EUROOPA KOMISJON

Brüssel,1.2.2023

COM(2023) 46 final

2023/0017(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel Euroopa Liidu ja Ukraina vahelise autokaubaveo lepinguga loodud ühiskomitees seoses ühiskomitee töökorraga ja lepingu jätkamisega

SELETUSKIRI

1.Kavandatav reguleerimisese

Käesolev ettepanek käsitleb otsust, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel Euroopa Liidu ja Ukraina vahelise autokaubaveo lepinguga, 1 mis allkirjastati 29. juunil 2022 Lyonis (edaspidi „leping“), loodud ühiskomitees võetav seisukoht seoses

·ühiskomitee töökorra vastuvõtmisega vastavalt lepingu artikli 7 lõikele 6;

·lepingu jätkamisega vastavalt selle artikli 7 lõikele 2.

2.Ettepaneku taust

2.1.Lepingu kokkuvõte

Lepingu eesmärk on hõlbustada ajutiselt autokaubavedu Ukraina ja Euroopa Liidu vahel ning läbi nende territooriumi, andes täiendavad õigused Ukraina ja ELi vahelisteks transiit- ja kaubavedudeks tulenevalt Venemaa ebaseaduslikust agressioonist Ukraina vastu ja selle tekitatud märkimisväärsetest häiretest kõikide Ukraina transpordiliikide jaoks. Samuti sisaldab see meetmeid juhidokumentide tunnustamise hõlbustamiseks. Praegu kohaldatakse lepingut kuni 30. juunini 2023.

Lepingu kohaldamise ja rakendamise jälgimiseks ja kontrollimiseks loodi ühiskomitee. Ühiskomitee teeb otsused eelkõige oma töökorra vastuvõtmise ja lepingu jätkamise kohta. Lepingu jätkamise kohta teeb ühiskomitee otsuse hiljemalt kolm kuud enne lepingu kehtivusaja lõppu, st hiljemalt 31. märtsil 2023. Lepingu artikli 7 lõike 5 kohaselt võtab ühiskomitee oma otsused vastu konsensuse alusel.

2.2.Lepingu täitmise kontrollimine

Lepingu artikli 7 lõikega 1 kehtestati kohustus kontrollida lepingu täitmist, eelkõige vaadates korrapäraselt üle lepingu toimimise, pidades silmas selle eesmärke. Sellega seoses on Ukraina ametiasutused esitanud komisjonile andmed lepingu rakendamise kohta. Need andmed hõlmavad eelkõige 2022. aasta kolmandat kvartalit, st lepingu kohaldamise esimest kolme kuud, ning näitavad järgmist.

·Leping on aidanud edukalt kaasa Ukraina põllumajandustoodete ekspordi võimaldamisele solidaarsuskoridoride kaudu. Kuni 1. augustini 2022 olid solidaarsuskoridorid ainsad Ukraina jaoks ligipääsetavad kaubanduskoridorid oma põllumajandustoodete ekspordiks. Lepingu esimesel kohaldamiskuul (juuli 2022) võimaldas see eksportida peaaegu pool miljonit tonni Ukraina põllumajandustooteid, mis on märkimisväärne kasv võrreldes 2022. aasta juunis eksporditud 320 000 tonniga.

·Alates 1. augustist 2022 on Musta mere teraviljaalgatus hõlbustanud ka Ukraina teravilja, õliseemnete ja nendega seotud toodete eksporti kolmest Ukraina Musta mere sadamast. Leping on täiendanud Musta mere kaudu toimuvat eksporti ning seega aidanud kaasa ülemaailmsele toiduga kindlustatusele ja Ukraina majandusele. Põllumajandustoodete eksport maanteid mööda on isegi pärast Musta mere teraviljaalgatuse algust jätkuvalt suurenenud, jõudes 2022. aasta oktoobris 640 000 tonnini.

·Leping on võimaldanud eksportida muid Ukraina kaupu, mis Musta mere teraviljaalgatuse alla ei kuulu. Viimane hõlmab ainult teravilja, õliseemneid ja nendega seotud tooteid. Leping on aga võimaldanud eksportida muid põllumajandustooteid, nagu linnuliha ja puuviljad. 2022. aasta juulis, augustis ja septembris moodustasid Musta mere teraviljaalgatuse kohaldamisalasse mittekuuluvad põllumajandustooted peaaegu poole kogu põllumajandustoodete ekspordist maanteid mööda.

