EUROOPA KOMISJON

Brüssel,24.1.2023

COM(2023) 53 final

2023/0018(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS,

millega muudetakse OTSUST (EL) 2022/563 Moldova Vabariigile antava makromajandusliku finantsabi suuruse osas

{SWD(2023) 25 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

2022. aastal üleilmne majandusolukord halvenes. Moldova 2022. aastal esitatud esimese makromajandusliku finantsabi taotluse aluseks olnud olukord halvenes veelgi. Moldovat mõjutab nii otseselt kui ka kaudselt Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu, mis lisandus riiki alates 2021. aasta oktoobrist vaevanud energiakriisile. Lisaks sellele on sõja algusest Moldova piiri ületanud üle poole miljoni inimese, kellest riiki paigale on jäänud umbes 90 000. See on avaldanud Moldova riigi rahandusele täiendavat survet. Seetõttu halvenes üldine makromajanduslik olukord 2022. aastal märkimisväärselt. Pärast märgatavat pandeemiajärgset taastumist 2021. aastal vähenes majanduskasv 2022. aasta esimese üheksa kuu jooksul järsult ja riik jõudis sügavasse majanduslangusse. Kuna Moldova puhvrid kriisi leevendamiseks olid piiratud, taotles riik rahvusvahelistelt partneritelt täiendavat abi. Makromajandusliku finantsabi kavandatav suurendamine on seega osa suuremast Moldovale antavast ELi ja rahvusvahelisest abist.

Moldova esitas käimasoleva makromajandusliku finantsabi programmi aluseks olnud taotluse 19. novembril 2021. Euroopa Parlament ja nõukogu kiitsid 6. aprillil 2022 heaks makromajandusliku finantsabi summas 150 miljonit eurot (soodustingimustel antavad laenud ja toetused) ning see jõustus 18. juulil 2022. Pärast sellega seotud poliitiliste tingimuste täitmist tehti esimene väljamakse 1. augustil 2022. Käimasoleva programmi raames jääb Moldovale kuni 2025. aasta jaanuarini kasutada 100 miljonit eurot (soodustingimustel antavate laenude ja toetustena). Teine väljamakse tehakse eeldatavasti 2023. aasta esimeses kvartalis.

Vastavalt tavapärastele makromajandusliku finantsabi menetlustele tehti programm Moldovale kättesaadavaks koos Rahvusvahelise Valuutafondi (edaspidi „IMF“) uue kokkuleppega, mis võeti vastu 2021. aasta detsembris ja mida laiendati 2022. aasta mais. IMFi laiendatud toetus laiendatud laenuvahendi / laiendatud rahastamisvahendi (ECF/EFF) programmi raames on 795 miljonit USA dollarit.

Hoolimata praegusest Moldovale antavast abist kujutavad jätkuv energiakriis ja Ukraina sõja mõju endast jätkuvalt märkimisväärseid probleeme. IMFi viimaste hinnangute kohaselt (detsember 2022) on Moldova 2023. aasta üldine välisrahastamise puudujääk võrreldes IMFi programmi esimese läbivaatamisega (september 2022) suurenenud 430 miljoni euro võrra (ligikaudu 3 % sisemajanduse koguproduktist (edaspidi „SKP“)). See tähendab, et 2023. aastal on üldine rahastamispuudujääk ligikaudu 803 miljonit eurot (5 % SKPst). Seda arvesse võttes ja kooskõlas koormuse õiglase jagamise põhimõttega esitab komisjon parlamendile ja nõukogule ettepaneku suurendada Moldovale antavat makromajanduslikku finantsabi 145 miljoni euro võrra, millest 100 miljonit eurot antakse laenude ja 45 miljonit eurot toetustena.

Täiendav makromajanduslik finantsabi makstaks välja kahe uue osamaksena, mis on seotud järgmisega: i) täiendavad poliitilised tingimused; ii) suured edusammud assotsieerimislepingu ning põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna (edaspidi „DCFTA“) rakendamisel ; iii) head tulemused IMFi programmi rakendamisel. Kahe uue osamaksega seotud poliitilised tingimused tugineksid praegust makromajanduslikku finantsabi käsitlevas vastastikuse mõistmise memorandumis kokku lepitud tingimustele. See tugevdaks programmi fookust ning tagaks kooskõla ELi-Moldova poliitiliste prioriteetide ja Moldova valitsuse tegevuskavaga. Täiendav toetus on kooskõlas ka ELi ja Moldova tihendatud suhetega kandidaatriigi staatuse raames, mis anti Moldovale 23. juunil 2022.

