EUROOPA KOMISJON

Brüssel,28.9.2023

COM(2023) 559 final

2023/0337(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

ühelt poolt Ida-Aafrika Ühendusse kuuluva Keenia Vabariigi ning teiselt poolt Euroopa Liidu vahelise majanduspartnerluslepingu Euroopa Liidu nimel allkirjastamise kohta

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Lisatud nõukogu otsuse ettepanek kujutab endast õiguslikku vahendit ühelt poolt Ida-Aafrika Ühendusse kuuluva Keenia Vabariigi ning teiselt poolt Euroopa Liidu (EL) vahelise majanduspartnerluslepingu (edaspidi „ELi ja Keenia majanduspartnerlusleping“ või „leping“) allkirjastamiseks.

Majanduspartnerluslepingu läbiräägitud tekstid on avalikustatud ja kättesaadavad järgmise lingi kaudu: https://policy.trade.ec.europa.eu/eu-trade-relationships-country-and-region/countries-and-regions/east-african-community-eac/eu-kenya-agreement/text-agreement_en .

Lepingu eesmärk on rakendada kahepoolselt ELi ja Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide (Burundi, Keenia, Rwanda, Tansaania ja Uganda) majanduspartnerluslepingu sätteid, mille üle viidi läbirääkimised lõpule 16. oktoobril 2014. EL, Keenia ja Rwanda allkirjastasid ELi ja Ida-Aafrika Ühenduse majanduspartnerluslepingu 2016. aasta septembris ja Keenia ratifitseeris selle samal kuul. ELi ja Ida-Aafrika Ühenduse piirkondlikku majanduspartnerluslepingut ei ole aga kunagi ajutiselt kohaldatud, sest kõik Ida-Aafrika Ühenduse liikmed ei allkirjastanud ega ratifitseerinud lepingut (see oli ELi ja Ida-Aafrika Ühenduse majanduspartnerluslepingu kohaldama hakkamise tingimus).

2021. aasta veebruaris otsustati Ida-Aafrika Ühenduse riigipeade tippkohtumisel lubada üksikutel Ida-Aafrika Ühenduse riikidel jätkata ELi ja Ida-Aafrika Ühenduse majanduspartnerluslepingu kahepoolset rakendamist muutuva geomeetria põhimõtte alusel. Keenia teatas 4. mail 2021 Euroopa Komisjonile, et soovib majanduspartnerluslepingu rakendamisega edasi liikuda.

17. veebruaril 2022 allkirjastasid juhtiv asepresident Valdis Dombrovskis ELi nimel ja suursaadik Raychelld Omamo Keenia nimel ELi ja Aafrika Liidu tippkohtumise raames ühisavalduse, milles lepiti kokku edendada läbirääkimisi ELi ja Keenia majanduspartnerluslepingu üle, mis jääb avatuks teistele Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikidele.

Läbirääkimised, mille eesmärk oli teha vajalikud kohandused ELi ja Ida-Aafrika Ühenduse majanduspartnerluslepingu sätete kahepoolseks rakendamiseks Keenia ja ELi vahel, viidi lõpule 24. mail 2023 tehnilisel tasandil ja 19. juunil 2023 poliitilisel tasandil Euroopa Komisjoni juhtiva asepresidendi Valdis Dombrovskise Keenia visiidi ajal. Läbirääkimiste käigus leppisid lepinguosalised kokku teatavates algses lepingus tehtavates muudatustes, mis võimaldavad lepingut kahepoolselt rakendada, sealhulgas päritolureeglite ja arenguabi valdkonnas. Peale selle lisati lepingule uus lisa kaubanduse ja kestliku arengu kohta.

Aeg kõnealuse lepingu sõlmimiseks on küps järgmistel põhjustel.

Esiteks on Keenia kasvava majandusega riik ja oluline piirkondlik majandusjõud. Keenia majandus on Aafrika mandril suuruselt üheksas ja Keenia on ühtlasi Ida-Aafrika peamine majanduskeskus. Aastatel 2015–2019 saavutati laiapõhjaline majanduskasv keskmiselt 4,8 % aastas, mis aitas märkimisväärselt vähendada vaesust: 36,5 %-lt 2005. aastal 27,2 %-le 2019. aastal. Pärast COVID-19 pandeemiat elavnes majandus jõudsalt – 2022. aastal suurenes prognoositav SKP 5,5 % ja vaesuse määr on pärast pandeemia algusaegade tõusu taas langustrendis. Maailmapanga andmetel on Keenia keskpika perioodi majanduskasvu väljavaated endiselt väga head. Reaalne SKP peaks 2023. aastal suurenema 5,0 %ni ja 2024.–2025. aastal keskmiselt 5,2 %ni. See lähiaja kasvuprognoos ületab Keenia prognoositavat potentsiaalset SKP kasvumäära, mis on 4,9 %, ja pandeemiaeelset keskmist (2010–2019), mis oli 5,0 %. Reaalne tulu elaniku kohta peaks suurenema 2,8 %-lt 2022. aastal 3,1 %-le.

Teiseks on ELi ja Keenia vahel head majandussuhted. EL on Keenia suuruselt teine kaubanduspartner. ELi ja Keenia vahelise kaubanduse kogumaht ulatus 2022. aastal 3,3 miljardi euroni, mis on 27 % rohkem kui 2018. aastal. ELi impordib Keeniast 1,2 miljardi euro väärtuses kaupu, mille hulka kuuluvad peamiselt köögiviljad, puuviljad ja lilled. Keenia kavatseb üha enam eksportida keerukaid kaupu ja suurendada eksporditavate kaupade lisandväärtust. ELi eksport Keeniasse ulatub 2,02 miljardi euroni ning hõlmab peamiselt mineraalaineid, keemiatooteid ja masinaid. Need on olulised sisendid Keenia tööstussektori kavandatava arengu tarbeks. EL on Keenia jaoks esimene ekspordisihtkoht – 2022. aastal moodustas eksport ELi 16 % riigi koguekspordist. Järgnesid Uganda (12 %) ja USA (8 %). EList pärit import moodustab 10 % Keenia koguimpordist, mis teeb EList suuruselt kolmanda Keeniasse importija.

Keeniaga sõlmitav kaubandusleping, mis hõlmab kaubavahetust, arengukoostööd ja kestlikkust, säilitaks ja isegi suurendaks ELi turuosa kasvaval turul ning tugevdaks Keenia positsiooni piirkonnas 1 . ELi koostöö Keeniaga julgustaks riiki edendama kaubanduse liberaliseerimist Ida-Aafrika Ühenduse piirkonnas (kuna leping jääb avatuks teistele Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikidele).

Kolmandaks etendab Keenia geopoliitilisest vaatepunktist üha enam juhtivat piirkondlikku ja rahvusvahelist rolli, eelkõige rahu ja julgeoleku edendamisel naaberriikides ning maailma kestliku arengu tegevuskava toetamisel. EL on kindlaks teinud, et Keenia osaleb aktiivselt piirkondlike küsimuste lahendamises, eelkõige Etioopias ja Sudaanis 2 . Keenias asub ainus ÜRO peakorter Aafrikas (ÜRO Keskkonnaprogramm ehk UNEP ja ÜRO Elukeskkonnaprogramm ehk UN-Habitat) ning Keenia oli aastatel 2021–2022 ÜRO Julgeolekunõukogu roteeruv liige. Lisaks on Keenia juhtivaid jõude kestlikkuse edendamises Aafrikas ning usaldusväärne liitlane kliimamuutuste vastases võitluses. Ta on koos ELi ja teiste rahvusvaheliste partneritega 2023. aastal käivitatud kaubandusministrite kliimakoalitsiooni kaasjuht.

Praeguses laiemas rahvusvahelises poliitilises kontekstis annab läbirääkimiste kiire lõpuleviimine sellise olulise partneriga nagu Keenia ka selge signaali, et mõlemad partnerid on ühiselt pühendunud reeglitel põhinevale kaubandussüsteemile ja kestlikkusele.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Eespool märgitud eesmärgid on kooskõlas Euroopa Liidu lepinguga (edaspidi „ELi leping“), milles on sätestatud, et ELil tuleks „ergutada kõikide riikide integreerimist maailmamajandusse, muuhulgas rahvusvahelise kaubanduse tõkete järkjärgulise kaotamise kaudu“ 3 .

Kõnealuse lepingu sõlmimine on täielikult kooskõlas ELi eesmärgiga edendada kaubandussuhteid Aafrika partneritega, nagu on sätestatud ELi 2020. aasta Aafrika-strateegias, 4 kaubanduspoliitika 2021. aasta läbivaatamist käsitlevas teatises 5 ja kestliku kaubanduspoliitika läbivaatamist käsitlevas 2022. aasta teatises 6 .

Eelkõige rakendatakse ettepanekuga ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahelist partnerluslepingut 7 (edaspidi „AKV-ELi partnerlusleping”), mis nõuab WTO eeskirjadele vastavate majanduspartnerluslepingute sõlmimist.

Käesoleva lepingu eesmärk on rakendada kahepoolselt ELi ja Ida-Aafrika Ühenduse majanduspartnerluslepingu sätteid muutuva geomeetria põhimõtte alusel. Leping jääb avatuks teistele Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikidele.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Eesmärgid on kooskõlas muude ELi tegevuspõhimõtetega, eelkõige ELi arengu- ja keskkonnapoliitikaga.

Keeniaga sõlmitav majanduspartnerlusleping on arengule suunatud kaubandusleping. See pakub Keeniale asümmeetrilist turulepääsu, mis võimaldab tal kaitsta tundlikke majandussektoreid liberaliseerimise eest, pakub mitut kaitsemeedet ja sisaldab noore tootmisharu kaitsesätet ning kaotab ekspordisubsiidiumid lepinguosaliste vahelises kaubanduses. Need sätted aitavad saavutada poliitikavaldkondade arengusidususe eesmärki ja on kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 208 lõikega 2.

Lisaks sisaldab leping põhjalikku lisa kaubanduse ja kestliku arengu kohta. Selles käsitletakse keskkonna-, sotsiaal-, töö-, inimõiguste ja soolise võrdõiguslikkuse küsimusi. Seega on lepingu eesmärgid kooskõlas ELi keskkonna-, kliima- ja sotsiaalpoliitikaga ning rahvusvaheliselt kokkulepitud kohustustega.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

•Proportsionaalsus

Kaubanduslepingud on sobivad vahendid selleks, et reguleerida turulepääsu ja sellega seotud valdkondi, kus ELil on väljaspool ELi asuva kolmanda riigiga ulatuslikud majandussuhted. Puuduvad alternatiivid, mis võimaldaksid sellised kohustused ja liberaliseerimispüüdlused õiguslikult siduvaks muuta.

•Vahendi valik

Käesolev ettepanek on kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikega 5, milles on nähtud ette, et otsused rahvusvahelistele kokkulepetele allakirjutamise kohta võtab vastu nõukogu. Käesolevas ettepanekus esitatud eesmärgi saavutamiseks ei ole võimalik kasutada muud õiguslikku vahendit.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

•Konsulteerimine sidusrühmadega

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

•Mõjuhinnang

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

•Põhiõigused

Ettepanek ei mõjuta põhiõiguste kaitset liidus.

4.MÕJU EELARVELE

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Leping sisaldab institutsioonilisi sätteid, millega luuakse ministrite ja kõrgemate ametnike tasandi organid ja tehnilised organid, et jälgida, juhtida ja toetada lepingu rakendamist, toimimist ja mõju ning võtta vajalikke meetmeid.

Tehnilisel tasandil võib kõrgemate ametnike komitee moodustada erikomiteesid, töörühmi, rakkerühmi või organeid, mis tegelevad lepingust tulenevate küsimustega. Lepingu sätetega luuakse ka tolliprotseduuride ja kaubanduse lihtsustamise erikomitee, mis jälgib tollikoostööd ja kaubanduse lihtsustamist ning päritolureegleid käsitlevate sätete rakendamist ja haldamist. Lisaks seatakse sisse laiaulatuslik dialoog põllumajanduse ja maaelu arengu poliitika teemal, et jälgida põllumajanduse peatüki rakendamisel tehtud edusamme ning luua foorum lepinguosaliste siseriikliku põllumajanduspoliitika alaseks teabevahetuseks ja koostööks. Kaubanduse ja kestliku arengu valdkonnas moodustatakse lepingu jõustumisel kaubanduse ja kestliku arengu erikomitee, mille ülesanne on hõlbustada, jälgida ja läbi vaadata vastava lisa rakendamist.

Lepinguga antakse kodanikuühiskonna esindajatele (erasektor, ettevõtjate ühendused, ametiühingud, valitsusvälised organisatsioonid) teatav roll lepingu rakendamisel, sealhulgas kaubandust ja kestlikku arengut käsitlevate sätete vallas. Luuakse sisenõuanderühmad, kus on tasakaalustatult esindatud sõltumatud kodanikuühiskonna organisatsioonid, sealhulgas majandus-, kestliku arengu, sotsiaal-, inimõiguste, keskkonna- ja muude küsimustega tegelevad valitsusvälised organisatsioonid, ettevõtjate ja tööandjate organisatsioonid ning ametiühingud. Rühmad kohtuvad korrapäraselt ja nõustavad asjaomast lepinguosalist lepingu rakendamisel. Lisaks luuakse nõuandekomitee – ühine nõuandev kodanikuühiskonna organ, milles osalevad sisenõuanderühmad. Nõuandekomitee abistab kõrgemate ametnike komiteed, et edendada dialoogi ja koostööd kodanikuühiskonna esindajate, erasektori ning sotsiaal- ja majanduspartnerite vahel lepingust tulenevates küsimustes.

Lisaks hõlmab komisjoni iga-aastane rakendamist ja täitmise tagamist käsitlev aruanne ELi ja Keenia majanduspartnerluslepingut alates selle jõustumisest.

•Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

–Tollitariifide asümmeetriline kaotamine: kui EL annab vaba juurdepääsu oma turule, kaotades tollitariifid ja kvoodid (v.a relvadele), siis Keenia avab järk-järgult oma turu. Selleks võimaldatakse talle üleminekuperioode ja vabastatakse liberaliseerimisest tundlikud tooted.

–Mõlema lepinguosalise kaubanduse suhtes kohaldatakse ajutiselt turulepääsu määruses (mida Keenia suhtes juba kohaldatakse) sisalduvaid päritolureegleid. Seda tehakse läbirääkimiste ajal, mida peetakse pärast lepingu jõustumist uue päritolureeglite protokolli üle kuni viie aasta jooksul alates majanduspartnerluslepingu rakendama hakkamisest. Kõnealune uus päritolureeglite protokoll põhineb ELi ja Ida-Aafrika Ühenduse majanduspartnerluslepingu päritolureeglitel, nagu on ette nähtud ühisavalduses päritolureeglite kohta.

–Sätted, milles võetakse arvesse Keenia arenguvajadusi, näiteks sätted, mis käsitlevad põllumajanduse erikaitsemeetmeid, toiduga kindlustatuse meetmeid ja noore tootmisharu kaitsmist.

–Tollialased sätted, mille eesmärk on hõlbustada kaubandust, edendada paremaid tollialaseid õigusakte ja -protseduure, toetada Keenia tolli ja tõhustada tolliasutuste vahelist koostööd.

–Sätted sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete kohta, et edendada piirkonnasiseste standardite ühtlustamist ja suurendada Keenia tehnilist suutlikkust.

–Majandus- ja arengukoostöö peatükk sisaldab sätteid, mille eesmärk on suurendada Keenia majanduse konkurentsivõimet, arendades tema tarnevõimekust ja aidates Keenial majanduspartnerluslepingut sujuvalt rakendada. Ida-Aafrika Ühenduse majanduspartnerluslepingu esialgne peatükk on suures osas säilitatud ja seda on vastavalt vajadusele ajakohastatud. Lisatud on konkreetselt Keeniat ja ELi käsitlev lisa, mis sisaldab piirkondliku lepingu teksti muudatusi.

–Spetsiaalne kaubandust ja kestlikku arengut käsitlev lisa, mis hõlmab töö-, soolise võrdõiguslikkuse ning keskkonna- ja kliimaküsimusi ning millega kaasnevad siduvad ja (konkreetse vaidluste lahendamise mehhanismi kaudu) jõustatavad kohustused. Lepinguga ei nähta ette võimalust kaubandust ja kestlikku arengut käsitlevast lisast tulenevate kohustuste (nt sanktsioonide kehtestamine) ajutiseks peatamiseks. Ühisavalduses kaubandust ja kestlikku arengut käsitleva lisa kohta kohustusid EL ja Keenia siiski sõnaselgelt sellekohaseid läbirääkimisi läbivaatamisklausli alusel jätkama.

Leping vaadatakse läbi iga viie aasta järel pärast selle jõustumise kuupäeva. Majanduspartnerluslepingu tekst sisaldab kohustust pidada läbirääkimisi majanduspartnerluslepingusse lisatavate uute valdkondade üle (läbivaatamisklausel), sealhulgas teenuskaubandust käsitlevaid sätteid ning kaubandusega seotud õigusnorme, mis käsitlevad kestlikku arengut, konkurentsipoliitikat, investeeringuid ja erasektori arengut, intellektuaalomandiõigusi ja riigihangete läbipaistvust. Nende valdkondade üle peetavate läbirääkimiste tulemused kavatsetakse lepingusse lisada viie aasta jooksul pärast lepingu jõustumist.

2023/0337 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

ühelt poolt Ida-Aafrika Ühendusse kuuluva Keenia Vabariigi ning teiselt poolt Euroopa Liidu vahelise majanduspartnerluslepingu Euroopa Liidu nimel allkirjastamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 218 lõikega 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)12. juunil 2002 andis nõukogu komisjonile loa alustada Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühmaga läbirääkimisi majanduspartnerluslepingute üle.

(2)Läbirääkimised majanduspartnerluslepingu üle Euroopa Liidu (EL) ja Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide (Burundi Vabariik, Keenia Vabariik, Rwanda Vabariik, Tansaania Ühendvabariik ja Uganda Vabariik) vahel viidi lõpule 14. oktoobril 2014 ning Ida-Aafrika Ühenduse majanduspartnerlusleping parafeeriti 16. oktoobril 2014.

(3)Keenia ratifitseeris ja allkirjastas ELi ja Ida-Aafrika Ühenduse majanduspartnerluslepingu 2016. aasta septembris. Piirkondliku majanduspartnerluslepingu jõustumiseks peavad kõik Ida-Aafrika Ühenduse liikmed lepingu allkirjastama ja selle ratifitseerima. Praegu ei ole veel kolm Ida-Aafrika Ühenduse liiget lepingut allkirjastanud ega ratifitseerinud ja see takistab piirkondliku lepingu jõustumist.

(4)Nõukogu ajakohastas 19. detsembril 2019 komisjoni 2002. aasta läbirääkimisjuhiseid ja lisas majanduspartnerluslepingutesse kaubandust ja kestlikku arengut käsitleva peatüki.

(5)27. veebruaril 2021 otsustati Ida-Aafrika Ühenduse riigipeade tippkohtumisel lubada üksikutel Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikidel jätkata ELi ja Ida-Aafrika Ühenduse majanduspartnerluslepingu kahepoolset rakendamist muutuva geomeetria põhimõtte alusel. Keenia teatas 4. mail 2021 komisjonile, et soovib majanduspartnerluslepingu rakendamisega edasi liikuda.

(6)17. veebruaril 2022 allkirjastasid juhtiv asepresident Valdis Dombrovskis ELi nimel ja suursaadik Raychelld Omamo Keenia nimel ELi ja Aafrika Liidu tippkohtumise raames ühisavalduse, milles lepiti kokku edendada läbirääkimisi ELi ja Keenia majanduspartnerluslepingu (edaspidi „leping“) üle, mis jääb avatuks teistele Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikidele.

(7)24. mail 2023 viidi läbirääkimised Euroopa Liidu ja Keenia vahelise lepingu üle edukalt lõpule.

(8)Seepärast tuleks lepingu liidu nimel allkirjastada, tingimusel et see hilisemal kuupäeval sõlmitakse,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Komisjoni volitatakse Euroopa Liidu nimel allkirjastama ühelt poolt Ida-Aafrika Ühendusse kuuluva Keenia Vabariigi ning teiselt poolt Euroopa Liidu vahelise majanduspartnerluslepingu, tingimusel et nimetatud leping hiljem sõlmitakse.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu peasekretariaat annab lepingu läbirääkija poolt nimetatud isiku(te)le volikirja lepingu allkirjastamiseks Euroopa Liidu nimel, tingimusel et leping sõlmitakse.

 
Artikkel 3

Lepingut ei tõlgendata viisil, mis võimaldaks sellest tulenevatele õigustele või kohustustele otseselt tugineda liidu või liikmesriikide kohtutes.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel,

(1)    Aastatel 2015–2019 oli Keenia majanduskasv keskmiselt 5,7 %, mis tähendab, et Keenia on Sahara-taguses Aafrikas üks kiiremini kasvavaid majandusi. Majandusarengut on hoogustanud stabiilne makromajanduslik keskkond, investorite suurenenud usaldus ja teenindussektori vastupidavus. (Allikas: Maailmapank).

(2)    Nõukogu 2021. aasta mai järeldustes Aafrika Sarve kohta nimetati Keeniat kui peamist partnerit ühiste väärtuste ja huvide tegevuskava elluviimisel ning piirkonna rahu ja julgeoleku, jõukuse ja demokraatliku stabiilsuse ning mitmepoolsuse edendamisel.

(3)    ELi lepingu artikli 21 lõike 2 punkt e.

(4)    ÜHISTEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE „Tervikliku Aafrika strateegia suunas“, communication-eu-africa-strategy-join-2020-4-final_en.pdf (europa.eu) .

(5)    KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE „Kaubanduspoliitika läbivaatamine – avatud, kestlik ja jõuline kaubanduspoliitika“ EUR-Lex - 52021DC0066 - ET - EUR-Lex (europa.eu) .

(6)     https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52022DC0409&qid=1656586727707

(7)    EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3. Lepingut on muudetud 25. juunil 2005 Luxembourgis allkirjastatud lepinguga (ELT L 209, 11.8.2005, lk 27) ja 22. juunil 2010 Ouagadougous allkirjastatud lepinguga (ELT L 287, 4.11.2010, lk 3).

(8)    NÕUKOGU 19. detsembri 2019. aasta OTSUS (EL) 2020/13, millega muudetakse läbirääkimisjuhiseid läbirääkimiste pidamiseks majanduspartnerluslepingute sõlmimiseks Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide ja piirkondadega sel määral, mil need kuuluvad liidu pädevusse (ELT L 6, 10.1.2020, lk 101). https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32020D0013  

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,28.9.2023

COM(2023) 559 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: nõukogu otsus

ühelt poolt Ida-Aafrika Ühendusse kuuluva Keenia Vabariigi ning teiselt poolt Euroopa Liidu vahelise majanduspartnerluslepingu Euroopa Liidu nimel allkirjastamise kohta

MAJANDUSPARTNERLUSLEPING

ÜHELT POOLT

IDA-AAFRIKA ÜHENDUSSE KUULUVA KEENIA VABARIIGI

NING TEISELT POOLT

EUROOPA LIIDU VAHEL

LEPINGUOSALISED

KEENIA VABARIIK

(edaspidi „Ida-Aafrika Ühenduse partnerriik“)

   ühelt poolt ning

EUROOPA LIIT

(edaspidi „EL“)

   teiselt poolt,

TULETADES MEELDE Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames võetud kohustusi (edaspidi „WTO leping“),

VÕTTES ARVESSE 6. juunil 1975. aastal Georgetownis alla kirjutatud lepingut, millega loodi Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (edaspidi „AKV“) riikide rühm,

VÕTTES ARVESSE ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel Cotonous 23. juunil 2000 alla kirjutatud partnerluslepingut, mida muudeti esimest korda 25. juunil 2005 Luxembourgis ja teist korda 22. juunil 2010 Ouagadougous (edaspidi „Cotonou leping“), ja selle jätkulepingut,

VÕTTES ARVESSE 30. novembril 1999 Arushas alla kirjutatud lepingut, millega asutati Ida-Aafrika Ühendus, ja selle protokolli Ida-Aafrika Ühenduse tolliliidu loomise kohta,

VÕTTES ARVESSE ühelt poolt Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahelist majanduspartnerluslepingut, mille üle peetud läbirääkimised jõudsid lõpule 16. oktoobril 2014 (edaspidi „ELi ja Ida-Aafrika Ühenduse majanduspartnerlusleping“),

KINNITADES VEEL KORD soovi saavutada Aafrika suurem ühtsus ning Aafrika Majandusühenduse asutamislepingu eesmärgid,

VÕTTES ARVESSE Euroopa Liidu lepingut (ELi leping) ja Euroopa Liidu toimimise lepingut (ELi toimimise leping),

ARVESTADES, et Ida-Aafrika Ühenduse partnerriik/partnerriigid ning EL on leppinud kokku, et nendevahelise kaubandus- ja majanduskoostöö eesmärk on soodustada AKV riikide sujuvat ja järkjärgulist integreerimist maailmamajandusse, võttes arvesse nende riikide poliitilisi valikuid, arengutaset ning arengueelistusi, edendades seeläbi nende kestlikku arengut ja aidates kaasa vaesuse kaotamisele Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigis/partnerriikides,

KINNITADES VEEL KORD ka seda, et käesolev leping peab olema kooskõlas Cotonou lepingu eesmärkide ja põhimõtetega, eriti selle 3. osa II jaotisega majandus- ja kaubanduskoostöö kohta, ning selle jätkulepingu vastavate sätetega,

KINNITADES VEEL KORD, et käesolev leping soodustab arengut ja järjepidevat majanduskasvu, suurendab Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide tootmis- ja tarnevõimet, edendab Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide majanduse struktuuri muutmist, mitmekesistumist ja konkurentsivõimet, soodustab Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigis/partnerriikides kaubanduse ja tehnoloogia arengut ning töökohtade loomist ja kaasab investeeringuid,

KINNITADES VEEL KORD vajadust pöörata erilist tähelepanu piirkondlikule integratsioonile ning Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigile/partnerriikidele eri- ja diferentseeritud kohtlemise võimaldamisele, samal ajal kui säilitatakse vähem arenenud Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide erikohtlemine,

TUNNISTADES, et Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide elatustaseme tõstmiseks on vaja teha suuri investeeringuid,

KINNITADES VEEL KORD, et käesoleva lepingu eesmärk on rakendada ELi ja Ida-Aafrika Ühenduse vahelise majanduspartnerluslepingu sätteid,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

I OSA

ÜLDSÄTTED

ARTIKKEL 1

Lepingu kohaldamisala

Lepinguosalised sõlmivad majanduspartnerluslepingu. Käesolev leping hõlmab järgmist:

a)    Üldsätted

b)    Kaubavahetus

c)    Kalandus

d)    Põllumajandus

e)    Majandus- ja arengukoostöö

f)    Sätted institutsioonide kohta

g)    Vaidluste vältimine ja lahendamine

h)    Üldised erandid

i)    Üld- ja lõppsätted

j)    Lepingu juurde kuuluvad lisad, protokollid ja ühisavaldused

ARTIKKEL 2

Eesmärgid

1.    Käesoleva lepingu eesmärgid on järgmised:

a)    soodustada majanduskasvu ja arengut, sõlmides tugevdatud strateegilise kaubandus- ja arengupartnerluse, mis on kooskõlas kestliku arengu eesmärgiga;

b)    edendada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide piirkondlikku lõimumist, majanduskoostööd ja head valitsemistava;

c)    edendada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide integratsiooni maailmamajandusesse kooskõlas tema/nende poliitiliste valikute ja arengueesmärkidega;

d)    soodustada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide majanduse struktuuri muutumist, mitmekesistumist ja konkurentsivõimet selle riigi/nende riikide tootmis-, tarne- ja kauplemisvõime suurendamise teel;

e)    suurendada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide kaubanduspoliitilist ja kaubandusküsimustega seotud suutlikkust;

f)    luua Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigis/partnerriikides tõhus, prognoositav ja läbipaistev kaubanduse ja investeerimise õigusraamistik ja rakendada seda, toetades seeläbi investeeringute suurendamist ja erasektori algatusi, ning

g)    tugevdada lepinguosaliste vahelisi suhteid, mis põhinevad solidaarsusel ja vastastikusel huvil. Kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames võetud kohustustega tihendatakse lepinguga sel eesmärgil kaubandus- ja majandussuhteid, toetatakse lepinguosaliste vahelise kaubanduse uut dünaamikat kaubanduse järkjärgulise ja asümmeetrilise liberaliseerimise kaudu ning tõhustatakse, laiendatakse ja süvendatakse koostööd kõigis kaubanduse ja investeerimisega seotud valdkondades.