·Leping on hõlbustanud ka mittepõllumajanduslike kaupade, eelkõige tööstustoodete eksporti, mida ei saa Musta mere teraviljaalgatuse raames eksportida. 2022. aasta juunis, juulis ja augustis tõi maanteede kaudu toimunud mittepõllumajanduslike kaupade eksport Ukraina ettevõtetele sisse rohkem kui 1,6 miljardit USA dollarit, pakkudes Ukraina majandusele hädavajalikku toetust.

·Endiselt on palju ebakindlust seoses Musta mere teraviljaalgatusega, mis on samuti piiratud kestusega (18. novembril 2022 pikendati seda veel 120 päevaks). Kontrollide käigus on teatatud ka kitsaskohtadest, mistõttu toetuvad paljud sidusrühmad pigem solidaarsuskoridoridele, sealhulgas maanteetranspordile. Selles kontekstis pakub leping Ukraina põllumajandustootjatele ja ettevõtjatele turvavõrku ning aitab kaasa ka ülemaailmsele toiduga kindlustatusele.

·Lepinguga on samuti lubatud Ukraina põllumajandustoodete ja muude kaupade maanteevedu läbi ELi kolmandatesse riikidesse. 2022. aasta juulis, septembris ja augustis võimaldas leping eksportida Ukraina kaupu kolmandatesse riikidesse rohkem kui 1 miljardi USA dollari väärtuses, andes Ukraina majandusele täiendavat sissetulekut.

·Samal ajal on leping aidanud Ukrainal importida vajalikke kaupu, nagu toit, humanitaarabi või energia. Näiteks koostas Rumeenia spetsiaalsed veoautode konvoid, et viia Ukrainasse hädavajalikku kütust.

·Leping on olnud kasulik ka ELile. Liikmesriikide eksport Ukrainasse on suurenenud 38,3 %, kui võrrelda ajavahemikku 2022. aasta aprillist juunini enne lepingu allkirjastamist (4 222 miljonit USA dollarit) ja ajavahemikku 2022. aasta juulist septembrini vahetult pärast lepingu allkirjastamist (5 849 miljonit USA dollarit). Maanteed mööda toimuv eksport EList Ukrainasse on jätkuvalt suurem kui maanteed mööda toimuv import Ukrainast ELi. Komisjon jälgib tähelepanelikult impordi mõju ELi turgudele.

·Ukraina vedajatele lepinguga antud õiguste tulemusena on Ukraina veoettevõtjate autovedude arv ELi maanteedel suurenenud ligikaudu 40 %. Täpsemalt tegid Ukraina veoettevõtjad 2021. aasta juulis, augustis ja septembris ELi teedel 106 641 maanteevedu, võrreldes 152 534 veoga 2022. aasta juulis, augustis ja septembris, mis tähendab 43 % kasvu.

·Lisaks on leping Ukraina maanteetranspordisektori ja riigiasutuste jaoks oluliselt vähendanud lubade väljastamiseks nõutavate haldusformaalsustega seotud koormust. Samuti on see andnud kõnealusele sektorile keskpika perspektiivi, mis võimaldab tegevust paremini planeerida.

·Leping on võimaldanud liikmesriikide ametiasutustele juurdepääsu juhilubade kontrollimise süsteemile, tõhustades märkimisväärselt pettuste ja võltsimise vastast võitlust. Digitaalsete juhilubade ja kutseoskuste tunnistuste kontrollivahendite rakendamise meetmed on veel pooleli.

2.3.Ühiskomitee

Lepingu artikliga 7 loodi ühiskomitee, kes jälgib ja kontrollib lepingu kohaldamist ja rakendamist ning vaatab korrapäraselt üle selle toimimise, pidades silmas lepingu eesmärke. Selle sätte kohaselt koosneb ühiskomitee lepinguosaliste esindajatest. Ühiskomitee otsused võetakse vastu konsensuse alusel ja need on lepinguosalistele siduvad.