Kavandatava meetme rakendamisega samal ajal antakse tõenäoliselt täiendavat ELi toetust ka naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendist „Globaalne Euroopa“ rahastatava eelarvetoetuse raames.

Nagu käesoleva ettepaneku juurde kuuluvas komisjoni talituste töödokumendis üksikasjalikumalt selgitatud, on komisjon arvesse võtnud Euroopa välisteenistuse koostatud hinnangut poliitilise olukorra kohta, ning on seisukohal, et kavandatava makromajandusliku finantsabi andmise poliitilised ja majanduslikud eeltingimused on täidetud.

•Üldine taust

Venemaa sissetung Ukrainasse avaldas üha keerulisemaks muutuvas üleilmses olukorras Moldova majandusele tugevat negatiivset mõju. 2022. aasta jaanuarist septembrini vähenes Moldova majandus 4 %, mis viitab sügavale majanduslangusele kogu aasta vältel. Langus oli peamiselt tingitud kodumajapidamiste tarbimise ja investeeringute vähenemisest. Tootmise poolel oli põllumajandusel pärast 2022. aasta suve põuda majanduskasvule tugevalt negatiivne mõju. 2022. aastal süvenenud energiakriis on avaldanud Moldova riigi rahandusele täiendavat survet. Energiahindade järsk tõus põhjustas kõrge inflatsiooni ja tekitas vajaduse teha täiendavaid kulutusi toetuste maksmiseks kõige haavatavamatele tarbijatele.

Ka 2023. aastal ei ole Moldova väljavaated kiita. Neid mõjutavad veelgi Venemaa sagenevad rünnakud Ukraina vastu ja majanduse jahtumine kogu ELis (Moldova peamine kaubanduspartner). IMFi 2022. aasta novembris esitatud prognoosi kohaselt peaks majandus 2023. aastal kasvama vaid mõõdukalt, jõudes 1,5 %ni, ning saavutama taas kriisieelse taseme alles ajavahemikul 2024–2025.

2023. aastal peaks inflatsioon märkimisväärselt vähenema; siiski jääb näitaja kahekohaliseks, olles keskmiselt 13,7 %, võrreldes 28,5 %ga 2022. aastal. Energia- ja toiduhindade tõus tingis 2022. aastal suure inflatsiooni, mis jõudis oktoobris 34 %ni. Vastuseks tugevale inflatsioonisurvele tõstis keskpank baasintressimäära eelmisel aastal kolm korda (kokku 9 protsendipunkti) 21,5 % tasemele. Aasta lõpuks hakkas inflatsioon aeglustuma, kuid mõõdukalt (31 %ni novembris), mistõttu baasmäära kohandati veidi allapoole 20 %ni.

2023. aastal peaks eelarvepuudujääk püsima suur, ulatudes 6 %ni SKPst (võrdluseks: 2022. aastal oli see 4,2 % SKPst) . Paljus on eelarvepuudujäägi suurenemine tingitud suurematest kulutustest kõige haavatavamatele tarbijatele energiatariifide tõusu kompenseerimiseks ning avaliku sektori palkade mõningasest tõstmisest, mida peeti inflatsiooni kiirenemist arvestades vajalikuks. Moldova valitsemissektori võla suhe SKPsse on enamiku tema naaberriikidega võrreldes madal, kuid peaks 2023. aastal tõusma 38 %ni, võrreldes 36 %ga SKPst 2022. aasta lõpus. Mitmepoolsed võlausaldajad pikendasid umbes 95 % Moldova valitsemissektori välisvõlast soodustingimustel. Riigi suure tundlikkuse tõttu väliste vapustuste suhtes on IMF siiski tõstnud Moldova ülelaenamise ohu reitingut madalalt keskmisele.

