52023PC0375

Lisaks hõlmab reform taastuvate energiaallikate toetamise investeerimiskavade vastuvõtmist. Majandusministeerium võtab vastu enampakkumise kava uute taastuvate energiaallikate jaoks (link investeeringule 1, komponendile 1) ning toetuskavad investeeringuteks ajakohastamisse (link 2. komponendile nr 1) ja elektrisüsteemi paindlikkuse suurendamisse (link 3. komponendile 1). Kavade investeerimispoliitika peab rangelt järgima nii ELi kui ka riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte ning toetatud tegevuste ja ettevõtete tehnilisi suuniseid „ei ole oluline“ (2021/C58/01). Slovakkia taaste- ja vastupidavuskavaga toetatakse üksnes investeeringuid hüdroenergiasse, mis on kooskõlas ELi acquis’ga.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2022.

Investeering 1: Uute taastuvate energiaallikate ehitamine

Meetme eesmärk on toetada investeeringute tegemist uutesse taastuvatesse energiaallikatesse. Üldeesmärgist suurendada uut taastuvelektri tootmisvõimsust 122,4 MW võrra peab toetuskava tagama vähemalt 120 MW uuest võimsusest, mis tuleneb uutest taastuvatest energiaallikatest võrguga ühendatud meetme raames. Konkurentsipõhine enampakkumismehhanism on avatud paljudele taastuvenergia tehnoloogiatele, millel on selged projektide elluviimise tähtajad ja eeskirjad. Ükski investeering hüdroenergiasse ei ole investeeringu 1 (komponent nr 1) raames rahastamiskõlblik. Kava rakendamise eest vastutab majandusministeerium ja kogub projektiarendajatelt teavet saavutatud suutlikkuse kohta.

Enampakkumise toetuskavas järgitakse investeerimispoliitikat, mis on sätestatud 1. komponendi (reform 2: Taastuvate energiaallikate edendamise õigusraamistik“).

Investeeringu rakendamine algab eeldatavasti 30. juunil 2021 ja viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering 2: Olemasolevate taastuvate energiaallikate ajakohastamine (ajakohastamine)

Meetme eesmärk on pikendada taastuvenergiaallikate olemasolevate võimsuste tehnoloogilist kasutusiga, ajakohastada ja suurendada nende tõhusust ning laiendada säästvat biometaani tootmist kooskõlas II taastuvenergia direktiiviga. Ajakohastamine hõlmab biogaasijaamade renoveerimist, biogaasipõhiste elektritootmisrajatiste ümberkujundamist biometaanitehasteks ja hüdroenergia tootmisrajatisi. Kavaga tagatakse vähemalt 83 MW võrguga ühendatud ajakohastatud (uuendav) installeeritud võimsus, mis eeldatavasti taastatakse elektri või biometaani tootmiseks ja mida toetatakse meetme raames. Investeeringu rakendamise eest vastutab majandusministeerium ja kogub projektiarendajatelt teavet saavutatud suutlikkuse kohta.

Toetust erinevatele ajakohastatud taastuvenergiaseadmete liikidele hinnatakse eraldi, võttes arvesse kulutõhususe põhimõtet. Toetuskavades järgitakse 1. komponendi 3. vahe-eesmärgis sätestatud investeerimispoliitikat (2. reform: Taastuvate energiaallikate edendamise õigusraamistik“).

Investeeringu rakendamine algab eeldatavasti 1. jaanuaril 2022 ja viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering 3: Elektrisüsteemide paindlikkuse suurendamine taastuvate energiaallikate suuremaks integreerimiseks

Investeeringu eesmärk on suurendada Slovakkia elektrivõrgu paindlikkust. Paindlike fossiilsete energiaallikate järkjärguline kasutuselt kõrvaldamine põhjustab tasakaalustamistõhususe vähenemist, millel on negatiivne mõju süsteemi suutlikkusele integreerida erinevaid taastuvaid energiaallikaid.

Investeeringu eesmärk on toetada energiasalvestusrajatisi, sealhulgas vesinikupõhiseid lahendusi, ja suurendada elektri tasakaalustamisvõimsust hüdroelektrijaamades. Toetuskavaga suurendatakse kumulatiivselt vähemalt 52 MW tasakaalustamisvõimsust, mis tuleneb uuest salvestusvõimsusest ja võrguga ühendatud olemasolevate hüdroelektrijaamade tasakaalustamisvõimsuse suurendamisest. 52 MW eesmärgi täpne jaotus sõltub asjaomaste osalejate nõudlusest. Meetme raames ei tohi investeeringud hüdroelektrijaamade tasakaalustamisvõimsusesse ületada 12000000 eurot. Investeeringud täiendavad oluliselt muid komponendi meetmeid, kuna need aitavad suurendada vaba võrguvõimsust taastuvate energiaallikate integreerimiseks.

Toetust antakse tehnoloogiliselt spetsiifiliste kavade alusel, võttes arvesse kulutasuvuse põhimõtet. Kavades järgitakse investeerimispoliitika tingimusi, mis on kindlaks määratud 1. komponendi (reform 2: Taastuvate energiaallikate edendamise õigusraamistik“).

Investeeringu rakendamine algab eeldatavasti 1. jaanuaril 2022 ja viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

A.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga vahe-eesmärgi ja eesmärgi kirjeldus ja selge määratlus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
1	1 – Taastuvad energiaallikad ja energiataristu – reform 1: Elektrienergia õigusraamistiku kohandamine	Eesmärk	Elektrituru reform	Energiaseaduse ja võrgutööstuste reguleerimise seaduse muudatuste jõustumine				Q4	2022	Õigusraamistikku muudetakse, muutes seadust 251/2012 Coll. energia kohta ja seadust 250/2012 Coll. võrgutööstuste reguleerimise kohta, et võtta üle direktiiv 2019/944. Lisaks hõlbustab ajakohastatud õigusraamistik uusi tegevusi ja osaliste juurdepääsu elektriturule (energiakogukonnad, agregaatorid, omatarbeks toodetud energia tarbijad, elektri salvestamine), suurendades samal ajal elektrisüsteemi üldist paindlikkust ja parandades võimalusi uute taastuvate energiaallikate ühendamiseks Slovakkia võrku.
2	1 – Taastuvad energiaallikad ja energiataristu – reform 1: Elektrienergia õigusraamistiku kohandamine	Eesmärk	Slovakkia elektrivõrgus elektrienergia ülekandmiseks vajaliku tehnilise võimsuse piirangute vabastamine	Majandusministeeriumi ja Slovakkia põhivõrguettevõtja Slovenská elektrizačná prenosová sústava, a.s. ühine avalik deklaratsioon.				2. kv	2021	Slovakkia majandusministeerium ja Slovakkia elektri põhivõrguettevõtja Slovenská elektrizačná prenosová sústava, a.s. deklareerivad Slovakkia elektrivõrgus elektrienergia ülekandmise tehnilise võimsuse piirangute vabastamise ja taastuvate energiaallikate võrku ühendamise võimsuse suurendamise. Meedet hõlbustatakse ülekandevõrkude netoülekandmisvõimsuse suurendamisega Ungari Vabariigiga.
3	1 – Taastuvad energiaallikad ja energiataristu – reform 2: Taastuvate energiaallikate edendamise õigusraamistik	Eesmärk	Raamistik investeeringute toetamiseks uutesse taastuvatesse energiaallikatesse	Taastuvate energiaallikate ja tõhusa koostootmise edendamise seaduse ja soojusenergia seaduse muudatuste jõustumine. Pikaajalise enampakkumiskava vastuvõtmine majandusministeeriumi poolt Investeerimiskavade vastuvõtmine majandusministeeriumi poolt edendamise eesmärgil taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia uute energiaallikate kasutamine (määratletud investeeringus 1), investeeringud ajakohastamisse (määratletud 2. investeeringus) ja investeeringud, mis suurendavad elektrisüsteemi paindlikkust (määratletud investeeringus 3)				Q4	2022	Seadusandlike muudatustega luuakse toetusmehhanismid taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamiseks transpordi-, elektri- ja küttesektoris. Õigusraamistikku muudetakse, muutes seadust 309/2009 Coll. taastuvate energiaallikate ja tõhusa koostootmise edendamise kohta ning seadust 657/2004 Coll. soojusenergia kohta. Majandusministeerium võtab vastu pikaajalise uute taastuvate energiaallikate enampakkumise kava, mis aitab kaasa uue taastuvenergia võimsuse suurenemise paremale prognoositavusele. Majandusministeerium võtab vastu uue enampakkumiskava uute taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia allikate jaoks (määratletud investeeringus 1), ajakohastamisse tehtavate investeeringute toetuskavad (määratletud 2. investeeringus) ja elektrisüsteemi paindlikkuse suurendamise kavad (määratletud 3. investeeringus). Kavades kirjeldatakse üksikasjalikult toetatavate ettevõtete rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, tagades vastavuse ELi ja riiklikule keskkonnaalasele õigustikule ning toetatud tegevuste ja/või ettevõtete põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), suurendades samal ajal uut taastuvenergia võimsust, nagu on üksikasjalikult kirjeldatud vastavates eesmärkides (investeeringute 1, 2 ja 3 puhul). Biomassiprojektide tulemuseks on biogaasijaamade ajakohastamine, millega saavutatakse kasvuhoonegaaside heite vähenemine vähemalt 80 % võrreldes direktiivi (EL) 2018/2001 VI lisas sätestatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise metoodika ja võrdlusnäitajaga kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusest (EL) 2021/2139 tulenevate tingimustega. Biometaani tootvateks rajatisteks ümberkujundamise korral peab kasvuhoonegaaside heite vähenemine olema vähemalt 70 % võrreldes kõnealuse direktiivi VI lisas sätestatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise metoodika ja fossiilkütuste võrdlusväärtusega. Biomassi ja biometaani projektid peavad olema kestlikud kooskõlas taastuvenergia direktiiviga (EL) 2018/2001 (RED II). Toetatakse üksnes investeeringuid hüdroenergiasse, mis on kooskõlas ELi acquis’ga.
4	1 – Taastuvad energiaallikad ja energiataristu – investeering 1: Uute taastuvate energiaallikate ehitamine	Siht	Uus taastuvenergiaallikate võimsus		MW	0	120	2. kv	2026	Üldeesmärgist suurendada uut taastuvelektri tootmisvõimsust 122,4 MW võrra peab toetuskava meetme raames tagama vähemalt 120 MW võrku ühendatud uute taastuvelektriallikate võimsuse. Toetusmehhanism on enampakkumiste vormis, et toetada investeeringuid taastuvatest energiaallikatest toodetud uutesse energiaallikatesse. Toetuskavas järgitakse investeerimispoliitika tingimusi, mis on kindlaks määratud 3. vahe-eesmärgis („1 – Taastuvad energiaallikad ja energiataristu – reform 2: Taastuvate energiaallikate edendamise õigusraamistik“).
5	1 – Taastuvad energiaallikad ja energiataristu – investeering 2: Olemasolevate taastuvelektriallikate ajakohastamine (ajakohastamine)	Siht	Taastatud taastuvenergiaallikate võimsus		MW	0	83	2. kv	2026	Taastuvelektri või biometaani tootmise ajakohastatud võimsuse (uuendamise) suurendamine vähemalt 83 MW võrra, mis tuleneb meetme raames ajakohastatud võimsuste võrku ühendamisest. Toetust eri liiki ajakohastatud seadmetele hinnatakse eraldi, võttes arvesse kulutasuvuse põhimõtet. See hõlmab biogaasi- ja hüdroelektrijaamade moderniseerimist ning biogaasipõhiste elektritootmisrajatiste ümberkujundamist biometaanitehasteks. Toetuskavades järgitakse investeerimispoliitika tingimusi, mis on kindlaks määratud 3. vahe-eesmärgis („1 – Taastuvad energiaallikad ja energiataristu – reform 2: Taastuvate energiaallikate edendamise õigusraamistik“).
6	1 – Taastuvad energiaallikad ja energiataristu – investeering 3: Elektrisüsteemide paindlikkuse suurendamine taastuvate energiaallikate suuremaks integreerimiseks	Siht	Käitiste võimsuse kumulatiivne suurenemine, mis suurendab energiasüsteemide paindlikkust		MW	0	52	2. kv	2026	Suurendada vähemalt 52 MW uute energiasalvestusseadmete võimsust, mis tuleneb meetme kohaste uute salvestusvõimsuste kasutuselevõtust. Kavaga toetatakse akusüsteemide uue võimsuse paigaldamist, elektrolüüsi ja hüdroelektrijaamade tasakaalustamisvõimsuse suurendamist. 52 MW eesmärgi täpne jaotus sõltub eeldatavasti asjaomaste osalejate nõudlusest. Meetme raames ei tohi investeeringud hüdroelektrijaamade tasakaalustamisvõimsusesse ületada 12000000 eurot. Toetust antakse tehnoloogiliselt spetsiifiliste kavade alusel, võttes arvesse kulutasuvuse põhimõtet. Toetuskavades järgitakse investeerimispoliitika tingimusi, mis on kindlaks määratud 3. vahe-eesmärgis („1 – Taastuvad energiaallikad ja energiataristu – reform 2: Taastuvate energiaallikate edendamise õigusraamistik“).

KOMPONENT 2: Hoonete renoveerimine

Slovakkia riikliku energia- ja kliimakava ning hoonete pikaajalise renoveerimisstrateegia kohaselt nõuab ELi 2030. ja 2050. aasta heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamine märkimisväärset üleminekut osaliselt keskmisele (30–60 % primaarenergia sääst) ja hoonete põhjalikku (üle 60 %) renoveerimist.

Slovakkia taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi eesmärk on vähendada energiatarbimist peremajade, avalike ajalooliste ja noteeritud hoonete põhjaliku renoveerimise kaudu. See ühendab meetmed hoonete energiatõhususe parandamiseks, saavutades vähemalt 30 % primaarenergia säästust, meetmetega, millega edendatakse kliimamuutustega kohanemist (nt haljaskatuste paigaldamine, veesäilitussüsteem). Komponent aitab kaasa kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele, edendades samal ajal ehitussektori taastumist ja konkurentsivõimet, luues rohkem töökohti, eelkõige VKEde jaoks kohalikul tasandil.

Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendusmeetmeid kooskõlas põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01).

Komponent hõlmab kolme reformi ja kahte investeeringut.

Need investeeringud ja reformid aitavad kaasa viimase kahe aasta jooksul Slovakkiale esitatud riigipõhiste soovituste täitmisele, vajadusele keskenduda investeeringutega seotud poliitikale energiatõhususele (riigipõhine soovitus 3/2019) ja „keskenduda rohepöördele“ (riigipõhine soovitus 3/2020).

A.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1: Peremajade renoveerimise toetusmehhanismide ühtlustamine.

Reformi eesmärk on kaardistada, ühtlustada ja ühendada erinevad toetuskavad, ühtlustada ja ühtlustada renoveerimisprotsessi ning pakkuda omanikele stiimuleid suurema hulga renoveerimismeetmete rakendamiseks. Toetuskavade ülesehitus, kriteeriumid ja tingimused ning rakendamisetapid esitatakse rakenduskavas, mille Slovakkia Keskkonnaamet avaldab 30. septembriks 2022. Tõhusa ja õigeaegse rakendamise tagamiseks suurendatakse Slovakkia Keskkonnaameti suutlikkust. Rakendusetapis tuleb majaomanikeni jõuda teavituskampaania ja loodavate piirkondlike büroode kaudu ning pakkuda tehnilist abi ja konsultatsioone.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. septembriks 2022.

Investeering 1: Peremajade energiatõhususe parandamine.

Investeeringu eesmärk on viia lõpule vähemalt 25164 üksikpereelamu renoveerimine, saavutades samal ajal keskmiselt vähemalt 30 % primaarenergia säästu. Investeering on suunatud vanemate peremajade omanikele. Lisaks traditsioonilistele energiasäästumeetmetele, nagu soojusisolatsioon ja akende väljavahetamine, peab mehhanism võimaldama ebatõhusate soojus- ja soojaveeallikate asendamist tõhusate seadmetega või uute taastuvenergiaseadmete paigaldamist. Võimaluse korral kohaldatakse meetmeid hoonete kliimakindluse suurendamiseks (nt taimestiku katused, vihmavee kogumine). Ulatusliku ja keskkonnahoidliku renoveerimise kasutuselevõtuks peavad toetuskavad sisaldama kohustusliku ja vabatahtliku osa kombinatsiooni. Eeldatakse omanike rahalist panust. Energiasäästu kontrollitakse peamiselt energiamärgiste või muude vastavate dokumentide abil.

Hoonete renoveerimisega seotud investeerimismeetmed peavad olema kooskõlas põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ nõuetega, sealhulgas ehitus- ja lammutusjäätmete korduskasutamise ja ringlussevõtuga ning gaasikatla asendamise kavaga, mis moodustab väikese osa üldisest renoveerimisprogrammist.

Kui renoveerimiskava hõlmab biomassi katlaid, on lubatud asendada vananenud söe-/õli-/biomassikatlad biomassikateldega, kui need asendatakse suure tõhususega biomassikateldega ühes kahest energiamärgistuse määruse kohasest kõrgeimast energiatõhususe klassist, mida kasutavad graanulid. Lisaks on võimalik asendada vananenud gaasikatlad biomassikateldega, kui asendada need graanulitel põhinevate biomassikateldega, mis kuuluvad ühte kahest energiamärgistuse määruse kohasest kõrgeimast energiatõhususe klassist. Õhukvaliteedi piirkondades, kus PM10 piirtasemeid ületatakse, ei ole gaasikatelde asendamine biomassikateldega lubatud.

Investeeringu rakendamine peaks algama hiljemalt 30. septembriks 2022 ja see tuleb lõpule viia 30. juuniks 2026.

Reform 2: Suurendada läbipaistvust ja lihtsustada Slovaki Vabariigi mälestiste nõukogu otsuseid.

Reformi eesmärk on parandada Slovaki Vabariigi mälestiste nõukogu otsustusprotsessi kvaliteeti ja tõhusust, töötades välja kolm metoodikat, et:

·klassifitseerida mälestiste sihtkapital,

·kehtestada objektiivsed kriteeriumid, mille alusel mälestiste nõukogu otsuseid teeb, ja

·kvantifitseerida mälestiste nõukogu sekkumistega seotud kulud

Lisaks on eesmärk reformida riigile kuuluvate mälestiste kaardistamist, hinnates nende peamisi tehnilisi aspekte, ehitust, majandust, energiaga seotud ja muid aspekte. Kaardistamise tulemusena võetakse kasutusele vähemalt 1000 asjaomase riigi omandis oleva mälestise diagnostika. Reform hõlbustab renoveerimist käsitlevate investeerimisotsuste tegemist, et säilitada monumentaalne väärtus ja vajaduse korral parandada energiatõhusust.

Reform viiakse ellu 31. detsembriks 2023.

Investeering 2: Ajalooliste ja loetletud avalike hoonete renoveerimine.

Ajaloolised ja loetletud üldkasutatavad hooned on ühed halvima energiatõhususega hooned ning nende kultuurilise väärtuse ja pärandi säilitamiseks ja kaitsmiseks on vaja kohandatud lähenemisviisi. Investeeringu eesmärk on parandada ajalooliste ja loetletud üldkasutatavate hoonete energiatõhusust ja struktuuritingimusi, kaitstes samal ajal nende ajaloolisi ja kultuurilisi väärtusi ning parandades hoonete juurdepääsetavust. 104 024 m² renoveerimise üldeesmärgist renoveeritakse vähemalt 93 622 m² ajalooliste ja loetletud üldkasutatavate hoonete põrandapinda, saavutades samal ajal keskmiselt vähemalt 30 % primaarenergia säästust. Investeeringu tulemusena renoveeritakse eeldatavasti ligikaudu 100 hoonet ja sellega kaasneb teavituskampaania. Energiasäästu jälgitakse ja kontrollitakse energiamärgiste abil.

Hoonete renoveerimisega seotud investeerimismeetmed peavad olema kooskõlas põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ nõuetega, sealhulgas ehitus- ja lammutusjäätmete korduskasutamise ja ringlussevõtuga ning katelde asendamise kavaga, mis moodustab väikese osa üldisest renoveerimisprogrammist.

Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Reform 3: Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine.

Reformiga käsitletakse Slovakkia väga madalat ringlussevõtu määra ning keskendutakse jäätmekäitlust käsitlevate õigusaktide läbivaatamisele, et suurendada ringmajanduse potentsiaali ehitus- ja lammutusjäätmete valdkonnas. Slovaki Vabariigi Keskkonnaministeerium esitab jäätmeseaduse muudatuse, millega nõutakse, et vähemalt 70 % ehitusel tekkinud tavajäätmetest valmistatakse ette korduskasutamiseks või saadetakse ringlussevõttu. Lisaks kehtestatakse reformiga kohustuslik valikuline lammutamine, ehitus- ja lammutusjäätmete ringlussevõtu kvaliteedistandardid, kohustuslikud keskkonnahoidlikud riigihanked ehitustööde lepingute sõlmimiseks, lihtsustatakse eeskirju ja täiustatakse ehitusjäätmeid käsitlevaid andmekogumissüsteeme. Kui õigusakt on jõustunud, tagatakse, et taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatavate hoonete renoveerimisel ja ehitamisel järgitakse nõuet, mille kohaselt tuleb 70 % ulatuses ringlusse võtta ja taaskasutada mitteohtlikke lammutus- ja ehitusjäätmeid. .

Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2022.

A.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga vahe-eesmärgi ja eesmärgi kirjeldus ja selge määratlus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
1	2 – Hoonete renoveerimine – reform 1: Peremajade renoveerimise toetusmehhanismide ühtlustamine	Eesmärk	Rakenduskava peremajade keskkonnahoidlikuks renoveerimiseks	Rakenduskava vastuvõtmine keskkonnaministeeriumi poolt				3. kv	2022	Rakenduskavas kaardistatakse erinevad toetuskavad ja ühtlustatakse need. Ta peab üksikasjalikult ette valmistama kava käivitamise, ajakava ja selle haldamise ning jälgima energiasäästu taastamist ja kontrollimist peamiselt energiamärgiste või muude vastavate dokumentide abil.
2	2 – Hoonete renoveerimine – Investeering 1: Peremajade energiatõhususe parandamine	Eesmärk	Toetuskavade käivitamine energiasäästu ja keskkonnahoidliku renoveerimise kasutuselevõtuks	Toetuskavade käivitamine energiasäästu ja keskkonnahoidliku renoveerimise kasutuselevõtuks				3. kv	2022	Energiasäästu ja keskkonnahoidliku renoveerimise kavad kavandatakse ja käivitatakse kooskõlas rakenduskavas vastu võetud meetmete ja ajakavaga. Slovakkia Keskkonnaamet avaldab vastavad konkursikutsed veebisaidil. Kavad kavandatakse nii, et need soodustaksid keskmiselt vähemalt 30 % primaarenergia säästmist ja vastaksid tehnilise juhendi (2021/C58/01) nõuetele „ei kahjusta oluliselt“. Võimalike meetmete loetelu hõlmab järgmist: isolatsioon, akende väljavahetamine, katuse taastamine, vihmavee säilitamine, katla väljavahetamine või asbestikatte eemaldamine või muud investeeringu kirjeldusele vastavad meetmed.
3	2 – Hoonete renoveerimine – Investeering 1: Peremajade energiatõhususe parandamine	Siht	Renoveeritud peremajade arv, mille primaarenergia sääst on keskmiselt vähemalt 30 %		Number	0	13 000	Q4	2024	13000 ühepereelamut renoveeritakse kooskõlas toetuskavade nõuetega, sealhulgas põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“, ning selleks, et pakkuda stiimuleid keskmiselt vähemalt 30 % primaarenergia säästu saavutamiseks ja täiendavaid lisameetmeid. . Renoveeritud hoonete energiasäästu kontrollitakse peamiselt energiamärgise või muude vastavate dokumentide abil. .
4	2 – Hoonete renoveerimine – Investeering 1: Peremajade energiatõhususe parandamine	Siht	Renoveeritud peremajade arv, mille primaarenergia sääst on keskmiselt vähemalt 30 %		Number	13 000	25 164	2. kv	2026	Kokku renoveeritakse 25164 ühepereelamut kooskõlas kavade nõuetega, sealhulgas põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“, ning selleks, et pakkuda stiimuleid keskmiselt vähemalt 30 % primaarenergia säästu saavutamiseks ja täiendavaid lisameetmeid. Renoveeritud hoonete energiasäästu kontrollitakse peamiselt energiamärgise või muude vastavate dokumentide abil. .
5	2. Hoonete renoveerimine – reform 2: Läbipaistvuse suurendamine ja Slovaki Vabariigi mälestiste nõukogu otsuste lihtsustamine	Eesmärk	Slovaki Vabariigi mälestiste nõukogu otsustusprotsessi metoodika	Metoodika avaldamine mälestiste nõukogu poolt			3	Q4	2023	Mälestiste klassifitseerimise kolme metoodika väljatöötamine ja vastuvõtmine, et suurendada Slovaki Vabariigi mälestiste nõukogu läbipaistvust, üldsuse heakskiitu ja kiirendada otsustusprotsesse. Standardsete meetodite alusel võtab mälestiste nõukogu vastu vähemalt 1000 riigile kuuluva mälestise diagnostika, et teha kindlaks asjaomaste riigile kuuluvate mälestiste tehnilised põhiaspektid, ehitus, majanduslikud, energiaga seotud ja muud aspektid, et hõlbustada renoveerimisotsuste tegemist.
6	2 – Hoonete renoveerimine – investeering 2: Avalike ajalooliste ja nimekirja kantud hoonete renoveerimine	Siht	Renoveeritud ajalooliste ja noteeritud üldkasutatavate hoonete üldpindala (m²), mis saavutab vähemalt 30 % primaarenergia säästust		Pindala (m²)	0	48 011	Q4	2024	Üldisest eesmärgist renoveerida 52 812 m² vähemalt 48 011 m² ajaloolisi ja loetletud üldkasutatavaid hooneid renoveeritakse kooskõlas avatud projektikonkursi nõuetega, milles määratakse kindlaks tingimused, mille abil saavutada keskmiselt vähemalt 30 % primaarenergia sääst, põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimine ning stimuleerida muude täiendavate meetmete rakendamist (nt vihmavee säilitamine, asbesti eemaldamine, hoonete juurdepääsetavus). Renoveeritud hoonete energiasäästu jälgitakse ja kontrollitakse energiamärgiste abil.
7	2 – Hoonete renoveerimine – investeering 2: Avalike ajalooliste ja nimekirja kantud hoonete renoveerimine	Siht	Renoveeritud ajalooliste ja noteeritud üldkasutatavate hoonete üldpindala (m²) saavutada vähemalt 30 % primaarenergia säästust		Pindala (m²)	48 011	93 622	2. kv	2026	Üldisest eesmärgist renoveerida 104 024 m² vähemalt 93 622 m² ajaloolisi ja loetletud üldkasutatavaid hooneid renoveeritakse kooskõlas avatud projektikonkursi nõuetega, milles määratakse kindlaks tingimused, et saavutada keskmiselt vähemalt 30 % primaarenergia sääst, põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimine ning stimuleerida muude täiendavate meetmete rakendamist (nt vihmavee säilitamine, asbesti eemaldamine, hoonete juurdepääsetavus). Renoveeritud hoonete energiasäästu jälgitakse ja kontrollitakse energiamärgiste abil.
8	2 – Hoonete renoveerimine – reform 3: Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine.	Eesmärk	Jäätmeseaduse muutmine	Jäätmeseaduse muudatuse jõustumine		0	1	2. kv	2022	Keskkonnaministeeriumi läbivaadatud jäätmealased õigusaktid suurendavad ringmajanduse potentsiaali ehitus- ja lammutusjäätmete ning ehitussektoris, mille tulemusena võetakse ringlusse ja taaskasutatakse vähemalt 70 % tavajäätmetest ehitus- ja lammutusjäätmetest. See hõlmab kohustuslikke keskkonnahoidlikke riigihankeid riigi ametiasutuste ehitusinvesteeringuteks, suurendatakse prügilasse ladestamise eest makstavaid seaduslikke tasusid ning lihtsustatakse ehitus- ja lammutusjäätmete kasutamise eeskirju.

KOMPONENT 3: Säästev transport

Slovakkia taaste- ja vastupidavuskava komponendi eesmärk on suurendada keskkonnasõbralike transpordiliikide osakaalu andmete analüüsil põhinevate meetmete ja arukate lahenduste abil, et suurendada raudteel ja ühistranspordis reisivate reisijate arvu, keskkonnasõbralike ühendvedude raames veetavate kaupade mahtu ning toetada alternatiivsete jõuseadmete taristu arendamist, vähendades seeläbi transpordi CO2-heidet ja parandades õhukvaliteeti. Arukad ja digitaalsed investeeringud toetavad kiiremat, usaldusväärsemat ja tõhusamat raudtee- ja keskkonnahoidlikku ühistransporti, motiveerides reisijaid vahetama autosid ja muid CO2-põhiseid transpordivahendeid. Komponent võimaldab alternatiivsete jõuseadmete laiemat kasutamist säästvaks, keskkonnasäästlikuks, taskukohaseks ja arukaks transpordiks, edendades samal ajal ka arukate võrkude kasutamist. See aitab kaasa majanduse konkurentsivõimele, luues transpordimasinate tarnijatele vajalikud turutingimused.

Komponent hõlmab nelja reformi ja nelja investeeringut.

Komponendi raames tehtavad reformid ja investeeringud käsitlevad otseselt nõukogu soovitust Slovakkia 2020. aasta riikliku reformikava kohta ja nõukogu arvamust Slovakkia 2020. aasta stabiilsusprogrammi kohta, mille kohaselt Slovakkia „rakendab võimalikult kiiresti valmis avaliku sektori investeerimisprojekte ja toetab erasektori investeeringuid, et toetada majanduse taastumist. Keskenduda investeeringute tegemisel rohe- ja digipöördele, eelkõige energia ja ressursside puhtale ja tõhusale tootmisele ja kasutamisele, säästvale ühistranspordile ja jäätmekäitlusele.“

Komponent hõlmab nelja reformi ja nelja investeeringut.

A.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1 transpordi investeerimisprojektide ettevalmistamise kohta.

Reformi eesmärk on parandada investeeringute haldamist ja suurendada nende majanduslikku kasu. See saavutatakse järgmiste meetmete abil:

·koostada 30. juuniks 2021 raudteetaristuprojektide investeerimiskava, milles seatakse projektid tähtsuse järjekorda vastavalt nende hinna ja kvaliteedi suhtele;

·raudteeseaduse ja sellega seotud õigusaktide muudatused, millega lihtsustatakse ja ühtlustatakse transporditaristu parameetritega seotud seadusandlikke ja tehnilisi nõudeid 31. märtsiks 2023;

·avaldada 31. detsembriks 2021 metoodika, millega määratakse kindlaks, kuidas teha kindlaks suurima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhtega projektid ning aidata kaasa eesmärgile minna reisijateveolt üle individuaalselt maanteetranspordilt jalgrattasõidule.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. märtsiks 2023.

Reform nr 2, mis käsitleb ühistransporti.

Reformi eesmärk on parandada reisijateveo pakkumist. Uus transporditeenuste kava, millele järgneb raudtee-reisijateveo optimeerimine, moodustab olulise osa ühistranspordi ulatuslikust reformist. Reformi toetavad uued õigusaktid, millega määratakse kindlaks eeskirjad, vastutus ja kohustused piirkondlike bussi- ja rongiteenuste koordineerimisel, tellimisel ja rahastamisel. Õigusaktidega määratakse kindlaks riiklik asutus, kes koordineerib koostöös piirkondlike integreerijatega ühtse hinnaga riikliku integreeritud transpordisüsteemi loomist ning koordineerib riigihankemenetluste ettevalmistamist ja rakendamist nii avalike raudtee-reisijateveoteenuste kui ka varasematel perioodidel nende liinide teenindamiseks ostetud ELi vahendite toel ostetud sõidukite puhul. Suurendatakse raudteetranspordi sagedust liinidel, millel on kõige suurem potentsiaal liikluse üleviimiseks autodelt rongidele, mis võimaldab paremini koordineerida piirkondlikke avalikke bussi- ja rongiteenuseid. Reformi toetavad järgmised erimeetmed:

·31. märtsiks 2023 kehtestatakse uue seadusega avaliku reisijateveo standardid ja ühtlustatakse avaliku teenindamise korda, mis on praegu killustatud ja ebapiisavalt kooskõlastatud riigi, maakonna, linnade ja omavalitsuste vahel.

·Hiljemalt 31. detsembriks 2023 avaldatakse optimeeritud raudteetranspordi graafik;

·Detsembriks 2026 luuakse integreeritud transpordisüsteem, mis võimaldab mitmeliigilise ühistranspordiga reisida ühe piletiga. See tegutseb vähemalt kuues maakonnas.

Reformi rakendamisega seotud viimane vahe-eesmärk viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Reform nr 3 ühendvedude kohta.

Reformiga toetatakse suuremat intermodaalsust hangete, logistika koordineerimise ja uute ühendveomarsruutide kasutuselevõtu edendamise kaudu. Reformi eesmärk on suunata 2030. aastaks 30 % üle 300 km pikkusest maanteetranspordist raudtee- või veetranspordile ning üle 50 % kuni 2050. aastani (võrreldes 2005. aastaga). Selleks edendab komisjon eelkõige vedajate huvi suunata maanteekaubavedu ümber raudtee-/ühendveole ning takistab raudteetranspordi edasist ümbersuunamist. Ühendvedude arendamise kontseptsiooni ettevalmistamine ja heakskiitmine, sealhulgas vajalike seadusandlike muudatuste ettepanek, võimaldab võtta meetmeid keskkonnasõbralike kaubaveoliikide süsteemseks arendamiseks. Toetuse eesmärk on kõrvaldada tehnilised probleemid üleminekul ühendvedudele ja muuta see atraktiivsemaks.

Reformi rakendamine algab eeldatavasti 31. detsembril 2021 ja viiakse lõpule 31. detsembriks 2022.

Reform nr 4, millega kehtestatakse uus poliitika alternatiivkütuste pikaajaliseks edendamiseks transpordisektoris.

Reformi toetatakse sellega, et 31. detsembriks 2022 jõustuvad uued seadusandlikud meetmed, millega reformitakse jaotustariife, lihtsustatakse ja kiirendatakse alternatiivsete jõuseadmete taristu ehitamise protsessi. Samuti võtavad nad kasutusele laadimispunktide õigused ning stabiilse ja prognoositava mitmeaastase raamistiku, et toetada asjakohase alternatiivse käitustaristu ehitamist.

Investeering 1 vähese CO2-heitega transporditaristu arendamisse.

Investeeringuga toetatakse CO2-heite vähendamist raudteeliinide elektrifitseerimise, raudteeliinide ajakohastamise, trammi- ja trollibussiliinide ehitamise või ajakohastamise ning jalgrattataristu ehitamise kaudu. Korraldatakse ümber Euroopa sõidugraafiku protsess ja võetakse kasutusele digitehnoloogial põhinev uus turvasüsteem, et võimaldada raudteeliikluse korraldamise automatiseerimist. Investeering põhineb reformil 1.

Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering 2 keskkonnahoidliku reisijateveo edendamiseks.

Investeeringuga suurendatakse raudtee-reisijateveo ning linnalähi- ja linnalähitranspordi atraktiivsust. Tiheasustusega linnalähedastes piirkondades ning suuremates transpordikoridorides suurlinnade ja suurlinnapiirkondade vahel suurendatakse ühenduste pakkumist. Kasutusele võetakse uus või ajakohastatud veerem. Investeeringud tehakse mittediskrimineerivate sihtotstarbeliste toetustena, kasutades liiklusandmete ja -andmete analüüsimise vahendeid. Investeeringut toetatakse reformiga nr 2.

Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2025.

Investeering 3 ühendvedude arendamiseks.

Investeeringuga toetatakse erakapitali hõlmavate ühendveoüksuste ja laadimisrajatiste ostmist ning uute ühendveoliinide käivitamist valitud marsruutidel. Selleks et suurendada transpordimahtu keskkonnasõbralikumate ühendvedude puhul, soodustab riik ühendveoüksuste ja erakapitali hõlmavate laadimisrajatiste ostmist. Samal ajal toetab riik uute ühendveomarsruutide käivitamist valitud marsruutidel. Kavandatud riigiabikavadega nähakse (Euroopa Komisjoni heakskiidul) ette ainult osaline rahastamine mehhanismist ja selliste ettevõtete valimine, kes saavad toetust pärast avalikke projektikonkursse, mille suhtes kohaldatakse selgelt määratletud mittediskrimineerivaid eeskirju.

Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering 4 alternatiivsete jõuseadmete infrastruktuuri ehitamise toetamiseks.

Investeering keskendub elektriautode laadimispunktidele ja vesinikutanklatele. Elektriautode laadimispunktide ja vesinikutanklate ehitamiseks luuakse abikavade finantsmehhanism. Süsteem tagab ülikiirete absorptsioonipunktide skeletaalse infrastruktuuri ehitamise, olemasoleva laadimistaristu kõigi Slovaki Vabariigi piirkondade tasandil, soodustades seeläbi alternatiivkütusega reisijate- ja kaubaveo kiiremat arengut, mis toob kaasa sõidukipargi ajakohastamise, et vähendada maanteetranspordi üldist heidet. Seda investeeringut toetab reform 4.

Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

A.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga vahe-eesmärgi ja eesmärgi kirjeldus ja selge määratlus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
1	3 – Säästev transport – reform 1: Transpordi investeerimisprojektide ettevalmistamise reform	Eesmärk	Raudteeinfrastruktuuri projektide investeerimiskava	Rakenduskava avaldamine				2. kv	2021	Transpordi- ja ehitusministeerium koostab ja avaldab koostöös rahandusministeeriumiga raudteeinfrastruktuuri projektide investeerimiskava, mis sisaldab infrastruktuuri ehitamise metoodikat, prioriteete ja ajakava. Avaldatud raudteetaristuprojektide investeerimiskava, milles seatakse projektid tähtsuse järjekorda vastavalt nende hinna ja kvaliteedi suhtele, peab tagama raudteeinfrastruktuuri projektide ettevalmistamise ja rakendamise pikaajalise stabiilsuse.
2	3 – Säästev transport – reform 1: Transpordi investeerimisprojektide ettevalmistamise reform	Eesmärk	Jalgrattasõidu projektide valimise, ettevalmistamise ja rakendamise metoodika	Metoodika avaldamine				Q4	2021	Metoodikaga määratakse kindlaks, kuidas teha kindlaks suurima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhtega projektid ning kuidas aidata kaasa eesmärgile minna reisijateveolt üle individuaalselt maanteetranspordilt jalgrattasõidule.
3	3 – Säästev transport – reform 1: Transpordi investeerimisprojektide ettevalmistamise reform	Eesmärk	Raudteeseaduse ja sellega seotud transporditaristu parameetreid käsitlevate õigusaktide muutmine	Raudteeseaduse muudatuse jõustumine SRi riikliku nõukogu poolt ja määruse nr 350/2010 Coll. (raudteeliinide ehitamise ja tehnilise korralduse kohta) muudatuse vastuvõtmine transpordi- ja ehitusministeeriumi poolt] ning õigusakti jõustumine				Q1	2023	Õigusaktide muudatustega lihtsustatakse ja ühtlustatakse transporditaristu parameetritega seotud õiguslikke ja tehnilisi nõudeid kooskõlas teiste ELi riikide heade tavade ja Euroopa õigusaktidega, mis loovad tingimused raudteeinfrastruktuuri uuendamise ettevalmistamise kiirendamiseks, ajakohastatud liini maksumuse vähendamiseks kilomeetri kohta ning kiirema ja turvalisema raudtee ehitamise võimaldamiseks.
4	3 – Säästev transport – reform 2: Avaliku reisijateveo reform	Eesmärk	Uus avaliku reisijateveo seadus	Avaliku reisijateveo seaduse jõustumine Slovaki Vabariigi Rahvusnõukogu poolt ning ühistranspordi tõhusa koordineerimise, integreerimise ja haldamise õigusaktide jõustumine				Q1	2023	Seadusega ühtlustatakse avaliku reisijateveo standardid ja ühtlustatakse avaliku teenindamise korda, mis on praegu killustatud ja ebapiisavalt kooskõlastatud riigi, maakonna, linnade ja omavalitsuste vahel.
5	3 – Säästev transport – reform 2: Avaliku reisijateveo reform	Eesmärk	Raudteetranspordi optimeeritud ajakava rakendamine	Raudteetranspordi optimeeritud sõiduplaani jõustumine				Q4	2023	Transpordi- ja ehitusministeerium rakendab raudtee-reisijateveoteenuste tellimise vastavalt transporditeenuste lõplikule kavale 31. detsembriks 2023.
6	3 – Säästev transport – reform 2: Avaliku reisijateveo reform	Siht	Nende maakondade arv, kus on olemas tariifide integreerimine, mis võimaldab reisida mitme ühistranspordiliigiga või vedajaga pileti kohta		Number	1	6	2. kv	2026	Kvantitatiivne näitaja viitab nende maakondade arvule, kus luuakse integreeritud transpordisüsteem, mis võimaldab mitmeliigilise ühistranspordiga reisida ühe piletiga.
7	3 – Jätkusuutlik transport – investeering 1: Vähese CO2-heitega transporditaristu arendamine	Siht	Uue jalgrattataristu pikkus (km)		Pikkus (km)	0	161,8	2. kv	2026	Kvantitatiivne näitaja viitab uue jalgrattataristu pikkusele (km). Eesmärk hõlmab jalgrattateid ja jalgrataste parkimiskohti.
8	3 – Jätkusuutlik transport – investeering 1: Vähese CO2-heitega transporditaristu arendamine	Siht	Rekonstrueeritud või uuendatud puhta reisijateveo raudteetaristu pikkus		Pikkus – (kaalutud km)	0	49,7	2. kv	2026	Kvantitatiivne näitaja viitab taastatud või uuendatud raudteetaristu pikkusele taaste- ja vastupidavuskava allikatest, kasutades eri liiki ja projektivahemike kaalutegureid (mis ei sisalda lähetamis-/turvarajatisi, mida võetakse eesmärgi 3 raames eraldi arvesse: digitaalselt turvatud joonte lõikude pikkus). 55 km raudteetaristu rekonstrueerimise või ajakohastamise üldeesmärgist tuleb uuendada või rekonstrueerida vähemalt 49,7 km. Investeeringud hõlmavad ühte või mitut järgmistest elementidest: täielikult uuendatud kahesuunaline tee raudteekoridoris, mida on suurendatud kiiruseni 160 km/h; üks või kaks rööbastee rekonstrueeritud liini (tee allstruktuuri/rööbastee vundamendi või veoliini/seadme uuendamine; ühe rööbasteega uus elektrifitseeritud ja osaliselt uuendatud raudteeliin; täielikult uuendatud kaherajaline trammiliin koos lisaseadmetega; ühesuunaline uus trollibussiliin, sealhulgas toiteallikas.
9	3 – Jätkusuutlik transport – investeering 1: Vähese CO2-heitega transporditaristu arendamine	Siht	Raudteeliinide digitaalselt turvatud lõikude pikkus		Pikkus (kaalutud km)	0	82	2. kv	2026	Kvantitatiivne näitaja viitab nende raudteeliinide pikkusele (kaalutud kilomeetrites), kus on kasutusele võetud lähetamis-/digitaalsed turva- ja sideseadmed, võttes aluseks eri liiki projektide kaalutegurid. Üldisest eesmärgist võtta 91 km raudteeliinidel kasutusele digitaalsed turva- ja sideseadmed võetakse kasutusele vähemalt 82 km ulatuses. Investeeringud hõlmavad ühte või mitut järgmistest elementidest: äsja lähetatud raudteeliin/lõik; raudteeliin/lõik uute digitaalsete turvaseadmetega; parameetreid juba lähetatud rööbasteel (nt suurendades rööbastee lõikude arvu, et parandada liiklusvoogu); GSM-R sidesüsteemi ehitamine, et suurendada raudteeliinide liiklusohutust.
10	3 – Jätkusuutlik transport – investeering 2: Keskkonnahoidliku reisijateveo edendamine	Siht	Hangitud puhta reisijateveoveeremi arv (kaalutud)		Number	0	5	2. kv	2025	Kvantitatiivne näitaja kajastab hangitud puhta avaliku reisijateveoveeremi arvu. Veerem peab hõlmama suletud elektri- või vesinikurongiüksusi; mitmesüsteemilised elektrivedurid; trammid.
11	3 – Säästev transport – reform 3: Ühendvedude reform	Eesmärk	Kontseptsioon ja üleskutsed uute toetuskavade loomiseks	Üleskutsete algatamine uute toetuskavade loomiseks ühendvedude arendamise kontseptsiooni alusel				Q4	2022	Ühendvedude arendamise kontseptsiooni kiidab Slovakkia valitsus heaks 31. detsembriks 2021. See hõlmab ettepanekuid seadusandlike muudatuste kohta, mis on vajalikud keskkonnasõbralike kaubaveoliikide süsteemseks arendamiseks vajalike meetmete vastuvõtmiseks. Toetuse eesmärk on kõrvaldada tehnilised probleemid üleminekul ühendvedudele ja muuta see atraktiivsemaks. Selle alusel algatatakse 31. detsembriks 2022 uued toetuskavad, mis aitavad parandada ühendvedude kättesaadavust mittediskrimineerival alusel, sillutades teed selle arengule kõigis Slovakkia piirkondades. Kutse kiidab heaks transpordi- ja ehitusministeerium.
12	3 – Jätkusuutlik transport – investeering 3: Ühendvedude arendamine	Siht	Kahekümnes jala võrdväärses üksuses hangitud ühendveoüksuste arv		Number	0	1000	2. kv	2026	Hangitud ühendveoüksuste (poolhaagiste, vahetusveovahendite, konteinerite) arv. Ühendveo ühikuid väljendatakse TEU-des (kakskümmend jalga ekvivalentühikut 20’ (6,1 m); Põhimahuti suurus ISO 1C – 20„× 8“ x 8’ (matš).
13	3 – Säästev transport – reform 4: Uue poliitika kehtestamine alternatiivkütuste pikaajaliseks edendamiseks transpordisektoris	Eesmärk	uus meetmepakett alternatiivsete jõuseadmete edendamiseks	Alternatiivsete jõuseadmete edendamise resolutsiooni jõustumine				Q4	2022	Meetmed kiirendavad alternatiivsete jõuseadmete väljatöötamist transpordisektoris. Need hõlmavad jaotustariifide reformi, alternatiivse käitustaristu ehitamise lihtsustamise ja kiirendamise meetmeid, laadimispunktide õiguste kehtestamist ning stabiilse ja prognoositava mitmeaastase raamistiku kehtestamist, et toetada asjaomase alternatiivse käitustaristu ehitamist.
14	3 – Jätkusuutlik transport – investeering 4: Alternatiivkütuseid kasutavate sõidukite infrastruktuuri arendamise toetamine	Siht	Kasutusel olevate laadimispunktide või vesinikutanklate arv.		Number	0	3029	2. kv	2026	Kasutusel olevate üldkasutatavate laadimispunktide või vesinikutanklate koguarv. Üldisest eesmärgist võtta kasutusele 3332 laadimispunkte võetakse kasutusele vähemalt 3029.

KOMPONENT 4: Tööstuse CO2-heite vähendamine

Kasvuhoonegaaside heite vähendamine Slovakkias ja lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas aastateks 2021–2030 sätestatud riiklike eesmärkide täitmine nõuab ka tööstuselt kiiremat tegutsemist. Slovakkia on tugevalt tööstuslik majandus, kus energia ja tööstusprotsesside panus kasvuhoonegaaside koguheitesse on veidi üle 70 %. Slovakkia kuulub nende liikmesriikide hulka, kus tolmuosakeste keskmine kontsentratsioon õhus on ELi suurim, peamiselt tänu tööstustehnoloogia vananemisele ja kütuste põletamisele kodumajapidamistes.

Sellega seoses tehakse Slovakkia reformi- ja vastupidavuskava 4. komponendis ettepanek töötada välja tööstussektori CO2-heite vähendamise kava ja seda käitada. Meetmed aitavad vähendada kasvuhoonegaaside heidet ettevõtetes ja vähendada energiakadu ja võtta tööstuslikus tootmises rohkem kasutusele uuenduslikke keskkonnatehnoloogiaid. See komponent hõlmab Slovakkia valitsuse võetud reformikohustust, mille kohaselt tuleb süsi Ülem-Nitra piirkonnas välja sõita. See hõlmab ka kohustust lõpetada toetus elektrienergia tootmiseks omamaisest söest ja sulgeda Nováky pruunsöe elektrijaam. Investeeringud Slovakkia Keskkonnainspektsiooni seadmetesse tugevdavad selle asutuse CO2-heite vähendamise jõupingutuste järelevalvesuutlikkust.

Komponent hõlmab kahte reformi ning ühte põhi- ja ühte täiendavat investeeringut.

Need reformid ja investeeringud aitavad kaasa rohepöörde eesmärgi ja kliimaeesmärkide saavutamisele. CO2-heite vähendamine avaldab Slovakkia keskkonnale ja õhukvaliteedile püsivat mõju. Investeeringud tugevdavad Slovakkia tööstuse konkurentsivõimet ja kindlustavad töökohti kohalikul tasandil. Ülem-Nitra piirkonna ümberkujundamisel on tugev ühtekuuluvuselement, eelkõige toetades piirkonda söest loobumisel.

Meetmed aitavad täita Slovakkiale 2020. aastal esitatud riigipõhist soovitust „keskenduda rohepöördele, eelkõige energia ja ressursside puhtale ja tõhusale tootmisele ja kasutamisele“ (riigipõhine soovitus 3/2020).

A.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1: Söepõhise elektritootmise lõpetamine Nováky elektrijaamas ja Ülem-Nitra piirkonna ümberkujundamine

See reform hõlmab Slovakkia valitsuse võetud kohustust teha edusamme üleminekul kivisöelt Ülem-Nitra piirkonnas. Nováky piirkondliku elektrijaama CO2-heide on Slovakkia ELi heitkogustega kauplemise süsteemi käitiste seas suuruselt kolmas.

Selle meetme eesmärk on Nováky pruunsöe elektrijaama jaoks lõpetada elektrienergia tootmise toetamine ja lõpetada pruunsöest elektri tootmine. See avaldab positiivset mõju keskkonnale ja alandab elektri lõpptarbijate hinda.

Reform viiakse ellu 31. detsembriks 2023.

Reform 2: Konkurentsipõhise kava vastuvõtmine kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks tööstuses

Slovakkia ametiasutused käivitavad konkurentsivõimelise CO2-heite vähendamise kava, mis on avatud kõigile tööstussektoritele. CO2-heite vähendamise kavaga toetatakse parima praegu kättesaadava tehnoloogia kasutuselevõttu tööstusprotsessides. Toetus on suunatud tööstuse vähese CO2-heitega protsessidele ja tehnoloogiatele ning energiatõhususe meetmete vastuvõtmisele.

Slovakkia tagab keskkonnaalaste õigusaktide järgimise rangete nõuete täitmise nii riiklikul kui ka ELi tasandil. See hõlmab toetatavate tegevuste ja ettevõtjate vastavust põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01).

ELi heitkogustega kauplemise süsteemi raames käitistele antava toetusega vähendatakse nende kasvuhoonegaaside heitkoguseid oluliselt alla projektipakkumises esitatud võrdlusaluse. Tingimus „oluliselt allpool võrdlusalust“ on osa hanke valikukriteeriumidest.

Kava raames toetust saavate ettevõtete kasvuhoonegaaside heitkogus (CO2-ekvivalentühikutes, kaalutud keskmine) väheneb vähemalt 30 % võrreldes vastupidise stsenaariumiga.

Slovakkia ametiasutused esitavad kava raames elluviidavate projektide CO2-heite vähendamise kohta andmed (mis tehakse kättesaadavaks hiljemalt 30. juuniks 2026) või tõendavad, et kasvuhoonegaaside heite vähenemine saavutatakse meetme raames toetatavate tehnoloogiate eeldatavate parameetrite (mis põhinevad tootjate sertifikaatidel) või mõlema lähenemisviisi kombinatsiooni põhjal.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2022.

Investeering 1: Tööstuse CO2-heite vähendamise kava toimimine

Meetme eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid projektitoetuse kaudu tööstusettevõtetele. Enampakkumiskavas järgitakse investeerimispoliitika tingimusi, mis on sätestatud reformis nr 2 („Konkurentsipõhise kava vastuvõtmine kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks tööstuses“).

Üldeesmärgist vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 1369917 tonni CO2-ekvivalendi võrra peab CO2-heite vähendamise kava aitama lisaks komisjonile esitatud vastupidisele stsenaariumile vähendada CO2-ekvivalenttonni vähemalt 1232926 tonni võrra. Heitkoguste vähendamist jälgitakse kas CO2-heite vähendamise kava kohaste projektide kohta kogutud andmete põhjal või tõendatakse toetatavate tehnoloogiate parameetrite alusel, mis põhinevad tootjate sertifikaatidel või mõlema lähenemisviisi kombinatsioonil. Slovakkia ametiasutused esitavad komisjonile andmed ja vajalikud tehnilised dokumendid CO2-heite vähendamise eesmärgi täitmise kohta hiljemalt 30. juuniks 2026.

Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering 2: Slovakkia Keskkonnainspektsiooni tegevuse toetamine seoses CO2-heite vähendamisega

Meetme eesmärk on toetada investeeringuid Slovakkia Keskkonnainspektsiooni seadmetesse, tugevdades selle asutuse järelevalvesuutlikkust CO2-heite vähendamise protsessis. Praegu ei võimalda seadmete puudus teha vajalikke toiminguid, pidades silmas inspektsiooni töökoormuse eeldatavat suurenemist.

Investeeringud aitavad ajakohastada asutuse seadmeid ja rajatisi. See võimaldab ühtlustada inspektsiooni operatiivtegevust, sealhulgas kohapealsete missioonide puhul. Inspektsiooni sõidukid peaksid olema varustatud kontori- ja mõõtetehnoloogiaga, eelkõige õhukaitse, veekaitse ja jäätmekäitluse kontrollimiseks. Investeeringutega parandatakse ka inspektsiooni hoone ruume.

Investeeringute rakendamine algab eeldatavasti 1. jaanuaril 2022 ja viiakse lõpule 30. juuniks 2025.