Lepingu artikli 7 lõike 2 kohaselt kutsutakse ühiskomitee kokku hiljemalt kolm kuud enne lepingu kehtivusaja lõppu, et hinnata lepingu jätkamise vajadust, sealhulgas selle kestust, ja teha selle kohta otsus.

Vastavalt lepingu artikli 7 lõikele 6 võtab ühiskomitee vastu oma töökorra.

2.4.Ühiskomitee kavandatav akt oma töökorra kohta

Esimesel koosolekul võtab ühiskomitee lepingu artikli 7 lõigete 5 ja 6 alusel vastu otsuse ühiskomitee töökorra vastuvõtmise kohta. Töökord toetab ühiskomitee tegevust ja toimimist, et võimaldada lepingut nõuetekohaselt rakendada.

2.5.Ühiskomitee kavandatav akt lepingu jätkamise kohta

Esimesel koosolekul võtab ühiskomitee lepingu artikli 7 lõigete 2 ja 5 alusel vastu otsuse lepingu jätkamise kohta kuni 31. detsembrini 2025.

Lepingu pikendamisel on mitu põhjust.

–Esiteks on lepingu kontroll näidanud, et see on mänginud olulist rolli solidaarsuskoridoride kontekstis, pakkudes seega Ukraina põllumajandustootjatele päästerõnga ja aidates ühtlasi kaasa ülemaailmsele toiduga kindlustatusele. Kuna Ukraina Musta mere sadamad ei olnud jätkuvalt ligipääsetavad, hõlbustati lepinguga Ukraina teravilja, õliseemnete ja nendega seotud toodete eksporti maanteed mööda. Alates Musta mere teraviljaalgatuse loomisest on Ukraina teravilja eksport maanteed mööda jätkuvalt suurenenud, mis on täiendanud Musta mere kaudu toimunud eksporti.

–Teiseks on leping võimaldanud eksportida Ukraina mittepõllumajanduslikke kaupu, mis ei ole hõlmatud Musta mere teraviljaalgatusega. Seega on see aidanud Ukraina majandust üleval hoida.

–Kolmandaks on leping hõlbustanud ELi eksporti Ukrainasse ja seega toonud ELile kasu. See on võimaldanud Ukrainal importida EList vajalikke kaupu, eelkõige hädavajalikku energiat ja humanitaarabi.

–Neljandaks ei ole lepinguga kaasnenud Ukraina autoveoettevõtjate arvu järsku suurenemist ELi teedel. ELi transpordiettevõtjad on endiselt tõrksad Ukrainasse sõitma, sest enamasti ei kata ELi kindlustusseltsid Ukraina territooriumil toimuvat vedu ning ELi autojuhid ei soovi ilmselgetel põhjustel Ukrainasse minna. Seega ei tekita leping ELi transpordiettevõtjatele konkurentsiohtu ja see ei muutu tõenäoliselt ajavahemiku jooksul, milleks pikendust kavandatakse.

–Viiendaks tuleks lepingut tõlgendada ka nii, et see hõlbustab Ukraina ülesehitamist pärast Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu.

Lepingu pikendamist tuleb seetõttu mõista vastusena Euroopa Ülemkogule, kes kutsus oma 20.–21. oktoobri 2022. aasta kohtumisel Euroopa Liitu üles jätkama „kõigi solidaarsuskoridoride tõhususe parandamist“, kuna need „on võimaldanud eksportida märkimisväärses koguses Ukraina põllukultuure, põllumajandustooteid ja väetisi kõige enam abi vajavatesse riikidesse“ 2 .

Lepingu jätkamine kuni 31. detsembrini 2025 on vajalik, kuna algse lepingu sõlmimise põhjenduseks olnud tingimused kehtivad jätkuvalt ja seda tõenäoliselt veel mõnda aega. Venemaa agressioon Ukraina vastu intensiivistub ning enamik vaatlejaid ei näe ette selle agressiooni lõppemist lähitulevikus. See tähendab ka seda, et meretransport Musta mere sadamate kaudu on endiselt väga habras. ÜRO Musta mere teraviljaalgatus on toonud osalise lahenduse. Siiski on algatuse laiendamine iseenesest ebakindel ja selle kohaldamisala piirdub praegu üksnes põllumajanduslike toiduainete ja väetistega. Jätkuv sõjategevus Ukraina ida- ja lõunaosas ning sellega seotud transporditaristu hävitamine asjaomastes piirkondades jääb lähitulevikus piiravaks teguriks, mis takistab Ukraina eksporti oma traditsioonilistele turgudele.