2.    Kooskõlas Cotonou lepingu artiklitega 34 ja 35 ning Cotonou lepingu jätkulepingu vastavate sätetega on käesoleval lepingul samuti järgmised eesmärgid:

a)    sõlmida 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (edaspidi „GATT 1994“) XXIV artikli kohane leping;

b)    soodustada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigiga/partnerriikidega kauplemise jätkumist tingimustel, mis ei ole vähem soodsad kui Cotonou lepingu või selle jätkulepingu tingimused;

c)    luua raamistik muude küsimustega, sealhulgas teenuskaubandusalaste ja Cotonou lepingus või selle jätkulepingus kirjeldatud kaubandusküsimuste ning muude mõlemale lepinguosalisele huvi pakkuvate valdkondadega seotud võimalike läbirääkimiste pidamiseks ja määratleda selle ulatus.

ARTIKKEL 3

Läbivaatamisklausel

Lepinguosalised kohustuvad viima viie (5) aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest lõpule läbirääkimised järgmistel teemadel:

a)    teenuskaubandus;

b)    kaubandusküsimused, täpsemalt:

i)    konkurentsipoliitika;

ii)    investeeringud ja erasektori arendamine;

iii)    kaubandus, keskkond ja kestlik areng;

iv)    intellektuaalomandiõigus;

v)    riigihangete läbipaistvus;

c)    mis tahes muud valdkonnad, milles lepinguosalised kokku lepivad.

ARTIKKEL 4

Põhimõtted

Käesolev lepingu aluseks on järgmised põhimõtted:

a)    tugineda Cotonou lepingu ja selle jätkulepingu õigustikule;

b)    tugevdada integratsiooni Ida-Aafrika Ühenduse piirkonnas;

c)    tagada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriiki/partnerriike soosiv asümmeetria kaubanduse liberaliseerimisel ning kaubandusega seotud meetmete ja kaubanduse kaitsemeetmete rakendamisel;

d)    võimaldada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigil/partnerriikidel säilitada teiste Aafrika riikide ja piirkondadega kokku lepitud piirkondlikud soodustused ilma kohustuseta laiendada neid ELile;

e)    toetada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide tootmis-, tarne- ja kaubandussuutlikuse suurendamist.

II OSA

KAUBAVAHETUS

ARTIKKEL 5

Kohaldamisala ja eesmärgid

1.    Käesoleva osa sätteid kohaldatakse kõikide EList ja Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigist/partnerriikidest pärinevate kaupade suhtes.

2.    Kaubavahetuse valdkonnas on eesmärgid järgmised:

a)    võimaldada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigist/partnerriikidest pärinevatele kaupadele, mis tulevad ELi turule, täielikult tollimaksu- ja kvoodivaba turulepääsu tingimused kindlal, pikaajalisel ja prognoositaval alusel käesolevas lepingus sätestatud korras;

b)    avada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide turg/turud järk-järgult EList pärinevatele kaupadele kooskõlas käesoleva lepingu sätetega ning

c)    säilitada turulepääsu tingimused ja neid parandada, tagamaks, et Ida-Aafrika Ühenduse partnerriik/partnerriigid saaksid majanduspartnerluslepingust täiel määral kasu.

I JAOTIS

TOLLIMAKSUD JA KAUPADE VABA LIIKUMINE

ARTIKKEL 6

Tollimaks

1.    Tollimaks on mis tahes maks või lõiv, kaasa arvatud mis tahes kujul lisamaks või -lõiv, mis on kehtestatud kaupade impordi suhtes või sellega seoses, kuid mis ei ole:

a)    riigisiseste maksudega samaväärne lõiv, mis on kehtestatud nii imporditud kui ka kohalikele toodetele kooskõlas artikli 20 sätetega;

b)    dumpinguvastane, tasakaalustus- või kaitsemeede, mida kohaldatakse kooskõlas VI jaotisega, ning

c)    tasud või muud lõivud, mis on kehtestatud kooskõlas artikli 8 sätetega.

2.    Tollimaksu baasmäär, mille suhtes kohaldatakse järkjärgulist vähendamist, on iga lepinguosalise tariifide liberaliseerimise kavas iga toote puhul kehtestatud määr.

ARTIKKEL 7

Kaupade klassifitseerimine

1.    Käesoleva lepinguga hõlmatud kaupade klassifitseerimine toimub iga lepinguosalise tariifinomenklatuuri alusel kooskõlas rahvusvahelise kaupade kirjelduse ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi (edaspidi „HS“) konventsiooniga.

2.    Lepinguosalised edastavad kolme kuu jooksul pärast tariifide muutmist või muudatuste tegemist HSis teineteisele kogu vajaliku teabe I ja II lisas loetletud toodete suhtes kohaldatavate tollimaksude ja vastavate nomenklatuuride kohta.

ARTIKKEL 8

Tasud ja muud lõivud

Artikli 6 lõike 1 punktis c nimetatud tasude ja muude lõivude summa on piiratud osutatud teenuste ligilähedase maksumusega ja need ei kujuta endast kodumaiste toodete kaudset kaitset ega impordimaksu fiskaalses tähenduses. Kaubandusega seotud tasusid ja lõive ei kohaldata konsulaarteenuste suhtes.

ARTIKKEL 9

Päritolureeglid

1.    Käesoleva osa kohaldamisel tähendab „pärinev“ importiva lepinguosalise kohaldatava õiguse alusel 1 päritolustaatust omavat 2 .

2.    Hiljemalt viis (5) aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist võtab majanduspartnerluslepingu nõukogu otsusega vastu päritolureegleid käsitleva protokolli. Kohe kui alustatakse kõnealuse protokolli kohaldamist, lõpetatakse lõike 1 kohaldamine.

3. Kui lepinguosalised ei ole lõikes 2 osutatud viieaastase perioodi lõpuks eespool nimetatud protokolli vastu võtnud, hindab majanduspartnerluslepingu nõukogu lõike 1 kohaldamist ja võib otsustada eelnimetatud perioodi pikendada.

ARTIKKEL 10

Tollimaksud Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigist/partnerriikidest pärinevatele toodetele

Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigist/partnerriikidest pärinevaid tooteid imporditakse ELi tollimaksuvabalt I lisas sätestatud tingimustel.

ARTIKKEL 11

Tollimaksud EList pärinevatele toodetele

EList pärinevaid tooteid imporditakse Ida-Aafrika Ühenduse partnerriiki/partnerriikidesse II lisas sätestatud tariifide liberaliseerimise kava tingimuste kohaselt.

ARTIKKEL 12

Status quo

1.    Lepinguosalised lepivad kokku, et nad ei suurenda käesoleva lepingu alusel liberaliseeritavate toodete suhtes kohaldatavaid tollimakse; erandiks on artiklite 48, 49 ja 50 kohaselt heakskiidetud meetmed.

2.    Selleks et säilitada Aafrika laiema piirkondliku integratsiooniprotsessi võimalust, võivad lepinguosalised teha majanduspartnerluslepingu nõukogus otsuse muuta II lisa punktides a, b ja c sätestatud tollimakse, mida saab kohaldada EList pärineva toote impordi suhtes Ida-Aafrika Ühenduse partnerriiki/partnerriikidesse. Lepinguosalised tagavad, et selline muutmine ei põhjusta käesoleva lepingu vastuolu GATT 1994 artikli XXIV nõuetega.

ARTIKKEL 13

Kaupade liikumine

1.    Ühe lepinguosalise territooriumilt pärit kaupade suhtes kohaldatakse teise lepinguosalise territooriumil ühekordset tollimaksu.

2.    Ida-Aafrika Ühenduse partnerriiki importimisel tasutud tollimaks tagastatakse täielikult, kui kaubad viiakse Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigist, kuhu need esimesena imporditi, välja mõnda muusse Ida-Aafrika Ühenduse partnerriiki. Tollimaks tasutakse selles Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigis, kus kaupu tarbitakse.

3.    Lepinguosalised nõustuvad tegema koostööd, et hõlbustada kaupade ringlust ja lihtsustada tolliprotseduure.

ARTIKKEL 14

Eksporditollimaksud ja ekspordimaksud

1.    Lepinguosaline ei kehtesta teisele lepinguosalisele uusi eksporditollimakse ega muid samaväärseid makse, mis on kõrgemad kui sisemaiseks müügiks mõeldud samasuguste toodete suhtes kehtestatud maksud.

2.    Olenemata lõikest 1 on Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigil/partnerriikidel võimalik kehtestada pärast ELi teavitamist ajutised eksporditollimaksud või muud maksud selleks, et:

a)    soodustada omamaise tööstuse arengut;

b)    säilitada vääringu stabiilsus, kui eksportkauba maailmaturuhinna tõusu tõttu tekib vääringu väärtuse ülehindamise oht, või

c)    kaitsta tulusid, toiduga kindlustatust ja keskkonda.

3.    Selliseid makse tohib kehtestada piiratud arvu toodete suhtes piiratud ajavahemikuks ja majanduspartnerluslepingu nõukogu peab nende säilitamise 48 kuu möödudes läbi vaatama.

4.    Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide poolt tollimaksu vallas või sellega seoses kohaldatavat mis tahes soodsamat kohtlemist mis tahes toodete ekspordi suhtes suure kaubanduspartneri territooriumile kohaldatakse alates käesoleva lepingu jõustumisest ka samasuguse toote ekspordi suhtes ELi.

5.    Käesoleva artikli ja artikli 15 tähenduses on „suur kaubanduspartner“ igasugune arenenud riik või igasugune riik, mille osakaal maailma kaupade ekspordis artiklis 15 nimetatud vabakaubanduslepingu jõustumisele eelneval aastal oli üle 1 %, või igasugune iseseisvalt, ühiselt või vabakaubanduslepingu kaudu tegutsev riikide rühm, mille osakaal maailma kaupade ekspordis artiklis 15 nimetatud vabakaubanduslepingu jõustumisele eelneval aastal oli kokku suurem kui 1,5 % 3 .

ARTIKKEL 15

Vabakaubanduslepingust tulenev sooduskohtlemine

1.    Käesoleva osaga hõlmatud kaupade puhul võimaldab EL Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigile/partnerriikidele mis tahes soodsamat kohtlemist, mis tuleneb ELi ja kolmanda riigi vahelise vabakaubanduslepingu sõlmimisest pärast käesolevale lepingule allakirjutamist.

2.    Käesoleva osaga hõlmatud kaupade puhul võimaldab Ida-Aafrika Ühenduse partnerriik / võimaldavad Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigid ELile mis tahes soodsamat kohtlemist, mis tuleneb Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide saamisest mis tahes suure kaubanduspartneriga sõlmitud vabakaubanduslepingu osaliseks pärast käesolevale lepingule allakirjutamist. Kui EL tõendab, et Ida-Aafrika Ühenduse partnerriik/partnerriigid on võimaldanud talle vähem soodsat kohtlemist kui mis tahes muule suurele kaubanduspartnerile, arutavad lepinguosalised seda küsimust ja võtavad koos vastu otsuse, kuidas käesoleva lõike sätteid juhtumipõhiselt parimal viisil rakendada.

3.    Käesoleva osa sätteid ei tõlgendata kui poolte kohustust laiendada vastastikku mis tahes sooduskohtlemist, mis tuleneb sellest, et üks neist on käesoleva lepingu allakirjutamise päeval kolmanda riigiga sõlmitud vabakaubanduslepingu osaline.

4.    Lõike 2 sätteid ei kohaldata kaubanduslepingute suhtes, mille Ida-Aafrika Ühenduse partnerriik/partnerriigid on sõlminud Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide või teiste Aafrika riikide ja piirkondadega.

5.    Käesoleva artikli tähenduses on „vabakaubandusleping“ leping, millega oluliselt liberaliseeritakse kaubandust ja kaotatakse diskrimineerivad meetmed ja/või keelatakse lepinguosalistel uute ja rohkem diskrimineerivate meetmete võtmine alates sellise lepingu jõustumisest või mõistliku aja jooksul.

ARTIKKEL 16

Erisätted halduskoostöö kohta

1.    Lepinguosalised on ühel meelel, et halduskoostöö on käesoleva osa kohaselt võimaldatud sooduskohtlemise rakendamiseks ja kontrollimiseks äärmiselt oluline, ning rõhutavad oma kindlat tahet võidelda õigusnormide rikkumise ja pettuste vastu tolli valdkonnas ja sellega seotud küsimustes.

2.    Kui üks lepinguosaline on objektiivse teabe põhjal avastanud halduskoostöö tegemata jätmise ja/või õigusnormide rikkumise või pettuse, võib see lepinguosaline vastavalt käesolevale artiklile ajutiselt peatada asjaomase toote või asjaomaste toodete sooduskohtlemise.

3.    Käesoleva artikli tähenduses tähendab „halduskoostöö tegemata jätmine“ muu hulgas seda, et:

a)    korduvalt on jäetud täitmata kohustus kontrollida asjaomase toote või asjaomaste toodete päritolustaatust;

b)    sellele järgnevast päritolutõendi kontrollist ja/või selle tulemustest teavitamisest on korduvalt keeldutud või sellega põhjendamatult viivitatud;

c)    korduvalt on keeldutud loa andmisest halduskoostöö missioonide korraldamiseks kõnealuse sooduskohtlemise võimaldamisega seotud dokumentide autentsuse ja andmete õigsuse kontrolliks või sellega on põhjendamatult viivitatud.

4.    Õigusnormide rikkumise või pettuse võib avastada muu hulgas juhul, kui ilma rahuldava selgituseta toimub toodete impordimahu kiire kasv, mis ületab teise lepinguosalise tavapärase tootmis- ja ekspordimahu taseme ja on seotud objektiivse teabega õigusnormide rikkumise või pettuse kohta.

5.    Ajutist peatamist kohaldatakse järgmistel tingimustel:

a)    lepinguosaline, kes on objektiivse teabe põhjal avastanud halduskoostöö tegemata jätmise ja / või õigusnormide rikkumise või pettuse, teatab sellest viivitamata kõrgemate ametnike komiteele, mis on loodud kooskõlas artikliga 106 (edaspidi „kõrgemate ametnike komitee“), esitab komiteele asjaomase objektiivse teabe ning alustab kõrgemate ametnike komitees kogu asjakohase teabe ja objektiivselt kindlaks tehtud asjaolude põhjal konsultatsioone, et leida mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus;

b)    kui lepinguosalised on alustanud eespool nimetatud viisil kõrgemate ametnike komitees konsultatsioone ning ei ole jõudnud rahuldava lahenduse suhtes kokkuleppele kolme (3) kuu jooksul alates teatamisest, võib asjaomane lepinguosaline ajutiselt peatada asjaomase toote või asjaomaste toodete sooduskohtlemise. Ajutisest peatamisest teatatakse põhjendamatu viivituseta majanduspartnerluslepingu nõukogule;

c)    käesoleva artikli kohane ajutine peatamine ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik asjaomase lepinguosalise finantshuvide kaitsmiseks. See kestab kõige rohkem kuus (6) kuud ning seda perioodi võib pikendada. Selle teemal peetakse kõrgemate ametnike komitees korrapäraselt konsultatsioone, eelkõige selleks, et lõpetada ajutine peatamine niipea, kui selle kohaldamise tinginud asjaolud enam ei esine.

6.    Samaaegselt kõrgemate ametnike komiteele teatamisega käesoleva artikli lõike 5 punkti a alusel peaks asjaomane lepinguosaline avaldama oma ametlikus väljaandes teatise importijatele. Teatises importijatele tuleks nimetada asjaomane toode, mille puhul on objektiivse teabe põhjal avastatud halduskoostöö tegemata jätmine ja/või õigusnormide rikkumine või pettus.

ARTIKKEL 17

Haldusvigade menetlemine

Juhul kui pädevad asutused teevad vea ekspordi soodussüsteemi nõuetekohasel haldamisel, eriti käesoleva lepingu kohaldamisel kehtivate päritolureeglite kohaldamisel seoses mõistega „päritolustaatusega tooted“ ja halduskoostöö meetoditega, ja kui selle veaga kaasnevad tagajärjed imporditollimaksude näol, võib selliste tagajärgedega kokku puutuv lepinguosaline paluda kõrgemate ametnike komiteel kaaluda võimalust võtta olukorra lahendamiseks kõik asjakohased meetmed.

ARTIKKEL 18

Tolliväärtuse määramine

1.    Lepinguosaliste vahelise kaubanduse suhtes kohaldatavad tolliväärtuse määramise eeskirjad on reguleeritud GATT 1994 VII artikliga ja GATT 1994 VII artikli rakendamise lepinguga.

2.    Lepinguosalised teevad koostööd, et saavutada tolliväärtuse määramise küsimustes ühine lähenemisviis.

II JAOTIS

MITTETARIIFSED MEETMED

ARTIKKEL 19

Koguseliste piirangute keeld

1.    Alates käesoleva lepingu jõustumisest tuleb tühistada kõik lepinguosaliste vahelise kaupade impordi, ekspordi või müügi suhtes kohaldatavad keelud või piirangud, mis on kehtestatud kvootide, impordi- või ekspordilitsentside või muude meetmete vormis ja mis ei ole artiklis 6 sätestatud tolli- ja muud maksud, tasud ja muud lõivud. Lepinguosaliste vahelises kaubanduses ei võeta kasutusele uusi selliseid meetmeid. Käesoleva artikli sätted ei piira käesoleva osa VI jaotise kohaldamist.

2.    Käesoleva artikli lõige 1 ei laiene järgmisele:

a)    ajutised ekspordikeelud või -piirangud, mille eesmärk on vältida või leevendada kriitilist toidunappust või teiste eksportivale lepinguosalisele oluliste toodete kriitilist nappust;

b)    impordi- ja ekspordikeelud või -piirangud, mis on vajalikud rahvusvahelise kaubanduse objektiks oleva kauba klassifitseerimise, liigitamise või turustamise standardite või eeskirjade kohaldamiseks.

ARTIKKEL 20

Võrdne kohtlemine riigisiseste maksude ja õigusaktide vallas

1.    Ühe lepinguosalise territooriumilt pärinevate imporditud toodete suhtes ei kohaldata otseselt ega kaudselt riigisiseseid makse ega muid riigisiseseid tasusid lisaks neile, mida kohaldatakse otseselt või kaudselt teise lepinguosalise samasuguste omamaiste toodete suhtes. Peale selle ei kohalda lepinguosalised muul viisil riigisiseseid makse ega muid riigisiseseid tasusid, et võimaldada oma vastavate toodete kaitsmist.

2.    Ühe lepinguosalise territooriumilt pärinevatele importtoodetele võimaldatakse nende riigisisest müüki, müügiks pakkumist, ostu, vedu, turustamist või kasutamist mõjutavate õigusnormide ja nõuetega seoses vähemalt sama soodsad tingimused kui teise lepinguosalise samasugustele omamaistele toodetele. Käesoleva lõike sätted ei takista kohaldamast diferentseeritud riigisiseseid veomakse, mis põhinevad eranditult veovahendite majanduslikul toimimisel ja mitte toote päritolul.

3.    Kumbki lepinguosaline ei tohi kehtestada ega säilitada ühtki riigisisest koguselist eeskirja, mis on seotud toodete segamise, töötlemise või kasutamisega piiritletud kogustes või suhetes ja milles otseselt või kaudselt nõutakse, et asjakohase eeskirjaga reguleeritava mis tahes toote piiritletud kogus või proportsionaalne osa peab olema pärit omamaistest allikatest. Peale selle ei kohalda kumbki lepinguosaline riigisiseseid koguselisi eeskirju, et võimaldada oma vastava toodangu kaitsmist.

4.    Käesoleva artikli sätted ei takista toetuste maksmist eranditult kodumaistele tootjatele, sealhulgas kooskõlas käesoleva artikli sätetega kohaldatud riigisiseste maksude või muude tasude laekumisest tehtavaid väljamakseid kodumaistele tootjatele ning toetusi, mis realiseeritakse kodumaiste toodete ostmisega valitsemissektori poolt.

5.    Käesoleva artikli sätteid ei kohaldata riigihankelepingute sõlmimist reguleerivate õigusnormide, menetluste ega tavade suhtes.

ARTIKKEL 21

Hea maksuhaldustava

Lepinguosalised tunnistavad hea maksuhaldustava põhimõtete valdkonnas nende siseriiklike õigusaktidega kooskõlas asjaomaste ametiasutuste vahel tehtava koostöö tähtsust.

III JAOTIS

TOLLIKOOSTÖÖ JA KAUBANDUSE LIHTSUSTAMINE

ARTIKKEL 22

Kohaldamisala ja eesmärgid

1.    Lepinguosalised tunnistavad tollikoostöö ja kaubanduse lihtsustamise olulisust üleilmses muutuvas kaubanduskeskkonnas ja lepivad kokku järgmises:

a)    süvendada koostööd ja tagada, et asjakohased õigusaktid ja protseduurid ning asjaomaste haldusasutuste haldussuutlikkus vastaksid eesmärgile lihtsustada kaubanduse edendamist;

b)    et Ida-Aafrika Ühenduse partnerriik/partnerriigid vajavad käesoleva jaotise sätete sujuvaks rakendamiseks üleminekuaega ning peavad suurendama oma suutlikkust.

2.    Käesoleva jaotise eesmärk on:

a)    lihtsustada lepinguosaliste vahelist kaubandust;

b)    soodustada tollialaste õigusaktide ja tolliprotseduuride ühtlustamist piirkondlikul tasandil;

c)    pakkuda Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigile/partnerriikidele toetust kaubanduse lihtsustamise valdkonnas;

d)    toetada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide tolliasutusi käesoleva lepingu ja muude rahvusvaheliste tollialaste heade tavade rakendamisel;

e)    süvendada koostööd lepinguosaliste tolliasutuste ja muude selle valdkonnaga seotud piirikontrolliasutuste vahel.

ARTIKKEL 23

Tollikoostöö ja vastastikune haldusabi

1.    Selleks et tagada käesoleva jaotise sätete järgimine ja püüelda tõhusalt artiklis 22 sätestatud eesmärkide poole, kohustuvad lepinguosalised:

a)    vahetama teavet tollialaste õigusaktide ja tolliprotseduuride kohta;

b)    töötama välja ühisalgatusi kokkulepitud valdkondades;

c)    tegema koostööd järgmistes valdkondades:

i)    tollisüsteemide ja -protseduuride ajakohastamine ning tollivormistuseks kuluva aja vähendamine;

ii)    tolliprotseduuride ja kaubanduse, sealhulgas impordi, ekspordi ja transiidiga seotud formaalsuste lihtsustamine ja ühtlustamine;

iii)    piirkondlike transiidisüsteemide tõhustamine;

iv)    läbipaistvuse suurendamine kooskõlas artikli 24 lõikega 3;

v)    suutlikkuse suurendamine, sealhulgas finants- ja tehniline abi Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigile/partnerriikidele;

vi)    kõik muud tollivaldkonnad, mille suhtes lepinguosalised võivad kokku leppida;

d)    määratlema võimaluste piires ühised seisukohad sellistes tolli ja kaubanduse lihtsustamise valdkonnas tegutsevates rahvusvahelistes organisatsioonides nagu WTO, Maailma Tolliorganisatsioon (WCO), Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) ja ÜRO kaubandus- ja arengukonverents (UNCTAD);

e)    edendama kõikide seotud asutuste töö riigisisest ja piiriülest kooskõlastamist.

2.    Olenemata lõikest 1 pakuvad lepinguosalised tolliküsimustes üksteisele vastastikust haldusabi vastavalt protokolli nr 1 sätetele.

ARTIKKEL 24

Tollialased õigusaktid ja tolliprotseduurid

1.    Lepinguosalised lepivad kokku, et nende vastavad kaubandus- ja tollialased õigusaktid ja tolliprotseduurid põhinevad tolli ja kaubanduse valdkonnas kohaldatavatel rahvusvahelistel meetmetel ja standarditel, sealhulgas tolliprotseduuride lihtsustamist ja ühtlustamist käsitleva muudetud Kyoto konventsiooni põhiosal, Maailma Tolliorganisatsiooni maailmakaubanduse tagamise ja lihtsustamise standardite raamistikul, Maailma Tolliorganisatsiooni andmetel ja HS konventsioonil.

2.    Lepinguosalised lepivad kokku, et nende vastavad kaubandus- ja tollialased õigusaktid ja tolliprotseduurid põhinevad järgmisel:

a)    vajadus kaitsta ja lihtsustada seadusjärgset kaubandust tollialastes õigusaktides sätestatud nõuete tulemusliku täitmise tagamise ja järgimise kaudu;

b)    vajadus vältida ettevõtjate tarbetut ja diskrimineerivat koormamist, pakkuda kaitset pettuste ja korruptsiooni eest ning lihtsustada veelgi rohkem tollialaseid õigusakte ja tolliprotseduure korralikult järgivate ettevõtjate tegevust;

c)    vajadus kasutada ühtset haldusdokumenti või sellega võrdväärset elektroonilist dokumenti, et koostada tollideklaratsioone vastavalt ELis ja Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigis/partnerriikides;

d)    nüüdisaegsed tollitöö meetodid, sealhulgas riskianalüüs, kauba sisenemise ja vabastamise lihtsustatud protseduurid ja vabastamisjärgsed kontrollid ning auditeerimine;

e)    nii ekspordi-, impordi- kui ka transiiditehingute süsteemide, sealhulgas infotehnoloogial põhinevate süsteemide järkjärguline arendamine, et lihtsustada teabe vahetamist ettevõtjate, tolliasutuste ja muude asutuste vahel;

f)    põhimõte, mille kohaselt on karistused tollieeskirjade või protseduurinõuete väiksemate rikkumiste eest proportsionaalsed ning nende rakendamine ei põhjusta liigseid viivitusi tollivormistuses;

g)    tolliküsimusi, eelkõige tariifset klassifitseerimist ja päritolureegleid käsitlevate siduvate otsuste süsteem, mis on kooskõlas piirkondlike ja/või riiklike õigusaktidega;

h)    vajadus kohaldada tasusid ja lõive, mis vastavad konkreetse tehinguga seoses osutatud teenuse maksumusele ja mida ei arvutata väärtuse alusel. Kaubavahetusega seotud konsulaarteenuste eest tasu ega lõivu ei võeta;

i)    WTO eksportkauba eelinspekteerimise lepingus määratletud selliste nõuete või nendega samaväärsete nõuete kaotamine, millega on ette nähtud kauba eelinspekteerimise kohustus:

j)    kõigi selliste nõuete kaotamine, millega on ette nähtud tollimaaklerite kasutamise kohutus, ning maaklerite litsentsimise läbipaistvad, mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed eeskirjad.

3.    Selleks et parandada töömeetodeid ning tagada tollitoimingute läbipaistvus ja tõhusus, peavad lepinguosalised:

a)    võtma täiendavaid meetmeid dokumentide ja kaubandusega seotud formaalsuste lihtsustamiseks ja standardimiseks, et võimaldada kaupade kiiret vabastamist ja tollivormistust;

b)    võtma kasutusele tõhusad, kiired ja mittediskrimineerivad protseduurid, mis võimaldavad vaidlustada tolli ja muude asutuste haldustoimingud, ettekirjutused ja otsused, mis mõjutavad kauba importi, eksporti või transiiti. Sellised protseduurid peavad olema kõigi ettevõtjate jaoks hõlpsalt kasutatavad;

c)    tagama usaldusväärsuse säilimise asjaomaste rahvusvaheliste konventsioonide ja dokumentide põhimõtteid kajastavate meetmete kohaldamisega.