A.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorra-number	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga vahe-eesmärgi ja eesmärgi kirjeldus ja selge määratlus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
1	4 – Tööstussektori CO2-heite vähendamine – reform 1: kivisöepõhine elektritootmine Nováky elektrijaamas ja Ülem-Nitra piirkonna ümberkujundamine	Eesmärk	Üleminek kivisöelt Ülem-Nitra piirkonnas	Pruunsöe tootmise lõpetamine Nováky elektrijaamas				Q4	2023	Nováky elektrijaama Ülem-Nitra piirkonna ümberkujundamise raames: ·Slovakkia ametiasutused lõpetavad pruunsöest elektri tootmise toetamise. ·Pruunsöest elektri tootmine lõpetatakse
2	4 – Tööstussektori CO2-heite vähendamine – reform 2: Konkurentsivõimeline süsteem kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks tööstuses	Eesmärk	Tööstuse CO2-heite vähendamine kava	Tööstuse CO2-heite vähendamise kava vastuvõtmine keskkonnaministeeriumi poolt				Q4	2022	Tööstuse CO2-heite vähendamise kava vastuvõtmine keskkonnaministeeriumi poolt, mis annab tõhusaid tulemusi. Konkurentsivõimeline CO2-heite vähendamise kava võetakse kasutusele mittediskrimineeriva, läbipaistva ja avatud pakkumismenetluse kaudu, mis on avatud kõigile tööstussektoritele. Toetus on suunatud tööstuse vähese CO2-heitega protsessidele ja tehnoloogiatele ning energiatõhususe meetmete vastuvõtmisele. Kava investeerimispoliitika sisaldab vähemalt järgmisi abikõlblikkus- ja projektivaliku kriteeriume: ·eesmärk saavutada madalaim hind ühe tonni säästetud kasvuhoonegaasi kohta; ·tagada toetatavate tegevuste ja ettevõtete vastavus ELi acquis’le ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele ning põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01) ning määrata kindlaks CO2-heite vähendamise eesmärgid. ·toetada ainult parimale võimalikule tehnoloogiale vastavaid projekte; ·toetust saavad ELi heitkogustega kauplemise süsteemi käitised peavad vähendama oma kasvuhoonegaaside heidet oluliselt alla projektipakkumise aluseks oleva võrdlusaluse. Tingimus „oluliselt allpool võrdlusalust“ on osa hanke valikukriteeriumidest. ·tahkeid fossiilkütuseid ei toetata. Projekte, mis kasutavad maagaasi peamise lähteaine või energiaallikana, ei toetata. Projektide puhul, mille puhul kasutatakse taaste- ja vastupidavusrahastu raames rahastamiskõlblikuks maagaasi, ei tohi maagaas katta rohkem kui 20 % seadmete, masinate ja energiatootmise lõppenergia tarbimisest. ·kava raames toetust saavate ettevõtete kasvuhoonegaaside heitkogus (CO2-ekvivalentühikutes, kaalutud keskmine) väheneb vähemalt 30 %. Slovakkia ametiasutused esitavad kinnituse kõigi toetatavate projektide andmete õigeaegse esitamise kohta hiljemalt 30. juuniks 2026 või tõendavad, et kasvuhoonegaaside heite vähenemine saavutatakse toetatavate tehnoloogiate eeldatavate parameetrite (mis põhinevad tootjate sertifikaatidel) või mõlema lähenemisviisi kombinatsiooni alusel. Kasvuhoonegaaside heite vähendamise esialgne kvantifitseerimine CO2-heite vähendamise projektide abil võib põhineda tehnilistel dokumentidel, milles on esitatud toetatava tehnoloogia põhiparameetrid, energiakulu ja sisendmaterjalid. Pärast projektide valimist jagavad Slovakkia ametiasutused komisjoniga lähtestsenaariume ja toetatavate tehnoloogiate prognoositavat mõju.
3	4 – tööstuse CO2-heite vähendamine – investeering 1: Tööstuse CO2-heite vähendamise kava toimimine	Eesmärk	Taaste- ja vastupidavusrahastust kaasrahastatud tööstuse CO2-heite vähendamise projektide rakendamise lõpuleviimine	Lõpuleviidud CO2-heite vähendamise projektide loetelu vastuvõtmine keskkonnaministeeriumi poolt				2. kv	2026	Keskkonnaministeerium võtab vastu CO2-heite vähendamise kava kaudu toetatavate lõpetatud projektide loetelu, mis on aluseks kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise mõõtmisele meetme raames. Heitkoguste vähendamist jälgitakse kas CO2-heite vähendamise kava kohaste projektide kohta kogutud andmete põhjal või tootja sertifikaatidel põhineva meetme raames toetatavate tehnoloogiate eeldatavate parameetrite kaudu või kombineerides mõlemat lähenemisviisi üldeesmärgi puhul vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 1369917 CO2-ekvivalenttonni võrra, peab CO2-heite vähendamise kava abil vähendama CO2-heidet vähemalt 1232926 tonni võrra.
4	4 – tööstuse CO2-heite vähendamine – investeering 2: Slovakkia keskkonnainspektsiooni toimimise tagamine seoses CO2-heite vähendamisega	Eesmärk	Slovakkia Keskkonnainspektsiooni suutlikkust suurendavaid investeeringuid	Taaste- ja vastupidavusrahastu investeerimistegevuse lõpuleviimine Slovakkia Keskkonnainspektsiooni poolt				2. kv	2025	Investeeringutega ajakohastatakse Slovakkia Keskkonnainspektsiooni seadmeid ja rajatisi. Uued inspektsiooni sõidukid varustatakse kontori- ja mõõtetehnoloogiaga, eelkõige õhukaitse, veekaitse ja jäätmekäitluse kontrollimiseks. Investeeringutega parandatakse inspektsiooni hoone ruume.

KOMPONENT 5: Kliimamuutustega kohanemine

Slovakkia taaste- ja vastupidavuskava komponendi nr 5 „Kliimamuutustega kohanemine“ eesmärk on suurendada nii ökosüsteemide kui ka inimasulate vastupanuvõimet kliimamuutuste negatiivsele mõjule veemajandussüsteemi, maa majandamise, looduskaitse ja bioloogilise mitmekesisuse reformimise, maastikul roheliste elementide rakendamise ja veekindluse tagamise investeeringute ning rohelise taristu arendamise, sealhulgas istutamise kaudu.

Komponent hõlmab kahte reformi ja ühte investeeringut.

Selle komponendi eesmärgid on kooskõlas riikliku keskkonnastrateegiaga aastani 2030, Slovaki Vabariigi kliimamuutustega kohanemise strateegiaga, Slovakkia visiooni- ja arengustrateegiaga aastani 2030 – Slovaki Vabariigi pikaajalise kestliku arengu strateegiaga aastani 2030 – Slovakkia kestliku arengu strateegiaga aastani 2030 ning Euroopa Liidu strateegiate ja pikaajaliste eesmärkidega, eelkõige Euroopa rohelise kokkuleppega, ning on nende osa.

A.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reformi nr 1 maastikuplaneerimise kohta.

Reform loob aluse maastikustruktuuride, ökoloogilise stabiilsuse ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks maakasutuse planeerimise dokumentides ning sellele järgnevates hoonetele ja tegevustele loa andmise menetlustes. Koos järgnevate metoodiliste dokumentide ja kaartidega nähakse õigusaktiga ette tehniline alus maakasutuse planeerimise dokumenteerimiseks ning sellele järgnevateks loamenetlusteks hoonetele ja tegevustele loa andmiseks. Sellel on märkimisväärne mõju maastikustruktuuride säilitamisele, ökoloogilisele stabiilsusele ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsele. Nende kadumine kahjustaks kliimamuutustega kohanemise võimet.

Reform viiakse ellu 31. detsembriks 2023.

Reform nr 2, mis käsitleb looduskaitset ja veemajandust.

Reformi eesmärk on parandada kaitsealade elupaikade seisundit, et tagada nende pikaajaline kasvav panus maastikukaitsesse kliimamuutuste eest ja nende endi vastupanuvõime kliimamuutuste kahjulikule mõjule. 31. detsembriks 2022 jõustuvad muudetud loodus- ja maastikukaitseseadus ning veealased õigusaktid. Need õigusaktid tugevdavad looduse institutsioonilist kaitset, minimeerivad pädevuskonflikte kaitsealadel, lihtsustavad kaitsesüsteemi, integreerivad (riiklikud, Euroopa ja rahvusvahelised) kaitsealade võrgustikud ning loovad tingimused rahvusparkide tsoonideks jaotamiseks. Tulemuseks on tänapäevane süsteem, mille peamine eesmärk on kaitsta loodust ja bioloogilist mitmekesisust asjaomastel territooriumidel, tagades ökosüsteemide stabiilse pikaajalise panuse kliimamuutustega kohanemisse ja nende leevendamisse. Samal ajal peab reform võimaldama vooluveekogude taaselustamist ning looma ruumi ökoloogiliseks majandamiseks, jõeruumi taastamiseks ja järkjärguliseks üleujutuste eest kaitsmiseks, võttes arvesse looduskaitset ja vee säilitamist paikkonnas.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2022.

Investeering 1 piirkondade kliimamuutustega kohanemiseks, rõhuasetusega looduskaitsel ja bioloogilise mitmekesisuse arendamisel.

Investeeringu eesmärk on tagada ökosüsteemide pikaajaline jätkusuutlik panus kliimamuutustega kohanemisse ja nende leevendamisse (üleujutuste leevendamine, põua ennetamine), kaitstes ökosüsteeme. Vara korrigeerimine peab võimaldama hõlmata uusi alasid kõrgeima kaitsetasemega, mis suurendab ökosüsteemide vastupanuvõimet. Metsaraie piiramine ja looduskaitse arendamine võimaldab ära hoida üleujutusi ja põudasid, muuta piirkonnad loodusvarade intensiivsest kasutamisest pehmeks turismiks, millel on suurem lisaväärtus, tugevdades samal ajal ökosüsteemi teenuseid. Taaselustatud vooluveekogud, sealhulgas märgalad, peavad tagama vee säilitamise maapiirkonnas ja selle järkjärgulise vabanemise. Neist saavad maastiku olulised elemendid, mis toetavad bioloogilise mitmekesisuse säilitamist ja elupaikade taastamist.

Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

A.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga vahe-eesmärgi ja eesmärgi kirjeldus ja selge määratlus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
1	5 – Kliimamuutustega kohanemine – reform 1: Maakasutuse planeerimise reform	Eesmärk	maaplaneerimise reform	Maaplaneerimise seaduse jõustumine parlamendis				Q4	2023	Keskkonnaministeerium koostab 31. detsembriks 2023 õigusakti, mille seejärel kiidab heaks Slovaki Vabariigi Rahvusnõukogu. Õigusaktile lisatakse 31. detsembril 2023 metoodika maastiku ja ökosüsteemide väärtuse hindamiseks, mille eesmärk on tagada, et kliimamuutustega kohanemise kaalutlusi võetakse arvesse territoriaalsetes otsustus- ja ehitusmenetlustes, edendades looduspõhiste üleujutuste ennetamise meetmete rakendamist ning meetmeid põua ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise vältimiseks.
2	5 – Kliimamuutustega kohanemine – reform 2: Looduskaitse ja veemajanduse reformimine maapiirkondades	Eesmärk	Looduskaitsemeetmete tõhusam kohaldamine kaitsealade maastikul ja vooluveekogude taaselustamine	Muudetud loodus- ja maastikukaitseseaduse ning veealaste õigusaktide jõustumine				Q4	2022	Keskkonnaministeerium valmistab ette looduskaitseseaduse muudatuse, mis jõustub 2022. aasta jaanuaris ja millele järgneb kaitsealade toimimise uue mudeli ettepaneku väljatöötamine (31. detsembriks 2022). Riigi veemajandusreform sillutab teed vooluveekogude taaselustamisele, suurendades seeläbi kaitset üleujutuste vastu riigis. Keskkonnaministeerium koostab 31. detsembriks 2022 uue veepoliitika kontseptsiooni ja muudab 31. detsembriks 2022 veeseadust, kehtestades tehnilised standardid, mis võimaldavad vooluveekogude taaselustamist viisil, mis maksimeerib vee säilitamist riigis, aeglustab vee väljavoolu ja taastab põhjaveevarud.
3	5 – Kliimamuutustega kohanemine – Investeering 1: Piirkondade kohandamine kliimamuutustega, keskendudes looduskaitsele ja bioloogilise mitmekesisuse arendamisele	Siht	Vooluveekogude taastamine (Km rehabiliteeritud vooluveekogude kohta)		Number	0	52	Q4	2024	Rehabiliteeritud vooluveekogude arv km. Üldisest eesmärgist taastada 57 km vooluveekogusid rehabiliteeritakse vähemalt 52 km. Taaselustamisrühm koostab voogude taastamiseks prioriteedid ja määrab kindlaks täpsed lõigud. Tehnilise dokumentatsiooni põhjal esitab taotleja projektid jooksvalt alates 30. juunist 2022 kuni 31. detsembrini 2023.
4	5 – Kliimamuutustega kohanemine – Investeering 1: Piirkondade kohandamine kliimamuutustega, keskendudes looduskaitsele ja bioloogilise mitmekesisuse arendamisele	Siht	Vooluveekogude taastamine (Km rehabiliteeritud vooluveekogude kohta)	Rehabiliteeritud vooluveekogude arv km	Number	52	90	2. kv	2026	Rehabiliteeritud vooluveekogude arv km. Üldisest eesmärgist taastada 97 km vooluveekogusid taastatakse vähemalt 90 km. Taaselustamisrühm koostab voogude taastamiseks prioriteedid ja määrab kindlaks täpsed lõigud. Tehnilise dokumentatsiooni põhjal esitab taotleja projektid jooksvalt alates 30. juunist 2023 kuni 31. detsembrini 2025.
5	6 – Kliimamuutustega kohanemine – Investeering 1: Piirkondade kohandamine kliimamuutustega, keskendudes looduskaitsele ja bioloogilise mitmekesisuse arendamisele	Siht	Kinnisvarakompensatsioon eramaaomanikega (hades arveldatud maa pindalal)		Number	0	12 258	Q4	2023	Üldisest eesmärgist saavutada 12 915 ha suurusel maa-alal kinnisvarakokkulepped on saavutatud vähemalt 12 258 ha ulatuses. Hiljemalt 30. juuniks 2022 koostab keskkonnaministeeriumi töörühm maa väärtuse ja hinna kindlaksmääramise metoodika. Kuni 31. detsembrini 2025 algatatakse valitud alade jaoks kaitsealade, eelkõige rahvusparkide maa ostmise üleskutsed.
6	6 – Kliimamuutustega kohanemine – Investeering 1: Piirkondade kohandamine kliimamuutustega, keskendudes looduskaitsele ja bioloogilise mitmekesisuse arendamisele	Siht	Kinnisvarakompensatsioon eramaaomanikega (hades arveldatud maa pindalal)		Number	12 258	23 640	Q4	2025	Üldisest eesmärgist saavutada 25755 ha suurusel maa-alal kinnisvarakokkulepped on saavutatud vähemalt 23640 ha ulatuses. Keskkonnaministeeriumi töörühm koostab 30. septembriks 2022 maa väärtuse ja hinna kindlaksmääramise metoodika. Kuni 31. detsembrini 2023 algatatakse valitud alade jaoks kaitsealade, eelkõige rahvusparkide maa ostmise üleskutsed.
7	6 – Kliimamuutustega kohanemine – Investeering 1: Piirkondade kohandamine kliimamuutustega, keskendudes looduskaitsele ja bioloogilise mitmekesisuse arendamisele	Siht	Muránska Planina ja Polonina piirkondade valitud projektide loetelu		Number	0	2	2. kv	2022	Juhtorgan valib projektid välja kahe piirkonna jaoks – Muránska Planina ja Polonina – kooskõlas põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, tuginedes asjaomaste kohalike osalejatega peetavale avalikule arutelule.

KOMPONENT 6: Kaasava hariduse kättesaadavus, arendamine ja kvaliteet

Rahastamisvahendi eesmärk on parandada tavakoolieelse ja koolihariduse kättesaadavust ja kaasavust Slovakkias. Rahastamisvahend parandab juurdepääsu eelharidusele, tagades, et 5-aastased lapsed asuvad eelkoolisüsteemis, ning kehtestades 4- ja 3-aastastele seadusliku õiguse eelharidusele. Rahastamisvahend on koolieelse hariduse rahastamissüsteemi reformimine ja kaasavate haridusalaste toetusmeetmete süsteemi kasutuselevõtmine. See komponent võib aidata vähendada koolist väljalangemist, edendades koolinõustamis- ja nõustamissüsteemi keskhariduse alumisel astmel, ning parandada ka roma laste kaasamist, piirates segregatsiooni koolides. Komponent tasandab pandeemiast tingitud õpitulemuste puudujäägid ja aitab hariduslike erivajadustega lapsi sihipärasemate toetusmeetmete abil.

Rahastamisvahend aitab kaasa viimase kahe aasta jooksul Slovakkiale esitatud riigipõhiste soovituste täitmisele, milles käsitletakse vajadust parandada hariduse kvaliteeti ja kaasavust kõigil tasanditel ning edendada oskusi. Parandada juurdepääsu taskukohasele ja kvaliteetsele lapsehoiule ja pikaajalisele hooldusele. Edendada ebasoodsas olukorras olevate rühmade, eelkõige romade integreerimist. (Riigipõhine soovitus 2/2019).

A.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1: Nähakse ette tingimused kohustusliku koolieelse hariduse andmiseks lastele alates 5. eluaastast ja kehtestatakse seaduslik õigus saada kohta lasteaias või mõnes muus koolieelse hariduse pakkujas alates 3. eluaastast. Reformiga muudetakse asjaomaseid õigusnorme, millega kehtestatakse kolmeaastaste laste seaduslik õigus lasteaias või muus koolieelses õppeasutuses vastuvõtmisele. Reformiga loodetakse kehtestada lasteaedadele normatiivne rahastamine, mis põhineb personali ja tegevuskulude standardiseeritud iga-aastastel normatiividel, mille eesmärk on katta lasteaedade tegelikud personali- ja tegevuskulud. Õpetajate ja spetsialistide kvalifikatsiooninõue tõstetakse alg- ja eelhariduse õppeprogrammis kõrghariduskraadini õpetajatele ja spetsialistidest töötajatele, kes õpetavad lapsi, kellele eelharidus on kohustuslik. Reform hõlmab ka meetmeid lasteaedade suutlikkuse suurendamiseks, nii et igal lapsel vanuses kolm aastat kuni kohustusliku hariduse omandamiseni lubatakse 1. septembriks 2025 osaleda eelhariduses. Eesmärk on pakkuda rajatistes vähemalt 9114 kohta, saavutades samas renoveeritud ruumides keskmiselt vähemalt 30 % primaarenergia säästu.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Reform 2: Laste ja õpilaste hariduslike erivajaduste mõiste määratlemine ning abikõlblike toetusmeetmete mudeli väljatöötamine hariduses ja hariduses, sealhulgas nende rahastamissüsteem. Reformiga muudetakse õpilaste hariduslike erivajaduste määratlust, määratledes uue määratluse lapse või õpilase kohta, kellel on raskusi juurdepääsul haridusele, haridusele ja õppimisele ning kes vajavad oma hariduspotentsiaali realiseerimiseks toetusmeetmete pakkumist ja kohaldamist. Luuakse vertikaalne toetusmudel, kehtestades kõigile lastele uued toetuskõlblikud toetusmeetmed. Reformi elluviimiseks antakse õpetajatele täienduskoolitusprogrammide kaudu õpetamis- ja metodoloogilised materjalid. Käesoleva reformi raames toimuvatel koolitustel ja muudes teavitustegevustes osaleb 10000 õpetajat ja spetsialisti.

Reform viiakse ellu 31. detsembriks 2025.

Reform 3: Reformida nõustamise ja ennetamise süsteemi ning tagada süstemaatiline andmete kogumine laste, õpilaste ja üliõpilaste vaimse tervise edendamise valdkonnas. Reformi eesmärk on viia äsja loodud nõustamis- ja ennetuskeskused koolidele lähemale. Muutes vastavaid õigusakte, pakuvad need keskused kutsealast tegevust, ilma et määratletaks praegu diskrimineerimist põhjustavat tervisealast halvemust. Nõuandesüsteemi muutmisega kaasnevad täiendavad toetusmeetmed, näiteks: muutus kutsealase tegevuse alusel loodud rahastamises.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. märtsiks 2023.

Reform 4: Koolist väljalangemise ennetamise vahendite rakendamine ja F-tüüpi õppeprogrammi kohandamine. Reform seisneb asjakohaste õigusnormide muutmises, mille eesmärk on suurendada noorte võimalusi saavutada kõrgem haridustase ilma põhihariduseta, nähes ette võimaluse omandada keskharidus teise taseme alumise astme kutsekoolides kahe- ja kolmeaastase kombineeritud programmi raames. Õigusaktide muudatustega optimeeritakse ka F-tüüpi õppeprogramme, laiendades keskkooli tulemuslikkuse kavade koostamise kohustust kutsekeskhariduse alumise astme valdkondadele. Seejärel kohandatakse F-tüüpi õppeprogrammide sisu tööturu pakkumise alusel. Eeldatakse, et vähemalt 30 % põhikutsekoolidest viib tööturu pakkumisega vastavusse 30. juuniks 2025.

Reformi rakendamine algab eeldatavasti 31. märtsiks 2023 ja viiakse lõpule 30. juuniks 2025.

Reform 5: Koolide segregatsiooni kaotamise edendamine Reformi peamine eesmärk on võtta kasutusele segregatsiooni õiguslik määratlus, mida eeldatavasti kohaldatakse Slovakkia igas koolis. Segregatsiooni kaotamiseks koolides töötatakse välja metoodilised suunised eri haridusvaldkonnas tegutsejatele (nt loojad, koolid ja koolirajatised, direktorid ja õpetajad) segregeeritud hariduse ennetamiseks ja kaotamiseks. Vastuvõetud metoodikat kohaldatakse igas koolis.

Reform viiakse ellu 31. detsembriks 2025.

Reform 6: Kompensatsioonimeetmed, et leevendada pandeemia mõju alg- ja keskkooliõpilaste haridusele. Reformiga luuakse õppeprogramm peamiselt õpilastele, kellel oli pandeemia ajal piiratud võimalused hariduses osalemiseks. Õppeprogrammi korraldavad osalevad õpilaste koolid ja see keskendub eelkõige nn peamiste haridusvaldkondade teemadele. Õpilaste valimine ja suhtlemine õpilaste seaduslike esindajatega on koolile määratud kohustused.

Selleks et tegeleda kaugõppe kursust käsitlevate põhjalike andmete puudumise probleemiga, esitab haridusministeerium üleskutse teha ulatuslikke pedagoogilisi uuringuid, et analüüsida pandeemia mõju haridusele ja selle mõju hariduspoliitikale.

Reformi rakendamine algab eeldatavasti 30. septembril 2021 ja viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.

Investeering 1: Tõkete kõrvaldamine koolihoonetes. Eesmärk on kõrvaldada 182 suure keskkooli koolis füüsilised, teabe- ja tehnoloogilised takistused, et võimaldada ebasoodsas olukorras olevatel lastel õppida meeldivas keskkonnas. Investeeringule eelneb: 1) keerukas analüüs, et kaardistada vajadused barieriseerimise järele ja koostada käsiraamat. Käsiraamatus määratakse kindlaks standardid, mille abil kõrvaldada tervise seisukohast ebasoodsas olukorras olevate laste, õpilaste ja üliõpilaste tegelikud vajadused ning järgida universaaldisaini põhimõtteid.

Investeeringu rakendamine algab eeldatavasti 31. märtsil 2022 ja viiakse lõpule 30. juuniks 2025.

A.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga vahe-eesmärgi ja eesmärgi kirjeldus ja selge määratlus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
1	6 – Kaasava hariduse kättesaadavus, arendamine ja kvaliteet – Reform 1:1. Tagada tingimused kohustusliku eelhariduse rakendamiseks viieaastastele lastele ning kehtestada seaduslik õigus saada kohta lasteaias või mõnes muus koolieelse hariduse pakkujas alates kolmandast eluaastast	Eesmärk	Viieaastastele lastele kohustusliku koolieelse hariduse õiguslike muudatuste sisseviimine ja seadusest tulenev õigus saada koht lasteaias või mõnes muus koolieelse hariduse pakkujas alates kolmandast eluaastast.	Seadus nr 596/2003, seadus nr 245/2008, seadus nr 138/2019, valitsuse Coll. muudatus, dekreedi nr 1/2020 muutmine parlamendi poolt.				2. kv	2023	Seaduse nr 596/2003 (riigihalduse kohta hariduses ja koolide omavalitsuses) asjakohased sätted suurendavad koolieelse hariduse rahastamise läbipaistvust enne uue normatiivse rahastamissüsteemi kehtestamist. Seadusega nr 245/2008 kehtestatakse üldine seaduslik õigus saada kohta lasteaias või mõnes muus koolieelse hariduse pakkujas vähemalt nelja-aastastele ja hiljem alates kolmeaastastele lastele. Õigusakt võetakse vastu 30. juuniks 2023 alates 1.1.2024 ja 1.1.2025 ning selles nähakse ette piisavad kohad lasteaias või muudes koolieelse hariduse pakkujates kõigile lastele alates 4. eluaastast (alates 09/2024) ja seejärel alates 3. eluaastast (alates 09/2025). Seaduse nr 138/2019 (pedagoogiliste ja kutseliste töötajate kohta) muudatusega ning dekreedi nr 1/2020 Coll. (õpetajate ja spetsialistide kvalifikatsiooninõuete kohta) muudatusega kehtestatakse tingimus, et lasteaedades või muudes koolieelse hariduse pakkujates töötavatel pedagoogilistel töötajatel peab olema alg- ja eelhariduse õppeprogrammis kõrgharidus, kui nad õpetavad lapsi, kellele eelharidus on kohustuslik. Lisaks kehtestatakse määrusega tingimus, et igal lasteaial või muul eelhariduse pakkujal peab olema vähemalt üks kõrgharidusega töötaja alushariduse ja eelhariduse õppeprogrammis, kes vastutab pedagoogilise kvaliteedi järelevalve eest. Muudatus võetakse vastu hiljemalt 30. juuniks 2023 ning kohaldamiskuupäev on 1.1.2029.
2	6 – Kaasava hariduse kättesaadavus, arendamine ja kvaliteet – Reform 1:1. Tagada tingimused kohustusliku eelhariduse rakendamiseks viieaastastele lastele ning kehtestada seaduslik õigus saada kohta lasteaias või mõnes muus koolieelse hariduse pakkujas alates kolmandast eluaastast	Siht	5-aastaste laste kooliskäimise määr koolieelsetes koolides		%	88	95	3. kv	2022	5-aastaste laste puhul on koolieelne haridus kohustuslik. Kooliseaduse muudatuse kohaselt saavad nad eelharidust:i) Slovakkia koolide ja koolide võrgustikku kuuluvas lasteaias/erilasteaias, ii) individuaalses hariduses, nt koduse seadusliku esindaja taotlusel, või iii) registreeritud eelhariduse pakkuja asutamisel.
3	6 – Kaasava hariduse kättesaadavus, arendamine ja kvaliteet – reform 1:1. Tagada tingimused alates 5-aastastele lastele kohustusliku eelhariduse rakendamiseks ja kehtestada seaduslik õigus saada kohta lasteaias või mõnes muus koolieelse hariduse pakkujas alates 3. eluaastast	Siht	Uute võimsuste arv		Number	0	9114	2. kv	2026	Lasteaedade täitumine loob tingimused, mis võimaldavad taotleda seaduslikku õigust koolieelsele haridusele lastele alates neljandast eluaastast kuni kolmeaastaste lasteni. Eesmärk (9114) on uute rajatiste hinnanguline arv. Renoveeritavad hooned aitavad kaasa rohepöördele, saavutades keskmiselt vähemalt 30 % primaarenergia säästust.
4	6 – Kaasava hariduse kättesaadavus, arendamine ja kvaliteet – reform 2: Laste ja õpilaste hariduslike erivajaduste mõiste määratlemine ning abikõlblike toetusmeetmete mudeli väljatöötamine hariduses ja hariduses, sealhulgas nende rahastamissüsteem	Eesmärk	Hariduslike erivajaduste mõiste ümbermääratlemist käsitleva seaduse vastuvõtmine ning õpetajatele, spetsialistidele ja koolijuhtidele kaasnevate metoodiliste materjalide koostamine.	Seaduse nr 245/2008 Coll. (seadus nr 597/2003 Coll.) muudatuse vastuvõtmine parlamendis; Valitsuse määruse nr 630/2008 muutmine ja valitsuse poolt metoodilise materjali vastuvõtmine tugimeetmete vertikaalse mudeli kohta, didaktiline ja metoodiline materjal slovaki keele õpetamiseks teise keelena ning toetuse kehtestamine eri emakeelega lastele hariduses				Q4	2022	Seaduse nr 245/2008 (hariduse kohta) muudatuses (koos eraldi uue dekreediga) ja seaduse nr 597/2003 (algkoolide, keskkoolide ja haridusasutuste rahastamise kohta) muudatuses määratletakse lapsed ja õpilased, kellel on takistusi haridusele juurdepääsul ja nende õigusel saada konkreetsete toetusmeetmete kaudu haridustoetust. Slovakkia valitsuse määrust nr 630/2008 kohandatakse, võttes koefitsientide abil normatiivse panuse arvutamisel arvesse erinevaid eripärasid. Reform nõuab kaasnevate metoodiliste materjalide ettevalmistamist. Samal ajal töötatakse eri keeleoskuse tasemete ja vanuserühmade jaoks välja metoodikalehed õpetajatele ja õpilastele mõeldud töölehed, mille eesmärk on arendada kooli õppekeelest erineva emakeelega laste ja õpilaste keeleoskust. Metodoloogilised ja didaktilised materjalid avaldatakse eraldi veebiportaalis ja need peavad olema kõigile asjaomastele haridusvaldkonna osalejatele vabalt kättesaadavad.
5	6 – Kaasava hariduse kättesaadavus, arendamine ja kvaliteet – reform 2: Laste ja õpilaste hariduslike erivajaduste mõiste määratlemine ning abikõlblike toetusmeetmete mudeli väljatöötamine hariduses ja hariduses, sealhulgas nende rahastamissüsteem	Eesmärk	Jõustub hariduslike erivajaduste mõiste ümbermääratlemine	Seaduse nr 245/2008 Coll., seaduse nr 597/2003 Coll. muudatuse jõustumine;				Q1	2023	Seaduse nr 245/2008 (hariduse kohta) muudatus (koos eraldi uue dekreediga) määratleb lapsed ja õpilased, kellel on takistusi haridusele juurdepääsul ja nende õigusel saada konkreetsete toetusmeetmete kaudu haridustoetust, jõustub 31. märtsiks 2023.
6	6 – Kaasava hariduse kättesaadavus, arendamine ja kvaliteet – reform 2: Laste ja õpilaste hariduslike erivajaduste mõiste määratlemine ning abikõlblike toetusmeetmete mudeli väljatöötamine hariduses ja hariduses, sealhulgas nende rahastamissüsteem	Siht	Koolitatud õpetajate ja spetsialistide arv		Number	0	10000	Q4	2025	10000 õpetajat ja spetsialiseerunud töötajat, kes on saanud väljaõppe kutsealase arengu, täiendõppe ja teavitustegevuse programmide raames, mille eesmärk on esitada uus abikõlblike haridusalaste toetusmeetmete mudel, selgitada välja laste ja õpilaste keeleoskuse tase ning pakkuda tuge lastele ja õpilastele, kellel on haridusele juurdepääsul keelebarjäär.
7	6 – kaasava hariduse kättesaadavus, arendamine ja kvaliteet – 3. reform: reformida nõustamis- ja ennetussüsteemi ning tagada süstemaatiline andmete kogumine laste, õpilaste ja üliõpilaste vaimse tervise edendamise valdkonnas	Eesmärk	Jõustub õigusakt, millega luuakse terviklik nõustamissüsteem	Seaduse nr 245/2008 Coll. muudatuse jõustumine, eraldi dekreedid, võimalikud muudatused ja valitsuse määrus nr 630/2008 Coll.				Q1	2023	Haridust ja koolitust käsitleva seaduse nr 245/2008 muudatusega (koos eraldi uue dekreediga) asendatakse praegune nõustamissüsteemi mõiste ühendatud süsteemiga, mis keskendub juurdepääsetavusele, keerukusele ning sisu- ja toimivusstandardite järgimisele. Terviklik nõustamis- ja ennetussüsteem koosneb vastloodud nõustamis- ja ennetuskeskustest (CPP), mis pakuvad kutsealast tegevust, ilma et keskendutaks sihtrühmadele vastavalt ebasoodsale tervislikule seisundile, nagu see on praegu, st nii, et nõustamis- ja ennetuskeskuse külastamise võimalust ei määrata kindlaks lapse tervistkahjustava olukorra alusel. Ametialane tegevus toimub tihedas koostöös koolide ja koolide tugirühmadega, sealhulgas valdkondadevahelise meeskonnaga. See loob tingimused lastele, õpilastele, üliõpilastele, seaduslikele esindajatele, institutsioonide esindajatele ja teistele kolleegidele intensiivseks, õigeaegseks ja kvaliteetseks toeks, abiks ja sekkumiseks. Rahastamise muutmine seisneb toetuse kindlaksmääramises kutsealase tegevuse alusel. Rahastamise muutmise kontekstis võib osutuda vajalikuks muuta ka valitsuse määrust nr 630/2008, millega nähakse ette koolidele ja haridusasutustele riigieelarvest eraldatavate vahendite jaotus.
8	6 – kaasava hariduse kättesaadavus, arendamine ja kvaliteet – reform 4: koolist väljalangemise ennetamise vahendite rakendamine ja F-tüüpi õppekavade kohandamine	Eesmärk	Selliste õigusaktide muudatuste jõustumine, mille eesmärk on: Võimaluse laiendamine keskhariduse ülemise astme hariduse omandamiseks kutsehariduse ülemise astme hariduse alumise astme kutsehariduses, et optimeerida tööturu vajadustele vastavaid NSOV-programme ja pakkuda õpilaste sihtrühma haridusvajadustele vastavaid NSOV-programme	Seaduse nr 245/2008, seaduse nr 61/2015 ja dekreedi nr 292/2019.Z. z. muudatuse jõustumine				Q1	2023	Haridust ja koolitust käsitleva seaduse nr 245/2008 (kooliseadus) muudatusega nähakse ette võimalus omandada teise taseme alumise astme kutseharidus (NSOV) kahe- ja kolmeaastase kombineeritud programmi raames (sõltuvalt aastast, mil õpilane lõpetas algkooli) komiteemenetluse eksami abil. Eesmärk on kõrvaldada haridussüsteemist nii-öelda lõpp-punktid ja võimaldada NOV-õpilastel lõpetada teise taseme alumise astme haridus ühe tõhusama programmi raames. Süsteem hõlmab rohkem haavatavaid rühmi. Hariduspakkumist kohandatakse tööturu vajadustele. Kutseharidust ja -õpet käsitleva seaduse nr 61/2015 muudatusega laiendatakse keskkooli tulemuslikkuse kavade koostamise kohustust kutsekeskhariduse alumisele astmele. Muudetakse dekreeti nr 292/2019, millega kehtestatakse F-tüüpi õppeprogrammi tulemuslikkuse kavandamise süsteem, määrates kindlaks konkreetsed kriteeriumid. Nende puhul võetakse arvesse F-tüüpi õppeprogrammi eripära, näiteks kriteeriume kooli tasandil (hüvitised, kooliskäimine, algkooli lõpetamise määr) ja ametiühingu tasandil – F-kategooria lõpetanute tööturutulemusi.
9	6 – kaasava hariduse kättesaadavus, arendamine ja kvaliteet – reform 4: koolist väljalangemise ennetamise vahendite rakendamine ja F-tüüpi õppekavade kohandamine	Siht	Kutsekeskhariduse ülemise astme programmide osakaal, mis on optimeeritud vastavalt tööturu vajadustele		%	0	30	2. kv	2025	Optimeerimine põhineb F-tüüpi uuringuprogrammi tulemuslikkuse kavandamise protsessi tulemustel, mis toimivad klassikalise tulemuslikkuse kavaga võrreldes erirežiimi alusel. Seejärel tuleb F-tüüpi õppeprogrammi sisu tööturu pakkumise alusel kohandada või hinnata ja võimaluse korral haridussüsteemist kõrvaldada.
10	6 – kaasava hariduse kättesaadavus, arendamine ja kvaliteet – reform 5: Koolide segregatsiooni kaotamise toetamine	Eesmärk	Õigusaktide muudatuste vastuvõtmine, millega lisatakse õigusaktis koolide määratlus ja töötatakse välja segregatsiooni kaotamise rakendamise metoodiline materjal	Seaduse nr 245/2008 või seaduse nr 365/2004 muudatuse vastuvõtmine parlamendis ning metoodilise materjali loomine ja heakskiitmine haridusministeeriumi poolt				3. kv	2023	Õigusaktide muudatused puudutavad diskrimineerimisvastast seadust (nr 365/2004 Coll.) või kooliseadust (nr 245/2008 Coll.) ning muid koolide rahastamise ja haldamisega seotud õigusakte. Segregatsiooni määratlus määrab selgelt kindlaks, milliseid tegusid ja tegevusetust peetakse segregatsiooniks, et vältida erinevaid tõlgendusi. Metoodilistes materjalides antakse juhiseid eri haridusvaldkonnas tegutsejatele (loojad, koolid ja koolirajatised, direktorid ja õpetajad) tegelikult eraldatud hariduse ennetamiseks ja kaotamiseks.
11	6 – kaasava hariduse kättesaadavus, arendamine ja kvaliteet – reform 5: Koolide segregatsiooni kaotamise toetamine	Eesmärk	Koolides toimuva segregatsiooni õigusliku määratluse jõustumine	Seaduse nr 245/2008 või seaduse nr 365/2004 muudatuse jõustumine				3. kv	2025	Õigusakt jõustub 1.9.2025.
12	6 – kaasava hariduse kättesaadavus, arendamine ja kvaliteet – reform 5: Koolide segregatsiooni kaotamise toetamine	Siht	Nende koolide osakaal, kes kohaldavad segregatsiooni kaotamise standardeid, lähtudes vastuvõetud metoodikast		%	0	100	Q4	2025	Metoodika põhineb heakskiidetud seadusel, mis jõustus 2025. aasta kolmandas kvartalis.
13	6 – kaasava hariduse kättesaadavus, arendamine ja kvaliteet – reform 6: kompensatoorsed meetmed pandeemia mõju leevendamiseks alg- ja keskkooliõpilastele	Siht	Õppeprogrammides osalevate koolide arv		Number	0	450	Q4	2022	450 kooli korraldavad õppeprogramme. Selle arvu koolideni jõudes toetatakse 12000 õpilast õppeprogrammidega. Esmajärjekorras on õppeprogrammid suunatud nendele õpilastele, kes ei suutnud 2019/2020. ja 2020/2021. õppeaastatel koolihariduse katkemise ajal hariduses täiel määral osaleda. Õpe toimub individuaalselt või rühmana ning lisaks tavapärastele õppetundidele. Selles keskendutakse eelkõige niinimetatud „peamiste haridusvaldkondade“ õppeainetele.
14	6 – kaasava hariduse kättesaadavus, arendamine ja kvaliteet – investeeringud 1: Koolihoonete takistuste kõrvaldamine	Eesmärk	Debarrierisatsiooni standardi määratluse sisseviimine, debarrieria loomine õppejuhend ja koolivajaduste kaardistamine kõigil haridustasanditel	Haridusministeeriumi heakskiit tõkestusstandarditele, debarrieriseerimisjuhendile ja vajaduste kaardistamise tulemuste avaldamisele siseministeeriumi veebisaidil				Q1	2022	Käsiraamatus määratletakse takistuste kõrvaldamise standardid, et rahuldada tervist kahjustavate laste, õpilaste ja üliõpilaste tegelikke vajadusi ning järgida universaaldisaini põhimõtteid. See põhineb terviklikul lähenemisviisil, mis tagab täieliku osalemise koolielus (st selliste standardite kindlaksmääramine, mis loovad kaasava ruumi kogu koolis ja ei keskendu üksnes suurimate takistuste kõrvaldamisele, nt kooliskäimisel). Lisaks ruumistandarditele (nt ehitustööde tehniline kirjeldus) määratakse käsiraamatus kindlaks ka koolihoonete takistuste kõrvaldamise standardid (nt kooli koostöö ekspertide ja kogukonnaga). Haridusministeerium koostab koos Brno kaasava hariduse uurimisinstituudiga analüüsi takistuse kõrvaldamise olukorra kohta koolides seoses kehtestatud standarditega ning seab selle põhjal esikohale üksikud koolid tõkete kõrvaldamiseks.
15	6 – kaasava hariduse kättesaadavus, arendamine ja kvaliteet – investeering 1: koolihoonete tõkete kõrvaldamine	Siht	Suuremate keskkoolide arhitektuuribarjääride kõrvaldamine		Number	0	182	2. kv	2025	Kvantitatiivse näitajaga määratakse kindlaks väljajäetud suuremate keskkoolide arv.
16	6 – Kaasava hariduse kättesaadavus, arendamine ja kvaliteet – Reform 1:1. Tagada tingimused kohustusliku eelhariduse rakendamiseks viieaastastele lastele ning kehtestada seaduslik õigus saada kohta lasteaias või mõnes muus koolieelse hariduse pakkujas alates kolmandast eluaastast	Eesmärk	Jõustub uus eelhariduse normatiivne rahastamissüsteem, mis põhineb lasteaedade standardiseeritud tegelikel iga-aastastel personali- ja tegevuskuludel, samuti nelja-aastaste laste koolilkäimise määra saavutamisel.	Seaduse nr 597/2003, seaduse nr 596/2003 ja seaduse 564/2004 Coll vastuvõtmine parlamendi poolt, valitsuse määruse nr 668/2004 (seadustekogu) ja valitsuse määruse nr 630/2008 (seadustekogu) muutmine.				Q1	2025	Muudetakse seaduse 597/2003 Coll. (põhikoolide, keskkoolide ja koolirajatiste rahastamise kohta), seaduse nr 596/2003 Coll. (riigihalduse kohta hariduses ja koolide omavalitsuses) asjakohaseid sätteid, seadust 564/2004 Coll. kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tulumaksutulude eelarvestamise kohta, valitsuse määruses nr 668/2004 esitatud valemi läbivaatamist ning valitsuse määruse nr 630/2008 muutmist. Selleks et tagada stabiilsus, vastupidavus ja haridusele eraldatud vahendite eraldamine, luuakse diferentseeritud ja läbipaistev eelhariduse rahastamise süsteem. Õigusakt võetakse vastu 30. juuniks 2024 ja see jõustub 1.1.2025. 30. septembriks 2024 peab koolieelses hariduses osalevate 4-aastaste laste määr olema vähemalt 82 %. See hõlmab eelharidust: I) Slovakkia koolide võrgustikku kuuluvas lasteaias/erilasteaias, ii) individuaalses hariduses, nt koduse seadusliku esindaja taotlusel, või iii) registreeritud eelhariduse pakkuja asutamisel.

KOMPONENT 7: HARIDUS 21. CENTURY JAOKS

Slovakkia taaste- ja vastupidavuskava selle osaga viiakse sisse algkoolide (ISCED 1, ISCED 2) õppekava reform, millega luuakse mitmeaastaste tsüklitena korraldatud uus õppesisu. Eesmärk on arendada õpilaste kriitilist mõtlemist ja pehmeid oskusi probleemide lahendamiseks, teabe käsitlemiseks, meeskonnatööks, narratiiviks ja küsimuste esitamiseks, initsiatiivi ja vastutuse võtmiseks, isiklike projektide loomiseks ja rakendamiseks. See nõuab õpikute pakkumist, mis on vajalikud praeguse olukorra uuendamiseks ja õpetajate oskuste muutmiseks, et neid muudatusi igapäevases praktikas rakendada. Samal ajal parandab see komponent õpetajate ja professionaalsete töötajate oskuste kvaliteeti ning motiveerib neid elukestvaks kutsealaseks arenguks. Samuti keskendutakse kaasavale haridusele ja digioskuste omandamisele.

Komponent hõlmab kahte reformi ja kahte investeeringut.

Rahastamisvahend aitab täita Slovakkiale esitatud riigipõhist soovitust, milles käsitletakse vajadust tugevdada digioskusi ja tagada võrdne juurdepääs kvaliteetsele haridusele. (Riigipõhine soovitus 2/2020). Parandada hariduse kvaliteeti ja kaasavust kõigil tasanditel ning edendada oskusi (riigipõhine soovitus 2/2019).

A.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1: Hariduse sisu ja vormi reform (õppekava ja õpikute reform). Reformi eesmärk on luua uued õppekavad. Valmisteabe edastamise asemel loovad õpetajad olukorrad, kus õpilased saavad teavet tõlgendada vastuolus tegeliku eluga. Reform algab (vabatahtlikult) alg- ja keskhariduse alumise astme õppekavade kasutuselevõtuga alates 2023. õppeaastast ning lõpeb kohustusega võtta 2026. aastal kõigis algkoolides vastu uus õppekava.

Reformi rakendamist toetatakse 40 piirkondliku keskuse loomisega, mis toetavad koole mentorlus-, nõustamis- ja konsultatsioonitegevuses. Keskused võivad koosneda õpetajatest, koolidirektoritest, täiskasvanuhariduse spetsialistidest, kolmanda sektori ekspertidest ja piirkonna õpetajaid ettevalmistavate teaduskondade ekspertidest.

Reform nõuab uute õpikute pakkumist. Õpikute ettevalmistamist toetatakse ekspertide töö kaudu. Kutse- ja hariduskvaliteedil põhinevate õpikute heakskiitmine tagatakse haridusministeeriumi antava ühtse klausliga. Kehtestatakse ranged ja läbipaistvad vastastikuse hindamise kriteeriumid. Koolid saavad toetust õpikute ostmiseks vastavalt oma eelistustele ja nõuetele ministeeriumi kinnitatud õpikute nimekirjast.

Reformiga nähakse ette e-testi 2.0 e-testimise platvormi loomine, mis muudab haridusprotsessi digiteerimise tõhusamaks ja võimaldab seega õpilaste keskset testimist. Reformi mõõdetav mõju võib olla keskkooli lõpueksam, mis viiakse igas koolis läbi internetis 31. detsembriks 2025.

Reformi viimane vahe-eesmärk viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Reform 2: Õpetajate ettevalmistamine ja arendamine uueks õppesisuks ja õppevormideks (kõrghariduskoolituse muutmine) ning õpetajate kutsealase arengu tugevdamine. Reformi eesmärk on parandada õpetajate ja professionaalsete töötajate oskuste kvaliteeti ning motiveerida neid elukestvaks kutsealaseks arenguks. Õpetaja oskuste parandamiseks kehtestatakse rahaline toetus. Keskendutakse uutele õppekavadele, kaasavale haridusele ja digioskuste omandamisele. 2023. aasta lõpuks peab vähemalt 55 % pedagoogilistest ja professionaalsetest töötajatest olema koolitatud. Vastavate seadusandlike muudatustega reguleeritakse õpetajate pädevust ja valikut.

Ülikoolidele nähakse ette toetusprogramm, et toetada uute õppekavade väljatöötamist. See hõlmab selliste programmide muutmise rahastamist, millega toetatakse kaasava hariduse kasutuselevõttu, slovaki keelest erineva emakeelega õpilaste haridust ja digipädevuste arendamist õpetajaõpilaste seas.

Reform viiakse ellu 31. detsembriks 2025.

Investeering 1: Digitaristu koolides. Selle investeeringu eesmärk on suurendada täielikult digiõppesse sisenevate koolide osakaalu 30 %-lt vähemalt 90 %-le (vastavalt kindlaksmääratud IKT standarditele, mis põhinevad kõrgelt varustatud ja ühendatud klassiruumil (HECC)). Selleks et tagada koolidele digiseadmete ostmisel läbipaistvus ja kulutõhusus, koordineeritakse hankeid keskselt. Investeeringuga nähakse ette digiseadmete olelusringi maksimeerimine, et vähendada negatiivset keskkonnamõju. Investeeringud on jagatud peamisteks valdkondadeks:

·kaasamine: investeering hõlmab ebasoodsas olukorras olevatele õpilastele antava tasandustoetuse tarkvara või riistvara.

·digiüleminekuks vajalikud oskused: Investeering katab ühe IT-klassi ruumi proportsionaalselt 300 õpilasega.

Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering 2: Koolitaristu väljaehitamine. Investeeringu eesmärk on likvideerida Slovakkias 35 kahes vahetuses kooli, mis võib aidata kaasa ebasoodsa taustaga õpilaste paremale integratsioonile. Investeeringud võivad seisneda olemasoleva suutlikkuse suurendamises, renoveerimises ja uute tingimuste loomises 35 koolis, mis praegu tegelevad kahe vahetusega. Hoone renoveerimisel tuleb saavutada keskmiselt vähemalt 30 % primaarenergia sääst.

Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

A.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga vahe-eesmärgi ja eesmärgi kirjeldus ja selge määratlus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
1	7 – Haridus 21. sajandil – reform 1: Hariduse sisu ja vormi reform – Kurriline ja õpikute reform	Eesmärk	Uus õppekava kõigile algkoolidele, mis korraldatakse mitmeaastastes haridustsüklites	Haridusminister kiidab heaks uue riikliku alghariduse programmi.				Q1	2023	Algkoolide (ISCED 1 ja ISCED 2) integreeritud õppekava rakendatakse tsüklite jooksul. Tsüklites määratakse kindlaks õppe põhieesmärgid valdkondade jaoks, mitte üksikasjalik sisu, luues seeläbi paindlikkuse õppekavade väljatöötamiseks kooli tasandil. Rakendusetapp algab 2023. aasta septembris koos kohustusega viia kõik algkoolid üle uude õppekavasse 09/2026.
2	7 – Haridus 21. sajandil – reform 1: Hariduse sisu ja vormi reform – Kurriline ja õpikute reform	Siht	Piirkondlike tugikeskuste võrgustiku loomine		Number	0	40	3. kv	2024	Piirkondlikud õppekavade haldamise keskused ja koolide toetamine muudatuste elluviimisel töötatakse välja piirkondlikul tasandil mentorlus-, nõustamis- ja konsultatsioonitegevuse kaudu. Kokku on 40 keskust (üks keskus kahes maakonnas), mis koosneb õpetajatest, koolidirektoritest, muudest noorte- ja täiskasvanuhariduse spetsialistidest, kolmanda sektori ekspertidest ja piirkonna õpetajaid ette valmistavate teaduskondade ekspertidest.
3	7 – Haridus 21. sajandil – reform 1: Hariduse sisu ja vormi reform – Kurriline ja õpikute reform	Siht	Algkoolid, mis rakendavad uut õppekava (protsentides)		%	0	30	Q4	2025	Vähemalt 30 % uut õppekava rakendavatest riiklikest algkoolidest
4	7 – Haridus 21. sajandil – reform 1: Hariduse sisu ja vormi reform – Kurriline ja õpikute reform	Siht	Võetakse kasutusele veebipõhine küpsusaste (lõppeksam keskkooli lõpetajatele)		%	23	100	Q4	2025	Matura osakaal (lõppeksam keskkooli lõpetanutele) Internetis.
5	7 – Haridus 21. sajandil – reform 2: Õpetajate ettevalmistamine ja arendamine uueks õppesisuks ja õppevormiks	Eesmärk	Jõustada seadusandlikud muudatused, et parandada õpetajate ja professionaalsete töötajate oskuste kvaliteeti ning motiveerida neid elukestvaks kutsealaseks arenguks	Jõustub seaduse nr 138/2019 (pedagoogiliste ja kutseliste töötajate kohta) muudatused, seadus nr 597/2003 Coll., seadus nr 131/2002 kõrghariduse kohta; ning Slovaki Vabariigi haridus-, teadus-, teadus- ja spordiministeeriumi dekreedid nr 244/2019 ja nr 1/2020, mis käsitlevad Slovaki Vabariigi õppeliitude süsteemi.				Q1	2023	Seadusandlikud muudatused toovad kaasa: ·Tulevaste õpetajate ettevalmistamise uute õppekavade tutvustamine; ·Toetus, et motiveerida õpetajaid ja kutsetöötajaid jätkama elukestvat kutsealast arengut; · Atesteerimis-, funktsionaalse ja kvalifikatsioonialase hariduse pakkujate pädevuse ja valiku reguleerimine haridussektoris. ·kutsealase arengu koolitusprogrammide akrediteerimise uus mudel.
6	7 – Haridus 21. sajandil – reform 2: Õpetajate ettevalmistamine ja arendamine uueks õppesisuks ja õppevormiks	Siht	Koolitatud pedagoogiliste ja professionaalsete töötajate osakaal, eelkõige uue õppekava ettevalmistamise, kaasava hariduse ja digioskuste alal		%	0	55	Q4	2023	31. detsembriks 2023 peab vähemalt 55 % koolide pedagoogilistest ja professionaalsetest töötajatest olema koolitatud.
7	7 – Haridus 21. sajandil – Investeeringud 1: Digitaristu koolides	Siht	Algtaseme digiseadmetega koolide osakaalu suurenemine		%	30	90	Q4	2025
8	7 – Haridus 21. sajandil – investeering 2: Koolitaristu väljaehitamine	Siht	Topeltvahetusega koolide kaotamine		Number	0	35	2. kv	2026	Eesmärk on kaotada kahe vahetusega operatsioon 35 koolis. Esitatakse eraldi üleskutse kahe vahetusega koolidele uute ruumide ehitamiseks või selliste ruumide rekonstrueerimiseks, mis ei sobi õpilaste teenindamiseks. Renoveeritavad hooned aitavad kaasa rohepöördele, saavutades keskmiselt vähemalt 30 % primaarenergia säästust, mida jälgitakse energiasäästu sertifikaatide abil.

KOMPONENT 8: Slovakkia ülikoolide tulemuslikkuse parandamine

Slovakkia taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi peamine eesmärk on parandada Slovakkia kõrgharidusasutuste tegevuse kvaliteeti. Kutsealaste bakalaureuseõppeprogrammide rahastamise uus vorm võetakse kasutusele, et viia õppeprogrammid paremini vastavusse tööturu vajadustega. Teaduse kvaliteedi parandamiseks kehtestatakse süsteemne tulemuslikkuse hindamine, mis toetab uut akrediteerimissüsteemi. Rahastamisvahendiga tõhustatakse ülikoolide juhtimise reformi, andes rektorile ja juhatusele rohkem volitusi ning luues kava, mis stimuleerib kõrgkoolide ühinemist, et vähendada halduskulusid ja luua positiivne mõju teadmiste levitamisele üksuste vahel.

Komponent hõlmab viit reformi ja ühte investeeringut.

Rahastamisvahend aitab kaasa viimase kahe aasta jooksul Slovakkiale esitatud riigipõhiste soovituste täitmisele, milles käsitletakse vajadust parandada hariduse kvaliteeti ja kaasavust kõigil tasanditel ning edendada oskusi. (Riigipõhine soovitus 2/2019) ning tagada võrdne juurdepääs kvaliteetsele haridusele. (Riigipõhine soovitus 2/2020).

On olemas tugev seos teiste komponentidega, eelkõige nendega, mis on seotud teadusuuringute ja innovatsiooniga (komponendid 9 ja 17), ümberõppega ja tööturu vajaduste rahuldamisega (komponent nr 10).

A.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1: Ülikoolide rahastamise muutmine tulemuslepingute kasutuselevõtu kaudu. Õigussüsteemi lisatakse uus vahend – tulemuslepingud –, et toetada ülikoolide profiilianalüüsi ja mitmekesistamist, lähtudes nende konkreetsetest tugevatest külgedest ja arengupotentsiaalist. Täitmislepingud allkirjastab Slovaki Vabariigi haridus-, teadus-, teadus- ja spordiministeerium (MŠVVaŠ SR) avalik-õiguslike ülikoolidega. Ülikoolidega sõlmitud lepingu alusel seatakse eesmärgid, mida jälgitakse U-Multiranki lähenemisviisi abil (ühtne metoodika tulemuslikkuse hindamiseks) ning mis põhinevad ülikoolide ja riikide vajaduste valdkonna pikaajalisel eesmärgil.

Reformi rakendamine algab eeldatavasti 31. detsembril 2022 ja viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.

Reform 2: Korrapärase teadusliku toimivuse hindamise süsteemi kasutuselevõtmine. Reformi eesmärk on kehtestada ülikoolide teadustulemuste perioodilise hindamise süsteem. Ministeerium valmistab koostöös sidusrühmadega ette teadusliku tulemuslikkuse hindamise metoodika ja lisab selle õigussüsteemi. Tulemuslikkuse hindamise korraldab ministeerium kas otse või sõltumatu institutsiooni kaudu, et hindamine põhineks sõltumatuse ja läbipaistvuse põhimõtetel. Hindamiskomisjon koosneb kodumaistest ja välismaistest tippteadlastest. Hindamine põhineb välismaalt pärit kvaliteetsetel hindamissüsteemidel, mille peamine inspiratsiooniks on Briti teadusuuringute tipptaseme raamistik, ning kasutatakse konkreetseid parameetrite seadistusi, mis on kohandatud Slovakkia institutsioonide olukorrale, et hinnata valdkonna väljundite kvaliteeti.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2022.

Reform 3: Uus lähenemisviis kõrghariduse akrediteerimisele. Reformi eesmärk on kehtestada õppekavade akrediteerimise uued standardid ja kriteeriumid, millega karmistatakse õppeprogrammide tagamise ja läbiviimise tingimusi, parandatakse nende kvaliteeti ja võetakse kasutusele pikaajalised kvaliteedi järelevalveprotsessid. Uue süsteemiga nõutakse, et ülikoolid kaasaksid üliõpilased, välised sidusrühmad (eelkõige tööandjad) õppekavade kavandamisse, jälgimisse ja kohandamisse ning et ülikoolid jälgiksid tähelepanelikult üliõpilaste arengut ja vajadusi, kõrgkooli lõpetanute kasutuselevõttu ja üliõpilaste üldist rahulolu. Slovakkia Kõrghariduse Akrediteerimisametil (SAAVŠ) on väline järelevalve käesolevate eeskirjade rakendamise üle. SAAVŠ kasutab ülikooliprogrammide hindamisel ka välishindajaid ja praktikuid. Eeldatakse, et vähemalt 90 % ülikoolidest kontrollib asutusesiseste kvaliteedisüsteemide ja õppekavade vastavust akrediteerimisstandarditele.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2022.

