This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52023PC0262
Proposal for a COUNCIL DIRECTIVE amending Directive 2006/112/EC as regards VAT rules relating to taxable persons who facilitate distance sales of imported goods and the application of the special scheme for distance sales of goods imported from third territories or third countries and special arrangements for declaration and payment of import VAT
Ettepanek: NÕUKOGU DIREKTIIV, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ käibemaksueeskirju, mis on seotud maksukohustuslastega, kes võimaldavad imporditud kaupade kaugmüüki, erikorra kohaldamisega kolmandatelt territooriumidelt või kolmandatest riikidest imporditud kaupade kaugmüügi suhtes ning impordikäibemaksu deklareerimise ja tasumise erikorraga
Ettepanek: NÕUKOGU DIREKTIIV, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ käibemaksueeskirju, mis on seotud maksukohustuslastega, kes võimaldavad imporditud kaupade kaugmüüki, erikorra kohaldamisega kolmandatelt territooriumidelt või kolmandatest riikidest imporditud kaupade kaugmüügi suhtes ning impordikäibemaksu deklareerimise ja tasumise erikorraga
COM/2023/262 final
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,17.5.2023
COM(2023) 262 final
2023/0158(CNS)
Tollireform
Ettepanek:
NÕUKOGU DIREKTIIV,
millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ käibemaksueeskirju, mis on seotud maksukohustuslastega, kes võimaldavad imporditud kaupade kaugmüüki, erikorra kohaldamisega kolmandatelt territooriumidelt või kolmandatest riikidest imporditud kaupade kaugmüügi suhtes ning impordikäibemaksu deklareerimise ja tasumise erikorraga
SELETUSKIRI
1.ETTEPANEKU TAUST
•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Käesolev algatus koos ettepanekuga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik, luuakse Euroopa Liidu tolliandmekeskus ja Euroopa Liidu Tolliamet ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 952/2013 (edaspidi „liidu tolliseadustiku läbivaatamine“), ning ettepanekuga võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu 16. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1186/2009, millega kehtestatakse ühenduse tollimaksuvabastuse süsteem, ja nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrust (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta, on osa tolliliidu ulatuslikust ja põhjalikust reformist.
Käibemaks on kõigi ELi liikmesriikide peamine valitsemissektori tuluallikas 1 . 2020. aastal ulatus selle panus maksutulude kogusummasse liikmesriikides 20–50 %ni ja käibemaks moodustas ligikaudu 26 % EL 27 valitsemissektori aastasest maksutulust. See on ka ELi eelarve peamine rahastamisallikas, kuna 0,3 % riiklikul tasandil kogutud käibemaksust kantakse ELi eelarvesse omavahenditena, mis moodustab 12 % ELi kogueelarvest.
Saamatajäänud maksutulu, mida nimetatakse käibemaksulõheks, tähistab probleeme, mis on põhjustatud käibemaksu mitteoptimaalsest kogumisest ja kontrollist. Hinnanguliselt on see 2020. aastal kokku 93 miljardit eurot, millest märkimisväärne osa tuleneb varifirmadega seotud ühendusesisesest pettusest. Käibemaksulõhe hõlmab ka riigisiseste käibemaksupettuste ja maksudest kõrvalehoidmise, käibemaksustamise vältimise, pankrottide ja maksejõuetuse tõttu saamata jäänud maksutulu, samuti valearvestusi ja haldusvigu. Käibemaksusüsteem ei ole mitte ainult pettustealdis, vaid on muutunud ka ettevõtjate jaoks üha keerukamaks ja koormavamaks.
Vastuseks e-kaubanduse plahvatuslikule kasvule ja killustatud õigusraamistikule e-kaubanduse tarnetelt käibemaksu kogumiseks kehtestati 1. juulil 2021 e-kaubanduse käibemaksupaketiga mitu käibemaksu ja tolliga seotud reformi, et ajakohastada ja lihtsustada e-kaubanduse tehingutelt maksude kogumist. E-kaubanduse paketi rakendamine on osutunud väga edukaks, nagu näitavad esimese kuue kohaldamiskuu kohta läbi viidud hindamise tulemused. Liikmesriigid kinnitasid seda majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 2022. aasta märtsi järeldustes 2 .
Impordi poolel oli e-kaubanduse käibemaksupaketi üks põhieesmärke luua võrdsed võimalused ELis tegutsevatele tarnijatele, kõrvaldades moonutavad eeskirjad, mis tekitasid e-kaubanduse turul konkurentsiprobleeme. Kaotati käibemaksuvabastus väikese väärtusega saadetiste puhul, mille väärtus ei ületa 22 eurot. Selle tulemusena tuleb käibemaksu tasuda kõigilt kolmandatest riikidest või kolmandatelt territooriumidelt Euroopasse imporditud kaupadelt, olenemata nende väärtusest.
22 euro künnise kaotamisega kehtestati e-kaubanduse paketiga mitu lihtsustust, et kergendada nõuete täitmisega seotud koormust kauplejate jaoks, kes müüvad imporditud kaupu ELi kaugmüügi teel. Nende lihtsustuste kohaldamisala piirdus siiski impordiga, mille tegelik väärtus ei ületa 150 eurot.
Üks selline lihtsustus on impordi ühe akna süsteem (IOSS), mis on siiski kättesaadav ainult selliste imporditud kaupade kaugmüügiks, mille tegelik väärtus ei ületa 150 eurot (kuna e-kaubanduse käibemaksupaketiga ei kaotatud 150 euro suurust tollimaksuvabastuse künnist). Kauplejad, kes otsustavad IOSSi kasutamise kasuks, ei pea end käibemaksukohustuslasena registreerima igas liikmesriigis, kus nad tarbijatele imporditud kaupu tarnivad. Kui kasutatakse IOSSi, kogutakse nendelt tarnetelt tasumisele kuuluv käibemaks tarne tegemise ajal ette, mis tähendab, et käibemaksu ei tule importimisel sisse nõuda. Kõnealune kord on siiski erinev kaupade puhul, mille väärtus on üle 150 euro, kuna selline imporditud kaupade kaugmüük maksustatakse importimise ajal impordikäibemaksuga (käibemaksu ei koguta ette).