Välismajandustegevuse poolel on jooksevkonto puudujääk endiselt suur, 2022. aasta kolmandas kvartalis 13,7 % SKPst, ja see peaks 2023. aastal jääma sarnasele tasemele (11,8 % SKPst). Seda põhjustab peamiselt suur negatiivne kaubandusbilanss, mis oli 2022. aasta kolmandas kvartalis ligikaudu 32 % SKPst. Hoolimata mõningatest esialgsetest prognoosidest, et rahasiirded välismaalt, eriti Venemaalt ja Sõltumatute Riikide Ühendusest, vähenevad märkimisväärselt, jäid rahaülekanded üldjoontes samale tasemele 14,2 % SKPst. Välismaised netootseinvesteeringud näitasid 2022. aasta esimesel poolel teatavat vastupanuvõimet (peamiselt tänu ettevõtete suurele reinvesteeritud tulule). Kuid sõjast tingitud ebakindluse tõttu eeldatakse IMFi prognoosis (november 2022) nende järsku vähenemist, langedes 2022. aastal kokku 0,4 %ni SKPst.

Alates Venemaa sissetungist Ukrainasse on Moldova välisvaluutareservid olnud väga volatiilsed, mistõttu keskpank on olukorda märkimisväärselt sekkunud. Algselt vähenesid Moldova välisvaluutareservid märkimisväärselt: 3,9 miljardilt USA dollarilt 2021. aasta lõpus (mis hõlmas 5,5 kuud importi) 3,3 miljardi USA dollarini 2022. aasta aprillis (mis hõlmas 4,5 kuud importi). Seda põhjustas suures osas pangahoiuste kiire väljavõtmine. Moldova leu odavnes 2022. aasta esimesel poolel ka USA dollari suhtes ligikaudu 7 %. Kuigi reservide endine tase taastati 2022. aasta lõpuks, püsib endiselt langusrisk, mis on suures osas seotud jätkuva sõjaga Ukrainas. Keskpank prognoosib 2023. aasta alguseks reservide vähenemist, mis on osaliselt tingitud majanduse kergest taastumisest ja suuremast impordinõudlusest ning täiendavatest kõikumistest valuutaturul.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Makromajandusliku finantsabi kavandatava suurendamisega toetataks vahendeid, mis on Moldovale eraldatud kehtiva programmi raames, mille Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid 6. aprillil 2022 vastu otsusega (EL) 2022/563 makromajandusliku finantsabi andmise kohta Moldovale summas 150 miljonit eurot laenude ja toetustena. Suurendatud summaga seotud lisatingimused tugineksid kehtivas vastastikuse mõistmise memorandumis esitatud reformiprioriteetidele, keskendudes jätkuvalt riigi rahanduse juhtimisele, õigusriigi põhimõttele, korruptsioonivastasele võitlusele, ettevõtluskeskkonna parandamisele ja edasiste reformide edendamisele energiasektori.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Kandidaatriikidel ja Euroopa naabruspoliitikaga ühinenud riikidel on õigus saada makromajanduslikku finantsabi, tingimusel et nad täidavad mitmesuguseid tingimusi. Suurem makromajanduslik finantsabi täiendaks naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi raames antavaid toetusi, mida 2023. aastal täiendavad 55 miljoni euro ulatuses lisavahendid, ja muid ELi programme. Suurem makromajanduslik finantsabi täiendaks ka tingimusi, mis on ette nähtud eelarvetoetuse pakettides, mida EL praegu rakendab. Makromajanduspoliitika ja struktuurireformide asjakohast raamistikku toetades suurendab ELi makromajanduslik finantsabi ELi üldiste finantssekkumiste lisaväärtust ja tulemuslikkust, sealhulgas muude rahastamisvahendite kaudu.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikkel 212.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Subsidiaarsuse põhimõtet on järgitud. Moldova lühiajalise makromajandusliku stabiilsuse taastamisega seotud eesmärke ei suuda liikmesriigid üksi piisaval määral saavutada ning need on paremini saavutatavad ELi tasandil. Selle peamine põhjus on riikide eelarvevõimaluste piiratus ning vajadus abi andmist rahastajate vahel korralikult koordineerida, et suurendada abi ulatust ja tulemuslikkust.