Reform 4: Ülikoolide juhtimise reform. Kõrgharidusseaduse muutmise kaudu toimuv reform suurendab rektorite ja direktorite nõukogu volitusi, et see kajastaks paremini vastutust ja võimaldaks kõrgharidusasutuses suuremat paindlikkust. Reformiga kaotatakse ka õppejõudude ja professorite ametisse nimetamise piirangud (praegune nõue täiendava rehabilitatsiooni- või avamenetluse ning lektori ja professori kraadide kohta), edendades seeläbi akadeemilise keskkonna avatust nii kutselistele kui ka välismaistele kandidaatidele. Ülikooli juhtivate ametikohtade (rektor, teaduskonnast lahkumine) värbamine peab olema professionaalne ja toimuma avalike konkursside või avalike kuulamiste vormis. Lisaks peavad eksperdid saama osaleda avalikel koosseisulistel konkurssidel. Kõrgharidusseadusega kaotatakse tingimus, et professori ja lektori ametikohal töötavatel töötajatel peab olema teaduslik/pedagoogiline kraad.

Reform viiakse ellu 31. detsembriks 2021.

Reform 5: Tipptasemel haridus- ja teadussuutlikkuse koondamine. Reformi eesmärk on edendada ülikoolide tihedamat koostööd. Slovakkias on üle 30 ülikooli, millel on killustatud teadussuutlikkus ja ebapiisav koostöö ettevõtjatega. Slovaki Vabariigi haridus-, teadus-, teadus- ja spordiministeerium (MŠVVaŠ SR) kiidab heaks kahe suure kõrgharidusasutuse ja seejärel järgmise ülikoolide rühma tegevuskava. Esitatakse konkreetne tegevuskava kolmanda konsortsiumi loomiseks.

Reformi rakendamine algab eeldatavasti 31. detsembril 2021 ja viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering 1: Investeerimistoetus ülikoolide strateegiliseks arendamiseks.

Investeeringud toetavad eelkõige reformi 5, mis on suunatud ülikoolide tipptaseme potentsiaali ühendamisele. Investeeringuid võib suunata kahe erineva kava kaudu. Esimene projekt, millega toetatakse teadus-, haridus- ja majutustaristu arendamise projekte, millel on tipptasemel teadusuuringute jaoks suur lisaväärtus, näiteks: olemasolevate või uute kohtade ajakohastamine tipptasemel teadusuuringute ja doktoriõppe koondamiseks, sealhulgas välisriikide teadlastele, olemasolevate või uute praktilise õpetamise ruumide ajakohastamine kutselistel bakalaureusekursustel, takistuste kõrvaldamine ja digiteerimine. Teise kavaga toetatakse heakskiidetud tegevuskaval põhinevat projektijuhtimist. Investeeringute ulatus määratakse kindlaks ülikooliüksuste kokkuviimisega seotud kavas.

Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

A.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga vahe-eesmärgi ja eesmärgi kirjeldus ja selge määratlus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
1	8 – Slovakkia kõrgharidusasutuste tegevuse parandamine – reform 1: Muudatus ülikoolide rahastamises, sealhulgas tulemuslepingute kasutuselevõtt	Eesmärk	Täitmislepingute kehtestamine	Slovaki Vabariigi haridus-, teadus-, teadus- ja spordiministeeriumi (MŠVVaŠ SR) üldlepingu sõlmimine ülikoolidega				Q4	2022	Tulemuslepingutega toetatakse ülikoolide profiilianalüüsi ja mitmekesistamist, lähtudes nende tugevatest külgedest, arengupotentsiaalist, õppekavade arvu vähendamisest ja ressursside koondamisest. Muu hulgas on eesmärk suurendada kutsesuunitlusega bakalaureuseõppe programmide osakaalu riikliku kõrghariduse valdkonnas 4 %-lt 10 %-le kuni 2025. aasta neljanda kvartalini.
2	8 – Slovakkia kõrgharidusasutuste tegevuse parandamine – reform 1: Muudatus ülikoolide rahastamises, sealhulgas tulemuslepingute kasutuselevõtt	Siht	Avalik-õiguslike ülikoolidega sõlmitud täitmislepingud (protsentides)	Ei kohaldata	%	0	90	Q4	2023	Vähemalt 90 % sõlmitud täitmislepingutest.
3	8 – Slovakkia kõrgharidusasutuste tegevuse parandamine – reform 2: Teadustulemuste perioodilise hindamise süsteemi kasutuselevõtmine	Eesmärk	Seadusega nr 172/2005 kehtestatud teadustulemuste perioodilise hindamise süsteemi määratlemine	Seaduse nr 172/2005 (teaduslike tulemuste hindamise ja teadusliku tulemuslikkuse perioodilise hindamise metoodika kohta) jõustumine				Q1	2022	Ülikoolide teadustulemuste perioodilise hindamise süsteem, milles osalevad rahvusvahelised hindajad, luuakse selleks, et tagada ülikoolide mitmekesistamine seoses nende teadustulemuste kvaliteediga üksikutes valdkondades ja tipptasemel uurimisrühmade kindlaksmääramine üksikutes ülikoolides. Seega on hindamine kõigile sobiv ülikoolide, aga ka teiste teadusasutuste jaoks (SAV, muud mitteärilised ja eraõiguslikud teadusasutused).
4	8 – Slovakkia kõrgharidusasutuste tegevuse parandamine – reform 2: Teadustulemuste perioodilise hindamise süsteemi kasutuselevõtmine	Siht	Läbiviidud hindamiste arv		Number	0	20	Q4	2022	Eesmärk hõlmab kõiki avalik-õiguslikke ülikoole.
5	8 – Slovakkia kõrgharidusasutuste tegevuse parandamine – reform 3:Uus lähenemisviis kõrghariduse akrediteerimisele	Siht	Ülikoolide protsent, et kontrollida asutusesiseste kvaliteedisüsteemide ja õppeprogrammide vastavust standarditele		%	0	90	Q4	2022	Vähemalt 90 % ülikoolidest on taotlenud, et kontrollitaks nende sisemiste kvaliteedisüsteemide ja õppekavade vastavust uutele akrediteerimisstandarditele. Uute akrediteerimisstandarditega karmistatakse õppeprogrammide tagamise ja läbiviimise standardeid ja tingimusi. Akrediteerimiseks ning üliõpilaskeskse kvaliteetse haridussüsteemi rakendamiseks on vaja viit kvaliteetse teadusväljundiga akadeemikut. Välishindajad kaasatakse korrapäraselt ka hariduse kvaliteedi akrediteerimisstandarditele vastavuse hindamisse. Rangemad eeskirjad toovad kaasa õppeprogrammide arvu vähenemise, mitmekesistamise ja profiilide koostamise ning üliõpilaste suurema suunitluse, kuna ülikoolid keskenduvad programmidele, kus nad võivad pakkuda hariduse kõrgeimat kvaliteeti.
6	8 – Slovakkia kõrgharidusasutuste tegevuse parandamine – reform 4: ülikoolide juhtimise reform	Eesmärk	Kõrgharidusasutuste juhtimissüsteemi reform	Kõrgharidust käsitleva seaduse nr 131/2002 muudatuse jõustumine;				Q4	2021	Kõrgharidust käsitleva seaduse nr 131/2002 muudatusega reformitakse ülikoolide juhtimissüsteemi. Kõrgharidusseaduse muudatus tugevdab rektori ja direktorite nõukogu pädevust, mille koosseisu reformitakse, rektori valimise meetodit muudetakse, avatakse funktsionaalsete ametikohtade mehhanism ning lihtsustatakse akadeemiliste ringkondade sisemise korralduse nõudeid, tagades koolide sõltumatuse ja teadusvabaduse. Direktorite nõukogu pädevuse tugevdamisel käsitletakse ülikooli strateegilise juhtimise küsimusi ning riikide esindajate osalemist piiratakse nii, et keskvalitsus ei saaks direktorite nõukogu üle kontrolli võtta. Akadeemilist vabadust mingil viisil ei mõjutata.
7	8 – Slovakkia kõrgharidusasutuste tegevuse parandamine – reform 5: Suure haridus- ja teadussuutlikkuse koondamine	Eesmärk	Alustada ülikoolide koondamist suuremateks üksusteks	Slovaki Vabariigi haridus-, teadus-, teadus- ja spordiministeeriumi (MŠVVaŠ SR) poolt heaks kiidetud tegevuskava, mis hõlmab vähemalt kahte ülikooliüksust.				Q4	2021	Vähemalt kahe ülikooliüksuse jaoks heaks kiidetud kombineeritud teekaart. Tegevuskavaga töötatakse välja ajakava ja erinevad sammud, mis viivad kõrgharidusasutuste ühendamiseni. Segarahastamisprotsessi toetatakse taastefondi investeeringutega, samuti tulemuslepingutega, mis tulenevad otsestest tehingukuludest (näiteks IT-süsteemide ühtlustamine), samuti selleks, et luua uusi taristuvõimekusi (nt dubleerimise kõrvaldamine ja asjaomaste asukohtade ühendamine ei tohi lihtsalt olla võimeline töökohti ümber paigutama ning tuleb luua uusi võimeid).
8	8 – Slovakkia kõrgharidusasutuste tegevuse parandamine – reform 5: Suure haridus- ja teadussuutlikkuse koondamine	Eesmärk	Ülikoolide kokkuviimise protsessi lõpuleviimine konsortsiumide kaudu	Lõpule viidud ametlik ühendusprotsess vähemalt kahe konsortsiumi puhul ja konkreetne tegevuskava, mis viib kolmanda konsortsiumi õiguslikult siduva asutamiseni.				2. kv	2026	Ametlik ühendusprotsess vähemalt kahe konsortsiumi puhul, mis on kinnitatud iga konsortsiumi uue põhikirjaga, ja konkreetse tegevuskava koostamine, mille tulemusel luuakse õiguslikult siduv kolmas konsortsium. Põhikiri hõlmab iga konsortsiumi kohta järgmisi kriteeriume: ·sisemiste kvaliteedisüsteemide ühtlustamine ühiselt määratletud menetluste ja valdkondade alusel; ·vähemalt viie ühise õppeprogrammi loomine, kui vähemalt üks on asutatud õppevaldkonnas, kus ühel või mitmel ühist programmi pakkuval ülikoolil on teadusliku tulemuslikkuse hindamise süsteemis keskmisest paremad tulemused. ·paindlike õppeviiside kasutuselevõtmine, et üliõpilased saaksid osaleda kursustel igas konsortsiumi ülikoolis. ·teadusüksused viiakse kokku, et viia ellu ühiseid teadusprojekte ja nende tulemusel tööle asunud asutus(ed). ·ruumide ja ainepõhiste klassiruumide jagamine ning neid omavate ülikoolide puhul laborid; ·raamatukogude, kirjastus- ja IT-süsteemide integreerimine.
9	8 – Slovakkia kõrgharidusasutuste töötulemuste parandamine – Investeering1: ülikoolide strateegilise arengu toetamine	Eesmärk	Vähemalt kaks projektikonkurssi viidi lõpule ülikoolide strateegilise arengu toetamiseks	Lepingute sõlmimine konkursikutsete alusel				3. kv	2023	2 üleskutses toetada reformis 5 kirjeldatud ülikoolide strateegilist arengut nähakse ette: a) ülikoolide arendamise allprogrammiga toetatakse infrastruktuuriprojekte teadus-, haridus- ja majutustaristu arendamiseks, millel on tipptasemel teadusuuringute ja rahvusvahelistumise jaoks suur lisaväärtus: näiteks olemasolevate või uute ruumide ajakohastamine tipptasemel teadusuuringute ja doktoriõppe koondamiseks, sealhulgas välisriikide teadlaste jaoks, olemasolevate või uute praktilise õpetamise ruumide ajakohastamine professionaalsete bakalaureusekursuste raames, olemasolevate või uute ruumide ajakohastamine siseruumide jaoks, takistuste kõrvaldamine ja hoonete tänapäevane digiteerimine. b) ülikoolide arendamise programm toetab projektijuhtimist ja indutseeritud investeeringuid ülikoolide ühendamise kaudu. Kui tegevuskava on heaks kiidetud ning sõltuvalt selle teostatavusest ja ambitsioonist ning vajalike investeeringute põhjendamisest ja nende jätkuva jätkusuutlikkuse tagamisest, sisaldab see ülikooliüksuste kokkuviimise protsessiga seotud investeerimiskava.
10	8 – Slovakkia kõrgharidusasutuste tulemuste parandamine – Investeering1: ülikoolide strateegilise arengu toetamine	Siht	rekonstrueeritud ülikooliala ja dormitory		Number	0	120 201	2. kv	2026	Eesmärk on 133 557 m², kuid vähemalt 120 201 m² ülikooliala ajakohastatakse või rekonstrueeritakse, sealhulgas ülikoolide ühiselamud. Renoveeritavad hooned aitavad kaasa rohepöördele, saavutades keskmiselt vähemalt 30 % primaarenergia säästust, mida jälgitakse energiasäästu sertifikaatide abil.

KOMPONENT 9: Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamise tõhusam juhtimine ja tugevdamine

Slovakkia taaste- ja vastupidavuskavas käsitletakse Slovakkia teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ökosüsteemi olulisi struktuurseid kitsaskohti, nagu teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni juhtimise killustatus, ebapiisav koostöö erasektori ja akadeemiliste ringkondade vahel, rahvusvahelistumine ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamine. Pikaajalisem eesmärk on stimuleerida erasektori osalust teadus- ja arendustegevuses ning innovatsioonis erasektori teadus- ja arendustegevuse kulutuste suurendamise kaudu.

Komponendi eesmärk on tugevdada teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tulemuslikkust ja innovatsioonipotentsiaali, mis on konkurentsivõimelise ja jätkusuutliku majanduskasvu vajalik eeltingimus. Kavandatud meetmed keskenduvad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni juhtimise tõhustamisele, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni investeeringute üldisele koordineerimisele, mõjule ja tõhususele ning avaliku ja erasektori koostöö ja erainvesteeringute edendamisele. Meetmetega toetatakse tipptasemel teadusuuringuid ja rahvusvahelistumist ning talentide ligimeelitamist ja säilitamist teaduses ja innovatsioonis. Investeerimiskavade eesmärk on luua olulisimates majandussektorites uusi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projekte, millel on ümberkujundav potentsiaal toetada suurema lisandväärtusega töökohtade loomist ning stimuleerida innovatsiooni ökosüsteemi kasvu riiklikul ja piirkondlikul tasandil.

Komponent koosneb kahest reformist ja kuuest investeeringust, mis on omavahel tihedalt seotud. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni reformid on kavandatud investeeringute tõhusa ja tulemusliku kasutamise eeltingimuseks.

Kõik investeerimiskavad peavad olema kooskõlas põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetega, mis nõuavad tehnoloogianeutraalseid investeeringuid rakenduste tasandil, jättes välja sellised potentsiaalselt kahjulikud piirkonnad nagu fossiilkütused, sealhulgas järgmise etapi kasutamine. Kõikide projektikonkursside algatamine hõlmab toetuskõlblikkuse kriteeriume, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetele, kasutades välistamisnimekirja ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte.

Investeeringud ja reformid aitavad täita viimase kahe aasta jooksul Slovakkiale esitatud riigipõhiseid soovitusi, milles käsitletakse vajadust „keskenduda investeeringutega seotud poliitika teadusuuringutele ja innovatsioonile“ (riigipõhised soovitused 2/2019), „keskenduda rohe- ja digipöördele“ (riigipõhine soovitus 3/2020) ning „parandada koordineerimist ja poliitika kujundamist“ (riigipõhised soovitused 4/2020).

A.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1: Juhtimise, hindamise ja toetuse reform teaduse, teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas.

Reform keskendub teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud õigusaktide muutmisele, mis tõhustab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni juhtimisstruktuuri, tugevdab ja muudab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika ministeeriumidevahelise koordineerimise professionaalsemaks. Uus juhtimisstruktuur koosneb Slovakkia valitsusest, valitsuse teadus-, tehnoloogia- ja innovatsiooninõukogust ning valitsuse büroo egiidi all loodud sekretariaadist. Reform põhineb viiel sambal: I) tugev ülevalitsuse strateegia ja koordineerimine, ii) toetusvahendite tõhusad valdkonnaülesed standardid, iii) toetusasutuste konsolideerimine ja nende oskusteabe suurendamine, iv) hea valitsemistava ja tõhususe põhimõtete kohaldamine ning v) ühtne institutsioonilise hindamise süsteem ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni institutsionaalne rahastamine. Õigusakti (seadus nr 172/2005) muutmise ettepaneku teeb haridus-, teadus-, teadus- ja spordiministeerium ning see jõustub 31. märtsil 2022. Reform hõlmab uue riikliku teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia vastuvõtmist, et esitada strateegiline poliitiline suund, eesmärgid ja vahendid, mida kohaldatakse igat liiki avaliku sektori toetuse, sealhulgas riiklike ja ELi vahendite suhtes järjepideval ja üksteist täiendaval viisil. Valitsus võtab strateegia vastu 30. septembriks 2022. Ebatõhususe minimeerimiseks muudetakse hea valitsemistava ja tõhusa rahastamise põhimõtted metoodikaks, mida kohaldatakse eelnevalt teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni investeeringute suhtes. Uues teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegias ja meetmetes võetakse arvesse läbivaadatud aruka spetsialiseerumise strateegiat, et edendada temaatilist keskendumist, ning soovitusi hiljutistes uuringutes, nagu OECD, et parandada teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni investeeringute rakendamist ning ühtekuuluvuspoliitika programmitöö perioodidel saadud kogemusi. Hindamisprotsessi reformitakse, et suurendada hindamiskomisjoni ja välismaiste hindajate kasutamist, ning haldusprotsesse ühtlustatakse järk-järgult.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. septembriks 2022.

Reform 2: Teadusasutuste, eelkõige Slovakkia Teaduste Akadeemia korralduse ja rahastamise reform.

Reformi eesmärk on viia lõpule Slovakkia Teadusakadeemia (SAS) ümberkujundamine avalikuks organisatsiooniks, et soodustada mitmest allikast koosnevat rahastamist ja koostööd erasektoriga. Reformi võimaldamiseks vaadatakse läbi kaks haridus-, teadus-, teadus- ja spordiministeeriumi esitatud õigusakti (seadus nr 133/2002 SASi kohta ja seadus nr 243/2017 riiklike teadusasutuste kohta). See võimaldab SASil sõlmida teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud äri- ja omandisuhteid, kaitstes täielikult intellektuaalomandi õigusi ja rahalist kasu.

Reform viiakse ellu 31. detsembriks 2021.

Investeering 1: Edendada rahvusvahelist koostööd ja osalemist programmi „Euroopa horisont“ ja EIT projektides.

Osalemine rahvusvahelises koostöös, näiteks ELi teadusuuringute raamprogrammides, on väga väike ja Slovakkia on praegu 24. kohal seoses programmist „Horisont 2020“ saadud ELi rahaliste vahenditega. Investeeringu eesmärk on võimaldada Slovakkia institutsioonide, teadlaste ja ettevõtete suuremat osalemist Euroopa teadusruumi (ERA) tipptasemel projektides. Järgmiste kavade jaoks kuulutatakse välja vähemalt kolm projektikonkurssi:

·Projektid, mis on välja antud kvaliteedimärgise/künnise projektide raames (nt Marie Sklodowska-Curie meetmete doktoriõppejärgne stipendium, Teaming, Euroopa Teadusnõukogu kava, mille teises voorus hinnatakse A-d).

·Projektid, mis osalevad Euroopa Innovatsiooninõukogu kavas „Tipptasemel“ auhinnaga.

·„Teadusasutustele või ettevõtetele antavate toetuste sobitamine, et võimendada programmi „Horisont 2020“/programmi „Euroopa horisont“ raames loodud vahendeid.

·Toetus programmi „Euroopa horisont“ taotluste ettevalmistamiseks.

Üldine lähenemisviis on toetada kvaliteetseid projekte, mis saavad Euroopa teadusruumi programmides väga kõrge punktisumma, kuid mida ei rahastata. Eeldatakse, et investeeringu tulemuseks on vähemalt 48 taotlust ja programmis „Euroopa horisont“ osalevat projekti.

Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering 2: Ettevõtete, akadeemiliste ringkondade ning teadus- ja arendusorganisatsioonide vahelise koostöö toetamine.

Investeeringu eesmärk on kaasata erasektori osalus teadus- ja arendustegevuses ning innovatsioonis ning suurendada uuenduslike ettevõtete osakaalu, eelkõige digitaalse innovatsiooni valdkonnas. Sellega toetatakse erasektori laiemat rolli, suutlikkuse suurendamist ja võrgustike loomist teadusasutustega. Järgmiste kavade jaoks kuulutatakse välja vähemalt neli projektikonkurssi:

·Teadusasutustele antavate toetuste sobitamine, et võimendada erasektorilt teaduskoostöö raames kogutud vahendeid. See kava julgustab akadeemilisi ja teadusorganisatsioone otsima rohkem erasektori partnerlusi.

·„Vautšeri“ toetuskavad, et hõlbustada teadmus-, tehnoloogia- ja innovatsioonisiiret ning tõhustada koostööd ettevõtlussektoriga. Tehakse ettepanek kahte liiki vautšerikavade kohta: I) innovatsioonivautšer (sealhulgas patendialane tegevus) – et stimuleerida VKEde koostööd teadusorganisatsioonide või omavalitsustega, ii) digivautšer – et stimuleerida teenuste ja protsesside digiteerimist VKEde ja ettevõtjate jaoks.

·Vähemalt kahe „uuendusliku ja uuendusliku konsortsiumi“ loomise meetme eesmärk on luua uusi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud tegevusi suurima innovatsioonipotentsiaaliga majandussektorites.

Üldisest eesmärgist toetada 3931 projekti toetatakse vähemalt 3538 ettevõtjate, akadeemiliste ringkondade ning teadus- ja arendusorganisatsioonide vahelist koostööprojekti ning vautšereid.

Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering 3: Tipptasemel teadus.

Teaduskeskkonna rahvusvahelistumise määr on väga madal, vaid 2 % ülikoolide akadeemilisest personalist on pärit välismaalt. Investeeringu eesmärk on luua parimatele teadlastele rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline keskkond nii palkade kui ka atraktiivsete teadusuuringute kavade kättesaadavuse osas. Vähemalt kuus kutset kuulutatakse välja järgmiste kavade jaoks:

·Stipendiumid eri karjäärietappides olevatele tippteadlastele R1–R4 (R1-esimese astme teadlased, R2-tunnustatud teadlased, R3-asutatud teadlased, R4 – juhtivad teadlased).

·„Varasema etapi“ teadusuuringute toetused. Kava eesmärk on anda noortele teadlastele võimalus alustada teadusuuringuid oma valdkonnas.

·Kapitali suurendamine täiendab olemasolevaid uurimisprojektide kapitalikulude rahastamise kavasid.

·Suurtele teadusprojektidele suunatud spetsiaalsete projektikonkurssidega toetatakse tipptasemel meeskondi strateegiliselt määratletud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkondades ning suurendatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni inimkapitali. Eeldatavasti valitakse välja ja viiakse lõpule vähemalt 15 kvaliteetset teadusprojekti.

1060 tipptasemel teadlase toetamise üldeesmärgist toetatakse eri kavade raames vähemalt 1000 tipptasemel teadlast.

Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. märtsiks 2026.

Investeering 4: Teadusuuringud ja innovatsioon majanduse CO2-heite vähendamiseks.

Investeerimiskava eesmärk on parandada teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni teemade koostoimet riiklikul ja ELi tasandil. Korraldatakse temaatilised projektikonkursid, et toetada rohepööret ning vastupanuvõimet ja kliimamuutustega kohanemist kooskõlas programmi „Euroopa horisont“ temaatilistes prioriteetides oodatavate teemadega, nagu CO2-vaba energia, elektrifitseerimine, vesinik, akutehnoloogia ja alternatiivkütused, vähese heitega tööstusprotsessid ja materjalid ning biomajandus. Keskendutakse kogu teadus- ja innovatsioonitsüklile (1.–9. tehnoloogiavalmiduse tase), kusjuures suurim eraldis on suunatud näidisprojektidele ja tipptasemel tehnoloogilise valmisoleku tasemetele. 30 projekti lõpuleviimise üldeesmärgist on konkursikutsete raames 30. juuniks 2026 lõpule viidud vähemalt 27 projekti.

Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering 5: Teadusuuringud ja innovatsioon majanduse digiteerimiseks.

Investeeringu eesmärk on toetada üleminekut digitaalmajandusele. 2022. aastal käivitatavad temaatilised kavad (nt nõudluspõhised projektikonkursid ja/või rahastamisvahendid) suunatakse teemadele, mida eeldatakse programmi „Euroopa horisont“ temaatilistes prioriteetides, nagu peamised digi- ja tööstustehnoloogiad, asjade internet, tehisintellekt ja robootika, ning need hõlmavad kogu teadusuuringute ja innovatsiooni tsüklit (tehnoloogia valmisoleku tasemed 1–9). 155 projekti lõpuleviimise üldeesmärgist on konkursikutsete raames 30. juuniks 2026 lõpule viidud vähemalt 140 projekti.

Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering 6: Rahastamisvahendid innovatsiooni toetamiseks.

Investeeringu eesmärk on märkimisväärselt suurendada uuenduslike ettevõtete osakaalu ning investeerida märkimisväärse tehnoloogilise ja innovatsioonipotentsiaaliga ettevõtetesse. Kapitaliinvesteering hõlmab äriühingute elutsükli algetappi (seemneetappi) ja kasvuetappi (nt riskikapitalifondid) ning seda tehakse finantsvahendajate kaudu.

Selleks et järgida tehnilisi suuniseid „ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01), nõutakse rahastamisvahendite kasutamist kirjeldavate investeerimisstrateegiate puhul komisjoni tehniliste suuniste kohaldamist välistamisnimekirja kohta ning vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele. Investeerimisstrateegia, sealhulgas nõuded „ei kahjusta oluliselt“ kajastuvad nõuetekohaselt Slovakkia ametiasutuste ja rakenduspartnerite/finantsvahendajate vahelises lepingus.

40 äriühingu toetamise üldeesmärgist toetatakse 30. juuniks 2026 vähemalt 36 äriühingut rahastamisvahenditest kapitalisisendite kujul.

Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

A.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga vahe-eesmärgi ja eesmärgi kirjeldus ja selge määratlus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
1	9 – tõhusam juhtimine ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamise tugevdamine – reform 1: Juhtimise, hindamise ja toetuse reform teaduse, teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas	Eesmärk	Reformida juhtimist ning toetada teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni.	Seaduse 172/2005 muudatuse jõustumine				1. kv	2022	Seaduse muudatusega tugevdatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni uue juhtimisstruktuuri koordineerivat rolli (näiteks Slovakkia valitsuse teadus-, tehnoloogia- ja innovatsiooninõukogu ja selle sekretariaadi rolli määratlemine). Seadusega reguleeritakse eri liiki avaliku sektori toetust, et tagada riikliku sekkumise koordineerimine ja järjepidevus. See võimaldab järk-järgult integreerida harvikhaiguste projektide protsesse ja eksperthinnanguid ning lihtsustada ja ühtlustada harvikhaiguste projektide hindamisprotsesse asutuste poolt.
2	9 – tõhusam juhtimine ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamise tugevdamine – reform 1: Juhtimise, hindamise ja toetuse reform teaduse, teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas	Eesmärk	Riikliku teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia kujundamine	Riikliku teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia vastuvõtmine valitsuse poolt				3. kv	2022	Valitsus kiidab heaks teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni riikliku strateegia, millest saab 2030. aastaks teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kogu avaliku sektori poolse rahastamise ülddokument. Selles võetakse arvesse varasemaid kogemusi ja pakutakse horisontaalset raamistikku olemasolevate strateegiate (näiteks aruka spetsialiseerumise strateegia) integreerimiseks. Selles esitatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika strateegiline raamistik ja suund ning määratletakse eesmärgid ja meetmed nende saavutamiseks.
3	9 – tõhusam juhtimine ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamise tugevdamine – reform 2: Ettevõtlusega mitteseotud teadusasutuste, eelkõige Slovakkia Teaduste Akadeemia korraldamise ja rahastamise reform	Eesmärk	Slovakkia Teadusakadeemia (SaS) reform	SASi käsitleva seaduse nr 133/2002 muudatuse ja avalik-õiguslikku teadusasutust käsitleva seaduse nr 243/2017 muudatuse jõustumine				4. kv	2021	Seaduste muudatuste jõustumine, millega muudetakse Slovakkia Teaduste Akadeemia (SAS) avalik-õiguslikuks asutuseks, mis võimaldab rahastamist mitmest allikast, sealhulgas erasektorist, tagades samal ajal intellektuaalomandi täieliku kaitse ja rahalise kasumlikkuse.
4	19 – tõhusam juhtimine ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamise tugevdamine – investeering 1: Rahvusvahelise koostöö ja programmi „Euroopa horisont“ ja EIT projektides osalemise edendamine	Eesmärk	Slovakkia osalejate osalemist programmis „Euroopa horisont“ toetavate projektikonkursside algatamine	Slovakkia osalejate osalemist programmis „Euroopa horisont“ toetavate projektikonkursside algatamine			3	4. kv	2022	Slovakkia osalejate programmis „Euroopa horisont“ osalemise toetamiseks kuulutatakse välja vähemalt kolm projektikonkurssi järgmiste kavade raames: • Programmi „Euroopa horisont“ taotluste ettevalmistamist toetav kava • Kava selliste projektide toetamiseks, mis on saanud kvaliteedimärgise või kõrge punktisumma • Programmi „Horisont 2020“/programmi „Euroopa horisont“ edukate projektide toetuste sobitamine
5	9 – tõhusam juhtimine ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamise tugevdamine – investeering 1: Rahvusvahelise koostöö ja programmi „Euroopa horisont“ ja EIT projektides osalemise edendamine	Siht	Rahaline toetus programmi „Euroopa horisont“ programmide taotlustele ja projektidele taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatavate projektikonkursside raames		Summad (miljonites eurodes)	0	31758	2. kv	2026	Üldeesmärgist maksta 35287000 eurot makstakse vähemalt 31758000 eurot projektikonkursside raames välja valitud projektidele, mille eesmärk on suurendada osalemist programmis „Euroopa horisont“. Eeldatakse, et investeeringu tulemuseks on: • vähemalt 48 taotlust ja programmis „Euroopa horisont“ osalevat projekti • vähemalt 717 toetust projektitaotluste ettevalmistamise toetamiseks
6	9 – tõhusam juhtimine ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamise tugevdamine – investeering 2: Ettevõtete, akadeemiliste ringkondade ja maaelu arengu organisatsioonide vahelise koostöö toetamine	Eesmärk	Projektikonkursside algatamine, et toetada koostööd ettevõtete, akadeemiliste ringkondade ning teadus- ja arendusorganisatsioonide vahel, ning vautšerid	Projektikonkursside algatamine, millega toetatakse koostööd ettevõtete, akadeemiliste ringkondade ning teadus- ja arendusorganisatsioonide vahel, ning vautšerid			4	4. kv	2022	Kooskõlas põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega kuulutatakse välja vähemalt neli projektikonkurssi, et toetada koostööd ettevõtete, akadeemiliste ringkondade ning teadus- ja arendusorganisatsioonide vahel ning vautšerite süsteeme: • Teadusasutustele antavate toetuste sobitamine, et võimendada erasektori vahendeid teaduskoostöö raames. • „ümberkujundavate ja uuenduslike“ konsortsiumide loomine • Vautšerite toetuskavad, mis hõlmavad innovatsioonivautšereid ja digitaalseid vautšereid.
7	9 – tõhusam juhtimine ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamise tugevdamine – investeering 2: Ettevõtete, akadeemiliste ringkondade ja maaelu arengu organisatsioonide vahelise koostöö toetamine	Siht	Toetatud koostööprojektide ja vautšerite arv		Projektide arv	0	1 770	4. kv	2024	1966. aasta projektide toetamise üldeesmärgist toetatakse vähemalt 1770 ettevõtjate, akadeemiliste ringkondade ning teadus- ja arendusorganisatsioonide vahelist koostööprojekti ja vautšerit. Eeldatakse, et investeeringu tulemuseks on: • Vähemalt kahe „ümberkujundava ja uuendusliku“ konsortsiumi loomine • 1316 koostööprojekti, mida toetatakse sobiva toetusega • Pakutakse 250 uuenduslikku ja 400 digitaalset vautši
8	9 – tõhusam juhtimine ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamise tugevdamine – investeering 2: Ettevõtete, akadeemiliste ringkondade ja maaelu arengu organisatsioonide vahelise koostöö toetamine	Siht	Toetatud koostööprojektide ja vautšerite arv		Projektide arv	1 770	3 538	2. kv	2026	Üldisest eesmärgist toetada 3931 projekti toetatakse vähemalt 3538 ettevõtjate, akadeemiliste ringkondade ning teadus- ja arendusorganisatsioonide vahelist koostööprojekti ja vautšerit: Eeldatakse, et investeeringu tulemuseks on: • tegutseb vähemalt kaks „muutlikku ja uuenduslikku“ konsortsiumi • 2631 koostööprojekti, mida toetatakse sobiva toetusega • 500 uuenduslikku ja 800 digitaalset vautši on tarnitud ja valmis
9	9 – tõhusam juhtimine ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamise tugevdamine – investeering 3: Tipptasemel teadus	Eesmärk	Konkursikutsete algatamine tippteadlaste toetamiseks	Projektikonkursside algatamine tippteadlaste toetamiseks			6	4. kv	2022	Kuulutatakse välja vähemalt kuus projektikonkurssi, et toetada tippteadlasi kooskõlas põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet järgmiste kavade raames: • stipendiumid esimese astme teadlastele – R1 • stipendiumid tunnustatud teadlastele – R2 • stipendiumid väljakujunenud teadlastele – R3 • juhtivate teadlaste stipendiumid – R4 • Suured projektid tippteadlastele • „varasema etapi“ teadusuuringute toetused • Olemasolevate teadus- ja arendustegevuse toetuskavade kapitali suurendamine
10	9 – tõhusam juhtimine ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamise tugevdamine – investeering 3: Tipptasemel teadus	Siht	Toetust saanud tippteadlaste arv		Teadlaste arv	0	650	1. kv	2024	Konkursikutsete raames toetatakse 715 teadlase toetamise üldeesmärgist vähemalt 650 tippteadlast. Eeldatakse, et investeeringu tulemuseks on: • Tipptasemel teadustöötajate meeskondadele 15 suure toetuse valimine Toetus: • 425 stipendiumi eri karjäärietappides olevatele teadlastele (R1–R4) • 200 „varasema“ teadusstipendiumi noortele teadlastele • 90 kapitali suurendamise projekti
11	9 – tõhusam juhtimine ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamise tugevdamine – investeering 3: Tipptasemel teadus	Siht	Toetust saanud tippteadlaste arv		Teadlaste arv	650	1000	1. kv	2026	Konkursikutsete raames toetatakse 1060 teadlase toetamise üldeesmärgist vähemalt 1000 tippteadlast. Eeldatakse, et investeeringu tulemuseks on: • 425 stipendiumi eri karjäärietappides olevatele teadlastele (R1–R4) • 500 „varasema“ teadusstipendiumi noortele teadlastele • 120 projekti kapitali suurendamise raames • Rakendatakse 15 suurt toetust tippteadlastele
12	9 – tõhusam juhtimine ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamise tugevdamine – investeering 4: Teadusuuringud ja innovatsioon majanduse CO2-heite vähendamiseks	Eesmärk	Rohepöördega seotud probleeme käsitlevate temaatiliste nõudluspõhiste projektide konkursikutsete algatamine	Rohepöördega seotud probleeme käsitlevate temaatiliste nõudluspõhiste projektide konkursikutsete algatamine			2	4. kv	2022	Kooskõlas põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega kuulutatakse välja vähemalt kaks temaatilist projektikonkurssi, milles käsitletakse rohepöörde, CO2-heite vähendamise ning kliimamuutustele vastupanuvõime ja nendega kohanemisega seotud probleeme. Toetus suunatakse teemadele, mis on ette nähtud programmi „Euroopa horisont“ temaatilistes prioriteetides, näiteks • Süsinikuvaba energia • elektrifitseerimine • Vesinikutehnoloogia, akutehnoloogia ja alternatiivkütused • Vähesaastavad tööstusprotsessid ja materjalid • Biomajandus, säästev põllumajandus ja metsandus. Projektikonkursid hõlmavad kumulatiivselt kogu teadusuuringute ja innovatsiooni tsüklit (tehnoloogilise valmisoleku tasemed 1–9).
13	9 – tõhusam juhtimine ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamise tugevdamine – investeering 4: Teadusuuringud ja innovatsioon majanduse CO2-heite vähendamiseks	Siht	Rohepöördega seotud probleeme käsitlevate valitud projektide arv		Projektide arv	0	27	4. kv	2024	Üldeesmärgist valida välja 30 projekti, vähemalt 27 projekti valitakse välja rohepöörde ja CO2-heite vähendamisega seotud probleeme käsitlevate konkursikutsete raames. Projektid kiidetakse heaks tehnoloogilise valmisoleku tasemete eri etappides (TRL -1–9).
14	9 – tõhusam juhtimine ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamise tugevdamine – investeering 4: Teadusuuringud ja innovatsioon majanduse CO2-heite vähendamiseks	Siht	Rohepöördega seotud probleeme käsitlevate projektide arv, mis on lõpule viidud		Projektide arv	0	27	2. kv	2026	30 projekti lõpuleviimise üldeesmärgist on lõpule viidud vähemalt 27 projektikonkursi raames välja valitud projekti.
15	9 – tõhusam juhtimine ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamise tugevdamine – investeering 5: Teadusuuringud ja innovatsioon majanduse digiteerimiseks	Eesmärk	Kuulutatakse välja projektikonkursid temaatiliste nõudlusel põhinevate projektide jaoks, milles käsitletakse digiüleminekuga seotud probleeme	Kuulutatakse välja projektikonkursid temaatiliste nõudlusel põhinevate projektide jaoks, milles käsitletakse digiüleminekuga seotud probleeme			2	4. kv	2022	Kooskõlas põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“ käivitatakse projektide jaoks vähemalt kaks temaatilist kava (näiteks nõudluspõhised projektikonkursid ja/või rahastamisvahendid), milles käsitletakse digiüleminekuga seotud probleeme ja aidatakse täita komisjoni digitaalse autonoomia eesmärke. Toetus suunatakse teemadele, mis on kooskõlas programmi „Euroopa horisont“ temaatiliste prioriteetidega, näiteks: • Peamised digitehnoloogiad (nt küberturvalisus; kvanttehnoloogiad küberturvalisuse, sensorite ja asjade interneti jaoks; mikroelektroonika ja elektroonikakomponendid ning pilvlahendused) • Tehisintellekt ja robootika Projektide kavad hõlmavad kumulatiivselt kogu teadus- ja innovatsioonitsüklit (tehnoloogia valmisoleku tase 1–9).
16	9 – tõhusam juhtimine ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamise tugevdamine – investeering 5: Teadusuuringud ja innovatsioon majanduse digiteerimiseks	Siht	Digiülemineku probleeme käsitlevate konkursikutsete raames välja valitud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektide arv.		Projektide arv	0	140	4. kv	2024	155 projekti valimise üldeesmärgist valitakse temaatiliste kavade (nt nõudluspõhised projektikonkursid ja/või rahastamisvahendid) raames välja vähemalt 140 projekti temaatiliste projektide jaoks, mis käsitlevad digiüleminekuga seotud probleeme erinevatel tehnoloogilise valmisoleku tasemetel (TRL -1–9)
17	9 – tõhusam juhtimine ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamise tugevdamine – investeering 5: Teadusuuringud ja innovatsioon majanduse digiteerimiseks	Siht	Lõpuleviidud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektide arv, mis käsitlevad digiüleminekuga seotud probleeme		Projektide arv	0	140	2. kv	2026	155 projekti lõpuleviimise üldeesmärgist on lõpule viidud vähemalt 140 projektikonkursi raames välja valitud projekti.
18	9 – tõhusam juhtimine ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamise tugevdamine – investeering 6: Innovatsiooni toetavad rahastamisvahendid	Eesmärk	Innovatsiooni toetavate rahastamisvahendite käivitamine ja rakendamine	Rahastamisvahendite investeerimisetapi käivitamine innovatsiooni toetamiseks kooskõlas investeerimisstrateegiaga			2	4. kv	2023	Investeerimisetapis käivitatakse vähemalt kaks rahastamisvahendit kooskõlas investeerimisstrateegia/lepinguga, mis vastavad „ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01) põhimõtetele, mis nõuavad investeeringu välistamise kriteeriume ning vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele. Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ aspekte kajastatakse nõuetekohaselt Slovakkia ametiasutuste ja rakenduspartnerite/finantsvahendajate vahelises lepingus. Rahastamisvahenditest toetatakse innovatsiooni ettevõtetes ja need hõlmavad järgmisi kavasid: • Kapitalisisend ettevõtte elutsükli alguses • Kasvuetapi ettevõtete kapitalisisend
19	9 – tõhusam juhtimine ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamise tugevdamine – investeering 6: Innovatsiooni toetavad rahastamisvahendid	Siht	Rahastamisvahenditest toetust saanud ettevõtete arv		Äriühingute arv	0	36	2. kv	2026	40 äriühingu toetamise üldeesmärgist vähemalt 36 äriühingut toetatakse rahastamisvahenditega kapitalisisendite kujul.

KOMPONENT 10: Talentide ligimeelitamine ja hoidmine

Slovakkia taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi eesmärk on töötada välja tõhus poliitika üliõpilaste ja töötajate liikuvuse edendamiseks, motiveerides aktiivselt kõrgelt kvalifitseeritud väliseksperte (sealhulgas Slovakkia kodanikke), üliõpilasi ja ettevõtjaid Slovakkiasse asuma. Nende meetmete eesmärk on meelitada ligi ja säilitada Slovakkia majandusarengu jaoks hädavajalikku inimkapitali. Ametiasutuste eesmärk on suurendada viie aasta jooksul kõrge kvalifikatsiooniga välismaalaste osakaalu tööjõus 0,5 %-lt 1 %-le ning vähendada Slovakkia kõrgharidusasutustesse suunduvate ja saabuvate üliõpilaste tasakaalu.

Selle komponendi meetmed aitavad kaasa Slovakkiale esitatud riigipõhiste soovituste täitmisele, eelkõige seoses hariduse kvaliteedi ja kaasavuse parandamisega kõigil tasanditel ning oskuste edendamisega, ebasoodsas olukorras olevate rühmade integreerimise edendamisega (riigipõhine soovitus 2, 2019) ning tervishoiusüsteemi vastupanuvõimega tervishoiutöötajate valdkonnas (riigipõhine soovitus 1, 2020).

A.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1: Elamis- ja tööalaste õigusaktide reform

Slovakkias kohaldatavad töö- ja elamisloamenetlused on nii töötaja kui ka ettevõtte jaoks üldiselt nõudlikud ning on tavaliselt pikad. Reformi eesmärk on lühendada ja oluliselt lihtsustada neid menetlusi kõrge kvalifikatsiooniga kolmandate riikide kodanike, sealhulgas nende pereliikmete jaoks.

Reformi käigus kasutatakse riigi huvides olemasolevat riikliku viisa kiirmenetlust (D), avades selle uuele kõrge kvalifikatsiooniga kolmandate riikide kodanike kategooriale, kes otsivad tööd. Sellesse kategooriasse kuuluvad töötajad vabastatakse vajadusest tõendada, et neil on enne riiki sisenemist kindel töökoht, ning neil lubatakse kohe pärast töökohale leidmist alustada tööd riikliku viisaga (D). Tagatakse kooskõla sinise kaardi direktiivi läbivaatamisega.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. märtsiks 2022.

Reform 2: Reguleeritud kutsealadel tegutsemise kvalifikatsioonide ja kutsekvalifikatsioonide tunnustamise korra lihtsustamine

Selle reformiga lihtsustatakse välisriigi töötajate hariduskvalifikatsioonide tunnustamist, et hõlbustada nende asutamist Slovakkias.

Riikides, kus on sõlmitud kahepoolne kokkulepe kvalifikatsioonide tunnustamise kohta, on taotlejad vabastatud ülikooli akrediteeringu tõendi esitamisest, et pakkuda asjakohast haridust. Lisaks tugevdatakse hariduse tunnustamise keskuse suutlikkust, et kiirendada kvalifikatsioonide tunnustamise protsessi kõigis riikides.

Arstide kvalifikatsiooni osas peab reform:

-lühendada tervishoiuteenuste osutajate seaduse 3. lisas loetletud diplomite tunnustamise tähtaegu kolmelt kuult ühele kuule. Arstide ja hambaarstide kooskõlastatud spetsialiseerumise automaatne tunnustamine ELi tasandil;

-lühendada liikmesriikide õigusaktide alusel pädevate asutuste poolt välja antud tervishoiuteenuste osutajate seaduse 3. lisas loetlemata diplomite tunnustamise tähtaegu kolmelt kuult kahele kuule;

-lühendada pädevate asutuste poolt kolmandate riikide õigusaktide alusel välja antud diplomite tunnustamise tähtaegu kolmelt kuult kahele kuule. Kohandada teises riigis väljastatud diplomite tunnustamise tähtaegu neljalt kuult kahele kuule;

-pikendada ajutise praktika võimalust ka pärast praegust kriisiperioodi, muutes tervishoiuteenuste osutajate seaduse artiklit 30a.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. märtsiks 2022.

Investeering 1: Tugivahendid ja abi tagasipöördujatele, kolmandatest riikidest pärit kõrge kvalifikatsiooniga töötajatele ja nende pereliikmetele ning Slovakkias õppivatele välismaistele üliõpilastele

Selle investeeringu eesmärk on aidata integreerida kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid, välismaalt tagasipöördujaid ja nende pereliikmeid.

Investeeringuga toetatakse välisüliõpilaste, kõrge kvalifikatsiooniga töötajate ja nende pereliikmete ning välismaalt tagasipöördujate sihtrühmadele suunatud integratsiooniprogramme, sealhulgas projektide rahastamise kaudu. Töötatakse välja ühtsete kontaktpunktide loomise kontseptsioonidokument, mille järel luuakse kolm uut ühtse kontaktpunkti keskust.

Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. märtsiks 2025.

Investeering 2: Suhete tugevdamine diasporaaga, kodanikualgatuste toetamine

Meetme eesmärk on tugevdada suhteid välismaal elavate slovakidega, sealhulgas uue diasporaa liikmetega, suurendada nende koju tagasipöördumise tõenäosust ning kasutada Slovakkia moderniseerimiseks nende oskusteavet. Eesmärk ei ole takistada kõrge kvalifikatsiooniga töötajate liikumist, vaid pigem edendada ajude ringlust.

Investeeringuga toetatakse karjäärivõimaluste edendamist Slovakkias, sealhulgas koju naasmiseks vajalikku teavet sisaldavate digiplatvormide kaudu. Samuti toetab ta selles valdkonnas kogemustega valitsusväliste algatuste tegevust ning riiklike ja valitsusväliste algatuste vahelisi partnerlusi.

Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. märtsiks 2026.

Investeering 3: Stipendiumid andekatele kodu- ja välisüliõpilastele

Stipendiumikavaga toetatakse rahaliselt andekaid üliõpilasi kolmes rühmas:

(a)kõige andekamad Slovakkia keskkooli lõpetajad – mida mõõdetakse nende keskkooli lõpuastmega, rõhutades erialasid, mille osakaal Slovakkiast lahkumisel on suurem (matemaatika, võõrkeeled);

(b)kõige andekamad välismaalt pärit üliõpilased, mida mõõdetakse standardsete rahvusvaheliste testidega;

(c)keskmisest kõrgemad õpilased, kes on pärit sotsiaalselt ja majanduslikult ebasoodsast keskkonnast või kuuluvad teatavatesse ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse (nt orvud, lapsed lastekeskustes ja peredes), mõõdetuna nende keskkooli lõpuastme alusel.

Kava raames antakse valitud üliõpilastele stipendiume bakalaureusekraadi esimese kolme aasta jooksul. Üliõpilasi vastu võtvatele ülikoolidele makstakse rahalist toetust, mida nad võivad kasutada selleks, et toetada teise astme tippüliõpilasi või integratsiooni- ja karjääriarendusprogramme suurepärastele kodu- või välisüliõpilastele.

Kava rakendatakse aastatel 2022–2027 (st stipendiumid, mis kehtivad kuni 2029. aastani). Taaste- ja vastupidavuskavaga toetatakse aastatel 2022–2024 sisenevaid üliõpilasi, samal ajal kui muid rahastamisallikaid kasutatakse sellise toetuse andmiseks vähemalt 2027. aasta lõpuni.

Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.

Investeering 4: Rahvusvahelistumise edendamine akadeemilises keskkonnas

Selle investeeringu eesmärk on toetada ülikoolide ja teadusasutuste rahvusvahelistumist Slovakkias.

Valitsus võtab vastu ülikoolide rahvusvahelistumise strateegia, mis hõlmab ühiste ülikooliprogrammide toetamist, meetmeid välisüliõpilaste ja õppejõudude ligimeelitamiseks ning teadusuuringute inimressursside strateegia (HRS4R) põhimõtete rakendamist.

Investeeringuga toetatakse:

-süsteemsed meetmed, nagu kvaliteediauditid ja ülikoolide arengu toetuskavad, mis põhinevad audititulemustel;

-Slovakkia kõrghariduse ja teaduse edendamine välismaal ning Slovakkia ülikoolide rahvusvahelise võrgustiku toetamine.

Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. märtsiks 2026.

A.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga vahe-eesmärgi ja eesmärgi kirjeldus ja selge määratlus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
1	10 – talentide leidmine ja säilitamine – reform 1: Elamis- ja tööalaste õigusaktide reform	Eesmärk	Kava, millega määratakse kindlaks uus riikliku viisa taotlejate kategooria (D).	Kava vastuvõtmine valitsuse resolutsiooni kaudu ja jõustumine.				1. kv	2022	Võetakse vastu kava, millega määratakse Slovaki Vabariigi huvides kindlaks riikliku viisa taotlejate kategooria (D). Lisatakse uus viisakategooria, mis hõlmab kõrgelt kvalifitseeritud kolmandate riikide kodanikke, kes otsivad tööd, kes on vabastatud kohustusest tõendada tagatud töökohta enne Slovakkiasse sisenemist. Isikutel peab olema võimalik kohe alustada tööd riikliku viisaga (D). Meede hõlmab selliseid kategooriaid nagu maailma juhtivate ülikoolide lõpetajad (olenemata valdkonnast); maailma juhtivate ülikoolide ja teadusasutuste kolmanda taseme lõpetajad (olenemata valdkonnast); muud valitud rühmad vastavalt Slovakkia majanduslikele huvidele (nt IT-eksperdid, suure lisandväärtusega sektorite eksperdid, arstid).
2	10 – talentide leidmine ja säilitamine – reform 1: Elamis- ja tööalaste õigusaktide reform	Eesmärk	Riiki tagasipöördumise hõlbustamine ja riigi atraktiivsuse suurendamine perekondlike sidemetega välismaalaste jaoks	Vastuvõtmine parlamendis ja jõustumine				1. kv	2022	Slovakkia kodakondsust käsitleva seaduse nr 40/1993 muutmine, mis hõlbustab riiki tagasipöördumist ja suurendab riigi atraktiivsust Slovakkiaga perekondlike sidemetega välismaalaste jaoks. Muudatusega kehtestatakse lihtsustatud kord kodakondsuse saamiseks, kaotades Slovakkias elamise miinimumperioodi nõude.
3	10 – talentide leidmine ja säilitamine – reform 2: Reguleeritud kutsealadel tegutsemise kvalifikatsioonide ja kutsekvalifikatsioonide tunnustamise korra lihtsustamine	Eesmärk	Haridus- ja kutsekvalifikatsioonide tunnustamise lihtsustamine	Vastuvõtmine parlamendis ja jõustumine				1. kv	2022	Seaduse nr 422/2015 (haridust tõendavate dokumentide tunnustamise ja kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta) muudatus võimaldab: • Hõlbustada diplomite/koolitusdokumentide tunnustamist riikides, kellega Slovakkial on kahepoolsed lepingud diplomite/koolitusdokumentide tunnustamise valdkonnas, vähendades taotleja nõutavate dokumentide arvu (nt ülikooli pädevustunnistused asjakohase hariduse andmiseks); • Tugevdada kvalifikatsioonide tunnustamise keskuse (SUDV) pädevust kõrghariduse omandamise valideerimiseks vajalike dokumentide tunnustamisel ka väljaspool Euroopa kõrgharidusruumi asuvates riikides ilma kahepoolse lepinguta, mis kiirendab ja lihtsustab märkimisväärselt protsessi võrreldes praeguse olukorraga, kus ainsad abikõlblikud asutused on ülikoolid, et hõlbustada diplomite/dokumentide tunnustamist riikides, kellega Slovakkial on kahepoolsed lepingud diplomite/koolitusdokumentide tunnustamise kohta. Seaduse nr 578/2004 (tervishoiuteenuste osutajate, tervishoiutöötajate ja tervishoiusektori kutseorganisatsioonide kohta) muudatus võimaldab: • kõrgelt kvalifitseeritud tervishoiutöötajate täiendusõppe dokumentide tunnustamise tähtaja lühendamine; • Arstide ajutise praktika pikendamine pärast pandeemiat
4	10 – talentide leidmine ja säilitamine – investeering 1: Tugivahendid ja abi tagasipöördujatele, kolmandatest riikidest pärit kõrge kvalifikatsiooniga töötajatele ja nende pereliikmetele ning Slovakkias õppivatele välismaistele üliõpilastele	Siht	Integratsiooni ühtsete kontaktpunktide arv Slovakkias		Number	0	3	4. kv	2024	Täielikult toimivad keskused (ühtsed kontaktpunktid), mis pakuvad terviklikke teenuseid, mis hõlbustavad asutamist Slovakkias
5	10 – talentide leidmine ja säilitamine – investeering 1: Tugivahendid ja abi tagasipöördujatele, kolmandatest riikidest pärit kõrge kvalifikatsiooniga töötajatele ja nende pereliikmetele ning Slovakkias õppivatele välismaistele üliõpilastele	Siht	Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni rändeteabekeskuse teenuseid kasutavate välismaalaste arv		Number	0	7000	1. kv	2025	Ajavahemikul 2022–2024 osutatakse 7500 toetusesaaja üldeesmärgist vähemalt 7000 toetusesaajale Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni rändeteabekeskuse teenuseid nende integreerimiseks tööturule ja ühiskonda (nõustamine, keelekursused, sotsiaal-kultuurilise suunitluse edendamine). See hõlmab välisüliõpilasi, kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid, pereliikmeid ja välismaalasi, kes kuuluvad 1. reformi resolutsioonis määratletud valitud rühmadesse, võttes arvesse Slovaki Vabariigi majandushuve.
6	10 – talentide leidmine ja säilitamine – investeering 2: Suhete tugevdamine diasporaaga, kodanikualgatuste toetamine	Siht	Toetatud ürituste arv, mis tugevdavad suhteid diasporaaga		Number	0	200	1. kv	2026	Programmiga toetatakse 200 sotsiaalset üritust, mille eesmärk on tugevdada suhteid välismaal elavate slovakidega. Toetatavate ürituste eesmärk on suurendada muude reformide ja valdkondadevaheliste investeeringute mõju, näiteks: • Edendama välismaalaste riigis elamise seaduse muudatuse mõju, mis hõlbustab tagasipöördumist ja suurendab riigi atraktiivsust Slovakkiaga perekondlike sidemetega välismaalaste jaoks. • Toetada investeerimist 4, st üliõpilaste kahesuunalist liikuvust ja akadeemiliste ringkondade rahvusvahelistumist • Toetada muudesse komponentidesse, nt teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni tehtavate investeeringute mõju, edendades koostööd siseriiklike Euroopa ja muude teadusasutuste vahel, kus Slovakkia diasporaa tegutseb, ning suurendades teadlikkust karjäärivõimalustest Slovakkias.
7	10 – talentide leidmine ja säilitamine – investeering 3: Stipendiumid andekatele kodu- ja välisüliõpilastele	Siht	Andekatele üliõpilastele antud stipendiumide arv.		Number	0	4226	4. kv	2024	Anda 4508 motivatsioonistipendiumi üldeesmärgist vähemalt 4226 motiveerivat stipendiumi kõige andekamatele kodumaistele üliõpilastele, välismaalt pärit tipptalentidele ja andekatele sotsiaalselt ebasoodsas olukorras olevatele üliõpilastele.
8	10 – talentide leidmine ja säilitamine – investeering 4: Rahvusvahelistumise edendamine akadeemilises keskkonnas	Eesmärk	Ülikoolide rahvusvahelistumise strateegia	Strateegia vastuvõtmine valitsuse poolt				4. kv	2021	Ülikoolide rahvusvahelistumise strateegia vastuvõtmine, mille eesmärk on pakkuda välja meetmeid ühiste õppeprogrammide ettevalmistamise toetamiseks, meelitada ligi välisüliõpilasi ja akadeemikuid või rakendada Slovakkia ülikoolides süsteemseid institutsioonilisi muudatusi.
9	10 – talentide leidmine ja säilitamine – investeering 4: Rahvusvahelistumise edendamine akadeemilises keskkonnas	Siht	Ülikoolide ja teadusasutuste rahvusvahelistumise edendamiseks või arendamiseks toetatud projektide arv		Number	0	28	4. kv	2025	31 projekti üldeesmärgist toetada vähemalt 28 projekti, mille eesmärk on edendada või arendada ülikoolide ja uurimisinstituutide rahvusvahelistumist järgmiselt: rahvusvahelistumise institutsionaalsete strateegiate rakendamine ülikoolide tasandil (näiteks uute võõrkeelte programmide ettevalmistamine, siseriiklike kõrgkoolide õpetajate/doktorantide valmisoleku parandamine rahvusvahelises keskkonnas tegutsemiseks); – toetus ülikoolide osalemiseks välismaistel messidel ja üliõpilaste värbamise üritustel; – Slovakkia tutvustamine rahvusvahelistel üritustel.