Tolliraamistiku reformimise ettepanekuga 3 luuakse selge põhjendus jätta välja 150 euro künnis, mis praegu piirab IOSS-erikorra kohaldamist imporditud kaupade kaugmüügi puhul, mis ei ületa 150 eurot. Selles ettepanekus võetakse kasutusele mõiste „eeldatav importija“, kes on isik, kes osaleb kolmandatelt territooriumidelt või kolmandatest riikidest imporditava kauba kaugmüügis ning kellel on õigus kasutada IOSS-erikorda. Sellistel isikutel tekib tollivõlg, kui makse kaugmüügi eest aktsepteeritakse, ja nad saavad asjakohase tolliväärtuse määramisel kohaldada „kaugmüügi lihtsustatud tariifset sooduskohtlemist“.
Lihtsustatud tariifse sooduskohtlemise kohaselt võib eeldatav importija kohaldada tolliväärtuse suhtes ühte astmelistest tariifidest. Seega on eeldataval importijal kogu vajalik teave, sealhulgas impordist tulenevad tollimaksud, et õigesti arvutada maksustatav väärtus, millelt tuleb maksta käibemaks. Seetõttu on asjakohane muuta nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ, jättes välja IOSSi puhul kohaldatava 150 euro künnise.
150 eurose IOSSi künnise kaotamine on iseenesest õigustatud, sest see aitab kaasa ühtse käibemaksukohustuslasena registreerimise eesmärgi saavutamisele liidus, võimaldades IOSSis registreeritud kauplejatel deklareerida ja maksta käibemaksu, mis kuulub tasumisele kõigi IOSS-erikorra alla kuuluvate kaupade tarnete pealt, olenemata nende väärtusest. Kuigi IOSSi künnise kaotamine ei sõltu tollireformide rakendamisest, toetab see siiski tolliraamistiku reformi, kuna maksimeerib kasu, mida tollile suunatud lihtsustused loovad käibemaksu arvutamiseks imporditud kaupade kaugmüügi puhul. Eeldatava importijana on IOSSis registreeritud kauplejal kogu vajalik teave, et arvutada õige käibemaksusumma, mis tuleb tasuda imporditud kaupade kogu nõuetele vastava kaugmüügi eest. Seega aitab see meede vältida ka imporditud kaupade kaugmüügiga seotud väärtuse tegelikust väiksemana näitamist, kuna õige käibemaksusumma nõutakse sisse tarnimise ajal, st e-kaubanduse tehingu eest makse aktsepteerimise ajal.
Lisaks on käesoleva ettepaneku eesmärk veelgi vähendada imporditud kaupade kaugmüügiga tegelevate kauplejate nõuete täitmisega seotud koormust, laiendades lihtsustust, mida nimetatakse erikorraks.
Kui teatavad tingimused on täidetud, võimaldab erikord postiettevõtjatel, kullerfirmadel, tollimaakleritel ja teistel ettevõtjatel, kes täidavad kliendi nimel impordideklaratsioone, deklareerida ja tasuda kõnealuselt impordilt sissenõutava käibemaksu kord kuus. Erikord on vabatahtlik lihtsustus ja seda kohaldatakse teatavatel tingimustel selliste kaupade impordi suhtes, mille tegelik väärtus ei ületa 150 eurot, välja arvatud aktsiisikaubad. Käesoleva ettepaneku kohaselt kaotatakse ka 150 euro künnis, mida praegu kohaldatakse erikorra suhtes. See algatus vähendab veelgi nõuete täitmisega seotud koormust ja kulusid, mis on seotud üle 150 euro väärtusega kaupade impordiga.
Lisaks IOSSi lihtsustamisele ja erikorrale nähti e-kaubanduse paketiga ette ka kauplemiskohtade ja platvormide eeldatav vastutus, kui need võimaldavad selliste ELi imporditud kaupade kaugmüüki, mille tegelik väärtus ei ületa 150 eurot. Eeldatava tarnija kord on oluline reform, mille eesmärk on vähendada käibemaksu tasumata jätmise ohtu. Kui seda korda kohaldatakse, ei pea kauplemiskohas tegutsevad üksikud müüjad end käibemaksukohustuslasena registreerima seoses tarnetega, mis on hõlmatud eeldatava tarnija reegliga. Meede kõrvaldab nõuete täitmisega seotud koormuse müüjatelt, kes tegutsevad kauplemiskohtade kaudu. Samuti toetab see nõuete täitmist, kuna ühtlustab tuhandete müüjate käibemaksukohustusi, käsitades kauplemiskohta isikuna, kes on kohustatud deklareerima ja tasuma käibemaksu nendelt tarnetelt. Selle algatusega tehti ettepanek kaotada 150 euro künnis, et laiendada eeldatava tarnija korra kohaldamisala nii, et see hõlmaks kogu imporditud kaupade kaugmüüki ELi, olenemata nende väärtusest. Seega on käesoleva ettepaneku eesmärk vähendada ka selliste maksukohustuslaste nõuete täitmisega seotud koormust, kes müüvad imporditud kaupu ELi kauplemiskohtade kaudu, mis on kooskõlas ettepaneku „Käibemaks digiajastul“ (ViDA) põhieesmärkidega.
Tuginedes e-kaubanduse käibemaksureformidele, võttis komisjon 2022. aasta detsembris vastu ettepaneku „Käibemaks digiajastul“ (ViDA), nagu oli 2020. aastal välja öeldud õiglase ja lihtsa maksustamise tegevuskavas, millega toetatakse majanduse taastamise strateegiat 4 .
