mis kiirendavad hoonete renoveerimist	Siht	Orgaanilistest materjalidest modulaarsete struktuuride tootmisvõimsus
78	C.1.4 Innovatiivsete tehnoloogiliste lahenduste eeltingimused ettevõtluses ja igapäevaelus – C.1.4.2. Kultuurivaramu digiteerimine ja juurdepääs sellele varamule	Siht	Puuetega inimestele kättesaadavaks tehtud digitaalsed (elektroonilised) ressursid
82	C.1.4 Innovatiivsete tehnoloogiliste lahenduste eeltingimused ettevõtluses ja igapäevaelus – C.1.4.5. IKT tippkeskus	Siht	Tippkeskuse töölehakkamine
85	C.1.5 Samm edasi 5G suunas – C.1.5.1. 5G tegevuskava	Siht	5G-teenuste kasutuselevõtt linnapiirkondades ning riikliku tähtsusega põhimaanteedel ja raudteeliinidel, lennujaamades ja meresadamates
123	E.1.1. Kvaliteetne kõrgharidus ja tugevad kõrgharidusasutused – E.1.1.2. Kõrgharidusvõrgustiku tõhususe parandamine ülikoolide ja kolledžite ülesannete täpsustamise kaudu	Siht	Kolledžite ümberkorraldamise projektide lõpetamine (uuendatud ülesanded)
133	E.1.3. Teadus- ja innovatsioonialased ühismissioonid aruka spetsialiseerumise valdkonnas – E.1.3.2. Ülesandepõhiste teadus- ja innovatsiooniprogrammide rakendamise toetamine aruka spetsialiseerumise valdkonnas	Siht	Tegutsevate tippkeskuste arv
163	F.1.4. Maksukuulekuse parandamine – F.1.4.5. Ehitussektori suurem läbipaistvus	Siht	Ehitusplatsil elektrooniliselt tuvastatavate töötajate osakaal töötajate koguarvust
164	F.1.5. Ettevõtjatele kättesaadavad vahendid maksejõuetusriski juhtimiseks	Eesmärk	Nelja digivahendi kasutuselevõtt, mis on välja töötatud ettevõtete maksejõuetuse riski juhtimiseks ja selle hõlbustamiseks
170	F.1.6. Arukas maksuhaldus, et vähendada kiiremini käibemaksu alalaekumist – F.1.6.5. Uued andmeanalüüsi vahendid ja tolli IT-süsteemide ajakohastamine	Eesmärk	Viie uue andmeanalüüsi meetodi kasutuselevõtmine olemasolevatest ja viiest uuest andmeallikast pärit andmete töötlemiseks
171	F.1.6. Arukas maksuhaldus, et vähendada kiiremini käibemaksu alalaekumist – F.1.6.5. Uued andmeanalüüsi vahendid ja tolli IT-süsteemide ajakohastamine	Siht	Loodud on liidesed andmeid, sõidukeid ja kaupu ning liikluskorraldussüsteeme haldavate väliste asutuste infosüsteemidega
173	F.1.6. Arukas maksuhaldus, et vähendada kiiremini käibemaksu alalaekumist – F.1.6.6. Maksuameti ja Leedu tolli töötajate pädevuse parandamine	Siht	Leedu tolli ja maksuameti koolitatud töötajad
174	F.1.7. E-dokumentide ökosüsteemi arendamine	Eesmärk	Elektrooniliste arveldusdokumentide ja nende maksuandmete (sularaharegistrite logid, e-kviitungid, rahvusvahelised elektroonilised saatekirjad) töötlemist käsitlevate õigusaktide jõustumine
187	G.1.2. Kliendikeskne tööhõive toetamine – G.1.2.1. Tööturuasutuste tööprotsesside optimeerimine ja parandamine, et tagada süsteemne kliendikeskne lähenemine	Siht	Tööturuasutuste digipöörde lõpuleviimine
199	H.1.2. Edendada heiteta siseveetranspordi sõidukite ostmist	Eesmärk	Elektrilaeva ostmine ja tarnimine
9	A.1.1. Teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine ning innovatsiooni edendamine A.1.1.8. Genoomi võrdlusandmete representatiivse kogu loomine tervishoiuprojekti „Genome Europe“ raames	Siht	Kogu inimgenoomi järjestuskatsete arv
14	A.1.1. Teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine ning innovatsiooni edendamine A.1.1.9. Tervishoiutöötajate pädevusplatvormi loomine	Siht	Nende tervishoiutöötajate osakaal, kelle tegevusluba on salvestatud ja digitaalselt jälgitud
17	A.1.2. Pikaajalise hoolduse teenuste reform A.1.2.2. Pikaajalise hoolduse teenuste osutamiseks vajaliku personali suurendamine ja taristu suutlikkuse tugevdamine	Siht	Ambulatoorset pikaajalist hooldust saavate patsientide osakaal (%)