KOMPONENT 11: Tänapäevane ja kättesaadav tervishoid

Slovakkia taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi eesmärk on luua ajakohane, juurdepääsetav ja tõhus haiglate võrgustik, mis pakub kvaliteetseid tervishoiuteenuseid, atraktiivset keskkonda töötajatele, tõhusaid protsesse ja tervislikku juhtimist. Samuti on eesmärk suurendada erakorraliste tervishoiuteenuste kättesaadavust, tuginedes uue haiglate võrgustiku vajadustele, ning tugevdada esmatasandi arstiabi, mis peaks olema patsientide ravi oluline integreerimispunkt.

Komponent hõlmab viit reformi ja nelja investeeringut.

Komponent vastab 2020. aasta riigipõhisele soovitusele nr 1, milles käsitletakse tervishoiusüsteemi vastupanuvõime tugevdamist tervishoiutöötajate, esmatähtsate meditsiinitoodete ja -taristu valdkonnas; ning esmatasandi arstiabi pakkumise ja eri hooldusliikide vahelise koordineerimise parandamine.

A.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1: Haiglavõrgu optimeerimine

Reformi eesmärk on parandada statsionaarse ravi kvaliteeti ja tõhusust statsionaarse ravi tüpoloogia ja hierarhia määratlemise ning meditsiiniteenuste osutamise miinimumtingimuste määratlemise kaudu.

Reformiga määratakse kindlaks haiglate profiil. Profiil tähendab kohustuslike teenuste ja muude nõuete kogumit, mida teatava tasandi teenuseosutaja peab täitma. Pärast profiili muutmist on teatavad haiglad kohustatud osutama mitut teenust, mis on rühmitatud teatava profiili alla. Mõned laiendavad tegevuse ulatust, teised peaksid muutma akuutse voodikohtade osakonnad pikaajalise hoolduse osakondadeks.

Reform viiakse ellu 31. detsembriks 2025.

Reform 2: Tervishoiuinvesteeringute projektide ettevalmistamise reform

Tervishoiuministeerium võtab tihedas koostöös rahandusministeeriumiga vastu kõigi tervishoiuinvesteeringute projektide kava. Kavale lisatakse tervishoiuinvesteeringute hindamise metoodika, millega määratakse kindlaks otsuste tegemise kriteeriumid, mis põhinevad rahalisel, meditsiinilisel, ühiskondlikul ja sotsiaal-majanduslikul kasul.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2022.

Reform 3: Suurimate haiglate juhtimise tsentraliseerimine

Reformiga võetakse kasutusele 19 riigihaigla keskhaigla juhtimissüsteem, mis hõlmab järgmist: 1) keskne kontroll, eelarvestamine, tulemuslikkuse kavandamine ja järelevalve; 2) ravimite, meditsiinimaterjalide ja -seadmete keskse ostmise protsessid; 3) tugiteenuste, näiteks raamatupidamise tsentraliseerimine; 4) personalijuhtimine. Reform algab haigla keskse juhtorgani loomisega ja sellele järgneb katseprojekt, mis koosneb 19 haiglast. Katseprojekt lõpeb hindamisega, mis annab võimaluse võtta edaspidi kasutusele standardid kõigi võrgustiku haiglate jaoks.

Reformi rakendamine algab 31. detsembril 2023 ja viiakse lõpule 30. juuniks 2025.

Reform 4: Hädaabivõrgu optimeerimine ja erakorralise abi uus määratlus

Reformiga käsitletakse õiguslikke muudatusi, mis on vajalikud kiirabiautode üldise kättesaadavuse suurendamiseks 15 minuti jooksul nõutava rohkem kui 90 % riigi elanikkonnast. Seaduse muudatusega nähakse ette kiirabijaamade õiglane geograafiline jaotus. Erakorralise abi võrgustik põhineb nõudlusel sekkumiste järele vastavalt diagnoosile ja piirkondadele, kiirabijaamade geograafilisel jaotusel, võttes arvesse teedevõrku ja -taristut, sobivate haiglarajatiste kättesaadavusel, kasutades samas matemaatilist modelleerimist ja tegelikest andmetest (nt p-mediani mudel) saadud simulatsioone.

Kasutusele võetakse kiirabi uus määratlus, et teha kindlaks kiirabiteenuste volitatud kasutajate arv ja see, kuidas vastata nende kasutajate nõudlusele.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. märtsiks 2023.

Reform 5: Täiskasvanute, laste ja noorte esmatasandi arstiabi reformimine

Reformi eesmärk on tagada juurdepääs esmatasandi tervishoiuteenustele piirkondades, kus praktiseerivate üldarstide ja lastearstide arv on puudulik. Asjakohastes õigusaktides määratakse kindlaks nõuded perearstide ja lastearstide optimaalsele arvule ja asukohale maksimaalse vahemaa tagant (arstide optimaalne arv, mille määrab kindlaks maakondlik populatsioon ja vanuseline struktuur) ning kehtestatakse tsoonideks jaotamise kriteeriumid ja iga-aastase hindamise protsess. Tsoonideks jaotamise eesmärk on klassifitseerida territooriumid vastavalt tuvastatud GPde nappuse tõsidusele. See üksikasjalik lünkade kaart esmatasandi arstiabi osutamisel võimaldab paremini suunata parandusmeetmeid, sealhulgas muuta arstide stiimuleid uute tavade avamiseks alateenindatud piirkondades. Neil peaks seejärel olema juurdepääs üldmeditsiini toetamisele, eelkõige rahaliste toetustena perearstide tavade loomiseks ja varustamiseks või kompensatsioonimaksetena, kui avatakse uus tava alateenindatud piirkondades (seotud investeeringuga 1).

Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2022.

Investeering 1: Toetus uute esmatasandi arstiabi tavade avamisele alateenindatud piirkondades

Üldeesmärk on luua 124 ambulatoorset ravi: toetust antakse täiskasvanud ja pediaatrias kasutatavate üldarstide uute tavade loomiseks toetuse vormis, millega hüvitatakse ambulatoorse ravi kulud esimesel tegevusaastal või rahastatakse esialgseid investeerimiskulusid. Rahalist toetust antakse arstidele, kes otsustavad osutada esmatasandi tervishoiuteenuseid arstide puudusega piirkondades, et kompenseerida riske ja alginvesteeringuid esimesel aastal, kui kindlustuse rahalised vahendid on ebapiisavad registreeritud patsientide väikese arvu tõttu või kui praktika alustamine on suurte esialgsete investeerimiskulude tõttu keeruline. Rahaline toetus on ajutine, kestab üks aasta ja peaks järk-järgult vähenema, kui registreeritud patsientide arv eeldatavasti suureneb. Vastloodud tavad on hiljem iseseisvad ja neid rahastatakse nagu kõiki teisi riiklikest kindlustusfondidest.

Selle investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering 2: Uus haiglavõrk – ehitamine, rekonstrueerimine ja seadmed

Investeeringu eesmärk on ajakohastada praegust infrastruktuuri ja ehitada üles uus taristu, et see oleks kooskõlas kaasaegsete tervishoiusüsteemide nõuetega ja aitaks kaasa haiglate võrgustiku loomisele. Investeering peab olema kooskõlas selle komponendi 1. reformiga (haiglate võrgustiku optimeerimine).

Investeeringud algavad otsekõnedest või nõudlusest, milles täpsustatakse haigla voodikohtade pakkumise nõuded vastavalt põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“. See tähendab, et hoone peab vastama uute haiglate kõrgetele energiatõhususe nõuetele ja saama sertifikaadi BREEAM (ehitusuuringute keskuse keskkonnahindamise meetod) või LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) või samaväärse sertifikaadi.

Üldeesmärgist, milleks on 2200 haigla voodikohta, luuakse või ajakohastatakse vähemalt 1980 haigla voodikohta. „Koguehituse“ tasemel ehitatud voodikohtade puhul on üldine alleesmärk 1200, mis tähendab vähemalt 1080 „brutoehituse magamistoa“. Nende projektide ettevalmistamise ja rakendamise hõlbustamiseks luuakse koordineerimisüksus.

Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering 3: Digiüleminek tervishoius

Investeeringuga toetatakse selle komponendi 3. reformi (suurimate haiglate juhtimise tsentraliseerimine) rakendamist. Ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) süsteemide tsentraliseerimine (ühisteeninduskeskuse puhul) toimub 19 haigla katseprojekti raames, mis kuulub tervishoiuministeeriumi vastutusalasse. Eeldatakse, et need haiglad jäävad haiglavõrku pärast haiglavõrgu valmimist. Süsteemide ettevalmistamisel võetakse arvesse integreerimist kavandatavasse keskhaiglate infosüsteemi.

Selle investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering 4: Kiirabijaamade ehitamine ja taastamine

Investeeringu eesmärk on rakendada selle komponendi 1. reformi: Haiglate võrgustiku optimeerimine ja selle komponendi 4. reform, hädaabivõrgu optimeerimine ja erakorralise abi uus määratlus, tagades jaama üleviimise vastavalt uuele erakorralise abi võrgustikule ja uuele haiglavõrgule esitatavatele nõuetele. Osa üleantud jaamadest tagatakse sobivate ruumide rekonstrueerimisega, teine osa tuleb koos vastavate seadmetega uuesti üles ehitada. Investeeringu eesmärk on 55 väikesemahulise kiirabijaama ehitamine või rekonstrueerimine.

Selle investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2025.

A.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorra-number	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga vahe-eesmärgi ja eesmärgi kirjeldus ja selge määratlus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
1	11 – Tänapäevane ja kättesaadav tervishoid – 1. reform: haiglate võrgustiku optimeerimine (ÜRO)	Eesmärk	Haiglate võrgustiku kasutuselevõtt	Seadusemuudatus jõustub				1. kv	2022	Seaduste ja nendega seotud õigusaktide muudatused (sh seadused: 576/2004, 577/2004, 578/2004, 579/2004, 581/2004) määratletakse statsionaarse ravi pakkujate hierarhia vastavalt osutatud ravi keerukusele, teenuste ulatusele ja ajalisele kättesaadavusele. Statsionaarse ravi pakkujatel on viis taset. Seadusega kehtestatakse kohustuslikud teenused, mida teenuseosutajad on kohustatud osutama igal tasandil. Lisaks määratletakse selles kvaliteedinäitajad, nõuded tehnilisele varustusele, töötajate suutlikkus ja ooteajad teatavate teenuste puhul.
2	11 – Tänapäevane ja kättesaadav tervishoid – 1. reform: haiglate võrgustiku optimeerimine (ÜRO)	Siht	Uue haiglavõrgustiku alla kuuluvate (üld- ja erihaiglate hulka kuuluvate) ümberprofeeritud haiglate osakaal		%	0	40	4. kv	2025	Kehtestatakse üleminekuperiood, mille jooksul peavad haiglad ja tervisekindlustusandjad järgima uusi kindlaksmääratud eeskirju. 40 % praegustest haiglatest (haiglad, mis on lubatud üld- ja erihaiglate raames) tuleb vastavalt uuele reformile ümber kujundada.
3	11 – Tänapäevane ja kättesaadav tervishoid – reform nr 2 – Tervishoiuinvesteeringute kavade koostamise reform	Eesmärk	Prioriteetne investeerimiskava vastavalt tervishoiuministeeriumi poolt vastu võetud investeeringute hindamise metoodikale	tervishoiuministeeriumi veebisaidil avaldatud prioriteetne investeerimiskava				2. kv	2022	Kava sisaldab kõiki taaste- ja vastupidavuskavast ning ELi struktuurifondidest rahastatavaid investeeringuid ning alustab nende projektide ettevalmistamist esmajärjekorras nende rakendamiseks (seotud investeeringutega 1, 2 ja 3). Töötatakse välja tervishoiuinvesteeringute hindamise metoodika, millega määratakse kindlaks otsuste tegemise kriteeriumid, mis põhinevad rahalisel, meditsiinilisel, aga ka kaudsel kasul, sealhulgas ühiskondlikul ja sotsiaal-majanduslikul kasul. Kehtestatakse mudel otsuste tegemiseks tervishoiusektori investeeringu majandusliku tõhususe kohta, võttes arvesse mitte ainult investeeringu otsest rahalist kasu, vaid kõiki kaudseid (nt patsientide suurem mugavus).
4	11 – Tänapäevane ja kättesaadav tervishoid – 3. reform: suurimate haiglate juhtimise tsentraliseerimine	Eesmärk	Haigla keskse juhtimisorgani loomine korralduslikust, tegevuslikust ja majanduslikust seisukohast	Tervishoiuministeeriumi poolt heaks kiidetud ja täielikult toimiv haigla korraldusasutus				4. kv	2023	See asutus tagab 19 haigla juhtimisstruktuuri, mis koosneb haiglavõrgustiku katseetapist (vt eesmärk allpool). See tähendab, et see: haiglate planeerimise ja tulemuslikkuse juhtimine, juhendamine ja hindamine, näiteks finantskontroll, vastavuskontroll, personaliküsimused, kvaliteedijuhtimine ja riskijuhtimine, mis on seotud kliiniliste protsessidega. Samuti annab ta soovitusi ravimite ja meditsiiniseadmete kulude ja inventarinimestike optimeerimiseks.
5	11 – Tänapäevane ja kättesaadav tervishoid – 3. reform: suurimate haiglate juhtimise tsentraliseerimine	Siht	Keskses juhtimissüsteemis osalevate haiglate arv		Number	0	19	2. kv	2025	Keskhaldussüsteem hõlmab katseetapis 19 riiklikult kontrollitavat haiglat.
6	11 – Tänapäevane ja kättesaadav tervishoid – 4. reform – Erakorralise abi võrgustiku optimeerimine ja erakorralise abi uus määratlus	Eesmärk	Kiirabivõrgustiku seaduse muutmine ja erakorralise tervishoiu uus määratlus	Jõustuvad õigusaktid, mis käsitlevad uut optimaalset hädaabivõrku.				Q1	2023	Õigusaktide muudatustega kehtestatakse uus kiirabijaamade võrgustik ja hädaabi uus määratlus. Uus võrk tagab hädaabiteenuste kättesaadavuse 15 minuti jooksul 90 % elanikkonnast. See on geograafiliselt ja menetluslikult seotud uue haiglavõrguga. Erakorralise abi uus määratlus määrab kindlaks kiirabiteenuse volitatud kasutajate arvu ja selle, kuidas nende kasutajate soovile vastata.
7	11 – Tänapäevane ja kättesaadav tervishoid – reform 5 – Täiskasvanutele, lastele ja noortele esmatasandi arstiabi osutamise reform	Eesmärk	Uus seadus üldhooldusteenuste osutajate võrgustiku loomise ja tsoonideks jaotamise kehtestamise kohta	Õigusakti jõustumine				2. kv	2022	Uues õigusaktis sätestatakse esmatasandi arstiabi võrgustiku eeskirjad, et määrata kindlaks üldarstide arv ja jaotus, võttes aluseks: Kättesaadavus (maksimaalne sõiduaeg arsti kohta); -vajadus suutlikkuse järele (täiskasvanute ja laste üldarstide vajalik arv vastavalt elanikkonna suurusele ja vanuselisele struktuurile).
8	11 – Tänapäevane ja kättesaadav tervishoid – Investeering 1 Uute esmatasandi tervishoiuteenuste avamise toetamine	Siht	Katseprogrammiga toetatud esmatasandi ambulatoorsete ravimeetodite arv		Number	0	124	2. kv	2026	Üldeesmärk on luua 124 ambulatoorset tava täiskasvanute ja laste üldarstidele toetuse vormis, et hüvitada ambulatoorse ravi kulud esimesel tegevusaastal või rahastada investeerimiskulusid.
9	11 – Tänapäevane ja juurdepääsetav tervishoid – Investeering 2 Uus haiglavõrk – ehitus, rekonstrueerimine ja seadmed	Eesmärk	Pakkumismenetlus haiglate ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks	Teade kõigi riigihankelepingute sõlmimise kohta ehitustöövõtjaga projektide puhul, mis vastavad rahastamiskõlblikkuse/ valikukriteeriumidele				1. kv	2024	Teade kõigi riigihankelepingute sõlmimise kohta ehitustöövõtjaga 2200 uue haigla voodikoha loomiseks, millest vähemalt 1980. aasta voodikohad peavad olema kättesaadavad, jaotatuna järgmiselt: ·vähemalt 1080 voodikohta (eesmärk on 1200) „brutoehituse“ tasemel* hoonetes, mis vastavad sekkumisvaldkonna 25ter sertifitseeritud BREEAM-i või LEED-i või samaväärse sertifitseeritud energiatõhususnõuetele ·Ülejäänud voodikohad kuni 1980. aasta voodikohtade (eesmärk on 2200) saavutamiseni tehakse kättesaadavaks kas „brutoehituse“ tasemel või haiglates pärast ulatuslikku moderniseerimist, et need täielikult välja lülitada** Koguehitus – vundament, ehitus, torustik, isolatsioon, äravool, välitingimustes torustik, ilma masinateta, keskküttesüsteem, juhtmestik, põrandad, viimistlus ja seadmed. * Ulatuslik moderniseerimine täieliku seisukorra saavutamiseks on määratletud kui olemasolevate haiglakohtade (paviljonide) rekonstrueerimine 1 või hoonete2 ehitamine, mis hõlmab järgmist: hoonete renoveerimine, ehitamine ja laiendamine, komplekteerimine, pealisehitised või muud ümberehitused; (b) füüsiliste ja tehniliste seadmete tarnimine, meditsiiniseadmete tarnimine, seadmete tarnimine, IKT (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia) taristu ehitamine ja ajakohastamine, sealhulgas kiire internetiühendusega seadmed ja tarkvaraseadmete ostmine. Punktid a ja b on ette nähtud ühiseks kasutamiseks ja moodustavad koos funktsionaalse üksuse. 1 Sise- ja välisruumide rekonstrueerimine ja/või olemasolevate haiglate hoonete laiendamine ja/või viimistlemine ja/või pealisehitus, välja arvatud punkt b, hõlmab eelkõige, kuid mitte ainult: väliskesta ja katuste isoleerimine, akende ja uste väljavahetamine, valgustus, tehnoloogiliste seadmete (küte, juhtmestik, elekter, liftid) väljavahetamine. 2 Hoonete (paviljonide) ehitamine olemasolevatesse haiglakohtadesse.
10	11 – Tänapäevane ja juurdepääsetav tervishoid – Investeering 2 Uus haiglavõrk – ehitus, rekonstrueerimine ja seadmed	Siht	Ajakohastatud haiglates kättesaadavaks tehtud voodikohad		Number	0	1980	2. kv	2026	Voodikohad, mis tehakse kättesaadavaks ajakohastatud haiglates, kus on vähemalt 1980 voodikohta, jaotatuna järgmiselt: ·Vähemalt 1080 voodikohta (eesmärk on 1200) „brutoehituse“ tasemel* hoonetes, mis vastavad sekkumisvaldkonna 25ter sertifitseeritud BREEAM-i või LEED- või samaväärse sertifitseeritud energiatõhususnõuetele ·Ülejäänud voodid üldise eesmärgi saavutamiseks tehakse kättesaadavaks kas „brutoehituse“ tasemel või haiglates pärast ulatuslikku moderniseerimist, et need täielikult välja töötada.
11	11 – Tänapäevane ja kättesaadav tervishoid – Investeering 3 „Digiüleminek tervishoidu“	Siht	Keskse ERP süsteemiga ühendatud haiglate arv		Number	0	19	4. kv	2025	19 avalik-õiguslikku haiglat ühendatakse ERP kesksüsteemiga, mis võimaldab tsentraliseerida kontrolli- ja muid protsesse haiglates.
12	11 – Tänapäevane ja kättesaadav tervishoid – Investeering 3 „Digiüleminek tervishoidu“	Siht	Kodade virvenduskirurgia pakkumise suurendamine		%	0	20	4. kv	2024	.3 südame-veresoonkonna haiguste instituut peab olema varustatud navigatsioonisüsteemiga (täidetud väljatõmbeseade koos seonduvate meditsiiniseadmetega), et teha kodade virvendusoperatsioone, mis: ·vähendada kodade virvendusoperatsioonile kuluvat keskmist aega vähemalt 30 % võrreldes lähtestsenaariumiga (st viimase viie aasta keskmine aeg operatsiooni kohta). ·suurendada 2024. aasta neljandaks kvartaliks tehtud edukate kodade virvendusoperatsioonide arvu vähemalt 20 % võrreldes investeerimiseelse lähtetasemega (st viimase viie aasta keskmine aastane maht)
13	11 – Tänapäevane ja juurdepääsetav tervishoid – Investeering 4 Kiirabijaamade ehitamine ja taastamine (kiirabiteenused)	Siht	Ehitatud või rekonstrueeritud kiirabijaama arv		Number	0	55	2. kv	2025	Eesmärk on ehitada või taastada kiirabijaamade asukohad, mis asuvad uues erakorralise abi võrgustikus. – Ehitatud asulad peavad asuma hoonetes, mis vastavad sekkumisvaldkonna 26bis energiatõhususe nõuetele (energiasääst vähemalt 30 % võrreldes praeguse olukorraga). Uued asulad paigutatakse hoonetesse, mis peavad vastavalt alates 1.1.2021 kehtivale määrusele vastama energiatõhususe klassile A0. Õiglane geograafiline jaotus põhineb matemaatilisel modelleerimismudelil, mille eesmärk on pakkuda välja võrk, kus: (1) 90 % elanikkonnast, kellel on juurdepääs 15 minuti jooksul alates lähetamisest (2), tuleb 8 minuti jooksul alates lähetamisest jõuda 80 %-ni patsientidest, kellel on diagnoositud esimene vaikne tund (3), et jaamade ümberpaigutamine oleks lühem kui praegune olukord.

KOMPONENT 12: Inim-, tänapäevane ja kättesaadav vaimne tervishoid

Slovakkia taaste- ja vastupidavuskava komponendi eesmärk on edendada Slovakkias vaimse tervishoiu süsteemset parandamist, mida toetab avaliku halduse eri sektorite ja kutseorganisatsioonide koostöö. Meetmete eesmärk on ajakohastada psühhiaatrilist ja psühholoogilist sotsiaal-meditsiinilist abi, edendada vaimset tervist ja ennetada psühholoogilisi häireid kogu elanikkonnas, tugevdada sotsiaal-meditsiinilist abi ja parandada selle kättesaadavust.

Selle komponendi meetmed aitavad kaasa Slovakkiale esitatud riigipõhiste soovituste täitmisele, eelkõige seoses tervishoiusüsteemi vastupanuvõimega ning raviliikide (riigipõhine soovitus 1, 2020) ja pikaajalise hoolduse (riigipõhine soovitus 2, 2019) vahelise koordineerimisega.

A.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1: Kooskõlastatud ministeeriumidevaheline koostöö ja reguleerimine

Reformi eesmärk on koordineerida vaimse tervise poliitikat ja parandada koostööd avaliku halduse eri sektorite vahel. See saavutatakse järgmiselt:

-luua osakondadevaheline kooskõlastusorgan, mis vastutab vaimse tervise eest. Vaimse tervise valitsuse nõukogu moodustati 24. veebruaril 2021. Reform hõlmab selle juhtimise kasutuselevõtmist. Üks nõukogu esimesi ülesandeid on koordineerida riikliku vaimse tervise programmi (2022–2030) koostamist, mis esitatakse valitsusele heakskiitmiseks 31. detsembriks 2022.

-psühholoogide kutseorganisatsiooni loomine, mille peamine eesmärk on suurendada professionaalsust ja tagada reguleerimine hariduses, distsiplinaarjärelevalves ja nendele kutsealadele õigusabi pakkumises, olenemata sellest, millises sektoris nad tegutsevad.

Selleks et seda reformi ja sellesse komponendisse tehtavaid investeeringuid paremini suunata, koostatakse 31. detsembriks 2022 esimene epidemioloogiline uuring vaimsete häirete valdkonnas. Uuringus kaardistatakse psüühikahäirete praegune epidemioloogiline olukord Slovakkias.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2025.

Reform 2: Vaimse tervishoiu suutlikkuse akuutselt alahinnatud valdkondade arendamine

Reformi eesmärk on arendada kättesaadavat sotsiaal-meditsiinilist vaimset tervishoidu, pannes rõhku kogukonnahoolduse ulatuse suurendamisele. Selle saavutamiseks seatakse prioriteediks Slovakkias teravalt nappide teenuste kaardistamine ja töötatakse välja strateegia nende prioriteetseks arendamiseks.

Reform viiakse ellu 31. detsembriks 2025.

Reform 3: Diagnostikameetodite ja ravi ajakohastamine

Reformi eesmärk on tagada standardsete diagnostika- ja raviprotseduuride ulatuslik ajakohastamine ning tagada nende rakendamine praktikas. Luuakse töörühmad, et vaadata läbi rahvusvahelised psühhodiagnostikameetodid eri vanuserühmade ja eri rakenduste jaoks ning esitada soovitusi riiklike meetodite kohandamiseks. Kuulutatakse välja kutse, et teha kindlaks konkreetsed institutsionaalsed psühhiaatriarajatised, kus rakendatakse inimlikkust ja hoidmiskohtade väljavahetamist.

Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2025.

Investeering 1: Projektijuhtimine ja investeeringute ettevalmistamine

Taaste- ja vastupidavuskava kohaste investeerimisprojektide haldamiseks luuakse koordineerimisüksus. Koordineerimisüksuse ülesanne on jälgida, dokumenteerida ja kontrollida projektide edenemist ja konkursikutsetes täpsustatud tingimuste täitmist, sealhulgas nende ajakava, et tagada komponendi nr 12 vahe-eesmärkide ja sihtide õigeaegne saavutamine ja täitmine. Koordineerimisüksus peab arvestust voodikohtade arvu ja kategooriate ning muude rajatiste suutlikkuse kohta, kaardistades need linnade tasandil, ning juhib õigeaegselt tähelepanu võimalikele riskidele projektide rakendamisel ja pakub välja asjakohased lahendused nende kõrvaldamiseks. Uute kinnipidamisasutuste ehitamiseks ei halda koordineerimisüksus mitte ainult projekti, vaid valmistab ka ette projekti.

Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering 2: Kinnipidamisasutuste loomine

Eesmärk on pakkuda piisavat ravi väikesele rühmale raskeid kuritegusid toime pannud psühhiaatrilistele patsientidele. Kinnipidamisasutuste loomine ei ole deinstitutsionaliseerimise osa, vaid vajalik ja täiendav ohutus- ja tervishoiumeede väikese patsientide rühma jaoks.

Luuakse kaks kinnipidamisasutust, millest igaühe maht on 75 voodikohta, millest üks on juba ehitamisel.

Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering 3: Psühhosotsiaalsete keskuste ehitamine

Selle meetme eesmärk on tagada, et liikuvad meeskonnad hoolitseksid pikaajaliselt oma kodukeskkonnas piisavalt, piirates seeläbi asutustesse paigutamist või parandades nende asutuste elukvaliteeti. Meetmega välditakse haiglaravi vajadust või lühendatakse selle kestust. Meede keskendub piiratud sotsiaalse kohanemisega täiskasvanutele ja lastepatsientidele.

Keskused osutavad tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid multidistsiplinaarse meeskonna (psühhiaater, psühholoog, õde, sotsiaaltöötaja, eri- ja terapeutiline õpetaja) kaudu. Kokku luuakse 10 keskust. Hoonete renoveerimise puhul on miinimumeesmärk saavutada keskmine primaarenergia sääst 30 %.

Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering 4: Psühhiaatrilise statsionaarse võrgu väljaehitamine

Selle investeeringu eesmärk on kujundada välja paiksete psühhiaatriliste asutuste võrgustik, mis pakub igapäevast psühhiaatrilist ravi vaheetapina institutsionaalse ja ambulatoorse psühhiaatrilise ravi vahel.

Ehitatakse kokku 15 paikset rajatist. Hoonete renoveerimise puhul on miinimumeesmärk saavutada keskmine primaarenergia sääst 30 %.

Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering 5: Autismispektri häirete erikeskuste loomine

Eesmärk on suurendada autismispektri häiretele spetsialiseerunud raviasutuste kättesaadavust, et tagada selle haiguse korral piisav ravi. Autismispektri häiretega inimestele luuakse kokku kolm uut diagnostika-sekkumiskeskust. Töötajaid koolitatakse selle seisundi kõige uuemate diagnostika- ja sekkumismeetodite alal. Hoonete renoveerimise puhul on miinimumeesmärk saavutada keskmine primaarenergia sääst 30 %.

Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering 6: Psühhodiagnostikameetodite hoidla loomine

Eesmärk on luua ajakohastatud psühhodiagnostikameetodite hoidla, mis on kättesaadav spetsialistidele ja psühholoogilise hoolduse asutustele. Praegu kättesaadavad meetodid vaadatakse läbi ja neid ajakohastatakse. Puuduvaid meetodeid täiendatakse võõrkeelte meetodite omandamise ja tõlkimisega. Hoidlat haldab pädev kutseorganisatsioon (Slovakkia Psühholoogide Liit) ja see sisaldab veebis kättesaadavat digitaalset versiooni.

Selleks et leevendada COVID-19 kriisi mõju, käitatakse pandeemia ajal vaimse tervise edendamise riikliku eelarverea kaudu, mis pakub psühholoogilist tuge telefoni teel ja veebis.

Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2025.

Investeering 7: Institutsionaalse psühhiaatrilise ravi humaanseks muutmine

Investeeringu eesmärk on institutsionaalsete psühhiaatriaasutuste renoveerimine, et parandada haiglaravi tingimusi. See saavutatakse patsientide arvu vähendamisega ruumis, kus on sõltumatud sanitaarsõlmed. Patsiendi üldine mahutavus peab jääma muutumatuks. Teine meede on hoidmiskoha voodite asendamine turvatud isolatsiooniruumidega.

244 patsiendi koguvõimsust tuleb renoveerida. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering 8: Töötajate vaimse tervise alane koolitus

Selle investeeringu eesmärk on suurendada kaasaegse haridusega professionaalsete töötajate arvu, mis võimaldab parandada osutatavate tervishoiuteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti. Eesmärk saavutatakse õppekavade ajakohastamisega tänapäevaste tavade nõuetele ja uute hooldusviiside kasutuselevõtuga. Väliskvalifikatsioonide tunnustamist takistavad õiguslikud tõkked kõrvaldatakse ning tervishoiusektori kliiniline koolitus tehakse kättesaadavaks kõigi sektorite vaimse tervise spetsialistidele. Vaimse tervise alast koolitust pakutakse nii tervishoiusektori töötajatele kui ka tervishoiusektorivälistele spetsialistidele.

Kokku vähemalt 336 tervishoiusektori töötajat koolitatakse ümber eri liiki vaimse tervise programmide raames.

Selle meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2025.

A.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorra-number	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga vahe-eesmärgi ja eesmärgi kirjeldus ja selge määratlus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
1	12 – Inim-, tänapäevane ja kättesaadav vaimne tervishoid – 1. reform: Kooskõlastatud ministeeriumidevaheline koostöö ja reguleerimine	Eesmärk	Kahe vaimse tervise koordineerimisüksuse loomine	Üksuste täielik kasutuselevõtt				2. kv	2025	Asutatakse kaks koordineerimisüksust: 1.Vaimse tervise valitsuse nõukogu; 2.psühholoogide Liit Nõukogu koordineerib pädevate ministeeriumide poliitikat vaimse tervise valdkonnas. Ta koostab riikliku vaimse tervise programmi ja tegevuskava, mille kiidab heaks Slovakkia valitsus. Ühendus on registreeritud psühholoogi kutseorganisatsioon kõigis funktsionaalsetes sektorites (st mitte ainult tervishoiusektoris). Ta haldab tervishoiu, hariduse, sotsiaalküsimuste, justiits-, siseasjade, kaitse ja muu valdkonnas töötavate kutseliste psühholoogide digitaalset registrit.
2	12 – Inim-, tänapäevane ja kättesaadav vaimne tervishoid – investeering 1: Projektijuhtimine ja investeeringute ettevalmistamine 12 – Inim-, tänapäevane ja kättesaadav vaimne tervishoid – investeering 2: Kinnipidamisasutuste loomine	Siht	Kinnipidamisasutuste patsientide suutlikkus		Number	0	150	4. kv	2025	Uute kinnipidamisasutuste kasutuselevõtmine 150 psühhiaatrilise patsiendi jaoks.
3	12 – Inim-, tänapäevane ja kättesaadav vaimne tervishoid – 2. reform: Vaimse tervishoiu suutlikkuse akuutselt alahinnatud valdkondade arendamine 12 – Inim-, tänapäevane ja kättesaadav vaimne tervishoid – investeering 1: Projektijuhtimine ja investeeringute ettevalmistamine 12 – Inim-, tänapäevane ja kättesaadav vaimne tervishoid – investeering 3: Psühhosotsiaalsete keskuste ehitamine; 12 – Inim-, tänapäevane ja kättesaadav vaimne tervishoid – investeering 4: Psühhiaatrilise paikse võrgu väljaehitamine; 12 – Inim-, tänapäevane ja kättesaadav vaimne tervishoid – investeering 5: Autismispektri häirete erikeskuste loomine	Siht	Loodud kogukonnapõhiste vaimse tervise keskuste arv		Number	0	28	4. kv	2025	28 kogukonnapõhise tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandekeskuse kasutuselevõtmine: psühhosotsiaalsed keskused, päevased paiksed rajatised ja asutused autistlike häirete jaoks.
4	12 – Inim-, tänapäevane ja kättesaadav vaimne tervishoid – 3. reform: Diagnostikameetodite ja ravi ajakohastamine 12 – Inim-, tänapäevane ja kättesaadav vaimne tervishoid – investeering 6: Psühhodiagnostikameetodite hoidla loomine	Siht	Registreeritud ja standarditud psühhodiagnostikameetodite arv		Number	0	72	2. kv	2025	Fsükodiagnostikameetodite digitaalse registri loomine. Üldeesmärgist, milleks on 77 uut ja ajakohastatud standardmeetodit, nähakse ette 72 meetodi standardimine, mille valib eksperdirühm.
5	12 – Inim-, tänapäevane ja kättesaadav vaimne tervishoid – 3. reform: Diagnostikameetodite ja ravi ajakohastamine 12 – Inim-, tänapäevane ja kättesaadav vaimne tervishoid – investeering 1: Projektijuhtimine ja investeeringute ettevalmistamine 12 – Inim-, tänapäevane ja kättesaadav vaimne tervishoid – investeering 7: Institutsionaalse psühhiaatrilise ravi humaanseks muutmine	Siht	Patsientide suutlikkus institutsionaalse psühhiaatrilise ravi kohandatud ruumides.		Number	0	244	4. kv	2025	Ruumide ümberehitamine asutuste psühhiaatrilise hooldusega kahekihilistesse ruumidesse sanitaarruumidega ja hoidmiskohtade asendamine isolatsiooniruumidega.
6	12 – Inim-, tänapäevane ja kättesaadav vaimne tervishoid – investeering 8: Töötajate vaimse tervise alane koolitus	Siht	Vaimse tervise valdkonnas koolitatud tervishoiusektori töötajate arv		Number	0	336	2. kv	2025	Üldeesmärgist pakkuda vaimse tervise alast koolitust 373 töötajale, tuleb vaimse tervise alane lühi- või pikaajaline sertifitseeritud koolitus läbida 336 tervishoiutöötajale.

KOMPONENT 13: Kättesaadav ja kvaliteetne pikaajaline sotsiaal- ja tervishoiuteenus

Slovakkia pikaajalise hoolduse süsteem ei ole elanikkonna eeldatavaks kiireks vananemiseks valmis. Üle 65-aastaste elanike osakaal suureneb 2040. aastaks praeguselt 16 %-lt üle 24 %-le. Juurdepääs kvaliteetsele ja taskukohasele pikaajalisele hooldusele on ebapiisav kogukonna- ja koduhooldusteenuste üldise alarahastamise, killustatud juhtimise ning sotsiaal- ja tervishoiuteenuste süsteemse koordineerimise puudumise tõttu. Puudub terviklik ja asjakohane strateegia, mis hõlmaks nii sotsiaal- kui ka tervishoiuaspekte. Puuetega inimeste pikaajalise hoolduse vajaduste hindamine on samuti ebajärjekindel. Järelevalve sotsiaalhoolekande üle on ebatõhus ja koduse hoolduse puhul eriti ebapiisav. Lisaks on rahastamissüsteem killustunud ja soosib institutsionaliseeritud hooldust, kuna puudub toetus kodu- ja kogukonnapõhistele teenustele. Seetõttu puuduvad nõuetekohased pikaajalise ja palliatiivse hoolduse teenused, eelkõige kodu- ja kogukonnapõhistes hooldusasutustes.

Slovakkia taaste- ja vastupidavuskava selle komponendiga valmistatakse Slovakkia ette kiiresti vananevaks elanikkonnaks, tagades kvaliteetse, kättesaadava ja tervikliku toetuse pikaajalist ja palliatiivset hooldust vajavatele inimestele. Sellise hoolduse pakkumine suurendab ka puuetega inimeste kaasamist ühiskonda ja nende sotsiaalkaitse taset. Regulatiivsete reformide eesmärk on sidusam ja paremini koordineeritud hooldussüsteem, mis ühendab sotsiaal- ja tervishoiuteenused, parem rahastamiskava, mis keskendub inimeste vajadustele ja pakub paremaid stiimuleid kogukonnapõhiseks hoolduseks, puuetega inimeste hooldusvajaduste sidusam hindamine ning sotsiaalhoolekande parem järelevalve. Investeeringute tulemuseks on täiendav pikaajalise hoolduse, palliatiivse hoolduse ja järelhoolduse suutlikkus, eelkõige koduse ja kogukonnapõhise hoolduse pakkumine.

Komponent aitab täita 2019. aasta riigipõhist soovitust nr 2 ja parandada juurdepääsu taskukohasele ja kvaliteetsele pikaajalisele hooldusele ning täita 2020. aasta riigipõhist soovitust nr 1, parandades raviliikide vahelist koordineerimist. Samuti aitab see kaasa riigi rahanduse, eelkõige tervishoiusüsteemi pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamisele, nagu on soovitatud 2019. aasta riigipõhises soovituses nr 1.

Reform 1: Pikaajaliste sotsiaal- ja tervishoiuteenuste integreerimine ja rahastamine

Reformi eesmärk on uuendada pikaajaliste sotsiaal- ja tervishoiuteenuste struktuure, et tagada parem koordineerimine hooldusliikide vahel ja muuta rahastamine tõhusamaks. Eelkõige luuakse ühtne raamistik, mis hõlmab nii sotsiaal- kui ka tervishoiuteenuseid. Peamine rahastamissüsteemi muudatus on seotud pigem isikliku eelarve kehtestamisega hooldusvajadusega isikute jaoks kui hooldusteenuste osutajate praeguse killustatud rahastamisega. Reformitud rahastamiskavaga suurendatakse ka jõupingutusi hoolduse deinstitutsionaliseerimiseks, parandades stiimuleid kodu- ja kogukonnapõhiseks hoolduseks.

Uus pikaajalise ja palliatiivse hoolduse seadus jõustub 31. märtsiks 2023 ning sotsiaalteenuste rahastamist käsitlev uus õigusakt jõustub 31. detsembril 2025.

Reform 2: Hooldusvajaduste hindamine

Puuetega inimeste pikaajalise hoolduse vajaduste hindamine on killustunud süsteemi tõttu ebajärjekindel. Kuigi raske puude tunnustamine ei ole sotsiaalteenuste osutamise puhul vajalik, on see isikliku abistamistoetuse ja hooldustoetuse andmise eeltingimus.

Selle reformiga parandatakse ja ühtlustatakse raske puudega inimeste tunnustamist. Sellega kehtestatakse raske puudega inimeste isikliku abistamise ja hooldamise ühtne raamistik ja hindamissüsteem. Põhihindamise viivad läbi töö-, sotsiaal- ja pereametid vastavalt ühtsele metoodikale, mis põhineb Maailma Terviseorganisatsiooni puuete hindamise tabelil 2.0 ja milles hinnatakse mitmesuguseid vajadusi. Halduskoormuse vähendamiseks ja digitaliseerimise osana kasutavad hindajad e-tervise süsteemi. 46 harukontori hindajad peavad saama oma tööks vajalikud seadmed.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. märtsiks 2024.

Reform 3: Sotsiaalhoolekande järelevalve tugevdamine ja vajaliku infrastruktuuri tagamine

Sotsiaalhoolekandeteenuste järelevalvesüsteem on killustatud ja ebatõhus. Järelevalvet ja kontrolli teostavad praegu erinevad asutused riiklikul ja piirkondlikul tasandil ilma pädevuste selge jaotuseta. Järelevalvesuutlikkus ei ole piisav. See ei hõlma mitteametlikku hooldust ja isiklikku abi, eelkõige pereliikmete osutatavat koduhooldust.

Reformiga tugevdatakse järelevalvet sotsiaalhoolekande üle. Luuakse ühtne järelevalveasutus. Ta jälgib sotsiaalteenuste osutamist ja kvaliteeti, abi kvaliteeti ja ulatust isikutele, kes saavad isiklikku eelarvet hooldusvajaduste rahuldamiseks, ning tervishoiuteenuste osutamist sotsiaalteenuste valdkonnas (koos tervishoiu järelevalveasutusega). Hoolduse kvaliteeti hinnatakse vastavalt metoodikale, mis on välja töötatud kooskõlas WHO kvaliteediõiguste töövahendiga. Meetmega tagatakse ka vajalik infrastruktuur uue järelevalvesüsteemi jaoks, mis koosneb peakorterist ja kaheksast piirkondlikust harust, sealhulgas ruumid, sõidukid ja IT-seadmed.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. märtsiks 2024.

Investeering 1: Kogukonnapõhise sotsiaalhoolekande suutlikkuse suurendamine

Slovakkias on ametlike sotsiaalteenuste osutamine nihkunud institutsioonilistesse hoolekandeasutustesse, kus domineerivad suuremahulised hooldusasutused, mitte väiksemad kogukonnapõhised asutused. Ambulatoorse ravi teenused on puudulikud.

Komponendi nr 13 1. reformi alusel laiendatakse selle investeeringuga kogukonnapõhiste hooldus- ja ambulatoorsete raviasutuste suutlikkust, võimaldades viia patsiente suurtest asutustest väiksematesse kogukondlikesse asutustesse, pakkudes uutele toetusesaajatele lisasuutlikkust ja vähendades mitteametlike hooldajate koormust. Uute hoonete ehitamise ja olemasolevate hoonete renoveerimisega luuakse kogukonnapõhistes rajatistes ja väikese suutlikkusega tervishoiuasutustes kokku vähemalt 2939 kaalutud võimsusühikut. Lisaks luuakse uutes väikese võimsusega ambulatoorsetes rajatistes vähemalt 1024 kaalutud võimsusühikut, ehitades uusi hooneid või renoveerides olemasolevaid hooneid.

Hoonete renoveerimise puhul on miinimumeesmärk saavutada keskmine primaarenergia sääst 30 %.

Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering 2: Järelhooldus- ja õendussuutlikkuse laiendamine ja uuendamine

Puudub õigusselgus ja patsientide haiglaravijärgse järelhoolduse suutlikkus parima võimaliku rehabilitatsiooni tagamiseks. Selline puudus põhjustab ebavajalikku ja ebatõhusat haiglaravi, mis koormab haiglaid liiga palju. Samuti puudub koduse õenduse suutlikkus.

Selle investeeringuga tugevdatakse hooldussuutlikkust, et tagada pärast haiglast vabastamist abivajavatele isikutele hea järelhooldus, ning suurendada kodus õendussuutlikkust. Eelkõige luuakse vähemalt 650 uut järelravi voodikohta, kasutades pärast haiglate võrgustiku optimeerimist vabanenud kroonilise ja ägeda ravi suutlikkust, nagu on kirjeldatud Slovakkia taaste- ja vastupidavuskava 11. komponendis. Lisaks saavad toetust vähemalt 91 koduõendusteenuse osutajat. See hõlmab vähemalt 11 uue koduõendusteenuse pakkuja loomist ja vähemalt 80 olemasoleva täielikku varustamist.

Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juunil 2026.

Investeering 3: Palliatiivse ravi suutlikkuse suurendamine ja taastamine

Lõpphaigete patsientide palliatiivsete teenuste võrgustik ei ole piisav ega vasta rahvusvahelistele soovitustele. Saadaval on vähem kui pool soovitatavate ambulantsete hoskoopide arvust ja nende sisseseadmine seab ohtu nende ravi kvaliteedi, olles samal ajal enamiku patsientide jaoks eelistatud tüüpi hooldusteenus. Lisaks on teenuste kättesaadavuses märkimisväärseid piirkondlikke erinevusi. Palliatiivse hoolduse osakonnad asuvad kaheksast piirkonnast ainult kolmes.

Komponendi nr 13 (integratsioon ning pikaajalise sotsiaal- ja tervishoiu rahastamine) 1. reformile tuginedes laiendatakse ja parandatakse selle investeeringuga palliatiivse hoolduse suutlikkust selliste teenuste puudumise tõttu kooskõlas deinstitutsionaliseerimise ning kodu- ja kogukonnapõhise hoolduse eelistamise strateegiaga. Investeering hõlmab järgmist:

·Alateenindatud aladel vähemalt 270 uue palliatiivse ravi voodi loomine väikese jõudlusega humalapuksides, mille keskmine maht on 20 voodikohta iga humala kohta, ehitades uusi ja renoveerides olemasolevaid. Haiglates luuakse palliatiivsed osakonnad ja hooldusvoodid, rekonstrueerides olemasolevad voodikohad, mis on vabastatud haiglate võrgustiku ümberkorraldamisega.

·Ambulatoorse palliatiivse ravi laiendamine ja uuendamine, luues vähemalt 20 uut ambulantset pesa ja uuendades vähemalt 6 olemasolevat. See hõlmab vajalike füüsiliste ja tehniliste seadmete pakkumist.

Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. septembriks 2025.

A.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga vahe-eesmärgi ja eesmärgi kirjeldus ja selge määratlus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
1	13 – Juurdepääs ja kvaliteetne pikaajaline sotsiaal-tervishoid – reform 1: Kättesaadav ja kvaliteetne pikaajaline sotsiaal- ja tervishoid – pikaajalise sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi integratsiooni ja rahastamise reform	Eesmärk	Pikaajalise tervishoiu ja palliatiivse ravi uus õigusraamistik	Pikaajalise ja palliatiivse hoolduse uue seaduse ning palliatiivse ja õendusravi rahastamise reguleerimise jõustumine				1. kv	2023	Reformi rakendamise esimene etapp hõlmab seda, kuidas haigekassad hüvitavad õendusabi sotsiaalteenuste osutajatele, kindlustusettevõtjate poolt õendusabi lepingu sõlmimise korda ning palliatiivse, ambulatoorse ja statsionaarse ravi kulude hüvitamise kohandamist tervisekindlustusettevõtjate poolt. See seadusandlik muudatusettepanek on kavas vastu võtta 2022. aasta esimeses kvartalis. Järgmine rakendusetapp koosneb uute õigusaktide väljatöötamisest ja heakskiitmisest. Uues tervishoiuseaduses määratletakse pikaajalise tervishoiu ja palliatiivse hoolduse ulatus ning määratletakse järelravi ja selle seos muude hooldusviisidega. Seadus võetakse vastu 2023. aasta esimeses kvartalis. Seadusemuudatustega reguleeritakse praegu seaduses nr 576/2004 (tervishoiu ja tervishoiuteenuste kohta) määratletud valdkondi.
2	13 – Olemasolevad ja kvaliteetsed pikaajalised sotsiaal- ja tervishoiuteenused – reform 1: Olemasolevad ja kvaliteetsed pikaajalised sotsiaal- ja tervishoiuteenused – Sotsiaal- ja tervishoiuteenuste integreerimise ja rahastamise reform	Eesmärk	Sotsiaalteenuste rahastamise kontseptsiooni avaldamine avalikuks aruteluks	Avaldatud kontseptsioon sotsiaalteenuste rahastamise kohta				4. kv	2023	Sotsiaalteenuste rahastamise reformi ettevalmistamise esimese etapi tulemusena esitab Slovaki Vabariigi töö-, sotsiaal- ja perekonnaministeerium sidusrühmadega konsulteerimiseks sotsiaalteenuste rahastamise uue kontseptsiooni.
3	13 – Juurdepääs ja kvaliteetne pikaajaline sotsiaal-tervishoid – reform 1: Kättesaadav ja kvaliteetne pikaajaline sotsiaal- ja tervishoid – pikaajalise sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi integratsiooni ja rahastamise reform	Eesmärk	Sotsiaalteenuste uus rahastamissüsteem – isikliku eelarve kehtestamine	Sotsiaalteenuste rahastamise seaduse jõustumine				4. kv	2025	Sotsiaalteenuseid käsitlevate õigusaktide jõustumine, millega kehtestatakse uus rahastamissüsteem, mis põhineb puudustkannatavate isikute isiklikul eelarvel. Reformiga kaotatakse suur hulk erinevaid panuseid ning luuakse võimalused sihipäraseks ja terviklikuks toetamiseks pikaajalist hooldust vajavatele inimestele. Rahastamisreformiga toetatakse teenuste tekkimist ja arendamist kogukonnas. Seadusemuudatustega reguleeritakse valdkondi, mis on praegu määratletud eelkõige sotsiaalteenuseid käsitlevas seaduses nr 448/2008 ja raske puude eest makstavaid rahalisi toetusi käsitlevas seaduses nr 447/2008 Coll..
4	13 – Juurdepääs ja kvaliteetne pikaajaline sotsiaal-tervishoid – reform 2: Kättesaadav ja kvaliteetne pikaajaline sotsiaal- ja tervishoid – hooldusvajaduste hindamine	Eesmärk	Hindamissüsteemi ühtlustamine	Sotsiaalteenuseid käsitleva seaduse jõustumine ja raske puudega isikutele hüvitise maksmist käsitleva seaduse 447/2008 muutmine				1. kv	2024	Sotsiaalteenuseid käsitlevate õigusaktide jõustumine, mis koondab erinevate asutuste seni tehtud hindamistöö ja muudab samal ajal seadust nr 447/2008 raske puudega isikutele hüvitise maksmise kohta. Hindamistegevuse reformiga kõrvaldatakse meditsiiniliste hindajate ja hindajate ebatõhusus ja bürokraatia. Hindamise läbipaistvamaks muutmiseks määratletakse uued ühtsed allsõltuvuse kriteeriumid. Hindamine tuleb digiteerida – arstlikud hindajad kasutavad e-tervise süsteemi. Reformi tõhusa rakendamise tagamiseks kasutatakse kõnealuse reformi raames ette nähtud rahalisi vahendeid 200 hindamistöötajale arvuti- ja kontoriseadmete pakkumiseks.
5	13 – Juurdepääs ja kvaliteetne pikaajaline sotsiaal-tervishoid – reform 3: Sotsiaalhoolekande järelevalve reformimine ja selle rakendamiseks vajaliku infrastruktuuri loomine	Eesmärk	Sotsiaalhoolekande järelevalve reform	Sotsiaalhoolekande järelevalve seaduse jõustumine				2. kv	2022	Sotsiaalhoolduse järelevalvet käsitleva seaduse jõustumine, millega ühtlustatakse järelevalvevolitused, ning Luua õiguslik alus uue sotsiaalhoolekande järelevalve/kontrolli toimimiseks; – Määratleda uued tingimused sotsiaalteenuste ja kodumajapidamiste hoolduse kvaliteedile; – Laiendada järelevalvevaldkonda nii, et see hõlmaks ka mitteametliku koduhoolduse järelevalvet.
6	13 – Juurdepääs ja kvaliteetne pikaajaline sotsiaal-tervishoid – reform 3: Sotsiaalhoolekande järelevalve reformimine ja selle rakendamiseks vajaliku infrastruktuuri loomine	Siht	Ühtse järelevalvesüsteemi loomine peakorteri ja kaheksa filiaaliga		Number	0	9	1. kv	2024	Järelevalveorgani toimimiseks vajaliku infrastruktuuri (peakorter ja kaheksa piirkondlikku filiaali) väljaehitamine. Kulud hõlmavad ruume, sõidukeid, arvutiseadmeid ja muid eeltingimusi.
7	13 – Juurdepääs ja kvaliteetne pikaajaline sotsiaal-tervishoid – reform 1: Kogukonnapõhise sotsiaalhoolekande suutlikkuse suurendamine	Siht	Kogukonnapõhiste hoolekandeasutuste ja tervishoiu-sotsiaalsete väikese suutlikkusega asutuste suutlikkuse suurendamine (näide: loodud kaalutud võimsusühikute minimaalne arv)		Number	0	441	2. kv	2024	Kogukonnapõhistes asutustes ja vähese suutlikkusega tervishoiuasutustes luuakse kokku vähemalt 441 kaalutud võimsusühikut, ehitades uusi hooneid ja renoveerides olemasolevaid hooneid. Kogukonnapõhised rajatised on peamiselt pereelamud, millest igaühes on kuni 12 kohta. Tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste suutlikkus peab olema kuni 30 kohta. Rajatised ehitatakse/rekonstrueeritakse kooskõlas universaaldisaini põhimõtetega ja need peavad olema väikese võimsusega, täites seega ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni tingimusi.
8	13 – Juurdepääs ja kvaliteetne pikaajaline sotsiaal-tervishoid – reform 1: Kogukonnapõhise sotsiaalhoolekande suutlikkuse suurendamine	Siht	Kogukonnapõhiste hoolekandeasutuste ja tervishoiu-sotsiaalsete väikese suutlikkusega asutuste suutlikkuse suurendamine (näide: loodud kaalutud võimsusühikute minimaalne arv)		Number	0	2939	2. kv	2026	Üldeesmärk on luua 2939 kaalutud võimsusühikut (millest 1283 kaalutud võimsusühikut kogukonnapõhistes rajatistes ja 1656 kaalutud võimsusühikut väikese võimsusega tervishoiu-sotsiaalsetes asutustes), mis luuakse uute hoonete ehitamise ja olemasolevate hoonete renoveerimise teel. Kogukonnapõhised rajatised on peamiselt pereelamud, millest igaühes on kuni 12 kohta. Tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste suutlikkus peab olema kuni 30 kohta. Rajatised ehitatakse/rekonstrueeritakse kooskõlas universaaldisaini põhimõtetega ja need peavad olema väikese võimsusega, täites seega ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni tingimusi.
9	13 – Juurdepääs ja kvaliteetne pikaajaline sotsiaal-tervishoid – reform 1: Kogukonnapõhise sotsiaalhoolekande suutlikkuse suurendamine	Siht	Ambulatoorse ravi suutlikkuse suurendamine (näidik: loodud kaalutud võimsusühikute minimaalne arv)		Number	0	154	2. kv	2024	Uute hoonete ehitamise või olemasolevate hoonete renoveerimise teel luuakse 154 kohta (kaalutud mahuühikud) ambulatoorsete teenuste osutamiseks uutes ambulatoorsetes asutustes (nt igapäevane statsionaarne, rehabilitatsioonikeskus). Need asutused toimivad osaliselt asendushooldusena, et vähendada mitteametlike hooldajate koormust. . Rajatised ehitatakse/rekonstrueeritakse kooskõlas universaaldisaini põhimõtetega ja need peavad olema väikese võimsusega, täites seega ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni tingimusi.
10	13 – Juurdepääs ja kvaliteetne pikaajaline sotsiaal-tervishoid – reform 1: Kogukonnapõhise sotsiaalhoolekande suutlikkuse suurendamine	Siht	Ambulatoorse ravi suutlikkuse suurendamine (näidik: loodud kaalutud võimsusühikute minimaalne arv)		Number	0	1024	2. kv	2026	Uute hoonete ehitamise või olemasolevate hoonete renoveerimise teel luuakse 1024 kohta (kaalutud mahuühikud) ambulatoorsete teenuste osutamiseks uutes ambulatoorsetes asutustes (nt päevane statsionaarne rehabilitatsioonikeskus). Need asutused toimivad osaliselt asendushooldusena, et vähendada mitteametlike hooldajate koormust. Rajatised ehitatakse/rekonstrueeritakse kooskõlas universaaldisaini põhimõtetega ja need peavad olema väikese võimsusega, täites seega ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni tingimusi.
11	13 – Juurdepääs ja kvaliteetne pikaajaline sotsiaal-tervishoid – reform 2: Järelhooldus- ja õendussuutlikkuse suurendamine ja taastamine	Siht	Koduõendusteenuste osutajate laiendamine ja uuendamine (näide: toetust saanud teenuseosutajate arv)		Number	0	91	1. kv	2025	Investeeringud 91 uue ja olemasoleva koduõendusasutuse materiaalsesse ja tehnilisse varustusse. Sellega toetatakse vähemalt 11 uue asutuse loomist ja vähemalt 80 olemasoleva koduõendusasutuse varustamist.
12	13 – Juurdepääs ja kvaliteetne pikaajaline sotsiaal-tervishoid – reform 2: Järelhooldus- ja õendussuutlikkuse suurendamine ja taastamine	Siht	Hooldusjärgse voodi loomine olemasolevate akuutsete ja krooniliste voodikohtade rekonstrueerimise teel (näitaja: taastatud järelhooldusvoodite minimaalne arv)		Number	0	650	2. kv	2026	Pärast haiglavõrgu optimeerimist luuakse vähemalt 650 järelravi voodikohta, kasutades vabanenud kroonilist ja ägedat ravi. Järelravi voodikohti kasutatakse patsientide raviks pärast haiglaravi ägedatesse vooditesse.
13	13 – Juurdepääs ja kvaliteetne pikaajaline sotsiaal-tervishoid – reform 3: Palliatiivse ravi suutlikkuse suurendamine ja taastamine	Siht	Raviasutuste palliatiivse ravi suutlikkuse suurendamine ja uuendamine (näide: loodud ja taastatud voodikohtade arv)		Number	0	270	3. kv	2025	See investeering hõlmab vähemalt 270 voodi loomist uute voodikohtade ehitamise teel (keskmiselt 20 voodikohta) ja olemasolevate voodikohtade rekonstrueerimist. Hoskoope kasutatakse pikaajaliseks palliatiivseks raviks patsientidele, kelle seisund või perekondlik olukord ei võimalda kodus palliatiivset ravi. Palliatiivkambrite voodid luuakse olemasolevate voodite rekonstrueerimise teel. Mõned neist tulenevad pikaajaliste haiguskambrite ümberprofileerimisest, millest osa tuleneb võrgu optimeerimisega vabanenud akuutsetest voodikohtadest.
14	13 – Juurdepääs ja kvaliteetne pikaajaline sotsiaal-tervishoid – reform 3: Palliatiivse ravi suutlikkuse suurendamine ja taastamine	Siht	Mobiilsete tõstukite võrgu laiendamine ja uuendamine (näidik: uute ja ümberehitatud pakkujate arv)		Number	0	26	Q1	2025	Osana kõnealusest investeeringust uute ja olemasolevate mobiilsete tõstukite füüsilisse ja tehnilisse varustusse toetatakse vähemalt 20 uut teisaldatavat ja vähemalt 6 olemasolevat.