Käesoleva ettepaneku eesmärk on veelgi kohandada ELi käibemaksuraamistikku, laiendades IOSSi, erikorra ja eeldatava tarnija korraga hõlmatud tarneid. Ettepaneku kohaselt võiks IOSSi kasutada kogu ELi imporditud kaupade kaugmüügilt tasumisele kuuluva käibemaksu deklareerimiseks ja maksmiseks, sõltumata kaupade väärtusest, kuid mitte aktsiisiga maksustatavate toodete puhul, mis jäävad korra kohaldamisalast jätkuvalt välja. Samuti laiendatakse nii erikorda kui ka eeldatava tarnija korda, kaotades 150 euro künnise, mis praegu piirab nende kohaldamist ja tõhusust. Algatusega tugevdatakse veelgi ühtse käibemaksukohustuslasena registreerimise kontseptsiooni ELis. Seetõttu on käesolev ettepanek kooskõlas ViDA ettepanekuga ja selle eesmärgiga vähendada maksukohustuslaste nõuete täitmisega seotud koormust, kuna sellega kaotatakse mitmekordse registreerimise kohustus, mis üle 150 euro väärtusega imporditud kaupade kaugmüügiga tegelevatel isikutel võib vastasel korral tekkida.
•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
See algatus on kooskõlas ViDA ettepanekuga, 5 mille komisjon võttis vastu 8. detsembril 2022 ja mida praegu arutatakse nõukogus. ViDA ettepanekuga soovitakse ajakohastada ELi käibemaksusüsteemi ning kujundada see digiajastu jaoks ümber. Tegemist on ulatusliku ja mitmetahulise reformipaketiga, millel on kolm peamist eesmärki, millest üks on ühtse käibemaksukohustuslasena registreerimise kontseptsiooni tõhustamine ELis.
ViDA ettepaneku üks peamisi eesmärke on piirata vajadust mitmekordse käibemaksukohustuslasena registreerimise järele ELis. ViDA ettepanekuga püütakse seda saavutada, laiendades kaupade kaugmüügilt tasumisele kuuluva käibemaksu deklareerimiseks ja maksmiseks kasutatavate lihtsustamisvahendite ulatust 6 . ViDa reformid edendavad ELis ühtse käibemaksukohustuslasena registreerimise kontseptsiooni, laiendades selliste tarnete valikut, mis on hõlmatud liidu ühe akna süsteemiga, mis on osa ühe akna süsteemi lihtsustustest. Käesoleva ettepanekuga soovitakse veelgi vähendada juhtumeid, mil imporditud kaupade kaugmüüki teostav maksukohustuslane peab end käibemaksukohustuslasena registreerima rohkem kui ühes liikmesriigis, laiendades eeldatava tarnija reeglit ning laiendades IOSSi ja erikorda üle 150 euro väärtusega imporditud kaupadele. Seetõttu aitavad nii käesolev algatus kui ka ViDA ettepanek toetada ühtse käibemaksukohustuslasena registreerimise eesmärki ELis.
ViDA ettepanekuga kehtestati ka kohustus kasutada IOSSi platvormide puhul. ViDA ettepaneku kohaselt on IOSS kohustuslik kauplemiskohtadele, kes tegutsevad teatava imporditud kauba kaugmüügi korral eeldatava tarnijana. Käesoleva ettepaneku kohaselt on kauplemiskohad, mis võimaldavad üle 150 euro väärtusega imporditud kaupade kaugmüüki, nüüdsest nende tarnete puhul eeldatavad tarnijad ning on seetõttu kohustatud deklareerima ja maksma nende tarnete eest tasumisele kuuluva käibemaksu IOSSi kaudu. Selle reformiga kaitstakse veelgi ELi käibemaksusüsteemi ja tugevdatakse võitlust käibemaksupettuse vastu, kuna nõuete täitmisega seotud jõupingutused keskenduvad nüüd veelgi väiksemale hulgale kauplemiskohtadele (maksukohustuslased), kes on käibemaksukohustustega hästi kursis ja kes on tolli seisukohast ka eeldatavad importijad kõigi imporditud kaupade tarnete puhul, mida nad oma platvormi kaudu vahendavad. Lisaks vähendab see meede väärtuse tegelikust väiksemana näitamise ohtu seoses imporditud kaupade kaugmüügiga. Eeldatava importijana on kauplemiskoha käsutuses kõik koostisosad, mis on vajalikud sellistelt tarnetelt makstava käibemaksusumma õigeks arvutamiseks. Väärtuse tegelikust väiksemana näitamine ei ole enam võimalik, kuna kauplemiskoht nõuab kaupade müügihinnalt käibemaksu ette. Käibemaksuga maksustatava väärtuse kindlaksmääramisel võtab IOSSis registreeritud kauplemiskoht, kes tegutseb nii eeldatava tarnija kui ka eeldatava importijana, arvesse kõiki tegureid, nagu impordist tulenevad maksud, tollimaksud ja lõivud ning muud kõrvalkulud, nagu transpordi- ja kindlustuskulud, mis on vajalikud käibemaksuga maksustatava väärtuse nõuetekohaseks arvutamiseks. Sellest tulenevalt nõutakse sisse õige käibemaksusumma ja tasutakse see asjaomasele maksuhaldurile. Kuna käibemaksu kogutakse IOSSiga hõlmatud kaupade müügi ajal ette, lihtsustub ka impordiprotsess, sest IOSSiga hõlmatud kaupade edasine import on impordikäibemaksust vabastatud.
Algatusega toetatakse ELi kestliku majanduskasvu strateegiat, 7 milles viidatakse paremale maksude kogumisele, maksupettuste, maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidmise vähendamisele ning ettevõtjate, üksikisikute ja maksuhaldurite jaoks nõuete täitmisega seotud kulude vähendamisele. Maksusüsteemide parandamine, et soodustada kestlikumat ja õiglasemat majandustegevust, on samuti osa ELi konkurentsivõimelise kestlikkuse tegevuskavast.
•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
Käesolev algatus on kooskõlas tollialase tegevuskavaga 8 . E-kaubanduse haldamine on üks neljast tollialase tegevuskava peamisest tegevusvaldkonnast. Ettepanek laiendada IOSS-erikorda, kaotades 150 euro künnise, tehakse tollireformi raames.