ARTIKKEL 25

Transiidi lihtsustamine

1.    Lepinguosalised tagavad vaba transiidi läbi oma territooriumi mööda kõige otstarbekamaid marsruute. Piirangud, kontrollid ja nõuded peavad olema mittediskrimineerivad, proportsionaalsed ja ühtselt kohaldatavad.

2.    Iga lepinguosaline võib nõuda, et transiitliikluseks läbi tema territooriumi sisenetaks õigest tollipunktist ja kasutataks kindlaksmääratud marsruute. Kui lepinguosaline nõuab selliste marsruutide kasutamist, teeb ta seda täielikus kooskõlas GATT 1994 artikli V lõikega 3.

3.    Ilma et see piiraks seaduspärast tollikontrolli, võimaldab lepinguosaline teise lepinguosalise territooriumilt pärit kaupade transiidi puhul vähemalt sama soodsat kohtlemist kui omamaiste kaupade puhul.

4.    Lepinguosalised kasutavad tollitransiidi korda, mis võimaldab kaupade transiiti ilma tollimakse või muid samaväärseid lõive tasumata, juhul kui on esitatud nõuetekohane tagatis kooskõlas piirkondlike ja/või riiklike tollialaste õigusaktidega.

5.    Lepinguosalised edendavad ja rakendavad piirkondlikku transiidikorraldust.

6.    Lepinguosalised soodustavad kõikide asjaomaste asutuste tegevuse riigisisest ja piiriülest kooskõlastamist.

7.    Lepinguosaliste õigusaktid põhinevad transiidi suhtes kohaldatavatel rahvusvahelistel standarditel ja meetmetel.

ARTIKKEL 26

Suhted äriringkondadega

Lepinguosalised lepivad kokku, et nad:

a)    tagavad, et kõik õigusaktid, menetlused, tasud ja lõivud tehakse avalikult kättesaadavaks, kasutades võimaluste piires elektroonilisi või muid asjakohaseid vahendeid, ning avaldatakse võimaluse korral ka vajalikud selgitused;

b)    konsulteerivad seadusandlikke ettepanekuid ning tolli- ja kaubandusmenetlusi käsitlevates küsimustes korrapäraselt ja õigeaegselt kaubandussektori esindajatega;

c)    võtavad vastu uusi või muudetud õigusakte või menetlusi nii, et kauplejatel oleks võimalik nende järgimiseks korralikult valmistuda;

d)    teevad avalikult kättesaadavaks asjakohase haldusteabe, sealhulgas asutuste esitatavad nõuded ja riiki sisenemise korra, sadamates ja piiriületuspunktides asuvate tolliasutuste tööajad ja töökorra ning kontaktpunktid infopäringute tarvis;

e)    toetavad ettevõtjate ja asjaomaste asutuste vahelist koostööd selliste objektiivsete ja avalikult kättesaadavate menetluste kaudu, mis põhinevad Maailma Tolliorganisatsiooni kehtestatud menetlustel (nt vastastikuse mõistmise memorandumid);

f)    tagavad, et nende asjakohased tolli ja sellega seotud küsimusi puudutavad nõuded ja protseduurid vastavad endiselt kaubandusringkonna vajadustele, järgivad häid tavasid ning piiravad ka edaspidi kaubandust võimalikult vähe.

ARTIKKEL 27

Üleminekusätted

1.    Võttes arvesse vajadust suurendada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide suutlikkust tolli ja kaubanduse lihtsustamise valdkonnas ning ilma et see piiraks selle/nende kohustusi Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames, lepivad lepinguosalised kokku, et Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigile/partnerriikidele võimaldatakse pärast käesoleva lepingu jõustumist viie (5) aasta pikkune üleminekuperiood, et täita artiklites 23, 24 ja 25 sätestatud kohustused.

2.    Kõnealust üleminekuperioodi võib majanduspartnerluslepingu nõukogu loal pikendada.

ARTIKKEL 28

Tollistandardite ühtlustamine piirkondlikul tasandil

Lepinguosalised tunnistavad, et oluline on tollistandardite ja kaubanduse lihtsustamise meetmete piirkondlikul tasandil ühtlustamine, mis hõlmab vajaduse korral reformide algatamist tolli ja kaubanduse lihtsustamise valdkonnas.

ARTIKKEL 29

Tolliprotseduuride ja kaubanduse lihtsustamise erikomitee

1.    Käesolevaga moodustavad lepinguosalised tolliprotseduuride ja kaubanduse lihtsustamise erikomitee, mis koosneb lepinguosaliste esindajatest ja:

a)    mille koosoleku kuupäeva ja päevakorra lepivad lepinguosalised enne kokku;

b)    mille eesistujaks on vaheldumisi kumbki lepinguosaline;

c)    mis annab aru majanduspartnerluslepingu nõukogule.

2.    Tolliprotseduuride ja kaubanduse lihtsustamise erikomiteel on järgmised ülesanded:

a)    kontrollida käesoleva jaotise ja artikli 9 rakendamist ja haldamist;

b)    luua foorum, et pidada nõu ja aru tolliga seotud küsimustes, sealhulgas päritolureeglite, üldiste tolliprotseduuride, tolliväärtuse määramise, tariifiklassifikatsiooni, transiidi ja vastastikuse tollialase haldusabi osutamisega seotud küsimustes;

c)    tõhustada koostööd päritolureeglite ja nendega seotud tolliprotseduuride, üldiste tolliprotseduuride ja vastastikuse tollialase haldusabi arendamise, kohaldamise ja täitmise valdkonnas;

d)    suurendada suutlikkust ja süvendada tehnilise abiga seotud koostööd;

e)    lahendada muid küsimusi, milles lepinguosalised on seoses käesoleva jaotisega kokku leppinud.

IV JAOTIS

SANITAAR- JA FÜTOSANITAARMEETMED

ARTIKKEL 30

Kohaldamisala ja mõisted

1.    Käesoleva jaotise sätteid kohaldatakse meetmete suhtes, mis kuuluvad WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingu kohaldamisalasse.

2.    Kui ei ole sätestatud teisiti, kehtivad käesoleva jaotise kohaldamisel WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingus, codex alimentarius’e komisjonis, maailma loomatervishoiu organisatsioonis ja rahvusvahelises taimekaitsekonventsioonis kasutatud mõisted.

ARTIKKEL 31

Eesmärgid

Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete kohaldamise valdkonna eesmärgid on järgmised:

a)    lihtsustada lepinguosaliste piirkondadevahelist ja piirkondlikku kaubandust, kaitstes samal ajal inimeste, loomade ja taimede elu ja tervist kooskõlas WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepinguga;

b)    lahendada sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetest tulenevaid probleeme, mis on seotud kokkulepitud prioriteetsete sektorite ja toodetega, võttes seejuures nõuetekohaselt arvesse piirkondlikku integratsiooni;

c)    määrata kindlaks menetlused ja tingimused, millega lihtsustatakse sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna koostööd;

d)    tagada lepinguosaliste vahelise ja nende riigisisese kaubanduse suhtes kohaldatavate sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete läbipaistvus;

e)    edendada meetmete piirkonnasisest ühtlustamist rahvusvaheliste standarditega vastavalt WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingule ning arendada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide asjakohast poliitikat, õiguslikku, regulatiivset ja institutsioonilist raamistikku;

f)    toetada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide aktiivset osalemist codex alimentarius’e komisjonis, maailma loomatervishoiu organisatsioonis ja rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooniga seotud tegevuses;

g)    edendada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide ning ELi institutsioonide ja laborite vahelisi konsultatsioone ja vahetusprogramme;

h)    lihtsustada suutlikkuse suurendamist piirkondlike ja riiklike standardite loomiseks ja rakendamiseks vastavalt rahvusvahelistele nõuetele, et hõlbustada piirkondlikku integratsiooni;

i)    arendada ja suurendada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide suutlikkust rakendada sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid ja teostada nende üle järelevalvet kooskõlas majandus- ja arengukoostööd käsitleva V osa VI jaotisega;

j)    edendada tehnosiiret.

ARTIKKEL 32

Õigused ja kohustused

1.    Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma õigusi ja kohustusi, mis tulenevad käesoleva jaotisega seotud rahvusvahelistest lepingutest ja kokkulepetest, mille osalised nad on.

2.    Iga lepinguosaline:

a)    omab suveräänset õigust rakendada sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid tingimusel, et need meetmed on kooskõlas WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingu sätetega;

b)    konsulteerib teise lepinguosalisega enne mis tahes uute sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamist, kasutades selleks WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepinguga ette nähtud teavitamisvahendeid või tehes seda vajaduse korral lepinguosaliste kontaktpunktide kaudu;

c)    aitab teisel lepinguosalisel koguda teadlike otsuste tegemiseks vajalikku teavet;

d)    propageerib Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide ning ELi institutsioonide ja laborite vahelisi sidemeid, ühisprojekte ning teadus- ja arendustegevust.

ARTIKKEL 33

Meetmete teaduslikud põhjendused

Käesoleva jaotise sätete kohaselt tagavad lepinguosalised, et mis tahes sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete võtmine või muutmine nende territooriumil tugineb teaduslikele põhjendustele ja on kooskõlas WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepinguga.

ARTIKKEL 34

Ühtlustamine

1.    Lepinguosaliste eesmärk on saavutada oma sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete kehtestamist, sealhulgas kontrolli-, katse- ja sertifitseerimismenetlusi käsitlevate vastavate eeskirjade ja menetluste ühtlustamine kooskõlas WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepinguga.

2.    Kõrgemate ametnike komitee koostab juhendi nimetatud ühtlustamisprotsessi toetamiseks ja järelevalveks.

ARTIKKEL 35

Võrdväärsus

Lepinguosalised kohaldavad võrdväärsuse põhimõtet kooskõlas WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepinguga. Sel eesmärgil tagab kumbi lepinguosaline teisele lepinguosalisele taotluse korral mõistlikkuse piires juurdepääsu oma kontrolli-, katse- ja muudele asjakohastele menetlustele.

ARTIKKEL 36

Tsoonideks ja piirkondadeks jagamine

Lepinguosalised tunnustavad kindlaksmääratud kahjuri- või taudivabu alasid või vähese kahjuri- või taudilevikuga alasid juhtumipõhiselt taimsete ja loomsete toodete võimaliku allikana, võttes arvesse WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingu artikli 6 sätteid.

ARTIKKEL 37

Teatamine, teabenõuded ja läbipaistvus

1.    Lepinguosalised järgivad sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete kohaldamisel läbipaistvuse põhimõtet kooskõlas WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepinguga.

2.    Lepinguosalised tunnistavad tõhusate konsulteerimis-, teatamis- ja teabevahetusmehhanismide olulisust sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete kohaldamisel WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingu kohaselt.

3.    Importiv lepinguosaline teatab eksportivale lepinguosalisele kõikidest impordiga seotud sanitaar- ja fütosanitaarnõuete muudatustest, mis võivad mõjutada käesoleva osa kohaldamisalasse kuuluvat kaubandust. Lepinguosalised kohustuvad looma mehhanismid sellise teabe vahetamiseks.

ARTIKKEL 38

Vastavushindamine

Selleks et tagada sanitaar- ja fütosanitaarnormide järgmine, lepivad lepinguosalised kokku vastavushindamise menetlused.

ARTIKKEL 39

Teabevahetus ja kaubandustingimuste läbipaistvus

Koostöö hõlmab järgmist:

a)    teabe jagamine ja konsulteerimine seoses sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete muudatustega, mis võivad mõjutada ühe või teise lepinguosalise jaoks olulisi eksporttooteid;

b)    konkreetse taotluse alusel teabe jagamine lepinguosaliste kaubandussuhteid mõjutavates muudes valdkondades, sealhulgas kiirhoiatused, teaduslikud arvamused ja olulised sündmused;

c)    eelnev teavitamine, et tagada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide teavitamine uutest sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetest, mis võivad mõjutada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide eksporti ELi. Kõnealune süsteem põhineb WTO lepingutest tulenevate kohustuste alusel kehtivatel mehhanismidel, eelkõige WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingu artiklil 7;

d)    läbipaistvuse edendamine seoses proovivõttudega, analüüsidega ning mõlema lepinguosalise territooriumilt pärit sööda ja toidu ametlikele kontrollidele järgnevate meetmetega.

ARTIKKEL 40

Pädevad asutused

1.    Lepinguosaliste sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetega tegelevad asutused on Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide ja ELi pädevad asutused, kes vastutavad käesolevas osas osutatud meetmete rakendamise eest.

2.    Lõikes 1 osutatud pädevad asutused täidavad neile WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepinguga pandud ülesandeid.

3.    Lepinguosalised edastavad üksteisele andmed oma lõikes 1 osutatud pädevate asutuste ning neis andmetes tehtavate muudatuste kohta.

V JAOTIS

STANDARDID, TEHNILISED NORMID JA VASTAVUSHINDAMINE

ARTIKKEL 41

Kohaldamisala ja mõisted

1.    Käesoleva jaotise sätteid kohaldatakse WTO tehniliste kaubandustõkete lepingus kindlaks määratud tehniliste normide, standardite ja vastavushindamismenetluste koostamise, vastuvõtmise ja kohaldamise suhtes.

2.    Käesolevas jaotises kasutatakse WTO tehniliste kaubandustõkete lepingus kasutatud mõisteid.

ARTIKKEL 42

Õigused ja kohustused

1.    Lepinguosalised kinnitavad veel kord neil WTO tehniliste kaubandustõkete lepingu alusel olevaid õigusi ja kohustusi, võttes samal ajal arvesse õigusi ja kohustusi, mis tulenevad muudest rahvusvahelistest kokkulepetest, mille osalised Ida-Aafrika Ühenduse partnerriik/partnerriigid ja EL on, pidades sealhulgas eelkõige silmas keskkonna ja elurikkuse kaitset käsitlevaid kokkuleppeid.

2.    Kooskõlas tehniliste kaubandustõkete lepinguga tagavad lepinguosalised, et tehnilisi norme ei koostata, võeta vastu ega kohaldata eesmärgiga luua tarbetuid takistusi lepinguosaliste vahelises kaubanduses.

ARTIKKEL 43

Vastastikuse tunnustamise lepingud

Lepinguosalised võivad pidada läbirääkimisi vastastikuse tunnustamise lepingute sõlmimise üle vastastikust majandushuvi pakkuvates valdkondades.

ARTIKKEL 44

Läbipaistvus ja teatamine

1.    Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustusi seoses tehnilistest normidest, standarditest ja vastavushindamismenetlustest teatamise ning neid käsitleva teabe vahetamisega kooskõlas tehniliste kaubandustõkete lepinguga.

2.    Lepinguosalised vahetavad teabepunktide kaudu kiirhoiatusi, teaduslikke arvamusi, teateid sündmuste kohta ja muud teavet, mis võib olla nende kaubandussuhete seisukohalt oluline.

3.    Lepinguosalised võivad teha koostööd teabepunktide ning ühiste andmebaaside loomisel ja käitamisel.

ARTIKKEL 45

Ühtlustamine

Lepinguosalised püüavad ühtlustada oma standardeid, tehnilisi norme ja vastavushindamismenetlusi.

ARTIKKEL 46

Vastavushindamine

1.    Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma tehniliste kaubandustõkete lepingu kohaseid kohustusi seoses vastavushindamisega.

2.    Võttes arvesse oma tehniliste normide, standardite ja vastavushindamisraamistiku ühtlustamise ulatust, võivad lepinguosalised kaaluda läbirääkimiste pidamist vastavushindamismenetluste vastastikuse tunnustamise lepingute sõlmimiseks.

ARTIKKEL 47

Tehnilised reguleerivad asutused

1.    Käesolevas jaotises osutatud meetmete rakendamise eest vastutavad Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide pädevad asutused on Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide reguleerivad asutused, kellel on volitused ja pädevus standardimise, metroloogia, akrediteerimise ja vastavushindamise tagamiseks või järelevalveks.

2.    ELis vastutab käesoleva jaotise rakendamise eest Euroopa Komisjon.

3.    Ida-Aafrika Ühenduse partnerriik/partnerriigid teatab/teatavad kooskõlas käesoleva lepinguga ELile oma vastavad tehnilised reguleerivad asutused.

VI JAOTIS

KAUBANDUSE KAITSEMEETMED

ARTIKKEL 48

Dumpinguvastased meetmed ja tasakaalustusmeetmed

1.    Kui käesoleva artikli sätetest ei tulene teisiti, ei takista miski käesolevas lepingus ELil või Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigil/partnerriikidel kas iseseisvalt või ühiselt vastu võtmast dumpinguvastaseid meetmeid ja tasakaalustusmeetmeid kooskõlas WTO asjaomaste lepingutega. Käesoleva artikli kohaldamisel määratakse päritolu kindlaks vastavalt lepinguosaliste mittesooduspäritolureeglitele.

2.    Enne ühe või teise lepinguosalise poolt imporditud toodetele lõplike dumpinguvastaste ja tasakaalustavate tollimaksude kehtestamist kaaluvad lepinguosalised võimalust kasutada WTO asjakohastes lepingutes sätestatud konstruktiivseid abinõusid.

3.    Kui üks või teine lepinguosaline on kehtestanud dumpinguvastase meetme või tasakaalustusmeetme, tegeleb kohtuliku kontrolliga üksainus instants, sealhulgas apellatsioonimenetluses.

4.    Kui dumpinguvastaseid meetmeid või tasakaalustusmeetmeid saab kehtestada nii piirkondlikul kui ka riiklikul tasandil (olevalt olukorrast), tagavad lepinguosalised, et piirkondlikud ja riiklikud asutused ei kohalda neid meetmeid sama toote suhtes üheaegselt.

5.    Kumbki lepinguosaline teavitab eksportivat lepinguosalist nõuetekohaselt dokumenteeritud kaebuse saamisest enne iga uurimise alustamist.

6.    Käesoleva artikli sätteid kohaldatakse kõikide pärast käesoleva lepingu jõustumist algatatavate uurimiste puhul.

7.    Vaidluste lahendamist reguleerivad WTO eeskirjad kehtivad kõigi dumpinguvastaste või tasakaalustusmeetmetega seotud vaidluste suhtes.

ARTIKKEL 49

Mitmepoolsed kaitsemeetmed

1.    Kui käesoleva artikli sätetest ei tulene teisiti, ei takista miski käesolevas lepingus Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigil/partnerriikidel ja ELil võtta meetmeid kooskõlas GATT 1994 XIX artikliga, WTO kaitsemeetmete lepinguga ja WTO asutamist käsitlevale Marrakechi lepingule lisatud WTO põllumajanduslepingu (edaspidi „WTO põllumajandusleping“) artikliga 5. Käesoleva artikli kohaldamisel määratakse päritolu kindlaks vastavalt lepinguosaliste mittesooduspäritolureeglitele.

2.    Olenemata lõikest 1 ning võttes arvesse käesoleva lepingu üldisi arengueesmärke ja Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide majanduse väiksust, ei kohalda EL Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigist/partnerriikidest pärit impordi suhtes ühtegi GATT 1994 artikli XIX, WTO kaitsemeetmete lepingu ega WTO põllumajanduslepingu artikli 5 kohast meedet.

3.    Lõike 2 sätteid kohaldatakse viie (5) aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast. Hiljemalt sada kakskümmend (120) päeva enne selle perioodi lõppemist vaatab majanduspartnerluslepingu nõukogu nende sätete toimimise Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide arenguvajadusi silmas pidades läbi, et otsustada, kas nende rakendamisaega pikendada.

4.    Lõike 1 sätete suhtes kohaldatakse WTO vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsitusleppe sätteid.

ARTIKKEL 50

Kahepoolsed kaitsemeetmed

1.    Pärast muude lahendusvõimaluste uurimist võib lepinguosaline käesolevas artiklis sätestatud tingimustel ja korras rakendada lühiajalise kestusega kaitsemeetmeid, mis erinevad artiklite 10 ja 11 sätetest.

2.    Lõikes 1 nimetatud kaitsemeetmeid võib rakendada, kui ühe lepinguosalise territooriumilt pärit toodet imporditakse teise lepinguosalise territooriumile sellistes suurenenud kogustes ja sellistel tingimustel, et see tekitab või ähvardab tekitada:

a)    märgatavat kahju samasuguste või otseselt konkureerivate toodete omamaisele tootmisharule importiva lepinguosalise territooriumil või

b)    häireid teatavas majandusharus, eeskätt juhul, kui häired põhjustavad suuri sotsiaalprobleeme või raskusi, mille tagajärjel importiva lepinguosalise majandusolukord võib oluliselt halveneda, või

c)    häireid samasuguste või otseselt konkureerivate põllumajandustoodete 4 turgudel või nende turgude reguleerimismehhanismide häireid.

3.    Käesolevas artiklis nimetatud kaitsemeetmed ei ületa lõikes 2 ja lõike 5 punktis b määratletud märgatava kahju või häirete kõrvaldamiseks või vältimiseks vajalikku määra. Importiva lepinguosalise kaitsemeetmed võivad seisneda üksnes ühes või mitmes järgmises meetmes:

a)    asjaomase toote käesolevas lepingus ettenähtud tollimaksumäära täiendava vähendamise peatamine;

b)    asjaomase toote tollimaksu suurendamine määrani, mis ei ületa WTO teistele liikmetele kohaldatavat määra;

c)    asjaomase toote suhtes tariifikvootide kehtestamine.

4.    Ilma et see piiraks lõigete 1–3 kohaldamist, võib EL juhul, kui Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigist/partnerriikidest pärit toodet imporditakse sellistes suurenenud kogustes ja sellistel tingimustel, et see tekitab või ähvardab tekitada ühes või mitmes ELi äärepoolseimas piirkonnas lõikes 2 nimetatud olukorra, võtta asjaomases piirkonnas või piirkondades järelevalve- või kaitsemeetmeid lõigetes 6–9 sätestatud korras.

5.    a)    Ilma et see piiraks lõigete 1–3 kohaldamist, võib/võivad Ida-Aafrika Ühenduse partnerriik/partnerriigid juhul, kui EList pärit toodet imporditakse sellistes suurenenud kogustes ja sellistel tingimustel, et see tekitab või ähvardab tekitada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigis/partnerriikides lõikes 2 nimetatud olukorra, võtta oma territooriumil järelevalve- või kaitsemeetmeid lõigetes 6–9 sätestatud korras.

b)    Ida-Aafrika Ühenduse partnerriik/partnerriigid võib/võivad võtta kaitsemeetmeid lõigetes 6–9 sätestatud korras juhul, kui EList pärit toodet imporditakse tollimaksude vähendamise tõttu tema/nende territooriumile sellistes suurenenud kogustes ja sellistel tingimustel, et see tekitab või ähvardab tekitada häireid sarnaseid või otseselt konkureerivaid tooteid tootvas noores tootmisharus. Seda sätet kohaldatakse ainult kümne (10) aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest. Majanduspartnerluslepingu nõukogu võib seda ajavahemikku pikendada maksimaalselt viie (5) aasta võrra.

6.    a)    Käesolevas artiklis nimetatud kaitsemeetmeid säilitatakse ainult nii kaua, kui on vajalik lõigetes 2, 4 ja 5 määratletud märgatava kahju või häirete vältimiseks või kõrvaldamiseks.

b)    Käesolevas artiklis nimetatud kaitsemeetmeid ei kohaldata kauem kui kaks (2) aastat. Kui kaitsemeetmete kohaldamist õigustavad asjaolud kestavad edasi, võib nende meetmete rakendamisaega pikendada veel kuni kahe (2) aasta võrra. Kui Ida-Aafrika Ühenduse partnerriik/partnerriigid kohaldab/kohaldavad kaitsemeedet või kui EL kohaldab kaitsemeedet ühe või mitme äärepoolseima piirkonna territooriumil, võib seda meedet siiski kohaldada kuni neli (4) aastat, ja kui kaitsemeetmete rakendamist nõudvad asjaolud kestavad, võib selle rakendamisaega pikendada veel nelja (4) aasta võrra.

c)    Käesolevas artiklis nimetatud kaitsemeetmed, mida rakendatakse kauem kui üks (1) aasta, peavad sisaldama sätteid, mis viivad meetmete järkjärgulise kaotamiseni hiljemalt määratud tähtaja lõpuks.

d)    Käesolevas artiklis nimetatud kaitsemeetmeid ei kohaldata selliste toodete impordi suhtes, mille suhtes on varem sellist meedet kohaldatud, vähemalt ühe (1) aasta jooksul pärast nimetatud meetme kohaldamise lõppu.

7.    Lõigete 1 kuni 6 rakendamisel kohaldatakse järgmisi sätteid:

a)    kui lepinguosaline leiab, et esineb üks lõigetes 2, 4 ja/või 5 nimetatud olukord, suunab ta küsimuse viivitamata kõrgemate ametnike komiteele uurimiseks;

b)    kõrgemate ametnike komitee võib anda ilmnenud asjaolude kõrvaldamiseks vajalikke soovitusi. Kui kõrgemate ametnike komitee ei ole andnud soovitusi olukorra parandamiseks või kui kolmekümne (30) päeva jooksul pärast küsimuse edastamist kõrgemate ametnike komiteele ei ole leitud muud rahuldavat lahendust, võib importiv lepinguosaline võtta asjakohaseid meetmeid olukorra parandamiseks käesolevas artiklis sätestatud korras;

c)    enne käesolevas artiklis sätestatud meetmete rakendamist või käesoleva artikli lõike 8 kohaldamisealasse kuuluvatel juhtudel peab/peavad Ida-Aafrika Ühenduse partnerriik/partnerriigid esitama kõrgemate ametnike komiteele niipea kui võimalik kogu asjakohase teabe, mis on vajalik olukorra põhjalikuks uurimiseks, et leida asjaomaseid lepinguosalisi rahuldav lahendus;

d)    käesoleva artikli kohaste kaitsemeetmete valimisel tuleb eelistada käesoleva lepingu toimimist kõige vähem häirivaid meetmeid;

e)    kõigist käesoleva artikli kohaselt võetud kaitsemeetmetest teatatakse viivitamata kirjalikult kõrgemate ametnike komiteele, kus neid korrapäraselt arutatakse, eelkõige selleks, et koostada ajakava nende kaotamiseks niipea, kui asjaolud seda võimaldavad.

8.    Kui erakorraliste asjaolude tõttu on vaja tegutseda kohe, võib asjaomane importiv lepinguosaline ajutiselt rakendada lõikes 3, 4 või 5 sätestatud meetmeid ilma lõike 7 nõudeid täitmata. Selliseid meetmeid võib kohaldada kõige rohkem saja kaheksakümne (180) päeva jooksul, kui meetmeid võtab EL, ja kahesaja (200) päeva jooksul, kui meetmeid võtab/võtavad Ida-Aafrika Ühenduse partnerriik/partnerriigid või kui EL võtab meetmeid vaid ühe või mitme oma äärepoolseima piirkonna puhul. Iga sellise ajutise meetme kestus tuleb lugeda esialgse rakendamisaja hulka või lõikes 6 nimetatud mis tahes pikendamise hulka. Selliste ajutiste meetmete rakendamisel tuleb arvestada kõikide asjaomaste lepinguosaliste huve, sealhulgas nende arengutaset. Asjaomane importiv lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist ning esitab küsimuse viivitamata kõrgemate ametnike komiteele uurimiseks.