KOMPONENT 14: Ettevõtluskeskkonna parandamine

Slovakkia ettevõtluskeskkond on tasapisi kahanenud. Sagedased muudatused õiguskeskkonnas ja suur regulatiivne koormus toovad kaasa kulusid ettevõtjatele, kulukad ja pikalevenivad maksejõuetusmenetlused takistavad ressursside ümberjaotamist ning läbipaistmatu riigihangete raamistik aeglustab investeerimist ja viib mitteoptimaalsete hangeteni.

Slovakkia taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi eesmärk on ettevõtluskeskkonda mitmel viisil parandada. Meetmete eesmärk on vähendada ettevõtjate halduskoormust, ajakohastada ja digiteerida maksejõuetusraamistikku ning parandada riigihankemenetlusi.

Seega aitab komponent täita 2020. aasta riigipõhist soovitust nr 4, et tagada soodne ettevõtluskeskkond, ning 2019. aasta riigipõhist soovitust 3, käsitledes riigihankeprobleeme.

Reform 1: Ettevõtete regulatiivse koormuse vähendamine

Suur haldus- ja regulatiivne koormus mõjutab negatiivselt investeeringuid ja innovatsiooni, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks. Hoolimata valitsuse jõupingutustest ei vähendata halduskoormust piisavalt ja Slovakkia ettevõtluskeskkond on rahvusvahelistes võrdlustes aeglaselt kaotamas.

Reformiga vähendatakse ettevõtjate halduskoormust, võttes kasutusele järgmised vahendid: kavandatud ülevõtmisõigusaktide eelhindamine, et vältida põhjendamatut ülereguleerimist; juba kehtestatud määruse tõhususe ja põhjendatuse järelhindamine; kahekordne reegel, millega tagatakse, et uued õigusaktid ei suurenda ettevõtjate halduskulusid; ning üksikmeetmete paketid, mis põhinevad sidusrühmadega peetud konsultatsioonidel ja mis sobivad ettevõtjate haldusnõuete lihtsustamiseks.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.

Reform 2: Maksejõuetusmenetluste ühtlustamine ja digiteerimine

Slovakkia maksejõuetusmenetlused on pikad ja kulukad. Puuduvad nõuetekohased varajase hoiatamise mehhanismid, maksejõuetusmenetlustega tegelemiseks puuduvad erikohtud ning täielikult digitaliseeritud töövoo puudumine aeglustab protsesse.

Reformiga kehtestatakse ühtsed ja digiteeritud maksejõuetus- ja restruktureerimismenetlused, mis parandavad nende läbipaistvust, aega ja kulusid. Ta kehtestab täiustatud ja ühtlustatud maksejõuetusraamistiku, sealhulgas varajase hoiatamise vahendid ja maksejõuetusalase spetsialiseerumise ärikohtutes.

Varajase hoiatamise mehhanisme käsitlevad õigusaktid jõustuvad 31. jaanuariks 2022. Seaduse nr 7/2005 (pankroti ja restruktureerimise kohta), seadus nr 328/1991 pankroti ja koosseisu kohta, seadus nr 8/2005 usaldusisikute kohta, seadus nr 757/2004 kohtute kohta ja seadus nr 371/2004 Slovaki Vabariigi kohtute asukoha ja ringkonna kohta jõustuvad 31. märtsiks 2023.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. märtsiks 2023.

Reform 3: Riigihankemenetlused

Riigihangete kontrollimenetluste keerukus ja kestus on võimalike toetusesaajate jaoks endiselt blokeeriv tegur. Lisaks on võimalik suurendada kvaliteedi ja olelusringi kulukriteeriumide kasutamist. Samal ajal tuleb tagada nõuetekohased kaitsemeetmed. Seoses usaldamatusega avaliku sektori asutuste vastu peavad avaliku sektori hankijad tegema suuremaid jõupingutusi, et taastada ettevõtjate, meedia ja laiema üldsuse usaldus. Professionaalsemaks muutmisest saadav kasu on alles aeglaselt tekkimas.

Riigihangete reformiga lihtsustatakse ja kiirendatakse menetlusi, tagades samal ajal nõuetekohased kaitsemeetmed. Samuti on selle eesmärk parandada kontrolli, digiteerides ja automatiseerides lepingute sõlmimist ja hindamist. Seadusandliku reformiga reguleeritakse nii piirmäära ületavaid kui ka madalamaid avalikke menetlusi, samuti madala maksumusega menetlusi. Riigihankemenetlusi lihtsustatakse ja lühendatakse, parandatakse kontrollimenetlusi ja suurendatakse läbipaistvust, luues kogu hankeprotsessi jaoks ühtse avaliku elektroonilise platvormi, sealhulgas piirmäärast allapoole jäävate ja väikese maksumusega lepingute jaoks. Kõik muudatused, eelkõige nõuetekohased kaitsemeetmed, nagu läbipaistvusnõuded, läbivaatamismenetlused ning ülesannete ja pädevuste lahusus, peavad olema täielikult kooskõlas ELi õigusega. Kvaliteedikriteeriumide kasutamise parandamiseks on oodata keskkonnahoidlike riigihangete eeskirjade karmistamist. Eeldatakse, et kvaliteedikriteeriumide kasutamise edasine tugevdamine saavutatakse mitteregulatiivsete vahenditega. Meetmega suurendatakse riigihangete professionaalsemaks muutmist, suurendades riigihangete ameti suutlikkust. Eelkõige korraldatakse eri vormingutes koolitusi, et parandada reformitud riigihankemenetluste kohaldamist.

Riigihankeseaduse reform jõustub 31. märtsiks 2022. Ühtne elektrooniline platvorm hakkab toimima 30. juuniks 2023.

Investeering 1: Suutlikkus viia ellu reforme regulatiivse koormuse vähendamiseks

Halduskoormuse vähendamiseks vajalike reformide kiireks rakendamiseks on vaja vastutavate avaliku sektori asutuste ajutist suutlikkust, eelkõige juriste ja analüütikuid.

Seepärast nähakse selle investeeringuga ette ajutised projektimeeskonnad, kes kavandavad ja viivad ellu reformi 1. See koosneb õigusekspertidest ja analüütikutest. Tehakse eel- ja järelhindamisi ning kohaldatakse reeglit „1–2“. Põhimõtte „üks sisse-2-out“ (virtuaalne arvepidamine) vastavuskontrolli käsitlev veebipõhine aruandlus kinnitab, et eeskirja rakendatakse praktikas.

Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2025.

Investeering 2: Maksejõuetusmenetluste digiteerimine

Tervikliku digisüsteemi puudumine on üks peamisi maksejõuetusmenetluste kuhjumise põhjuseid. Praegune maksejõuetusregister toimib peamiselt kirjastamisplatvormina, kuid ei võimalda juhtumite digitaalset menetlemist kaasatud osalejate vahel. See aitab kaasa pikaleveninud menetlustele, millel on negatiivne mõju ettevõtluskeskkonnale ja ressursside tõhusale ümberjaotamisele.

Investeeringuga digiteeritakse täielikult maksejõuetusmenetlused, et neid lühendada ja vähendada ettevõtjate kulusid. See hõlmab likvideerimis-, pankroti-, restruktureerimis- ja võlgadest vabastamise digiteerimist, sealhulgas maksejõuetuseelseid menetlusi. Sellega on seotud mitmesugused osalejad, näiteks kohtud, võlausaldajad ja üldsus.

Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.

A.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga vahe-eesmärgi ja eesmärgi kirjeldus ja selge määratlus
					Mõõtühik	Taust	Siht	Kvartal	Aasta
1	14 – Ettevõtluskeskkonna parandamine – reform 1: Ettevõtjate regulatiivse koormuse vähendamine	Eesmärk	uute regulatiivse koormuse vähendamise vahendite kasutuselevõtt:–2out reegli rakendamine – kehtivate määruste järelhindamise sisseviimine (seadusandlikud ja muud kui seadusandlikud materjalid) – Kaitse kehtestamine põhjendamatu ülereguleerimise eest	Selliste resolutsioonide jõustumine, millega ajakohastatakse valitud mõju hindamise ühtset metoodikat				1. kv	2023	Valitsuse resolutsioonide jõustumine, millega ajakohastatakse valitud mõju hindamise ühtset metoodikat ja võetakse kasutusele uued vahendid regulatiivse koormuse vähendamiseks: – „1-in-2out“ reegli lisamine 1. kvartalisse/2022. aasta 1. kvartalisse – kehtivate määruste järelhindamise sisseviimine (seadusandlikud materjalid kuni 1. kv/2022 ja muud kui seadusandlikud materjalid kuni 1 kv/2023) seoses nende tõhususe ja põhjendatusega – kaitse kehtestamine põhjendamatu ülereguleerimise eest 4. kvartaliks/2022. aastaks – investeeringute rakendamine, et rakendada meetmeid ettevõtjate regulatiivse koormuse vähendamiseks.
2	14 – Ettevõtluskeskkonna parandamine – investeering 1: Suutlikkus viia ellu reforme regulatiivse koormuse vähendamiseks	Eesmärk	1–2-reegel, eelhindamine, et vältida kehtivate õigusaktide ülereguleerimist, ja järelhindamised	Majandusministeeriumi teostatud hindamised				2. kv	2025	Veebipõhises aruandluses põhimõtte „üks sisse – kaks välja“ (virtuaalne arvepidamine) vastavuskontrolli kohta kinnitatakse, et eeskirja rakendatakse praktikas: Esitatud seadusandlike materjalide kontroll (500 aastas)/seadusandlike ja muude kui seadusandlike materjalide esitajatele koolituste ettevalmistamine (1 aastas)/esitajatele ette nähtud konsultatsioonide arv (100 aastas)/virtuaalse konto värskenduste arv MH SR veebisaidil (12 aastas) – 4. kvartal/2024 Kehtivate eeskirjade tõhususe ja põhjendatuse korrapärane järelhindamine: Esitatud seadusandlike materjalide läbivaatamine (50 2022. aastal, 100 järgnevatel aastatel). Seadusandlike materjalide esitajate koolitamine (kord aastas) ja konsultatsioonide korraldamine. Töötatakse välja mehhanism järelhindamise põhimõtte kohaldamise kontrollimiseks – IV/2024. kvartal. Põhjendamatu ülereguleerimise vastase kaitse rakendamine: Töötatakse välja seadusandlike materjalide hindamiste kontroll (40 aastas)/seadusandlike materjalide esitajate koolitus (1x aastas)/konsultatsioonide arv (30 aastas)/mehhanism põhjendamatu ülereguleerimise eest kaitsmise põhimõtte kohaldamise järelevalveks. – Q2/2025.
3	14 – Parandada ettevõtluskeskkonda – reform 1: Ettevõtete regulatiivse koormuse vähendamine	Eesmärk	Ettevõtjate halduskoormuse vähendamine	Jõustub kolm paketti, mis sisaldavad 300 meedet halduskoormuse vähendamiseks				4. kv	2024	Ettevõtete halduskoormust vähendava kolme paketi jõustumine, millest igaüks sisaldab vähemalt 100 meedet ja toob kaasa kokkuhoiu ettevõtjate jaoks.
4	14 – Ettevõtluskeskkonna parandamine – reform 2: Maksejõuetusraamistiku reform – Õigusaktide kohandamine	Eesmärk	Maksejõuetusraamistiku reform	Maksejõuetusmenetlust reguleerivate seaduste kogumi jõustumine.				1. kv	2023	Selliste seaduste jõustumine, millega kehtestatakse õigusraamistik likvideerimise, pankroti, restruktureerimise ja võlgadest vabastamise ühtlustamiseks ja täielikuks digiteerimiseks ning vajaduse korral eelseisva pankroti lahendamiseks, samuti õigus- ja menetlusraamistike muutmine sundlikvideerimise protsesside digiteerimiseks. See hõlmab varajase hoiatamise vahendite kasutuselevõttu ja loob maksejõuetusalase spetsialiseerumise ettevõtluskohtute tasandil. Valitsus ja parlament kiidavad heaks järgmised seadused: – uus seadus mitteavaliku sektori finantsilise ümberkorraldamise ja riikliku ennetava restruktureerimise kohta; – Pankroti- ja ümberkorraldamist käsitleva seaduse nr 7/2005 muutmine; – halduriid käsitleva seaduse nr 8/2005 muutmine; – pankroti ja kokkuleppe seaduse nr 328/1991 muutmine; –Kohtusid käsitleva seaduse nr 757/2004 muutmine; – Slovaki Vabariigi kohtute asukohtade ja ringkondade seaduse nr 371/2004 muutmine.
5	14 – Ettevõtluskeskkonna parandamine – investeering 2: Maksejõuetusmenetluste digitaliseerimine	Siht	Täielikult toimib ühtne, täielikult digiteeritud maksejõuetusmenetlus.		ühtse digitaalse protsessi kaudu läbi viidud maksejõuetusmenetluste protsent	0	100	4. kv	2024	Ühtset täielikult digiteeritud maksejõuetusmenetlust on katsetatud ja algatatud ning seda kasutatakse kõigis maksejõuetusmenetlustes. Sellise avaliku halduse infosüsteemi kasutuselevõtmine (tehniline raamistik), mis keskendub maksejõuetusõigusele ja väljumisprotsessidele mitme kasutajaga moodulitega (haldurid, võlausaldajad, kohtud, üldsus, vara realiseerimine) ning täiendavate funktsioonidega eelseisva maksejõuetuse eest varajaseks hoiatamiseks, füüsiliste isikute võlgadest vabastamiseks, piiriüleseks teabevahetuseks, statistiliste ja analüütiliste andmete esitamiseks ning teabe avalikustamiseks.
6	14 – Ettevõtluskeskkonna parandamine – reform 3: Riigihangete reform – õigusaktide kohandamine	Eesmärk	Riigihankemenetluse seaduse reform	Muudetud riigihankemenetluse seaduse jõustumine parlamendis				1. kv	2022	Riigihankemenetluse seaduse muudatusega, mille on heaks kiitnud valitsus ja parlament ning mis jõustub, tagatakse: – Hankemenetluse kiirendamine ja lihtsustamine. – Protsessi kiirendamine ka selleks, et kasutada taotlejate, pakkujate, osalejate ja teiste asjaomaste isikute õigusi. Parandada riigihangete kontrolli, automatiseerides lepingute sõlmimist ja hindamist ning tagades hinnaandmete tõhusa kogumise ja analüüsimise. – Tagada nõuetekohased kaitsemeetmed, eelkõige seoses läbipaistvusega, ja kõik muudatusettepanekud on kooskõlas nii Euroopa Parlamendi ja nõukogu asjaomaste direktiividega kui ka ELi toimimise lepingus sätestatud eeskirjadega.
7	14 – Ettevõtluskeskkonna parandamine – reform 3: Riigihangete reform – riigihankemenetluste digiteerimine	Eesmärk	Riigihankemenetluste digitaliseerimine ühtse elektroonilise platvormi kaudu.	Ühtne elektrooniline platvorm on kuue uue funktsiooni osas täielikult toimiv.				2. kv	2023	Riigihankemenetluste digiteerimist katsetatakse ja see toimib täielikult, sealhulgas koostalitlusvõime keskse võrdlusandmete haldamise infosüsteemiga (IS CSRÚ) vastavalt seadusele nr 305/2013 Coll., mis võimaldab võrgustiku sektori hankija andmete automaatset täitmist ning kohaldamisala laiendamist kõigile kaupadele ja teenustele. Omadused: Künnisest allapoole jäävate ehitustööde, tarnete ja teenuste esitamine, mitte ainult need, mis on turul tavaliselt kättesaadavad; Lepingu sõlmimine muu kriteeriumi kui hinna alusel; –Madala maksumusega lepingute turu-uuringud; Madala maksumusega lepingute avaldamine; – Pakkumuste automaatse järjestamise funktsiooni loomine; –Integratsioon keskse võrdlusandmete haldamise infosüsteemiga (IS CSRÚ) vastavalt seadusele nr 305/2013 Coll.

KOMPONENT 15: Kohtureform

Slovakkias tõstatati konkreetseid mureküsimusi seoses kohtusüsteemi üldise terviklikkusega ning usaldus kohtusüsteemi vastu on teiste ELi liikmesriikidega võrreldes kehvas seisus. Korruptsioon on jätkuvalt probleemne ja korruptsiooni tajumine on endiselt problemaatiline.

Slovakkia taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi eesmärk on veelgi suurendada kohtusüsteemi tõhusust, terviklikkust ja sõltumatust ning võidelda korruptsiooni vastu. Kohtute võrgustiku reformi eesmärk on kehtestada kohtunike spetsialiseerumine ning luua võimalused paremate ja kiiremate kohtuotsuste tegemiseks. Kohtute võrgustiku reformiga seotud investeeringutel on kaks üldeesmärki. Esimene eesmärk on ajakohastada olemasolevaid ruume ja ehitada või hankida uusi ruume peamistele kohtutele uues kohtukaardis. Teine eesmärk on investeerida analüüsivõimesse, digitehnoloogiasse ja kohtumenetluste elektrooniliseks muutmisesse, et aidata kaasa teenuste paremale kvaliteedile ja kiiremale toimimisele ning menetluste suuremale läbipaistvusele ning vähendada korruptiivsete tavade ulatust.

Komponent aitab täita riigipõhist soovitust 2019.4 ja riigipõhist soovitust 2020.4, nimelt parandada kohtusüsteemi tõhusust ja lahendada selle usaldusväärsusega seotud probleeme, suurendada jõupingutusi korruptsiooni avastamiseks ja selle eest vastutusele võtmiseks ning tagada rahapesuvastase raamistiku tõhus järelevalve ja jõustamine.

Reform 1: Kohtute võrgustiku ümberkorraldamine

Slovakkia kohtusüsteemi killustatus vähendab selle tõhusust. Kohtunikud ei suuda piisavalt spetsialiseeruda, mis takistab kohtuotsuste tõhusust ja kvaliteeti. Lisaks toob süsteemi heterogeensus kaasa läbipaistvuse puudumise.

See reform parandab seega kohtusüsteemi tõhusust ja kvaliteeti. Selleks korraldab ta ümber kohtute süsteemi, ühtlustades seda ja võimaldades seeläbi kohtunike suuremat spetsialiseerumist kriminaal-, tsiviil-, kaubandus- ja perekonnaõigusele, sillutades teed parematele ja kiirematele kohtuotsustele. See koosneb uuest esimese astme haldus- ja üldkohtute (sealhulgas munitsipaalkohtud), apellatsioonikohtute ja kõrgeima halduskohtu võrgustikust.

Peamised õigusaktid, millega rakendatakse kohtute võrgustiku reformi, jõustuvad 31. detsembriks 2021. Kohtusüsteemi üleminek väiksemale arvule kohtutele ja spetsialiseerunud kohtunikele viiakse lõpule 31. märtsiks 2023.

Reform 2: Korruptsioonivastane võitlus ning kohtusüsteemi usaldusväärsuse ja sõltumatuse tugevdamine

Tajutava korruptsiooni kõrgele tasemele lisandub usalduse puudumine kohtusüsteemi vastu. Erilist muret valmistab korruptsiooni ja rahapesu eest vastutusele võtmise vahendite puudumine.

Reform hõlmab seadusandlike muudatuste paketti, mille eesmärk on parandada kohtusüsteemi usaldusväärsust ja sõltumatust ning võidelda tõhusamalt korruptsiooni ja rahapesu vastu. Seda reformi rakendatakse kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 19, et tagada tõhus kohtulik kaitse.

Tugevdada kohtusüsteemi usaldusväärsust ja sõltumatust:

·Kõrgeimale halduskohtule antakse volitused tegutseda kohtunike, prokuröride, kohtutäiturite, notarite ja administraatorite distsiplinaarkohtuna (seotud 1. reformiga).

·Kohtute nõukoda saab rohkem pädevust kohtunike vara ja kohtualaste teadmiste kontrollimisel. Lisaks võetakse kohtute nõukoja valimisel kasutusele piirkondlik põhimõte, et tagada parem esindatus.

·Konstitutsioonikohtu kohtunike valimist parandatakse ja muudetakse läbipaistvamaks mitmel viisil, nagu kaitse parlamendi passiivsuse vastu kohtunike valimisel, kohtunike rotatsiooni põhimõtte kehtestamine, et vähendada ohtu, et konkreetse erakonna poolt valitakse liiga palju kohtunikke. Oluliste kohtunike (konstitutsioonikohtu, peaprokuröri ja eriprokuröri) valimiseks korraldatakse avalikud istungid.

·Muudetakse kohtunike kutsealal tegutsemise eeskirju, sealhulgas kohtunike puhul 67 eluaastat ja konstitutsioonikohtunike puhul 72 eluaastat.

Tagada rahapesuvastase raamistiku tõhus järelevalve ja jõustamine:

·Luuakse arestitud vara haldamise talitus koos täiustatud õigusraamistikuga, mis võimaldab varade tõhusamat arestimist ja haldamist. See meede on seotud Slovakkia taaste- ja vastupidavuskava komponendi nr 16 rahapesuvastaste jõupingutustega.

Korruptsiooni avastamiseks ja selle eest vastutusele võtmiseks:

·Uued kuriteod kehtestatakse juhul, kui kohtunikud kuritarvitavad seadusi ja kui riigiteenistujad taotlevad või lubavad põhjendamatuid eeliseid.

Osa neist seadusandlikest muudatustest oli kavandatud 31. detsembriks 2020. Kogu õigusaktide pakett jõustub 30. septembriks 2021.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. septembriks 2021.

Investeering 1: Ümberkorraldatud kohtusüsteemi hooned

Selle komponendi esimese reformiga (kohtute võrgustiku ümberkorraldamine) loodud uus kohtukaart nõuab mõningaid uusi hooneid ning praegu kättesaadavad kohtuhooned vajavad põhjalikku renoveerimist või kohandamist.

Selle investeeringuga suurendatakse suutlikkust või ajakohastatakse olemasolevaid või vajaduse korral ehitatakse või hangitakse uues kohtute võrgustikus võtmekohtute jaoks uusi sobivaid ruume. Eelkõige ehitatakse või soetatakse vähemalt 24 909 m² kohtuhooneid ning renoveeritakse vähemalt 111 931 m² kohtuhooneid. Renoveerimisega saavutatakse keskmine primaarenergia sääst vähemalt 30 %. See puudutab hoonete ehitamist, ostmist ja/või renoveerimist läbivaadatud kohtukaardi alusel, kuhu kuuluvad ringkonna- ja munitsipaalkohtud, piirkonnakohtud, esimese astme halduskohtud ja kõrgeim halduskohus.

Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering 2: Digiteerimine ja analüüsivõime

Kohtusüsteemil on palju võimalusi digitehnoloogia kasutamise parandamiseks, et suurendada tõhusust ja läbipaistvust. See hõlmab digitaalselt ja keskselt kättesaadavate kohtutoimikute ja IT-seadmete tagamist kohtutes.

Selle investeeringuga parandatakse veelgi kohtusüsteemi tõhusust, varustades reformitud võrgu seadmetega kohtuasjade digitaalseks menetlemiseks ja luues vajalikud süsteemid. Selleks luuakse elektrooniline äriregister ja elektrooniline tsentraliseeritud kohtuhaldussüsteem. Viimane võimaldab kohtutoimikute täielikult elektroonilist haldamist. Kohtute olemasolevad andmed viiakse olemasolevatest kohalikest andmebaasidest üle kesksesse kohtuhaldussüsteemi. Tsentraliseeritud kohtuhaldussüsteemi täiendab analüütiline tugiplatvorm, mis pakub digitaalset otsingut võimaldavat kohtulahendite andmebaasi, mis aitab kohtunikke ja kiirendab otsuste tegemist. IT-seadmete puhul varustatakse investeeringuga vähemalt 6000 kohtutöötajat sülearvutite, dokkimisjaamade, monitoride ja telefonidega. Investeering hõlmab ka kohtute jaoks vajalikku täiendavat digitaalset taristut, näiteks videokonverentsitehnoloogiat ja traadita internetti.

Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

A.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga vahe-eesmärgi ja eesmärgi kirjeldus ja selge määratlus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
1	15 – Kohtusüsteemi reform – reform 1: Kohtukaardi reform – Õigusnormid	Eesmärk	Uue kohtukaardi määratlemine	Residences and Districts Act’i jõustumine				4. kv	2021	Seadusemuudatuse jõustumisel määratletakse uus kohtusüsteem. Kohtute võrgustiku muutmisega kohandatakse esimese astme üldkohtute võrgustikku, luuakse halduskohtud, kohandatakse üldapellatsioonikohtuid ja luuakse Slovaki Vabariigi kõrgeim halduskohus.
2	15 – Kohtusüsteemi reform – reform 1: Kohtukaardi reform – Õigusnormid	Eesmärk	Uue kohtute võrgustiku loomine	Ümberkorraldatud kohtute võrgustik toimib				1. kv	2023	Õigusemõistmise üleminek väiksemale arvule kohtutele on lõpule viidud ja kohtunikud on määratud spetsialiseeruma (tsiviil-, perekonna-, kriminaal- ja kaubandusõiguses) vähemalt kolmes kohtumenetluse päevakorras igas uues kohturingkonnas (Q1/2023). Luuakse ja toimib Slovaki Vabariigi esimese astme üld- ja halduskohtute, üldkohtute ja kõrgeima halduskohtu uus võrgustik (Q1/2023).
3	15 – Kohtusüsteemi reform – investeering 1: kohtute ümberkorraldamine – hoonete renoveerimine	Siht	Kohtuhoonete rekonstrueeritud pindala ruutmeetrites)		Pindala (m²)	0	111931	4. kv	2025	Üldisest eesmärgist ehitada 124368 ruutmeetrit kohtuhooneid rekonstrueeritakse vähemalt 111931 ruutmeetrit, et ajakohastada ja suurendada nende suutlikkust ühendatud kohtupiirkondade kohtutöötajate ja kohtunike arvu suurenemise tõttu. Rekonstrueerimise projekteerimisdokumendid koostatakse 2022. aasta teiseks kvartaliks.
4	15 – Kohtureform – Investeering 1:Kohtude ümberkorraldamine – Uute hoonete ehitamine/hanked	Siht	Ehitatud või ostetud kohtuhoonete pindala (m²)		Pindala (m²)	0	24909	4. kv	2025	Üldisest eesmärgist ehitada või osta 27677 ruutmeetrit kaasaegseid hooneid kohtusüsteemi suurimate kohtute vajadusteks ehitatakse või ostetakse vähemalt 24909 ruutmeetrit. Rekonstrueerimise projekteerimisdokumendid koostatakse 2022. aasta teiseks kvartaliks.
5	15 – Kohtusüsteemi reform – reform 2: Võitlus korruptsiooniga ning kohtusüsteemi terviklikkuse ja sõltumatuse tugevdamine	Eesmärk	Korruptsioonivastase võitluse ning kohtusüsteemi terviklikkuse ja sõltumatuse tugevdamise õigusaktide pakett	Kohtureformi seaduse, põhiseaduse, muudetud prokuratuuriseaduse, muudetud kriminaalseadustiku ja Slovaki Vabariigi ülemkohtu distsiplinaareeskirjade jõustumine				3. kv	2021	Külmutatud varade haldamise seaduse, kohtureformi seaduse, põhiseaduse, muudetud prokuratuuriseaduse ja muudetud kriminaalseadustiku jõustumine. Slovaki Vabariigi kõrgeima halduskohtu distsiplinaareeskirjade vastuvõtmine
6	15 – Kohtusüsteemi reform – Investeering 2: Kohtukaardi reformi toetamise vahendid – Äriregister ja kohtute juhtimise kesksüsteem	Eesmärk	IT-süsteemi arendamine ja üleandmine – Äriregister	Äriregistri täielik elektrooniline edastamine äriühingute ja kohtutega				3. kv	2024	Tänapäevase IT-süsteemi kasutuselevõtt, mis võimaldab ettevõtjatel ja kohtutel tegeleda äriregistriga täielikult elektrooniliselt.
7	15 – Kohtusüsteemi reform – Investeering 2: Kohtukaardi reformi toetamise vahendid – Äriregister ja kohtute juhtimise kesksüsteem	Eesmärk	ISi arendamine ja üleandmine – kohtute haldamise tsentraliseeritud süsteem	Uusi kohtutoimikuid saab käsitleda digitaalselt				4. kv	2025	Võtta kasutusele tänapäevane IT-süsteem, mis võimaldab kohtutoimikute digitaalset haldamist. Tsentraliseeritud kohtuhaldussüsteemi käivitamine hõlmab kõigi uute kohtuasjade digiteerimist, kõigi kohtute omavahelist ühendamist, seoseid muude asjaomaste avaliku halduse süsteemidega ning kõigi kohtute olemasolevate andmete migratsiooni olemasolevatest kohalikest andmebaasidest tsentraliseeritud kohtuhaldussüsteemi. Vähemalt 80 % andmete migratsioonist tuleb lõpule viia 4. kvartaliks/2025.
8	15 – Kohtusüsteemi reform – investeering 2:	Siht	Kohtutöötajate IT-seadmete ajakohastamine		Number	0	6 000	2. kv	2026	Kohtute digitaalsed seadmed, et muuta nende töö tõhusamaks ning varustada nad kohtuistungite ja kaugtoimingute tõhusaks läbiviimiseks vajaliku tehnoloogiaga, ostetakse ja toimetatakse kohale. Üldeesmärgist varustada 6100 kohtutöötajat tuleb ajakohastada IT-seadmeid (uued sülearvutid, dokkimisjaamad, monitorid, telefonid) vähemalt 6000 kohtutöötajale, nagu on pärast kohtute kaardi reformi ümber korraldatud.
9	15 – Kohtusüsteemi reform – Investeering 2: kohtusüsteemi reformi tugivahendid – analüüsitoetusplatvorm	Eesmärk	Analüütilise tugiplatvormi loomine juurdepääsuks kohtupraktikale kohtutes	Analüütiline tugiplatvorm on täielikult toimiv.				2. kv	2026	Kohtupraktika analüütiline tugiplatvorm on toimiv ja kohtutele kättesaadav, võimaldades kohtunikel kasutada kohtulahendite andmebaasi, et kiirendada toimikute uurimise protsessi.

KOMPONENT 16: Korruptsiooni- ja rahapesuvastane võitlus, elanikkonna julgeolek ja kaitse

Slovakkia on korruptsiooni tajumise näitajate ja politsei vastu usalduse poolest kehval kohal. Valitsemine on killustatud ja selle suutlikkus on piiratud, mis takistab avalike teenuste osutamist ja avaliku sektori investeeringuid, ning finantskuritegevust ei käsitleta piisavalt.

Slovakkia taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi nr 16 peamised eesmärgid on suurendada jõupingutusi korruptsiooni avastamiseks ja selle eest vastutusele võtmiseks, keskkonnakuritegevuse vastu võitlemiseks, rahapesuvastase tegevuse suutlikkuse suurendamiseks, kriisiohje optimeerimiseks ja haldussuutlikkuse tugevdamiseks valitsuse eri tasanditel.

Seega aitab see täita 2020. aasta riigipõhist soovitust 4, eelkõige tagada rahapesuvastase raamistiku tõhus järelevalve ja jõustamine ning tagada soodne ärikeskkond ja kvaliteetsed avalikud teenused. Samuti käsitletakse 2019. aasta riigipõhist soovitust nr 4, sealhulgas seoses suuremate jõupingutustega korruptsiooni avastamiseks ja selle eest vastutusele võtmiseks.

Reform 1: Korruptsiooni ja rahapesu vastase võitluse tõhustamine

Rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse uued suundumused, sealhulgas juriidiliste isikute väärkasutamine rahapesu eesmärgil, avaldavad Slovakkiale survet oma rahapesuvastase raamistiku ajakohastamiseks, et ennetada majanduskuritegevust ja selle vastu võidelda.

Reformi eesmärk on tõhustada rahapesu ja korruptsiooni vastast võitlust. Ta parandab varade külmutamise õigusraamistikku, sealhulgas sellise büroo loomist, mis haldab selliseid varasid, ja politsei pädevust kontrollida nende päritolu. Samuti võtab ta kasutusele keskraamatupidamisregistri.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. märtsiks 2022.

Investeering 1: Korruptsiooni ja rahapesu vastase võitluse vahendid ja suutlikkus

Korruptsiooni ja rahapesu vastane võitlus nõuab asjakohaseid vahendeid, sealhulgas digilahendusi, ja suutlikkust.

See investeering pakub mitmeid vahendeid ja suutlikkuse suurendamise meetmeid, et toetada reformi 1. See hõlmab digitaalseid tarkvaralahendusi finantsuurimiste ja keskraamatupidamisregistri jaoks. Politseijõudude finantsuurimissuutlikkust suurendatakse koolituste ja varustuse ning ümberkorraldamise abil, millega luuakse riiklik erikuritegude keskus (NCODK) koos riikliku kriminaalameti (NAKA) piirkondlike büroode ja analüüsiteenistustega. Lisaks võetakse meetmeid, et muuta rikkumisest teataja büroo täielikult toimivaks, et toetada korruptsioonivastast võitlust. See hõlmab tehniliste seadmete tarnimist.

Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.

Reform 2: Politseijõudude ajakohastamine ja suutlikkuse suurendamine

Politseijõudude struktuurid ja suutlikkus on aegunud ning puuduvad eritalitused, mis tegeleksid kuritegevuse uute vormide ja kriminaalanalüüsiga. Reformiga vaadatakse läbi politseijõudude korraldus, tugevdades analüütilist suutlikkust ja kriminaaltehnoloogia talitust ning keskkonnakuritegude uurimist. Ta loob kriminaalinseneride teenistuse, kriminaalanalüüsi üksused ja üksuse, et võidelda keskkonnakuritegude ja töötajate vastu ning neid asjakohaselt varustada.

Reform viiakse ellu 31. detsembriks 2021.

Investeering 2: Politseijõudude varustamine ja digiteerimine

Politseijõudude ebapiisav digiteerimine põhjustab mitmes valdkonnas ebatõhusust. Reorganiseerimine (reform 2) nõuab ümberõpet, renoveerimist ja lisavarustust.

Selle investeeringuga suurendatakse politseijõudude suutlikkust ja digiteeritakse protsessid, et muuta need tõhusamaks. Koolitust ja varustust pakutakse kõigile töötajatele käesoleva komponendi 2. reformi raames loodud üksustes, milleks on politseijõudude moderniseerimine ja suurendamine.Vähemalt 45 000 m² suuruse põrandapinnaga politseihooned renoveeritakse, saavutades keskmiselt vähemalt 30 % primaarenergia säästu ja ostetakse vähemalt 700 keskkonnasõbralikku sõidukit. Digitaliseerimine hõlmab automatiseeritud liiklusrikkumiste süsteemi ja elektroonilise elamisloa andmise protsessi loomist.

Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Reform 3: Kriisijuhtimise optimeerimine

Mitmed kriisid, sealhulgas pandeemia, on näidanud puudusi kriisidele reageerimise mehhanismides.

Selle reformiga optimeeritakse kriisijuhtimist ja vastavat suutlikkust ning päästeteenistuste tõhusat koordineerimist. See hõlmab integreeritud päästesüsteemi päästeteenistuste rollide ja koostöökorra selget määratlemist, kriisidele reageerimise ühise korra kehtestamist ja ühist koordineerimismehhanismi. Samuti luuakse sellega integreeritud turvakeskuste võrgustik (vt selle komponendi 3. investeering, tuletõrje- ja päästesüsteemi ajakohastamine).

Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. märtsiks 2023.

Investeering 3: Tule- ja päästesüsteemi moderniseerimine

Integreeritud kriisiohjamise koordineerimiseks on vaja asjakohast infrastruktuuri. Hädaolukordadele reageerimise teenuste aegunud ja killustatud side- ja teabetaristu aeglustab kriisidele reageerimist. Lisaks on osa tuletõrjetaristust mitterahuldavas tehnilises seisukorras.

Selle investeeringu eesmärk on luua vajalik füüsiline ja digitaalne taristu selle komponendi 3. reformi (kriisiohje optimeerimine) täielikuks rakendamiseks. Selleks toetab ta kahe uue hoone ehitamist, kus asuvad uued integreeritud teeninduskeskused, ning koostalitlusvõimelist IT-tehnoloogiat kõigi päästeteenistuste jaoks. Lisaks tuleb ehitada vähemalt neli uut tuletõrjejaama ning renoveerida ja ajakohastada vähemalt kolm uut tuletõrjejaama. Renoveerimisega saavutatakse keskmiselt vähemalt 30 % primaarenergia sääst.

Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering 4: Haldussuutlikkuse ühtlustamine, optimeerimine ja tugevdamine eri valitsustasanditel

Avaliku sektori investeeringuid takistab haldussuutlikkuse puudumine rakendamisel mitmel tasandil. Kavas kavandatud mahukad investeeringud tähendavad vajadust veelgi suurendada nende investeeringute haldamise suutlikkust. Lisaks takistab teenuste osutamist killustatud juhtimine kohaliku omavalitsuse tasandil.

Reformiga tugevdatakse nii kohalikul kui ka riiklikul tasandil haldussuutlikkust Slovakkia taaste- ja vastupidavuskava reformide ja investeeringute rakendamiseks. Selleks luuakse Slovakkia taaste- ja vastupidavuskava riiklik rakendus- ja koordineerimisasutus (NIKA). Taaste- ja vastupidavusrahastu seadus jõustub esimese maksetaotluse esitamise ajaks ega kaldu sel ajal olulisel määral kõrvale Slovakkia lõplikus kavas esitatud kirjeldusest. Andmehoidla süsteem taaste- ja vastupidavuskava rakendamisega seotud kõigi asjakohaste andmete salvestamiseks ja säilitamiseks – vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamine, andmed lõplike vahendite saajate, töövõtjate, alltöövõtjate ja tegelike tulusaajate kohta – tuleks kinnitada, et see hakkab toimima 31. detsembriks 2021. Slovakkia esitab spetsiaalse auditiaruande, milles kinnitatakse hoidlate süsteemi funktsioonide tõhusust.

Eeldatavasti toetatakse ka meedia- ja teabevahetustegevust. Kohalikul tasandil luuakse vähemalt 20 ühist teenusekeskust, et parandada avalike teenuste osutamise tõhusust kohalikul tasandil, eelkõige ebasoodsas olukorras olevates piirkondades.

Taaste- ja vastupidavusrahastu seadus jõustub 31. detsembril 2021. Hoidla süsteemi funktsioone kinnitav auditiaruanne valmib 31. detsembriks 2021. NIKA IT-süsteem hakkab toimima 30. septembriks 2022. 31. detsembriks 2024 luuakse vähemalt 20 ühist teeninduskeskust.

A.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga vahe-eesmärgi ja eesmärgi kirjeldus ja selge määratlus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
1	16 – Korruptsiooni- ja rahapesuvastane võitlus – reform 1: korruptsioonivastase võitluse ja rahapesuvastase võitluse tõhustamine	Eesmärk	Reformid finantsuurimiste lihtsustamiseks ja parandamiseks	Varade külmutamist käsitleva seaduse 312/2020 ja keskse kontoregistri loomist käsitleva õigusakti jõustumine				1. kv	2022	Jõustub õigusakt, millega luuakse raamistik keskse raamatupidamisregistri käivitamiseks. Laiendatakse politsei volitusi kontrollida vara juhul, kui seadusliku sissetuleku ja kasutatud vara vahel esineb lahknevusi. Arestitud vara haldamise büroo on toimiv ja varade külmutamise võimalusi on laiendatud.
2	16 – Korruptsiooni- ja rahapesuvastane võitlus – Investeering 1: Korruptsiooni- ja rahapesuvastase võitluse vahendid ja suutlikkus	Eesmärk	Vajaliku infrastruktuuri tagamine, et toetada rahapesu ja korruptsiooni vastast võitlust	Rahapesu tõkestamise ja rikkumisest teatajate taristu on täielikult toimiv.				4. kv	2023	Järgmiste sammude lõpuleviimine: – Tarkvara „go AML“ ostmine kuni 2022. aasta IV kvartalini ja selle rakendamine kolmandaks kvartaliks/2023. – Keskse kontoregistri katseversiooni käivitamine koos kõigi seaduses määratletud funktsioonidega, mis võimaldavad juurdepääsu andmetele kuni 2022. aasta teise kvartalini, ning seejärel lõpliku versiooni käivitamine 2022. aasta neljandas kvartalis. Rikkumisest teatajate kaitse büroo töölerakendamine ja täielik tehniline varustus kuni 2022. aasta kolmanda kvartalini. . – NCODK ja NAKA üksuste ruumide ja IKT-seadmete kohandamine finantsuurimiseks ja varade päritolu kontrollimiseks piirkondlikul tasandil (mudel 1 + 4) kuni 4. kvartalini/2023.
3	16 – Korruptsiooni- ja rahapesuvastane võitlus – Investeering 1: Korruptsiooni- ja rahapesuvastase võitluse vahendid ja suutlikkus	Siht	Politseiametnike ümberõpe finantsuurimiste ja analüütiliste tegevuste alal		koolitatud töötajate protsent	0	100	4. kv	2023	NAKA analüüsikeskuse ning NAKA piirkondlike analüüsi- ja finantsuurimisasutuste asutamine ning riikliku erikuritegude keskuse (NCODK) piirkondlike analüüsi- ja finantsuurimisbüroode loomine 2022. aasta 1. kvartalis. Kõigi äsja loodud politseiüksuste määratud töötajad osalesid koolitustel, õpikodades ja seminaridel, kus osalesid välis- ja riiklikud lektorid, ning koolituskoostöös CEPOLi ja Europoliga.
4	16 – Korruptsiooni- ja rahapesuvastane võitlus – reform 2: politseijõudude moderniseerimine ja suutlikkuse suurendamine	Eesmärk	Organisatsiooniliste muudatuste rakendamine politseis, et suurendada kuritegude avastamise, uurimise ja avastamise tõhusust	Politseijõudude organisatsiooniline muutmine on tõhus.				4. kv	2021	Organisatsioonilised muudatused, mille eesmärk on luua üksus keskkonnakuritegude avastamiseks ja uurimiseks (keskused ja piirkonnad), laiendada politseijõudude analüütilist suutlikkust piirkondlikule tasandile, luua uus kuritegeliku tehnoloogia teenuste üksus (keskused ja piirkonnad).
5	16 – Korruptsiooni- ja rahapesuvastane võitlus – investeering 2: Politseijõudude varustamine ja digiteerimine – koolitus ja varustus	Siht	Võetakse kasutusele politseireformiga seotud koolitus ja varustus		koolitatud töötajate protsent	0	100	4. kv	2024	2022. aasta neljandas kvartalis koolitatakse kõiki politseijõudude äsja loodud üksustes (keskkonnakuriteod, kriminaalanalüüsid, kuritegeliku tehnoloogia teenistused) nimetatud ametnikke. 2022. aasta IV kvartaliks on koolitatud vähemalt 300 politseiametnikku, et parandada kuriteoohvritega suhtlemise kvaliteeti.
6	16 – Korruptsiooni- ja rahapesuvastane võitlus – Investeering 2: Politseijõudude loomine ja digiteerimine – sõidukipargi uuendamine	Siht	Uute elektrisõidukite ja hübriidsõidukite ostmine (10 % sõidukipargist)		Number	0	700	4. kv	2022	Üldeesmärgist uuendada 705 politseisõidukit elektri- ja hübriidsõidukitega (326 sõidukit 2022. aasta II kvartaliks ja 379 sõidukit 2022. aasta IV kvartaliks) asendatakse vähemalt 700 politseisõidukit.
7	16 – Korruptsiooni- ja rahapesuvastane võitlus – investeering 2: Politseijõudude varustamine ja digiteerimine – hoonete rekonstrueerimine	Eesmärk	Politseihoonete renoveeritud põrandapinna ulatus, et vähendada hoonete energiamahukust (m²)		Number	0	45,000	4. kv	2024	Üldisest eesmärgist renoveerida 49965 ruutmeetrit hoone põrandapinda tuleb renoveerida politseihoonetes vähemalt 45000 ruutmeetrit, et vähendada nende energiamahukust. IV/2023. kvartaliks renoveeritakse vähemalt viis hoonet. Kriminaalanalüüsi üksuste, kuritegelike tehnoloogiateenuste ja keskkonnakuritegude üksuste tehniline, materiaalne ja ruumiline pakkumine vastavalt IV/2024. kvartali materiaalsele inventuurile.
8	16 – Korruptsiooni- ja rahapesuvastane võitlus – investeering 2: Politseijõudude varustamine ja digiteerimine – uus välismaalaste registreerimise infosüsteem (IS ECU)	Eesmärk	Elamislubade andmise protsesside elektrooniliseks muutmine, et lihtsustada menetlusi üldsuse jaoks	Uute moodulite kasutuselevõtmine				4. kv	2024	Väliselanike infosüsteemi uute moodulite täielik kasutuselevõtt, millel on järgmised põhifunktsioonid: elukoha ja pikendamise taotluse esitamine, elukoha registreerimine, dokumenditaotluse arvutistamine, teavitusmoodulid ja teabevahetuse arvutistamine menetluse käigus.
9	16 – Korruptsiooni- ja rahapesuvastane võitlus – investeering 2: Politseijõudude varustamine ja digiteerimine – liiklusnõuete rikkumiste tuvastamise automatiseeritud süsteem	Eesmärk	Liiklusnõuete rikkumiste tuvastamise süsteemi automatiseerimine täielikult toimivaks	Kolme mooduli täielik kasutuselevõtt				2. kv	2026	Liikluseeskirjade rikkumiste registreerimise automatiseerimine. Süsteemi täielik toimimine moodulitega: 1) liikluseeskirjade rikkumiste registreerimine ja tuvastamine, 2) olemasoleva automaatse otsuste tegemise süsteemi muutmine ning 3) statistika, aruandlus ja analüüs.
10	16 – Korruptsiooni- ja rahapesuvastane võitlus – reform 3: Kriisiohje optimeerimine	Eesmärk	Optimeeritud kriisiohjamise jõustumine	Integreeritud päästesüsteemi käsitleva muudetud seaduse 129/2002 jõustumine				Q1	2023	Kriisiohjamise optimeerimise kontseptsioonis määratletakse selgelt integreeritud päästesüsteemi päästeteenistuste vahelised suhted, kehtestatakse ühine kord kriisiolukordadega tegelemiseks, nähakse ette komponentide ühine koordineerimine, võttes arvesse nii kriisiohjamise strateegilist kui ka operatiivtasandit, ning tehakse ettepanek luua integreeritud turvakeskuste võrgustik. Õigusakt jõustub 2023. aasta esimeses kvartalis.
11	16 – Korruptsiooni- ja rahapesuvastane võitlus – Investeering 3: Tule- ja päästesüsteemi ajakohastamine – Integreeritud turvakeskuste võrgustiku loomine	Siht	Integreeritud turvakeskuste ehitamine ja kasutuselevõtmine		Number	0	2	2. kv	2026	Ehitatakse ja võetakse kasutusele vähemalt kaks integreeritud turvakeskust, mis parandavad integreeritud päästesüsteemi päästeteenistuste operatiivjuhtimist, sealhulgas infotuge integreeritud turvakeskuste loomise kaudu.
12	16 – Korruptsiooni- ja rahapesuvastane võitlus – Investeering 3: Tuletõrje- ja päästesüsteemi ajakohastamine – Tuletõrjejaamahoonete uuendamine	Siht	Tuletõrjejaamade moderniseerimine		Number	0	7	2. kv	2026	Vähemalt nelja uue tuletõrjejaama ehitustööde lõpuleviimine ja vähemalt kolme olemasoleva tuletõrjejaama rekonstrueerimine.
13	16 – Korruptsiooni- ja rahapesuvastane võitlus – Investeering 4: Haldussuutlikkuse tugevdamine eri valitsustasanditel – riikliku rakendus- ja koordineerimisasutuse loomine	Eesmärk	Rakendamisriski minimeerimine taaste- ja vastupidavusrahastu koordineerimis-, finants- ja rakendusasutuse (NIKA) loomise kaudu	Taaste- ja vastupidavuskava eest vastutava asutuse loomine ja suutlikkuse suurendamine				3. kv	2022	Nika luuakse 2021. aasta kolmandaks kvartaliks. Tegemist on taaste- ja vastupidavusrahastu koordineeriva, finants- ja rakendusasutusega. Järgmised sammud hõlmavad järgmist: Tugevdada NIKA suutlikkust ja valitsuse auditit 2021. aasta neljandaks kvartaliks. 2022. aasta kolmandaks kvartaliks on NIKA jaoks kasutusele võetud uus IT-süsteem.
14	16 – Korruptsiooni- ja rahapesuvastane võitlus – Investeering 4: Haldussuutlikkuse tugevdamine eri valitsustasanditel – riikliku rakendus- ja koordineerimisasutuse loomine	Eesmärk	Audit ja kontrollid: õiguslik alus	Taaste- ja vastupidavusrahastu seaduse jõustumine				4. kv	2021	Taaste- ja vastupidavusrahastu seaduse parlamendipoolne heakskiitmine ja õiguslik jõustumine tuleb lõpule viia enne esimest maksetaotlust
15	16 – Korruptsiooni- ja rahapesuvastane võitlus – Investeering 4: Haldussuutlikkuse tugevdamine eri valitsustasanditel – riikliku rakendus- ja koordineerimisasutuse loomine	Eesmärk	Taaste- ja vastupidavuskava andmekogusüsteem: Taaste- ja vastupidavuskava rakendamise järelevalveks vajalik teave	Auditiaruanne, milles kinnitatakse andmehoidla süsteemi funktsioone				4. kv	2021	Taaste- ja vastupidavuskava rakendamise järelevalveks luuakse ja toimib andmekogusüsteem, mis võib olla Exceli lehe vormis. Süsteem peab sisaldama vähemalt järgmisi funktsioone: andmete kogumine ning vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamise jälgimine; (b) taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 22 lõike 2 punkti d alapunktides i-iii nõutud andmete kogumine ja säilitamine ning neile juurdepääsu tagamine.
16	16 – Korruptsiooni- ja rahapesuvastane võitlus – Investeering 4: Haldussuutlikkuse tugevdamine eri valitsustasanditel – ühiste teenuskeskuste loomine	Siht	Ühiste teeninduskeskuste loomine.			0	20	4. kv	2024	Üldeesmärgist luua kõige mahajäänumates piirkondades 22 ühist teeninduskeskust hiljemalt IV/2024. kvartalis luuakse vähemalt 20 ühist teeninduskeskust. Need ühised teeninduskeskused aitavad koondada kohaliku tasandi suutlikkust oluliste avalike (sotsiaalsete) teenuste osutamisel.

KOMPONENT 17: DIGITAALNE SLOVAKKIA (RIIK MOBIILSES, KÜBERTURVALISUS, KIIRE INTERNET KÕIGILE, DIGITAALMAJANDUS)

Slovakkia taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi eesmärk on teha Slovakkias märkimisväärseid edusamme digivalmidusega ühiskonna ja majanduse suunas. See eesmärk saavutatakse meetmetega, mille eesmärk on avaliku halduse digitaliseerimine ja avalike teenuste osutamine, küberturvalisuse parandamine standardsete lähenemisviiside abil intsidentide ennetamiseks ja lahendamiseks kõigis avaliku halduse üksustes, üldine digioskuste strateegia ning ELi mitut riiki hõlmavate projektide toetamine ning investeeringud tipptasemel digitehnoloogia teadusuuringutesse ja rakendamisse. Lisaks esitatakse komponendis digitaalse ühenduvuse meetmed, mida ametiasutused kavatsevad ühtekuuluvuspoliitika fondidest rahastada.

Selle komponendi meetmed aitavad kaasa Slovakkiale esitatud riigipõhiste soovituste täitmisele, eelkõige seoses digioskustega (riigipõhine soovitus 2, 2020), digiüleminekuga (riigipõhine soovitus 3, 2020), ettevõtluskeskkonna ja avalike teenuste kvaliteediga (riigipõhine soovitus 4, 2020), teadusuuringute ja innovatsiooniga (riigipõhine soovitus 3, 2019) ning VKEde konkurentsivõimega (riigipõhine soovitus 3, 2019).

A.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1: E-valitsuse lahenduste loomine prioriteetsetes eluolukordades

Selle reformi tulemusel valmistab investeeringute, regionaalarengu ja informeerimise ministeerium (MIRRI) ette ja võtab vastu kodanike ja ettevõtjate esmatähtsaid eluolukordi käsitleva investeerimiskava. Eesmärk on võimaldada kodanikel ja ettevõtjatel lahendada halduskorras selliseid eluolukordi ühes kohas kiiresti ja lihtsalt.