Lepingu pikendamine võimaldab ka jätkata ELi liikmesriikide pädevate asutuste toetamist pettuste ja võltsimise vastases võitluses.

3.Liidu nimel võetav seisukoht

Liidu nimel võetav seisukoht peaks olema toetada käesolevale ettepanekule lisatud ühiskomitee otsuse eelnõu vastuvõtmist.

4.Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 218 lõikes 9 on sätestatud, et „[n]õukogu võtab komisjoni [...] ettepaneku põhjal vastu otsuse, millega […] kehtestatakse lepingus sätestatud organis liidu nimel võetavad seisukohad, kui asjaomasel organil tuleb vastu võtta õigusliku toimega akte, välja arvatud õigusaktid, millega täiendatakse või muudetakse lepingu institutsioonilist raamistikku.“

Mõiste „õigusliku toimega aktid“ hõlmab akte, millel on õiguslik toime asjaomase organi suhtes kehtiva rahvusvahelise õiguse normide alusel. Siia hulka kuuluvad ka sellised õiguslikud vahendid, mis ei ole rahvusvahelise õiguse alusel siduvad, kuid mis „võivad mõjutada otsustavalt liidu seadusandja vastu võetud õigusaktide sisu“.

Ühiskomitee on lepinguga, nimelt Euroopa Liidu ja Ukraina vahelise autokaubaveo lepinguga loodud organ.

Otsus, mille ühiskomitee peab vastu võtma, on õigusliku toimega akt. Esiteks on kavandatav akt, millega võetakse vastu ühiskomitee töökord, rahvusvahelise õiguse alusel siduv vastavalt lepingu artikli 7 lõigetele 5 ja 6; teiseks on kavandatav akt, millega pikendatakse lepingu kehtivusaega, samuti rahvusvahelise õiguse alusel siduv vastavalt lepingu artikli 7 lõigetele 2 ja 5.

Kavandatav akt ei täienda ega muuda lepingu institutsioonilist raamistikku. Seega on esildatud otsuse menetlusõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 218 lõige 9.

ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohase otsuse materiaalõiguslik alus sõltub eelkõige selle kavandatava akti eesmärgist ja sisust, mida liidu nimel võetav seisukoht puudutab. Kui kavandatava aktiga taotletakse kahte eesmärki või reguleeritakse kahte valdkonda ning üht neist võib pidada peamiseks või ülekaalukaks, samas kui teine on kõrvalise tähtsusega, peab ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohasel otsusel olema üksainus materiaalõiguslik alus, st peamise või ülekaaluka eesmärgi või valdkonna tõttu nõutav õiguslik alus.

Kavandatava akti peamine eesmärk ja sisu on seotud maanteetranspordiga.

Seepärast on esildatud otsuse materiaalõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikkel 91.

5.Kavandatava akti avaldamine

2023/0017 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel Euroopa Liidu ja Ukraina vahelise autokaubaveo lepinguga loodud ühiskomitees seoses ühiskomitee töökorraga ja lepingu jätkamisega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 91 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Liit allkirjastas Euroopa Liidu ja Ukraina vahelise autokaubaveo lepingu 3 (edaspidi „leping“) ja seda kohaldatakse ajutiselt alates 29. juunist 2022.

(2)Lepingu artikli 7 lõikega 1 loodi ühiskomitee, kes jälgib ja kontrollib lepingu kohaldamist ja rakendamist ning vaatab korrapäraselt üle selle toimimise, pidades silmas lepingu eesmärke.

(3)Ühiskomitee peab vastu võtma oma töökorra.

(4)Lepingu artikli 6 lõike 1 kohaselt kohaldatakse lepingut kuni 30. juunini 2023. Ühiskomitee kutsutakse siiski kokku hiljemalt kolm kuud enne lepingu kehtivusaja lõppu, et hinnata lepingu jätkamise vajadust ja teha selle kohta otsus.