9.    Kui importiv lepinguosaline kohaldab toote impordi suhtes haldusmenetlust, mille eesmärk on esitada kiiresti käesolevas artiklis nimetatud probleeme tekitada võivate kaubandusvoogude suundumusi käsitlev teave, teavitab ta viivitamata kõrgemate ametnike komiteed.

10.    WTO lepingule ei saa tugineda, et takistada lepinguosalisel võtta käesoleva artikli kohaseid kaitsemeetmeid.

III OSA

KALANDUS

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

ARTIKKEL 51

Kohaldamisala ja põhimõtted

1.    Kalakaubanduse ja kalanduse arendamise alane koostöö hõlmab mere- ja siseveekalapüüki ning vesiviljelust.

2.    Lepinguosalised tunnistavad, et kalandus on Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide jaoks oluline majandusressurss, mis annab suure panuse Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide majandusse ning võib tulevikus oluliselt kaasa aidata majanduse arengule ja vaesuse vähendamisele piirkonnas. Samuti on see oluline toidu ja välisvaluuta allikas.

3.    Lepinguosalised tunnistavad ka seda, et kalavarud pakuvad märkimisväärset huvi nii ELile kui ka Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikidele, ning nõustuvad tegema kalandussektori kestliku arengu ja juhtimise nimel mõlema huve teenivat koostööd, võttes arvesse majanduslikku, keskkonnaalast ja sotsiaalset mõju.

4.    Lepinguosalised on ühel meelel, et lisaväärtusega tegevuse soodustamine kalandussektoris on sobilik strateegia selle sektori majanduskasvu toetamiseks ja selle poolt Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide majandusse antava panuse suurendamiseks, võttes samal ajal arvesse sektori pikaajalist kestlikkust.

ARTIKKEL 52

Koostööpõhimõtted

1.    Kalanduse valdkonnas tehtava koostöö põhimõtted on järgmised:

a)    toetada piirkondliku integratsiooni arendamist ja tugevdamist;

b)    säilitada Cotonou lepingu ja selle jätkulepingu õigustikku;

c)    võimaldada eri- ja diferentseeritud kohtlemist;

d)    kasutada ressursside hindamisel ja majandamisel parimat kättesaadavat teaduslikku teavet;

e)    luua Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigis/partnerriikides avalduva majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnamõju seire süsteem;

f)    tagada kooskõla kohaldatavate riiklike õigusaktide ja asjakohaste rahvusvaheliste dokumentidega, sealhulgas 10. detsembril 1982 Montego Bays sõlmitud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta mereõiguse konventsiooni (UNCLOS) ning piirkondlike ja allpiirkondlike kokkulepetega;

g)    tagada rannalähedane / elatise teenimiseks toimuv kalapüük ja see, et sellega seotud vajadusi loetakse prioriteetseks.

2.    Investeeringute ja suutlikkuse suurendamise ning turulepääsu parandamisega peaks neist juhtpõhimõtetest olema abi, et arendada siseveekogude ja mere elusressursse säästvalt ja vastutustundlikult ning optimeerida kasu, mida saavad asjaomasest sektorist praegused ja tulevased põlvkonnad.

3.    Lepinguosalised teevad koostööd, et tagada rahaline ja muu toetus Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide töötlemisettevõtete konkurentsivõime ja tootmisvõimsuse suurendamiseks, kalandussektori mitmekesistamiseks ning sadamarajatiste arendamiseks ja täiustamiseks.

4.    Konkreetsed koostöövaldkonnad on kindlaks määratud käesoleva lepingu V osa IV jaotises.

II JAOTIS

MEREKALANDUS

ARTIKKEL 53

Kohaldamisala ja eesmärgid

1.    Käesoleva jaotise sätteid kohaldatakse merekalanduse kasutamise, kaitse ja majandamise suhtes, et optimeerida investeeringute ja suutlikkuse suurendamise ning turulepääsu parandamise kaudu kasu, mida Ida-Aafrika Ühenduse partnerriik/partnerriigid kalandusest saavad.

2.    Koostöö eesmärgid on:

a)    edendada kalanduse kestlikku arengut ja majandamist;

b)    süvendada koostööd, et tagada kalavarude säästev kasutamine ja majandamine kui piirkondliku lõimumise kindel alus, võttes arvesse rannikuäärse/rannikuäärsete Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide ühiseid piirialade kalade ja siirdekalade liike ning asjaolu, et ükski Ida-Aafrika Ühenduse partnerriik ei suuda üksi varude jätkusuutlikkust tagada;

c)    tagada kalandussektorist saadava kasu võrdsem jaotamine;

d)    tagada ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu võitlemiseks vajalik tõhus järelevalve, kontroll ja seire;

e)    edendada lepinguosaliste vastastikust sotsiaalset ja majanduslikku kasu silmas pidades mere elusressursside tõhusat kasutamist, kaitsmist ja majandamist majandusvööndites ning rahvusvaheliste dokumentide, sealhulgas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni alusel Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes;

f)    edendada ja arendada headest tavadest lähtudes piirkondlikku ja rahvusvahelist kaubandust;

g)    luua soodne keskkond, sealhulgas taristu ja suutlikkus, et Ida-Aafrika Ühenduse partnerriik/partnerriigid suudaksid nii tööstusliku kui ka väiksemahulise kalapüügi puhul järgida rangeid turunõudeid;

h)    toetada riiklikku ja piirkondlikku poliitikat, mille eesmärk on suurendada kalandussektori tootlikkust ja konkurentsivõimet;

i)    luua sidemeid muude majandusharudega.

ARTIKKEL 54

Kalavarude majandamise ja kaitsega seotud küsimused

1.    Säästva püügi mahu, püügivõimsuse ja muude majandamisstrateegiate kindlaksmääramisel kohaldatakse ettevaatuspõhimõtet, et vältida või neutraliseerida soovimatuid tagajärgi, nagu liigne püügivõimsus ja ülepüük, ning soovimatut mõju ökosüsteemidele ja rannalähedasele kalapüügile.

2.    Iga Ida-Aafrika Ühenduse partnerriik võib võtta kohaseid meetmeid, sealhulgas kehtestada hooajalisi ja püügivahenditega seotud piiranguid, et kaitsta oma territoriaalvesi ning tagada rannalähedase kalapüügi kestlikkus.

3.    Lepinguosalised edendavad asjaomaste Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide liitumist India Ookeani Tuunikomisjoni ja teiste asjaomaste kalandusorganisatsioonidega. Ida-Aafrika Ühenduse partnerriik/partnerriigid ja EL kooskõlastavad oma tegevuse, et tagada kõikide kalaliikide – sealhulgas tuuni ja selle lähiliikide – varude majandamine ja kaitse ning soodustada asjakohaseid teadusuuringuid.

4.    Kui pädeval riiklikul korraldusasutusel ei ole piisavalt teaduslikke tõendeid säästva püügi piirnormide ja sihttasemete kindlaksmääramiseks Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide majandusvööndis, toetavad lepinguosalised pädeva riikliku asutuse ja India Ookeani Tuunikomisjoni ning asjakohastel juhtudel teiste piirkondlike kalandusorganisatsioonidega nõu pidades selliseid teaduslikke analüüse.

5.    Lepinguosalised lepivad kokku, et kui püügivõimsuse kasvu tulemusel ületavad püügitasemed pädeva riikliku asutuse kehtestatud kestlikku sihttaset, võtavad nad asjakohaseid meetmeid.

6.    Piirialade kalade ja siirdekalade varude kaitsmiseks ja majandamiseks tagavad EL ning Ida-Aafrika Ühenduse partnerriik/partnerriigid, et nende lipu all sõitvad laevad vastavad asjakohastele riiklikele, piirkondlikele ja allpiirkondlikele kalanduse juhtimise meetmetele ning asjaomastele riiklikele õigusnormidele.

ARTIKKEL 55

Laevade haldamine ja püügijärgse tegevuse kord

1.    Järgitakse India Ookeani Tuunikomisjoni ning teiste asjakohaste piirkondlike kalandusorganisatsioonide kehtestatud laevade haldamise ja püügijärgse tegevuse korda. Ida-Aafrika Ühenduse partnerriik/partnerriigid ja EL kehtestavad Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide vetes kalastavate ELi kalalaevade seire, kontrolli ja järelevalve miinimumtingimused, mis peavad hõlmama järgmist:

a)    Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigis/partnerriikides käivitatakse laevaseiresüsteem. Kui Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigil/partnerriikidel laevaseiresüsteem puudub, aitab EL tal/neil käivitada ühilduva laevaseiresüsteemi;

b)    lisaks kohustuslikule ühilduvale laevaseiresüsteemile arendab/arendavad rannikuäärne/rannikuäärsed Ida-Aafrika Ühenduse partnerriik/partnerriigid koostöös ELiga muid tõhusa seire, kontrolli ja järelevalve tagamise mehhanisme ning EL toetab Ida-Aafrika Ühenduse partnerriiki/partnerriike sellise kokkulepitud süsteemi loomisel ja rakendamisel;

c)    ELil ja Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigil/partnerriikidel on õigus saata nii riigisisestesse kui ka rahvusvahelistesse vetesse vaatlejaid; vaatlejate kasutamise kord peab olema selgelt sätestatud. Vaatlejate tasu maksavad riikide valitsused, kuid kõik pardal viibimisega seotud kulud katab laeva omanik. EL pakub toetust vaatlejate koolituskulude tasumisel;

d)    luuakse ühised püügiaruandluse süsteemid, mida kasutatakse kogu piirkonnas, ja kehtestatakse aruandluse miinimumnõuded;

e)    kõik mõnes Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigis saaki maha või ümber laadivad laevad teevad seda sadamates või eelsadamates. Ümberlaadimine merel ei ole lubatud, välja arvatud asjakohase piirkondlike kalavarude majandamise organisatsiooni kehtestatud eritingimustel. Lepinguosalised teevad koostööd Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide sadamate maha- ja ümberlaadimistaristu arendamiseks ja moderniseerimiseks (mis hõlmab ka kalatoodete väljatöötamist);

f)    aruandlus tagasiheite kohta on kohustuslik. Vastavalt India Ookeani Tuunikomisjoni ja asjaomaste piirkondlike kalandusorganisatsioonide põhimõtetele tuleks eelistada valikulise püügi meetodite kasutamist, mille abil on võimalik tagasiheidet vältida. Kaaspüük tuuakse võimaluste piires kaldale.

2.    Lepinguosalised lepivad kokku, et nad teevad koostööd Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide kodanikele suunatud riiklike/piirkondlike koolitusprogrammide väljatöötamisel ja rakendamisel, et hõlbustada kodanike tõhusat osalemist kalanduses. Kui EL on sõlminud kahepoolse kalanduskokkuleppe, soodustatakse Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide kodanike värbamist. Euroopa laevadele värvatud meremeeste suhtes kohaldatakse täiel määral Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooni.

3.    Lepinguosalised teevad kooskõlastatud jõupingutusi, et parandada ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimise, ärahoidmise ja lõpetamise võimalusi, ning võtavad selleks vajalikke meetmeid. Pädevad asutused peaksid ebaseadusliku, reguleerimata ja teatamata jäetud kalapüügiga tegelevad kalalaevad konfiskeerima ja nende omanikud vastutusele võtma. Sellistel laevadel ei tohiks lubada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide vetes rohkem kala püüda, kui neil ei ole lipuriigi ega Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide ega asjakohasel juhul vastava piirkondlike kalavarude majandamise organisatsiooni eelnevat luba.

III JAOTIS

SISEVETEKALANDUS JA VESIVILJELUSE ARENDAMINE

ARTIKKEL 56

Kohaldamisala ja eesmärgid

1.    Käesoleva jaotise sätteid kohaldatakse sisevetekalanduse, rannalähedase püügi ja vesiviljeluse arendamise suhtes Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigis/partnerriikides seoses suutlikkuse suurendamise, tehnosiirde, sanitaar- ja fütosanitaarnormide, investeeringute ja investeerimise rahastamisvahendite, keskkonnakaitse ning õigusliku ja reguleeriva raamistikuga.

2.    Sisevetekalanduse ja vesiviljeluse arendamise alase koostöö eesmärk on edendada sisevete kalavarude säästvat kasutamist ja suurendada vesiviljelustoodangut, kaotada tarnepiirangud, parandada kala ja kalatoodete kvaliteeti, et see vastaks rahvusvahelistele sanitaar- ja fütosanitaarnormidele, parandada juurdepääsu ELi turule, kaotada piirkonnasisesed kaubandustõkked, meelitada asjaomasesse sektorisse kapitalivooge ja investeeringuid, suurendada suutlikkust ning parandada erainvestorite juurdepääsu rahalisele toetusele sisevetekalanduse ja vesiviljeluse arendamiseks.

IV OSA

PÕLLUMAJANDUS

ARTIKKEL 57

Kohaldamisala ja mõisted

1.    Käesoleva osa sätteid kohaldatakse põllumajanduskultuuride ja loomakasvatuse, sealhulgas põllumajandustootmises kasutatavate putukate suhtes.

2.    Käesolevas osas ja V osa II jaotises kasutatakse mõisteid järgmiselt:

a)    põllumajandus hõlmab põllumajanduskultuure, loomakasvatust ja põllumajandustootmises kasutatavaid putukaid;

b)    põllumajandustoodetena käsitatakse tooteid, mis on hõlmatud WTO põllumajanduslepingu I lisaga;

c)    põllumajanduse rahastamine tähendab rahaliste vahendite eraldamist põllumajandustegevusele kogu väärtusahela ulatuses, sealhulgas sisendtarnete, põllumajandusteenuste, tootmise, ladustamise, levitamise ning toodete töötlemise ja turustamise jaoks;

d)    põllumajanduslikud sisendid on kõik ained, materjalid, vahendid ja tööriistad, mida kasutatakse põllumajandustoodete tootmiseks ja käitlemiseks;

e)    säästev põllumajandustehnoloogia on tehnoloogia, mille loomisel on eelkõige arvesse võetud selle keskkonna-, sotsiaalset ja majandusmõju;

f)    toiduga ja toitumisalane kindlustatus eeldab, et kõigil inimestel on igal ajahetkel nii füüsiline kui ka majanduslik võimalus pääseda juurde ohutule, piisavale ja toitaineterikkale toidule, mida nad vajavad terveks ja täisväärtuslikuks eluks;

g)    elatusvahenditega kindlustatus tähendab piisavat ja kestlikku sissetulekut ja vahendeid, mis kataksid põhivajadused õiglasel viisil (sh piisav toit, joogivesi, tervishoid, haridusvõimalused, eluruumid ning piisavalt aega ühiskonna- ja sotsiaalses elus osalemiseks);

h)    looduskatastroof on loodusõnnetuse, nt põua, maavärina, maalihke, vulkaanipurske, üleujutuse, kahjurite tegevuse või taudide tagajärg;

i)    väikepõllumajandustootjad on väheste vahenditega tootjad, kelle omanduses olev maavaldus on väiksem kui kaks (2) hektarit ning kelle tegevuse maht on liiga väike, et meelitada ligi teenuseid, mida on vaja, et tootlikkust oluliselt suurendada ja turu võimalusi ära kasutada;

j)    käesoleva osa kontekstis hõlmab kestlik areng majandusliku ja sotsiaalse arengu aluseks olevate loodusvarade kaitsmist ja haldamist nii, et need vastaks nii praeguse kui ka tulevaste põlvkondade vajadustele.

ARTIKKEL 58

Eesmärgid

1.    Lepinguosalised on ühel meelel, et käesoleva osa põhieesmärk on põllumajanduse säästev areng, mis hõlmab muu hulgas toidu ja elatusvahenditega kindlustatust, maaelu arengut ja vaesuse vähendamist Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigis/partnerriikides.

2.    Käesoleval osal on järgmised eesmärgid:

a)    toetada lepinguosaliste koostööd eesmärgiga luua jõukust ja parandada põllumajandusega tegelejate elukvaliteeti suurema tootmise, tootlikkuse ja turuosa kaudu;

b)    parandada toiduga ja toitumisalast kindlustatust Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigis/partnerriikides, toetades lisaväärtuse loomist ning suurendades toodangut, kvaliteeti, ohutust, turuintegratsiooni, kaubandust, toidu kättesaadavust ja juurdepääsetavust;

c)    toetada tasustatava töö pakkumist moderniseeritud põllumajandussektoris kogu väärtusahela ulatuses;

d)    arendada välja nüüdisaegsed ja konkurentsivõimelised agrotööstuse harud;

e)    toetada loodus- ja kultuurivarade säästlikku kasutamist ja haldamist, töötades välja keskkonnasõbralikke ja kestlikke tehnoloogialahendusi, mis suurendaksid põllumajanduse tootlikkust;

f)    panustada konkurentsivõime suurendamisse, toetades turulepääsu eesmärgil lisaväärtuse loomist kogu tarneahelas;

g)    suurendada tootjate sissetulekut, arendades lisandväärtust omavate põllumajandustoodete turustamisvõimalusi;

h)    hõlbustada põllumajandussektori ja maamajanduse kohanemist, et toime tulla muutustega maailmamajanduses;

i)    rakendada ja parandada väikepõllumajandustootjate majanduslikku suutlikkust põllumajandustootjate organisatsioonide suutlikkuse suurendamise läbi;

j)    toetada paremini põllumajanduslike toorainete kaubandust ja turge, et suurendada välisvaluutatulu;

k)    parandada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide taristut, et tõhustada põllumajandussisendite ja -toodete tootmist, tootlikkust, turustamist ja levitamist, pöörates erilist tähelepanu ladustamisele, liigitamisele, käitlemisele, pakendamisele ja transpordile.

ARTIKKEL 59

Üldpõhimõtted

1.    Lepinguosalised tunnistavad põllumajanduse tähtsust Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide majandusele, kuna see on suurema osa Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide elanike jaoks põhiline elatusallikas, esmatähtis toiduga ja toitumisalase kindlustatuse tagamisel, omab suurt potentsiaali kasvu ja lisandväärtuse seisukohast ning kujutab enesest eksporditulu allikat.

2.    Võttes arvesse põllumajanduse mitmetahulist rolli Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide majanduses, lepivad lepinguosalised kokku kasutada terviklikku lähenemisviisi põllumajandusele, et toetada kestlikku arengut.

3.    Lepinguosalised lepivad kokku, et nad teevad koostööd kestliku kasvu toetamiseks põllumajandussektoris, võttes arvesse selle mitmetahulisust, samuti erinevusi Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide majandus-, sotsiaal- ja keskkonnategurites ning arengustrateegiates.

4.    Lepinguosalised tunnistavad, et põllumajandussektorite sügavam integratsioon kõikjal Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigis/partnerriikides aitaks kaasa piirkondadevaheliste turgude laienemisele ning suurendaks võimalusi investeeringuteks ja erasektori arendamiseks.

5.    Lepinguosalised tunnistavad, et muutuvatele turutingimustele reageerimise seisukohast on oluline pakkuda asjakohaseid vahendeid, et toetada põllumajandustootmise, lisaväärtuse loomise edendamise, põllumajandustoodetega kauplemise ja turu arendamise algatusi, ning näha ette asjakohane õiguslik raamistik. Lepinguosalised teevad sel eesmärgil koostööd, et meelitada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriiki/partnerriikidesse vajalikke investeeringuid.

6.    Lepinguosalised on ühel meelel, et käesolevas osas käsitletud põllumajandusprioriteedid peavad olema selgelt seotud piirkondliku toiduga ja toitumisalase kindlustatuse ning vaesuse vähendamise poliitikaraamistikuga, et tagada piirkondliku arengukava ühtsus ja järgimine.

ARTIKKEL 60

Ulatuslik dialoog

1.    Lepinguosalised algatavad Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide ja ELi vahel põllumajanduse ja maaelu arengu poliitikat käsitleva dialoogi (edaspidi „põllumajandusdialoog“) kõigil käesoleva osaga hõlmatud teemadel. Põllumajandusdialoogi raames jälgitakse käesoleva osa rakendamist ning luuakse teabevahetus- ja koostööfoorum, kus käsitletakse lepinguosaliste riiklikku põllumajanduspoliitikat ning eelkõige rolli, mis on põllumajandusel Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide põllumajandusettevõtjate sissetulekute, toiduga kindlustatuse, varade säästva kasutamise, maaelu arengu ja majanduskasvu allikana.

2.    Põllumajandusdialoogi peetakse kõrgemate ametnike komitees.

3.    Lepinguosalised määravad vastastikusel kokkuleppel kindlaks põllumajandusdialoogi töökorralduse ja tingimused.

ARTIKKEL 61

Piirkondlik integratsioon

Lepinguosalised tunnistavad, et Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide kõigi põllumajandussektorite integratsioon tõkete järkjärgulise kõrvaldamise, asjakohase õigus- ja institutsioonilise raamistiku loomise ning poliitiliste suundumuste ühtlustamise ja lähendamise kaudu aitab süvendada piirkondlikku integratsiooniprotsessi ning toetab seega piirkondlike turgude laienemist, mis omakorda suurendab võimalusi investeeringuteks ja erasektori arenguks.

ARTIKKEL 62

Toetav poliitika

Lepinguosalised tunnistavad, et on oluline heaks kiita ja rakendada poliitikameetmeid ja institutsioonilisi reforme, mis võimaldavad ja hõlbustavad käesoleva peatüki eesmärkide saavutamist.

ARTIKKEL 63

Põllumajanduse kestlik areng

Lepinguosalised teevad koostööd põllumajanduse kestliku arengu eesmärgi saavutamiseks ja panevad erilist rõhku Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide maapiirkondade haavatava elanikkonna toetamisele, võttes arvesse muutusi üleilmsetes tootmis- ja kaubandusmustrites, samuti tarbijate maitses ja eelistustes.

ARTIKKEL 64

Toiduga ja toitumisalane kindlustatus

1.    Lepinguosalised on ühel meelel, et käesoleva lepingu sätted annavad Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigile/partnerriikidele võimaluse võtta tõhusaid meetmeid, et saavutada toiduga ja toitumisalane kindlustatus ning põllumajanduse kestlik areng ja arendada piirkonnas välja põllumajanduse kommertsturud, et tagada toidu ja toitainetega kindlustatus.

2.    Lepinguosalised tagavad, et käesoleva osa kohaste meetmete eesmärk on suurendada toiduga ja toitumisalast kindlustatust ning vältida selliste meetmete võtmist, mis võiksid ohustada toiduga ja toitumisalase kindlustatuse saavutamist majapidamise, riigi või piirkondlikul tasandil.

ARTIKKEL 65

Väärtusahela haldamine

Lepinguosalised lepivad kokku koostada piirkondlik strateegia põllumajanduse tarnevõimekuse suurendamiseks, määrates kindlaks põllumajanduse suure väärtusega allsektorid, kus piirkonnal on konkurentsieelis, ning kasutada ära investeeringud, mis aitavad muuta suhtelised eelised konkurentsieelisteks.

ARTIKKEL 66

Varajase hoiatamise süsteemid

Lepinguosalised tunnistavad vajadust luua toidujulgeoleku valdkonna teabesüsteemid, sealhulgas riiklikud varajase hoiatamise süsteemid ning süsteemid haavatavuse hindamiseks ja järelevalveks, ning neid täiendada ja tõhustada, samuti rakendada suutlikkuse suurendamise meetmeid kooskõlas olemasolevate rahvusvaheliste ja piirkondlike mehhanismidega ning nende abil.

ARTIKKEL 67

Tehnoloogia

Lepinguosalised tunnistavad tänapäevase ja säästva põllumajandustehnoloogia tähtsust ning lepivad kokku, et nad arendavad ja propageerivad järgmiste tänapäevaste põllumajandustehnoloogialahenduste kasutamist:

a)    kestlik tehnoloogia niisutuseks ja kastmisveega väetamiseks;

b)    koekultuurid ja mikropaljundamine;

c)    seemneparandus;

d)    kunstlik seemendus;

e)    integreeritud taimekaitse;

f)    toodete pakendamine;

g)    saagi koristusjärgne käitlemine;

h)    akrediteeritud laborid;

i)    biotehnoloogia;

j)    riskihindamine ja -juhtimine.

ARTIKKEL 68

Riiklikud poliitikameetmed

1.    Iga lepinguosaline tagab põllumajandustoodete kaubandusega seotud põllumajandustoetuste andmise läbipaistvuse. Sel eesmärgil esitab EL põllumajandusdialoogi raames Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigile/partnerriikidele korrapäraselt aruandeid kõnealuste toetuste õigusliku aluse, vormi ja suuruse kohta. Sellist teavet käsitatakse esitatuna, kui lepinguosalised on selle avaldanud või lasknud enda nimel avaldada üldsusele juurdepääsetaval veebisaidil.

2.    EL ei anna alates käesoleva lepingu jõustumisest ekspordisubsiidiume kõigi Ida-Aafrika Ühenduse partnerriiki/partnerriikidesse eksporditavate põllumajandustoodete jaoks. Majanduspartnerluslepingu nõukogu vaatab selle keelu läbi 48 kuu möödudes.

3.    Lisaks sellele vaatab kõrgemate ametnike komitee läbi küsimused, mis võivad tekkida seoses lepinguosaliste põllumajandustoode laskmisega üksteise turgudele. Kooskõlas artikliga 107 võib komitee esitada majanduspartnerluslepingu nõukogule soovitusi.

ARTIKKEL 69

Põllumajandusliku tooraine tootmine ja turustamine

1.    Lepinguosalised tunnistavad probleeme, millega Ida-Aafrika Ühenduse partnerriik/partnerriigid seisavad silmitsi välisvaluutatulu seisukohast ja mille tingib sõltuvus põllumajandusliku tooraine ekspordist, kuna sellise tooraine hinnavolatiilsus on suur ja kauplemistingimused üha halvemad.

2.    Seetõttu lepivad lepinguosalised kokku, et nad:

a)    süvendavad avaliku ja erasektori partnerlust seoses investeeringutega põllumajandustoodete tootmisse, töötlemisse ja turustamisse;

b)    teevad koostööd, et võimaldada pääsu nišiturgudele ja lihtsustada tootestandardite järgimist eesmärgiga vastata selliste turgude nõudmistele;

c)    toetavad Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide põllumajandustootmise ja eksporttoodete valiku mitmekesistamist;

d)    suurendavad tootjate sissetulekut, arendades turul võimalusi lisandväärtusega põllumajandustoodete turustamiseks.

ARTIKKEL 70

Kontroll

Lepinguosalised lepivad kokku, et majanduspartnerluslepingu nõukogu jälgib ja kontrollib seda, kuidas nad täidavad nende käesoleva lepingu kohaseid kohustusi. Majanduspartnerluslepingu nõukogu teeb reaalset järelevalvet kohustuste täitmise läbipaistvuse tagamise kaudu ja pakub lepinguosalistele võimalust hinnata, kuidas on kohustused aidanud saavutada nende pikaajalist eesmärki luua põllumajandustoodetega kauplemise õiglane ja turule orienteeritud süsteem.

ARTIKKEL 71

Toiduainete netoimportijariigid

1.    Lepinguosalised tunnistavad toiduainete netoimportijast/netoimportijatest Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide probleemidega tegelemise olulisust. Seepärast on käesoleva artikli eesmärk aidata toiduainete netoimportijariikidel välja töötada programmid toiduga kindlustatuse tagamiseks.

2.    Lepinguosalised lepivad kokku järgmises:

a)    kõrvaldada toidu tootmise, säilitamise ja jaotamise piirangud Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigis/partnerriikides;

b)    otsida toiduabi allikaid Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide ja muude Aafrika piirkondlike majandusühenduste hulgast;

c)    parandada toiduabi koordineerimist.

3.    Lepinguosalised lepivad kokku säilitada toiduabi piisav tase, võttes arvesse toiduabi saajate huvisid, ning tagada, et lõikes 2 osutatud meetmed ei takista tahtmatult toiduabi osutamist kriisiolukordades.