•Proportsionaalsus

Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas. See piirdub lühiajalise makromajandusliku stabiilsuse eesmärgi saavutamiseks minimaalselt vajalikuga ega lähe selleks vajalikust kaugemale.

Vastavalt komisjoni hinnangule, mis põhineb IMFi laiendatud rahastamisvahendi kokkuleppe raames tehtud prognoosidel, katab suurendatud makromajandusliku finantsabi kavandatav summa 295 miljonit eurot, sealhulgas olemasolev summa, ajavahemikus 2022–2024 hinnanguliselt 33 % Moldova puuduvatest vahenditest. See on kooskõlas koormuse jagamise korraga, mida makromajandusliku finantsabi puhul tavapäraselt kohaldatakse. Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 8. oktoobri 2002. aasta järelduste kohaselt on kandidaatriigi ja assotsieerimislepinguga riigi puhul ülemmäär 60 %. Samuti võetakse arvesse teiste kahe- ja mitmepoolsete rahastajate poolt Moldovale lubatud abi.

•Vahendi valik

Projektide rahastamine või tehniline abi ei oleks nimetatud makromajanduslike eesmärkide saavutamiseks sobiv ega piisav. Muude ELi vahenditega võrreldes on makromajandusliku finantsabi peamine eelis see, et selle abil on võimalik leevendada vajadust välisrahastuse järele ning aidata luua stabiilne makromajanduslik raamistik, sealhulgas edendades maksebilansi ja eelarve jätkusuutlikkust, ning sobiv raamistik struktuurireformide jaoks. Kuna makromajanduslik finantsabi aitab ehitada üles asjakohast üldist poliitikaraamistikku, võib see suurendada ka ELi muude, kitsamini piiritletud eesmärgiga rahastamisvahenditest Moldovas rahastatavate meetmete tulemuslikkust.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Makromajanduslik finantsabi on Moldova majanduse stabiliseerimiseks antava rahvusvahelise toetuse lahutamatu osa. Käesoleva ettepaneku koostamisel konsulteerisid komisjoni talitused IMFi ja Maailmapangaga, kellel on juba olemas mahukad rahastamisprogrammid. Komisjon konsulteeris 12. jaanuaril 2023 majandus- ja rahanduskomitee asendusliikmetega, kes kiitsid ettepaneku eelnõu heaks. Samuti on komisjon olnud pidevalt ühenduses Moldova ametiasutustega.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Kooskõlas finantsmääruse nõuetega hindasid komisjoni talitused COVID-19 makromajandusliku finantsabi paketi raames Moldova finants- ja halduskorda. Selle eesmärk oli teha kindlaks, kas programmi raames antava abi – sealhulgas makromajandusliku finantsabi – haldamise kehtiv kord pakub piisavaid tagatisi. Konsultatsioonifirma koostatud lõpparuanne tegevusanalüüsi kohta saadi kätte 2020. aasta juunis. Aruandes märgitakse selgeid edusamme riigi rahanduse juhtimise süsteemides ja muudes rahastamiskordades alates 2015. aastast, mil toimus viimane analüüs. Aruandes jõutakse järeldusele, et Moldova rahastamiskord on edasise makromajandusliku finantsabi jaoks soodne. Selles valdkonnas toimuvat arengut jälgitakse edaspidi tähelepanelikult ka eduaruannete kaudu, mida Chisinaus asuv ELi delegatsioon koostab korrapäraselt riigi rahanduse juhtimise reformimise kohta.

•Mõjuhinnang

ELi makromajanduslik finantsabi on erandlik erakorraline meede, mille eesmärk on aidata ELi mittekuuluvatel riikidel ületada suuri maksebilansiraskusi. Kuna kiiret reageerimist nõudvas olukorras on poliitiliselt hädavajalik kiiresti tegutseda, on käesolev makromajandusliku finantsabi ettepanek vabastatud vastavalt komisjoni parema õigusloome suunistele (SWD(2015) 111 final) mõjuhindamise nõudest.