(5)Selleks et nii Euroopa Liit kui ka Ukraina saaksid jätkuvalt kasu lepingu positiivsest mõjust, mis on seotud Ukraina ja Euroopa Liidu vahelise ja neid läbiva autokaubaveo hõlbustamisega ning hästitoimivate solidaarsuskoridoride tagamisega Venemaa Ukraina vastu suunatud agressioonisõja kontekstis, tuleks lepingut pikendada kuni 31. detsembrini 2025.

(6)Lepingu nõuetekohase rakendamise tagamiseks tuleks võtta vastu ühiskomitee töökord.

(7)Seetõttu peab ühiskomitee võtma vastu otsuse, millega kehtestatakse ühiskomitee töökord ja milles käsitletakse vajadust jätkata lepingut, sealhulgas selle kestust.

(8)On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel ühiskomitees võetav seisukoht seoses ühiskomitee töökorra vastuvõtmisega ja lepingu jätkamisega, kuna ühiskomitee otsused on liidule siduvad,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Liidu nimel Euroopa Liidu ja Ukraina vahelise autokaubaveo lepingu (edaspidi „leping“) artikli 7 alusel moodustatud ühiskomitees seoses ühiskomitee töökorra vastuvõtmisega ja lepingu jätkamisega, sealhulgas selle kestusega, võetav seisukoht põhineb ühiskomitee otsuse eelnõul, mis on lisatud käesolevale otsusele.

Väiksemaid muudatusi ühiskomitee otsuse eelnõus võivad liidu esindajad ühiskomitees teha ilma täiendava nõukogu otsuseta.

Artikkel 2

Ühiskomitee otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. 

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud komisjonile.

Brüssel,

(1)    ELT L 179, 6.7.2022, lk 4.

(2)    Euroopa Ülemkogu 20.–21. oktoobri 2022. aasta kohtumise järeldused, punkt 15, EUCO 31/22, 21.10.2022.

(3)    ELT L 179, 6.7.2022, lk 4.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,1.2.2023

COM(2023) 46 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

NÕUKOGU OTSUS

seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel Euroopa Liidu ja Ukraina vahelise autokaubaveo lepinguga loodud ühiskomitees seoses ühiskomitee töökorraga ja lepingu jätkamisega

Euroopa Liidu ja Ukraina vahelise autokaubaveo lepinguga loodud ühiskomitee otsus nr 1/2023 ühiskomitee töökorra ja lepingu jätkamise kohta

(kuupäev)

ÜHISKOMITEE,

Võttes arvesse 29. juunil 2022 allkirjastatud Euroopa Liidu ja Ukraina vahelist autokaubaveo lepingut, 1 eriti selle artikli 7 lõikeid 2, 5 ja 6,

ning arvestades järgmist:

(1)Euroopa Liidu ja Ukraina vahelise autokaubaveo lepingu (edaspidi „leping“) artikli 6 lõike 1 kohaselt kohaldatakse lepingut kuni 30. juunini 2023.  

(2)Lepingu artikli 7 lõike 2 kohaselt kutsutakse ühiskomitee kokku hiljemalt kolm kuud enne lepingu kehtivusaja lõppu, et hinnata lepingu jätkamise vajadust, sealhulgas selle kestust, ja teha selle kohta otsus.

(3)Lepingu kontroll on näidanud, et see on muutunud solidaarsuskoridoride tõhusaks toimimiseks hädavajalikuks.

(4)Lepingu pikendamine on seega vastus Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide üleskutsele, et Euroopa Liit jätkaks „kõigi solidaarsuskoridoride tõhususe parandamist“, kuna need „on võimaldanud eksportida märkimisväärses koguses Ukraina põllukultuure, põllumajandustooteid ja väetisi kõige enam abi vajavatesse riikidesse“ 2 .

(5)Leping on olnud positiivne ka Euroopa Liidule, kuna on võimaldanud suurendada eksporti Ukrainasse. Teisest küljest on leping toonud kaasa Ukraina autoveoettevõtjate tegevuse üksnes piiratud kasvu Euroopa Liidu territooriumil ning ei ole suurendanud konkurentsi ELi autoveoettevõtjate jaoks vastuvõetamatul viisil.

(6)Leping on toetanud ka liikmesriikide selliste asutuste tegevust, kes on pädevad kontrollima juhidokumente seoses pettuste ja võltsimise vastase võitlusega.