4.    Lepinguosalised tagavad, et toiduabi pakutakse täielikus kooskõlas meetmetega, mille eesmärk on vältida äritegevuse kahjustamist ja mis hõlmavad seda, et:

a)    tagatakse, et kõik toiduabitehingud lähtuvad vajadusest ning toiduabi osutatakse täieliku toetuse vormis;

b)    toiduabitehinguid ei seota ei otseselt ega kaudselt põllumajandustoodete ega muude kaupade või teenuste kaubandusliku ekspordiga.

ARTIKKEL 72

Teatavate sektorite tähtsus

1.    Lepinguosalised tunnistavad, et:

a)    piisava toidu, puhta ja ohutu joogivee, tervishoiu, haridusvõimaluste, eluaseme, ühiskonnaelus osalemise ja sotsiaalse integratsiooni võimaldamine on oluline maapiirkondade elanike elatusvahenditega kindlustamisel;

b)    põllumajandustaristu, sealhulgas tootmise, töötlemise, turustamise ja jaotamise arendamine mängib olulist rolli Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide maapiirkondade sotsiaalmajanduslikus arengus ja piirkondlikus integratsioonis;

c)    tehnilised tugiteenused, nt põllumajandusuuringud, teabe- ja nõustamisteenused ning koolitus on põllumajanduse tootlikkuse suurendamiseks olulised;

d)    põllumajanduse rahastamise lihtsustamine on oluline vahend Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide põllumajandussektori ümberkujundamisel. Vaja on rahastust põllumajandustehnoloogia arendamiseks, põllumajanduskrediidi ja -kindlustuse pakkumiseks, taristu väljaarendamiseks, turgude jaoks ja põllumajandusettevõtjate koolitamiseks;

e)    maaelu säästev areng on oluline Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide maapiirkondade elanike elukvaliteedi parandamiseks.

2.    Lepinguosalised lepivad kokku, et nad teevad koostööd elatusvahenditega kindlustatuse, põllumajandustaristu, tehniliste tugiteenuste, põllumajanduse rahastamise ja maaelu arengu valdkonnas, nagu on ette nähtud V osa II jaotises.

ARTIKKEL 73

Teabevahetus ja konsulteerimine

1.    Lepinguosalised lepivad kokku, et nad vahetavad kogemusi ja teavet heade tavade vallas ning konsulteerivad üksteisega kõigis küsimustes, mis puudutavad käesoleva osa eesmärkide täitmist.

2.    Lepinguosalised lepivad kokku järgmises:

a)    vahetada teavet põllumajandusliku tootmise, tarbimise ja kaubanduse ning põllumajandustoodete turgude vastavate arengusuundade kohta;

b)    vahetada teavet põllumajandussektoris, sealhulgas väikesemastaabilise tegevuse puhul kättesaadavate investeerimisvõimaluste ja stiimulite kohta;

c)    vahetada omavahel teavet mõlema lepinguosalise põllumajanduspoliitika ja seotud õigusnormide kohta;

d)    arutada põllumajandussektori ümberkujundamise toetamiseks vajaliku poliitika ja vajalike institutsiooniliste muudatuste teemal ning põllumajandust ja maaelu arengut käsitleva regionaalpoliitika kujundamise ja rakendamise üle piirkondliku integratsiooni eesmärgil;

e)    vahetada teavet uue ja asjakohase tehnoloogia, samuti põllumajandustoodete kvaliteediga seotud poliitika ja meetmete kohta.

ARTIKKEL 74

Geograafilised tähised

1.    Lepinguosalised tunnistavad geograafiliste tähiste tähtsust kestliku põllumajanduse ja maaelu arengu seisukohast.

2.    Lepinguosalised lepivad kokku teha koostööd, et teha kindlaks ja registreerida tooted, millele oleks võimalik anda geograafiliste tähistega seotud kaitse, ning võtavad muid meetmeid, mille eesmärk on pakkuda kaitset kindlaksmääratud toodetele.

V OSA

MAJANDUS- JA ARENGUKOOSTÖÖ

ARTIKKEL 75

Üldsätted

1.    Kooskõlas Cotonous 23. juunil 2000 allkirjastatud AKV–ELi partnerluslepingu (praegusel, läbivaadatud kujul) artiklitega 34 ja 35 ning selle jätkulepingu vastavate sätetega kinnitavad lepinguosalised veel kord, et arengukoostöö on nende partnerluse põhialus ja oluline tegur käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks. Lepinguosalised on kokku leppinud, et käesoleva lepingu VI lisa on lepingu käeoleva suhtes ülimuslik.

2.    Lepinguosalised lepivad kokku, et nad tegelevad Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide arenguvajadustega, suurendades tootmis- ja tarnemahtu, soodustades sealset majanduse struktuuri muutmist ja konkurentsivõimelisust ning suurendades majanduse mitmekesisust ja lisaväärtust, et edendada kestlikku arengut ning toetada piirkondlikku integratsiooni.

3.    Lepinguosalised kohustuvad tegema koostööd käesoleva lepingu rakendamise hõlbustamiseks ning piirkondliku integratsiooni ja arengustrateegiate toetamiseks. Lepinguosalised lepivad kokku, et lisaks Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide piirkondlikele ja riiklikele arengustrateegiatele on koostöö aluseks majandus- ja arengukoostööd käsitlev osa ja majanduspartnerluslepingu arengumaatriks, mille mõlema suhtes kohaldatakse VI lisa sätteid, mis on ülimuslikud. Arengumaatriks ja vastavad sihttasemed, näitajad ja eesmärgid, mis kajastavad ELi ja Ida-Aafrika Ühenduse majanduspartnerluslepingule allakirjutamise ajal Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide poolt kindlaks määratud vajadusi, on esitatud lepingu IIIa lisas ja IIIb lisas. Need vaadatakse läbi iga viie (5) aasta järel. Koostöö toimub Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigile/partnerriikidele antava rahalise ja mitterahalise toetuse vormis.

4.    Sellega seoses toimub käesoleva lepingu rakendamist toetava Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide ja ELi vahelise arengukoostöö rahastamine Cotonou lepingus ja selle jätkulepingus sätestatud eeskirjade ja asjakohaste menetluste kohaselt ning ELi üldeelarvest rahastatavate vastavate järjestikuste vahendite raames. Arvestades selle kontekstiga ning suuremast piirkondlikust integratsioonist ja maailmaturul esinevast konkurentsist tingitud uute asjaoludega, lepivad lepinguosalised kokku, et üks prioriteet on toetada käesoleva lepingu rakendamist. Lepinguosalised lepivad kokku võtta kasutusele Cotonou lepingu ja selle jätkulepinguga ette nähtud rahastamisvahendid, et suurendada käesolevast lepingust eeldatavat kasu.

5.    Lepinguosalised kohustuvad käesoleva lepingu rakendamiseks võtma ühiselt ja üksikult kasutusele vahendeid, järgides vahendite kasutuselevõtmist käsitleva X jaotise konkreetseid sätteid, mille suhtes kohaldatakse käesoleva lepingu VI lisa sätteid, mis on ülimuslikud.

6.    Kooskõlas 2005. aastal vastu võetud Pariisi deklaratsiooniga abi tõhususe kohta nõustuvad lepinguosalised käesoleva lepingu rakendamiseks vastavalt vajadusele kasutama või toetama riiklikke ja/või piirkondlikke toimimismehhanisme, fonde või vahendeid, mis on ette nähtud ressursside suunamiseks ja koordineerimiseks.

ARTIKKEL 76

Eesmärgid

Majandus-ja arengukoostöö eesmärk on:

a)    suurendada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide konkurentsivõimet;

b)    arendada tarnevõimekust ja võimaldada käesoleva lepingu sujuvat rakendamist;

c)    kujundada ümber Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide majanduse struktuur, luues tootmise, levitamise, transpordi ja turustamise edendamise kaudu tugeva, konkurentsivõimelise ja mitmetahulise majandusliku baasi;

d)    arendada kaubandussuutlikkust ja suutlikkust investeeringuid kaasata;

e)    tugevdada kaubandust ning investeeringutega seotud poliitikat ja õigusnorme;

f)    süvendada piirkondlikku integratsiooni.

ARTIKKEL 77

Koostöövaldkonnad

Majandus- ja arengukoostöö hõlmab järgmisi valdkondi (kohaldades käesoleva lepingu VI lisa sätteid, mis on ülimuslikud):

a)    taristu;

b)    põllumajandus ja loomakasvatus;

c)    erasektori arendamine;

d)    kalandus;

e)    vesi ja keskkond;

f)    turulepääsuga seotud küsimused, sealhulgas:

i)    sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed;

ii)    tehnilised kaubandustõkked;

iii)    tolliküsimused ja kaubanduse lihtsustamine Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigis/partnerriikides;

g)    majanduspartnerluslepingu kohased kohandamismeetmed;

h)    ressursside kasutuselevõtt.

I JAOTIS

TARISTU

ARTIKKEL 78

Kohaldamisala ja eesmärgid

1.    Füüsilise taristu loomisel tehtav koostöö on eelkõige seotud transpordi, energia ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnaga.

2.    Selle valdkonna eesmärgid on:

a)    suurendada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide konkurentsivõimet;

b)    tegeleda tarbepiirangutega institutsioonilisel, riiklikul ja piirkondlikul tasandil;

c)    toetada avaliku ja erasektori partnerluse arengut.

ARTIKKEL 79

Transport

1.    Transpordialane koostöö puudutab maantee-, raudtee-, lennu- ja veetransporti.

2.    Selle valdkonna eesmärgid on:

a)    parandada riigisisest ja piirkondlikku ühenduvust, et süvendada piirkonna majanduse integratsiooni;

b)    arendada, restruktureerida, taastada, täiustada ja ajakohastada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide kestlikke ja tõhusaid transpordisüsteeme;

c)    parandada inimeste ja kaubavoogude liikumist;

d)    hõlbustada paremate maantee-, õhu-, mere-, sisevee- ja raudteetranspordivõimaluste kaudu juurdepääsu turgudele.

3.    Kooskõlas artikli 75 sätetega lepivad lepinguosalised kokku, et nad teevad koostööd järgmistes valdkondades:

a)    transpordisüsteemide haldus;

b)    taristu täiustamine, arendamine ja moderniseerimine igal tasandil, sealhulgas mitut transpordiliiki hõlmavate taristuvõrgustike arendamine;

c)    Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide institutsioonilise, tehnilise ja haldussuutlikkuse suurendamine standardite, kvaliteedi tagamise, metroloogia- ja vastavushindamisteenuste vallas;

d)    tehnoloogiaarendus ja tehnosiire, innovatsioon, teabevahetus ja -võrgustikud ning turustamine;

e)    ettevõtjate vaheliste partnerluste, sidemete ja ühisettevõtete soodustamine;

f)    ohutuse ja usaldusväärsuse parandamine transpordisektoris, sealhulgas seoses meteoroloogiliste prognooside esitamise, ohtlike kaupade haldamise ning eriolukordadega toimetulekuga;

g)    piirkondliku transpordipoliitika ja sellega seotud õigusraamistiku arendamine.

ARTIKKEL 80

Energeetika

1.    Koostöö energeetikasektoris hõlmab avaliku ja erasektori osalemist energia tootmises, ülekandes ja jaotamises ning piiriülest energiakaubandust.

2.    Selle valdkonna eesmärgid on:

a)    arendada, suurendada ja laiendada piirkonna energia tootmisvõimsust;

b)    suurendada alternatiivsete energiaallikate arvu;

c)    arendada, suurendada ja laiendada energiavõrke;

d)    arendada, suurendada ja laiendada jaotamist ja ülekannet;

e)    teha Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigile/partnerriikidele paremini kättesaadavaks konkurentsivõimeliste hindadega nüüdisaegsed, tõhusad, usaldusväärsed, säästlikud ja taastuvad puhta energia allikad;

f)    tõhustada energia tootmise, jaotamise ja haldamise suutlikkust riigi ja piirkondlikul tasandil;

g)    soodustada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigis/partnerriikides nii riigisisest kui ka -välist energiasüsteemide koostalitlusvõimet, et tagada energia maksimaalne ärakasutamine;

h)    toetada soodsa keskkonna loomist investeeringute kaasamiseks nimetatud sektoris.

3.    Kooskõlas artikli 75 sätetega lepivad lepinguosalised kokku, et nad teevad koostööd järgmistes valdkondades:

a)    kasutusel olevate energiaallikate (eeskätt hüdroenergia, nafta ja biomass) tootmis-, ülekande- ja jaotamissuutlikkus;

b)    energiaallikate jaotuse mitmekesistamine, et kaasata muid potentsiaalseid energiaallikaid, mis on ühiskonna ja keskkonna seisukohast vastuvõetavad ning vähendavad sõltuvust naftast;

c)    energiataristu arendamine, sealhulgas maapiirkondades;

d)    asjakohaste energiaalaste regulatiivsete ja poliitiliste reformide väljatöötamine, sealhulgas turustamine ja erastamine;

e)    piirkonnasisese ja piirkondadevahelise energiaühenduse ning energia tootmise ja jaotamise alase koostöö soodustamine;

f)    suutlikkuse arendamine inimressursside vallas ning juhtimise, teenusstandardite ja institutsiooniliste struktuuride parandamine;

g)    tehnoloogiaarendus ja tehnosiire, uurimis- ja arendustegevus, innovatsioon, teabevahetus, andmebaaside ja võrgustike loomine;

h)    partnerlused, sidemed ja ühisettevõtted.

ARTIKKEL 81

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

1.    Koostöö info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi „IKT“) sektoris hõlmab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, konkurentsivõime ja innovatsiooni arendamist ning sujuvat üleminekut infoühiskonnale.

2.    Selle valdkonna eesmärgid on:

a)    arendada IKT sektorit;

b)    suurendada IKT panust kaubanduse lihtsustamisse e-teenuste, e-kaubanduse, e-tervise, turvaliste tehingute ja muude sotsiaal-majanduslike sektorite kaudu.

3.    Kooskõlas artikli 75 sätetega lepivad lepinguosalised kokku, et nad teevad koostööd järgmistes valdkondades:

a)    IKT-ühenduvus ja kulutasuvus riigi, piirkonna ja üleilmsel tasandil;

b)    uue info- ja kommunikatsioonitehnoloogia levitamine;

c)    IKTga seotud õiguslike ja reguleerivate raamistike väljatöötamine;

d)    tehnoloogiaarendus, tehnosiire ja tehnoloogilised rakendused, uurimis- ja arendustegevus, innovatsioon, teabevahetus ja -võrgustikud ning turustamine;

e)    suutlikkuse arendamine inimressursside vallas ning teenusstandardite ja institutsiooniliste struktuuride parandamine;

f)    ettevõtjate partnerlused, sidemed ja ühisettevõtted;

g)    toetus info- ja kommunikatsioonitehnoloogiapõhiste teenuste nišiturgude väljaarendamisele.

II JAOTIS

PÕLLUMAJANDUS

ARTIKKEL 82

Kohaldamisala ja eesmärgid

1.    Käesoleva jaotise kohane koostöö hõlmab põllukultuure ja loomakasvatust, sealhulgas põllumajandustootmises kasutatavaid putukaid.

2.    Lepinguosalised on ühel meelel, et käesoleva jaotise põhieesmärk on põllumajanduse kestlik areng, mis tähendab muu hulgas (kuid mitte ainult) toidu ja elatusvahenditega kindlustatust, maaelu arengut ja vaesuse vähendamist Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigis/partnerriikides.

3.    Käesoleva jaotise muud eesmärgid on sätestatud IV osa artiklis 58.

ARTIKKEL 83

Koostöövaldkonnad

1.    Lepinguosalised tunnistavad põllumajandussektori tähtsust Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide majandusele ning lepivad kokku teha koostööd selle ümberkujundamise soodustamisel, et suurendada sektori konkurentsivõimet, tagada toiduga ja toitumisalane kindlustatus, edendada maaelu ning hõlbustada põllu- ja maamajanduse kohanemist käesoleva lepingu rakendamisest tuleneva mõjuga toimetuleku eesmärgil, pöörates erilist tähelepanu väikepõllumajandustootjatele.

2.    Lepinguosalised teevad koostööd järgmistes valdkondades.

a)    Piirkondlik integratsioon:

juurdepääsu parandamine põllumajandustoodete piirkondlikele ja rahvusvahelistele turgudele, sealhulgas turusüsteemide ja turuarendusstrateegiate väljatöötamine.

b)    Toetav poliitika:

i)    riikliku ja piirkondliku põllumajanduspoliitika ning õiguslike ja regulatiivsete raamistike väljatöötamine, vajaliku suutlikkuse loomine ja toetus institutsioonilisele arengule;

ii)    Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide suutlikkuse suurendamine, et saada täit kasu laienenud kauplemisvõimalustest, ning kaubandusreformidest saadava maksimaalse kasu tagamine.

c)    Põllumajanduse kestlik areng:

i)    piirkonnapõhine ühistegevus, sealhulgas väetisetööstus, seemnekasvatus, loomakasvatuse arendamine ning taimehaiguste ja loomataudide tõrje;

ii)    põllumajandustoodete töötlemise, turustamise, jaotamise, transpordi ja käitlemise soodustamine ja laiendamine;

iii)    põllumajandustoodete tootmist ja pakendamist ning sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid käsitlevate rahvusvaheliste standardite järgimise suutlikkuse suurendamine.

d)    Põllumajandustaristu:

i)    kestlikke niisutussüsteeme, vee kogumist, säilitamist ja haldamist, turustamist ja liigitamist hõlmava põllumajanduse tugitaristu arendamine;

ii)    teadus- ja koolitustaristu, säilitusrajatiste, juurdeveoteede ning kogukonna juurdepääsuteede arendamine;

iii)    põllumajandustoodete töötlemistaristu arendamine;

iv)    agrometeoroloogia keskuse rajamine Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigis/partnerriikides;

v)    kaasaegse turutaristu arendamine sisemaiste ja piirkondlike turgude laiendamiseks.

e)    Toiduga ja toitumisalane kindlustatus:

i)    linna- ja maakogukondade suutlikkuse suurendamine, et aidata kaasa elatusallikate parandamisele, vaesuse kaotamisele ja kestlikule arengule;

ii)    põllumajandustoomise mitmekesistamine ning selliste toodete väljatöötamine, mis katavad toiduga ja toitumisalase kindlustatuse vajadusi Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigis/partnerriikides;

iii)    selliste programmide väljatöötamine ja rakendamine, mille tulemusena suureneks põllumajandussektori tootmine ja tootlikkus, pöörates sealjuures erilist tähelepanu väikepõllumajandustootjatele;

iv)    suutlikkuse suurendamine, et vastata riiklikele ja piirkondlikele toiduohutusnormidele;

v)    sotsiaalse kohandamise programmide väljatöötamine ja rakendamine looduskatastroofides kannatada saanud piirkondade jaoks.

f)    Väärtusahela haldamine:

i)    kestliku põllumajandustehnoloogia kasutamise soodustamine ja toetus põllumajandussisendite tarnimisele;

ii)    põllumajandussektori tootmise, tootlikkuse ja konkurentsivõime edendamine agrotööstuse toetamise kaudu;

iii)    lisaväärtuse loomise edendamine kogu põllumajandustootmise tarneahelas, et tooted vastaksid riigisisese, piirkondliku ja rahvusvahelise turu nõuetele;

iv)    põllumajandustoodete töötlemise, turustamise, jaotamise ja transpordi valdkonda kuuluva tegevuse soodustamine.

g)    Varajase hoiatamise süsteemid:

i)    suutlikkuse suurendamine ähvardavate katastroofide tõenäolist mõju käsitleva teabe varajaseks hindamiseks ja edastamiseks, et oleks võimalik võtta piisavaid meetmeid ja varakult reageerida;

ii)    riiklike ja piirkondlike teabesüsteemide väljaarendamine ja haldamine;

iii)    varajase hoiatamise süsteemide ning hädaolukorrakavade ja -strateegiate väljatöötamine, kindlustamine ja omavaheline sidumine, et reageerida katastroofile riiklikul ja piirkondlikul tasandil;

iv)    kliimamuutustega kohanemise ja kliimamuutuste leevendamise toetamine Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigis/partnerriikides.

h)    Põllumajandusliku tooraine tootmine ja turustamine:

i)    juurdepääsu võimaldamine nišiturgudele ja tootestandardite järgimise lihtsustamine, et tooted vastaksid selliste turgude nõudmistele;

ii)    Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide põllumajandustootmise ja eksporttoodete valiku mitmekesistamine;

iii)    nüüdisaegse turutaristu loomine sisemaiste ja piirkondlike turgude laienemiseks;

iv)    toodete pakendamise ja märgistamise selliste programmide väljatöötamine, mis tagaksid Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide tootjatele kõrgemad hinnad kaupade ekspordil.

i)    Maaelu areng:

i)    põllumajandustootjate rühmade suutlikkuse suurendamine kogu põllumajandusliku väärtusahela ulatuses;

ii)    transpordi-, teabe- ja turuvõimaluste parandamine põllumajandussisendite ja -toodete turustamiseks;

iii)    põllumajandussüsteemide iseloomu mõjutavate selliste sotsiaal-kultuuriliste probleemide lahendamine nagu keelebarjäär, kirjaoskuse tase, sooline kallutatus ja kogukonna tervishoid;

iv)    põllumajandustootjatele parema juurdepääsu andmine laenuteenustele ning loodus- ja kultuurivarade majandamisele;

v)    asjakohaste poliitikameetmete väljatöötamine, et teha sobilikud põllumajandussisendid väikepõllumajandustootjatele õigeaegselt kättesaadavaks.

j)    Toiduainete netoimportijariigid:

toidu tootmise, säilitamise ja jaotamise piirangute kõrvaldamine Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigis/partnerriikides.

k)    Elatusvahenditega kindlustatus:

i)    maa- ja linnalähipiirkondade elanikele mõeldud sotsiaalteenuste arendamise suutlikkuse suurendamine;

ii)    kodumajapidamiste põllumajandustootmisest saadava kogutulu suurendamine Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigis/partnerriikides, muu hulgas mitmekesistades tootmist, luues lisaväärtust, rakendades põllumajandusettevõtte välist töötamist ja võttes kasutusele uusi kestlikke lahendusi põllumajandustehnoloogia vallas;

iii)    põllumajandussektori tootlikkuse suurendamine Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigis/partnerriikides;

iv)    kestliku põllumajandustehnoloogia kasutamise suurendamine.
l)    Tehnilised tugiteenused

EL kohustub pakkuma Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigile/partnerriikidele prognoositaval ja kestlikul viisil piisavaid vahendeid ja tehnilist abi suutlikkuse suurendamiseks järgmistes valdkondades:

i)    innovatsiooni, tehnosiirde, teadmiste ning teadus- ja arendustegevuse ulatuse suurendamine;

ii)    toetus Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide põllumajandussektori mehhaniseerimisele;

iii)    põllumajandussisendite tootmisrajatiste ja jaotusvõrkude loomine Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigis/partnerriikides;

iv)    põllumajandusuuringutesse, üldistesse teabeteenustesse, koolitusse ning teaduse, teabeteenuste ja põllumajandustootjate vahelistesse sidemetesse tehtavate investeeringute propageerimine ja suurendamine;

v)    piirkondlike tippkeskuste, sealhulgas agrometeoroloogiakeskuse, biotehnoloogiakeskuse ning põllumajanduskultuuride, loomakasvatuse ja mullastiku analüütiliste ja diagnostikalaborite rajamine või tõhustamine (vastavalt vajadusele);

vi)    juurdepääsu parandamine taime- ja loomakasvatusteenustele, nagu kariloomade aretamine ja veterinaar- ning taimekaitseteenused.

m)    Põllumajanduse rahastamise teenused:

i)    väiketootjatele, -töötlejatele ja -kauplejatele pakutavate maaelu rahastamise teenuste jõutamine;

ii)    põllumajanduse ja maaelu arengu toetuseks piirkondlikul tasandil juhitavate mehhanismide või fondi loomine;

iii)    põllumajanduslike mikrofinantseerimisasutuste ja kindlustusskeemide loomine;

iv)    pankade ja muude finantseerimisasutuste antava krediidi kättesaadavamaks tegemine põllumajanduse valdkonna töötlejatele ja kauplejatele ning põllumajandusettevõtjatele;

v)    toetus põllumajandussektorit teenindavate Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide finantsasutustele ja kapitaliturgudele juurdepääsu lihtsustamine erasektori jaoks nii lühi- kui ka pikaajalise kapitali leidmiseks.

n)    Geograafilised tähised:

i)    geograafilisi tähiseid käsitleva poliitika ja õigusraamistiku väljatöötamine;

ii)    geograafilisi tähiseid käsitlevate normide kehtestamine;

iii)    tegevusjuhendi väljatöötamine toodete kindlaksmääramiseks päritolu alusel;

iv)    kohalike organisatsioonide ja asutuste toetamine, et koordineerida kohalike sidusrühmade tegevust geograafiliste tähiste ja toodete nõuetelevastavuse vallas;

v)    geograafilise tähisega toodete kindlaksmääramise, registreerimise, turustamise, jälgitavuse ja nõuetele vastavuse suutlikkuse suurendamine;

vi)    koostöö arendamine mis tahes muus käesoleva jaotise kohases valdkonnas, mis võib tulevikus aktuaalseks muutuda.

III JAOTIS

ERASEKTORI ARENDAMINE

ARTIKKEL 84

Kohaldamisala ja eesmärgid

1.    Erasektori arendamise valdkonnas tehtav koostöö hõlmab investeeringute edendamist ja ettevõtete arendamist.

2.    Käesoleva jaotise eesmärk on:

a)    luua soodne keskkond investeeringute ja eraettevõtete toetuseks, edendades muu hulgas uut tööstust, välismaiseid otseinvesteeringuid ja tehnoloogiasiiret;

b)    suurendada tarnesuutlikkust, konkurentsivõimet ja lisaväärtust;

c)    teha paremini kättesaadavaks ELi finantsasutuste, nt Euroopa Investeerimispanga poolt investeeringuteks pakutav rahastus;

d)    suurendada erasektori arendamisega tegelevate asutuste (nagu investeeringuid edendavad asutused, koordineerimisasutused, kaubanduskojad, ühendused, kontaktpunktid ja kaubanduse lihtsustamise asutused) suutlikkust ja pakkuda neile institutsioonilist tuge;

e)    töötada välja ja/või muuta rangemaks poliitiline, õiguslik ja reguleeriv raamistik, millega soodustatakse ja kaitstakse investeeringuid;

f)    parandada AKV-ELi ühiste institutsioonide (sh põllumajanduse arendamise keskuse) erasektorile suunatud toetus- ja edastusmehhanismide toimimist, et soodustada investeeringuid Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigis/partnerriikides;

g)    luua ja edendada partnerlusi, ühisettevõtteid, alltöövõttu, allhankeid ja sidemeid.

ARTIKKEL 85

Investeeringute soodustamine

Lepinguosalised lepivad kokku soodustada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigis/partnerriikides investeeringuid järgmistesse valdkondadesse:

a)    toetus poliitilistele ning õiguslike ja reguleerivate raamistike reformidele;

b)    institutsioonilise suutlikkuse arendamine, eelkõige investeeringuid edendavate Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide asutuste ning kodu- ja välismaiste investeeringute soodustamise ja lihtsustamisega tegelevate asutuste suutlikkuse suurendamine;

c)    toetus investeeringute sissetoomiseks ja kasutamiseks vajalike asjakohaste haldusstruktuuride, sealhulgas ühtsete kontaktpunktide loomisele;

d)    prognoositava ja turvalise investeerimiskliima loomise ja selle püsimise toetamine;

e)    toetus Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigile/partnerriikidele nende jõupingutustes luua tulu andvaid vahendeid investeerimisvahendite kaasamiseks;

f)    selliste riskikindlustuskavade nagu riskide vähendamise vahendi loomine ja toetamine, et suurendada investorite usaldust Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide vastu;

g)    toetus Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide ja ELi investeerimisasustuste vahelise teabevahetuse mehhanismide loomisele;

h)    ELi erasektori investeeringute soodustamine Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigis/partnerriikides;

i)    toetus VKEde investeeringuvajadustele kohandatud finantsraamistike ja -vahendite loomiseks;

j)    partnerluste hõlbustamine ühisettevõtete loomise ja kapitali rahastamise kaudu.