Investeerimiskavas määratakse kindlaks 16 prioriteetset eluaegset olukorda, kirjeldatakse protsesside praegust ja tulevast seisu ning loetletakse haldusüksustes ja nende infosüsteemides võetavad investeerimismeetmed. Prioriteetsed eluolukorrad valitakse vastavalt eGovi võrdlusaluse alusel jälgitavate eluolukordade loetelule ja võttes arvesse ühtse digivärava määruse II lisas esitatud eluolukordi.

Reformi tulemusel võetakse kasutusele seadusandlike muudatuste pakett, et võtta kasutusele uued digitaalsed avalikud teenused ühtsel disainil.

Reform viiakse ellu 31. detsembriks 2023.

Reform 2: IT-ressursside keskne haldamine

Selle reformi raames võetakse IT-ressursside ostmiseks ja kasutamiseks kasutusele keskne hankeplatvorm. Need vahendid tehakse seejärel kättesaadavaks avaliku halduse infosüsteemide arendamiseks, mille üldeesmärk on vähendada selliste arenduste aega ja kulusid.

IT-ressursid hangitakse keskselt raamlepingu alusel ja avaliku halduse üksustel on õigus kasutada neid kesksel platvormil ehk digitaalsel turul. Kulusid vähendatakse IT-suutlikkuse tõhusama ostmise ja jaotamise kaudu.

Platvorm võetakse kasutusele kahes etapis:

-Esiteks luuakse IT-ressursside kataloog selgete abikõlblikkuse tingimuste alusel, mille alusel võib ressursse kataloogi kanda. Arvesse võetakse süsteemide turvalisust, etalonarhitektuuri nõudeid ning teenuste ja kaupade kvaliteeti.

-Teiseks viib nende ressursside hankimise lõpule MIRRI, et teha need kasutajatele kättesaadavaks vajaliku kvaliteedi ja kvantiteediga.

Platvorm tagab IT-investeeringute väärtuse hindamise funktsiooni, jälgides kulusid, andmete esitamist, tehinguid ja tulusid.

Reform viiakse ellu 31. detsembriks 2023.

Investeering 1: Paremad teenused kodanikele ja ettevõtjatele

Otseses seoses selle komponendi 1. reformiga (e-valitsuse lahenduste loomine prioriteetsetes eluolukordades) hõlmab see investeering integreeritud e-valitsuse lahenduste kasutuselevõttu 16 prioriteetses eluolukorras. Lahenduste väljatöötamisel kasutatakse ühist IT-vahendite platvormi, mis on vajalik selleks, et luua ja pakkuda arusaadavaid ja kasutajasõbralikke digiteenuseid, mis hõlmavad eluolukorra menetluse terviklikkust.

Investeeringud tehakse nõudlusest lähtuvate projektide vormis, mis pakuvad igakülgset halduslikku lahendust suurima kasuteguriga eluolukordadele. Lahendused sisaldavad ühtseid otsingufunktsioone, ühtset teenuse osutamise punkti, mobiilset versiooni, ühtset ülesehitust ja selget navigeerimist, sujuvat üleminekut kogu elu jooksul, ülevaadet taotluse ja staatust käsitlevate teadete staatusest ning veebimakseid. Projekt hõlmab ka lahenduste integreerimist avaliku halduse keskportaali, aluseks olevate haldusprotsesside ümberkujundamist, päevakorrasüsteemide ajakohastamist ning ühendust keskse vahevara ja keskse tagasüsteemiga.

Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering 2: Avalike teenuste osutamise digiüleminek

Selle investeeringuga lühendatakse avalike teenuste osutamise lõpuleviimise kestust, optimeerides ja automatiseerides haldusprotsesse. Investeeringuga muudetakse 34 avaliku halduse osa, käivitades täielikult toimiva digiteeritud versiooni.

Investeeringud tehakse nõudlusest lähtuvate projektide vormis, et muuta haldusasutuste protsesse, millel on suurim kvaliteedi parandamise või kokkuhoiu potentsiaal. Kokkuhoid saavutatakse tegevuskulude vähendamise, menetlusvigade, valmimistähtaegade või personalivajaduste vähendamisega. Protsesside kvaliteedi parandamine ja kulude vähendamine saavutatakse vajaduse korral asjakohaste õigusaktide optimeerimise või tegevuse ja protsesside korralduse muutmisega.

Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Reform 3: Majanduse ja ühiskonna digiülemineku juhtimine

Reformiga kehtestatakse digitaalmajandusse tehtavate reformide ja investeeringute uus juhtimisstruktuur, kaasates eri tasandite pädevaid asutusi. Poliitilisel tasandil jälgib avaliku halduse digitaliseerimise ja digitaalse ühtse turu valitsusnõukogu, mis on valitsuse nõuandev, koordineeriv ja algatav organ digiteerimisega seotud küsimustes, reformide ja projektide rakendamist ja elluviimist digitaalmajanduse valdkonnas. Töötasandil töötab MIRRI digitaalarengu osa selle nimel, et tagada reformide ja investeeringute rakendamine ning seatud vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamine. Hindamistasandil tagab MIRRI analüütiline üksus sekkumiste temaatilise kooskõla strateegiliste poliitikate/dokumentide prioriteetidega (RIS3, SACI, Slovakkia 2030. aasta digiülemineku strateegia). Konsultatsioonitasandil abistab Slovakkia digiülemineku töörühm MIRRI digitaalarengu osa digitaalmajanduse reformide ja investeeringute rakendamisel.

Selle reformi osana võtab MIRRI vastu uue strateegiadokumendi – Slovakkia digiülemineku tegevuskava aastateks 2023–2026.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering 3: Osalemine mitut riiki hõlmavates digitaalmajandusega seotud Euroopa projektides

Selle investeeringuga toetatakse Slovakkia osalemist mitut riiki hõlmavates Euroopa projektides. Algatuste esialgne loetelu on koostatud ekspertidega konsulteerimise, eeltingimuste ja projektivalmiduse põhjal. Slovakkia kavatseb taotleda mõne sellise projekti rahastamist muudest allikatest, eelkõige otse hallatavatest ELi programmidest (digitaalne Euroopa, Euroopa ühendamise rahastu, programm „Euroopa horisont“).

Investeeringu tulemuseks on järgmised projektid:

-Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste ja digitaalse innovatsiooni keskuste võrgustiku loomine, et toetada Slovakkia VKEde digitaliseerimist.

-superarvuti kasutuselevõtt riikliku superarvutikeskuse jaoks.

-osalemine veel kahes mitut riiki hõlmavas Euroopa projektis, mis määratakse kindlaks Euroopa Komisjoni esitatud mitut riiki hõlmavate projektide eelnevalt kindlaks määratud loetelu põhjal.

Investeeringu viimane vahe-eesmärk viiakse lõpule 31. detsembriks 2025. Nende projektide toetamine jätkub ka pärast seda tähtaega taaste- ja vastupidavuskava rakendamise ajal.

Investeering 4: Toetus projektidele, mille eesmärk on tipptasemel digitehnoloogia arendamine ja rakendamine

Selle investeeringu eesmärk on luua toetuskava kõrgtehnoloogia teadus- ja arendustegevuseks ning selle rakendamiseks ettevõtetes, sealhulgas VKEdes, uurimisinstituutides ja avaliku halduse üksustes. Toetust antakse Slovakkia edukatele projektidele otse hallatavate programmide raames, valitud üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide projektidele või kvaliteedimärgise saanud projektidele kooskõlas kohaldatavate ELi fondidest rahastamise eeskirjadega. Lisaks võib toetust anda ka riiklikul tasandil valitud projektidele. Lisaks teadus-, arendus- ja rakendusprojektidele võib toetust anda ka tehnoloogiaasutustele, pädevuskeskustele, eraettevõtjatele ja platvormidele kooskõlas riigiabi eeskirjadega.

Investeering keskendub järgmisele:

-toetus teadus-, arendus- ja innovatsiooniprojektidele, mille tehnoloogia valmidusaste on 5–8;

-katse- ja eksperimenteerimistaristu loomise toetamine;

-toetus uuenduslikes projektides osalemiseks Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil;

-platvormide ja pädevuskeskuste toetamine nende teavitustegevuses ja koolitustegevuses, mille eesmärk on digioskused ja -pädevused.

Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering 5: Kiirtoetused – häkatonid

Eesmärk on luua vahend uuenduslike lahenduste stimuleerimiseks praeguste ühiskondlike probleemide paindlikuks ja kiireks lahendamiseks. Selleks korraldatakse häkatone, millesse on kaasatud idufirmad, muud ettevõtted, teadusasutused, ülikoolid ja nende üliõpilased ning muud spetsialistid.

Investeeringut kasutatakse 17 häkatoni korraldamiseks viie aasta jooksul. Kulud hõlmavad vahendeid võitnud meeskondadele, kes pakuvad oma lahendusi avalikule haldusele või laiemale üldsusele.

Korraldaja määrab koostöös osalevate avaliku halduse asutustega kindlaks teemad ja probleemid, millega häkatonid peavad tegelema.

Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Reform 4: Tehniliste ja menetluslike küberturvalisuse lahenduste standardimine (ITVS – Infotehnoloogia avaliku halduse jaoks)

Avaliku halduse praegused küberturvalisuse nõuded erinevad nende väljatöötamise, kvaliteedi ja selguse poolest. Individuaalsed küberturvalisuse lahendused suurendavad üldkulusid ja tekitavad mitme teenusepakkuja jaoks ebaselgust. Lisaks on kohaldatavad küberturvalisuse metoodilised suunised aegunud ega täida kiiresti muutuvas küberohu keskkonnas oma eesmärki. Reformi eesmärk on ajakohastada kohaldatavaid küberturvalisuse nõudeid ja suurendada lahenduste standardimist kõigi avaliku halduse üksuste jaoks.

Eelkõige toob reform kaasa küberturvalisuse ühtse metoodilise raamistiku väljatöötamise; menetlusjuhendi koostamine küberturvalisuse hindamiseks; keskse eksperditoe loomine küberturvalisuse meetmete rakendamiseks; organisatsioonide kategooriate kindlaksmääramine küberturvalisuse eesmärgil; avaliku halduse küberturvalisuse kaitse põhinõuete määratlemine.

Avaliku halduse teabe esitamise riikliku kontseptsiooniga (NKIVS) kehtestatakse küberturvalisuse nõuete standardimise raamistik.

Reform viiakse ellu 31. detsembriks 2025.

Reform 5: Küberturvalisuse alase koolituse ja oskuste parandamine (ITVS – infotehnoloogia avaliku halduse jaoks)

Avaliku halduse küberturvalisuse oskuste üldine tase on ebapiisav. Reformi eesmärk on võtta avaliku halduse IT-spetsialistide küberturvalisuse valdkonnas kasutusele süstemaatiline elukestev õpe.

Reformiga:

-luua küberturvalisuse alase teadlikkuse programm ja koolitus avaliku halduse töötajatele, sealhulgas küberturvalisuse spetsialistide täiendav koolitus (nt elukestev õpe);

-asutab ülikoolides vähemalt kolm küberturvalisuse pädevuskeskust, et osaleda hariduses ning pakkuda avalikule ja erasektorile eksperditeadmisi;

-toetada rahvusvahelist koostööd asjaomaste rahvusvaheliste küber- ja hübriidohtude tippkeskustega;

-metoodika väljatöötamine küberturvalisuse üksuste loomiseks avaliku halduse üksustes.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering 6: Ennetusmeetmete tugevdamine, intsidentide avastamise ja lahendamise kiiruse suurendamine (ITVS – infotehnoloogia avaliku halduse jaoks)

Selle meetme eesmärk on töötada avaliku halduse küberturvalisuse valdkonnas välja varajase reageerimise süsteem. See on integreeritud infrastruktuuri rakenduskava projektide järelmeede.

Investeeringuga tehakse eelkõige järgmist:

-integreerima küberturvalisuse intsidentide haldamise taristusse varajase reageerimise süsteemi uued tehnilised ja tehnoloogilised lahendused;

-töötab üldises küberturvalisuse arhitektuuris välja korrapäraste põhjalike turvaauditite, haavatavuse hindamiste ja läbistustestide raamistiku;

-suurendada elutähtsa infrastruktuuri rajatiste tehnoloogiliste turvaseadmete taset;

-töötada välja ohukataloog ja metoodika küberturvalisuse haldamiseks;

-töötada välja tsentraliseeritud lähenemisviis turvaplatside rakendamiseks.

Ennetamise osana tugevdatakse avaliku halduse elutähtsa infrastruktuuri füüsilise ja menetlusliku turvalisuse üldist taset. Selle saavutamiseks parandatakse protsesside turvalisust, ehitatakse üles 54 turvatud ruumi elutähtsate infrastruktuuride infosüsteemide jaoks ja viiakse need lõpule.

Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Reform 6: Strateegiline lähenemisviis digioskuste alasele haridusele koostöös peamiste sidusrühmade esindajatega

Reformiga koostatakse sidus riiklik strateegia digioskuste arendamiseks elukestva õppe kaudu, mis hõlmab tootlikus ja tootmisjärgses eas inimesi. Strateegia koostab MIRRI koostöös pädevate ministeeriumide ja peamiste sidusrühmade esindajatega.

Strateegia sisaldab digioskuste olukorra analüüsi Slovakkias, nende arengut takistavate tegurite kindlakstegemist, järgmise perioodi õppimisvisiooni ning soovitusi meetmete kohta, mida ametiasutused saavad olukorra parandamiseks ja eesmärkide saavutamiseks. Strateegias tehakse ettepanek ka digioskuste pikaajalise jätkusuutliku rahastamis- ja toetussüsteemi kohta, seades samas eesmärgiks luua atraktiivse keskkonna, et vältida ajude äravoolu ning meelitada ligi väliseksperte ja teadlasi.

Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2022.

Investeering 7: Eakate digioskuste parandamine ja vanemlaudade levitamine

Vähemalt elementaarsete digioskustega 65–74aastaste inimeste osakaal on vaid 11 %, samas kui ELi keskmine on 24 %. Digioskuste alane koolitus sõltub Slovakkias suurel määral töökohapõhisest õppest ja/või tööandja rahastatavatest programmidest. Selle tulemusena on tootmisjärgses eas ja ebasoodsas olukorras olevatel inimestel üldiselt piiratum juurdepääs digioskuste arendamisele. See oskuste nappus on olnud eriti problemaatiline COVID-19 perioodil. Selle investeeringu eesmärk on käsitleda seda küsimust sihipärase koolitusprogrammi kaudu, mis käsitleb digioskusi ja digiseadmete pakkumist vähemalt 105440 vanemale ja ebasoodsas olukorras olevale inimesele.

Investeering koosneb järgmisest:

-katseprojekt 1000 inimesele, et hinnata eakate ja ebasoodsas olukorras olevate inimeste erivajadusi ja tehnoloogiliste seadmete (tahvelarvutid või alternatiivid) füsioloogilist piisavust;

-eakatele ja ebasoodsas olukorras olevatele inimestele mõeldud koolituskursused näost näkku ja e-õppe vormis;

-ligipääsetavuselementidega erirakenduste väljatöötamine;

-subsideeritud tehnoloogiliste seadmete (tahvelarvutid või alternatiivid) pakkumine koos vautšeritega internetiühenduse pakkumiseks.

Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

A.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga vahe-eesmärgi ja eesmärgi kirjeldus ja selge määratlus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
1	17 – Digitaalne Slovakkia – 1. reform: E-valitsuse lahenduste loomine prioriteetsetes eluolukordades	Eesmärk	Prioriteetsete eluolukordade investeerimiskava	MIRRI poolt heaks kiidetud prioriteetide nimekirja avaldamine				4. kv	2022	MIRRI SRi poolt heaks kiidetud esmatähtsate elektrooniliste teenuste loetelu avaldamine, mis põhineb eGOVi võrdlusalusel ja võttes arvesse ühtse digivärava määruse II lisa;
2	17 – Digitaalne Slovakkia – 1. reform: E-valitsuse lahenduste loomine prioriteetsetes eluolukordades	Eesmärk	Prioriteetsete eluolukordade tegevuskava	Tegevuskava avaldamine				4. kv	2023	Teenuste ülesehituse analüüs ja puuduste kindlakstegemine (tegevuskava) nende parandamiseks kõigi asjaomaste avaliku sektori asutuste kaudu
3	17 – Digitaalne Slovakkia – 2. reform: IT-ressursside keskne haldamine	Eesmärk	IT-ressursside kasutamise keskne platvorm (digitaalne turg)	Platvormi käivitamine				4. kv	2023	IT-kaupade, eksperditeadmiste, pilveteenuste ja avatud lähtekoodi kasutamise uue viisi jaoks vahendite ja poliitika platvormi kasutuselevõtmine. Teenuseid hangitakse keskselt (raamleping) ja teenuste kasutajatel peab olema võimalik vajaduse korral kesksele platvormile dünaamiliselt tugineda.
4	17 – Digitaalne Slovakkia – investeering 1: Paremad teenused kodanikele ja ettevõtjatele	Siht	Loodud ja kasutusele võetud e-valitsuse lahenduste arv		Number	0	2	1. kv	2025	Digilahenduste kasutuselevõtt kahes valitud eluolukorras, millel on järgmised omadused: ühtne juurdepääs teenuste otsingule; ühtne teenuse osutamise koht; vajaduse korral mobiilne versioon; ühtne kujundus; selge navigeerimine; sujuvad üleminekud kogu elu jooksul; ülevaade taotluse staatusest; olekuteated; ning internetimaksed. Projekt hõlmab lahenduste integreerimist avaliku halduse keskportaali, äriprotsesside põhjalikku ümberkujundamist, päevakorrasüsteemide ajakohastamist ning ühendust keskse vahevara ja kesksete tagasüsteemidega. Kahe kõige enam kasutatud eluolukorra rakendamine.
5	17 – Digitaalne Slovakkia – investeering 1: Paremad teenused kodanikele ja ettevõtjatele	Siht	Loodud ja kasutusele võetud e-valitsuse lahenduste arv		Number	2	16	2. kv	2026	Digilahenduste täielik rakendamine 16 valitud eluolukorras, millel on järgmised omadused: ühtne juurdepääs teenuste otsingule; ühtne teenuse osutamise koht; vajaduse korral mobiilne versioon; ühtne kujundus; selge navigeerimine; sujuvad üleminekud kogu elu jooksul; ülevaade taotluse staatusest; olekuteated; ning internetimaksed. Projekt hõlmab lahenduste integreerimist avaliku halduse keskportaali, äriprotsesside põhjalikku ümberkujundamist, tegevuskavade süsteemide ajakohastamist ning ühendust keskse vahevara ja kesksete tagasüsteemidega.
6	17 – Digitaalne Slovakkia – investeering 1: Paremad teenused kodanikele ja ettevõtjatele	Eesmärk	Prioriteetsete eluolukordade arendamise ja pakkumise platvorm	Platvormi täielik rakendamine				4. kv	2024	Esi-, taga- ja vahetarkvara platvormi (ühised moodulid) ajakohastamine madala koodiga konfigureeritavate komponentide põhimõtete osas, mida hallatakse tsentraalselt kõigi avaliku teenuse osutajate jaoks. Platvorm on eeltingimus e-valitsuse lahenduste kasutuselevõtuks eluolukordades.
7	17 – Digitaalne Slovakkia – investeering 2: Avalike teenuste osutamise digiüleminek	Siht	Avaliku halduse sektsioonide digipööre		Number	0	4	4. kv	2024	Avaliku halduse neli protsessi ja osa peavad olema optimeeritud ja automatiseeritud. Investeeringute eesmärk on parandada avalike teenuste kvaliteeti või tõhusust (tegevuskulude, menetlusvigade, valmimistähtaegade või personalivajaduste vähendamise kaudu). See saavutatakse vajaduse korral õigusaktide muutmisega või protsesside korralduse muutmisega. Avaliku halduse osakonnad on registreeritud avaliku halduse keskses metainfosüsteemis vastavalt seadusele nr 575/2001 Coll. valitsuse tegevuse korralduse ja keskvalitsuse korralduse kohta.
8	17 – Digitaalne Slovakkia – investeering 2: Avalike teenuste osutamise digiüleminek	Siht	Avaliku halduse sektsioonide digipööre		Number	4	34	2. kv	2026	34 protsessi ja osa avalikus halduses optimeeritakse ja automatiseeritakse. Investeeringute eesmärk on parandada avalike teenuste kvaliteeti või tõhusust (tegevuskulude, menetlusvigade, valmimistähtaegade või personalivajaduste vähendamise kaudu). See saavutatakse vajaduse korral õigusaktide muutmisega või protsesside korralduse muutmisega. Avaliku halduse osakonnad on registreeritud avaliku halduse keskses metainfosüsteemis vastavalt seadusele nr 575/2001 Coll. valitsuse tegevuse korralduse ja keskvalitsuse korralduse kohta.
9	17 – Digitaalne Slovakkia – 3. reform: Majanduse ja ühiskonna digiülemineku juhtimine	Eesmärk	Slovakkia digiülemineku tegevuskava aastateks 2023–2026	MIRRI väljatöötamine ja vastuvõtmine				4. kv	2022	Uue strateegilise dokumendi „Slovakkia digiülemineku tegevuskava aastateks 2023–2026“ vastuvõtmine MIRRI poolt. Tegevuskavas esitatakse meetmed Slovakkia digitulemuste parandamiseks, tuginedes Slovakkia 2030. aasta digiülemineku strateegiale ja praegusele 2019.–2022. aasta tegevuskavale.
10	17 – Digitaalne Slovakkia – investeering 3: Osalemine mitut riiki hõlmavates digitaalmajandusega seotud Euroopa projektides	Siht	Digitaalse innovatsiooni keskuste/Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste arv		Number	0	5	3. kv	2022	See eesmärk saavutatakse järgmiste meetmete abil: 1. Luua Slovakkias neljast Euroopa digitaalse innovatsiooni keskusest koosnev võrgustik, mis osutab ettevõtjatele teenuseid, et toetada uute tehnoloogiate ja innovatsiooni kasutuselevõttu. Nad osalevad Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste üleeuroopalises võrgustikus. Nelja Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuse loomise kandidaadid esitati 2020. aasta septembris. 2.Lisaks neljale Euroopa digitaalse innovatsiooni keskusele luuakse vähemalt üks täiendav keskus, järgides üht kahest võimalusest: Programmi „Digitaalne Euroopa“ rahalise toetuseta Euroopa digitaalse innovatsiooni keskus, millele antakse Euroopa Komisjoni konkursil kvaliteedimärgis; või (b) kohalik digitaalse innovatsiooni keskus, mis valitakse riikliku kava alusel ja mis peaks täiendama olemasolevate Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste võrgustikku.
11	17 – Digitaalne Slovakkia – investeering 3: Osalemine mitut riiki hõlmavates digitaalmajandusega seotud Euroopa projektides	Eesmärk	Riikliku superandmetöötluskeskuse superarvuti arendamine ja ehitamine	Superarvuti kasutuselevõtmine ja üleandmisteatise esitamine				4. kv	2025	Arvutiinfrastruktuuri kasutuselevõtmine ja kasutuselevõtmine funktsionaalsete testide ja üleandmisprotokolli alusel. Investeeringuga rahastatakse sellise superarvuti ehitamist, mille eesmärk on saavutada kõrge energiatõhususega superarvutite ülemaailmse rohelise 500 loendi kümnes paremusjärjestus. Arhitektuuri üksikasjad täpsustatakse teostatavusuuringus.
12	17 – Digitaalne Slovakkia – investeering 3: Osalemine mitut riiki hõlmavates digitaalmajandusega seotud Euroopa projektides	Siht	Osalemine eelnevalt kindlaks määratud kogumi mitut riiki hõlmavates digiprojektides		Number	0	2	4. kv	2024	Toetus, mida antakse osalemiseks kahes mitut riiki hõlmavas digiprojektis, mille Euroopa Komisjon on kavandanud järgmiselt: Turbekeskused, MediaInvest, Euroopa plokiahela teenuste taristu, EuroQCI, 5G koridorid, Euroopa ühine andmetaristu, protsessorid ja pooljuhtkiibid, ühendatud avalik haldus, Euroopa genoomid, digioskused.
13	17 – Digitaalne Slovakkia – investeering 4: Toetus projektidele, mille eesmärk on tipptasemel digitehnoloogia arendamine ja rakendamine	Eesmärk	Parimate digitehnoloogiate arendamise ja rakendamise toetuskava väljatöötamine	Toetuskava käivitamine				2. kv	2022	MIRRI rakendusüksus loob ja avaldab digitaalsete lahenduste teadus- ja arendustegevuse toetuskava väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, suurettevõtetele, eraõiguslikele teadus- ja arendusasutustele, avalik-õiguslikele teadus- ja arendusasutustele, sealhulgas akadeemilistele ringkondadele ja Slovakkia Teaduste Akadeemiale, valitsusvälistele ja mittetulunduslikele organisatsioonidele, meediale, avalik-õiguslikele asutustele, sealhulgas omavalitsustele ja muudele toetuskõlblikele taotlejatele. Kava toimib ka selliste projektide kaasrahastamise mehhanismina, mis viivad edukalt ellu otseselt hallatavaid ELi programme (digitaalne Euroopa, programm „Euroopa horisont“ ja Euroopa ühendamise rahastu). Eelistatakse edukaid projekte, mis põhinevad üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide hindamisel Euroopa Komisjoni poolt. Projekte hinnatakse ka aruka spetsialiseerumise strateegias (RIS3) 4. mõõtmes (Slovakkia digipööre) määratletud prioriteetsete valdkondade alusel.
14	17 – Digitaalne Slovakkia – investeering 4: Toetus projektidele, mille eesmärk on tipptasemel digitehnoloogia arendamine ja rakendamine	Siht	Tipptasemel digitehnoloogia arendamise ja rakendamise projektide arv		Number	0	19	4. kv	2024	Toetus 19 projektile, mis on seotud digilahenduste arendamise ja rakendamisega toetuskava raames
15	17 – Digitaalne Slovakkia – investeering 4: Toetus projektidele, mille eesmärk on tipptasemel digitehnoloogia arendamine ja rakendamine	Siht	Tipptasemel digitehnoloogia arendamise ja rakendamise projektide arv		Number	19	41	2. kv	2026	Toetus 41 projektile, mis on seotud digilahenduste arendamise ja rakendamisega toetuskava raames
16	17 – Digitaalne Slovakkia – investeering 5: Kiirtoetused – häkatonid	Siht	Korraldatud kiirete toetusürituste arv – häkatonid		Number	0	17	2. kv	2026	17 Hackathoni korraldamine – üritused, kus antakse kiireid toetusi praeguste ühiskonnaprobleemide kõige uuenduslikumate lahenduste uuenduslikele lahendustele. Üritusel osalevad idufirmad, muud ettevõtted, teadusasutused, ülikoolid ja nende üliõpilased ning muud spetsialistid. Võitnud meeskonnad pakuvad oma lahendusi avalikule haldusele või laiemale üldsusele.
17	17 – Digitaalne Slovakkia – 5. reform: Küberturvalisuse alase koolituse ja oskuste parandamine (ITVS – infotehnoloogia avaliku halduse jaoks)	Siht	Küberturvalisuse valdkonnas koolitatud avaliku halduse IT-töötajate arv		Number	29	600	2. kv	2026	Veel 571 avaliku halduse keskkonna IT-eksperti koolitati ümber küberturvalisuse alal professionaalsel, juhtival ja IT-juhi tasandil.
18	17 – Digitaalne Slovakkia – investeering 6: Ennetusmeetmete tugevdamine, intsidentide avastamise ja lahendamise kiiruse suurendamine (ITVS – infotehnoloogia avaliku halduse jaoks)	Siht	Turvatud IT-süsteemide arv avaliku halduse keskkonnas		Number	70	1000	4. kv	2024	1000 IT-süsteemi turvamine, mis määratletakse järgmiselt: varajase hoiatamise süsteemi (EWS) vahendid on integreeritud küberturvalisuse intsidentide haldamise süsteemi, võttes kasutusele vajalikud riist-/tarkvaraelemendid, kahesuunalise krüpteeritud side ja hoiatuse saatmise.
19	17 – Digitaalne Slovakkia – investeering 6: Ennetusmeetmete tugevdamine, intsidentide avastamise ja lahendamise kiiruse suurendamine (ITVS – infotehnoloogia avaliku halduse jaoks)	Eesmärk	Avaliku halduse keskkonnas kasutatavate rakenduste turvaauditid	Uute rakenduste kasutuselevõtt või olemasolevate rakenduste ajakohastamine				2. kv	2025	Avalike IT-rakenduste küberturvalisuse haavatavusega seotud uute või läbivaadatud auditivahendite kasutuselevõtt. Hindamine viiakse läbi testidega ja nõrkuste hindamise tarkvaraga, samal ajal kui turvaauditi kontroll toimub alati enne kasutuselevõttu, et kontrollida kriitilise tähtsusega nõrkusi. Eelistatakse infosüsteeme, mis on elutähtsa infrastruktuuri osa.
20	17 – Digitaalne Slovakkia – 6. reform: Strateegiline lähenemisviis digioskuste alasele haridusele koostöös peamiste sidusrühmade esindajatega	Eesmärk	Riiklik digioskuste strateegia	Digioskuste strateegia heakskiitmine Slovakkia valitsuse poolt ja selle avaldamine				4. kv	2022	Strateegias keskendutakse tootlikus ja tootmisjärgses eas inimestele ning see sisaldab olukorra analüüsi, olemasolevate tõkete määratlust ja visiooni haridusest järgmiseks perioodiks ning elukestvast õppest kooskõlas OECD 2020. aasta soovitustega, samuti ettepanekut meetmete ja soovituste kohta haldusasutustele, et parandada praegust olukorda ja saavutada seatud eesmärgid. Meetmeid rahastatakse muudest allikatest kui taaste- ja vastupidavusrahastust.
21	17 – Digitaalne Slovakkia – investeering 7: Eakate digioskuste parandamine ja vanemlaudade levitamine	Siht	Põhiliste digioskuste omandamiseks koolitatud eakate ja ebasoodsas olukorras olevate isikute arv		Number	0	1000	2. kv	2022	Katseprojekti rakendamine, et valideerida kavandatud tegevused ja lahendused digioskuste suurendamiseks 1000 vanemast ja ebasoodsas olukorras olevast isikust koosneva valimi seas. Selleks tuleb läbida koolitusprogramm, millele järgneb subsideeritud seadmete jaotamine. Katseprojekti tulemusi hinnatakse ja nende põhjal tehakse otsus projekti jätkamise vormi kohta.
22	17 – Digitaalne Slovakkia – investeering 7: Eakate digioskuste parandamine ja vanemlaudade levitamine	Siht	Põhiliste digioskuste omandamiseks koolitatud eakate ja ebasoodsas olukorras olevate isikute arv		Number	1000	105 440	2. kv	2026	Katseprojekti ja selle soovituste põhjal parandada 105440 vanema ja ebasoodsas olukorras oleva inimese digioskusi. See saavutatakse koolitusprogrammi lõpuleviimisega ja subsideeritud seadmete jaotamisega igale inimesele.
23	17 – Digitaalne Slovakkia – 4. reform: Tehniliste ja menetluslike küberturvalisuse lahenduste standardimine (ITVS – Infotehnoloogia avaliku halduse jaoks)	Eesmärk	Avaliku halduse teabe esitamise riiklik kontseptsioon (NKIVS) 2021–2030	Avaliku halduse teavitamise riikliku kontseptsiooni vastuvõtmine ja heakskiitmine MIRRI poolt ning avaldamine				4. kv	2021	Avaliku halduse teabe esitamise riiklikus kontseptsioonis (NKIVS) kehtestatakse digireformide raamistik taaste- ja vastupidavuskavaga sünkroniseeritud viisil. Taaste- ja vastupidavuskava üksikmeetmete ja -projektidega täidetakse NKIVSi asjakohaseid strateegilisi ülesandeid. NKIVS kehtestab küberturvalisuse nõuete standardimise raamistiku. Küberturvalisuse tehniliste ja menetlusstandardite kehtestamiseks oleks vaja võtta täiendavaid meetmeid.

KOMPONENT 18: Usaldusväärne, jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline riigi rahandus

Slovakkiat ohustavad suured riigi rahanduse jätkusuutlikkusega seotud riskid, mis tulenevad elanikkonna vananemisest, fiskaalselt jätkusuutmatust pensionisüsteemist ja eelarvepoliitika raamistikust, mis ei stimuleeri piisavalt riigi rahanduse jätkusuutlikkust. Lisaks on keskkonna- ja omandimaksude tulupotentsiaal teiste ELi riikidega võrreldes alakasutatud.

Slovakkia taaste- ja vastupidavuskava selle komponendiga parandatakse riigi rahanduse jätkusuutlikkust, usaldusväärsust ja konkurentsivõimet kolme reformielemendi abil, milleks on pensionireform, mitmeaastased kulude ülemmäärad ja avaliku sektori investeeringute haldamise reform.

Komponent aitab seega täita riigipõhist soovitust 2019.1, et tagada riigi rahanduse, eelkõige pensionisüsteemi pikaajaline jätkusuutlikkus, ning täita riigipõhist soovitust nr 2020.1 järgida eelarvepoliitikat, mille eesmärk on saavutada usaldusväärne eelarvepositsioon keskpikas perspektiivis ja tagada võla jätkusuutlikkus, kui majandustingimused seda võimaldavad. Samuti aitab see täita riigipõhiseid soovitusi 2020.3 ja 2019.3, et kiirendada küpsete avaliku sektori investeerimisprojektide elluviimist ning suunata investeeringud konkreetsetesse valdkondadesse.

Reform 1: Pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse parandamine

Slovakkia riigi rahanduse jätkusuutlikkusega seotud riskid on nii keskpikas kui ka pikas perspektiivis suured. See on osaliselt tingitud rahvastiku kiirest vananemisest. Vanadussõltuvusmäär (võrreldades eakate inimeste osakaalu elanikkonna osakaaluga tööl või koolitusel) peaks prognooside kohaselt 2060. aastaks peaaegu kolmekordistuma. Pensioniea ülempiirid suurendavad mõju eelarve pikaajalisele jätkusuutlikkusele. Lisaks on pensionisüsteemi teise samba säästud ebatõhusad ja tulusad madalad, samas kui elanikkonna teadlikkus on väike.

Pensionireformiga parandatakse pensionisüsteemi eelarve pikaajalist jätkusuutlikkust. Selleks seob komisjon pensioniea oodatava elueaga ja kaotab pensioniea ülempiirid. Lisaks tagab see õiguse kindlustusmatemaatiliselt neutraalsele hüvitisele pärast minimaalset arvu töötatud aastaid ning kehtestab teises pensionisambas uue makseviivitusel põhineva olelusringil põhineva säästustrateegia, millega investeeritakse vähem madala tootlusega võlakirjadesse koos loobumisvõimalusega, et suurendada teise samba säästude tõhusust. Samuti suurendab see läbipaistvust, teavitades inimesi korrapäraselt nende eeldatavatest pensionidest.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. märtsiks 2023.

Reform 2: Mitmeaastaste kulude ülemmäärade kehtestamine

Slovakkia keskpika perioodi eelarveraamistik ei ole soodustanud piisavat eelarvedistsipliini. Slovakkia ei ole suutnud majanduslikult headel aegadel järgida antitsüklilist eelarvepoliitikat. See pärsib riigi rahanduse jätkusuutlikkust keskpikas ja pikas perspektiivis.

Selle reformiga tõhustatakse seetõttu eelarvedistsipliini, et parandada eelarve jätkusuutlikkust keskpikas ja pikas perspektiivis. Selleks kehtestatakse siduvad mitmeaastased kulude ülemmäärad, mis on peamine vahend antitsüklilise eelarvepoliitika paremaks elluviimiseks, eelarve planeerimise parandamiseks ja eelarve pikaajalise jätkusuutlikkuse saavutamiseks. Need kulude ülemmäärad on seotud kavandatud struktuurse eelarvepositsiooniga, mis on seotud pikaajaliste jätkusuutlikkuse eesmärkidega. Seda rakendatakse 2022. aasta aprillis stabiilsusprogrammis 2022–2025, et hõlmata kogu 2023. aasta eelarvetsükkel.

Reform viiakse ellu 31. detsembriks 2021.

Reform 3: Avaliku sektori investeeringute ratsionaliseerimine

Enamiku rahandusministeeriumi hinnatud avaliku sektori investeerimisprojektide majanduslik väärtus ületas vaid veidi nende kulusid, kusjuures projektide tulude ja kulude suhe oli 1,0–1,5. Lisaks on avaliku sektori investeeringute eelarve kasutusmäär madal, mis osutab raskustele eelarve planeerimisel ja täitmisel. Samal ajal puuduvad investeeringute prioriseerimisel objektiivsed ja ühtlustatud kriteeriumid.

Reformiga valmistatakse avaliku sektori investeerimisprojekte paremini ette, kohaldades järjepidevalt kulutõhususe põhimõtteid. Komisjon seab investeerimisprojektid strateegiliselt tähtsuse järjekorda algusest peale ja eelarvestatakse ainult küpseid projekte. Nende eesmärkide saavutamiseks võetakse reformiga kasutusele uus ja ühtlustatud metoodika avaliku sektori investeerimisprojektide ettevalmistamiseks ja prioriseerimiseks. See metoodika võimaldab välja töötada sektoripõhised projektide registrid ja parandada uute valitud investeerimisprojektide keskmist kulude ja tulude suhet, suurendades samal ajal investeeringute eelarvestamise täpsust. Investeerimisprotsess peab olema standarditud kõigi projektide puhul, mida hinnatakse keskselt ja varases etapis.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

A.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga vahe-eesmärgi ja eesmärgi kirjeldus ja selge määratlus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
1	18 – Suhtlik, jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline riigi rahandus – reform 1: Pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse parandamine	Eesmärk	Pensionisüsteemi reform	Muudatuste paketi jõustumine (nr 461/2003 Coll. sotsiaalkindlustuse kohta ja nr 43/2004 Coll. vanaduspensionisäästude kohta)				1. kv	2023	Paketi (sotsiaalkindlustusseadus ja vanaduspensione käsitlev seadus) jõustumine parlamendi poolt 2022. aasta IV kvartali lõpuks, mis peaks parandama pensionisüsteemi pikaajalist rahalist jätkusuutlikkust, nimelt: 1) pensioniea tõstmise sidumine oodatava eluea pikenemisega; 2) kindlustusmatemaatiliselt neutraalsete hüvitiste kehtestamine isikutele pärast seadusjärgset minimaalset arvu töötatud aastaid; 3) uute ja järk-järgult olemasolevate säästjate elutsükli põhimõttel põhineva vaikimisi säästustrateegia kehtestamine II sambas (võimalusega see vaikimisi kasutatav strateegia tagasi lükata)
2	18 – Suhtlik, jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline riigi rahandus – reform 2: Kulude ülemmäärade kehtestamine	Eesmärk	Kulude ülemmäärade kehtestamine seaduses nr 523/2004 eelarve-eeskirjade kohta	Eelarve-eeskirju käsitleva õigusakti 523/2004 muudatuse jõustumine				4. kv	2021	2022. aasta aprillis jõustusid avaliku sektori kulutuste mitmeaastased ülemmäärad ja nende rakendamine stabiilsusprogrammis 2022–2025, et hõlmata kogu 2023. aasta eelarvetsükkel.
3	18 – Tervislik, jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline riigi rahandus – 3. reform: Avaliku sektori investeeringute haldamise reform	Eesmärk	investeeringute ettevalmistamise ja prioriseerimise menetluste metoodika kohaldamine	Avaliku sektori investeerimisprojektide hindamine, mis viiakse läbi kooskõlas vastuvõetud metoodikaga				2. kv	2026	Kõigi asjaomaste avaliku sektori investeerimisprojektide ettevalmistamine ja hindamine toimub kooskõlas avaldatud metoodikaga, millega ühtlustatakse ettevalmistamist ja prioriteetide seadmist. Hindamise viib läbi rahandusministeerium ja seda kohaldatakse kõigi uute riikliku tasandi investeerimisprojektide suhtes, mis ületavad 1 miljonit eurot, nagu näitab valitud projektide dokumentatsioon. Metoodika eesmärk on luua sektori tasandil investeerimisprojektide register ning suurendada uute investeerimisprojektide kulude ja tulude suhet.

KOMPONENT 19: REPowerEU

Slovakkia taaste- ja vastupidavuskava REPowerEU komponendi eesmärk on vähendada üldist sõltuvust Venemaalt pärit fossiilkütuste impordist ja suurendada energiajulgeolekut. Eelkõige peaksid investeeringud energiataristusse koos loamenetluste, hoonete energiatõhususe, heitevaba transpordi ja keskkonnahoidlike oskuste edendamise meetmetega aitama vähendada sõltuvust fossiilkütustest ja integreerida taastuvenergiat kiiremini ja laiemalt Slovakkia energiaallikate jaotusesse.

Slovakkia REPowerEU peatükis esitatud 14 meetmest kaheksal on piiriülene mõõde. Suurim piiriülese või mitut riiki hõlmava mõõtmega investeering on seotud elektri ülekande- ja jaotusvõrkude ajakohastamise ja digiteerimisega (1. investeering), mille eesmärk on ajakohastada 250 km ülekandeliine, et aidata säilitada taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia ülekannet kogu Euroopas. Hoonete renoveerimisel energiatõhususe suurendamise meetmetel, sealhulgas ajalooliste hoonete restaureerimisel või ühepereelamute renoveerimisel, on samuti asjakohane piiriülene mõõde, kuna need aitavad eeldatavasti vähendada imporditud fossiilkütuste nõudlust. Energiatõhususe suurendamise meetmetel hoonete renoveerimisel (3. investeering), sealhulgas ajalooliste hoonete restaureerimine või ühepereelamute renoveerimine, on samuti asjakohane piiriülene mõõde, kuna need aitavad eeldatavasti vähendada imporditud fossiilkütuste nõudlust.

Kava „REPowerEU“ peatükk aitab täita soovitusi suurendada avaliku sektori investeeringuid rohe- ja digipöördesse ning energiajulgeolekusse ning soovitust vähendada üldist sõltuvust fossiilkütustest ja mitmekesistada energiaimporti. Eelkõige peaks REPowerEU peatüki rakendamine temaatiliste valdkondade 1 ja 2 kaudu kiirendama taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu, lihtsustades juurdepääsu võrgule, lihtsustades ja lihtsustades loa- ja haldusmenetlusi, ajakohastades elektrisüsteemi ning kohandades, kiirendades ja toetades hoonete renoveerimist.

A.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Teemavaldkond 1: Taastuvenergia ja loamenetlused

See teemavaldkond koosneb kahest reformist, millest esimene käsitleb säästva energia edendamist ja teine taastuvenergia rohepöörde toetamist. Nende reformide eesmärk on lihtsustada loa- ja haldusmenetlusi taastuvate energiaallikate edasiarendamiseks, sealhulgas protsesside digitaliseerimiseks ja tuuleenergia arendamiseks sobivate katsepiirkondade loomiseks. Reform hõlmab ka vajalikku oskuste täiendamist ja haldussuutlikkuse tugevdamist, mis mõlemad on vajalikud taastuvate energiaallikate kasutuselevõtuga seotud kitsaskohtade kõrvaldamiseks.

Investeeringute eesmärk on arendada ja ajakohastada elektri põhivõrku ja piirkondlikke jaotusvõrke, võimaldades seeläbi suurendada tehnilist võimsust väikeste ja suuremahuliste taastuvate energiaallikate võrku integreerimise kiirendamiseks. Investeering energiaandmete keskusesse peaks võimaldama uute turuosaliste integreerimist Slovakkia energiaturule, eelkõige taastuvenergiasse investeerimise valdkonnas.

Komponent 19 – reform 1: Säästva energia edendamine

Reform hõlmab kuut alameedet, mille eesmärk on luua Slovakkias keskkond, mis soodustab fossiilkütuste asendamise projektide kiiret ja tõhusat rakendamist taastuvenergia, rohepöörde ja CO2-heite vähendamise valdkonnas. See eesmärk nõuab lubade andmise menetluste ühtlustamist ja kiirendamist, eelkõige seoses keskkonnalubade väljastamisega. Reform hõlmab ka professionaalse personali suutlikkuse suurendamist, mis on vajalik keskkonnamõju hindamiste õigeaegseks avaldamiseks. Reform peaks kajastama nõudeid ja regulatiivseid vajadusi, mis on seotud kaasaegse tehnoloogiaga rohepöördeks, sealhulgas taastuvenergia tootmine tööstuses ja kodumajapidamistes, ning toetama muude keskkonnahoidlike tehnoloogiate, sealhulgas vesiniku, geotermilise ja säästva biometaani kasutuselevõttu.

C19.R1. Osameede 1: Seadusandlikud ja menetluslikud muudatused, mis kiirendavad keskkonnalubade väljastamist

Meetme eesmärk on lihtsustada ja kiirendada taastuvenergiaprojektide keskkonnamõju hindamise menetlusi keskkonnamõju hindamise seaduse nr 24/2006 Coll. (keskkonnamõju hindamise seadus) alusel seoses ehitust käsitleva seadusega nr 201/2022 Coll., mis kiideti heaks 2022. aasta aprillis ja jõustus 1. aprillil 2024. KMH seaduse reformimisel järgitakse ELi õigusest tulenevaid nõudeid ja muid rahvusvahelisi õiguslikke kohustusi (Århusi konventsioon), mida kohaldatakse üldsuse osalemise suhtes.

Reformi tulemuseks on lühemad keskkonnamõju hindamise protsessid taastuvenergiaprojektide puhul, mis kuuluvad täieliku kohustusliku hindamise, sõelumise ja saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli (IPPC) hindamise alla. Eeldatavasti kehtestatakse ühtne loamenetlus, mis hõlmab nii ehitus- kui ka keskkonnalube, välja arvatud tegevused, mis nõuavad IPPC hindamist kooskõlas tööstusheidete direktiiviga. Ehitusloa andmise tingimuseks jääb keskkonnamõju hindamise lõpuleviimine, kusjuures üldsusel on võimalus vaidlustada nii sõelumist kui ka kohustuslikku KMH hindamist. Sidusrühmadel, keda hinnatud projekt mõjutab, peaks olema võimalus esitada KMH hindamise tulemuste kohta märkusi. Reformiga vähendatakse praeguste lubade (keskkonnamõju hindamine, tsoonideks jaotamise otsus, ehitusloa ja kutseloa etapid) korduva edasikaebamise võimalusi, säilitades samal ajal üldsuse õiguse loamenetlustes osaleda. Saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli muudetud seadusega integreeritakse IPPC hindamine keskkonnamõju hindamise protsessiga, mille tulemusena antakse IPPC hindamise alla kuuluvatele käitistele ühtne kompleksluba.

Keskkonnamõju hindamise seaduse lisa 8 tabelis 2 esitatud läviväärtusi muudetakse, et kiirendada geotermilise energia, tuule ja biometaani keskkonnamõju hindamise menetlust. Nende tehnoloogiate puhul kehtestatakse sõelumise ja kohustusliku keskkonnamõju hindamise tähtajad. KMH seaduse kohased uued läviväärtused ei tohi olla rangemad kui keskkonnamõju hindamise direktiivi (2011/92/EL, mida on muudetud direktiiviga 2014/52/EL) nõuded. Projektide puhul, mille suhtes ei kohaldata integreeritud menetlust, on reformi eesmärk lihtsustada lubade andmise menetlust, kiirendada ja ühtlustada lubade andmise menetlusi, ajakohastades ja ühendades olemasolevaid registreid ja infosüsteeme ning tugevdades lubade andmisega tegelevaid asutusi.

Seadusandlike muudatuste tulemuste rakendamine (uus ehitusseadus, mis kehtib alates 1. aprillist 2024; saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli muudetud seadus; uus KMH seadus) tagatakse järgmiste etappidega:

1.KMH ja IPPC loamenetluse eest vastutavaks asutuseks saab riiklik Keskkonnainspektsioon (SEI). KMH hindamiseks vajalikku haldussuutlikkust tugevdatakse vähemalt 100 töötajaga ning seda täiendab muudatus SEI organisatsioonilises struktuuris, et eraldada kontrollitegevus loa andmise toimingutest ning töötada välja inspektsiooni ja selle piirkondliku büroo tegevust suunavad metoodilised dokumendid.

2.Integreeritud keskkonnamõju hindamise ja lubade andmise menetluste puhul läheb kogu ehitusprojekti hindamise ja ehitusloa väljastamise pädevus üle KMH asutusele. Selleks viiakse ellu muudatus teise tasandi keskkonnalubade andjas, mille määrab Slovaki Vabariigi Keskkonnaministeerium.

3.Esimeses etapis (kuni 2024. aasta IV kvartalini) võetakse kasutusele seadusandlikest, organisatsioonilistest ja halduslikest muudatustest koosnev lubade andmise tegevuskava.

4.Teises etapis (2025. aasta IV kvartal) jõustuvad analüüside põhjal uued keskkonnaalased õigusaktid (vesi, õhk, jäätmed jne) koos organisatsiooniliste muudatustega, mille tulemusena luuakse keskkonnalubade jaoks „osaliselt spetsialiseerunud riiklik haldusasutus“. Kuni 2025. aasta IV kvartalini võetakse vastu uus struktuur spetsialiseerunud riigihalduse toimimiseks ning eeldatavasti tagatakse selle rahastamise pikaajaline jätkusuutlikkus.

C19.R1. Osameede 2: Geotermilise energia kasutamise parandamine

Selle allmeetme eesmärk on viia lõpule vähemalt 60 geotermilise puurkaevu lubamine, et määrata kindlaks nende geotermiline potentsiaal. Osameede aitab kiirendada investeeringuid geotermilise energia kasutamisse, pidades silmas soodsaid geoloogilisi tingimusi mõnes Slovakkia osas, sealhulgas geotermilistesse küttetehnoloogiatesse.

Teave geotermiliste puuraukude ja -rajatiste kohta tehakse kättesaadavaks arhiivide ja välitööde töötlemise kaudu ning tulemused avaldatakse veebis riikliku geoloogiainstituudi Dionyza Stura veebiplatvormil. Erapuuraukude omanikud võivad otsustada esitada teabe platvormil vabatahtlikult. See peaks tulevikus looma keskse juurdepääsupunkti kõigile asjakohastele andmetele vähemalt 60 geotermilise puurkaevu kohta kogu Slovakkias. See teave on eeldatavasti asjakohane ka geotermiliste uuringute puhul naaberpiirkondades kõigi potentsiaalsete investorite jaoks. Meetme raames puurimist ei toimu.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 20.26. kvartalis.

C19.R1. Osameede 3: Soojuspumba tugi

Selle allmeetme eesmärk on toetada vee-vee-soojuspumpadesse tehtavate investeeringute tegemist. See aitab kiirendada rohepööret ja vähendada Slovakkia sõltuvust fossiilkütuste impordist, eelkõige arvestades Slovakkia küttesüsteemide suurt sõltuvust maagaasist.

Osameetmega kehtestatakse veeseaduse nr 364/2004 muudatusega erand kohustusest maksta tasu põhjavee kasutamise eest energia tootmiseks vee-vee-soojuspumpade puhul, nagu see kehtis varem kuni 2014. aastani. Veeseaduse muutmine peab olema kooskõlas 1. allmeetme (reform 1) raames kavandatud KMH reformiga.

Veeseaduse (nr 364/2004) muudatus seoses vee-vee-soojuspumpadelt võetavate tasudega peab olema kooskõlas veepoliitika raamdirektiiviga (2000/60/EÜ). Eelkõige nõuab see, et üldine veehinnapoliitika tagaks jätkuvalt eri veekasutusviiside piisava panuse veevarustusteenuste kulude katmisse (artikkel 9) ning et loa andmise otsused tagaksid ka piisava keskkonnakaitse (artikli 11 lõike 3 punkt i).

Reformi rakendamine viiakse lõpule kolmandaks kvartaliks/2024.

C19.R1. Osameede 4: PVT-keskuse loomine ja PVT-viitedokumentide esitamine

Alameetmega luuakse teadmiste ja peamise riikliku pädevuskeskusena parim kättesaadav tehnoloogia (PVT), mis koordineerib teabe kogumist, töötlemist ja vahetamist uuenduslike ja uute tehnoloogiate kohta ühelt poolt CO2-heite vähendamise, energiatõhususe ja teiselt poolt keskkonnakaitse valdkonnas. PVT-kava parem haldamine ja kõigi asjaomaste haldusasutuste ja turuosaliste juurdepääs kogu asjakohasele teabele, sealhulgas PVT-dokumentidele (PVT-viitedokument), toetab täiendavalt olemasoleva parima võimaliku tehnika rakendamist ja seeläbi ka energia mitmekesistamist, tööstuse CO2-heite vähendamist, sealhulgas taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu ning ringmajanduse põhimõtteid ja projekte, st rohepööret, sealhulgas taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 2025. aasta kolmandaks kvartaliks.

C19.R1. Osameede 5: Slovakkia biomassi säästva kasutamise ja tarnimise trajektooride hindamise ettevalmistamine ajavahemikul 2025–2035

Meetme eesmärk on edendada biomassi säästva energiakasutuse arendamist ning hinnata sellega seoses kättesaadavaid säästva biomassi mahtusid ja ressursse.

Hindamisel hinnatakse biomassi säästva kasutamise trajektoore Slovakkias ning selle mõju maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) neeldajatele ja bioloogilisele mitmekesisusele kuni 2035. aastani. Mõju õhukvaliteedile hinnatakse kättesaadavate andmete ulatuses ja vajaduse korral tehakse hindamise käigus kindlaks lüngad andmete kättesaadavuses. Hindamise käigus uuritakse kaitsealade ja metsa ökosüsteemide seisundit, biomassi kasvatamise, töötlemise ja transpordiga seotud kasvuhoonegaaside heidet ning võetakse arvesse teistest riikidest pärit biomassi impordi mõju.

Trajektooride hindamise tulemus ei suurenda eeldatavasti survet kaitsealadele ja metsa ökosüsteemidele ega metsaraietele Slovakkia rahvusparkides ja kaitsealadel. Hinnangus esitatakse soovitused Slovakkia valitsuse või ELi fondide (nt taaste- ja vastupidavusrahastu, moderniseerimisfond ja Ühtekuuluvusfond) rahastatavate tulevaste biomassiinvesteeringute suunamiseks.

Määruse (EL) 2018/1999 kohane lõimitud riiklik energia- ja kliimakava] sisaldab viidet hindamise tulemustele ja integreerib need, kui need on kättesaadavad, oma ajakohastamisse ja aruandlusse ning ajakohastatud riiklikku õhusaaste kontrolli programmi vastavalt NEC-direktiivile (EL) 2016/2284.

Olemasolevate elektri- ja soojusenergia biomassi andmete analüüsi ajakohastatakse igal aastal.

Hinnang avaldatakse 2025. aasta teises kvartalis.

C19.R1. Osameede 6: Säästva biometaani, orgaaniliste väetiste ja ringbiomajanduse arendamine ja edendamine

Osameetmega esitatakse biogaasi ja biometaani tootmispotentsiaali põhjalik kaart, tehnoloogiakataloogid ning ringbiomajanduse tegevuskava, milles määratakse kindlaks ringbiomajanduse arendamiseks sobivad piirkonnad. Tegevuskavas määratakse kindlaks biogaasijaamad, mis sobivad muundamiseks biometaani tootmiseks ja mille muundamine kuulub KMH seaduse kohase lihtsustatud loamenetluse kohaldamisalasse. Kaardi põhjalikul hindamisel võetakse arvesse siduvaid määrusi, nimelt direktiivi (EL) 2018/2001 (RED II).

Põhjaliku kaardi ja kahe tehnoloogiakataloogi tulemuste põhjal määratakse kindlaks Slovakkia potentsiaal biogaasi ja biometaani tootmiseks ning biometaani tõhus integreerimine võrku. Tegevuskavas ja kataloogides määratakse kindlaks geoviidetega biometaani tootmise potentsiaal ja võrguühenduspunktid ning seega edendatakse kõige sobivamaid kohti tehaste ehitamiseks ja biogaasitehaste biometaaniks muundamiseks. Kaart on kättesaadav nii era- kui ka avaliku sektori poolseks rahastamiseks. Seejärel võetakse seoses määruse (EL) 2018/1999 kohaste lõimitud riiklike energia- ja kliimakavadega kasutusele kava, milles esitatakse investeerimistrajektoor, et saavutada kindlaks tehtud riiklik potentsiaal 2030. ja 2050. aastaks, ning selle ajakohastamise siduv ajakava.