Üldisemalt võib öelda, et komisjoni ettepanekud makromajandusliku finantsabi kohta tuginevad õppetundidele, mis on saadud ELi naaberriikides varem võetud meetmete järelhindamisel. Suurendatud makromajanduslik finantsabi ning sellega seotud majanduslik kohandamis- ja reformiprogramm aitavad Moldoval katta lühiajalisi rahastamisvajadusi. Samuti toetatakse sellega poliitikameetmeid, mille eesmärk on tugevdada keskpikas perspektiivis riigi maksebilanssi ja rahanduse jätkusuutlikkust ning edendada kestlikku majanduskasvu, täiendades seega IMFi käimasolevat Moldova programmi. Need poliitilised tingimused peaksid aitama kõrvaldada mõned aastaid Moldova majandust ja majanduse juhtimise süsteemi vaevanud olulised puudused.

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

Moldova praeguse makromajandusliku finantsabi kavandatav 145 miljoni euro võrra suurendatud summa on kavas tingimuste täitmise korral välja maksta kahe võrdse osamaksena, mis tehakse 2023. aastal. Aastate 2022–2024 finantsplaneering näeb ette, et 45 miljoni euro suurust toetuskomponenti on võimalik rahastada olemasoleva eelarve eelarverealt 14 20 03 01 „Makromajanduslik finantsabi – toetused“. 100 miljoni euro suuruse laenukomponendi jaoks kavandatakse vajalikud eraldised 9 % ulatuses välistegevuse tagatisest naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ raames kogusummas 9 miljonit eurot (eelarverida 14 02 01 70 „NDICI – ühise eraldisfondi eraldised“).

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Euroopa Liit suurendab Moldovale keskmise kuni pika tähtajaga laenudena (sealhulgas toetuskomponent) antavat makromajanduslikku finantsabi kokku 145 miljardi euroni. See aitab katta 2023. aastal Moldova täiendava rahastamisvajaduse. Kahe täiendava osamakse väljamaksmise tingimuseks on täiendavate poliitikameetmete võtmine.

Abi andmist korraldab komisjon. Kooskõlas finantsmäärusega kohaldatakse erisätteid pettuste ja õigusnormide muude rikkumiste ärahoidmiseks.

Komisjon ja Moldova ametiasutused on kokku leppinud vastastikuse mõistmise memorandumis, milles sätestatakse praeguse makromajandusliku finantsabi andmisega seotud struktuurireformimeetmed, kaasa arvatud ajakava ja järjekorda puudutavad aspektid. Makromajandusliku finantsabi suurendamise tulemusena lepitakse ametiasutustega kokku edasised poliitikameetmed ja need lisatakse kehtivale memorandumile.

Nagu makromajandusliku finantsabi puhul tavaliselt, oleneb väljamaksete tegemine muu hulgas ka sellest, kas IMFi programmi raames tehtud läbivaatamiste tulemused on rahuldavad, ning ELi ja Moldova assotsieerimislepingu ning põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu rakendamise edusammudest. Komisjon teeb eespool nimetatud poliitikameetmete ja eeltingimuste täitmise üle järelevalve teostamisel tihedat koostööd ametiasutustega.

2023/0018 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS,

millega muudetakse OTSUST (EL) 2022/563 Moldova Vabariigile antava makromajandusliku finantsabi suuruse osas

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 212,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)6. aprillil 2022 võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu vastu otsuse (EL) 2022/563, 1 millega antakse Moldovale keskmise tähtajaga laenude ja toetuskomponendi näol uut makromajanduslikku finantsabi summas 150 miljonit eurot. Makromajanduslik finantsabi jõustus 18. juulil kaheks ja pooleks aastaks. Pärast kõigi vastastikuse mõistmise memorandumis liiduga kokku lepitud poliitikameetmete edukat täitmist tehti 1. augustil 2022 esimene 50 miljoni euro suurune osamakse.