41	B.1.2 Liikumine keskkonda saastamata – B.1.2.3. Sõidukite laadimise / alternatiivse kütuse tankimise taristu paigaldamine	Siht	Eralaadimispunktide teenuse kasutuselevõtmine
72	C.1.3 Kliendikesksed teenused	Siht	Puuetega inimesed kasutavad rahuldaval määral avalikke teenuseid
130	E.1.2. Innovatsioonipoliitika tõhus rakendamine, suurem nõudlus innovatsiooni järele, väljaarendatud idufirmade ökosüsteem ja keskkonnahoidliku innovatsiooni arendamine – E.1.2.2. Innovatsiooni nõudluse suurendamine Leedus, kasutades ära riigihangete potentsiaali – E.1.2.4. Keskkonnahoidliku innovatsiooni arengu edendamine	Siht	Rakendatud uuenduslike projektide arv
131	E.1.2. Innovatsioonipoliitika tõhus rakendamine, suurem nõudlus innovatsiooni järele, väljaarendatud idufirmade ökosüsteem ja keskkonnahoidliku innovatsiooni arendamine – E.1.2.3. Idufirmade ökosüsteemi arendamise edendamine	Siht	Investeeringuid saanud idufirmade arv
141	F.1.1. Tõhus avalik sektor – F.1.1.2 tsentraalse koolitussüsteemi loomine pädevuste arendamiseks avalikus sektoris	Siht	Digi-, finants-, analüütilisi või juhtimisoskusi käsitlevate koolituste arv
		Osamakse summa	172 317 410 EUROT

1.8.Kaheksas osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (Reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi
13 a	A.1.1. Teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine ning innovatsiooni edendamine A.1.1.11. Tervishoiusektori digiteerimine	Eesmärk	Digitaalse tervishoiusüsteemi arendamise tegevuskava
26	B.1.1 Säästvama elektri tootmine riigis – B.1.1.2 Maismaa taastuvenergiajaamade (päikese- ja tuuleenergia) ja individuaalsete hoidlate ehitamise toetamine	Siht	Taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia uue (individuaalse) salvestusvõimsuse loomine (MWh)
32	B.1.2. Liikumine keskkonda saastamata – B.1.2.1. Toetus keskkonnasõbralike sõidukite ostmiseks avalikus sektoris ja ettevõtetes	Siht	Leedus ostetud ja registreeritud keskkonnasõbralike transpordivahendite arv
33	B.1.2. Liikumine keskkonda saastamata – B.1.2.1. Toetus keskkonnasõbralike sõidukite ostmiseks avalikus sektoris ja ettevõtetes	Siht	Leedus toodetud (kokkupandud) ja moderniseeritud elektribusside arv
36	B.1.2 Liikumine keskkonda saastamata – B.1.2.2. Toetus heiteta ühistranspordisõidukite ostmiseks	Siht	Elektri- ja vesinikkütusega ühistranspordisõidukite (busside) tarnimine
39	B.1.2 Liikumine keskkonda saastamata – B.1.2.3. Sõidukite laadimise / alternatiivse kütuse tankimise taristu paigaldamine	Siht	Üldkasutatavate ja üldkasutatavate laadimispunktide ning väga suure võimsusega kauba- ja bussilaadimisjaamade teenuse kasutuselevõtmine
42	B.1.2 Liikumine keskkonda saastamata – B.1.2.3. Sõidukite laadimise / alternatiivse kütuse tankimise taristu paigaldamine	Siht	Üldkasutatavate surubiogaasi- ja vesinikutanklate kasutuselevõtt
46	B.1.2 Liikumine keskkonda saastamata – B.1.2.4. Taastuvatest energiaallikatest pärit kütuste (biometaan, teise põlvkonna vedelad biokütused transpordisektoris ja saastevaba vesinik) sektori arendamise toetamine	Siht	Vedelate teise põlvkonna biokütuste iga-aastane lisatoodang
47	B.1.2 Liikumine keskkonda saastamata – B.1.2.4. Taastuvatest energiaallikatest pärit kütuste (biometaan, teise põlvkonna vedelad biokütused transpordisektoris ja saastevaba vesinik) sektori arendamise toetamine	Siht	Toodetud saastevaba vesiniku üldkogus
54	B.1.3 Hoonete renoveerimise kiirendamine ja säästev linnakeskkond – B.1.3.4. Toetus hoonete kiiremaks renoveerimiseks kooskõlas hoonete ajakohastatud renoveerimisstandarditega	Siht	Renoveeritud kortermajade pindala
56	B.1.4 Kasvuhoonegaaside heite sidumise suurendamine	Siht	Taassoostatud turbaala
60b	C.1.1a Avaliku infotehnoloogia juhtimise ümberkujundamine – riikliku küberturvalisuse arendamine	Eesmärk	Riikliku küberturvalisuse seiresüsteemi loomine.