ARTIKKEL 86

Ettevõtluse arendamine

Lepinguosalised lepivad kokku, et nad teevad koostööd ettevõtluse arendamiseks Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigis/partnerriikides, toetades:

a)    Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide ja ELi erasektori ettevõtete dialoogi, koostöö ja partnerluste edendamist;

b)    jõupingutusi mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetamiseks ja nende integreerimiseks üldisesse äritegevusse;

c)    tõhusa tootmise ja turustamise edendamist Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide ettevõtetes;

d)    Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide erasektori arengustrateegiate rakendamist;

e)    mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arengut ja kasvu soodustava keskkonna edendamist;

f)    erasektori organisatsioonide suutlikkust täita rahvusvahelisi standardeid;

g)    innovatsiooni kaitset piraatluse eest;

h)    Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide suutlikkust loodusvarasid uurida, kasutada ja turustada.

IV JAOTIS

KALANDUS

ARTIKKEL 87

Koostöö ulatus

Kalanduse valdkonnas tehtav koostöö hõlmab mere- ja sisevetekalandust ja vesiviljelust.

ARTIKKEL 88

Merekalandusega seotud koostöö valdkonnad

1.    Merekalandusega seotud koostöö hõlmab järgmist:

a)    kalavarude majandamise ja kaitsega seotud küsimused;

b)    laevade haldamine ja püügijärgse tegevuse kord;

c)    finants- ja kaubandusmeetmed;

d)    kalanduse, kalandustoodete ja merevesiviljeluse arendamine.

2.    EL aitab võtta kasutusele ressursse kindlaksmääratud koostöövaldkondade rakendamiseks riigi ja piirkondlikul tasandil; see hõlmab ka toetust piirkondliku võimekuse arendamisele.

3.    Käesoleva lepingu III osa ja artikli 75 sätete kohaselt lepivad lepinguosalised kokku teha koostööd järgmistes valdkondades:

a)    kala ja kalatoodete säilitamise, turustamise ja jaotamise infrastruktuuri arendamine ja parandamine;

b)    riigi ja piirkondliku tasandi suutlikkuse suurendamine, et vastata sanitaar- ja fütosanitaarnormide, tehniliste kaubandustõkete ning ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollipunktide süsteemi tehnilistele nõuetele; Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide majandusvööndi seire, kontrolli- ja järelevalvesüsteemide väljatöötamine, sertifitseerimisskeemide kasutuselevõtt teatavat liiki merekalanduse jaoks ja nende skeemide haldamine;

c)    kalapüügitegevuse, kalatöötlemise ja sadamateenustega seotud investeeringud ja tehnoloogiasiire, sadamarajatiste väljaarendamine ja täiustamine ning kalapüügi laiendamine tuuniliste hulka mittekuuluvatele liikidele, mida püütakse vähe või üldse mitte;

d)    ühisettevõtete ja sidemete loomine kalanduse tarneahelas eelkõige mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ning väikesemahulise kalapüügiga tegelejatega;

e)    lisandväärtuse loomine kalanduses;

f)    kalavarude hindamist ja kestlikkuse taset käsitlev teadus- ja arendustegevus.

4.    Lepinguosalised kohustuvad tegema koostööd kalapüügi, kalatöötlemise ja sadamateenustega tegelevate ühisettevõtete loomisel, tootmisvõimsuse suurendamisel, kalanduse ning sellega seotud tööstusharude ja teenuste sektorite ning tootmisahela järgmise etapi töötlusprotsesside konkurentsivõime parandamisel, sadamarajatiste arendamisel ja täiustamisel ning kalapüügi laiendamisel tuuniliste hulka mittekuuluvatele liikidele, mida püütakse vähe või üldse mitte.

ARTIKKEL 89

Sisevetekalanduse ja vesiviljeluse arendamine

Koostöö sisevetekalanduse ja vesiviljeluse alal hõlmab ELi panust järgmistes valdkondades.

a)    Suutlikkuse ja ekspordituru arendamine:

i)    suurendades tööstusliku ja väikesemahulise püügi, töötlemise ja toodete mitmekesistamise suutlikkust, mis suurendab piirkonna sisevetekalanduse ja vesiviljeluse konkurentsivõimet. Seda on võimalik saavutada näiteks uurimis- ja arenduskeskuste loomisega, sealhulgas vesiviljeluse arendamisega äriliste kalakasvanduste puhul;

ii)    suurendades ekspordituru haldamise suutlikkust, sealhulgas võttes teatavate tooteliikide jaoks kasutusele sertifitseerimiskavad ja neid kavu hallates, edendades kalandustoodete müüki, luues lisaväärtust ning vähendades püügijärgseid kadusid;

iii)    suurendades piirkonna suutlikkust, näiteks hoogustades kalandussektori pädevate asutuste, ettevõtjate ja kalurite ühenduste tegevust eesmärgiga osaleda kalakaubanduses ELi lepingupoolega, ning tootearenduse ja kaubamärgiloome alaste koolitusprogrammide kaudu.

b)    Taristu:

i)    arendades ja täiustades sisevetekalandust ja vesiviljeluse taristut;

ii)    parandades võimalusi saada rahastust taristu, sealhulgas igat tüüpi varustuse jaoks.

c)    Tehnoloogia:

i)    arendades tehnilist suutlikkust, sealhulgas propageerides lisaväärtust loovat tehnoloogiat, näiteks kalandust puudutava tehnosiirde abil EList Ida-Aafrika Ühenduse partnerriiki/partnerriikidesse;

ii)    tõhustades piirkonna kalavarude majandamise võimekust, näiteks uurimis- ja andmekogumissüsteemide kaudu ning asjakohasesse püügi- ja püügijärgse majandamise tehnoloogiasse panustamisega.

d)    Õiguslik ja reguleeriv raamistik:

i)    töötades välja sisevetekalandust ja vesiviljelust käsitlevad eeskirjad ning järelevalve-, kontrolli- ja seiresüsteemid;

ii)    töötades välja asjakohased intellektuaalomandi õigusi käsitlevad õiguslikud ja regulatiivsed vahendid ning suurendades suutlikkust rakendada neid rahvusvahelises kaubanduses;

iii)    kaitstes ökomärgiseid ja intellektuaalomandit.

e)    Investeeringud ja rahastamine:

i)    edendades lepinguosaliste sidusrühmade ühisettevõtteid ning muid segainvesteeringuvorme, näiteks selleks, et panna paika meetodid sisevetekalanduse ja vesiviljeluse valdkonna ühisettevõtmistele investorite leidmiseks;

ii)    tehes kättesaadavaks krediidiliinid nii väikese- ja keskmisemahulise kui ka tööstusliku sisevetekalanduse arendamiseks.

f)    Keskkonna ja kalavarude kaitse meetmed, millega tagatakse, et kalakaubandus toetab keskkonnakaitset, kaitseb varude ammendumise eest ja hoiab alal elurikkuse ning et eksootiliste liikide sissetoomisse vesiviljeluse jaoks suhtutakse ettevaatlikult, mis tähendab, et eksootilisi liike tuuakse sisse ettevaatlikult ja neid lubatakse sisse tuua üksnes kontrollitud/piiratud alal ja konsulteerides kõikide asjaomaste naaberriikidega.

g)    Sotsiaalmajanduslikud ning vaesuse leevendamisele suunatud meetmed:

i)    edendades väikeste ja keskmise suurusega kalapüügiettevõtjate, töötlejate ja kalakauplejate tegevust, arendades nii Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide suutlikkust osaleda kaubavahetuses ELiga;

ii)    kaasates kalandussektoris tõrjutud rühmad, näiteks edendades kalanduses soolist võrdõiguslikkust ning pakkudes rohkem võimalusi kalandusega seotud või end sellega siduda kavatsevatele naisettevõtjatele. Sellesse protsessi kaasatakse ka teised ebasoodsas olukorras rühmad, kellel on potentsiaali tegeleda kalandusega säästva sotsiaalmajandusliku arengu saavutamiseks.

V JAOTIS

VESI JA KESKKOND

ARTIKKEL 90

Kohaldamisala ja eesmärgid

1.    Käesoleva jaotise kohane koostöö hõlmab loodusvarasid, eelkõige vett, keskkonda ja elurikkust.

2.    Käesoleva jaotise kohase koostöö eesmärk on:

a)    siduda kaubandus tugevamini keskkonnaga;

b)    toetada rahvusvaheliste keskkonnakokkulepete, -konventsioonide ja -lepingute rakendamist;

c)    tagada tasakaal keskkonnajuhtimise ja vaesuse vähendamise vahel;

d)    kaitsta keskkonda ning tõhustada elurikkuse ja geneetiliste ressursside säilitamist;

e)    edendada loodusvarade õiglast ja säästvat kasutamist;

f)    hõlbustada ja soodustada ühiste loodusvarade säästvat kasutamist;

g)    edendada avaliku ja erasektori osalust loodusvarade majandamises.

ARTIKKEL 91

Veevarud

1.    Veevarude alane koostöö hõlmab niisutamist, hüdroenergia tootmist, vee tootmist ja veega varustamist ning valgalade kaitset.

2.    Käesoleva jaotise kohase koostöö eesmärk on:

a)    arendada veevarude säästvat kasutamist ja majandamist Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigis/partnerriikides, et parandada nende riikide elanikkonna elutingimusi;

b)    edendada piirkondlikku koostööd piiriüleste veervarude säästvaks kasutamiseks;

c)    arendada veevarustustaristut tootmise eesmärgil.

3.    Kooskõlas artikli 75 sätetega lepivad lepinguosalised kokku, et nad teevad koostööd järgmistes valdkondades:

a)    veevarustustaristu arendamine piirkonnas;

b)    asjakohaste õiguslike ja reguleerivate raamistike väljatöötamine;

c)    veevarude integreeritud majandamine;

d)    suutlikkuse suurendamine inimressursside vallas ning teenusstandardite, veemajanduse ja institutsiooniliste struktuuride parandamine;

e)    ettevõtjate partnerluste, sidemete ja ühisettevõtete loomine;

f)    tehnoloogiaarenduse, tehnosiirde ja tehnoloogiliste rakenduste, uurimis- ja arendustegevuse, innovatsiooni, teabevahetuse ja vastavate võrgustike edendamine;

g)    veereostuse tõrje, vee puhastamise ja säilitamise, reovee puhastamise ning kanalisatsiooni väljaarendamine;

h)    säästlike niisutussüsteemide propageerimine.

ARTIKKEL 92

Keskkond

1.    Keskkonnaalane koostöö hõlmab keskkonnakaitset ja keskkonna säästvat majandamist ning kaubandusega seotud keskkonnapoliitika rakendamist.

2.    Käesoleva jaotise kohase koostöö eesmärk on:

a)    kaitsta, taastada ja säilitada keskkonda ja elurikkust (taimestiku, loomastiku ja mikroobide geneetilisi ressursse, sealhulgas nende ökosüsteeme);

b)    arendada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigis/partnerriikides tööstusalasid, kus kasutatakse keskkonnasõbralikku tehnoloogiat;

c)    edendada tehnoloogiaarendust, tehnosiiret ja tehnoloogilisi rakendusi, uurimis- ja arendustegevust, innovatsiooni ja teabevahetust.

3.    Kooskõlas artikli 75 sätetega lepivad lepinguosalised kokku, et nad teevad koostööd järgmistes valdkondades:

a)    rahvusvaheliste keskkonnakokkulepete, -konventsioonide ja -lepingute rakendamine;

b)    keskkonna ja elurikkuse – sealhulgas metsaressursside ning eluslooduse – õiglase ja säästva kasutamise, kaitse ja majandamise parendamine ja edendamine;

c)    institutsiooniliste ja õiguslike raamistike karmistamine ning keskkonnaalaste õigusaktide, eeskirjade, normide ja poliitika väljatöötamise, rakendamise, haldamise ja täitmise tagamise suutlikkuse suurendamine;

d)    ettevõtjate vaheliste partnerluste, sidemete ja ühisettevõtete loomine;

e)    looduslike keskkonnakatastroofide ennetamine ja nende tagajärgede leevendamine ning elurikkuse kadumise vältimine;

f)    tehnoloogiaarenduse ja tehnoloogiliste kohanduste, tehnosiirde ja tehnoloogiliste rakenduste, uurimis- ja arendustegevuse ning innovatsiooni edendamine;

g)    ranniku- ja mereressursside ning pärismaiste kultuur- ja looduslike liikide bioloogiliste ja geneetiliste ressursside kaitse ja majandamine;

h)    alternatiivsete keskkonnasõbralike tegevusalade ja elatusallikate arendamine;

i)    selliste kaupade tootmine ja teenuste osutamine, mille puhul ökomärgis on oluline, ja nendega kauplemise hõlbustamine;

j)    teabe vahetamine toodete ning nende tootmise, transpordi, turustamise ja märgistamise suhtes kehtivate nõuete kohta ning asjakohaste võrgustike loomine;

k)    keskkonnasäästlike toodetega seotud taristute arendamine;

l)    kohalike kogukondade kaasamine elurikkuse, metsade ning eluslooduse majandamisse;

m)    jäätmekäitlus ning tööstuslike ja mürgiste jäätmete ohutu kõrvaldamine;

n)    toetus sidusrühmade osalemisele rahvusvahelises keskkonnadialoogis.

VI JAOTIS

SANITAAR- JA FÜTOSANITAARMEETMED

ARTIKKEL 93

Kohaldamisala ja eesmärgid

1.    Käesoleva jaotise kohane koostöö hõlmab toetuse jagamist ja suutlikkuse suurendamist ühtlustamise, tsoonideks ja piirkondadeks jagamise, vastavushindamise, teabevahetuse ja kaubandustingimuste läbipaistvuse vallas.

2.    Käesoleva jaotise kohase koostöö eesmärk on:

a)    lihtsustada lepinguosaliste piirkondadevahelist ja piirkonnasisest kaubandust, kaitstes samal ajal inimeste, loomade ja taimede elu ja tervist kooskõlas WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepinguga;

b)    lahendada sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetest tulenevaid probleeme, mis on seotud kokkulepitud prioriteetsete sektorite ja toodetega, võttes seejuures nõuetekohaselt arvesse piirkondlikku integratsiooni;

c)    sätestada menetlused ja tingimused, millega lihtsustatakse sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna koostööd;

d)    tagada lepinguosaliste vahelise ja nende riigisisese kaubanduse suhtes kohaldatavate sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete läbipaistvus;

e)    edendada meetmete piirkonnasisest ühtlustamist rahvusvaheliste standarditega, nagu on ette nähtud WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepinguga, ning arendada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide asjakohast poliitikat ning õiguslikku, regulatiivset ja institutsioonilist raamistikku;

f)    toetada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide aktiivset osalemist codex alimentarius’e komisjonis, maailma loomatervishoiu organisatsioonis (OIE) ja rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooniga (IPPC) seotud tegevuses;

g)    edendada Ida-Aafrika Ühenduse ning ELi institutsioonide ja laborite vahelisi nõupidamisi ja vahetusprogramme;

h)    soodustada rahvusvahelistele nõuetele vastava piirkondlike ja riiklike standardite loomise ja rakendamise suutlikkust, et soodustada piirkondlikku integratsiooni;

i)    arendada ja suurendada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide suutlikkust rakendada sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid ja teha nende üle käesoleva artikli alusel järelevalvet;

j)    edendada tehnosiiret.

3.    Kooskõlas artikli 75 sätetega lepivad lepinguosalised kokku, et nad teevad koostööd järgmistes valdkondades:

a)    toetus Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigile/partnerriikidele sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete nõuete täitmisel, mis hõlmab asjakohase regulatiivse raamistiku ja poliitika kujundamist, asjaomaste rahvusvaheliste standardimisorganite tööga seotud küsimusi, koolitust, teabeüritusi, suutlikkuse suurendamist ja tehnilist abi;

b)    vastavalt vajadusele toetus sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete ühtlustamisel Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigis/partnerriikides, riiklike sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete koordineerimise komiteede loomine ning avaliku ja erasektori sanitaarkontrollisuutlikkuse suurendamine. Prioriteetsed valdkonnad on kvaliteediprogrammi väljatöötamine ja rakendamine, koolitused, teabeüritused ning laborite ehitamine, täiustamine, moderniseerimine ja akrediteerimine;

c)    toetus asjaomaste rahvusvaheliste standardimisorganite tööga seotud küsimustes. See koostöö võib hõlmata koolitust, teabeüritusi, suutlikkuse suurendamist ja tehnilist abi;

d)    kalanduse valdkonna toetamine eesmärgiga koostada kalandustoodete kohta ühtsed piirkondlikud eeskirjad, õigusaktid ja standardid, et edendada kaubandust lepinguosaliste vahel ja Ida-Aafrika Ühenduse piirkonnas;

e)    koostöö edendamine Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide sanitaar- ja fütosanitaarasutuste ning ELi vastavate asutuste vahel;

f)    toetus WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingu rakendamisel, eelkõige Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide pädevate asutuste ja infopunktide tegevuse tõhustamine;

g)    teabe jagamise ja vahetamise toetamine.

ARTIKKEL 94

Ühtlustamine

1.    Lepinguosaliste eesmärk on ühtlustada kooskõlas WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepinguga oma sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete kehtestamise eeskirjad ja menetlused, sealhulgas kontrolli-, katse- ja sertifitseerimismenetlused.

2.    Ida-Aafrika Ühenduse partnerriik/partnerriigid koostavad ELi toetusel oma sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete ühtlustamise programmi ja ajakava.

3.    Kõrgemate ametnike komitee töötab välja viisid, kuidas ühtlustamisprotsessi piirkondades vastavalt vajadusele toetada ja selle üle järelevalvet teha.

ARTIKKEL 95

Tsoonideks ja piirkondadeks jagamine

Lepinguosalised tunnustavad kindlaksmääratud kahjuri- ja taudivabu alasid ning vähese kahjuri- ja taudilevikuga alasid juhtumipõhiselt taimsete ja loomsete toodete võimaliku allikana, võttes arvesse WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingu artikli 6 sätteid.

ARTIKKEL 96

Eri- ja diferentseeritud kohtlemine ja tehniline abi

1.    EL nõustub andma tehnilist abi ning võimaldama eri- ja diferentseeritud kohtlemist vastavalt WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingu artiklitele 9 ja 10.

2.    Lepinguosalised teevad koostööd, et tegeleda Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide erivajadustega, mis tulenevad käesoleva jaotise sätete rakendamisest.

3.    Lepinguosalised on ühel meelel, et tehnilise abi seisukohast on prioriteetsed järgmised valdkonnad:

a)    Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide avaliku ja erasektori tehnilise suutlikkuse arendamine sanitaar- ja fütosanitaarkontrolli valdkonnas, sealhulgas sertifitseerimise, järelevalve ja kontrolliga seotud väljaõpe ja teavitamisüritused;

b)    sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise ja nende üle järelevalve tegemise tehnilise suutlikkuse suurendamine, sealhulgas rahvusvaheliste standardite laiema kasutamise edendamine;

c)    riskianalüüsi, ühtlustamise, vastavuse tagamise, katsete, sertifitseerimise, jääkide seire, jälgitavuse ja akrediteerimisega seotud suutlikkuse väljaarendamine, sealhulgas laboratooriumide ja muude seadmete täiendamine või kasutusevõtt, et aidata Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigil/partnerriikidel järgida rahvusvahelisi standardeid;

d)    toetus Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide osalemiseks asjaomastes rahvusvahelistes standardimisorganites;

e)    abi Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigile/partnerriikidele, et suurendada selle/nende suutlikkust osaleda tõhusalt teavitusprotsessis.

VII JAOTIS

TEHNILISED KAUBANDUSTÕKKED

ARTIKKEL 97

Kohaldamisala ja eesmärgid

1.    Käesoleva jaotise kohane koostöö hõlmab tehniliste normide, standardite ja vastavushindamismenetluste koostamist, vastuvõtmist ja kohaldamist, nagu on kindlaks määratud WTO tehniliste kaubandustõkete lepingus.

2.    Käesoleva jaotise kohase koostöö eesmärk on:

a)    kõrvaldada järk-järgult tehnilised kaubandustõkked, et lihtsustada kaubandust nii lepinguosaliste kui ka Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide vahel;

b)    tõhustada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide piirkondlikku integratsiooni, ühtlustades Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigis/partnerriikides kohaldatavaid tehnilisi norme, standardeid ja vastavushindamismenetlusi kooskõlas WTO tehniliste kaubandustõkete lepinguga;

c)    edendada rahvusvaheliste tehniliste normide, standardite ja vastavushindamismenetluste, sealhulgas sektoripõhiste meetmete kasutamist;

d)    luua ja arendada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide ja ELi standardimis-, vastavushindamis- ja reguleerivate asutuste vahelisi funktsionaalseid sidemeid ja ühisettevõtteid ning ühist teadus- ja arendustegevust;

e)    parandada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigist/partnerriikidest pärit toodete turulepääsu, tõstes nende ohutuse, kvaliteedi ja konkurentsivõime taset;

f)    edendada tehniliste normide, standardite ja vastavushindamismenetluste valdkonna heade rahvusvaheliste tavade kasutamist;

g)    tagada, et standardite ja tehniliste normide koostamine, vastuvõtmine ja kohaldamine oleks läbipaistev ega takistaks lepinguosaliste vahelist kaubandust, nagu on ette nähtud WTO tehniliste kaubandustõkete lepinguga;

h)    toetada asjakohaste regulatiivsete raamistike, poliitika ja reformide väljatöötamist Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigis/partnerriikides, et saavutada vastavus rahvusvahelistele tavadele;

i)    abistada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriiki/partnerriike WTO tehniliste kaubandustõkete lepingu rakendamisel ning oma kaubanduspartnerite WTO tehniliste kaubandustõkete lepingu kohaste normide järgimisel.

3.    Kooskõlas artikli 75 sätetega lepivad lepinguosalised kokku, et nad teevad koostööd järgmistes valdkondades:

a)    toetus rahvusvaheliste standardite, tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste, sealhulgas sektoripõhiste meetmete kasutamise edendamisele lepinguosaliste territooriumil;

b)    Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide standardimise, metroloogia, akrediteerimise ja vastavushindamismenetluste valdkonna suutlikkuse suurendamine, sealhulgas asutades ja kaasajastades laboreid ja muid asjakohaseid asutusi ning hankides asjakohaseid seadmeid;

c)    kvaliteedijuhtimise ja -tagamise toetamine teatavates Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide jaoks olulistes sektorites;

d)    toetus Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide standardimis- ja muude tehniliste regulatiivasutuste täieulatuslikule osalemisele asjaomastes rahvusvahelistes standardiorganisatsioonides ning rahvusvahelistele standarditele suurema rolli andmine tehniliste normide alusena;

e)    Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide vastavushindamisasutuste toetamine nende püüdlustes saada rahvusvaheline akrediteering;

f)    lepinguosaliste standardimis-, vastavushindamis- ja sertifitseerimisasutuste vaheliste funktsionaalsete sidemete arendamine;

g)    toetus ühise arusaamise kujundamisele hea reguleerimistava küsimuses, mis hõlmab järgmist:

i)    tehniliste normide, standardite ja vastavushindamismenetluste ettevalmistamise, vastuvõtmise ja kohaldamise läbipaistvus;

ii)    reguleerivate meetmete ja seotud vastavushindamismenetluste (mille hulgas võib olla tarnijate vastavusdeklaratsiooni kasutamine) vajadus ja proportsionaalsus;

iii)    rahvusvaheliste standardite kasutamine tehniliste normide koostamise alusena, välja arvatud juhul, kui rahvusvahelised standardid ei ole taotletavate õiguspäraste eesmärkide täitmiseks tõhusad ega sobivad;

iv)    tehniliste normide ja turujärelevalvemeetmete täitmise tagamine;

v)    tehniliste normide, standardite ja vastavushindamismenetluste läbivaatamise mehhanismide ja meetodite kehtestamine;

h)    metroloogia, standardimise, katsete ja sertifitseerimise seisukohast vajaliku tehnilise taristu ja tehnosiirde määratlemine, prioriseerimine ning tugi nende väljatöötamisel, et toetada tehniliste eeskirjade koostamist;

i)    regulatiivse, tehnilise ja teaduskoostöö süvendamine, sealhulgas vahetades teavet, kogemusi ja andmeid, et parandada tehniliste normide kvaliteeti ja taset ning kasutada tõhusalt regulatiivseid vahendeid;

j)    vastavate tehniliste normide, standardite ja vastavushindamismenetluste ühilduvuse ja omavahelise lähendamise edendamine;

k)    lepinguosaliste selliste asutuste kahepoolse koostöö edendamine ja tõhustamine, mis vastutavad metroloogia, standardimise, katsete ja sertifitseerimise eest;

l)    lepinguosaliste ja Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide vahelise koostöö toetamine seoses asjaomastes rahvusvahelistes asutustes ja organisatsioonides ning tehniliste kaubandustõketega tegelevates foorumites tehtava tööga.

VIII JAOTIS

TOLLIPROTSEDUURIDE JA KAUBANDUSE LIHTSUSTAMINE

ARTIKKEL 98

Kohaldamisala ja eesmärgid

1.    Lepinguosalised tunnistavad tolliprotseduuride ja kaubanduse lihtsustamist käsitleva koostöö olulisust üleilmses arenevas kaubanduskeskkonnas.

2.    Lepinguosalised lepivad kokku, et kaubanduse lihtsustamise eesmärgi saavutamise nimel süvendavad nad koostööd ning tagavad asjakohased õigusaktid ja menetlused, samuti asjaomaste haldusasutuste haldussuutlikkuse.

3.    Lepinguosalised tunnistavad, et nende eesmärkide täitmine eeldab nõuetekohast haldussuutlikkust. Lepinguosalised on ühel meelel, et Ida-Aafrika Ühenduse partnerriik/partnerriigid vajavad käesoleva jaotise sätete sujuvaks rakendamiseks üleminekuaega ning nende suutlikkust on vaja suurendada.

4.    Käesoleva jaotise kohase koostöö eesmärk on:

a)    lihtsustada lepinguosaliste vahelist kaubandust;

b)    soodustada tollialaste õigusaktide ja tolliprotseduuride ühtlustamist piirkondlikul tasandil;

c)    pakkuda Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigile/partnerriikidele toetust kaubanduse lihtsustamise valdkonnas;

d)    toetada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide tolliasutusi käesoleva lepingu ja muude rahvusvaheliste heade tavade rakendamisel;

e)    süvendada koostööd lepinguosaliste tolliasutuste ja muude seotud piirikontrolliasutuste vahel.

5.    Kooskõlas artikli 75 sätetega lepivad lepinguosalised kokku, et nad teevad koostööd järgmistes valdkondades:

a)    teabe vahetamine tollialaste õigusaktide ja tolliprotseduuride kohta;

b)    ühisalgatuste väljatöötamine vastastikku kokku lepitud valdkondades;

c)    toetus järgmisele:

i)    tollisüsteemide ja -protseduuride ajakohastamine ning tollivormistuseks kuluva aja vähendamine;

ii)    tolliprotseduuride ja kaubanduse, sealhulgas impordi, ekspordi ja transiidiga seotud formaalsuste lihtsustamine ja ühtlustamine;

iii)    piirkondlike transiidisüsteemide tõhustamine;

iv)    läbipaistvuse suurendamine kooskõlas artikliga 134;

v)    suutlikkuse suurendamine nimetatud valdkonnas, sealhulgas finants- ja tehniline abi Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigile/partnerriikidele;

vi)    kõik muud lepinguosaliste vahel kokku lepitud tollivaldkonnad;

d)    võimaluse piires ühiste seisukohtade kindlaksmääramine tolli ja kaubanduse lihtsustamise valdkonnas sellistes rahvusvahelistes organisatsioonides nagu WTO, WCO, ÜRO ja ÜRO kaubandus- ja arengukonverents (UNCTAD);

e)    kõikide seotud asutuste töö riigisisese ja piiriülese kooskõlastamise edendamine.