(7)Lepingu kehtivuse pikendamist tuleks mõista nii, et see hõlbustab ka Ukraina ülesehitamist pärast Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu.

(8)Seepärast tundub asjakohane pikendada lepingu kehtivust kuni 31. detsembrini 2025.

(9)Vastavalt lepingu artikli 7 lõikele 6 võtab ühiskomitee vastu oma töökorra.

(10)Seepärast tuleks vastu võtta käesoleva otsuse lisas esitatud töökord,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Lepingu jätkamine

Euroopa Liidu ja Ukraina vahelise autokaubaveo lepingu kehtivust pikendatakse kuni 31. detsembrini 2025.

Artikkel 2

Töökord

Võetakse vastu ühiskomitee töökord, mis on esitatud lisas.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

(Koht ja kuupäev) …,

LISA

Ühiskomitee töökord vastavalt Euroopa Liidu ja Ukraina vahelise autokaubaveo lepingu artikli 7 lõikele 6

Artikkel 1
Delegatsiooni juhid

1.Ühiskomiteesse kuuluvad mõlema lepinguosalise esindajad. Iga lepinguosaline nimetab oma delegatsiooni juhi ja vajaduse korral tema asetäitja. Delegatsiooni juhti võib asendada tema asetäitja või konkreetse koosoleku jaoks määratud isik.

2.Ühiskomitee eesistujaks on vaheldumisi Euroopa Liidu esindaja ja Ukraina esindaja. Eesistujaks on asjaomase delegatsiooni juht või tema puudumisel juhi asetäitja või neid asendama määratud isik.

Artikkel 2
Koosolekud

1.Ühiskomitee tuleb kokku vastavalt vajadusele. Kumbki lepinguosaline võib taotleda ühiskomitee kokkukutsumist. Ühiskomitee kutsutakse samuti kokku hiljemalt kolm kuud enne lepingu kehtivusaja lõppu, et hinnata lepingu jätkamise vajadust ja teha selle kohta otsus vastavalt artikli 6 lõikele 2.

2.Ühiskomitee võib korraldada koosolekuid näost näkku või muul viisil (nt konverentskõned või videokonverentsid).

3.Koosolekud toimuvad võimaluse korral vaheldumisi Euroopa Liidu liikmesriigis asuvas kohas ja Ukrainas, kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti.

4.Töökeel on inglise keel.

5.Kui lepinguosalised on koosolekute kuupäeva ja koha kokku leppinud, kutsuvad koosolekud kokku Euroopa Komisjon Euroopa Liidu eest ning maanteetranspordi eest vastutav ministeerium Ukraina eest.

6.Ühiskomitee koosolekud ei ole avalikud, kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti. Vajaduse korral võib koosoleku lõpus vastastikusel kokkuleppel koostada pressiteate.

Artikkel 3
Delegatsioonid

1.Enne iga koosolekut teavitavad delegatsioonide juhid teineteist oma delegatsiooni kavandatavast koosseisust.

2.Maanteetranspordi valdkonna sidusrühmade esindajaid võib kutsuda koosolekutele vaatlejatena, kui ühiskomitee selles konsensuslikult kokku lepib.

3.Ühiskomitee võib teatavates küsimustes teabe saamiseks kutsuda konsensuse alusel oma koosolekutest või koosoleku osadest osa võtma muid huvitatud isikuid või eksperte.

4. Vaatlejad ühiskomitee otsustusprotsessis ei osale.

Artikkel 4 
Sekretariaat

Üks Euroopa Komisjoni talituste ametnik ja üks Ukraina maanteetranspordi eest vastutava ministeeriumi ametnik täidavad koos ühiskomitee sekretäride ülesandeid.

Artikkel 5
Koosolekute päevakord

1.Delegatsioonide juhid koostavad vastastikusel kokkuleppel iga koosoleku esialgse päevakorra. Sekretärid edastavad selle esialgse päevakorra delegatsioonide liikmetele hiljemalt viisteist päeva enne koosoleku kuupäeva.

2.Iga koosoleku alguses võtab ühiskomitee päevakorra vastu. Esialgse päevakorra välised punktid võib päevakorda arvata ühiskomitee nõusolekul.