(2)Makromajanduslik finantsabi võeti vastu paralleelselt IMFi uueMoldovale suunatud 20. detsembri 2021. aasta programmiga (laiendatud laenuvahend / laiendatud rahastamisvahend väärtusega 564 miljonit USA dollarit). Tulenevalt suurenenud rahastamisvajadustest, mida põhjustas suures osas Ukraina sõja mõju Moldova majandusele, võttis IMF 11. mail 2022 vastu otsuse suurendada programmi 267 miljoni USA dollari võrra. 9. jaanuaril 2023 teatas IMF, et Moldova läbis edukalt programmi teise läbivaatamise, mis võimaldas programmi kohaselt viivitamatult välja maksta veel 27 miljonit USA dollarit.

(3)Moldovale Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendist antava liidu toetuse soovituslik suurus ajavahemikus 2014–2020 oli 518,15 miljonit eurot, mis hõlmab eelarvetoetust ja tehnilist abi. 2014.–2017. ja 2017.–2020. aasta ühtses toetusraamistikus on kindlaks määratud Moldovaga tehtava koostöö prioriteetsed valdkonnad, mida rahastati Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi raames eelmisel eelarveperioodil. 2021.–2027. aasta prioriteedid on esitatud uues mitmeaastases sihtprogrammis, mis on koostatud tihedas koostöös kõigi asjaomaste sidusrühmadega.

(4)Kuna Moldova 2023. aasta maksebilansis on endiselt märkimisväärne välisrahastamise puudujääk, mis ületab IMFi ja muude mitmepoolsete institutsioonide eraldatud vahendite kogusumma, tuleb suurendada otsuse (EL) 2022/563 kohaselt Moldovale antavat liidu makromajanduslikku finantsabi. Praeguses erandlikus olukorras peetakse seda suurendamist koos IMFi programmiga asjakohaseks viisiks reageerida Moldova taotlusele toetada majanduse stabiliseerimist. Liidu makromajanduslik finantsabi toetaks Moldova majanduse stabiliseerimist ja struktuurireformikava, täiendades IMFi rahastamiskokkuleppe alusel kättesaadavaks tehtud vahendeid. Seetõttu tuleb otsust (EL) 2022/563 vastavalt muuta.

(5)Liidu täiendava makromajandusliku finantsabi suuruse kindlaksmääramisel võetakse aluseks ajakohastatud kvantitatiivne hinnang Moldova täiendava välisrahastamisvajaduse suuruse kohta ning arvestatakse riigi suutlikkust rahastada end omavahenditest, eelkõige tema käsutuses olevatest rahvusvahelistest reservidest. Finantsabi suuruse kindlaksmääramisel võetakse samuti arvesse mitmepoolsete rahastajate, sealhulgas IMFi ja Maailmapanga eeldatavat rahalist panust ja vajadust tagada koormuse õiglane jagunemine liidu ja muude rahastajate vahel, Moldovas juba kasutatavaid liidu muid välisrahastamisvahendeid ning liidu osalemisega saavutatavat lisaväärtust.

(6)Liidu makromajandusliku finantsabi suurendamise tingimus peaks olema majanduspoliitiliste tingimuste täitmine; need tingimused lisatakse kehtivale vastastikuse mõistmise memorandumile, mida tuleb sellest tulenevalt vastavalt muuta. Lisaks tuleb liidu makromajandusliku finantsabi üksikasjalikud finantstingimused sätestada laenulepingu addendumis ja toetuslepingus, millele komisjon ja Moldova kirjutasid alla 22. juunil 2022,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.Otsust (EL) 2022/563 muudetakse järgmiselt.

(1)Artikli 1 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Moldova majanduse stabiliseerimise ja põhjaliku reformikava toetamiseks annab liit Moldovale maksimaalselt 295 miljonit eurot makromajanduslikku finantsabi (edaspidi „liidu makromajanduslik finantsabi“). Nimetatud maksimumsummast antakse kuni 220 miljonit eurot laenudena ja kuni 75 miljonit eurot toetustena. Liidu makromajanduslikku finantsabi antakse tingimusel, et Euroopa Parlament ja nõukogu kiidavad heaks liidu asjaomase aasta eelarve. Abi aitab katta Moldova maksebilansivajadusi, mis on kindlaks määratud IMFi programmis.“

(2)Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

(a)lõige 1 asendatakse järgmisega:

2.„1. Kui lõikes 3 osutatud tingimused on täidetud, teeb komisjon liidu makromajandusliku finantsabi kättesaadavaks viie osamaksena, millest igaüks sisaldab toetus- ja laenukomponenti. Kummagi osamakse suurus määratakse kindlaks artiklis 2 osutatud muudetud vastastikuse mõistmise memorandumis.“;

(b)lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Teine osamakse tehakse üldjuhul mitte varem kui kolm kuud pärast esimese osamakse tegemist. Kolmas osamakse tehakse üldjuhul mitte varem kui kolm kuud pärast teise osamakse tegemist. Neljas osamakse tehakse üldjuhul mitte varem kui kolm kuud pärast kolmanda osamakse tegemist. Viies osamakse tehakse üldjuhul mitte varem kui kolm kuud pärast neljanda osamakse tegemist.“

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel,

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad

1.3.Ettepanek/algatus käsitleb

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Üldeesmärgid

1.4.2.Erieesmärgid

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

1.4.4.Tulemusnäitajad

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal).

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

3.2.2.Tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (hinnang)

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile 2  

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet 

 Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 3  

  Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist 

X Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet 

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

1.4.2.Erieesmärgid

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

·Aitab katta Moldova välisrahastamisvajadust seoses maksebilansi märkimisväärse halvenemisega, mis on põhjustatud Venemaa Ukrainasse sissetungi mõjust Moldova majandusele ning käimasolevast energiaalasest hädaolukorrast.

·Leevendab partneri eelarvelisi rahastamisvajadusi.

·Toetab eelarve konsolideerimist ja välist stabiliseerimist IMFi programmi raames.

·Toetab struktuurireforme, mille eesmärk on parandada üldist makromajanduslikku juhtimist, tugevdada majanduse juhtimist ja läbipaistvust ning parandada kestliku majanduskasvu tingimusi.

1.4.4.Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused 

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

X Piiratud kestusega

–    hõlmab ajavahemikku 2022–2024

–    finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul 2022–2024 ja maksete assigneeringutele ajavahemikul 2022–2025;

    Piiramatu kestusega

–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 4  

X Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

–X oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

–    rakendusametite kaudu

 Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

 Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

–    kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

–    rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

–    Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

–    finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

–    avalik-õiguslikele asutustele;

–    avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd neile antakse piisavad finantstagatised;

–    liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;

–    isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

–Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

Märkused

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Märkige sagedus ja tingimused.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal).

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse strateegias esitatud meetmed.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

·Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

·Uued eelarveread, mille loomist taotletakse – ei kohaldata

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

–    Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

–X    Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki, tuleb eelmist jaotist korrata (miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma))

Selle punkti täitmisel tuleks kasutada haldusalaste eelarveandmete tabelit, mis on esitatud õigusaktile lisatava finantsselgituse lisas (sisekorraeeskirjade V lisa), ja laadida see üles DECIDE’i talitustevahelise konsulteerimise eesmärgil.

3.2.2.Tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (hinnang)

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

–X    Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või peadirektoraadi siseselt ümberpaigutatud assigneeringutest.

3.2.3.1.Hinnanguline personalivajadus

–X    Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

XX tähistab asjaomast poliitikavaldkonda või eelarvejaotist.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate peadirektoraadisisese ümberpaigutamise teel. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

Ettepanek/algatus:

–X    On täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu.

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

Ettepanek/algatus:

–X    Ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

–X    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

(1)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. aprill 2022. aasta otsus (EL) 2022/563 makromajandusliku finantsabi andmise kohta Moldova Vabariigile (ELT L 109, 8.4.2022, lk 6).

(2)    ABM: tegevuspõhine juhtimine; ABB: tegevuspõhine eelarvestamine.

(3)    Vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktile a või b.

(4)    Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud veebisaidil https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/ET/man/budgmanag/Pages/budgmanag.aspx .

(5)    Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.

(6)    EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(7)    Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

(8)    Eelarve ametliku liigenduse kohaselt.

(9)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(10)    Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(11)    Vastavalt punktile 1.4.2. „Erieesmärgid ...“.

(12)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(13)    Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored eksperdid delegatsioonides.

(14)    Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised BA read).