6.    Lepinguosalised teevad tolliküsimustes ja päritolureeglite vallas koostööd järgmisel viisil:

a)    võttes kasutusele tolli ja kaubanduse lihtsustamise valdkonnas kohaldatavad rahvusvahelised kokkulepped ja standardid, sealhulgas WTO eeskirjad ning WCO kokkulepete ja standardite raamistikku järgivad menetlused ja tavad;

b)    astudes samme, mille eesmärk on tõhustada tollistandardite ja kaubanduse lihtsustamise meetmete ühtlustamist;

c)    rakendades ajakohaseid tollimeetmeid, nagu riskianalüüs, siduvad otsused, lihtsustatud protseduurid, vabastamisjärgsed kontrollid ja auditeerimismeetodid;

d)    automatiseerides tollis ja mujal kaubanduses kasutatavad menetlused, sealhulgas vahetades elektrooniliselt tolli- ja kaubandusalast teavet;

e)    koolitades tolliametnikke ja muid avaliku ja erasektori töötajaid tolliprotseduuride ja kaubanduse lihtsustamise küsimustes;

f)    tegutsedes mis tahes muudes valdkondades, mille lepinguosalised kindlaks määravad.

IX JAOTIS

MAJANDUSPARTNERLUSLEPINGU KOHASED KOHANDAMISMEETMED

ARTIKKEL 99

Kohaldamisala ja eesmärgid

1.    Lepinguosalised tunnistavad, et käesoleva lepinguga ettenähtud tariifide kaotamine ja/või oluline vähendamine võib olla Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide jaoks problemaatiline. Lepinguosalised on ühel meelel, et selle konkreetse probleemi lahendamiseks luuakse kompenseeriv raamistik, kohaldades käesoleva lepingu VI lisa sätteid, mis on ülimuslikud.

2.    Lisaks sellele tunnistavad lepinguosalised, et käesoleva lepingu rakendamine võib tekitada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigile/partnerriikidele muu hulgas sotsiaalseid, majanduslikke ja keskkonnaprobleeme. Lepinguosalised on ühel meelel, et neid probleeme saab lahendada majandus- ja arengukoostöö meetmetega.

3.    Käesoleva jaotise kohase koostöö eesmärk on lahendada käesoleva lepingu rakendamisest tulenevaid tegelikke ja võimalikke kohanemisprobleeme.

ARTIKKEL 100

Koostöövaldkonnad

1.    Tariifide vähendamisest tuleneva tulude kaotusega seoses teeb EL (kohaldades käesoleva lepingu VI lisa sätteid, mis on ülimuslikud) järgmist:

a)    peab süvendatud dialoogi maksude kohandamise meetmete ja reformide üle;

b)    kehtestab maksureformi toetava koostöö sätted;

c)    pakub rahalisi vahendeid, mis katavad ajutiselt tollitariifide kaotamisest ja/või olulisest vähendamisest tuleneva valitsemissektori tulude kokkulepitud vähenemise.

2.    Selleks et tagada käesolevast lepingust tulenev maksimaalne kasu Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide majandusele, nõustub EL võtma koos Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikidega asjakohaseid koostöömeetmeid, mille eesmärk on:

a)    suurendada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide tootmissektorite konkurentsivõimet;

b)    parandada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide töötajate tootlikkust ja kutseoskusi, sealhulgas koolitada töötajaid, kes on sunnitud pärast ettevõtte sulgemist tegevusala vahetama, ja/või anda neile oskused uute töökohtade jaoks;

c)    toetada keskkonna säästva kasutamise meetmeid;

d)    suurendada suutlikkust makromajandusliku distsipliini tõhustamiseks;

e)    leevendada võimalikku mõju toiduga ja toitumisalasele kindlustatusele, maaelu arengule, elatusvahenditega kindlustatusele ja ekspordituludele Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigis/partnerriikides;

f)    tegeleda muude võimalike koostöövaldkondadega, mis on seotud käesoleva lepingu rakendamisest tulenevate probleemidega.

X JAOTIS

VAHENDITE KAASAMINE

ARTIKKEL 101

Põhimõtted ja eesmärgid

1.    Tunnustades ELi otsusekindlust toetada käesoleva lepingu rakendamist ja Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide jõupingutusi oma arenguvajaduste rahastamiseks, lepivad partnerriigid kokku töötada nii ühiselt kui ka üksikult, et võtta kasutusele rahalisi vahendeid käesoleva lepingu, piirkondliku integratsiooni ja Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide arengustrateegiate rakendamiseks.

2.    Ühise ressursside kasutuselevõtmise eesmärk on täiendada, toetada ja edendada vastastikuse sõltuvuse vaimus Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide jõupingutusi selliste alternatiivsete rahastamisallikate leidmiseks, mis toetaksid piirkondlikku integratsiooni ja käesolevas lepingus osutatud arengustrateegiaid, eelkõige majanduspartnerluslepingu arengumaatriksi kohast strateegiat, kohaldades käesoleva lepingu VI lisa sätteid, mis on ülimuslikud.

ARTIKKEL 102

Kohustused

1.    Kohaldades käesoleva lepingu VI lisa sätteid, mis on ülimuslikud, kohustub/kohustuvad Ida-Aafrika Ühenduse partnerriik/partnerriigid tegema järgmist:

a)    eraldama oma finantsmehhanismidest õigeaegselt ja prognoositavalt vahendeid, et toetada piirkondlikku integratsiooni ning majanduspartnerluslepingu arengumaatriksis sätestatud arengustrateegiaid ja projekte;

b)    täiendama oma arengustrateegiaid, võttes arvesse Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide õigust otsustada oma arengustrateegiate ja prioriteetide suuna ja järjestuse üle;

c)    looma majanduspartnerluslepingu fondi majanduspartnerluslepinguga seotud ressursside suunamiseks;

d)    lisama majanduspartnerluslepingu arengumaatriksis nimetatud prioriteedid piirkondlikele ja riiklikele strateegiatele.

2.    Kohaldades käesoleva lepingu VI lisa sätteid, mis on ülimuslikud, koostab/koostavad Ida-Aafrika Ühenduse partnerriik/partnerriigid fondi juhtimise eeskirjad, et tagada nende vahendite kasutamise läbipaistvus ja nendega seotud aruandekohustus ning majanduslik kasu. Ilma et see piiraks muude partnerite panust Ida-Aafrika Ühenduse majanduspartnerluslepingu fondi, sõltub ELi vahendite suunamine fondi käsutusse ELi positiivsest hinnangust fondi töökorra kohta.

3.    Kohaldades käesoleva lepingu VI lisa sätteid, mis on ülimuslikud, ja võttes eelkõige arvesse Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide tarnepiiranguid, mis on seotud käesoleva lepingu rakendamisega, sealhulgas majanduspartnerluslepingu arengumaatriksis kindlaks määratud rahastamislünki, eraldab EL õigeaegselt ja prognoositaval alusel vahendeid:

a)    ELi eelarvest;

b)    mis tahes muust vahendist, mida kasutatakse ELi ametliku arenguabi rakendamiseks.

4.    Lepinguosalised teevad koostööd selleks, et mobiliseerida järgmised ressursid:

a)    muude rahastajate vahendid (kahe- ja mitmepoolsed rahastajad);

b)    toetused, sooduslaenud, avaliku ja erasektori partnerlused ja erifondid;

c)    kõik muud arengukoostöö partneritelt saadavad ametliku arenguabi vahendid.

VI OSA

INSTITUTSIOONILISED SÄTTED

ARTIKKEL 103

Kohaldamisala ja eesmärk

1.    Käesoleva osa sätteid kohaldatakse majanduspartnerluslepingu nõukogu, kõrgemate ametnike komitee, nõuandekomitee ja kõigi teiste käesoleva lepingu kohaselt moodustatavate institutsioonide või komiteede suhtes.

2.    Käesoleva osa eesmärk on moodustada institutsioonid, mis lihtsustavad käesoleva lepingu eesmärkide saavutamist.

ARTIKKEL 104

Majanduspartnerluslepingu nõukogu

1.    Käesoleva lepingu jõustumisel moodustatakse majanduspartnerluslepingu nõukogu.

2.    Majanduspartnerluslepingu nõukogu koosneb lepinguosaliste esindajatest ministrite tasandil.

3.    Majanduspartnerluslepingu nõukogu võtab vastu oma töökorra kuue (6) kuu jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

4.    Majanduspartnerluslepingu nõukogu juhivad vastavalt töökorra sätetele mõlema lepinguosalise esindajad.

5.    Majanduspartnerluslepingu nõukogu istungid toimuvad korrapäraste ajavahemike järel, mis ei ole pikemad kui kaks (2) aastat, ja erandkorras, kui olukord seda nõuab ja lepinguosalised on selles kokku leppinud.

6.    Majanduspartnerluslepingu nõukogu vastutab järgmise eest:

a)    käesoleva lepingu toimimise ja rakendamise ning selle eesmärkide täitmise jälgimine;

b)    käesoleva lepingu raames tekkivate oluliste küsimuste ja kõigi muude lepinguosalistele ühist huvi pakkuvate ja nendevahelist kaubandust mõjutavate küsimuste läbivaatamine, ilma et see mõjutaks VII osast tulenevaid õigusi;

c)    lepinguosaliste käesoleva lepingu läbivaatamist käsitlevate ettepanekute ja soovituste läbivaatamine.

ARTIKKEL 105

Majanduspartnerluslepingu nõukogu volitused

1.    Majanduspartnerluslepingu nõukogu võib teha otsuseid ja võtta vastastikusel kokkuleppel kirjalikult vastu kõrgemate ametnike komitee soovitusi.

2.    Vastuvõetud otsused on lepinguosaliste jaoks siduvad ning lepinguosalised võtavad nende rakendamiseks vajalikud meetmed kooskõlas oma riiklike normidega.

3.    Majanduspartnerluslepingu nõukogu kehtestab ja võtab kuue (6) kuu jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist vastu vahekohtu moodustamiseks vajalikud eeskirjad, nagu on ette nähtud artiklites 112 ja 113.

4.    Küsimustes, kus üks Ida-Aafrika Ühenduse partnerriik tegutseb eraldi, on majanduspartnerluslepingu nõukogul otsuse vastuvõtmiseks vaja asjaomase Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi nõusolekut.

ARTIKKEL 106

Kõrgemate ametnike komitee

1.    Käesoleva lepingu jõustumisel moodustatakse kõrgemate ametnike komitee.

2.    Sinna kuuluvad Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide poolelt olenevalt olukorrast kas alalised sekretärid või peasekretärid ning ELi poolelt kõrgema tasandi ametnikest esindajad.

3.    Kui majanduspartnerluslepingu nõukogu võimalikud juhised ei näe ette teisiti, tuleb kõrgemate ametnike komitee kokku vähemalt ühe korra aastas ja kui asjaolud seda nõuavad, siis erakorraliselt lepinguosaliste poolt kokku lepitud ajal. Kõrgemate ametnike komitee tuleb kokku ka enne majanduspartnerluslepingu nõukogu istungit.

4.    Komiteed juhivad mõlema lepinguosalise esindajad koos.

5.    Kõrgemate ametnike komitee vastutab järgmise eest:

a)    majanduspartnerluslepingu nõukogu abistamine tema ülesannete täitmisel;

b)    erikomiteede, töörühmade, rakkerühmade ja komitee poolt artikli 107 lõike 1 alusel moodustatud mis tahes organite aruannete vastuvõtmine ja arutamine ning nende tegevuse koordineerimine, samuti soovituste esitamine majanduspartnerluslepingu nõukogule;

c)    aruannete ja soovituste esitamine majanduspartnerluslepingu nõukogule käesoleva lepingu rakendamise kohta kas omal algatusel või majanduspartnerluslepingu nõukogu või lepinguosalise taotluse korral;

d)    kaubanduse valdkonnas:

i)    käesoleva lepingu sätete rakendamise ja nõuetekohase kohaldamise järelevalve ja tagamine ning sellega seotud koostöövaldkondade arutamine ja soovitamine;

ii)    meetmete võtmine lepingu tõlgendamise või rakendamise üle tekkivate vaidluste vältimiseks ja lahendamiseks vastavalt VII osa I jaotise sätetele;

iii)    majanduspartnerluslepingu nõukogu abistamine tema ülesannete täitmisel, sealhulgas soovituste esitamine majanduspartnerluslepingu nõukogule otsuste vastuvõtmise kohta;

iv)    piirkondliku integratsiooni ning lepinguosaliste vaheliste majandus- ja kaubandussuhete arengu jälgimine;

v)    selle jälgimine ja hindamine, kuidas käesoleva lepingu rakendamine mõjub lepinguosaliste kestlikule arengule;

vi)    lepinguosaliste vahelist kaubandust, investeeringuid ja ärivõimalusi lihtsustavate meetmete kaalumine ja vastuvõtmine;

vii)    kõigi käesoleva lepinguga seotud küsimuste ja lepingu eesmärkide saavutamist mõjutada võivate aspektide arutamine;

e)    arengu valdkonnas:

i)    majanduspartnerluslepingu nõukogu abistamine käesoleva lepingu kohaldamisalasse kuuluvate arengukoostööga seotud ülesannete täitmisel;

ii)    käesoleva lepingu koostöösätete rakendamise jälgimine ja tegevuse kooskõlastamine abi andvate kolmandate pooltega;

iii)    soovituste esitamine lepinguosaliste vaheliseks kaubanduskoostööks;

iv)    käesolevas lepingus sätestatud koostöövaldkondade läbivaatamine ja vajaduse korral uute eelisvaldkondade lisamise soovituste esitamine;

v)    piirkondliku integratsiooni ja käesoleva lepingu rakendamisega seotud koostööküsimuste läbivaatamine ja arutamine.

ARTIKKEL 107

Kõrgemate ametnike komitee volitused

1.    Oma ülesannete täitmisel teeb kõrgemate ametnike komitee järgmist:

a)    moodustab vastavalt vajadusele erikomiteed, töörühmad, rakkerühmad või organid tema pädevusse kuuluvate küsimustega tegelemiseks, annab neile juhiseid ja määrab nende koosseisu, ülesanded ja töökorra ning teeb nende üle järelevalvet, kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti;

b)    teeb otsuseid ja võtab vastu soovitusi käesolevas lepingus sätestatud juhtudel või juhul, kui majanduspartnerluslepingu nõukogu talle selle õiguse delegeerib. Kui talle on selline õigus delegeeritud, teeb komitee otsuseid või annab soovitusi artiklis 105 sätestatud tingimuste kohaselt;

c)    arutab käesoleva lepinguga hõlmatud mis tahes küsimusi ja võtab oma ülesannete täitmiseks asjakohaseid meetmeid.

2.    Lõike 1 punktis a sätestatud ülesannete täitmiseks koguneb komitee eriistungitele.

3.    Komitee kehtestab oma töökorra kolme (3) kuu jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

ARTIKKEL 108

Majanduspartnerluslepingu nõuandekomitee

1.    Käesolevaga moodustatakse majanduspartnerluslepingu nõuandekomitee, mille ülesanne on abistada kõrgemate ametnike komiteed dialoogi ja koostöö edendamisel erasektori esindajate, kodanikuühiskonna organisatsioonide, sealhulgas akadeemilise kogukonna ning sotsiaal- ja majanduspartnerite vahel. Kõnealune dialoog ja koostöö hõlmab kõiki käesoleva lepinguga seotud küsimusi, mis kerkivad esile seoses lepingu rakendamisega.

2.    Majanduspartnerluslepingu nõuandekomitees osalemise üle otsustab majanduspartnerluslepingu nõukogu kõrgemate ametnike komitee soovituse alusel, et tagada kõikide huvitatud poolte laialdane esindatus.

3.    Majanduspartnerluslepingu nõuandekomitee täidab oma ülesandeid kõrgemate ametnike komiteega konsulteerides või omal algatusel ning annab kõrgemate ametnike komiteele soovitusi. Majanduspartnerluslepingu nõuandekomitee istungitel osalevad lepinguosaliste esindajad.

4.    Majanduspartnerluslepingu nõuandekomitee võtab enda moodustamisele järgneva kolme (3) kuu jooksul kõrgemate ametnike komitee nõusolekul vastu oma töökorra.

VII OSA

VAIDLUSTE VÄLTIMINE JA LAHENDAMINE

ARTIKKEL 109

Kohaldamisala ja eesmärk

1.    Käesolevat osa kohaldatakse kõikide käesoleva lepingu sätete tõlgendamist ja kohaldamist käsitlevate vaidluste korral, kui ei ole sätestatud teisiti.

2.    Käesoleva osa eesmärk on vältida ja lahendada heas usus lepinguosaliste vahelisi vaidlusi käesoleva lepingu tõlgendamise ja kohaldamise üle ning jõuda võimaluse korral mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni.

I JAOTIS

VAIDLUSTE VÄLTIMINE

ARTIKKEL 110

Konsultatsioonid

1.    Lepinguosalised alustavad konsultatsioone ja püüavad heas usus lahendada kõik käesoleva lepingu tõlgendamise ja kohaldamisega seotud vaidlused, et jõuda mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni.

2.    Lepinguosaline palub teiselt lepinguosaliselt konsultatsiooni kirja teel, kusjuures kirja koopia saadetakse kõrgemate ametnike komiteele, ning lepinguosaline märgib selles ära probleemse meetme ning need lepingu sätted, millega see meede on tema arvates vastuolus.

3.    Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, toimuvad konsultatsioonid kaebealuse lepinguosalise territooriumil kahekümne (20) päeva jooksul pärast taotluse saamise kuupäeva. Konsultatsioonid loetakse lõppenuks kuuskümmend (60) päeva pärast kaebealuse lepinguosalise taotluse saamise kuupäeva, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised on nõus konsultatsioone jätkama. Konsultatsioonide käigus avaldatud teave on konfidentsiaalne.

4.    Konsultatsioonid, mis käsitlevad kiireloomulisi küsimusi, sealhulgas kergesti rikneva või hooajakaubaga seotud küsimusi, toimuvad nii kiiresti kui võimalik, kuid igal juhul viieteistkümne (15) päeva jooksul pärast taotluse saamise kuupäeva ja need loetakse lõppenuks kolmekümmend (30) päeva pärast taotluse saamise kuupäeva, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised on nõus konsultatsioone jätkama.

5.    Kui lepinguosaline, kellele taotlus esitati, ei vasta konsultatsioonitaotlusele kümne (10) päeva jooksul pärast taotluse saamist, või juhul, kui konsultatsioone ei korraldata lõikes 3 või 4 sätestatud tähtaegade jooksul, või juhul, kui konsultatsioonid lõpetati ilma mõlemat poolt rahuldava kokkuleppeni jõudmata, võib kumbki lepinguosaline taotleda vaidluse lahendamist vahekohtus vastavalt artiklile 112.

6.    Lepinguosalised võivad kokkuleppel lõigetes 3–5 osutatud tähtaegu muuta, võttes arvesse lepinguosalisele tekkinud probleeme või juhtumi keerukust.

ARTIKKEL 111

Vahendamine

1.    Kui konsultatsioonide teel ei õnnestu jõuda mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni, võivad lepinguosalised vastastikusel kokkuleppel kasutada vahendajat. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, esitatakse vahendajale seisukohavõtuks konsultatsioonitaotluses esitatud küsimus.

2.    Kumbki lepinguosaline võib algatada artikli 112 kohase vahekohtumenetluse ilma vahendust kasutamata.

3.    Kui lepinguosalised ei ole vahendaja isiku osas kokku leppinud viieteistkümne (15) päeva jooksul alates vahendaja kasutamise kokkuleppest, valib kõrgemate ametnike komitee eesistuja või tema määratud isik vahendaja loosi teel nende isikute seast, kes on kantud artiklis 125 osutatud nimekirja ega ole kummagi lepinguosalise kodanikud. Valik tuleb teha kahekümne viie (25) päeva jooksul pärast vahendaja kasutamise kokkuleppe sõlmimist ning mõlema lepinguosalise esindajate juuresolekul. Vahendaja korraldab kohtumise lepinguosalistega hiljemalt kolmekümne (30) päeva jooksul pärast tema nimetamist. Vahendajale esitatakse hiljemalt viisteist (15) päeva enne kohtumist mõlema lepinguosalise seisukohad ning vahendaja esitab oma arvamuse hiljemalt neljakümne viie (45) päeva jooksul pärast tema nimetamist.

4.    Vahendaja arvamus võib sisaldada soovitust, kuidas lahendada vaidlus vastavalt käesoleva lepingu sätetele. Vahendaja arvamus ei ole siduv.

5.    Lepinguosalised võivad vastastikusel kokkuleppel lõikes 3 nimetatud tähtaegu muuta. Kõnealuseid tähtaegu võib asjaomase lepinguosalise konkreetsetest probleemidest või juhtumi keerukusest lähtudes kummagi lepinguosalise taotlusel või omal algatusel muuta ka vahendaja.

6.    Vahendusmenetlus ja eelkõige lepinguosaliste poolt kõnealuse menetluse käigus avaldatud teave ja seisukohad on konfidentsiaalsed.

II JAOTIS

VAIDLUSTE LAHENDAMINE

ARTIKKEL 112

Vahekohtumenetluse algatamine

1.    Kui lepinguosalised ei suuda vaidlust artikliga 110 ette nähtud konsultatsioonide käigus lahendada, võib kaebuse esitanud lepinguosaline esitada teate, et ta algatab menetluse vahekohtu moodustamiseks; vahekohus moodustatakse kooskõlas artikliga 113.

2.    Vahekohtu moodustamise teade esitatakse kirjalikult kaebealusele lepinguosalisele ning kõrgemate ametnike komiteele. Kaebust esitav lepinguosaline märgib oma teates ära, millised konkreetsed meetmed on kõne all, ning selgitab, mil viisil need meetmed rikuvad käesolevat lepingut.

ARTIKKEL 113

Vahekohtu moodustamine

1.    Vahekohtusse kuulub kolm vahekohtunikku.

2.    Lepinguosalised konsulteerivad üksteisega ja lepivad kokku vahekohtu koosseisu kümne (10) päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise teate esitamist kõrgemate ametnike komiteele.

3.    Kui lepinguosalised ei jõua lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul vahekohtu koosseisus kokkuleppele, valib kumbki lepinguosaline viie (5) päeva jooksul vahekohtuniku artikli 125 alusel koostatud vahekohtunike nimekirjast. Kui kumbki lepinguosaline ei suuda oma vahekohtunikku nimetada, valib kõrgemate ametnike komitee eesistuja või tema määratud isik selle vahekohtuniku loosi teel kõnealuse lepinguosalise artikli 125 kohaselt koostatud osanimekirjast.

4.    Kui lepinguosalised ei jõua lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul kokkuleppele vahekohtu eesistuja suhtes, nimetavad kaks vahekohtunikku viie (5) päeva jooksul alates nende ametisse nimetamisest vahekohtu eesistujaks kolmanda vahekohtuniku, kasutades selleks artikli 125 kohast nimekirja, ning teavitavad eesistuja ametisse nimetamisest kõrgemate ametnike komiteed. Kui vahekohtu eesistujat ei suudeta ametisse nimetada, võib kumbki lepinguosaline paluda kõrgemate ametnike komitee eesistujat või tema määratud isikut valida vahekohtu eesistuja viie (5) päeva jooksul loosi teel artikli 125 kohaselt koostatud nimekirjas sisalduvast eesistujate osanimekirjast.

5.    Vahekohtu moodustamise kuupäev on päev, millal kolm vahekohtunikku valitakse ja nad oma ametikoha töökorra kohaselt vastu võtavad.

ARTIKKEL 114

Vahekohtu vahearuanne

1.    Vahekohus edastab lepinguosalistele kirjeldavat osa ja järeldusi sisaldava vahearuande üldreeglina hiljemalt üheksakümmend (90) päeva pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva. Kui vahekohus leiab, et sellest tähtajast ei ole võimalik kinni pidada, peab vahekohtu eesistuja sellest lepinguosalisi ja kõrgemate ametnike komiteed kirjalikult teavitama, märkides ära viivituse põhjused ja kuupäeva, mil vahekohus kavatseb vahearuande esitada. Vahearuanne tuleb igal juhul esitada hiljemalt sada kakskümmend (120) päeva pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva. Lepinguosalised võivad viieteistkümne (15) päeva jooksul pärast aruande edastamist esitada vahekohtule kirjalikke märkusi vahearuande konkreetsete aspektide kohta.

2.    Kiireloomulistel juhtudel, sealhulgas kergesti riknevate või hooajakaupade puhul, teeb vahekohus kõik endast oleneva, et esitada vahearuanne kolmekümne (30) päeva jooksul, kuid mitte mingil juhul hiljem kui neljakümne viie (45) päeva jooksul alates vahekohtu moodustamisest. Lepinguosaline võib seitsme (7) päeva jooksul pärast vahearuande esitamist esitada vahekohtule kirjaliku taotluse selle aruande konkreetsete aspektide läbivaatamiseks.

3.    Pärast seda, kui vahekohus on arvesse võtnud lepinguosaliste kirjalikud märkused vahearuande kohta, võib ta oma aruannet muuta ja vajaduse korral asjaolusid täiendavalt uurida. Vahekohtu lõppotsuses kajastatakse vaheläbivaatamise käigus esitatud väiteid ning selles vastatakse selgelt mõlema lepinguosalise küsimustele ja tähelepanekutele.

ARTIKKEL 115

Vahekohtu otsus

1.    Vahekohus teeb järgmist:

a)    teatab oma otsusest lepinguosalistele ning kõrgemate ametnike komiteele saja kahekümne (120) päeva jooksul alates vahekohtu moodustamise kuupäevast;

b)    ilma et see mõjutaks punktis a sätestatut, teatab vahekohtu eesistuja juhul, kui nimetatud tähtajast ei ole võimalik kinni pidada, sellest kirjalikult lepinguosalistele ja koostöökomiteele, nimetades viivituse põhjused ning kuupäeva, millal vahekohus kavatseb oma otsuse esitada. Otsus tuleb igal juhul teatavaks teha hiljemalt sada viiskümmend (150) päeva pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva.

2.    Kiireloomulistel juhtudel, sealhulgas kergesti riknevate või hooajakaupade puhul, teeb vahekohus järgmist:

a)    teatab oma otsusest kuuekümne (60) päeva jooksul alates vahekohtu moodustamise kuupäevast;

b)    võib teha eelotsuse selle kohta, kas ta peab juhtumit kiireloomuliseks, niipea kui praktiliselt võimalik ja igal juhul seitsme (7) päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist.

3.    Vahekohtu otsus sisaldab soovitusi selle kohta, kuidas kaebealune lepinguosaline saaks oma tegevuse lepinguga kooskõlla viia.

4.    Ilma et see mõjutaks lõigete 6–10 sätteid mõistliku tähtaja kohta, võtab kaebealune lepinguosaline kõik vajalikud meetmed vahekohtu otsuse täitmiseks viivitamata ja heas usus.

5.    Juhul kui otsust ei ole võimalik täita kohe, püüavad lepinguosalised selle täitmise tähtajas kokkuleppele jõuda. Sellisel juhul teatab kaebealune lepinguosaline kaebuse esitanud lepinguosalisele ja kõrgemate ametnike komiteele hiljemalt kakskümmend üks (21) päeva pärast vahekohtu otsuse lepinguosalistele teatavakstegemist, kui kiiresti ta suudab otsuse täita.