Euroopa tuleviku teemalise konverentsi lõpparuandes 9 kutsuvad kodanikud üles ühtlustama ja koordineerima ELi liikmesriikides maksupoliitikat, et hoida ära maksudest kõrvalehoidmist ja maksustamise vältimist, ning edendama koostööd ELi liikmesriikide vahel tagamaks, et kõik ELi ettevõtjad tasuksid oma õiglase osa maksudest. Käesolev ettepanek on nende eesmärkidega kooskõlas.
2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
•Õiguslik alus
Käesoleva direktiiviga muudetakse käibemaksudirektiivi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 113 alusel. Selles artiklis on sätestatud, et nõukogu võtab pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ning majandus- ja sotsiaalkomiteega seadusandliku erimenetluse kohaselt ühehäälselt vastu sätted liikmesriikide kaudseid makse käsitlevate õigusnormide ühtlustamiseks.
•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
See algatus on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. Kuna käibemaksudirektiivi on vaja muuta, ei suuda liikmesriigid ise selle algatuse eesmärke saavutada. Seetõttu peab komisjon, kes vastutab ühtse turu sujuva toimimise tagamise ja ELi üldiste huvide edendamise eest, tegema ettepanekud olukorra parandamiseks rakendatavate meetmete kohta.
Lisaks on käesoleva ettepaneku eesmärk parandada IOSSi toimimist, mis on kõigile liikmesriikidele ühine käibemaksu deklareerimise ja maksmise lihtsustamise vahend. Seetõttu võivad kooskõlastamata ja killustatud riiklikud meetmed moonutada kaubandust. Sihtkonsultatsiooni 10 käigus väljendasid ettevõtjad sellega seoses oma eelistust, et käibemaksueeskirju kohaldataks ELi tasandil ühetaoliselt, selle asemel et täita riiklikul tasandil erinevaid aruandlus- ja registreerimiskohustusi. Käibemaksu kogumise ja kontrolli osas näitab käibemaksulõhe suurus ja selle püsimine selgelt, et riiklikud vahendid ei ole käibemaksupettuste vastu võitlemiseks piisavad.
•Proportsionaalsus
Ettepanek on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ega ületa seda, mis on vajalik aluslepingute eesmärkide saavutamiseks, eelkõige ühtse turu sujuvaks toimimiseks.
Proportsionaalsus on tagatud sellega, et algatus edendab tõhusamat ja tugevamat ühtse käibemaksukohustuslasena registreerimise põhimõtet, mis ei mõjuta riiklikke käibemaksukohustuslasena registreerimise protsesse. Selle asemel keskendutakse algatuses IOSSi ja eeldatava tarnija korra laiendamisele, et veelgi piirata juhtumeid, mil kaupleja, kes tegeleb imporditud kaupade kaugmüügiga kauplemiskoha kaudu või iseseisvalt, peab end registreerima käibemaksukohustuslasena teistes liikmesriikides, kus ta ei ole asutatud ja kus ta imporditud kaupu tarnib.
Kogu ELi hõlmav käibemaksukohustuslasena registreerimise haldusraamistik on proportsionaalne, kuna see muudab ühtse turu toimimise kestlikumaks. Mitmekordse registreerimise vajaduse kaotamist ELis on selle olemuse tõttu võimalik saavutada üksnes käibemaksudirektiivi muutmise ettepaneku teel.
•Vahendi valik
Ettepaneku kohaselt tuleb muuta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi („käibemaksudirektiiv“).
3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll
E-kaubanduse käibemaksupaketti hakati rakendama 1. juulil 2021 ja sellega tehti hulk muudatusi käibemaksueeskirjades, millega reguleeritakse ettevõtjalt tarbijale suunatud piiriülese e-kaubanduse maksustamist ELis.
Komisjon tegi e-kaubanduse käibemaksupaketi esimese kuue kuu rakendamise järelhindamise. Esialgsed tulemused on väga julgustavad ja annavad tunnistust uute meetmete rakendamise edukusest. Impordi poolel näitavad esimesed tulemused, et esimese kuue kuu jooksul koguti ligikaudu 2 miljardi euro väärtuses käibemaksu konkreetselt seoses väikese väärtusega saadetiste impordiga, mille tegelik väärtus ei ületa 150 eurot, mis võrdub ligikaudu 4 miljardi euroga aastas. Esimese kuue kuu jooksul väikese väärtusega kaupade impordilt 2 miljardi euro väärtuses kogutud käibemaksust koguti ligikaudu 1,1 miljardit eurot IOSSi kaudu. Need arvud näitavad, kuidas IOSS on saanud peamiseks lihtsustamisvahendiks imporditud kaupade kaugmüügi käibemaksu deklareerimisel ja tasumisel.
Paketi rakendamine on aidanud võidelda ka käibemaksupettuste vastu. Tolliandmete analüüs näitab, et IOSSi kaheksa suurimat registreeritud kauplejat olid seotud ligikaudu 91 %-ga kõigist IOSSi kaudu ELi importimiseks deklareeritud tehingutest. See on väga julgustav statistika, kuna näitab, millist mõju on avaldanud kauplemiskohtadele ette nähtud „eeldatava tarnija“ sätted nõuetele vastavusele, kuivõrd selle väga piiratud arvu maksukohustuslaste järelkontroll ja auditeerimine on piisav, et tagada käibemaksu kogumine seda liiki tehingutelt.
Käesolev ettepanek tugineb e-kaubanduse käibemaksupaketi edule ja ViDA ettepaneku ambitsioonile, kuna selles nähakse ette eeldatava tarnija korra edasine laiendamine, et see hõlmaks kogu kolmandatelt territooriumidelt või kolmandatest riikidest imporditud kaupade kaugmüüki, olenemata nende väärtusest. Selle tulemusena keskendutakse nõuete täitmise alastes jõupingutustes veelgi väiksemale arvule suurtele turuosalistele, kelle arvele langeb suurem osa imporditud kaupade kaugmüügist ELi.