Jõustuvad seadusandlikud ja/või vajaduse korral muud kui seadusandlikud meetmed, mis on vajalikud biometaani lubade andmise ja tootmise või võrku juhtimise ning biometaani jääkide väetistena kasutamise kindlakstehtud tõkete kõrvaldamiseks.

Nende meetmetega parandatakse põllumajandussektori ressursitõhusust, kasutades biojäätmete kompleksset energia- ja toitainete taaskasutamist käsitlevaid andmeid, et suurendada biometaanist, eelkõige biomassijäätmetest saadava taastuvenergia tootmist ja tootmisvõimsust. See peaks parandama mullaproovide seiret kogu Slovakkias, et teha kindlaks kääritussaaduse kasutamiseks sobivad alad ning jälgida kääritussaaduse ja orgaaniliste väetiste kasutamise mõju mulla süsinikusisaldusele, st süsiniku neeldajatele mullas. Eeldatakse, et sellega luuakse kestlikkust ja mõõdetavat süsiniku säilitamist mullas võimaldav süsteem.

Reform viiakse ellu 2025. aasta neljandaks kvartaliks.

KOMPONENT 19: Reform 2: Taastuvenergia rohepöörde toetamine

Reform koosneb kolmest allmeetmest ja ühest neljast alajaotisest koosnevast investeeringust. Reformi eesmärk on kiirendada uute taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu, luues taastuvenergiasse investeerimiseks soodsama keskkonna ja olemasoleva võrguvõimsuse parema kasutamise. Reformi meetmed tuginevad ka Slovakkia taaste- ja vastupidavuskava 1. komponendis sisalduvatele reformidele ja investeeringutele, eelkõige energiaturu reformi ja taastuvate energiaallikate toetamise valdkonnas.

C19.R2. Osameede 1: Metoodika väljatöötamine ja tuuleenergia arendamiseks sobivate katsealade loomine

Osameetme eesmärk on toetada taastuvate energiaallikate edasist integreerimist Slovakkia energiaallikate jaotusesse, suurendades eelkõige tuuleenergiasse investeerimise potentsiaali.

Osameetme eesmärk on arendada katsepiirkondi, mille installeeritud koguvõimsus on vähemalt 300 MW (nn tuuleelektri arendamise katsetsoonides). Võimalikke investeeringuid hõlbustatakse asjakohaste keskkonnalubade menetluste lihtsustamisega (KMH seaduse alusel) ning tehniliste ettevalmistuste edendamisega nii ülekande- kui ka jaotusvõrkude tasandil.

Tuuleenergia kasutuselevõtu piirkondade kehtestamise metoodika kavandit, eelkõige menetluse struktuuri kehtestamise kaudu, ning asjakohaseid standardeid „sisseveopiirkondade“ rajamiseks, paigaldamiseks ja käitamiseks hakatakse kohaldama 2024. aasta neljandas kvartalis. Tuuleenergia arendamist ja sissevõtupiirkondade loomist käsitlev raamõigusakt jõustub samuti 2024. aasta neljandas kvartalis. Tuuleenergiaga seotud katseprojekti „sissesõit piirkondadesse“ rakendamine ja lõpliku metoodika vastuvõtmine viiakse lõpule 2025. aasta IV kvartaliks.

C19.R2. Osameede 2: Slovaki Vabariigi riikliku vesinikustrateegia tegevuskava ja tingimused vesinikumajanduse arendamiseks Slovakkias

Alameetmega määratakse kindlaks vesiniku kasutamise eesmärgid ning prioriteedid peamiselt taastuvallikatest toodetud vesiniku ökosüsteemi arendamiseks, tuginedes vesiniku tootmise tasakaalu stsenaariumidele, vesiniku tarbimisele ning vesiniku impordi- ja ekspordibilansile Euroopa vesiniku ülekandevõrgus. Osameede hõlmab selliste seadusandlike muudatuste jõustumist, mis on vajalikud vesinikutehnoloogiate kasutuselevõtuks Slovakkias ja aitavad kohandada vesinikusektorit nii, et see vastaks ELi õigusaktide, eelkõige taastuvenergia direktiivi nõuetele. Reformiga kaasnevad taastuvallikatest toodetud vesiniku tootmist, vesiniku säilitamist, vesiniku transporti ning vesiniku kasutamist tööstus-, energeetika- ja liikuvussektoris käsitlevad seadusandlikud ja tehnilised normid ning standardid.

Osameetme rakendamine viiakse lõpule 2. kvartaliks 2025

C19.R2. Osameede 3: Taastuvate energiaallikate integreerimine elektrivõrku

Osameetme eesmärk on parandada olemasoleva elektrivõrgu võimsuse kasutamist ja aidata kaasa taastuvenergiasse tehtavate investeeringute kiiremale kasutuselevõtule Slovakkias. Slovakkia taaste- ja vastupidavuskavas alates 2021. aastast sisalduvad reformid on toonud kaasa taastuvate energiaallikate ühendamise võimsuse märkimisväärse suurenemise ülekandetasandil (nn seisakuseisundi lõpetamine 2021. aasta aprillis). Viimastel aastatel on uute taastuvenergiakäitiste käitajate ühendamiseks kasutatud vaid väikest osa olemasolevast võimsusest.

Osameetmega muudetakse vajalike seadusandlike ja muude kui seadusandlike meetmete abil taastuvatest energiaallikatest elektrivõrku ühendamise võimsuse reserveerimine vähem koormavaks ja tõhusamaks. Uued eeskirjad ja menetlused on siduvad kõigile kolmele piirkondlikule jaotusvõrguettevõtjale Slovaki Vabariigi territooriumil. Alameetme alla kuuluvad kõik taastuvad energiaallikad, välja arvatud väikesed taastuvad energiaallikad, mis ei nõua võimsuse reserveerimist võrgus. Eelkõige hõlmavad uued eeskirjad järgmist:

1.võrguga liitumise tõkete vähendamine, kohandades eeskirju kasutamata võimsuste uuesti vabastamise kohta ja vähemalt ühte järgmistest: a) võrguvõimsuste reserveerimise tähtaegade täpsustamine; b) rahalised stiimulid, mis takistavad jaotatud võimsuse õigeaegset kasutamata jätmist.

2.ühendusprotsessi (sealhulgas ühendusotsuste) läbipaistvuse suurendamine võrgu kaudu korrapäraselt ajakohastatava teabe kaudu olemasolevate võrguühenduste kohta nii põhi- kui ka jaotusvõrguettevõtjate tasandil. Läbipaistvusnõuded tuleks ühtlustada kõigis turustusettevõtetes.

3.taastuvenergiarajatiste elektrijaotusvõrkudega ühendamist käsitlevate eeskirjade ühtlustamine kõigis piirkondlikes jaotusvõrguettevõtjates, eelkõige võrguühenduse lubade väljastamise ühtse protsessi kaudu.

4.siduvate tähtaegade kehtestamine võrguga liitumise menetlustele väikeste ja kohalike taastuvate energiaallikate jaoks.

5.võrgutööstuse reguleerija võtab jaotusvõrguettevõtjate jaoks vastu täiendavad regulatiivsed stimuleerimismehhanismid, et investeerida jaotusvõrgu arendamisse, et toetada taastuvate energiaallikate lõimimist võrku.

Reform viiakse ellu esimeseks kvartaliks/2025.

C19. Investeering 1: Ülekandesüsteemide ja piirkondlike jaotusvõrkude moderniseerimine ja digiteerimine

Neljast osast koosneva REPowerEU peatüki 1. investeeringu eesmärk on aidata kaasa Slovakkia elektrivõrkude ajakohastamisele ja digiteerimisele. Eelkõige aitab see arvesse võtta katkendlike taastuvate energiaallikate eeldatavat suurenemist. Investeering vastab vajadusele luua uusi võimsusi uute taastuvate energiaallikate ühendamiseks – elektri tootmiseks, salvestusrajatisteks, agregaatoriteks ja energiakogukondadeks. Ülekandevõimsuse suurendamine võimaldab suurendada ka elektrikaubandust naaberliikmesriikidega, et taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrit paremini kasutada.

Investeering 1–1. osa: keskendub ülekande- ja jaotussüsteemide vahelise ülekandevõimsuse tugevdamisele ja suurendamisele. Alajaamade moderniseerimiseks tehtavate investeeringute tulemuseks on i) trafode väljavahetamine, sealhulgas transformatsioonivõimsuse suurendamine vähemalt 150 MVA võrra, ii) võrgu alajaama üleminek 220 kV pingelt 400 kV ülekandetasandil, iii) kaugjuhitava alajaama kasutuselevõtmine Slovakkia põhivõrguettevõtja riiklikult jaotuskeskuselt (SEPS) ja iv) kompensatsiooniseadmete paigaldamine, mis suurendab pinge reguleerimise võimet ülekandesüsteemis.

Investeeringu rakendamine (1. osa) viiakse lõpule 2026. aasta teiseks kvartaliks.

Investeering 1–2. osa: hõlmab varustuskindlust tagavate ülekandeliinide ajakohastamist, pidades silmas kasvavat nõudlust ülekandevõimsuse järele, mis tuleneb taastuvate energiaallikate võrku integreerimisest. Investeeringu eesmärk on ajakohastada olemasolevate liinide komponente, et suurendada sagedust, ülekandevõimet ja säilitada töökindlus. See aitab parandada elektrivõrgu üldist jõudlust, leevendades ülekandevõrgu ülekoormust. Investeeringul on ka tugev piiriülene mõõde, mis aitab säilitada elektrienergia ülekandmist naaberliikmesriikidesse, toetades ka taastuvelektri vooge Euroopa Liidu põhja- ja lõunaosa vahel.

Eesmärk on ajakohastada ülekandeliine 250 km, kuid vähemalt 225 km ulatuses. Renoveerimine on kavandatud Slovakkia põhivõrguettevõtja (SEPS) võrgus, mis hõlmab ülikõrgepingeliste elektriliste ülekandeliinide komponentide (isolaatorid, isolatsioonid, elektrijuhtmed) ajakohastamist.

Investeeringu rakendamine (2. osa) viiakse lõpule 2025. aasta teiseks kvartaliks.

Investeering 1–3. osa: aitab kaasa Slovakkia elektrivõrkude ajakohastamisele jaotusvõrgu tasandil. See investeering aitab eelkõige toime tulla nõudluse eeldatava kasvuga, mis on seotud katkendlike taastuvate energiaallikate võrku integreerimisega konkreetsetes jaotusvõrkude asukohtades.

Üldeesmärgist 521 MW tuleb saavutada vähemalt 469 MW kumulatiivne täiendav võimsus taastuvate energiaallikate ühendamiseks Slovakkia jaotusvõrkudega. Investeeringud, nagu uute või olemasolevate liinide laiendamine, kompensatsiooniseadmete paigaldamine ja uute trafode mõõtmete suurendamine või paigaldamine, aitavad kõrvaldada võrkude kitsaskohti, et maksimeerida uute taastuvate energiaallikate integreerimiseks vajalikku täiendavat tehnilist võimsust.

Investeeringu rakendamine (3. osa) viiakse lõpule 2026. aasta teiseks kvartaliks.

Investeering 1–4. osa: toetab energiaandmete keskuse (EDC) infosüsteemi rakendamist. Selle investeeringuga reageeritakse Slovakkia õigusraamistiku muudatustele, eelkõige energiaseaduse (251/2012 Coll.) muudatusele, mis jõustus 1. oktoobril 2022 osana taaste- ja vastupidavuskavast. EDC peaks hõlbustama uusi tegevusi ja uute turuosaliste juurdepääsu elektriturule, aidates neil kaitsta oma õigusi uues turukeskkonnas.

Investeeringu eesmärk on rakendada EDC infosüsteem, et tagada selle tõhus toimimine, et võimaldada taastuvate energiaallikate paremat integreerimist võrku. EDC parandab nõutavate andmete ühtlustamise teel taastuvate energiaallikate ühendamise eeltingimusi. Eelkõige käsitletakse investeeringus selliseid küsimusi nagu paindlikkus; energiakogukonnad ja taastuvatest energiaallikatest toodetud energia jagamine; põhiandmete kogumine, haldamine; arukate arvestisüsteemide andmed; elektritootmisandmete jagamine (arveldamine, kliiring ja tasakaaluarveldus) ning aruandlus.

Investeeringu rakendamine (4. osa) viiakse lõpule 2024. aasta kolmandaks kvartaliks.

Teemavaldkond 2: Hoonete renoveerimine ja haldamine

Reform 3: Hoonete energiatõhusust käsitleva andmebaasi ja andmevahetussüsteemi loomine

Reformi eesmärk on luua ühtne digitaalne andmeplatvorm avaliku ja erasektori hoonete energiatõhusust käsitleva struktureeritud teabe kogumiseks, töötlemiseks, salvestamiseks ja jagamiseks Slovakkias. Andmeplatvormi eesmärk on anda asjaomastele sidusrühmadele juurdepääs ehitusandmetele ning aidata kiirendada ja prioriseerida investeeringuid hoonete renoveerimisse, eelkõige kõige väiksema energiatõhususega hoonete renoveerimisse.

Platvorm on keskne juurdepääsupunkt kõigile asjakohastele andmetele üksikute hoonete tasandil kooskõlas hoonete digitaalse logiraamatu kontseptsiooniga, mis on kooskõlas hoonete energiatõhususe direktiivi eelseisva uuesti sõnastatud versiooniga, ning tagab integreerimise, koostalitlusvõime ja andmete jagamise olemasolevate riiklike hoonesüsteemidega (nt kinnistusregister) ning edastamise ELi hoonete vaatluskeskusele. Platvormi ülesehitus ja selle ühendamine olemasolevate andmebaasidega ning andmekogumisprotsess esitatakse teostatavusuuringus, mis viiakse lõpule 2023. aasta neljandaks kvartaliks.

Andmete kogumine vähemalt 4100 avaliku hoone kohta, mis hõlmab energiasertifikaate ja hoonete renoveerimispasse, mis sisaldavad iga hoone konkreetsete renoveerimismeetmete kavasid, viiakse lõpule hiljemalt 2026. aasta teises kvartalis. Reform hõlmab ka i) avalike hoonete omanikele suunatud teavituskampaaniat, et edendada renoveerimist ja energiasäästu, ning ii) hoonete renoveerimispasside ettevalmistamise eest vastutavate sõltumatute ekspertide teavitamis- ja koolitustegevust.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 2026. aasta teiseks kvartaliks.

Reform 4: Keskvalitsuse hoonete haldamine

Reformi eesmärk on luua raamistik keskvalitsuse hoonete tõhusaks haldamiseks, eelkõige parema energiajuhtimise, olemasoleva hooneruumi tõhusama kasutamise ning hoonete renoveerimise ja ehitamise strateegilise ja prioriteetse kavandamise kaudu.

Reform hõlmab keskvalitsuse hoonete haldamise strateegia ettevalmistamist, milles määratakse kindlaks vahendid ja protsessid i) keskvalitsuse hoonete optimeerimiseks ja nende tõhusamaks kasutamiseks; II) energiatõhususe suurendamine, energiasäästu taotlemine ning taastuvenergia ja keskkonnasõbralike lahenduste kasutamise suurendamine; ning iii) hoonete kasutamise üldkulude vähendamiseks. Strateegia hõlmab riigihoonete praeguste õigus-, rahastamis- ja tegevusraamistike kaardistamist ning valitsus võtab selle vastu 2025. aasta teises kvartalis.

Strateegia hõlmab uuringut, et kaardistada renoveerimise toetuskavad ja -vahendid, ettepanekud nende optimeerimiseks, ning selles sõnastatakse soovitused põhjaliku renoveerimise ja energiajuhtimise tavade kohta (nt energiatõhususe lepingute ja rahastamisvahendite kasutamine), mis avaldatakse 1. kvartalis/2024.

Tuginedes tegevuskavale ja strateegias sõnastatud järeldustele, luuakse reformiga keskvalitsuse haldushoonete keskne koordineeriv organ, mis tagab eelkõige kinnisvara arendamise ja haldamise, renoveerimispoliitika, rendi- ja omandipoliitika, rajatiste haldamise ja energiajuhtimise suunised. Keskkoordinaator hakkab tööle 2026. aasta teises kvartalis.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 2026. aasta teiseks kvartaliks.

Investeering 2: Üldkasutatavate hoonete energiatõhususe parandamine

Investeeringu eesmärk on vähendada üldkasutatavate hoonete energiatarbimist kiirete energiatõhususe meetmete abil üldkasutatavates hoonetes.

Investeering hõlmab kiireid energiatõhususe sekkumisi ligikaudu 85 hoones, mille kogupindala on vähemalt 184 000 m², mis valitakse välja nõudluskutse kaudu. Konkursikutse koostamisel võetakse arvesse üksikute hoonete vajadusi ja nõutakse vähemalt kahe järgmise energiatõhususmeetme rakendamist: I) akende väljavahetamine, ii) hoone energiajuhtimine (nt arukate energiaarvestisüsteemide paigaldamine, energiasäästurežiimide kasutuselevõtt, küttesüsteemi võrdõiguslik või tsoonijuhtimine, termostaatide paigaldamine), iii) valgustuse moderniseerimine ja iv) katuse või soojusisolatsiooni paigaldamine. Taastuvate energiaallikate kasutuselevõtt kuulub vabatahtlike meetmete hulka. Meetme osana antakse välja energiasertifikaat ja renoveerimispass, et hõlbustada tulevikus põhjalikku renoveerimist ja mida kasutatakse 3. reformi kohases andmebaasis (ilma 3. reformi eesmärgi saavutamisel arvesse võtmata).

Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 2025. aasta esimeseks kvartaliks.

Investeering 3: Avalike ajalooliste ja nimekirja kantud hoonete renoveerimine

Selle meetme eesmärk on kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 21c lõikega 2 suurendada komponendi 2 SK-C[C2]-I[I2] olemasolevaid investeeringuid 2. Investeeringu eesmärk on parandada ajalooliste ja loetletud üldkasutatavate hoonete energiatõhusust ja struktuuritingimusi. Investeeringu tulemusel peab ajalooliste ja noteeritud üldkasutatavate hoonete täiendav renoveeritud pindala olema vähemalt 29 500 m², saavutades samal ajal keskmiselt vähemalt 30 % primaarenergia säästust.

Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 2026. aasta teiseks kvartaliks.

Investeering 4: Energiaostuvõimetuse ohus olevate leibkondade renoveerimise toetamine

Selle meetme eesmärk on tegeleda energiaostuvõimetusega, toetades haavatavate rühmade ühepereelamute renoveerimist. Energiaostuvõimetuse ohus olevate inimeste hulka kuuluvad näiteks isikud, kes saavad sotsiaaltoetusi raske puudega ja madala sissetulekuga inimestele. Meede koosneb kolmest allmeetmest (kaks investeeringut ja üks reform).

Nende investeeringutega ei ole lubatud toetada gaasikatelde paigaldamist.

Osameede 1: Kerge renoveerimise kava

Alameetme eesmärk on toetada kütteostuvõimetuse ohus olevate inimeste ühepereelamute kerget renoveerimist projektikonkursi kaudu, mis nõuab vähemalt ühe või mitme järgmise meetme rakendamist: soojusisolatsioon (sh akna väljavahetamine), kütte- ja taastuvenergiaseadmete väljavahetamine. Lepingud sisaldavad klauslit, et peremajad renoveeritakse 12 kuu jooksul.

Kui renoveerimiskava hõlmab toetust biomassil töötavatele kateldele, on vananenud söe-/õli-/biomassikatelde asendamine biomassikateldega lubatud, kui need asendatakse energiamärgistuse määruse kohaselt ühes kahest kõrgeimast energiatõhususe klassi kuuluva suure tõhususega biomassikateldega, mida kasutavad graanulid, briketid ja puiduhakked. Vananenud gaasikatelde asendamine biomassikateldega on lubatud, kui need asendatakse suure tõhususega biomassikateldega, mis kuuluvad ühte kahest energiamärgistuse määruse kohasest kõrgeimast energiatõhususe klassist, mida kasutatakse graanulite abil. Õhukvaliteedi piirkondades, kus PM10-osakeste piirväärtusi ületatakse, ei ole gaasikatelde asendamine biomassikateldega lubatud.

Üldeesmärgist, milleks on 3400 ühepereelamu renoveerimist, peab investeeringu tulemuseks olema vähemalt 3060 renoveeritud maja, mis viiakse lõpule 3. kvartaliks/2025. Lepingud peaks allkirjastama keskkonnaministeerium hiljemalt 2024. aasta kolmandas kvartalis.

Osameede 2: Põhjalik renoveerimiskava

Alameetme eesmärk on toetada 1600 energiaostuvõimetuse ohus olevat peret, et nad renoveeriksid põhjalikult oma ühepereelamuid ja saavutaksid vähemalt 30 % energiasäästust, pakkudes lisatoetust, mis võimaldab rahastamiskõlblike kulude 100 % kaasrahastamist komponendi 2 SK-C[C2]-I[I1] olemasoleva investeeringu 2 raames.

Osameede 3: Tehniline abi ühepereelamute renoveerimise toetamiseks

Osameetme eesmärk on tugevdada Slovakkia Keskkonnaameti tehnilist abi ühepereelamute renoveerimiseks, mida osutatakse omanikele kohapeal, pöörates erilist tähelepanu kütteostuvõimetuse ohus olevate inimeste peremajadele. Vähemalt 35 täiskohaga töötaja täiendav suutlikkus tugevdab olemasolevate piirkondlike büroode võrgustikku. Üldiselt pakub tehniline abi (piirkondlikes büroodes ja välisekspertide kaudu) konsultatsioone võimalike energiatõhususe meetmete üle, abistab toetuse taotlemisel ja taotluse korral toetusetaotluse täitmisel ning renoveerimisobjekti kohapealsel kontrollimisel jne.

Eeldatavasti menetletakse 20000 toetatud taotlust/konsultatsiooni.

Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 2026. aasta teiseks kvartaliks.

Teemavaldkond 3: Säästev transport

Investeeringute eesmärk on täiendada 3. komponendi olemasolevate investeeringutega seotud meetmeid. Investeeringute eesmärk on toetada heitevaba transpordi ja asjaomase taristu, sealhulgas raudteede ja trammide arendamist. Investeeringute eesmärk on vastata kava „REPowerEU“ eesmärkidele vähendada fossiilkütuste tarbimist transpordisektoris, muuta sektor tõhusamaks ning kiirendada ühistranspordis üleminekut heiteta sõidukitele täiendava elektrifitseerimise kaudu.

Investeering 5: Vähese CO2-heitega transporditaristu arendamine

Investeeringu eesmärk on laiendada vastavalt taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 21c lõikele 2 3. rahastamisvahendi 1. investeeringu olemasolevat meedet. Investeeringu tulemusel peab Bratislavas lisanduma 10 km elektrilisi trollibussiliine. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 2026. aasta teise kvartali lõpuks.

Investeering 6: Keskkonnahoidliku reisijateveo edendamine

Investeeringu eesmärk on vastavalt taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 21c lõikele 2 laiendada 3. komponendi 2. investeeringu raames olemasolevat meedet. Investeeringu tulemusena võetakse kasutusele veel viis elektrilist mootorrongi ja kümme täiendavat trammi. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 2026. aasta esimese kvartali lõpuks.

Teemavaldkond 4: Keskkonnahoidlikud oskused

Reform 6: Rohepöördeks vajalikud oskused

Reformi eesmärk on ajakohastada praeguseid haridus- ja koolitusprogramme, et võtta arvesse tööturu praegust vajadust roheliste oskuste järele. Reform koosneb kolmest osast.

Esimeses osas nähakse ette kutsekeskkoolide õppekava kohandamine, mis keskendub kõige suurema kasvupotentsiaaliga sektorites vajalike roheliste oskuste arendamisele, eelkõige: taastuvad energiaallikad ja elektromobiilsus. Ajakohastatud õppekava on kooskõlas Euroopa ametite, oskuste ja pädevuste klassifikaatori (ESCO) roheliste oskuste klassifikaatoriga.

Reformi teise osaga muudetakse kutsekeskkoolide õpetajate ettevalmistushariduse kvalifikatsioonistandardeid ning ajakohastatakse õpetajate koolitusprogramme. Kutsekeskkoolide õpetajatele ja muudele õppejõududele hiljuti loodud koolitus keskendub õpetamisoskuste arendamisele järgmistes valdkondades: taastuvad energiaallikad ja elektromobiilsus. Õpetajate programmi ajakohastamine kajastab Euroopa ametite, oskuste ja pädevuste klassifikaatori (ESCO) keskkonnasäästlike oskuste klassifikaatorit.

Kolmandas osas nähakse ette täiskasvanute koolitusprogrammide väljatöötamine oskuste ja/või kvalifikatsioonide omandamiseks või laiendamiseks kutsealadel, kus on puudus oskustöölistest, või sektorites, kus toimub ulatuslik üleminek (nt rasketööstus, autotööstus). Täiskasvanute koolitusprogrammid keskenduvad oskustele järgmistes valdkondades: taastuvad energiaallikad ja elektromobiilsus. Koolitusprogrammid töötatakse välja tihedas koostöös asjaomaste ekspertidega.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. detsembriks 2024.

Investeering 7: koolide varustus ja koolitus

Investeeringu eesmärk on kohandada ja varustada koole piisava varustusega teoreetiliseks ja praktiliseks õpetamiseks. Materiaalsete tehniliste seadmetega varustamine ja ruumide vajalik struktuuriline kohandamine toimub kolmeteistkümnes kutsekeskkoolis, et viia läbi spetsiaalseid koolitusprogramme, mis keskenduvad taastuvatele energiaallikatele või elektromobiilsusele.

Investeeringu teise osa eesmärk on pakkuda õpetajatele ja spetsialistidele koolitusi, mis põhinevad 6. reformi raames väljatöötataval õpetajate ajakohastatud koolitusprogrammil. 2025. aasta septembriks pakutakse kutsekeskkooli õpetajatele ja koolitajatele vähemalt 180 koolitust, et pakkuda koolides taastuvenergia ja elektromobiilsuse õppeaineid (mõned osalejad võivad osaleda rohkem kui ühel koolitusel).

Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Teemavaldkond 5: Koordineerimissuutlikkus ja teabevahetusalane tugi

Investeering 8: Selle meetme eesmärk on laiendada olemasolevat investeeringu nr 4 komponenti 16, keskendudes eri valitsustasandite haldussuutlikkuse lihtsustamisele, optimeerimisele ja tugevdamisele SK-C[C16]-I[I4] kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 21c lõikega 2.

Investeeringu eesmärk on toetada teavitusmeetmete, sealhulgas REPowerEU komponendiga seotud kampaaniate rakendamist, eelkõige seoses järgmisega: I) taastuvate energiaallikate energia- ja loamenetlused, ii) hoonete renoveerimine ja haldamine ning iii) rohepöördeks vajalikud oskused. Teavitustegevusega toetatakse asjakohaste üksikmeetmete rakendamist, kohaldades samas uuenduslikke teavitamiselemente, mis on suunatud võimalikele toetusesaajatele, lähtudes iga meetme konkreetsetest teavitamisvajadustest. Investeeringu tulemusel luuakse NICA tasandil spetsiaalne käitumisalase teabevahetuse rühm, mis koosneb kolmest täistööajaga töötajast ja kahest koosseisuvälisest töötajast.

Lisaks toetatakse investeeringuga rakendussuutlikkust ja personali, mis on vajalik kava „REPowerEU“ rakendamisega seotud protsesside koordineerimiseks täiendava viie täistööajaga töötaja ja kahe koosseisuvälise töötajaga.

Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 2026. aasta teiseks kvartaliks.

A.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga vahe-eesmärgi ja eesmärgi kirjeldus ja selge määratlus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
1	1 – REPowerEU – reform 1 – allmeede 1 – Seadusandlikud ja menetluslikud muudatused, mis kiirendavad keskkonnalubade väljastamist	Siht	Tehniline abi keskkonnalubade andmise menetluste kiirendamiseks ja kvaliteedi parandamiseks	Slovakkia Keskkonnainspektsiooni ja asjaomaste asutuste strateegiliste organisatsiooniliste muudatuste avaldamine	Täistööajaga töötajate arv.	0	115	2. kv	2026	Tehnilist abi antakse 115 täiendava täiskohaga töötaja vormis, et rakendada eesmärki kiirendada taastuvate energiaallikate puhul peamiselt keskkonnalubade andmise menetlusi. Vähemalt 100 töötajat 115st peaksid otseselt tegelema KMH lubade väljastamisega. Organisatsioonilise struktuuri muudatuste vastuvõtmine ning inspektsiooni ja piirkondliku büroo tegevust suunavate strateegiliste dokumentide avaldamine.
2	2 – REPowerEU – reform 1 – allmeede 1 – Seadusandlikud ja menetluslikud muudatused, mis kiirendavad keskkonnalubade väljastamist	Eesmärk	Seadusandlike ja menetluslike muudatuste jõustumine	Seaduse säte, mis viitab seaduse jõustumisele				2. kv	2025	KMH seaduse lisa 8 tabelis 2 esitatud läviväärtusi muudetakse, et kiirendada geotermilise energia ja tuuleenergia keskkonnamõju hindamist. Kohustusliku hindamise asemel nõutakse 0,1–1 MW suuruste üksikute tuuleturbiinide paigaldamiseks KMH seaduse kohast sõelumismenetlust. Keskkonnamõju hindamise seaduse kohast kohustuslikku hindamist kohaldatakse ainult üle 1 MW võimsusega tuuleturbiinide ehitamise suhtes. Geotermilise energia puhul ei kohaldata keskkonnamõju hindamist puuraukude suhtes, mille sügavus on kuni 300 meetrit, ning 300–500 meetri pikkuste puuraukude puhul üksnes sõelumismenetlust. KMH seadusega kehtestatakse siduvad ja jõustatavad tähtajad kõigile keskkonnamõju hindamise loamenetlustele, mis võivad teatavate taastuvenergia tehnoloogiate puhul erineda. Kõigi taastuvenergiaprojektide puhul, välja arvatud hüdroenergia, ei tohi kohustuslik hindamine kesta kauem kui 8 kuud ja sõelumishindamine mitte kauem kui kolm kuud. Jõustuvad kõigi keskkonnaalaste õigusaktide (vesi, õhk, jäätmed jne) seadusandlikud muudatused koos organisatsiooniliste muudatustega, mille tulemusena luuakse keskkonnalubade jaoks „osaliselt spetsialiseerunud riigiasutus“.
3	3 – REPowerEU – reform 1 – allmeede 2 – geotermilise energia kasutamise parandamine	Siht	Geotermiliste puuraukude passimine		Passiga geotermiliste puuraukude arv	0	60	2. kv	2026	Passis peab olema vähemalt 60 geotermilist puurauku. Ta tagab üldsusele juurdepääsu teabele Slovakkia geotermiliste alade kohta. Riikliku geoloogiainstituudi Dionyza Stura veebisaidil avaldatav veebipõhine teave sisaldab vähemalt järgmist teavet: puuraugu lokaliseerimine, sügavus, tehniline seisund, veeparameetrid ja geotermilise kasutamise potentsiaal.
4	4 – REPowerEU – 1. reform – allmeede 3 – soojuspumba toetus	Eesmärk	Veeseaduse nr 364/2004 seadusemuudatuse jõustumine	Seaduse säte, mis viitab veeseaduse nr 364/2004 jõustumisele				3. kv	2024	Õigusakti muudatusega kehtestatakse veeseaduse nr 364/2004 muudatusega erand kohustusest maksta tasu põhjavee kasutamise eest energia tootmiseks vee-vee-soojuspumpades. Seaduse muudatus peab olema kooskõlas 1. allmeetme (reform 1) raames kavandatud KMH reformiga.
5	5 – REPowerEU – reform 1 – allmeede 4 – parima võimaliku tehnoloogia keskus	Siht	Parima võimaliku tehnika keskuse töölehakkamine ja PVT-viitedokumentide esitamine	PVT-keskuse loomine ja PVT-viitedokumentide avaldamine				4. kv	2025	Sellise PVT-keskuse töölerakendamine, mis koordineerib ja tagab PVT-teabe kogumise, töötlemise ja vahetamise, uute tehnoloogiate, sealhulgas tööstusprotsessides ja materjalides ringlemise, tööstuse CO2-heite vähendamise ja energiavarustuse mitmekesistamise valdkonnas. Slovaki keelde tõlgitud PVT-dokumendid (BREF-dokumendid) avaldatakse ja tehakse tööstusele ja lubasid väljastavatele asutustele kättesaadavaks, et tagada üleminek puhtamatele tööstusprotsessidele.
6	5 – REPowerEU – reform 1 – allmeede 5 – biomassi säästva kasutamise ja tarnimise trajektooride hindamise ettevalmistamine Slovakkias aastatel 2025–2035	Eesmärk	Slovakkia biomassi säästva kasutamise ja sellega varustamise trajektooride hindamine	Hinnangu avaldamine				2. kv	2025	Keskkonnaministeerium viib lõpule ja avaldab Slovakkias biomassi säästva kasutamise trajektooride hindamise ning selle mõju Slovakkia maakasutusele, maakasutuse muutusele ja metsanduse neeldajatele, bioloogilisele mitmekesisusele ja õhukvaliteedile kuni 2035. aastani. Mõju õhukvaliteedile hinnatakse kättesaadavate andmete ulatuses ning vajaduse korral tehakse hindamise käigus kindlaks lüngad andmete kättesaadavuses. Hinnangus esitatakse soovitused valitsusest või ELi fondidest (nt taaste- ja vastupidavusrahastu, moderniseerimine, Ühtekuuluvusfond) rahastatavate tulevaste biomassiinvesteeringute suunamiseks. Määruse (EL) 2018/1999 kohane lõimitud riiklik energia- ja kliimakava sisaldab viidet hindamise tulemustele ja integreerib need, kui need on kättesaadavad, oma ajakohastamisse ja aruandlusse ning ajakohastatud riiklikku õhusaaste kontrolli programmi vastavalt NEC-direktiivile (EL) 2016/2284.
7	7 – REPowerEU – reform 1 – allmeede 6 – biometaani, orgaaniliste väetiste ja ringbiomajanduse arendamine ja edendamine	Eesmärk	Biometaani, orgaaniliste väetiste ja ringbiomajanduse arendamine ja edendamine	Ringmajanduse tegevuskava, põhjaliku kaardi ja kahe tehnoloogiakataloogi avaldamine. Säte, mis näitab biometaani investeerimist hõlbustavate seadusandlike ja muude kui seadusandlike meetmete jõustumist.				4. kv	2025	Kehtestatakse ringbiomajanduse tegevuskava, milles hinnatakse Slovakkia potentsiaali biogaasi ja biometaani tootmisel ning biometaani tõhusat lõimimist võrku. Tegevuskavas määratakse kindlaks biogaasijaamad, mis sobivad muundamiseks biometaani tootmiseks. Muutmine kuulub KMH loamenetluse kohaldamisalasse. Dokumendis esitatakse kindlaksmääratud riikliku potentsiaali saavutamise trajektoor 2030. ja 2050. aastaks. Jõustuvad seadusandlikud ja/või vajaduse korral muud kui seadusandlikud meetmed, mis on vajalikud biometaani lubade andmise ja tootmise või võrku juhtimise ning biometaani jääkide väetistena kasutamise kindlakstehtud tõkete kõrvaldamiseks. Käsitletakse biogeense CO2 kasutamise teostatavust. Põllumajandusministeeriumi veebisaidil avaldatakse biogaasi ja biometaani tootmispotentsiaali põhjalik kaart, tehnoloogiakataloogid ja ringbiomajanduse tegevuskava, milles määratakse kindlaks ringbiomajanduse arendamiseks sobivad valdkonnad. Kaart sisaldab energia ja toitainete taaskasutamiseks sobivate biojäätmete kvaliteeti, kogust ja ruumilist asukohta käsitlevate andmete kogumist ja ajakohastamist Slovakkias. See sisaldab ka andmeid biogaasi ja biometaani tehaste võrgustiku, selle struktuuriseisundi ja tööparameetrite kohta. Töötatakse välja ja võetakse vastu kaks tehnoloogiakataloogi ja üks meetmete kataloog.
8	8 – REPowerEU – reform 2 – allmeede 1 – Tuuleenergia arendamiseks sobiva metoodika ja kahe katsepiirkonna väljatöötamine	Eesmärk	Taastuvenergia valdkonnale juurdepääsu käsitlevate õigusaktide jõustumine ja taastuvenergia kasutuselevõtu metoodika eelnõu avaldamine	Seaduse säte, mis viitab seaduse jõustumisele				4. kv	2024	Selliste õigusaktide jõustumine, mis käsitlevad juurdepääsu piirkondadele, millega kehtestatakse lihtsustatud lubade andmise ja võrguühenduse kord sellistes piirkondades asuvate käitiste arendamiseks. Tuuleenergia arendamiseks sobivate „saavutamispiirkondade“ (edaspidi „Wind Energy Methodology“) loomise metoodika kavandi avaldamine ja kohaldamine. Sellega kehtestatakse ühtsed kriteeriumid tuuleenergeetika arendamiseks sobivate alade valimiseks ja hindamiseks. Metoodikas võetakse kasutusele ka keskkonnaalased, majanduslikud, tehnilised ja üldsuse osalemise kriteeriumid ning võrguühenduse kriteeriumid, et piiritleda eelisarendusalasid. Metoodika töötatakse välja koostöös asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas avaliku konsultatsiooni ja läbipaistva dialoogi kaudu.
9	9 – REPowerEU – reform 2 – allmeede 1 – Tuuleenergeetika arendamiseks sobiva metoodika väljatöötamine ja kahe katsepiirkonna loomine	Siht	Tuuleenergia arendamiseks sobivate katsealade loomine. Sihtalade loomise lõpliku metoodika vastuvõtmine ja kohaldamine.		MW	0	300	4. kv	2025	Tuuleenergia jaoks luuakse katsepiirkond, mille võimalik üldine installeeritud võimsus on vähemalt 300 MW. Piloodi eelisarenduspiirkonnad peavad sisaldama nende digitaalseid kaarte (nt tuule kiirus ja tuuleenergia, tuulepäevade arv, kaugus lennutrajektooridest, puhvervööndid, lindude toitmise alad, rändekoridorid jne), võttes arvesse taastuvenergia direktiivis ette nähtud menetlusi. KMH seaduse kohane keskkonnaluba antakse tema territooriumil teostatavate projektide ja investeeringute eelistamise aladele, et lihtsustada piirkonnas teostatavate projektide loamenetlusi. Lõplik metoodika võetakse vastu ja seda kohaldatakse.
10	10 – REPowerEU – reform 2 – allmeede 2 – vesiniku tegevuskava	Eesmärk	Vesiniku tegevuskava avaldamine	Tegevuskava vastuvõtmine valitsuse poolt				2. kv	2024	Tegevuskavas määratakse kindlaks Slovakkias peamiselt taastuvallikatest toodetud vesiniku ökosüsteemi arendamise prioriteedid, analüüsides eelkõige Slovakkia vesinikumajanduse eri segmente, eelkõige taastuvallikatest toodetud vesiniku pakkumise ja nõudluse vastavusse viimist ELi õigusraamistikuga. Tegevuskavas sätestatakse Slovakkia vesinikuökosüsteemi eri segmentide riikliku rahastamise prioriteedid ja kehtestatakse ajakava asjakohaste rahastamiskonkursside algatamiseks. Tegevuskavale lisatakse loetelu esmastest õigusaktidest, teisestest õigusaktidest ja siduvatest tehnilistest normidest, mis võetakse vastu ELi õigusraamistikuga vastavusse viimiseks.
11	11 – REPowerEU – reform 2 – allmeede 2 – vesiniku tegevuskava	Eesmärk	Meetmed vesiniku kasutuselevõtu edendamiseks	Seadusandlike ja muude siduvate meetmete kogumi jõustumine				2. kv	2025	Osana vesiniku tegevuskava rakendamistingimustest võtavad Slovakkia ametiasutused vastu seadusandlikud meetmed, teisesed seadusandlikud meetmed ja siduvad tehnilised meetmed taastuvallikatest toodetud vesiniku tootmiseks, vesiniku salvestamise standarditeks, tööstuslikuks ja energiakasutuseks ning eri transpordiliikide jaoks. Seadusandlikud meetmed võtab vastu Slovaki Vabariigi Rahvusnõukogu. Meetmete loetelu põhineb vesiniku tegevuskavas sisalduvate esmaste õigusaktide, teiseste õigusaktide ja siduvate tehniliste normide loetelul.
12	11 – REPowerEU – reform 2 – allmeede 3 – taastuvate energiaallikate integreerimine elektrivõrku	Eesmärk	Meetmed, millega ühtlustatakse ja kiirendatakse taastuvate energiaallikate võrku ühendamist	Viie eesmärgi saavutamiseks vajalike kohustuslike meetmete jõustumine				1. kv	2025	Võtta vastu järgmised meetmed, mis on riiklikele ametiasutustele ja võrguettevõtjatele kohustuslikud: 1/Võrguga liitumise tõkete vähendamine, sealhulgas kasutamata võimsuste uuesti vabastamise eeskirjade kohandamise kaudu; ja vähemalt üks järgmisest: a) määratakse kindlaks võrguvõimsuste reserveerimise tähtajad; b) rahaliste stiimulite kehtestamine, mis takistavad jaotatud võimsuse õigeaegset kasutamata jätmist; 2/meetmed ühendusprotsessi (sealhulgas ühendusotsuste) läbipaistvuse suurendamiseks korrapäraselt ajakohastatava veebipõhise teabe kaudu olemasolevate võrguühenduste kohta ja muu asjakohase teabe kaudu nii piirkondlike jaotusvõrguettevõtjate kui ka põhivõrguettevõtjate tasandil. Läbipaistvusnõuded tuleks ühtlustada kõigis turustusettevõtetes. 3/Taastuvenergiakäitiste elektrijaotusvõrkudega ühendamist käsitlevate eeskirjade ühtlustamine kõigis piirkondlikes jaotusvõrguettevõtjates, eelkõige võrguühenduste heakskiitmise ühtse protsessi kaudu. 4/Võrdlusvõrkude tööstuse reguleerija võtab jaotusvõrguettevõtjate jaoks vastu täiendavad regulatiivsed stimuleerimismehhanismid, et nad investeeriksid jaotusvõrgu arendamisse, et toetada taastuvate energiaallikate lõimimist võrku 5/kehtestada siduvad tähtajad võrguga liitumiseks väikesemahuliste ja kohalike taastuvate energiaallikate puhul;
13	12 – REPowerEU – Investeering 1.1. Põhivõrgu ja piirkondlike jaotusvõrkude moderniseerimine ja digiteerimine – alajaama ajakohastamine	Eesmärk	Alajaama ajakohastamine	Alajaama töölerakendamine				2. kv	2026	Investeeringu tulemuseks on Slovakkia põhivõrguettevõtja alajaama töölerakendamine. Ajakohastamine hõlmab järgmist: 1. trafode väljavahetamine, sealhulgas transformatsioonivõimsuse suurendamine vähemalt 150 MVA võrra. 2. Sirge 400 kV ja alajaama vaheline silmus, uus ühendus joonega 400 kV ja vana 220 kV liini eemaldamine. 3. Alajaam, mida juhitakse eemalt Slovakkia põhivõrguettevõtja riiklikust väljastuskeskusest (SEPS). 4. Kompensatsiooniseadmete paigaldamine, mis suurendab ülekandesüsteemi pinge reguleerimise võimet.
14	13 – REPowerEU – Investeering 1.2. Põhivõrgu ja piirkondlike jaotusvõrkude moderniseerimine ja digiteerimine – ülekandeliinide ajakohastamine	Siht	Remonditööd Slovaki Vabariigi ülekandesüsteemis		km	0	225	4. kv	2025	Üldeesmärgist, milleks on 250 km, ajakohastatakse ülekandeliine vähemalt 225 km ulatuses. Renoveerimine on kavandatud Slovakkia põhivõrguettevõtja (SEPS) võrgus, mis hõlmab kõrgepinge elektriliste ülekandeliinide komponentide ajakohastamist.
15	15 – REPowerEU – Investeering 1.3. Ülekandesüsteemi ja piirkondlike jaotusvõrkude moderniseerimine ja digiteerimine – jaotusvõrkude moderniseerimine	Siht	Slovaki Vabariigi jaotusvõrkude moderniseerimiseks tehtavate investeeringute lõpuleviimine		MW	0	469	2. kv	2026	Üldeesmärgist 521 MW tuleb saavutada vähemalt 469 MW kumulatiivne täiendav võimsus taastuvate energiaallikate ühendamiseks Slovakkia jaotusvõrkudega. Eelkõige aitavad projektid kõrvaldada võrkude kitsaskohti ja maksimeerida täiendavat tehnilist võimsust uute taastuvate energiaallikate integreerimiseks.
16	16 – REPowerEU – Investeering 1.4. Ülekandesüsteemi ja piirkondlike jaotussüsteemide moderniseerimine ja digiteerimine – energiaandmete keskus	Eesmärk	Energiaandmete keskuse töölehakkamine	Energiaandmete keskuse tootmistegevuse tellimine.				3. kv	2024	Energiaandmete keskus alustab tootmist.
17	17 – REPowerEU – reform 3: Hoonete energiatõhusust käsitleva andmebaasi ja andmevahetussüsteemi loomine	Siht	Avalike hoonete energiasertifikaatide ja renoveerimispasside andmete kogumine		Number	0	4 100	2. kv	2026	Andmete kogumine energiasertifikaatide ja renoveerimispasside kohta vähemalt 4100 avaliku hoone kohta, millest vähemalt 1000 põrandapind peab olema üle 2 000 m², viiakse lõpule ja andmed laaditakse üles uuele funktsionaalsele andmeplatvormile.
18	18 – REPowerEU – reform 4: Keskvalitsuse hoonete haldamine	Eesmärk	Keskvalitsuse hoonete haldamise strateegia	Strateegia vastuvõtmine valitsuse poolt				2. kv	2025	Keskvalitsuse hoonete haldamise strateegias määratakse kindlaks vahendid ja protsessid i. keskvalitsuse hoonefondi optimeerimiseks ja selle tõhusamaks kasutamiseks; ii. energiatõhususe suurendamine, energiasäästu taotlemine ning taastuvenergia ja keskkonnasõbralike lahenduste kasutamise suurendamine; ning iii) hoonete kasutamise üldkulude vähendamiseks. Strateegia sisaldab üksikasjalikku ülevaadet riigihoonete suhtes kehtivatest õigus-, rahastamis- ja tegevusraamistikest. Strateegia sisaldab ka uuringut, milles kaardistatakse renoveerimise toetuskavad ja -vahendid koos ettepanekutega nende optimeerimiseks ning soovitusi põhjaliku renoveerimise ja energiajuhtimise tavade kohta, mis avaldatakse 2024. aasta esimeses kvartalis.
19	19 – REPowerEU – reform 4: Keskvalitsuse hoonete haldamine	Eesmärk	Keskvalitsuse haldushoonete keskse koordineeriva asutuse loomine	Koordineeriva asutuse loomist käsitleva siduva õigusakti jõustumine				2. kv	2026	Keskvalitsuse haldushoonete kesksel koordineerival asutusel on järgmised ülesanded: kinnisvaraarendus ja -haldus, renoveerimispoliitika, rendi- ja omandipoliitika, rajatiste haldamine ja energiajuhtimise suuniste väljaandmine.
20	20 – REPowerEU – Investeering 2. Üldkasutatavate hoonete energiatõhususe parandamine	Siht	Rakendatud energiatõhususe meetmetega hoonete üldpõrandapind		Pindala (m²)	0	184 000	1. kv	2025	Energiatõhususega seotud sekkumisi viiakse lõpule üldkasutatavates hoonetes, mille kogupindala on vähemalt 184 000 m² ja mis valitakse välja nõudluskutse kaudu. Konkursikutse koostamisel võetakse arvesse üksikute hoonete vajadusi ja nõutakse vähemalt kahe järgmise energiatõhususmeetme rakendamist: I) akende väljavahetamine, ii) hoone energiajuhtimine (nt arukate energiaarvestisüsteemide paigaldamine, energiasäästurežiimide kasutuselevõtt, küttesüsteemi võrdõiguslik või tsoonijuhtimine, termostaatide paigaldamine), iii) valgustuse moderniseerimine ja iv) katuse või soojusisolatsiooni paigaldamine.
21	21 – REPowerEU – Investeering 3. Avalike ajaloo- ja nimekirja kantud hoonete renoveerimine – SCALE UP meede SK-C[C2]-I[I2]	Siht	Avalike ajalooliste ja nimekirja kantud hoonete renoveerimine		Pindala (m²)	93 622	123 122	2. kv	2026	Renoveeritakse vähemalt 29 500 m² ajalooliste ja loetletud üldkasutatavate hoonete täiendavat pindala, et saavutada lõppeesmärk, milleks on vähemalt 123 122 m² renoveeritud põrandapinda võrreldes üldeesmärgiga 136 785 m²; kooskõlas meetmega SK-C[C2]-I[I2].
22	22 – REPowerEU – Investeering 4. Energiaostuvõimetuse ohus olevate leibkondade renoveerimise toetamine – kerge renoveerimise kava	Siht	Kütteostuvõimetuse ohus olevate inimeste renoveeritud majade arv		Number	0	3 060	3. kv	2025	Üldeesmärgist, milleks on 3400 ühepereelamu renoveerimist energiaostuvõimetuse ohus olevatele inimestele, peab vähemalt 3060 olema lõpule viidud 2025. aasta kolmandaks kvartaliks. Kui biomassikatlad on hõlmatud kavaga, peavad need vastama põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ nõuetele kooskõlas põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01).
23	23 – REPowerEU – Investeering 4. Energiaostuvõimetuse ohus olevate kodumajapidamiste renoveerimise toetamine – põhjaliku renoveerimiskava täiendamine	Siht	Kütteostuvõimetuse ohus olevate inimestega sõlmitud lepingute arv oma majade renoveerimiseks		Number	0	1 600	2. kv	2026	Energiaostuvõimetuse ohus olevate inimestega sõlmitakse 1600 lepingut, mis võimaldab igakülgse renoveerimiskava täielikku rahastamist kooskõlas meetmega SK-C[C2]-I[I1]. Slovakkia Keskkonnaagentuuri olemasolevate piirkondlike keskuste võrgustikku tugevdatakse täiendava 35 täistööajaga töötaja ja välisekspertide abiga. Eeldatavasti menetletakse 20000 toetatud taotlust/konsultatsiooni.
24	24 – REPowerEU – Investeering 5. Vähese CO2-heitega transporditaristu arendamine, SCALE UP meede SK-C[C3]-I[I1.a]	Siht	Keskkonnahoidlikuks reisijateveoks ettenähtud rekonstrueeritud või uuendatud raudteetaristu pikkus (kaalutud kilomeetrites)		Pikkus (kaalutud km)	49,7	51,7	2. kv	2026	Kaalutud kilomeetrite koguarv. Kogu taristust peab investeeringu tulemusena lisanduma 10 km elektriliste trollibussiliinide ühesuunalist rööbasteed.
25	25 – REPowerEU – Investeering 6. Keskkonnahoidliku reisijateveo edendamine, SCALE UP meede SK-C[C3]-I[I2]	Siht	Hangitud puhta reisijateveoveeremi arv (kaalutud)		Number (kaalutud)	5	13	1. kv	2026	Hangitud puhtast reisijateveoveeremist võetakse kasutusele vähemalt viis täiendavat elektrilist veeremit ja 10 trammi.
26	26 – REPowerEU – reform 6: Rohepöördeks vajalikud oskused	Eesmärk	Uued koolitusmoodulid kutsekeskkoolide haridusprogrammides ning õpetajate ja täiskasvanute koolitusprogramm	Slovaki Vabariigi haridus-, teadus-, teadus- ja spordiministeeriumi heakskiit kutsekeskkoolide ajakohastatud õppekavale ning õpetajate ja täiskasvanute koolitusprogrammile				4. kv	2024	Ajakohastatud õppekava ja õpetajate programm koostatakse kooskõlas Euroopa ametite ja oskuste klassifikaatori (ESCO) roheliste oskuste klassifikaatoriga. Ajakohastatud õppekava kiidavad heaks kutsekeskkoolid ning õpetajate programmi kiidab heaks Slovaki Vabariigi haridus-, teadus-, teadus- ja spordiministeerium.
27	27 – REPowerEU – Investeering 7. koolide varustus ja õpetajate koolitamine	Siht	Koolide varustamine keskkonnahoidlike koolitustega		Number	0	13	3. kv	2025	13 koolil peavad olema varustatud ja kohandatud ruumid kutsekeskkooli õpilaste ja õpetajate teoreetiliseks ja praktiliseks õpetamiseks.
28	28 – REPowerEU – Investeering 7. koolide varustus ja õpetajate koolitamine	Siht	Õpetajate koolitamine		Number	0	180	3. kv	2025	Kutsekeskkoolide õpetajatele ja koolitajatele pakutakse 180 koolitust taastuvate energiaallikate ja elektromobiilsuse valdkonnas. Mitmes erinevas koolitusmoodulis osalejat arvestatakse mitu korda – üks kord iga koolitus- või õppetegevuse kohta.
29	29 – REPowerEU – Investeering 7. koolide varustus ja õpetajate koolitamine	Siht	Kolmanda aasta õpilased 2025./26. õppeaasta lõpus ja lõpetajad taastuvate energiaallikate või elektromobiilsuse valdkonnas		Number	0	565	2. kv	2026	Vähemalt 565, kolmanda aasta õpilased 2025./26. õppeaasta lõpus ja lõpetanutel peab olema sertifikaat uute moodulite lõpuleviimise kohta taastuvate energiaallikate ja elektromobiilsuse valdkonnas.
30	30 – REPowerEU – Investeering 8. Osa – Teatis REPowerEU peatüki rakendamise kohta Skaala UP näitaja SK-C[C16]-I[I4]	Siht	Teavituskampaaniate arv			0	6	2. kv	2026	Kuue teavituskampaania korraldamine, et toetada REPowerEU teemavaldkondade rakendamist: I) taastuvate energiaallikate energia- ja loamenetlused; II) hoonete renoveerimine ja haldamine ning iii) rohepöördeks vajalikud oskused. Selleks võtab NIKA vastu kommunikatsioonistrateegia, mille alusel viiakse ellu teavitusmeetmeid ja -kampaaniaid. REPowerEU komponendist teavitamise ja selle koordineerimise toetamiseks võtab NIKA 2023. aasta III kvartalist kuni 2026. aasta teise kvartalini tööle veel 8 täistöötajat. NIKA juurde luuakse spetsiaalne käitumuslik kommunikatsioonimeeskond.

2.Taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu

Slovakkia taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu on 6 408 465 019 eurot.

REPowerEU peatüki hinnanguline kogukulu on 402717204 eurot. Eelkõige on määruse (EL) 2023/435 artikli 21c lõike 3 punktis a osutatud meetmete hinnanguline kogukulu 0 eurot, samas kui REPowerEU peatüki muude meetmetega seotud kulud on 402717204 eurot.

2. JAGU: RAHALINE TOETUS

1.Rahaline toetus

Artikli 2 lõikes 2 osutatud osamaksed korraldatakse järgmiselt.