60c	C.1.1a Avaliku infotehnoloogia juhtimise ümberkujundamine – riikliku küberturvalisuse arendamine	Eesmärk	Suurem suutlikkus küberkuritegevust uurida
61	C.1.1 Avaliku sektori infotehnoloogia juhtimise ümberkujundamine	Siht	Riigi infotehnoloogiateenuste osakond osutab IT-teenuseid Leedu Vabariigi valitsuse resolutsiooniga nr 498 kindlaks määratud eelarveasutustele konsolideeritud alusel.
66	C.1.2 Andmehalduse ja avatud andmete tõhususe tagamine	Siht	Teaberessursside integreerimine andmejärve
73	C.1.3 Kliendikesksed teenused	Siht	Lõpuleviidud projektid teenuste digiteerimiseks ja osutatavate teenuste küpsusastme tõstmiseks
74	C.1.4 Innovatiivsete tehnoloogiliste lahenduste eeltingimused ettevõtluses ja igapäevaelus – C.1.4.1. Leedu keele tehnoloogiliste ressursside arendamine	Eesmärk	Leedu keele ressursside pakkumine tehisintellekti ja innovatiivse tehnoloogia arendamiseks
75	C.1.4 Innovatiivsete tehnoloogiliste lahenduste eeltingimused ettevõtluses ja igapäevaelus – C.1.4.1. Leedu keele tehnoloogiliste ressursside arendamine	Siht	Lõpuleviidud projektid, mille raames on loodud Leedu keele ressursid, mis on vajalikud tehisintellekti lahenduste väljatöötamiseks
77	C.1.4 Innovatiivsete tehnoloogiliste lahenduste eeltingimused ettevõtluses ja igapäevaelus – C.1.4.2. Kultuurivaramu digiteerimine ja juurdepääs sellele varamule	Siht	Täidetud lepingud digitaalsete kultuurivarade avamiseks ja kasutajatele kättesaadavaks tegemiseks
88	C.1.5 Samm edasi 5G suunas – C.1.5.2. Väga suure läbilaskevõimega võrkude edasine arendamine	Siht	Gigabitikiirusega ühendatakse era- ja avaliku sektori ettevõtted, valitsusvälised organisatsioonid ja valitsusasutused ning kohalikud omavalitsusasutused (sotsiaal-majanduslikult olulised üksused).
90	C.1.5 Samm edasi 5G suunas – C.1.5.3. Innovatsioon liikuvuse valdkonnas	Siht	Liikuvusalase innovatsiooni digilahenduste kasutuselevõtmine
97	D.1.1. Ajakohane üldharidus – võistlevate pädevuste alusraamistik D.1.1.3: Aastatuhande kooli programm	Siht	Tegevuse kvaliteedi parandamiseks toetust saavate koolide arv
98	D.1.1. Ajakohane üldharidus – võistlevate pädevuste alusraamistik D.1.1.4: Pedagoogilise personali pädevuse tugevdamine	Siht	Nende pedagoogiliste töötajate arv, kes on läbinud kvalifikatsiooni arendamise programmid
100	D.1.1. Ajakohane üldharidus – võistlevate pädevuste alusraamistik D.1.1.5: Teaduse, tehnoloogia, inseneriteaduse, kunsti ja matemaatika (STEAM) valdkonna ökosüsteemi arendamine	Siht	Ajakohastatud STEAM-keskuste arv
101	D.1.1. Ajakohane üldharidus – võistlevate pädevuste alusraamistik D.1.1.5: Teaduse, tehnoloogia, inseneriteaduse, kunsti ja matemaatika (STEAM) valdkonna ökosüsteemi arendamine	Siht	Mobiilsete laborite arv
109	D.1.2. Täiskasvanute võimalus arendada oma oskusi ja nende kvalifikatsiooni tunnustamine	Siht	18–65aastased isikud peavad läbima tagatud kvaliteediga koolituse, millest vähemalt 40 % on pühendatud digioskustele, kasutades ühtset elukestva õppe raamistikku.