Algatusega toetatakse ka ühtse käibemaksukohustuslasena registreerimise põhimõtet ELis, kuna see piirab veelgi juhtumeid, mil maksukohustuslane peab end registreerima käibemaksukohustuslasena. IOSS-erikorra lihtsustuse laiendamine kogu imporditud kaupade kaugmüügile, olenemata nende väärtusest, koos erikorra laiendamisega üle 150 euro väärtusega saadetistes sisalduvate kaupade teatavale impordile vähendab veelgi maksukohustuslaste vajadust end rohkem kui ühes liikmesriigis käibemaksukohustuslasena registreerida. Eeldatava tarnija korra edasise laiendamise tõttu ei pea maksukohustuslased, kes müüvad imporditud kaupu ELi kauplemiskohtade kaudu, enam end käibemaksukohustuslasena registreerima selliste tarnete puhul, mille tegelik väärtus on üle 150 euro. Selle asemel deklareerib ja maksab kauplemiskoht, kes tegutseb eeldatava tarnijana, kõnealustelt tarnetelt tasumisele kuuluva käibemaksu laiendatud IOSS-erikorra kaudu, mis on nüüd ViDA ettepaneku kohaselt kauplemiskohtadele kohustuslik.
•Konsulteerimine sidusrühmadega
Komisjon algatas 22. jaanuaril 2022 avaliku konsultatsiooni, mis jäi avatuks kuni 5. maini 2022. Avalik konsultatsioon algatati koos tagasisidekorjega. Avalikul konsultatsioonil kasutati spetsiaalset küsimustikku, mis koosnes 71 küsimusest. Konsultatsiooniprotsessi osana paluti üldsusel ja kõigil peamistel sidusrühmadel, sealhulgas ettevõtjatel, esitada oma seisukohad ViDA algatuses käsitletud kolme põhivaldkonna kohta: i) digiaruandluse nõuded ja e-arved; ii) platvormimajanduse käibemaksuga maksustamine ning iii) käibemaksukohustuslasena registreerimise ühtse korra kasutamine. Kokku saadi 193 vastust 22 liikmesriigist ja 5 ELi mittekuuluvast riigist. Vastajatel lubati üles laadida ka kirjalikke arvamusavaldusi.
Mitmed avalikule konsultatsioonile vastanud väljendasid arvamust, et IOSSi kohaldamisala tuleks laiendada, kaotades 150 euro künnise, et aidata lihtsustada seda summat ületavate imporditud kaupade kaugmüügi käibemaksu deklareerimise ja maksmise protsessi. 150 euro künnise kaotamine vähendab omakorda vajadust registreerida end eri liikmesriikides, mis aitab ettevõtjatel, eelkõige väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel (VKEd), lihtsamini toime tulla oma käibemaksukohustustega ning laiendada ja kasvatada oma tegevust kogu ELis.
Rohkem kui 80 % avalikule konsultatsioonile vastanutest leidis, et käibemaksukohustuslasena registreerimise nõuete keeruline täitmine aitab kaasa pettuste ja nõuete täitmata jätmise kõrgele tasemele ning et maksumaksjad ei tegele teatavate turgude või tehingutega, kuna nad eelistavad mitmes liikmesriigis käibemaksukohustuslasena registreerimist vältida.
•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
Komisjon tugines uuringu „Käibemaks digiajastul“ puhul välise töövõtja tehtud analüüsile 11 .
Uuringu eesmärk oli esmalt hinnata praegust olukorda seoses digitaalse aruandluse nõuetega, platvormimajanduse käibemaksustamisega ning ühtse käibemaksukohustuslasena registreerimise ja IOSSiga. Teiseks, hinnata mitme võimaliku poliitikaalgatuse mõju nendes valdkondades. Selles uuringus uuriti konkreetselt võimalust kaotada IOSSi suhtes kohaldatav 150 euro künnis. Uuringus märgiti, et üle 150 euroste imporditud kaupade kaugmüük ja aktsiisiga maksustatavate kaupade kaugmüük on tehingud, mis on levinud eelkõige e-kaubanduses. Kolmandatest riikidest / kolmandatelt territooriumidelt toimuv üle 150 euro väärtusega kaupade kaugmüük ja kolmandatest riikidest / kolmandatelt territooriumidelt imporditavad aktsiisiga maksustatavad kaubad moodustavad ligikaudu 10–20 % ELi suunatud e-kaubanduse kaugmüügi koguväärtusest, nagu pakuti sihipärase konsultatsiooni käigus.
Lisaks kasutas komisjon analüüsi, mille viis läbi teine väline töövõtja seoses uuringuga „Uuring kolmandates riikides sõlmitud e-kaubanduse tehinguid reguleerivate ELi õigusnormide integreeritud ja uuendusliku läbivaatamise kohta tolli ja maksustamise seisukohast“ 12 . Uuring on seotud tollialase tegevuskava 9. meetmega, mille raames komisjon püüdis uurida e-kaubanduse mõju tollimaksude kogumisele ja ELi ettevõtjate võrdsetele võimalustele, sealhulgas võimalikku tollimaksude kogumise korda IOSSi kohase uue käibemaksu kogumise lähenemisviisi eeskujul. Uuringus hinnati 150 euro künnise muutmise võimalikku mõju ja jõuti järeldusele, et sellise künnise kaotamine tooks kaasa suurima tulude suurenemise ning tagaks välismaistele müüjatele ja siseturule võimalikult võrdsed tingimused. Samuti kõrvaldaks see pettuse või tollimaksude tasumisest kõrvalehoidmise, mis tuleneb saadetiste osadeks jagamisest, ning vähendaks väärtuse tegelikust väiksemana näitamise stiimulit.
•Mõjuhinnang
Õiguskontrollikomitee vaatas 22. juunil 2022 läbi ViDA ettepaneku mõjuhinnangu ning kiitis selle oma arvamuses heaks. Õiguskontrollikomitee soovitas lisada üksikasjalikumad andmed, et paremini kirjeldada mudelite koostamisel kasutatavaid metoodikaid ja veelgi selgitada variante. Mõjuhinnangut muudeti vastavalt, et see hõlmaks liikmesriikide ja sektorite perspektiive platvormimajanduse kohta, modelleerimisel kasutatud ökonomeetrilisi analüüse ja metoodikaid kirjeldati põhjalikult ning variantidega seotud digitaalse aruandluse nõuete ülesehitust kirjeldati üksikasjalikult.