1.Esimene osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi
1	1 – Taastuvad energiaallikad ja energiataristu – 1. reform: Elektrienergia õigusraamistiku kohandamine	Eesmärk	Slovakkia elektrivõrgus elektrienergia ülekandmiseks vajaliku tehnilise võimsuse piirangute vabastamine
2	3 – Säästev transport – 1. reform: Transpordi investeerimisprojektide ettevalmistamise reform	Eesmärk	Raudteeinfrastruktuuri projektide investeerimiskava
3	3 – Säästev transport – 1. reform: Transpordi investeerimisprojektide ettevalmistamise reform	Eesmärk	Jalgrattasõidu projektide valimise, ettevalmistamise ja rakendamise metoodika
4	8 – Slovakkia kõrgharidusasutuste töötulemuste parandamine – reform 4: Ülikoolide juhtimise reform	Eesmärk	Kõrgharidusasutuste juhtimissüsteemi reform
5	8 – Slovakkia kõrgharidusasutuste töötulemuste parandamine – reform 5: Tipptasemel haridus- ja teadussuutlikkuse koondamine	Eesmärk	Alustada ülikoolide koondamist suuremateks üksusteks
6	9 – tõhusam juhtimine ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamise tugevdamine – reform 2: Ettevõtlusega mitteseotud teadusasutuste, eelkõige Slovakkia Teaduste Akadeemia korraldamise ja rahastamise reform	Eesmärk	Slovakkia Teadusakadeemia (SaS) reform
7	10 – talentide leidmine ja säilitamine – investeering 4: Rahvusvahelistumise edendamine akadeemilises keskkonnas	Eesmärk	Ülikoolide rahvusvahelistumise strateegia
8	15 – Kohtureform – 2. reform: Korruptsioonivastane võitlus ning kohtusüsteemi usaldusväärsuse ja sõltumatuse tugevdamine	Eesmärk	Korruptsioonivastase võitluse ning kohtusüsteemi terviklikkuse ja sõltumatuse tugevdamise õigusaktide pakett
9	15 – Kohtureform – 1. reform: Kohtukaardi reform – õigusaktid	Eesmärk	Uue kohtukaardi määratlemine
10	16 – Korruptsiooni- ja rahapesuvastane võitlus – reform 2: Politseijõudude moderniseerimine ja suutlikkuse suurendamine	Eesmärk	Organisatsiooniliste muudatuste rakendamine politseis, et suurendada kuritegude avastamise, uurimise ja avastamise tõhusust
11	16 – Korruptsiooni- ja rahapesuvastane võitlus – investeering 4: Haldussuutlikkuse suurendamine eri valitsustasanditel – riikliku rakendus- ja koordineerimisasutuse loomine	Eesmärk	Audit ja kontrollid: õiguslik alus
12	16 – Korruptsiooni- ja rahapesuvastane võitlus – Investeering 4: Haldussuutlikkuse tugevdamine eri valitsustasanditel – riikliku rakendus- ja koordineerimisasutuse loomine	Eesmärk	Taaste- ja vastupidavuskava andmekogusüsteem: Taaste- ja vastupidavuskava rakendamise järelevalveks vajalik teave
13	17 – Digitaalne Slovakkia – 4. reform: Tehniliste ja menetluslike küberturvalisuse lahenduste standardimine	Eesmärk	Avaliku halduse teabe esitamise riiklik kontseptsioon (NKIVS) 2021–2030
14	18 – Suhtlik, jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline riigi rahandus – reform 2: Kulude ülemmäärade kehtestamine	Eesmärk	Kulude ülemmäärade kehtestamine seaduses nr 523/2004 eelarve-eeskirjade kohta
		Osamakse summa	458 277 000 EUROT

2.Teine osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi
1	2 – Hoonete renoveerimine – 3. reform: Ehitusjäätmete käitlemine	Eesmärk	Jäätmeseaduse muutmine
2	5 – Kliimamuutustega kohanemine – Investeering 1: Piirkondade kohandamine kliimamuutustega, keskendudes looduskaitsele ja bioloogilise mitmekesisuse arendamisele	Siht	Muránska Planina ja Polonina piirkondade valitud projektide loetelu
3	6 – kaasava hariduse kättesaadavus, arendamine ja kvaliteet – investeeringud 1: Koolihoonete tõkete kõrvaldamine	Eesmärk	Tõkestusstandardi määratluse kehtestamine, tõkete kõrvaldamise käsiraamatu koostamine ja kooli vajaduste kaardistamine kõigil haridustasanditel
4	8 – Slovakkia kõrgharidusasutuste töötulemuste parandamine – reform 2: Perioodilise teadusliku toimivuse hindamise süsteemi kasutuselevõtmine	Eesmärk	Seadusega nr 172/2005 kehtestatud teadustulemuste perioodilise hindamise süsteemi määratlemine
5	9 – tõhusam juhtimine ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamise tugevdamine – reform 1: Juhtimise, hindamise ja toetuse reform teaduse, teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas	Eesmärk	Juhtimise reform ning teadus-, arendus- ja uuendustegevuse toetamine.
6	10 – talentide leidmine ja säilitamine – reform 1: Elamis- ja tööalaste õigusaktide reform	Eesmärk	Riiki tagasipöördumise hõlbustamine ja riigi atraktiivsuse suurendamine perekondlike sidemetega välismaalaste jaoks
7	10 – talentide leidmine ja säilitamine – reform 1: Elamis- ja tööalaste õigusaktide reform	Eesmärk	Kava, millega määratakse kindlaks uus riikliku viisa taotlejate kategooria (D).
8	10 – talentide leidmine ja säilitamine – reform 2: Reguleeritud kutsealadel tegutsemise kvalifikatsioonide ja kutsekvalifikatsioonide tunnustamise korra lihtsustamine	Eesmärk	Haridus- ja kutsekvalifikatsioonide tunnustamise lihtsustamine
9	11 – Tänapäevane ja kättesaadav tervishoid – 1. haiglate võrgustiku optimeerimine (ÜRO)	Eesmärk	Haiglate võrgustiku kasutuselevõtt
10	11 – Tänapäevane ja kättesaadav tervishoid – reform nr 2 – Tervishoiuinvesteeringute kavade koostamise reform	Eesmärk	Prioriteetne investeerimiskava vastavalt tervishoiuministeeriumi poolt vastu võetud investeeringute hindamise metoodikale
11	11 – Tänapäevane ja kättesaadav tervishoid – 5. reform: täiskasvanute, laste ja noorte esmatasandi tervishoiuteenuste osutamise reform	Eesmärk	Uus seadus üldhooldusteenuste osutajate võrgustiku loomise ja tsoonideks jaotamise kehtestamise kohta
12	13 – Juurdepääs ja kvaliteetne pikaajaline sotsiaal-tervishoid – sotsiaalhoolekande järelevalve reformimine ja infrastruktuuri loomine selle rakendamiseks	Eesmärk	Sotsiaalhoolekande järelevalve reform
13	14 – Ettevõtluskeskkonna parandamine – 3. reform: Riigihangete reform – õigusaktide kohandamine	Eesmärk	Riigihankemenetluse seaduse reform
14	16 – Korruptsiooni- ja rahapesuvastane võitlus – reform 1: Korruptsioonivastase võitluse ja rahapesuvastase võitluse tõhustamine	Eesmärk	Reformid finantsuurimiste lihtsustamiseks ja parandamiseks
15	17 – Digitaalne Slovakkia – investeering 4: Toetus projektidele, mille eesmärk on tipptasemel digitehnoloogia arendamine ja rakendamine	Eesmärk	Parimate digitehnoloogiate arendamise ja rakendamise toetuskava väljatöötamine
16	17 – Digitaalne Slovakkia – investeering 7: Eakate digioskuste parandamine ja vanemlaudade levitamine	Siht	Põhiliste digioskuste omandamiseks koolitatud eakate ja ebasoodsas olukorras olevate isikute arv
		Osamakse summa	814 715 000 EUROT

3.Kolmas osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi
1	1 – Taastuvad energiaallikad ja energiataristu – reform 1: Elektrienergia õigusraamistiku kohandamine	Eesmärk	Elektrituru reform
2	1 – Taastuvad energiaallikad ja energiataristu – reform 2: Taastuvate energiaallikate edendamise õigusraamistik	Eesmärk	Raamistik investeeringute toetamiseks uutesse taastuvatesse energiaallikatesse
3	2 – Hoonete renoveerimine – reform 1: Peremajade renoveerimise toetusmehhanismide ühtlustamine	Eesmärk	Rakenduskava peremajade keskkonnahoidlikuks renoveerimiseks
4	2 – Hoonete renoveerimine – reform 1: Peremajade energiatõhususe parandamine	Eesmärk	Toetuskavade käivitamine energiasäästu ja keskkonnahoidliku renoveerimise kasutuselevõtuks
5	3 – Säästev transport – 3. reform: Ühendvedude reform	Eesmärk	Kontseptsioon ja üleskutsed uute toetuskavade loomiseks
6	3 – Säästev transport – 4. reform: Uue poliitika kehtestamine alternatiivkütuste pikaajaliseks edendamiseks transpordisektoris	Eesmärk	Uus meetmepakett alternatiivsete jõuseadmete edendamiseks
7	4 – Tööstussektori CO2-heite vähendamine – reform 2: Konkurentsivõimeline süsteem kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks tööstuses	Eesmärk	Tööstuse CO2-heite vähendamise kava vastuvõtmine
8	5 – Kliimamuutustega kohanemine – reform 2: Looduskaitse ja veemajanduse reformimine maapiirkondades	Eesmärk	Looduskaitsemeetmete tõhusam kohaldamine kaitsealade maastikul ja vooluveekogude taaselustamine
9	6 – kaasava hariduse kättesaadavus, arendamine ja kvaliteet – reform 1: Tingimuste tagamine kohustusliku koolieelse hariduse andmiseks viieaastastele lastele ning seadusjärgse õiguse andmine kohtadele lasteaias või mõnes muus koolieelse hariduse pakkujas alates kolmandast eluaastast	Siht	5-aastaste laste kooliskäimise määr koolieelsetes koolides
10	6 – kaasava hariduse kättesaadavus, arendamine ja kvaliteet – reform 1:1. Tingimuste tagamine kohustusliku koolieelse hariduse andmiseks viieaastastele lastele ning seadusjärgse õiguse andmine kohtadele lasteaias või mõnes muus koolieelse hariduse pakkujas alates kolmandast eluaastast	Eesmärk	Viieaastastele lastele kohustusliku koolieelse hariduse õiguslike muudatuste sisseviimine ja seadusest tulenev õigus saada koht lasteaias või mõnes muus koolieelse hariduse pakkujas alates kolmandast eluaastast.
11	6 – kaasava hariduse kättesaadavus, arendamine ja kvaliteet – reform 2: Laste ja õpilaste hariduslike erivajaduste mõiste määratlemine ning abikõlblike toetusmeetmete mudeli väljatöötamine hariduses ja hariduses, sealhulgas nende rahastamissüsteem	Eesmärk	Hariduslike erivajaduste mõiste ümbermääratlemist käsitleva seaduse vastuvõtmine ning õpetajatele, spetsialistidele ja koolijuhtidele kaasnevate metoodiliste materjalide koostamine.
12	6 – kaasava hariduse kättesaadavus, arendamine ja kvaliteet – reform 6: Kompenseerivad meetmed, et leevendada pandeemia mõju alg- ja keskkooliõpilaste haridusele	Siht	Õppeprogrammides osalevate õpilaste arv
13	8 – Slovakkia kõrgharidusasutuste töötulemuste parandamine – investeering 1: ülikoolide strateegilise arengu toetamine	Eesmärk	Vähemalt kaks projektikonkurssi viidi lõpule ülikoolide strateegilise arengu toetamiseks
14	8 – Slovakkia kõrgharidusasutuste töötulemuste parandamine – reform 1: Ülikoolide rahastamise muutmine, sealhulgas tulemuslepingute kasutuselevõtt	Eesmärk	Täitmislepingute kehtestamine
15	8 – Slovakkia kõrgharidusasutuste töötulemuste parandamine – reform 2: Perioodilise teadusliku toimivuse hindamise süsteemi kasutuselevõtmine	Siht	Läbiviidud hindamiste arv
16	8 – Slovakkia kõrgharidusasutuste töötulemuste parandamine – reform 3: Uus lähenemisviis kõrghariduse akrediteerimisele	Siht	Ülikoolide protsent, et kontrollida asutusesiseste kvaliteedisüsteemide ja õppeprogrammide vastavust standarditele
17	9 – tõhusam juhtimine ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamise tugevdamine – reform 1: Juhtimise, hindamise ja toetuse reform teaduse, teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas	Eesmärk	Riikliku teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia kujundamine
18	9 – tõhusam juhtimine ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamise tugevdamine – investeering 1: Rahvusvahelise koostöö ja programmi „Euroopa horisont“ ja EIT projektides osalemise edendamine	Eesmärk	Slovakkia osalejate osalemist programmis „Euroopa horisont“ toetavate projektikonkursside algatamine
19	9 – tõhusam juhtimine ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamise tugevdamine – investeering 2: Ettevõtete, akadeemiliste ringkondade ja maaelu arengu organisatsioonide vahelise koostöö toetamine	Eesmärk	Projektikonkursside algatamine, et toetada koostööd ettevõtete, akadeemiliste ringkondade ning teadus- ja arendusorganisatsioonide vahel, ning vautšerid
20	9 – tõhusam juhtimine ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamise tugevdamine – investeering 3: Tipptasemel teadus	Eesmärk	Konkursikutsete algatamine tippteadlaste toetamiseks
21	9 – tõhusam juhtimine ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamise tugevdamine – investeering 4: Teadusuuringud ja innovatsioon majanduse CO2-heite vähendamiseks	Eesmärk	Rohepöördega seotud probleeme käsitlevate temaatiliste nõudluspõhiste projektide konkursikutsete algatamine
22	9 – tõhusam juhtimine ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamise tugevdamine – investeering 5: Teadusuuringud ja innovatsioon majanduse digiteerimiseks	Eesmärk	Kuulutatakse välja projektikonkursid temaatiliste nõudlusel põhinevate projektide jaoks, milles käsitletakse digiüleminekuga seotud probleeme
23	16 – Korruptsiooni- ja rahapesuvastane võitlus – investeering 4: Haldussuutlikkuse suurendamine eri valitsustasanditel – riikliku rakendus- ja koordineerimisasutuse loomine	Eesmärk	Rakendamisriski minimeerimine taaste- ja vastupidavusrahastu koordineerimis-, finants- ja rakendusasutuse (NIKA) loomise kaudu
24	16 – Korruptsiooni- ja rahapesuvastane võitlus – investeering 2: Politseijõudude varustamine ja digiteerimine – sõidukipargi uuendamine	Siht	Uute elektrisõidukite ja hübriidsõidukite ostmine (10 % sõidukipargist)
25	17 – Digitaalne Slovakkia – investeering 3: Osalemine digitaalmajandusega seotud piiriülestes Euroopa projektides	Siht	Võrgustikku loovate digitaalse innovatsiooni keskuste arv Slovakkias/Euroopa digitaalse innovatsiooni keskus
26	17 – Digitaalne Slovakkia – 1. reform: E-valitsuse lahenduste loomine prioriteetsetes eluolukordades	Eesmärk	Prioriteetsete eluolukordade investeerimiskava
27	17 – Digitaalne Slovakkia – 3. reform: Majanduse ja ühiskonna digiülemineku juhtimine	Eesmärk	Slovakkia digiülemineku tegevuskava aastateks 2023–2026
28	17 – Digitaalne Slovakkia – 6. reform: Strateegiline lähenemisviis digioskuste alasele haridusele koostöös peamiste sidusrühmade esindajatega	Eesmärk	Riiklik digioskuste strateegia
		Osamakse summa	814 715 000 EUROT

4.Neljas sissemakse (tagastatav toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi
1	3 – Säästev transport – 1. reform: Transpordi investeerimisprojektide ettevalmistamise reform	Eesmärk	Raudteeseaduse muudatus ja sellega seotud transporditaristu parameetreid käsitlevad määrused
2	3 – Säästev transport – 2. reform: Avaliku reisijateveo reform	Eesmärk	Uus avaliku reisijateveo seadus
3	6 – kaasava hariduse kättesaadavus, arendamine ja kvaliteet – reform 2: Laste ja õpilaste hariduslike erivajaduste mõiste määratlemine ning abikõlblike toetusmeetmete mudeli väljatöötamine hariduses ja hariduses, sealhulgas nende rahastamissüsteem	Eesmärk	Jõustub hariduslike erivajaduste mõiste ümbermääratlemine
4	6 – kaasava hariduse kättesaadavus, arendamine ja kvaliteet – reform 3: Reformida nõustamise ja ennetamise süsteemi ning tagada süstemaatiline andmete kogumine laste, õpilaste ja üliõpilaste vaimse tervise edendamise valdkonnas	Eesmärk	Jõustub õigusakt, millega luuakse terviklik nõustamissüsteem
5	6 – kaasava hariduse kättesaadavus, arendamine ja kvaliteet – reform 4: Koolist väljalangemise ennetamise vahendite rakendamine ja F-tüüpi õppekavade kohandamine	Eesmärk	Selliste õigusaktide muudatuste jõustumine, mille eesmärk on: Võimaluse laiendamine keskhariduse ülemise astme hariduse omandamiseks kutsehariduse ülemise astme hariduse alumise astme kutsehariduses, et optimeerida tööturu vajadustele vastavaid NSOV-programme ja pakkuda õpilaste sihtrühma haridusvajadustele vastavaid NSOV-programme
6	7 – Haridus 21. sajandiks – reform 1: Hariduse sisu ja vormi reform – Kurriline ja õpikute reform	Eesmärk	Kõigi mitmeaastastes õppetsüklites korraldatavate alg- ja põhikoolide uue õppekava lõppversiooni heakskiitmine
7	7 – Haridus 21. sajandiks – reform 2: Õpetajate ettevalmistamine ja arendamine uueks õppesisuks ja õppevormiks	Eesmärk	Jõustada seadusandlikud muudatused, et parandada õpetajate ja professionaalsete töötajate oskuste kvaliteeti ning motiveerida neid elukestvaks kutsealaseks arenguks
8	11 – Tänapäevane ja kättesaadav tervishoid – 4. reform: akuutse tervishoiu võrgustiku optimeerimine ja erakorralise tervishoiu uus määratlus	Eesmärk	Kiirabivõrgustiku seaduse muutmine ja erakorralise tervishoiu uus määratlus
9	13 – Juurdepääs ja kvaliteetne pikaajaline sotsiaal- ja tervishoid – pikaajalise sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi integratsiooni ja rahastamise reform	Eesmärk	Pikaajalise tervishoiu ja palliatiivse ravi uus õigusraamistik
10	14 – Ettevõtluskeskkonna parandamine – reform 1: Ettevõtete regulatiivse koormuse vähendamine	Eesmärk	uute regulatiivse koormuse vähendamise vahendite kasutuselevõtt: –Kahekordse reegli rakendamine – Olemasolevate määruste järelhindamise sisseviimine (seadusandlikud ja muud kui seadusandlikud materjalid) – Kaitse kehtestamine põhjendamatu ülereguleerimise eest
11	14 – Ettevõtluskeskkonna parandamine – 3. reform: Riigihangete reform – riigihankemenetluste digiteerimine	Eesmärk	Riigihankemenetluste digitaliseerimine ühtse elektroonilise platvormi kaudu.
12	14 – Ettevõtluskeskkonna parandamine – 2. reform: Maksejõuetusraamistiku reform – õigusaktide kohandamine	Eesmärk	Maksejõuetusraamistiku reform
13	15 – Kohtureform – 1. reform: Kohtukaardi reform – õigusaktid	Eesmärk	Uue kohtute võrgustiku loomine
14	16 – Korruptsiooni- ja rahapesuvastane võitlus – 3. reform: Kriisijuhtimise optimeerimine	Eesmärk	Optimeeritud kriisiohjamise jõustumine
15	18 – Suhtlik, jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline riigi rahandus – reform 1: Pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse parandamine	Eesmärk	Pensionisüsteemi reform
		Osamakse summa	923 828 000 EUROT

5.Viies sissemakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi
1	2 – Hoonete renoveerimine – reform 2: Läbipaistvuse suurendamine ja Slovaki Vabariigi mälestiste nõukogu otsuste lihtsustamine	Eesmärk	Slovakkia Vabariigi mälestiste nõukogu otsustusprotsessi metoodika
2	3 – Säästev transport – 2. reform: Avaliku reisijateveo reform	Eesmärk	Raudteetranspordi optimeeritud ajakava rakendamine
3	4 – Tööstussektori CO2-heite vähendamine – reform 1: Söepõhise elektritootmise lõpetamine Nováky elektrijaamas ja Ülem-Nitra piirkonna ümberkujundamine	Eesmärk	Üleminek kivisöelt Ülem-Nitra piirkonnas
4	5 – Kliimamuutustega kohanemine – reform 1: Maakasutuse planeerimise reform	Eesmärk	Maaplaneerimise reform
5	5 – Kliimamuutustega kohanemine – Investeering 1: Piirkondade kohandamine kliimamuutustega, keskendudes looduskaitsele ja bioloogilise mitmekesisuse arendamisele	Siht	Kinnisvarakompensatsioon eramaaomanikega (hades arveldatud maa pindalal)
6	6 – kaasava hariduse kättesaadavus, arendamine ja kvaliteet – reform 5: Kooli segregatsiooni kaotamise toetamine	Eesmärk	Õigusaktide muudatuste vastuvõtmine, millega lisatakse õigusaktis koolide määratlus ja töötatakse välja segregatsiooni kaotamise rakendamise metoodiline materjal
7	7 – Haridus 21. sajandiks – reform 2: Õpetajate ettevalmistamine ja arendamine uueks õppesisuks ja õppevormiks	Siht	Õpetajate osakaal, kes on koolitatud eelkõige selleks, et valmistada ette uut õppekava kaasavat haridust ja digioskusi
8	8 – Slovakkia kõrgharidusasutuste töötulemuste parandamine – reform 1: Ülikoolide rahastamise muutmine, sealhulgas tulemuslepingute kasutuselevõtt	Siht	Avalik-õiguslike ülikoolidega sõlmitud täitmislepingud (protsentides)
9	9 – tõhusam juhtimine ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamise tugevdamine – investeering 3: Tipptasemel teadus	Siht	Toetust saanud tippteadlaste arv
10	9 – tõhusam juhtimine ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamise tugevdamine – investeering 6: Innovatsiooni toetavad rahastamisvahendid	Eesmärk	Innovatsiooni toetavate rahastamisvahendite käivitamine ja rakendamine
11	11 – Tänapäevane ja kättesaadav tervishoid – 3. reform: Suurimate haiglate juhtimise tsentraliseerimine	Eesmärk	Haigla keskse juhtimisorgani loomine korralduslikust, tegevuslikust ja majanduslikust seisukohast
12	11 – Tänapäevane ja kättesaadav tervishoid – investeering 3: Digiüleminek tervishoius	Siht	Navigatsioonisüsteem kodade virvenduse raviks kolmes südame-veresoonkonnas
13	13 – Juurdepääsetav ja kvaliteetne pikaajaline sotsiaalhoolekanne – tervishoid – reform 1: Kättesaadav ja kvaliteetne pikaajaline sotsiaal-tervishoid – integratsiooni ja pikaajalise sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi reform	Eesmärk	Sotsiaalteenuste rahastamise kontseptsiooni avaldamine avalikuks aruteluks
14	13 – Juurdepääs ja kvaliteetne pikaajaline sotsiaal-tervishoid – reform 2: Hooldusvajaduste hindamine	Eesmärk	Hindamissüsteemi ühtlustamine
15	13 – Võimalikud ja kvaliteetsed pikaajalised sotsiaal- ja tervishoiuteenused – reform 3: Sotsiaalhoolekande järelevalve reformimine ja selle rakendamiseks vajaliku infrastruktuuri loomine	Siht	Ühtse järelevalvesüsteemi loomine peakorteri ja kaheksa filiaaliga
16	16 – Korruptsiooni- ja rahapesuvastane võitlus – investeering 1: Korruptsiooni ja rahapesu vastase võitluse vahendid ja suutlikkus	Eesmärk	Vajaliku infrastruktuuri tagamine, et toetada rahapesu ja korruptsiooni vastast võitlust
17	16 – Korruptsiooni- ja rahapesuvastane võitlus – investeering 1: Korruptsiooni ja rahapesu vastase võitluse vahendid ja suutlikkus	Siht	Politseiametnike ümberõpe finantsuurimiste ja analüütiliste tegevuste alal
18	17 – Digitaalne Slovakkia – 1. reform: E-valitsuse lahenduste loomine prioriteetsetes eluolukordades	Eesmärk	Prioriteetsete eluolukordade tegevuskava
19	17 – Digitaalne Slovakkia – 2. reform: IT-ressursside keskne haldamine	Eesmärk	IT-ressursside kasutamise keskne platvorm (digitaalne kauplemiskoht)
20	19 – REPowerEU – reform 2 – allmeede 2: Vesiniku tegevuskava	Eesmärk	Vesiniku tegevuskava avaldamine
21	19 – REPowerEU – Investeering 1.4. Ülekandesüsteemi ja piirkondlike jaotussüsteemide moderniseerimine ja digiteerimine – energiaandmete keskus	Eesmärk	Energiaandmete keskuse töölehakkamine
		Osamakse summa	597 812 348 EUROT

6.Kuues sissemakse (tagastatav toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi
1	2 – Hoonete renoveerimine – investeering 1: Peremajade energiatõhususe parandamine	Siht	Renoveeritud peremajade arv, mille primaarenergia sääst on vähemalt 30 %
2	2 – Hoonete renoveerimine – investeering 2: Avalike ajalooliste ja nimekirja kantud hoonete renoveerimine	Siht	Renoveeritud ajalooliste ja noteeritud üldkasutatavate hoonete üldpindala (m²), mis saavutab vähemalt 30 % primaarenergia säästust
3	5 – Kliimamuutustega kohanemine – Investeering 1: Piirkondade kohandamine kliimamuutustega, keskendudes looduskaitsele ja bioloogilise mitmekesisuse arendamisele	Siht	Vooluveekogude taastamine (Km rehabiliteeritud vooluveekogudes)
4	6 – kaasava hariduse kättesaadavus, arendamine ja kvaliteet – reform 1:1. Tingimuste tagamine kohustusliku koolieelse hariduse andmiseks viieaastastele lastele ning seadusjärgse õiguse andmine kohtadele lasteaias või mõnes muus koolieelse hariduse pakkujas alates kolmandast eluaastast	Eesmärk	Jõustub uus eelhariduse normatiivne rahastamissüsteem, mis põhineb asjaomase asutuse tegelikel personali- ja tegevuskuludel, samuti nelja-aastaste laste kooliskäimise määra saavutamisel.
5	7 – Haridus 21. sajandiks – reform 1: Hariduse sisu ja vormi reform – Kurriline ja õpikute reform	Siht	Piirkondlike tugikeskuste võrgustiku loomine
6	9 – tõhusam juhtimine ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamise tugevdamine – investeering 2: Ettevõtete, akadeemiliste ringkondade ja maaelu arengu organisatsioonide vahelise koostöö toetamine	Siht	Toetatud koostööprojektide ja vautšerite arv
7	9 – tõhusam juhtimine ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamise tugevdamine – investeering 4: Teadusuuringud ja innovatsioon majanduse CO2-heite vähendamiseks	Siht	Rohepöördega seotud probleeme käsitlevate valitud projektide arv
8	9 – tõhusam juhtimine ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamise tugevdamine – investeering 5: Teadusuuringud ja innovatsioon majanduse digiteerimiseks	Siht	Digiülemineku probleeme käsitlevate konkursikutsete raames välja valitud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektide arv.
9	10 – talentide leidmine ja säilitamine – investeering 1: Tugivahendid ja abi tagasipöördujatele, kolmandatest riikidest pärit kõrge kvalifikatsiooniga töötajatele ja nende pereliikmetele ning Slovakkias õppivatele välismaistele üliõpilastele	Siht	Integratsiooni ühtsete kontaktpunktide arv Slovakkias
10	10 – talentide leidmine ja säilitamine – investeering 3: Stipendiumid andekatele kodu- ja välisüliõpilastele	Siht	Andekatele üliõpilastele antud stipendiumide arv.
11	11 – Tänapäevane ja juurdepääsetav tervishoid – Investeering 2 Uus haiglavõrk – ehitus, rekonstrueerimine ja seadmed	Eesmärk	Pakkumismenetlus haiglate ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks
12	13 – Juurdepääs ja kvaliteetne pikaajaline sotsiaal-tervishoid – reform 1: Kogukonnapõhise sotsiaalhoolekande suutlikkuse suurendamine	Siht	Kogukonnapõhiste hoolekandeasutuste ja tervishoiu-sotsiaalsete väikese suutlikkusega asutuste suutlikkuse suurendamine (näide: loodud kohtade miinimumarv)
13	13 – Juurdepääs ja kvaliteetne pikaajaline sotsiaal-tervishoid – reform 1: Kogukonnapõhise sotsiaalhoolekande suutlikkuse suurendamine	Siht	Ambulatoorse ravi suutlikkuse suurendamine (näidik: loodud kohtade miinimumarv)
14	14 – Ettevõtluskeskkonna parandamine – investeering 1: Ettevõtete regulatiivse koormuse vähendamine	Eesmärk	Ettevõtjate halduskoormuse vähendamine
15	14 – Ettevõtluskeskkonna parandamine – investeering 2: Maksejõuetusmenetluste digiteerimine	Siht	Täielikult toimib ühtne, täielikult digiteeritud maksejõuetusmenetlus.
16	15 – Kohtusüsteemi reform – investeering 2: Kohtute kaardi reformi toetavad vahendid – Äriregister ja kohtute juhtimise kesksüsteem	Eesmärk	IT-süsteemi arendamine ja üleandmine – Äriregister
17	16 – Korruptsiooni- ja rahapesuvastane võitlus – investeering 2: Politseijõudude varustamine ja digiteerimine – koolitus ja varustus	Siht	Võetakse kasutusele politseireformiga seotud koolitus ja varustus
18	16 – Korruptsiooni- ja rahapesuvastane võitlus – investeering 2: Politseijõudude varustamine ja digiteerimine – hoonete rekonstrueerimine	Eesmärk	Politseihoonete renoveeritud põrandapinna ulatus, et vähendada hoonete energiamahukust (m²)
19	16 – Võitlus korruptsiooni ja rahapesu vastu – investeering 2: Politseijõudude varustamine ja digiteerimine – uus välismaalaste registreerimise infosüsteem (IS ECU)	Eesmärk	Elamislubade andmise protsesside elektrooniliseks muutmine, et lihtsustada menetlusi üldsuse jaoks
20	16 – Korruptsiooni- ja rahapesuvastane võitlus – investeering 4: Haldussuutlikkuse suurendamine eri valitsustasanditel – ühiste teeninduskeskuste loomine	Siht	Ühiste teeninduskeskuste loomine.
21	17 – Digitaalne Slovakkia – investeering 1: Paremad teenused kodanikele ja ettevõtjatele	Eesmärk	Prioriteetsete eluolukordade arendamise ja pakkumise platvorm
22	17 – Digitaalne Slovakkia – investeering 2: Avalike teenuste osutamise digiüleminek	Siht	Avaliku halduse sektsioonide digipööre
23	17 – Digitaalne Slovakkia – investeering 3: Osalemine digitaalmajandusega seotud piiriülestes Euroopa projektides	Siht	Osalemine eelnevalt kindlaks määratud kogumi mitut riiki hõlmavates digiprojektides
24	17 – Digitaalne Slovakkia – investeering 6: Ennetusmeetmete tugevdamine, intsidentide avastamise ja lahendamise kiiruse suurendamine (ITVS – infotehnoloogia avaliku halduse jaoks)	Eesmärk	Turvatud IT-süsteemide arv avaliku halduse keskkonnas
25	17 – Digitaalne Slovakkia – investeering 4: Toetus projektidele, mille eesmärk on tipptasemel digitehnoloogia arendamine ja rakendamine	Siht	Tipptasemel digitehnoloogia arendamise ja rakendamise projektide arv
26	19 – REPowerEU – reform 1 – allmeede 3: Soojuspumba tugi	Eesmärk	Veeseaduse nr 364/2004 seadusemuudatuse jõustumine
27	19 – REPowerEU – reform 2 – allmeede 1: Tuuleenergia arendamiseks sobiva metoodika ja kahe katsepiirkonna väljatöötamine	Eesmärk	Taastuvenergia valdkonnale juurdepääsu käsitlevate õigusaktide jõustumine ja taastuvenergia kasutuselevõtu metoodika eelnõu avaldamine
28	19 – REPowerEU – reform 2 – allmeede 3: Taastuvate energiaallikate integreerimine elektrivõrku	Eesmärk	Meetmed, millega ühtlustatakse ja kiirendatakse taastuvate energiaallikate võrku ühendamist
29	19 – REPowerEU – reform 6: Rohepöördeks vajalikud oskused	Eesmärk	Uued koolitusmoodulid kutsekeskkoolide haridusprogrammides ning õpetajate ja täiskasvanute koolitusprogramm
		Osamakse summa	1 005 600 254 EUROT

7.Seitsmes sissemakse (tagasimaksmatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi
1	3 – Säästev transport – investeering 2: Keskkonnahoidliku reisijateveo edendamine	Siht	Hangitud puhta reisijateveoveeremi arv (kaalutud)
2	4 – tööstuse CO2-heite vähendamine – investeering 2: Slovakkia keskkonnainspektsiooni toimimise tagamine seoses CO2-heite vähendamisega	Eesmärk	Slovakkia Keskkonnainspektsiooni suutlikkust suurendavaid investeeringuid
3	6 – kaasava hariduse kättesaadavus, arendamine ja kvaliteet – reform 4: Koolist väljalangemise ennetamise vahendite rakendamine ja F-tüüpi õppeprogrammide kohandamine	Siht	Kutsekeskhariduse ülemise astme programmide osakaal, mis on optimeeritud vastavalt tööturu vajadustele
4	6 – kaasava hariduse kättesaadavus, arendamine ja kvaliteet – investeeringud 1: Koolihoonete tõkete kõrvaldamine	Siht	Suuremate keskkoolide arhitektuuribarjääride kõrvaldamine
5	10 – talentide leidmine ja säilitamine – investeering 1: Tugivahendid ja abi tagasipöördujatele, kolmandatest riikidest pärit kõrge kvalifikatsiooniga töötajatele ja nende pereliikmetele ning Slovakkias õppivatele välismaistele üliõpilastele	Siht	Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni rändeteabekeskust kasutavate välismaalaste arv
6	11 – Tänapäevane ja juurdepääsetav tervishoid – 3. reform: suurimate haiglate juhtimise tsentraliseerimine	Siht	Keskses juhtimissüsteemis osalevate haiglate arv
7	11 – Tänapäevane ja juurdepääsetav tervishoid – Investeering 4 Kiirabijaamade ehitamine ja taastamine (kiirabiteenused)	Siht	Ehitatud või rekonstrueeritud kiirabijaama arv
8	12 – Inim-, tänapäevane ja kättesaadav vaimne tervishoid – 1. reform: Kooskõlastatud ministeeriumidevaheline koostöö ja reguleerimine	Eesmärk	Kahe vaimse tervise koordineerimisüksuse loomine
9	12 – Inim-, tänapäevane ja kättesaadav vaimne tervishoid – investeering 6: Psühhodiagnostikameetodite hoidla loomine	Siht	Registreeritud ja standarditud psühhodiagnostikameetodite arv
10	12 – Inim-, tänapäevane ja kättesaadav vaimne tervishoid – investeering 8: Töötajate vaimse tervise alane koolitus	Siht	Vaimse tervise valdkonnas koolitatud tervishoiusektori töötajate arv
11	13 – Juurdepääs ja kvaliteetne pikaajaline sotsiaal-tervishoid – järelhooldus- ja õendussuutlikkuse laiendamine ja taastamine	Siht	Koduõendusteenuste osutajate laiendamine ja uuendamine (näide: toetust saanud teenuseosutajate arv)
12	13 – Juurdepääs ja kvaliteetne pikaajaline sotsiaal-tervishoid – palliatiivse hoolduse suutlikkuse laiendamine ja taastamine	Siht	Mobiilsete tõstukite võrgu laiendamine ja uuendamine (näidik: uute ja ümberehitatud pakkujate arv)
13	14 – Ettevõtluskeskkonna parandamine – investeering 1: Suutlikkus viia ellu reforme regulatiivse koormuse vähendamiseks	Eesmärk	1–2-reegel, eelhindamine, et vältida kehtivate õigusaktide ülereguleerimist, ja järelhindamised
14	17 – Digitaalne Slovakkia – investeering 1: Paremad teenused kodanikele ja ettevõtjatele	Siht	Loodud ja kasutusele võetud e-valitsuse lahenduste arv
15	17 – Digitaalne Slovakkia – investeering 6: Ennetusmeetmete tugevdamine, intsidentide avastamise ja lahendamise kiiruse suurendamine	Eesmärk	Avaliku halduse keskkonnas kasutatavate rakenduste turvaauditid
16	19 – REPowerEU – reform 1 – allmeede 1: Seadusandlikud ja menetluslikud muudatused, mis kiirendavad keskkonnalubade väljastamist	Eesmärk	Seadusandlike ja menetluslike muudatuste jõustumine
17	19 – REPowerEU – reform 1 – allmeede 5: Slovakkia biomassi säästva kasutamise ja tarnimise trajektooride hindamise ettevalmistamine ajavahemikul 2025–2035	Eesmärk	Slovakkia biomassi säästva kasutamise ja sellega varustamise trajektooride hindamine
18	19 – REPowerEU – reform 2 – allmeede 2 – vesiniku tegevuskava	Eesmärk	Meetmed vesiniku kasutuselevõtu edendamiseks
19	19 – REPowerEU – reform 4: Keskvalitsuse hoonete haldamine	Eesmärk	Keskvalitsuse hoonete haldamise strateegia
20	19 – REPowerEU – investeering 2: Üldkasutatavate hoonete energiatõhususe parandamine	Siht	Rakendatud energiatõhususe meetmetega hoonete üldpõrandapind
		Osamakse summa	693 517 408 EUROT

8.Kaheksas sissemakse (tagastatav toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi
1	5 – Kliimamuutustega kohanemine – Investeering 1: Piirkondade kohandamine kliimamuutustega, keskendudes looduskaitsele ja bioloogilise mitmekesisuse arendamisele	Siht	Kinnisvarakompensatsioon eramaaomanikega (hades arveldatud maa pindalal)
2	6 – kaasava hariduse kättesaadavus, arendamine ja kvaliteet – reform 2: Laste ja õpilaste hariduslike erivajaduste mõiste määratlemine ning abikõlblike toetusmeetmete mudeli väljatöötamine hariduses ja hariduses, sealhulgas nende rahastamissüsteem	Siht	Koolitatud õpetajate ja spetsialistide arv
3	6 – kaasava hariduse kättesaadavus, arendamine ja kvaliteet – reform 5: Kooli segregatsiooni kaotamise toetamine	Eesmärk	Koolides toimuva segregatsiooni õigusliku määratluse jõustumine
4	6 – kaasava hariduse kättesaadavus, arendamine ja kvaliteet – reform 5: Kooli segregatsiooni kaotamise toetamine	Siht	Nende koolide osakaal, kes kohaldavad segregatsiooni kaotamise standardeid, lähtudes vastuvõetud metoodikast
5	7 – Haridus 21. sajandiks – reform 1: Hariduse sisu ja vormi reform – Kurriline ja õpikute reform	Siht	Algkoolid, mis rakendavad uut õppekava (protsentides)
6	7 – Haridus 21. sajandiks – reform 1: Hariduse sisu ja vormi reform – Kurriline ja õpikute reform	Siht	Võetakse kasutusele veebipõhine küpsusaste (lõppeksam keskkooli lõpetajatele)
7	7 – Haridus 21. sajandil – Investeeringud 1: Digitaristu koolides	Siht	Algtaseme digiseadmetega koolide osakaalu suurenemine
8	10 – talentide leidmine ja säilitamine – investeering 4: Rahvusvahelistumise edendamine akadeemilises keskkonnas	Siht	Ülikoolide ja teadusasutuste rahvusvahelistumise edendamiseks või arendamiseks toetatud projektide arv
9	11 – Tänapäevane ja kättesaadav tervishoid – 1. haiglate võrgustiku optimeerimine (ÜRO)	Siht	Uue haiglavõrgustiku alla kuuluvate (üld- ja erihaiglate hulka kuuluvate) ümberprofeeritud haiglate osakaal
10	11 – Tänapäevane ja kättesaadav tervishoid – investeering 3 „Digiüleminek tervishoius“	Siht	Keskse ERP süsteemiga ühendatud haiglate arv
11	12 – Inim-, tänapäevane ja kättesaadav vaimne tervishoid – investeering 2: Kinnipidamisasutuste loomine	Siht	Kinnipidamisasutuste patsientide suutlikkus
12	12 – Inim-, tänapäevane ja kättesaadav vaimne tervishoid – investeering 3: Psühhosotsiaalsete keskuste ehitamine; Investeering 4: Psühhiaatrilise paikse võrgu väljaehitamine; Investeering 5: Autismispektri häirete erikeskuste loomine	Siht	Loodud kogukonnapõhiste vaimse tervise keskuste arv
13	12 – Inim-, tänapäevane ja kättesaadav vaimne tervishoid – investeering 7: Institutsionaalse psühhiaatrilise ravi humaanseks muutmine	Siht	Patsientide suutlikkus institutsionaalse psühhiaatrilise ravi kohandatud ruumides.
14	13 – Juurdepääs ja kvaliteetne pikaajaline sotsiaal-tervishoid – reform 1: Kättesaadav ja kvaliteetne pikaajaline hooldus – pikaajalise sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi integratsiooni ja rahastamise reform	Eesmärk	Sotsiaalteenuste uus rahastamissüsteem – isikliku eelarve kehtestamine
15	13 – Juurdepääs ja kvaliteetne pikaajaline sotsiaal-tervishoid – reform 3: Palliatiivse ravi suutlikkuse suurendamine ja taastamine	Siht	Raviasutuste palliatiivse ravi suutlikkuse suurendamine ja uuendamine (näide: loodud ja taastatud voodikohtade arv)
16	15 – Kohtusüsteemi reform – investeering 1: kohtute ümberkorraldamine – hoonete renoveerimine	Siht	Kohtuhoonete rekonstrueeritud pindala (m²)
17	15 – Kohtusüsteemi reform – investeering 1: Kohtute ümberkorraldamine – uute hoonete ehitamine/hanked	Siht	Ehitatud või ostetud kohtuhoonete pindala (m²)
18	15 – Kohtusüsteemi reform – investeering 2: Kohtute kaardi reformi toetavad vahendid – Äriregister ja kohtute juhtimise kesksüsteem	Eesmärk	ISi arendamine ja üleandmine – kohtute haldamise tsentraliseeritud süsteem
19	17 – Digitaalne Slovakkia – investeering 3: Osalemine mitut riiki hõlmavates digitaalmajandusega seotud Euroopa projektides	Eesmärk	Riikliku superandmetöötluskeskuse superarvuti arendamine ja ehitamine
20	19 – REPowerEU – reform 1 – allmeede 4: Parima võimaliku tehnoloogia keskus	Siht	Parima võimaliku tehnika keskuse töölehakkamine ja PVT-viitedokumentide esitamine
21	19 – REPowerEU – reform 1 – allmeede 6: Biometaani, orgaaniliste väetiste ja ringbiomajanduse arendamine ja edendamine	Eesmärk	Biometaani, orgaaniliste väetiste ja ringbiomajanduse arendamine ja edendamine
22	19 – REPowerEU – reform 2 – allmeede 1: Metoodika väljatöötamine ja kahe tuuleenergeetika arendamiseks sobiva katsepiirkonna loomine	Siht	Tuuleenergia arendamiseks sobivate katsealade loomine. Sihtalade loomise lõpliku metoodika vastuvõtmine ja kohaldamine.
23	19 – REPowerEU – Investeering 1.2. Põhivõrgu ja piirkondlike jaotusvõrkude moderniseerimine ja digiteerimine – ülekandeliinide ajakohastamine	Siht	Remonditööd Slovaki Vabariigi ülekandesüsteemis
24	19 – REPowerEU – Investeering 4. Energiaostuvõimetuse ohus olevate leibkondade renoveerimise toetamine – kerge renoveerimise kava	Siht	Kütteostuvõimetuse ohus olevate inimeste renoveeritud majade arv
25	19 – REPowerEU – Investeering 7. koolide varustus ja õpetajate koolitamine	Siht	Koolide varustamine keskkonnahoidlike koolitustega
26	19 – REPowerEU – Investeering 7. koolide varustus ja õpetajate koolitamine	Siht	Õpetajate koolitamine
		Osamakse summa	550 000 000 EUROT

9.Üheksas sissemakse (tagastatav toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi
1	1 – Taastuvad energiaallikad ja energiataristu – investeering 1: Uute taastuvate energiaallikate ehitamine	Siht	Uus taastuvenergiaallikate võimsus
2	1 – Taastuvad energiaallikad ja energiataristu – investeering 2: Olemasolevate taastuvelektriallikate ajakohastamine (ajakohastamine)	Siht	Taastatud taastuvenergiaallikate võimsus
3	1 – Taastuvad energiaallikad ja energiataristu – investeering 3: Elektrisüsteemide paindlikkuse suurendamine taastuvate energiaallikate suuremaks integreerimiseks	Siht	Käitiste võimsuse kumulatiivne suurenemine, mis suurendab energiasüsteemide paindlikkust
4	2 – Hoonete renoveerimine – investeering 1: Peremajade energiatõhususe parandamine	Siht	Renoveeritud peremajade arv, mille primaarenergia sääst on vähemalt 30 %
5	2 – Hoonete renoveerimine – investeering 2: Avalike ajalooliste ja nimekirja kantud hoonete renoveerimine	Siht	Renoveeritud ajalooliste ja noteeritud üldkasutatavate hoonete üldpindala (m²), mis saavutab vähemalt 30 % primaarenergia säästust
6	3 – Säästev transport – 2. reform: Avaliku reisijateveo reform	Siht	Nende maakondade arv, kus on olemas tariifide integreerimine, mis võimaldab reisida mitme ühistranspordiliigiga või vedajaga pileti kohta
7	3 – Säästev transport – investeering 1: Vähese CO2-heitega transporditaristu arendamine	Siht	Uue jalgrattataristu pikkus (km)
8	3 – Säästev transport – investeering 1: Vähese CO2-heitega transporditaristu arendamine	Siht	Rekonstrueeritud või uuendatud puhta reisijateveo raudteetaristu pikkus (kaalutud kilomeetrites)
9	3 – Säästev transport – investeering 1: Vähese CO2-heitega transporditaristu arendamine	Siht	Lähetatud raudteeliinide lõikude pikkus (km)
10	3 – Säästev transport – investeering 3: Ühendvedude arendamine	Siht	Kahekümnes jala võrdväärses üksuses hangitud ühendveoüksuste arv
11	3 – Säästev transport – investeering 4: Alternatiivkütuseid kasutavate sõidukite infrastruktuuri arendamise toetamine	Siht	Kasutusel olevate laadimispunktide või vesinikutanklate arv.
12	4 – tööstuse CO2-heite vähendamine – investeering 1: Tööstuse CO2-heite vähendamise kava toimimine	Eesmärk	Taaste- ja vastupidavusrahastust kaasrahastatud tööstuse CO2-heite vähendamise projektide rakendamise lõpuleviimine
13	5 – Kliimamuutustega kohanemine – Investeering 1: Piirkondade kohandamine kliimamuutustega, keskendudes looduskaitsele ja bioloogilise mitmekesisuse arendamisele	Siht	Vooluveekogude taastamine (Km rehabiliteeritud vooluveekogude kohta)
14	6 – kaasava hariduse kättesaadavus, arendamine ja kvaliteet – reform 1: Tingimuste tagamine kohustusliku koolieelse hariduse andmiseks lastele alates 5. eluaastast ja seadusjärgse õiguse andmine kohtadele lasteaias või muudes koolieelse hariduse pakkujates alates 3. eluaastast	Siht	Uute võimsuste arv
15	7 – Haridus 21 sajandile – investeering 2: Koolitaristu väljaehitamine	Siht	Topeltvahetusega koolide kaotamine
16	8 – Slovakkia kõrgharidusasutuste töötulemuste parandamine – reform 5: Tipptasemel haridus- ja teadussuutlikkuse koondamine	Eesmärk	Teadusüksuste ühendamise protsessi lõpuleviimine
17	8 – Slovakkia kõrgharidusasutuste tulemuste parandamine- Investeering1: ülikoolide strateegilise arengu toetamine	Siht	Rekonstrueeritud ülikooliala ja linnaosa, kus primaarenergia sääst on üle 30 % (m²)
18	9 – tõhusam juhtimine ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamise tugevdamine – investeering 1: Rahvusvahelise koostöö ja programmi „Euroopa horisont“ ja EIT projektides osalemise edendamine	Siht	Rahaline toetus programmi „Euroopa horisont“ programmide taotlustele ja projektidele taastefondist rahastatavate projektikonkursside raames.
19	9 – tõhusam juhtimine ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamise tugevdamine – investeering 2: Ettevõtete, akadeemiliste ringkondade ja maaelu arengu organisatsioonide vahelise koostöö toetamine	Siht	Toetatud koostööprojektide ja vautšerite arv
20	9 – tõhusam juhtimine ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamise tugevdamine – investeering 3: Tipptasemel teadus	Siht	Toetust saanud tippteadlaste arv
21	9 – tõhusam juhtimine ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamise tugevdamine – investeering 4: Teadusuuringud ja innovatsioon majanduse CO2-heite vähendamiseks	Siht	Rohepöördega seotud probleeme käsitlevate projektide arv, mis on lõpule viidud
22	9 – tõhusam juhtimine ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamise tugevdamine – investeering 5: Teadusuuringud ja innovatsioon majanduse digiteerimiseks	Siht	Lõpuleviidud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektide arv, mis käsitlevad digiüleminekuga seotud probleeme
23	9 – tõhusam juhtimine ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamise tugevdamine – investeering 6: Innovatsiooni toetavad rahastamisvahendid	Siht	Rahastamisvahenditest toetust saanud ettevõtete arv
24	10 – talentide leidmine ja säilitamine – investeering 2: Suhete tugevdamine diasporaaga, kodanikualgatuste toetamine	Siht	Toetatud ürituste arv, mis tugevdavad suhteid diasporaaga
25	11 – Tänapäevane ja kättesaadav tervishoid – Investeering 1 Uute esmatasandi tervishoiuteenuste avamise toetamine	Siht	Katseprogrammiga toetatud esmatasandi ambulatoorsete ravikliinikute arv
26	11 – Tänapäevane ja juurdepääsetav tervishoid – Investeering 2 Uus haiglate võrgustik – ehitamine, rekonstrueerimine ja seadmed	Siht	Ajakohastatud haiglates kättesaadavaks tehtud voodikohad
27	13 – Juurdepääs ja kvaliteetne pikaajaline sotsiaal-tervishoid – reform 1: Kogukonnapõhise sotsiaalhoolekande suutlikkuse suurendamine	Siht	Kogukonnapõhiste hoolekandeasutuste ja tervishoiu-sotsiaalsete väikese suutlikkusega asutuste suutlikkuse suurendamine (näide: loodud kohtade miinimumarv)
28	13 – Juurdepääs ja kvaliteetne pikaajaline sotsiaal-tervishoid – reform 1: Kogukonnapõhise sotsiaalhoolekande suutlikkuse suurendamine	Siht	Ambulatoorse ravi suutlikkuse suurendamine (näidik: loodud kohtade miinimumarv)
29	13 – Juurdepääs ja kvaliteetne pikaajaline sotsiaal-tervishoid – reform 2: Järelhooldus- ja õendussuutlikkuse suurendamine ja taastamine	Siht	Hooldusjärgsete voodikohtade loomine olemasolevate akuutsete ja krooniliste voodikohtade rekonstrueerimise teel (näide: taastatud järelhooldusvoodite minimaalne arv)
30	15 – Kohtureform – investeering 2: Digiteerimine ja analüüsivõime	Siht	Kohtutöötajate IT-seadmete ajakohastamine
31	15 – Kohtureform – investeering 2: Digiteerimine ja analüüsivõime	Eesmärk	Analüütilise tugiplatvormi loomine juurdepääsuks kohtupraktikale kohtutes
32	16 – Korruptsiooni- ja rahapesuvastane võitlus – investeering 2: Politseijõudude varustamine ja digiteerimine – liiklusnõuete rikkumiste tuvastamise automatiseeritud süsteem	Eesmärk	Liiklusnõuete rikkumiste tuvastamise süsteemi automatiseerimine täielikult toimivaks
33	16 – Korruptsiooni- ja rahapesuvastane võitlus – investeering 3: Tule- ja päästesüsteemi ajakohastamine – integreeritud turvakeskuste võrgustiku loomine	Siht	Integreeritud turvakeskuste ehitamine ja kasutuselevõtmine
34	16 – Korruptsiooni- ja rahapesuvastane võitlus – investeering 3: Tuletõrje- ja päästesüsteemi moderniseerimine – tuletõrjepunktide hoonete uuendamine	Siht	Tuletõrjejaamade moderniseerimine
35	17 – Digitaalne Slovakkia – investeering 1: Paremad teenused kodanikele ja ettevõtjatele	Siht	Loodud ja kasutusele võetud e-valitsuse lahenduste arv
36	17 – Digitaalne Slovakkia – investeering 2: Avalike teenuste osutamise digiüleminek	Siht	Avaliku halduse sektsioonide digipööre
37	17 – Digitaalne Slovakkia – investeering 4: Toetus projektidele, mille eesmärk on tipptasemel digitehnoloogia arendamine ja rakendamine	Siht	Tipptasemel digitehnoloogia arendamise ja rakendamise projektide arv
38	17 – Digitaalne Slovakkia – investeering 5: Kiirtoetused – häkatonid	Siht	Korraldatud kiirete toetusürituste arv – häkatonid
39	17 – Digitaalne Slovakkia – 5. reform: Küberturvalisuse alase koolituse ja oskuste parandamine	Siht	Küberturvalisuse valdkonnas koolitatud avaliku halduse IT-töötajate arv
40	17 – Digitaalne Slovakkia – investeering 7: Eakate digioskuste parandamine ja vanemlaudade levitamine	Siht	Põhiliste digioskuste omandamiseks koolitatud eakate ja ebasoodsas olukorras olevate isikute arv
41	18 – Suhtlik, jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline riigi rahandus – reform 3: Avaliku sektori investeeringute haldamise reform	Eesmärk	Investeeringute ettevalmistamise ja prioriseerimise menetluste metoodika kohaldamine
42	19 – REPowerEU – reform 1 – allmeede 1: Seadusandlikud ja menetluslikud muudatused, mis kiirendavad keskkonnalubade väljastamist	Siht	Tehniline abi keskkonnalubade andmise menetluste kiirendamiseks ja kvaliteedi parandamiseks
43	19 – REPowerEU – reform 1 – allmeede 2: Geotermilise energia kasutamise parandamine	Siht	Geotermiliste seinte passimine
44	19 – REPowerEU – Investeering 1.1. Põhivõrgu ja piirkondlike jaotusvõrkude moderniseerimine ja digiteerimine – alajaama ajakohastamine	Eesmärk	Alajaama ajakohastamine
45	19 – REPowerEU – Investeering 1.3. Ülekandesüsteemi ja piirkondlike jaotusvõrkude moderniseerimine ja digiteerimine – jaotusvõrkude moderniseerimine	Siht	Slovaki Vabariigi jaotusvõrkude moderniseerimiseks tehtavate investeeringute lõpuleviimine
46	19 – REPowerEU – reform 3: Hoonete energiatõhusust käsitleva andmebaasi ja andmevahetussüsteemi loomine	Siht	Avalike hoonete energiasertifikaatide ja renoveerimispasside andmete kogumine
47	19 – REPowerEU – reform 4: Keskvalitsuse hoonete haldamine	Eesmärk	Keskvalitsuse haldushoonete keskse koordineeriva asutuse loomine
48	19 – REPowerEU – Investeering 3. Avalike ajaloo- ja nimekirja kantud hoonete renoveerimine – SCALE UP meede SK-C[C2]-I[I2]	Siht	Avalike ajalooliste ja nimekirja kantud hoonete renoveerimine
49	19 – REPowerEU – Investeering 4. Energiaostuvõimetuse ohus olevate kodumajapidamiste renoveerimise toetamine – põhjaliku renoveerimiskava täiendamine	Siht	Kütteostuvõimetuse ohus olevate inimestega sõlmitud lepingute arv kodumajapidamiste renoveerimiseks
50	19 – REPowerEU – investeering 5: Vähese CO2-heitega transporditaristu arendamine – SCALE UP meede SK-C[C3]-I[I1.a]	Siht	Keskkonnahoidlikuks reisijateveoks ettenähtud rekonstrueeritud või uuendatud raudteetaristu pikkus (kaalutud kilomeetrites)
51	19 – REPowerEU – investeering 6: Keskkonnahoidliku reisijateveo edendamine – SCALE UP meede SK-C[C3]-I[I2]	Siht	Hangitud puhta reisijateveoveeremi arv (kaalutud)
52	19 – REPowerEU – Investeering 7. koolide varustus ja õpetajate koolitamine	Siht	Kolmanda aasta õpilased 2025./26. õppeaasta lõpus ja lõpetajad taastuvate energiaallikate või elektromobiilsuse valdkonnas
53	19 – REPowerEU – Investeering 8. Osa – Teatis REPowerEU peatüki rakendamise kohta – SCALE UP meede SK-C[C16]-I[I4]	Siht	Teavituskampaaniate arv
		Osamakse summa	550 000 000 EUROT

Choose the experimental features you want to try