6.    Kui lepinguosalised ei suuda vahekohtu otsuse täitmiseks vajalikku mõistlikku tähtaega kokku leppida, võib kaebuse esitanud lepinguosaline neljateistkümne (14) päeva jooksul pärast lõikes 1 osutatud teatamist esitada vahekohtule kirjaliku taotluse nimetatud tähtaja kindlaksmääramiseks. Kõnealusest taotlusest teatatakse samaaegselt teisele lepinguosalisele ning kõrgemate ametnike komiteele. Vahekohus edastab oma otsuse lepinguosalistele ning kõrgemate ametnike komiteele kahekümne ühe (21) päeva jooksul pärast taotluse esitamist.

7.    Kui algse vahekohtu liikmed või mõni selle liikmetest ei saa uuesti kokku kutsutud vahekohtu töös osaleda, kohaldatakse artiklis 113 sätestatud menetlust. Vahekohus esitab oma otsuse kolmekümne viie (35) päeva jooksul pärast lõikes 6 osutatud taotluse esitamise kuupäeva.

8.    Mõistliku tähtaja kindlaksmääramisel võtab vahekohus arvesse, kui kaua kulub kaebealusel lepinguosalisel tavaliselt selliste seadusandlike või haldusmeetmete võtmiseks, mis selle lepinguosalise hinnangul on täitmise tagamiseks vajalikud; eelkõige võtab vahekohus arvesse vajaliku suutlikkuse puudumisest tulenevaid raskusi Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigis/partnerriikides.

9.    Mõistlikku tähtaega võib lepinguosaliste kokkuleppel pikendada.

ARTIKKEL 116

Vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmete läbivaatamine

1.    Kaebealune lepinguosaline teatab kaebuse esitanud lepinguosalisele ja kõrgemate ametnike komiteele enne mõistliku tähtaja möödumist kõikidest vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmetest.

2.    Kui kaebealune lepinguosaline ei ole enne mõistliku tähtaja möödumist lõike 1 tingimusi täitnud, võib kaebuse esitanud lepinguosaline võtta asjakohased meetmed kooskõlas artikli 118 lõikega 2, teavitades sellest teist lepinguosalist ja kõrgemate ametnike komiteed.

3.    Kui lepinguosalised on eriarvamusel selle kohta, kas kaebealune lepinguosaline on viinud oma tegevuse kooskõlla käesoleva lepingu sätetega, võib kumbki lepinguosaline kirjalikult taotleda, et vahekohus teeks selles küsimuses otsuse. Kõnealuses taotluses täpsustatakse, millise meetmega on tegemist, ja selgitatakse, kuidas selline meede on vastuolus või kooskõlas käesoleva lepingu sätete ja vahekohtu otsusega.

4.    Vahekohus peab tegema kõik endast oleneva, et teha oma otsus teatavaks neljakümne viie (45) päeva jooksul pärast lõikes 3 osutatud taotluse esitamist. Kiireloomulistel juhtudel, sealhulgas kergesti riknevate või hooajakaupade puhul, teeb vahekohus oma otsuse teatavaks kolmekümne (30) päeva jooksul pärast taotluse esitamist.

5.    Kui algse vahekohtu liikmed või mõni selle liikmetest ei saa uuesti kokku kutsutud vahekohtu töös viieteistkümne (15) päeva jooksul osaleda, kohaldatakse artiklis 113 sätestatud menetlust. Sellisel juhul on otsuse teatavaks tegemise tähtaeg kaheksakümmend (80) päeva pärast lõikes 3 osutatud taotluse esitamise kuupäeva.

ARTIKKEL 117

Ajutised meetmed otsuse täitmata jätmise korral

1.    Kui kaebealune lepinguosaline ei teata enne mõistliku tähtaja möödumist mitte ühestki vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmest või kui vahekohtu otsuse kohaselt ei ole artikli 116 lõike 1 kohaselt teatatud meede kooskõlas asjaomase lepinguosalise käesolevas lepingus sätestatud kohustustega, on kaebuse esitanud lepinguosalisel õigus võtta asjakohased meetmed, teavitades sellest teist lepinguosalist.

2.    Selliseid meetmeid võttes püüab kaebuse esitanud lepinguosaline valida meetmed, mis kahjustavad käesoleva lepingu eesmärkide täitmist kõige vähem, ning püüab arvesse võtta nende mõju kaebealuse lepinguosalise majandusele. Kui EL on saanud nimetatud meetmete võtmise õiguse, valib ta meetmed, mis on otseselt suunatud otsuse täitmise tagamisele selles/neis konkreetses/konkreetsetes Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigis/partnerriikides, kelle meetmed leiti olevat lepinguga vastuolus.

3.    Kaebuse esitanud lepinguosaline võib igal ajal pärast mõistliku tähtaja möödumist nõuda, et kaebealune lepinguosaline teeks ajutise hüvitise pakkumise, ning lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, peab sellise pakkumise esitama.

4.    Hüvitus- või vastumeetmed peavad olema ajutised ning neid kohaldatakse üksnes seni, kuni meetmed, mis on tunnistatud käesoleva lepingu sätteid rikkuvaks, on tühistatud või muudatuste abil nende sätetega kooskõlla viidud või kuni lepinguosalised on vaidluse lahendamise suhtes kokku leppinud.

ARTIKKEL 118

Vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmete läbivaatamine pärast asjakohaste meetmete võtmist

1.    Kaebealune lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist ja kõrgemate ametnike komiteed kõigist meetmetest, mis ta on võtnud vahekohtu otsuse täitmiseks, ning oma taotlusest, et kaebuse esitanud lepinguosaline lõpetaks asjakohaste meetmete kohaldamise.

2.    Kui lepinguosalised ei jõua kolmekümne (30) päeva jooksul pärast teate esitamist teatatud meetme lepingule vastavuse suhtes kokkuleppele, taotleb kaebuse esitanud lepinguosaline vahekohtult kirjalikult otsuse tegemist selles küsimuses. Kõnealusest taotlusest teatatakse teisele lepinguosalisele ning kõrgemate ametnike komiteele. Vahekohtu otsus tehakse lepinguosalistele ning kõrgemate ametnike komiteele teatavaks neljakümne viie (45) päeva jooksul pärast taotluse esitamist.

3.    Kui vahekohus otsustab, et võetud meede ei ole käesoleva lepingu sätetega kooskõlas, teeb ta otsuse selle kohta, kas kaebuse esitanud lepinguosaline võib jätkata asjakohaste meetmete kohaldamist. Kui vahekohus otsustab, et otsuse täitmiseks võetud meede on käesoleva lepingu sätetega kooskõlas, lõpetatakse asjakohaste meetmete kohaldamine kohe pärast selle otsuse tegemise kuupäeva.

4.    Kui algse vahekohtu liikmed või mõni selle liikmetest ei saa uuesti kokku kutsutud vahekohtu töös osaleda, kohaldatakse artiklis 113 sätestatud menetlust. Vahekohus teeb oma otsuse teatavaks kuuekümne (60) päeva jooksul pärast käesoleva artikli lõikes 2 osutatud taotluse esitamist.

III JAOTIS

ÜHISSÄTTED

ARTIKKEL 119

Vastastikku kokkulepitud lahendus

Lepinguosalised võivad käesoleva osaga hõlmatud vaidluse puhul jõuda vastastikku kokkulepitud lahenduseni mis tahes ajal ning nad peavad sellisest lahendusest teatama kõrgemate ametnike komiteele. Kui lahendus nõuab kummagi lepinguosalise vastavate riiklike menetluste kohast heakskiitu, viidatakse sellele nõudmisele teatises ja menetlus peatatakse. Menetlus lõpetatakse, kui sellist heakskiitu ei ole vaja või kui teatatakse sellise riikliku menetluse lõpetamisest.

ARTIKKEL 120

Töökord

Vaidluste lahendamise menetlust reguleerib töökord, mille majanduspartnerluslepingu nõukogu võtab vastu kuue (6) kuu jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

ARTIKKEL 121

Teave ja tehniline nõustamine

Vahekohus võib kummagi lepinguosalise taotluse korral või omal algatusel hankida teavet mis tahes allikast, mida ta peab vahekohtumenetluse jaoks sobivaks, sealhulgas vaidlusse kaasatud lepinguosalistelt. Vahekohtul on samuti õigus küsida ekspertide asjakohast arvamust, kui ta seda vajalikuks peab. Lepinguosaliste huvitatud füüsilistel või juriidilistel isikutel ja muudel kolmandatel isikutel on vastavalt töökorrale õigus esitada vahekohtule amicus curiae kokkuvõtteid. Kogu sel viisil saadud teave tuleb edastada lepinguosalistele, kes võivad esitada märkusi.

ARTIKKEL 122

Teadete keel

1.    Lepinguosalised võivad esitada kirjalikke ja suulisi teateid kõikides oma ametlikes keeltes.

2.    Lepinguosalised püüavad iga käesoleva osa kohase konkreetse menetluse puhul kokku leppida ühise töökeele. Kui lepinguosalised ei jõua ühises töökeeles kokkuleppele, korraldab kumbki lepinguosaline omal kulul kirjalike teadete ja suuliste istungite tõlkimise keelde, mille valib kaebealune lepinguosaline, välja arvatud juhul, kui see on kõnealuse lepinguosalise ametlik keel 5 .

ARTIKKEL 123

Tõlgendamisreeglid

1.    Vahekohtud tõlgendavad käesoleva lepingu sätteid vastavalt rahvusvahelise avaliku õiguse tõlgendamise väljakujunenud reeglitele, mis on sätestatud muu hulgas Viini lepinguõiguse konventsioonis.

2.    Vahekohtu tõlgenduste ja otsustega ei või suurendada ega vähendada käesoleva lepingu sätetega ette nähtud õigusi ega kohustusi.

ARTIKKEL 124

Vahekohtu otsuste tegemise menetlus

1.    Vahekohus püüab teha kõik otsused ühehäälselt. Kui ühehäälset otsust ei suudeta teha, otsustatakse vaidlusalune küsimus häälteenamusega.

2.    Vahekohtu otsuses tuleb selgitada, millised on tuvastatud faktid, kuidas käesoleva lepingu asjakohaseid sätteid kohaldatakse ning millised on tehtud järelduste, soovituste või otsuste põhjendused. Kõrgemate ametnike komitee teeb vahekohtu otsused üldsusele kättesaadavaks.

3.    Vahekohtu otsus on lepinguosaliste jaoks lõplik ja siduv.

ARTIKKEL 125

Vahekohtunike nimekiri

1.    Kõrgemate ametnike komitee koostab hiljemalt kuus (6) kuud pärast käesoleva lepingu jõustumist nimekirja vähemalt viieteistkümnest (15) isikust, kes soovivad ja saavad vahekohtunikuna tegutseda. Nimekiri koosneb kolmest osanimekirjast: kummagi lepinguosalise nimekiri isikutest, kes võivad tegutseda vahekohtunikuna; üks nimekiri isikutest, kes ei ole kummagi lepinguosalise kodanikud ning kes saavad tegutseda vahekohtu eesistujana. Igasse osanimekirja kantakse vähemalt viis (5) isikut. Vastavalt töökorrale tagab kõrgemate ametnike komitee, et nimekirjas on igal ajal ettenähtud arv isikuid.

2.    Kui artikli 113 lõikes 2 osutatud teate esitamise ajaks ei ole mõnda osanimekirja koostatud või kui mõni osanimekiri ei sisalda piisavalt kandidaatide nimesid, valitakse vahekohtunikud loosi teel ühe või mõlema lepinguosalise poolt ametlikult vastava osanimekirja jaoks välja pakutud isikute hulgast. Kui kandidaadid on välja pakkunud ainult üks lepinguosaline, valitakse vahekohtunikud loosi teel nende hulgast.

3.    Kui lõike 1 kohast vahekohtunike nimekirja ei ole koostatud või kui vahekohtunike kandidaatide nimesid ei ole lõike 2 kohaselt esitatud, võib lepinguosaline, kes vahekohtumenetluse algatas, taotleda vahekohtunike ametisse nimetamist alalise vahekohtu peasekretärilt.

4.    Vahekohtunikel peavad olema õigus- ja rahvusvahelise kaubanduse alased eriteadmised ja kogemused. Nad peavad olema sõltumatud, tegutsema enda nimel ega tohi vastu võtta juhtnööre üheltki organisatsioonilt või valitsuselt ega olla seotud ühegi lepinguosalise valitsusega ning nad peavad järgima tegevusjuhendit, mis on lisatud töökorrale, mille majanduspartnerluslepingu nõukogu võtab vastu kuue (6) kuu jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

ARTIKKEL 126

Seosed WTO vaidluste lahendamise süsteemiga

1.    Käesoleva lepingu alusel loodud vahekohtud ei lahenda vaidlusi, mis on seotud kummagi lepinguosalise WTO lepingutest tulenevate õiguste ja kohustustega.

2.    Käesoleva lepingu vaidluste lahendamist käsitlevate sätete kasutamine ei piira WTO raames võetavaid meetmeid, sealhulgas vaidluse lahendamise meetmeid. Kui lepinguosaline on teatava meetme suhtes algatanud vaidluse lahendamise menetluse kas käesoleva jaotise või WTO lepingu alusel, ei saa ta enne selle menetluse lõppemist algatada sama meetme suhtes vaidluse lahendamise menetlust teise lepingu alusel. Kui küsimus on kohustuses, mis on ühesugune nii lepingu kui ka WTO lepingu alusel, ei taotle lepinguosaline hüvitist sellise kohustuse rikkumise eest mõlema lepingu alusel. Juhul kui vaidluste lahendamise menetlus on algatatud, ei esita lepinguosaline taotlust hüvitise saamiseks teisele foorumile sellise kohustuse rikkumise eest, mis on identne teises lepingus sätestatud kohustusega, välja arvatud juhul, kui valitud foorum ei suuda menetluslikel või juriidilistel põhjustel kõnealuse kohustuse rikkumise kohta otsust langetada.

3.    Lepinguosaline võib teatava meetme suhtes algatada vaidluse lahendamise menetluse kas käesoleva osa või WTO lepingu alusel järgmiselt:

a)    käesoleva osa kohane vaidluse lahendamise menetlus loetakse algatatuks lepinguosalise taotlusega moodustada artikli 112 kohane vahekohus ja see loetakse lõpetatuks, kui vahekohus edastab artikli 115 kohaselt oma otsuse lepinguosalistele ja kõrgemate ametnike komiteele või kui artikli 119 kohaselt jõutakse mõlemaid vaidluse pooli rahuldava lahenduseni;

b)    WTO lepingu kohane vaidluse lahendamise menetlus loetakse algatatuks lepinguosalise taotlusega kutsuda kokku WTO vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsitusleppe artikli 6 kohane vahekohus ja see loetakse lõpetatuks, kui vaidluste lahendamise organ võtab vastu vahekohtu aruande ja olenevalt asjaoludest apellatsioonikogu aruande vastavalt WTO vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsitusleppe artiklile 16 ja artikli 17 lõikele 14.

4.    Käesoleva lepingu sätted ei takista lepinguosalist peatamast oma kohustuste täitmist, kui tal on selleks WTO vaidluste lahendamise organi luba. WTO leping ei takista lepinguosalist peatamast käesoleva lepingu kohaste kohustuste täitmist.

ARTIKKEL 127

Tähtajad

1.    Kõiki käesolevas osas sätestatud tähtaegu, kaasa arvatud vahekohtute otsuste teatavakstegemise tähtaegu, loetakse kalendripäevades alates viidatud toimingule või sündmusele järgnevast päevast.

2.    Kõiki käesolevas osas sätestatud tähtaegu võib lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel pikendada.

VIII OSA

ÜLDERANDID

ARTIKKEL 128

Ülderandite klausel

Ilma et see mõjutaks nõuet, et selliseid meetmeid ei kohaldata viisil, mis tooks kaasa meelevaldse või põhjendamatu diskrimineerimise samalaadsetes tingimustes olevate lepinguosaliste vahel või rahvusvahelise kaubanduse varjatud piirangud, ei tõlgendata ühtki käesoleva lepingu sätet nii, et see takistaks ELi või Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigil/partnerriikidel vastu võtta või rakendada meetmeid, mis on:

a)    vajalikud avaliku julgeoleku ja kõlbluse kaitseks ning avaliku korra tagamiseks;

b)    vajalikud inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitseks;

c)    seotud kulla või hõbeda impordi või ekspordiga;

d)    vajalikud kindlustamaks selliste õigusnormide täitmist, mis ei ole vastuolus käesoleva lepingu sätetega, kaasa arvatud õigusnormid, mis on seotud tolliõigusaktide täitmise tagamise, GATTi II artikli lõike 4 ja XVII artikli kohaselt tegutsevate monopolide jõustamise, patentide, kaubamärkide ja autoriõiguse kaitse ning pettuste tõkestamisega;

e)    seotud vangide toodetud kaupadega;

f)    kehtestatud rahvuslike kunsti-, ajaloo- ja arheoloogiaväärtuste kaitseks;

g)    seotud taastumatute loodusvarade säästmisega, kui need meetmed kehtestatakse seoses omamaise toodangu või tarbimise piirangutega;

h)    kehtestatud selliste kohustuste täitmiseks, mis tulenevad valitsustevahelisest tooraineleppest, mis vastab kriteeriumidele, mis on esitatud GATTi osalisriikidele ja mida need ei ole tagasi lükanud, või mis on ise esitatud lepinguosalistele ja mida need ei ole tagasi lükanud 6 ;

i)    seotud omamaiste materjalide ekspordipiirangutega, mida on vaja, et tagada omamaisele töötlevale tööstusele hädavajalik kogus selliseid materjale perioodidel, kui nende materjalide hinda siseturul hoitakse valitsuse stabilisatsiooniplaani osana alla maailmaturuhinna. Samal ajal ei kasutata selliseid meetmeid niisuguse omamaise tootmisharu ekspordi suurendamiseks või kaitse tagamiseks ning need ei või olla vastuolus käesoleva lepingu diskrimineerimisvastaste sätetega;

j)    hädavajalikud toodete soetamiseks või tarnimiseks üldiste või kohalike tarneprobleemide puhul, tingimusel et kõik sellised meetmed on kooskõlas põhimõttega, mille kohaselt ELil ja Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigil/partnerriikidel on õigus saada õiglane osa kõnealuste toodete rahvusvahelistest tarnetest ning kõik käesoleva lepingu muude sätetega vastuolus olevad meetmed tühistatakse niipea, kui neid põhjustanud asjaolud on lakanud olemast.

ARTIKKEL 129

Julgeolekuerandid

1.    Ühtegi käesoleva lepingu sätet ei tõlgendata kui nõuet, mis:

a)    kohustab ELi või Ida-Aafrika Ühenduse partnerriiki/partnerriike esitama mis tahes teavet, mille avaldamist nad peavad oma esmatähtsaid julgeolekuhuve kahjustavaks, või

b)    takistab ELi või Ida-Aafrika Ühenduse partnerriiki/partnerriike võtmast mis tahes meetmeid, mida nad peavad vajalikuks oma esmatähtsate julgeolekuhuvide kaitsmiseks:

i)    seoses lõhustuvate materjalide või nende lähteainetega,

ii)    seoses relvade, laskemoona ja sõjavarustuse ning muude kaupade ja ainetega kauplemisega, mis otseselt või kaudselt toimub relvajõudude varustamise otstarbel,

iii)    seoses riigi julgeolekuks vältimatute või riigi kaitse-eesmärkideks vajalike riigihangetega,

iv)    sõja ajal või muus rahvusvaheliste suhete kriisiolukorras või

c)    takistab ELi või Ida-Aafrika Ühenduse partnerriiki/partnerriike võtmast mis tahes meetmeid, et täita oma ÜRO põhikirja järgseid kohustusi seoses rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamisega.

2.    Kõrgemate ametnike komiteed tuleb võimalikult põhjalikult teavitada lõike 1 punktide b ja c alusel võetud meetmetest ning nende lõpetamisest.

ARTIKKEL 130

Maksustamine

1.    Ühtki käesoleva lepingu sätet ega selle alusel sõlmitud kokkulepet ei tõlgendata selliselt, et see takistaks lepinguosalist eristamast oma asjakohaste maksusätete kohaldamisel maksumaksjaid, kes ei ole ühesuguses olukorras, eeskätt oma elu- või asukoha poolest või selle koha poolest, kuhu nad on investeerinud oma kapitali.

2.    Ühtki käesoleva lepingu sätet ega selle alusel sõlmitud kokkulepet ei tõlgendata selliselt, et see takistaks võtmast või rakendamast meetmeid, mille eesmärk on vältida või takistada topeltmaksustamise vältimise lepingute maksusätete ja muude maksukokkulepete või siseriiklike maksusätete kohastest maksudest kõrvalehoidumist.

3.    Ükski käesoleva lepingu säte ei mõjuta lepinguosaliste mis tahes maksukonventsiooni kohaseid õigusi ja kohustusi. Käesoleva lepingu ja mis tahes sellise konventsiooni vastuolu korral kohaldatakse vastuolu ulatuses seda konventsiooni.

IX OSA

ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

ARTIKKEL 131

Maksebilansiraskused

1.    Kui lepinguosalisel on tõsiseid maksebilansiraskusi ja väliseid finantsraskusi või kui sellised raskused teda ohustavad, võib ta vastu võtta või säilitada kaubavahetust piiravaid meetmeid.

2.    Lepinguosalised püüavad lõikes 1 nimetatud piiravate meetmete kohaldamist vältida.

3.    Käesoleva artikli alusel võetud või säilitatavad piiravad meetmed peavad olema mittediskrimineerivad ja piiratud kestusega ega tohi ulatuda kaugemale sellest, mis on vajalik maksebilansi ja välise finantsolukorra parandamiseks. Need peavad olema vastavalt vajadusele kooskõlas WTO lepingutega kehtestatud tingimuste ja Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) põhikirja artiklitega.

4.    Lepinguosaline, kes säilitab või on võtnud piiravaid meetmeid või teinud nendes muudatusi, teavitab sellest viivitamata teist lepinguosalist ja majanduspartnerluslepingu nõukogu ning esitab võimalikult kiiresti meetmete kaotamise ajakava.

5.    Majanduspartnerluslepingu nõukogus korraldatakse viivitamata konsultatsioonid ning nendel konsultatsioonidel hinnatakse asjaomase lepinguosalise maksebilansi olukorda ja käesoleva artikli alusel kasutusele võetud või säilitatud piiranguid, võttes muu hulgas arvesse järgmisi tegureid:

a)    maksebilansiraskuste ja väliste finantsraskuste olemus ja ulatus;

b)    majanduslik ja kaubanduslik väliskeskkond;

c)    võimalikud alternatiivsed parandusmeetmed.

6.    Konsultatsioonide käigus uuritakse piiravate meetmete vastavust lõigetele 3 ja 4. Aktsepteeritakse kõiki Rahvusvahelise Valuutafondi esitatud statistilisi ja muid andmeid valuuta, rahavarude ja maksebilansi kohta ning järelduste tegemisel lähtutakse fondi hinnangust asjaomase meetmeid võtva või säilitava lepinguosalise maksebilansi ja välise finantsolukorra kohta.

ARTIKKEL 132

Lepinguosaliste määratlus ja kohustuste täitmine

1.    Käesoleva lepingu osalised on ühelt poolt Keenia Vabariik ja kõik muud Ida-Aafrika Ühenduse asutamislepingu osalised, kes ühinevad käesoleva lepinguga vastavalt artiklile 144 (edaspidi „Ida-Aafrika Ühenduse partnerriik/partnerriigid“) ja teiselt poolt Euroopa Liit (edaspidi „EL“).

2.    Käesoleva lepingu kohaldamisel tähistab mõiste „lepinguosaline“ vastavalt vajadusele kas Ida-Aafrika Ühenduse partnerriiki/partnerriike või ELi. Mõiste „lepinguosalised“ tähendab ühiselt tegutsevaid Ida-Aafrika Ühenduse partnerriike ja ELi.

3.    Ida-Aafrika Ühenduse partnerriik/partnerriigid võib/võivad volitada ühe oma esindaja tegutsema oma nimel kõikides käesoleva lepinguga seotud küsimustes, mille kohta ta/nad on sõlminud ühise tegutsemise kokkuleppe.

4.    Lepinguosalised võtavad kõik käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks vajalikud üld- ja erimeetmed ning tagavad nende kooskõla käesolevas lepingus sätestatud eesmärkidega.

ARTIKKEL 133

Kontaktpunktid

1.    Käesoleva lepingu tulemusliku rakendamisega seotud teabevahetuse hõlbustamiseks määravad lepinguosalised käesoleva lepingu jõustumisel teabevahetuse kontaktpunkti. Teabevahetuse kontaktpunkti määramine ei mõjuta pädevate asutuste määramist vastavalt käesoleva lepingu konkreetsetele sätetele.

2.    Teabevahetuse kontaktpunkti taotluse korral teatab kumbki lepinguosaline, milline asutus või ametiisik vastutab käesoleva lepingu rakendamisega seotud küsimuste eest ja osutab nõuetekohast abi taotluse esitanud lepinguosalisega teabevahetuse soodustamiseks.

3.    Kumbki lepinguosaline annab teise lepinguosalise taotluse korral teavet õigusaktidega lubatud ulatuses ja vastab kiiresti teise lepinguosalise küsimustele kehtivate või kavandatavate meetmete kohta, mis võivad mõjutada lepinguosaliste vahelist kaubandust.

ARTIKKEL 134

Läbipaistvus ja konfidentsiaalsus

1.    Kumbki lepinguosaline tagab, et tema õigusaktid, eeskirjad, menetlused ja üldkohaldatavad haldusotsused ning rahvusvahelised kohustused, mis on seotud käesoleva lepinguga hõlmatud kaubandusküsimustega, avaldatakse viivitamata või tehakse üldsusele kättesaadavaks ning teisele lepinguosalisele teatavaks.

2.    Ilma et see mõjutaks käesoleva lepingu läbipaistvust käsitlevate sätete kohaldamist, loetakse käesolevas artiklis osutatud teave esitatuks, kui see on tehtud kättesaadavaks Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide valitsusele ja Euroopa Komisjonile või WTO-le või lepinguosaliste ametlikul, üldsusele tasuta juurdepääsuks avatud veebisaidil.

3.    Ükski käesoleva lepingu säte ei kohusta lepinguosalisi esitama konfidentsiaalset teavet, mille avalikustamine takistaks seaduste rakendamist või oleks muul viisil avaliku huviga vastuolus või kahjustaks konkreetsete riigi- või eraettevõtete õigustatud ärihuve, välja arvatud avalikustamine sellises ulatuses, mis võib olla vajalik käesoleva lepingu VII osa kohase vaidluste lahendamise menetluse raames. Kui VII osa artikli 113 kohaselt loodud vahekohus peab avalikustamist vajalikuks, peab ta tagama konfidentsiaalsuse täieliku kaitse.

ARTIKKEL 135

Euroopa Liidu äärepoolseimad piirkonnad

1.    Võttes arvesse Euroopa Liidu äärepoolseimate piirkondade ja Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide geograafilist lähedust, püüavad lepinguosalised kõnealuste piirkondade ja Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide vaheliste majandus- ja sotsiaalsete suhete tugevdamise eesmärgil soodustada ELi äärepoolseimate piirkondade ja Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide vahelist koostööd kõikides käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades.

2.    Käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks püütakse võimaluse korral soodustada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide ja ELi äärepoolseimate piirkondade ühist osalemist käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades rakendatavates ELi raam- ja eriprogrammides.

3.    EL püüab tagada ELi ühtekuuluvus- ja arengupoliitika erinevate finantsinstrumentide kooskõlastamise, et toetada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi/partnerriikide ja ELi äärepoolseimate piirkondade koostööd käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades.

4.    Ükski käesoleva lepingu säte ei takista ELi kohaldamast kehtivaid meetmeid, mille eesmärk on äärepoolseimate piirkondade sotsiaalse ja majandusliku olukorra struktuurne parandamine vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 349.

ARTIKKEL 136