ViDA ettepanekule lisatud mõjuhinnangus analüüsiti mitut poliitikavarianti. Käibemaksukohustuslasena registreerimise puhul uuriti mõjuhinnangus kolme konkreetset poliitikavarianti, sealhulgas allvariante, eelkõige seoses IOSSi kasutamise ja kohaldamisalaga. Kolm IOSSiga seotud poliitikavarianti keskendusid praeguse olukorra säilitamisele, IOSSi kohustuslikuks muutmisele eri tarnijatele (koos teatava künnisega või ilma) ning 150 euro künnise kaotamisele IOSSi kasutamisel. Need kolm IOSSiga seotud varianti rühmitati laiemateks poliitilisteks lähenemisviisideks koos muude poliitikavariantidega, mis keskenduvad digitaalse aruandluse nõuetele, platvormimajandusele ja muudele algatustele, mille eesmärk on minimeerida käibemaksukohustuslasena registreerimist ELi ühtse käibemaksukohustuslasena registreerimise üldeesmärgi raames. Mõjuhinnangus oli kokku viis laiemat poliitilist lähenemisviisi, millest kaks hõlmasid IOSSi muudatusi, nimelt „tõhustatud lähenemisviis“ ja „maksimaalne lähenemisviis“. Esimene lähenemisviis käsitles varianti muuta IOSS kohustuslikuks, samas kui teine lähenemisviis hõlmas nii varianti muuta IOSS kohustuslikuks kui ka varianti kaotada IOSSi kasutamisel 150 euro künnis.
Mõjuhinnangus rõhutati, kui oluline on käsitleda käibemaksuraamistikku imporditud kaupade kaugmüügi käibemaksu haldamise ja kogumise seisukohast. 2020. aastal toimus EL 27s imporditud kaupade kaugmüük hinnanguliselt 29 miljardi euro väärtuses. Lisaks märkisid sidusrühmad, et märkimisväärne osa imporditud kaupade kaugmüügist – orienteeruvalt 10–20 % – ületas 150 eurot, mistõttu ei saanud kasutada IOSSi. 150 euro künnise kaotamine võimaldaks kasutada IOSSi suurema väärtusega kaupade puhul, muutes selle potentsiaalselt kasulikumaks selliste imporditud kaupade kaugmüüjate jaoks, kellel vähemalt osa nende imporditud kaupade kaugmüügist on praegusest künnisest suurema väärtusega. Mõjuhinnangus tunnistatakse, et 150 euro künnise kaotamine vähendaks halduskoormust ja kulusid, mis on seotud ettevõtjate käibemaksukohustuslasena registreerimisega, kuna mõned ettevõtjad ei oleks enam kohustatud end sihtliikmesriigis registreerima, mis vähendab seega nende koormust.
Leiti, et nii maksimaalne kui ka tõhustatud lähenemisviis on laia ulatusega, seega on neist suurim võimalik kasu. Näiteks käibemaksukohustuslasena registreerimise valdkonnas, kus keskendutakse rohkem suurtele halduskuludele ja nõuete täitmisega seotud kuludele, erinevad OSSi ja IOSSi allvariandid peamiselt nende olukordade ulatuse poolest, mis praegu toovad kaasa mitmekordse käibemaksukohustuslasena registreerimise.
Kokkuvõttes selgus mõjuhinnangus sisalduvast analüüsist, et parim tasakaal poliitikavariantide tõhususe, proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse osas saavutatakse tõhustatud lähenemisviisi rakendamisega. Tõhustatud lähenemisviisis ühendatakse omavahel digitaalse aruandluse nõuete kehtestamine ELi tasandil, nn eeldatava teenuseosutaja säte lühiajalise majutuse ja reisijateveo sektoris ning käibemaksu ühe akna süsteemi ulatuslikum laiendamine, pöördmaksustamine ja platvormide jaoks kohustuslik IOSS.
Maksimaalse lähenemisviisi puhul tehti ettepanek kaotada 150 euro künnis, kuid kuna see on tihedalt seotud tollimaksu arvutamisega, ei peetud seda ViDA ettepaneku kontekstis kõige tõhusamaks variandiks. Mõjuhinnangus tunnistatakse, et IOSSi laiendamine nii, et see hõlmaks üle 150 euro väärtusega imporditud kaupade kaugmüüki, kujutab endast edasiminekut, mida toetavad ettevõtjad. Seetõttu käsitletakse käesolevas ettepanekus 150 euro künnise kaotamist koos vastavate tollieeskirjade põhjaliku läbivaatamisega.
Eeldatakse, et aastatel 2023–2032 hoitakse käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustuse kõrvaldamisel kokku 8,7 miljardit eurot. Loodetav kasu on seotud ka keskkonna-, sotsiaal- ja ettevõtlusvaldkonna automatiseerimise ning ühtse turu toimimise (võrdsemad tingimused) ja maksukontrolli tõhususega.
Mõjuhinnang ja selle lisad, kokkuvõte ja komitee arvamus mõjuhinnangu kohta on kättesaadavad portaalis „Avaldage arvamust!“ konsultatsiooni veebilehel: https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/13186-VAT-in-the-digital-age_en .
Tolliliidu reformi mõju hindamise aruandes nimetati probleemina ka väärtuse tegelikust väiksemana näitamist. Väärtuse tegelikust väiksemana näitamise korral deklareeritakse kaup alla selle õige tolliväärtuse ning sellest tulenevalt on tollimaksu ja käibemaksu kohaldamise alus väiksem. Väärtuse tegelikust väiksemana näitamist esineb rohkem nende kaubakategooriate puhul, mille suhtes kohaldatakse tollimaksu. Konsultatsioonifirma Copenhagen Economics poolt 2016. aastal läbi viidud uuringu kohaselt on siiski ligikaudu 65 % e-kaubanduse saadetiste puhul näidatud väärtust käibemaksu seisukohast väiksemana, sõltumata tollimaksuvabastusest. 13 Samuti on esinenud juhtumeid, kus teatavate kaubakategooriate väärtust on süstemaatiliselt näidatud tegelikust väiksemana, mis on toonud kaasa olulise tollimaksudest saamata jäänud tulu 14 .