3.Delegatsioonide juhid võivad konkreetse juhtumi vajadusi või kiireloomulisust arvesse võttes käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tähtaega lühendada.

Artikkel 6
Protokoll

1.Ühiskomitee iga koosoleku järel koostatakse selle esialgne protokoll. Sinna märgitakse käsitletud teemad ja vastu võetud otsused.

2.Võõrustava delegatsiooni juht esitab ühe kuu jooksul pärast koosolekut teise delegatsiooni juhile ühiskomitee sekretäride kaudu esialgse protokolli heakskiitmiseks kirjaliku menetluse teel.

3.Heakskiitmise korral kirjutavad delegatsioonide juhid protokollile kahes eksemplaris alla ja kumbki lepinguosaline saab ühe originaaleksemplari. Delegatsioonide juhid võivad otsustada, et see nõue täidetakse elektrooniliste koopiate allkirjastamise ja vahetamisega.

4.Ühiskomitee koosolekute protokollid on avalikud, kui üks lepinguosalistest ei taotle vastupidist.

Delegatsioonide juhid võivad lühendada lõikes 2 osutatud tähtaega ja leppida kokku lõikes 3 osutatud heakskiitmise kuupäeva vastavalt konkreetse juhtumi vajadustele või kiireloomulisusele.

Artikkel 7
Kirjalik menetlus

Kui see on vajalik ja nõuetekohaselt põhjendatud, võib ühiskomitee otsuseid vastu võtta kirjaliku menetluse teel vastavalt lepingu artikli 7 lõikele 5. Selleks vahetavad delegatsioonide juhid selliste meetmete eelnõusid, mille kohta küsitakse ühiskomitee otsust, mille võib seejärel kinnitada kirjavahetuse teel. Iga lepinguosaline võib ka taotleda, et ühiskomitee tuleks asja arutamiseks kokku.

Artikkel 8
Nõupidamised

1.Ühiskomitee võtab otsused vastu lepinguosaliste konsensuse alusel.

2.Ühiskomitee otsuste pealkiri on „otsus“ , millele järgneb seerianumber, vastuvõtmise kuupäev ja käsitletava teema kirjeldus.

3.Ühiskomitee otsustele kirjutavad alla delegatsioonide juhid ja need lisatakse koosoleku protokollile.

4.Lepinguosalised rakendavad ühiskomitee otsuseid kooskõlas oma sisemenetlustega.

5.Lepinguosalised avaldavad ühiskomitee otsused oma ametlikes väljaannetes. Iga lepinguosaline säilitab otsuste ühe originaaleksemplari.

Artikkel 9
Töörühmad

1.Ühiskomitee võib moodustada töörühmi, kes abistavad ühiskomiteed tema ülesannete täitmisel. Ühiskomitee kiidab töörühma pädevuse heaks vastavalt lepingu artikli 7 lõikele 5 ja see lisatakse töörühma moodustava otsuse lisasse.

2.Töörühmad koosnevad mõlema lepinguosalise esindajatest.

3.Töörühmad töötavad ühiskomitee alluvuses ning annavad pärast iga oma koosolekut ühiskomiteele aru. Töörühmad ei võta vastu otsuseid, kuid nad võivad esitada ühiskomiteele soovitusi.

4.Ühiskomitee võib igal ajal otsustada olemasoleva töörühma laiali saata, muuta selle pädevust või moodustada uusi töörühmi, kes abistavad ühiskomiteed tema ülesannete täitmisel.

Artikkel 10
Kulud

1.Lepinguosalised kannavad ise oma kulud, mis on seotud osalemisega ühiskomitee ja töörühmade koosolekutel. See hõlmab nii personali-, sõidu-, elamis-, posti- kui ka sidekulusid.

2.Muud koosolekute korraldamisega seotud kulud kannab koosolekut võõrustav lepinguosaline.

Artikkel 11
Töökorra muutmine

Ühiskomitee võib käesolevat töökorda lepingu artikli 7 lõike 5 kohaselt tehtud otsusega igal ajal muuta.

(1)    ELT L 179, 6.7.2022, lk 4.

(2)    Euroopa Ülemkogu 20.–21. oktoobri 2022. aasta kohtumise järeldused, punkt 15 (EUCO 31/22, 21.10.2022).