113	D.1.4. Rohe- ja digipöörde jaoks vajalike oskuste omandamine kutseõppe raames D.1.4.1 Kutseõppe edendamise riiklik platvorm	Siht	Uued/ajakohastatud kutseõppeprogrammid, mis on registreeritud eesmärgiga teha need kättesaadavaks koolituspakkujatele
114	D.1.4. Rohe- ja digipöörde jaoks vajalike oskuste omandamine kutseõppe raames D.1.4.1 Kutseõppe edendamise riiklik platvorm	Siht	Õpipoiste ja praktikantide koolitamisega tegelevad koolitajad ja/või meistrid
117	D.1.4. Rohe- ja digipöörde jaoks vajalike oskuste omandamine kutseõppe raames D.1.4.3: Õpipoisiõpe ja töölõppimine	Siht	Lõpetatud õpipoisiõpe
118	D.1.4. Rohe- ja digipöörde jaoks vajalike oskuste omandamine kutseõppe raames D.1.4.4: Liikuvusprogramm	Siht	Õpilased, kes on osalenud riiklikus liikuvuskavas valdkondlikes praktilise koolituse keskustes ja kes on saanud tunnistuse oma praktiliste ja digitaalsete oskuste parandamise kohta (vähemalt 40 % osalejatest parandab oma digioskusi).
119	D.1.4. Rohe- ja digipöörde jaoks vajalike oskuste omandamine kutseõppe raames D.1.4.5. Rohkem võimalusi kooliõpilastele elukutse omandamiseks	Siht	Põhi- ja keskkoolis õppivad õpilased on läbinud kutsehariduse ja -koolituse algmoodulid
120	D.1.4. Rohe- ja digipöörde jaoks vajalike oskuste omandamine kutseõppe raames D.1.4.5. Rohkem võimalusi kooliõpilastele elukutse omandamiseks	Siht	Toetust saanud eksperimentaalsetes kutseõppeprogrammides osalenud põhikooli õpilased
134	E.1.3. Teadus- ja innovatsioonialased ühismissioonid aruka spetsialiseerumise valdkonnas – E.1.3.2. Ülesandepõhiste teadus- ja innovatsiooniprogrammide rakendamise toetamine aruka spetsialiseerumise valdkonnas	Siht	Teadus- ja arendustegevuse projektid, mis on lõpule viidud kolme missioonipõhise teadus- ja innovatsiooniprogrammi kaudu
136	E.1.3. Teadus- ja innovatsioonialased ühismissioonid aruka spetsialiseerumise valdkonnas – E.1.3.3. Teadusringkondade ja ettevõtete õhutamine osalema ELi teadusuuringute ja innovatsiooni programmis „Euroopa horisont“ ja muudes rahvusvahelistes rahastamisprogrammides	Siht	Rahastatud projektid ja nõustamisteenused programmi „Euroopa horisont“ võimalikele osalejatele, kes töötavad kõrgharidus- ja teadusasutustes või VKEdes
137	E.1.3. Teadus- ja innovatsioonialased ühismissioonid aruka spetsialiseerumise valdkonnas – E.1.3.3. Teadusringkondade ja ettevõtete õhutamine osalema ELi teadusuuringute ja innovatsiooni programmis „Euroopa horisont“ ja muudes rahvusvahelistes rahastamisprogrammides	Siht	Loodud teadurite ametikohad ja riiklikud kontaktpunktid
138	F.1.1. Tõhus avalik sektor – F.1.1.1 Avaliku sektori personalijuhtimissüsteemi ajakohastamine	Eesmärk	Avaliku sektori personalijuhtimise süsteemi ajakohastamine
161	F.1.4. Maksukuulekuse parandamine – F.1.4.4. Finantskirjaoskusega tulevased maksumaksjad	Eesmärk	Haridus-, teadus- ja spordiministeeriumile õppevahendite ja metoodiliste materjalide edastamine formaalseks ja/või mitteformaalseks harimiseks, et arendada laste ja noorte maksualaseid teadmisi, ning maksusüsteemi ja maksuameti pakutavaid teenuseid tutvustava teabekampaania korraldamine.
165	F.1.6. Arukas maksuhaldus, et vähendada kiiremini käibemaksu alalaekumist – F.1.6.1. Uute andmeanalüüsivahendite kasutuselevõtmine maksuametis	Eesmärk	Maksuameti analüütiliste probleemide lahenduste kasutusele võtmine, et vähendada käibemaksu alalaekumist, kasutades täiustatud analüüsitehnikaid ja suurendades maksumaksjate teadlikkust
166	F.1.6. Arukas maksuhaldus, et vähendada kiiremini käibemaksu alalaekumist – F.1.6.1. Uute andmeanalüüsivahendite kasutuselevõtmine maksuametis	Siht	Maksumaksja riskiprofiilis sisalduvad riskikriteeriumid
167	F.1.6. Arukas maksuhaldus, et vähendada kiiremini käibemaksu alalaekumist – F.1.6.2. Maksuameti ja muude institutsioonide andmete kvaliteedi parandamine	Eesmärk	Maksuameti integreeritud metaandmete andmebaasi kasutuselevõtmine ja meetodite/soovituste esitamine teistele riiklikele finantsasutustele
178	F.1.8. Trahvide maksmise ühtne liides	Siht	37 ametiasutuse määratud trahve ja majandussanktsioone haldab üks maksuhaldur – maksuamet
189	G.1.2. Kliendikeskne tööhõive toetamine – G.1.2.2. Tööhõive toetamise meetmete ulatuse ja mitmekesisuse suurendamine, digi- ja rohepöörde eesmärkide saavutamisele kaasaaitamine ning ringmajanduse edendamine	Siht	Ettevõtluse edendamise katseprojekti lõpuleviimine
191	G.1.2. Kliendikeskne tööhõive toetamine – G.1.2.2. Tööhõive toetamise meetmete ulatuse ja mitmekesisuse suurendamine, digi- ja rohepöörde eesmärkide saavutamisele kaasaaitamine ning ringmajanduse edendamine	Siht	Kvalifikatsiooni ja/või oskuste omandamiseks pakutaval koolitusel osalemise toetamise katseprojekti lõpuleviimine
195	H.1.1 Hoonete renoveerimise kiirendamine – H.1.1.1. Hoonete renoveerimispakettide ja standardite ajakohastamine ja testimine praktikas	Siht	Renoveeritud näidishoonete pindala, mille eesmärk on vähendada primaarenergia tarbimist keskmiselt vähemalt 30 %, nagu on kindlaks määratud komisjoni soovituses (EL) 2019/786 hoonete renoveerimise kohta
196	H.1.1 Hoonete renoveerimise kiirendamine H.1.1.2. Hoonete kiirema renoveerimise toetamine (laiendatud)	Siht	Renoveeritud kortermajade pindala
200	H.1.3. Taastuvenergia tootmisvõimsuse suurendamine H.1.3.1. Taastuvenergia arendajate investeerimiskeskkonna parandamine ja Leedu energiasüsteemi modelleerimisuuringu ettevalmistamine	Eesmärk	Leedu energiasüsteemi modelleerimisuuring
203	H.1.3. Taastuvenergia tootmisvõimsuse suurendamine H.1.3.2. Toetus maismaa taastuvenergiajaamade ehitamiseks (päikese- ja tuuleenergia)	Siht	Uue taastuvenergiaallikatest elektrienergia tootmise võimsuse (MW) loomine
59	C.1.1 Avaliku sektori infotehnoloogia juhtimise ümberkujundamine	Eesmärk	Kõik riigieelarveasutuste hallatavad süsteemid on viidi üle uuele valitsemissektori hübriidpilvetaristule
63	C.1.1 Avaliku sektori infotehnoloogia juhtimise ümberkujundamine	Siht	Riigi infotehnoloogiateenuste osakond osutab IT-teenuseid kõigile Leedu Vabariigi valitsuse resolutsioonis nr 498 kindlaks määratud eelarveasutustele konsolideeritud alusel.
		Osamakse summa	312 724 188 EUROT

2.Laen

Artikli 3 lõikes 2 osutatud osamaksed korraldatakse järgmiselt.