•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine
Käesolev ettepanek põhineb ViDA ettepanekul, mis on õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi algatus, mille eesmärk on ajakohastada kehtivaid käibemaksueeskirju ja võtta arvesse digitehnoloogia pakutavaid võimalusi 15 . Ettepanek peaks tõhustama ühtset turgu ja aitama parandada maksude kogumist imporditud kaupade kaugmüügi puhul. Ettepanekuga tagatakse seega kestlikud tulud COVID-19 pandeemiast taastumise ajal.
Eeldatakse, et imporditud kaupade kaugmüügiga tegelevad ettevõtted saavad ettepaneku kehtestamisest kasu. Üldiselt tõhustatakse käesoleva ettepanekuga veelgi ühtse käibemaksukohustuslasena registreerimise kontseptsiooni, mis toetab põhimõtet „üks sisse, üks välja“ või isegi laiemat põhimõtet „üks sisse, mitu välja“, võttes arvesse mitmekordset registreerimiskohustust, mis võib eksisteerida importkaupade kaugmüügi puhul, mille väärtus ületab 150 eurot.
Ettepanek tugineb ELis ühtse käibemaksukohustuslasena registreerimise põhimõttele ja eeldatavasti vähendab veelgi vajadust mitmekordse registreerimise järele teistes liikmesriikides. Seega aitab see vähendada nende ettevõtete halduskoormust ja seonduvaid kulusid, kes tegelevad selliste imporditud kaupade kaugmüügiga, mille väärtus on üle 150 euro.
Tulevikukindluse platvorm lisas algatuse „Käibemaks digiajastul“ oma 2022. aasta tööprogrammi, tunnistades selle potentsiaali vähendada poliitikavaldkonnas halduskoormust 16 . Käesolev ettepanek tugineb ka ViDA põhieesmärkidele, vähendades veelgi käibemaksunõuete täitmisega seotud halduskoormust ja kulusid.
4.MÕJU EELARVELE
Käesolev ettepanek peaks suurendama liikmesriikide käibemaksutulusid, kuna see parandab käibemaksu kogumist, keskendudes nõuete täitmiseks tehtavate jõupingutuste puhul väiksemale arvule suures osas nõudeid täitvatele maksukohustuslastele. IOSSi laiendamine, et hõlmata kogu imporditud kaupade kaugmüük, välja arvatud aktsiisiga maksustatavad tooted, aitab vähendada halduskoormust ning käibemaksukohustuslasena registreerimisega ja selle kontrollimisega seotud kulusid. Eeldatava tarnija reegli, IOSSi ja erikorra laiendamisega peaksid maksuhaldurid kogema ühenduseväliste maksukohustuslaste esitatud registreerimistaotluste arvu vähenemist. Seetõttu vähendab käesolev ettepanek liikmesriikide jaoks halduskulusid, mis on seotud selliste kauplejate registreerimisega, kes tegelevad selliste ELi imporditud kaupade kaugmüügiga, mille väärtus ületab150 eurot, kuna sellised kauplejad saavad nüüd deklareerida ja tasuda nendelt tarnetelt makstava käibemaksu IOSSi kaudu, mis kaotab vajaduse registreerida nende tarnete puhul end käibemaksukohustuslasena mitmes liikmesriigis.
5.MUU TEAVE
•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord
Käibemaksukomitee, mis on käibemaksuküsimuste nõuandekomitee, milles osalevad kõikide liikmesriikide esindajad ja mida juhivad komisjoni maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi ametnikud, arutab ja täpsustab uute õigusaktide võimalikke tõlgendamisküsimusi liikmesriikide jaoks.
Halduskoostöö alaline komitee tegeleb võimalike küsimustega, mis on seotud liikmesriikidevahelise halduskoostööga ja mis tulenevad käesoleva ettepanekuga hõlmatud uutest sätetest.
Lisaks jälgib ja hindab komisjon, kas algatus toimib oma eesmärkide saavutamise seisukohast nõuetekohaselt.
•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus
Käesolev ettepanek sisaldab kolme põhielementi. Esiteks tehakse ettepanek laiendada eeldatava tarnija reegli kohaldamist, mis praegu piirdub kuni 150 euro väärtusega imporditud kaupade kaugmüügiga, nii et see hõlmaks kogu kolmandalt territooriumilt või kolmandast riigist imporditud kaupade kaugmüüki. Eeldatava tarnija reegli laiendamine saavutatakse sellega, et nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ artikli 14a lõikest 1 jäetakse välja viide 150 euro künnisele. Laiendatud kohaldamisala raames kohaldataks eeldatava tarnija reeglit seega kogu imporditud kaupade kaugmüügi suhtes ELi, mis toimub elektroonilise liidese kaudu, olenemata saadetise tegelikust väärtusest.
Teiseks tehakse ettepanek laiendada IOSSi kohaldamisala, mis praegu piirdub imporditud kaupade kaugmüügiga saadetistes, mille tegelik väärtus ei ületa 150 eurot, nii et see hõlmaks imporditud kaupade kogu kaugmüüki, olenemata nende väärtusest. Aktsiisiga maksustatavad tooted jääksid siiski kohaldamisalast välja. IOSSi laiendamine aitaks edendada ühtse käibemaksukohustuslasena registreerimise põhimõtet ELis, piirates veelgi juhtumeid, mil maksukohustuslane peab end teises liikmesriigis käibemaksukohustuslasena registreerima. IOSSi kohaldamise laiendamine saavutatakse sellega, et nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ artikli 369l esimesest lõigust jäetakse välja viide 150 euro künnisele.
Kolmandaks laiendataks ettepanekuga nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ XII jaotise 7. peatükis sätestatud erikorra kohaldamist, mis praegu piirdub imporditud kaupadega, mille tegelik väärtus ei ületa 150 eurot, nii et see hõlmaks kõiki nõuetele vastavaid kaupu. Aktsiisiga maksustatavad tooted jääksid selle korra kohaldamisalast välja. Erikorra laiendamine aitaks edendada ühtse käibemaksukohustuslasena registreerimise põhimõtet ELis, piirates veelgi juhtumeid, mil maksukohustuslane peab end teises liikmesriigis käibemaksukohustuslasena registreerima. Seetõttu muudetakse nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ artiklit 369y, et jätta välja viide 150 euro künnisele.