2.1.Esimene osamakse (laenutoetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (Reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi
192	G.3.1. Sotsiaal- ja tööhõiveteenuste kvaliteedi parandamine – G.3.1.1. Tööhõive-, sotsiaal- ja muude teenuste suurem integreerimine	Eesmärk	Muudatused õigusaktides, mis käsitlevad tööturuasutuse ja kohalike omavalitsuste individuaalseid teenuseid töötutele ja isikutele, kes on registreeritud tööturuks valmistumiseks ja kellel on raskusi tööle asumisega
194	G.3.1. Sotsiaal- ja tööhõiveteenuste kvaliteedi parandamine – G.3.1.2. Sotsiaaltöötajate pädevuste tugevdamine	Eesmärk	Sotsiaalteenuste valdkonnas töötajate ametialase pädevuse parandamise keskuse loomine
58 a	B.3.1 Roheliste finantstoodete väljatöötamine	Eesmärk	Keskkonnahoidliku rahanduse tegevuskava heakskiitmine
137 a	E.3.1. Laenud ettevõtetele keskkonnasäästlike ja kõrge lisandväärtusega tehnoloogiate arendamiseks tööstuse arendamiseks	Eesmärk	Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna tööstusliku arendamise suunised aastateks 2023–2027
180 a	F.3.1. Tsentraliseeritud riigihangete parandamine	Eesmärk	Millega võetakse vastu tervishoiuasutuste ja -asutuste riigihangete tsentraliseerimise kava
		Osamakse summa	387 918 090 EUROT

2.2.Teine osamakse (laenutoetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (Reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi
58b	B.3.1 Roheliste finantstoodete väljatöötamine	Eesmärk	Rohelise rahanduse pädevus- ja teadmuskeskuse loomine ja käivitamine
204	H.3.1. Investeeringutoetus taastuvenergiajaamadele (päikese- ja tuuleenergia)	Eesmärk	Rahastamislepingu (või olemasoleva fondifondi lepingu muudatuse) jõustumine
180c	F.3.2. Riikliku tugiasutuse kapitaliseerimine ja finantsvastupidavus	Siht	Kapitalisiire Leedu valitsuselt INVEGA-le
205	H.3.1. Investeeringutoetus taastuvenergiajaamadele (päikese- ja tuuleenergia)	Eesmärk	Riikliku tugiasutuse kandideerimiskutse avaldamine
		Osamakse summa	310 334 472 EUROT

2.3.Kolmas osamakse (laenutoetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (Reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi
137b	E.3.1. Laenud ettevõtetele keskkonnasäästlike ja kõrge lisandväärtusega tehnoloogiate arendamiseks tööstuse arendamiseks	Eesmärk	Rahastamisleping (või olemasoleva fondifondi lepingu muudatus)
137c	E.3.1. Laenud ettevõtetele keskkonnasäästlike ja kõrge lisandväärtusega tehnoloogiate arendamiseks tööstuse arendamiseks	Eesmärk	INVEGA avaldab konkursikutse
180d	F.3.2. Riikliku tugiasutuse kapitaliseerimine ja finantsvastupidavus	Eesmärk	INVEGA investeerimispoliitika
206	H.3.1. Investeeringutoetus taastuvenergiajaamadele (päikese- ja tuuleenergia)	Siht	Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud lepingud
137d	E.3.1. Laenud ettevõtetele keskkonnasäästlike ja kõrge lisandväärtusega tehnoloogiate arendamiseks tööstuse arendamiseks	Siht	Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud lepingud
		Osamakse summa	387 918 090 EUROT

2.4.Neljas osamakse (laenutoetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (Reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi
180b	F.3.1. Tsentraliseeritud riigihangete parandamine	Siht	Keskse ostjaorganisatsiooni (CPO LT) kataloogi laiendamine
193	G.3.1. Sotsiaal- ja tööhõiveteenuste kvaliteedi parandamine – tööhõive-, sotsiaal- ja muude teenuste integreerimise suurendamine	Siht	Tööhõive edendamise programmide heakskiitmine kohalike omavalitsuste poolt
137e	E.3.1. Laenud ettevõtetele keskkonnasäästlike ja kõrge lisandväärtusega tehnoloogiate arendamiseks tööstuse arendamiseks	Siht	Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud lepingud
137f	E.3.1. Laenud ettevõtetele keskkonnasäästlike ja kõrge lisandväärtusega tehnoloogiate arendamiseks tööstuse arendamiseks	Eesmärk	Ministeerium on investeeringu lõpule viinud
207	H.3.1. Investeeringutoetus taastuvenergiajaamadele (päikese- ja tuuleenergia)	Siht	Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud lepingud
208	H.3.1. Investeeringutoetus taastuvenergiajaamadele (päikese- ja tuuleenergia)	Eesmärk	Ministeerium on investeeringu lõpule viinud
		Osamakse summa	465 501 707 EUROT

3. JAGU: TÄIENDAV KORD

Choose the experimental features you want to try