2023/0158 (CNS)
Ettepanek:
NÕUKOGU DIREKTIIV,
millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ käibemaksueeskirju, mis on seotud maksukohustuslastega, kes võimaldavad imporditud kaupade kaugmüüki, erikorra kohaldamisega kolmandatelt territooriumidelt või kolmandatest riikidest imporditud kaupade kaugmüügi suhtes ning impordikäibemaksu deklareerimise ja tasumise erikorraga
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 113,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, 17
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, 18
toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt
ning arvestades järgmist:
(1)Nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ 19 artikli 14a lõikes 1 on sätestatud „eeldatava tarnija“ kord. Nimetatud artiklis on sätestatud, et kui maksukohustuslane teeb elektroonilise liidese abil võimalikuks kolmandatelt territooriumidelt või kolmandatest riikidest imporditud kaupade kaugmüügi, loetakse, et kõnealune maksukohustuslane on tarninud need kaubad ise.
(2)Eeldatava tarnija korda kohaldatakse praegu üksnes selliste kaupade kaugmüügi suhtes, mis on imporditud kolmandatelt territooriumidelt või kolmandatest riikidest saadetistes, mille tegelik väärtus ei ületa 150 eurot. Selleks et vähendada elektrooniliste liideste, näiteks kauplemiskohtade kaudu müüvate kauplejate nõuete täitmisega seotud koormust ja toetada ühtset käibemaksukohustuslasena registreerimist liidus, tuleks 150 euro künnis välja jätta. Seega peaks eeldatava tarnija kord hõlmama kolmandatelt territooriumidelt või kolmandatest riikidest liitu imporditud kaupade kogu kaugmüüki, olenemata nende väärtusest.
(3)Direktiivi 2006/112/EÜ XII jaotise 6. peatüki 4. jaos on sätestatud kolmandatelt territooriumidelt või kolmandatest riikidest imporditud kaupade kaugmüügi erikord, mida nimetatakse impordi ühe akna süsteemiks (IOSS). Maksukohustuslased, kes otsustavad IOSSi kasutamise kasuks, ei pea end käibemaksukohustuslasena registreerima igas liikmesriigis, kus toimub nende tingimustele vastavate kaupade tarne tarbijatele. Selle asemel saab nendelt tarnetelt tasumisele kuuluva käibemaksu deklareerida ja maksta ühes liikmesriigis IOSSi kaudu. IOSS piirdub siiski imporditud kaupade kaugmüügiga saadetistes, mille tegelik väärtus ei ületa 150 eurot. Selleks et toetada ühtset käibemaksukohustuslasena registreerimist liidus, tuleks 150 euro künnis välja jätta, nii et maksukohustuslased, kes müüvad kolmandatelt territooriumidelt või kolmandatest riikidest liitu imporditud kaupu, mille väärus ületab 150 eurot, ei oleks kohustatud end registreerima impordikäibemaksukohustuslasena igas kaupade sihtliikmesriigis.
(4)Direktiivi 2006/112/EÜ XII jaotise 7. peatükis on sätestatud impordikäibemaksu deklareerimise ja tasumise erikord. Kui teatavad tingimused on täidetud, võimaldab erikord postiettevõtjatel, kullerfirmadel, tollimaakleritel ja teistel ettevõtjatel, kes täidavad kliendi nimel impordideklaratsioone, deklareerida ja tasuda teatavalt impordilt sissenõutava käibemaksu kord kuus. Erikord piirdub imporditud kaupadega saadetistes, mille tegelik väärtus ei ületa 150 eurot, välja arvatud aktsiisiga maksustatavad tooted. Selleks et vähendada nõuete täitmisega seotud koormust ja kulusid, mis on seotud imporditud kaupadega saadetistes, mille tegelik väärtus on üle 150 euro, tuleks 150 euro künnis välja jätta.
(5)Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta 20 kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate liikmesriigi õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et nimetatud dokumentide edastamine on põhjendatud.
(6)Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt ühtse käibemaksukohustuslasena registreerimise kontseptsiooni edendamist liidus, saab saavutada ainult liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.
(7)Seepärast tuleks direktiivi 2006/112/EÜ vastavalt muuta,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
Direktiivi 2006/112/EÜ muudatused
Direktiivi 2006/112/EÜ muudetakse järgmiselt.
1)Artikli 14a lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Kui maksukohustuslane teeb elektroonilise liidese, nagu kauplemiskoha, platvormi, portaali või muu sarnase vahendi abil võimalikuks kolmandatelt territooriumidelt või kolmandatest riikidest imporditud kaupade kaugmüügi, loetakse, et kõnealune maksukohustuslane on saanud ja tarninud need kaubad ise.“;
2)artikli 369l esimene lõik asendatakse järgmisega:
„Käesoleva jao kohaldamisel ei hõlma kolmandatelt territooriumidelt või kolmandatest riikidest imporditud kaupade kaugmüük aktsiisiga maksustatavaid tooteid.“;
3)artikkel 369y asendatakse järgmisega:
„Artikkel 369y
Kui kaupade importimisel (v.a aktsiisiga maksustatavad tooted) ei kasutata 6. peatüki 4. jaos sätestatud erikorda, lubab impordi liikmesriik isikul, kes esitab kauba ühenduse territooriumil tollile isiku eest, kellele kaup saadetakse, kasutada impordi käibemaksu deklareerimise ja tasumise erikorda kaupade puhul, mille lähetamine või vedu lõpeb asjaomases liikmesriigis.“
Artikkel 2
Ülevõtmine
1.Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembriks 2027. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.
Nad kohaldavad neid norme alates 1. jaanuarist 2028.
Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
2.Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike põhiliste õigusnormide teksti.
Artikkel 3
Jõustumine
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 4
Adressaadid
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja
